Ajakiri Vegan #6 2021 by Ajakiri Vegan

NR 29, 2021 6/6

Hind 2,49 €

20 TALVIST RETSEPTI

AJAKIRJA VAHEL JÕULUKINGITUS! AVATI LÄÄNE-VIRUMAA ESIMENE VEGANKOHVIK

Helsingi linn loobub liha pakkumisest Kas veganlus on piirav?

Viljandisse loodi veganpihvide tehas

KANTSLER MAARJO MÄNDMAA: VEGANLUSEST PEAB OSKAMA KÕNELDA!

VEGAN TOOTED SELVERIS! Šokolaadi-pähklikreemijäätis, Mahe, Vegan La Muu, 400 g

Pelmeenid vürtsikate köögiviljadega või Pelmeenid köögiviljadega Gyoza Vici, 400 g

Kaerajook barista kaneeli- ja kardemonimaitseline Valio Oddlygood, 750 ml

Hapukooreasendaja kaerast Friendly Viking´s, 200 g

Tortillakrõpsud Green Lemon and Pink Peppercorn Manomasa, 160 g

Kikerhernehummus kõrvitsaseemnetega, -pikantne, -italiano-tomatite ja küüslauguga või -karamellistatud küüslauguga Ribella, 200 g

Tofu lepasuitsu või Tofu ürdimarinaadis Yipin, 230 g

Taimne võilevakate original viil või Taimne võilevakate cheddar-maitseline viil Violife, 140 g

EESSÕNA

PEATOIMETAJA

Anett Rannamets anett@ajakirivegan.ee (+372) 5303 5011 REKLAAM JA SISUTURUNDUS

Kristjan Aluoja kristjan@ajakirivegan.ee (+372) 5688 8797 KÜLJENDUS

Marimai Kesküla KEELETOIMETAJA

Laura Salumets-Tutt AUTORID

Eliis Salm Jaana Lotsman Kadri Taperson Kirke Männik Laura Sauga KAANEFOTO

Maria Veski-Raudkivi TELLIMINE JA INFO

www.ajakirivegan.ee f Ajakiri Vegan

Paljud suured terviseorganisatsioonid (nt Academy of Nutrition and Dietetics, Dietitians of Canada, British Dietetic Association, Harvard School of Public Health), aga ka mitmete Lääneriikide (USA, Kanada, Suurbritannia, Austraalia) riiklikud toitumissoovitused on hästi kavandatud taimse toitumise tunnistanud sobilikuks ja tervislikuks inimestele igas eluetapis. Toimetus ei vastuta reklaami sisu ega keelekasutuse eest.

EESSÕNA

Üks sõber mainis hiljuti, et kui talve tulekul on pihlapuud marju täis, tuleb külm talv, sest siis on lindudel, mida süüa. Seda rahvatarkust ma kuulnud ei olnud, kuid see kõlab kaunilt ning mõnes mõttes ju ka loogiliselt. Sama pidi kehtima ka käbide kohta kuusepuul. Oravad on ju varujad. Küllap oleme kõik käbipuru metsas kuuse all valgel lumel märganud. Veel pajatab vanarahvatarkus, et kui juulis sipelgad agaralt pesa ehitavad, tuleb talv varakult. Et kui karu varakult pesa otsib, saabub ka külm varem. Või kui augustis on soe suveilm, tuleb talv lumine ning jahe. Olen suurema osa aastast maal mändide rüpes elamas ja tean, et puud on käbisid täis. Ja loodusearmastajana

meenutan, et sügisel olid pihlakapuude oksad vasekarva punastest marjadest rasked. August oli soe, kuid mesikäppade ning sipelgate kohta vaatlusandmed paraku puuduvad. Sellest hoolimata, et kliimamuutused on karm reaalsus, teavad loodus ja loomad, mida teevad. Jäi üle vaid uskuda, et külla tulevadki pakasepoisid ja ees ootab valge talveaeg. Ja nii läkski. Valged jõulud on põhjamaa inimeste igaaastane unistus. Nii palju räägitakse jõulutundest, mis tõenäoliselt on alguse saanud lapsepõlves kogetud jõu-

lueelsest põnevusest. Kingitused, piparkoogid, jõuluvana koputus … Ja ilma lumeta seda õiget jõulutunnet siin maal ju ei teki. Kui kõik läheb nii, nagu vanarahvatarkus ennustab, saame nautida luikvalge lumevaiba ilu ühes südantsoojendava jõulutundega. Kuni ilm kelgutada-suusa tada lubab, tuleks seda kõike ka teha. Nautigem lumiseid talvi veel nii kaua, kuni need meil rõõmustada lubavad! Südamlikku talveaega!

Anett Rannamets peatoimetaja

Kingime sulle jõuludeks digitaalse RETSEPTIRAAMATU Raamatust leiad viie aasta jooksul ajakirja kaante vahel ilmunud parimad 200 retsepti, toitumise ABC, nädalamenüüd ja Terviseameti poolt heaks kiidetud lasteaiamenüü. Selleks, et e-raamat alla laadida või veebis seda lugeda, külasta palun meie kodulehte – www.ajakirivegan.ee

UUDIS

FOTO: Katerina Tzolas

LISANNA VEGANKOHVIKUD LÕPETASID TEGEVUSE 1. novembril sulges jäädavalt uksed suur Lisanna vegankohvik Tallinnas Pärnu maanteel ja 11. novembril lõpetas tegevuse ka EKKMi Lisanna kohvik Kultuurikatla vastas Rumbi tänaval. „Armas Lisanna kohviku pere! Sõbrad, kliendid, koostööpartnerid. Kerge kurbusenoodi, kuid samas südamerahuga teatan, et Lisanna kohvikud lõpetavad jäädavalt tegevuse,“ seisab Lisanna kohviku perenaise Linda Maiste pöördumises. Linda tõdeb, et ilmselgelt on toitlustusvaldkonnas juba mõnda aega olnud keeruline elus püsida. „Viimasel ajal on see muutunud juba absurdselt võimatuks,“ on ta kindel. Et kohvikupidajana pidi pidevalt arvestama kiiresti muutuvate ning ebastabiilsete reeglitega, kadus Lisanna tegijatest 6

viimanegi jõud ning see pani küsima: miks nad seda teevad? „Kohvikud olid mu unistus ja said loodud parema tuleviku nimel endale ja tütrele, loomadele, planeedile ja eesmärgiga tuua kokku inimesi tervisliku ja uuendusliku toitumisega. Püüdes jääda ellu maailmas, kus aina kasvab vihkamine, kahestumine ja vastandumine, pole mul tahtmist seda enam teha ja jõud on lihtsalt otsas,“ seisab pöördumises. Linda soov oli taimne piim esile tõsta. „Kuna tänapäeval saab juba tanklatestki taimse piimaga kohvi võtta, võib selle missiooni kindlasti täidetuks lugeda. Me oleme võidelnud enda jaoks piisavalt kaua, kuid kui reeglid muutuvad järjest absurdsemaks, on aeg käed üles tõsta ning valida vabadus ja armastus. Kutsun kõiki üles

rohkem armastama ning rohkem sallima,“ ütleb Linda pöördumise lõpus. „Tänan kõiki enda koostööpartnereid, kes on sellel kahe ja poole aastasel teekonnal minuga koos olnud. Tänan kõiki ilusaid ja häid inimesi, kes meil kohvikutes külas on käinud. Olen tänulik selle aja eest. Olen tänulik õppetundide eest,“ lõpetab Lisanna ema ja kohvikute looja Linda Maiste oma sõnavõtu. Kuigi Lisanna kohvikud sulgevad uksed, on positiivne siiski see, et Lisanna catering jätkab tööd. Ajakiri Vegan tänab Lindat ning Lisanna kohviku tegijaid suurepärase töö eest ning selle eest, et nad panustasid kodumaise kohvikukultuuri loomasõbralikumaks ja jätkusuutlikumaks muutmisse. Jääme teid igatsema.3

UUDIS

HELSINGI LÕPETAB LINNAÜRITUSTEL LIHA PAKKUMISE Ülelahenaabri Soome pealinn Helsingi lõpetab liha pakkumise linna korraldatud üritustel. Poliitika kehtib näiteks linnakohtumiste, seminaride, töötubade ja avalike ürituste kohta, vahendas novembri alguses Helsingi linn oma veebilehel. Linna organisatsioonid, ettevõtted ja ametid korraldavad mitmesuguseid koosolekuid, seminare, töötubasid ja avalikke üritusi, mis hõlmavad ka toitlustamist. Helsingi eesmärk on tagada, et toitlustamises võetaks paremini arvesse keskkonnateemasid. Alates 1. jaanuarist 2022 pakutakse linna üritustel ainult hooajalist taimetoitu ja kohalikku kala. Samuti loobutakse liharoogadest ja ühekordsetest nõudest. Lisaks eelistatakse õiglase kaubanduse tooteid (vähemalt kohvi, tee ja banaani puhul) ja võetakse arvesse eridieete. Toidu raiskamise vältimiseks palutakse edaspidi üritustele kindlasti registreerida. Linna korraldatavate ürituste all mõeldakse linnaorganisatsiooni siseseid üritusi – koosolekud, seminarid, loengud, avalikud sündmused – kui ka üritusi, kuhu on kutsutud väliseid osapooli. Eeskirjast kõrvalekaldeid tehakse vaid põhjendatult ning kõrgetasemelistel visiitidel või nen-

dega sarnanevatel üritustel. 2019. aasta veebruaris lubas Helsingi linnavolikogu, et 2025. aastaks vähendatakse poole võrra piima- ja lihatoodete kasutamist linna pakutavates toitlustusteenustes. Liha mittepakkumise otsus toetab ka linna heitkoguste vähendamise eesmärke.3

UUDIS

AVATI LÄÄNE-VIRUMAA ESIMENE VEGANKOHVIK

riin Nurk (38) on varem töötanud klienditeeninduses. Tänaseks on valdkond samaks jäänud, ent sel korral pakub ta Rakvere linna elanikele ja selle külalistele vegantoitu juba omaenda kohvikus NURK. Triin on vegan, sest see on hea. Või vähemalt nii proosaliselt ta seda sõnab. Ja tegelikult on tal ju täielikult õigus. „Nii keskkonnale kui loomadele kui mulle,“ täpsustab ta. Oma kohvikust oli ta unistanud aastaid, ent kui järsku avanes võimalus ruumideks, tööl tekkis sein ette ja ümber olid vaid toetavad inimesed, sai see unistus põhimõtteliselt üle öö teoks. Triin on terve elu armastanud kokata. „Juba lapsena, kui olid näiteks talvepuude saagimise talgud, siis valmistasin mina toidu,“ meenutab ta toredaid aegu lapsepõlvest. Alates 2021. aasta 1. septembrist on avatud kohvik NURK Rakveres Vilde tänaval. „Suvel, enne seda olid avatud pop-up-laupäevakohvikud,“ selgitab ta asjade rahulikku arengut. Kõige suurem ettevalmistus kohviku avamiseks tuli Triinu sõnul teha oma peas. „Julguse leidmine ja siis muidugi raha leidmine,“ on ta aus, et vaprus on väga oluline ressurss nii suure ettevõtmise käimalükkamisel. Tänaseks on Triinul tekkinud püsiklientuur ja ta sõnab, et linnarahvas on kohviku hästi vastu võtnud. Palju on veganeid, kuid ka lihtsalt huvilisi. Kohvik on väike ja kodune. Iga päev on lõunalistel võimalik kohvikust leida soe päevapakkumine. Lisaks purgisalatid, koogid ja saiakesed. Triin ütleb, et viimased on kõige põnevamad. „Gilu-tomati või sojašašlõki omad,“ toob ta näiteid. Kõige populaarsemaks küpsetiseks on praegu kohvikus aga gluteenivaba ja lisatud suhkruta õuna8

kook. Ettevõtja missioon vegankohviku juhtimisel on näidata, et veganlus on rohkem kui maitsetud rohulibled taldrikul. „Et vegan ei ole mingi kuri murusööja. Ja et elada saab ka nii, et ei pea loomi, linde ega kalu ära kasutama. Hästi oluline on, et see on ka loodussõbralikum valik,“ jutustab Triin ning lisab, et kasutab kohvikus võimalusel alati ka korduskasutatavaid või biolagunevaid nõusid. „Näiteks suppi müün kaasa termostes, mille saab tagasi tuua.“ Selleks, et teadlikkust tõsta, korraldab Triin ka vegantoidukoolitusi, mis aitavad taimede maitsvat maailma tutvustada. Jõulu- ja uusaastapidustused on peagi käes. NURK pakub ka toitlustust ning valmistab suurima hea meelega jõuludeks kõiki klassikuid veganversioonis. „Sülti, pasteeti, tanguvorsti, jõulukeeksi, piparkoogitainast, piparkooke,“ loetleb Triin ning lisab, et tellida võib lihtsalt ühe pikkpoisi ja süldi või hoopiski terve laua. „Alustades kartulisalatist, lõpetades mandariinikoogiga, ja koos kõigega, mis sinna vahele jääb,“ on ta piduliku aastalõpu saabumise suhtes elevil. Rakveres saab kohvik Nurk kindlasti hitiks, on omanik veendunud. „Suurepärane teenindus, maitsvad toidud ja teistsugune tooraine. Ja alati käib soovi korral toidu juurde selgitus nii valkude kui kaltsiumi allikate kohta,“ toob ta välja. Igatahes ootab NURK oma sooja ja avatud suhtumise ning värskete saiakestega kõiki külla. Triin usub, et väikelinnas on vegankohvik väga oluline ning ta ei pea silmas vaid Rakveret. „See võiks olla kohaliku vegankogukonna kese,“ on ta arvamusel, et vanade veganite, uute veganite või huviliste jaoks on need olulised kohad, kust tuge ning kaasamõtlejaid leida. 3

ARVAMUS

Võtame nende piimanimetustega rahulikult

ee, et nimetust „piim“ ei või kasutada täistaimse toote kirjeldamiseks, on kehtinud tegelikult juba kaheksa aastat. Näiteks ei tohi Eestis tootjad oma pakenditel kasutada sõnu „kaerapiim“ või „veganjuust“. Nüüd tuleb Euroopa Parlamendi määruse tõttu leida alternatiivid ka „maapähklivõile“ ning „kookospiimale“. See uudis on teemaks olnud paljudes hiljutistes vestlustes, kuigi tegemist ei ole millegi totaalselt uuega. Tavakasutaja jaoks ei muutu midagi, küll aga peavad tootjad-müüjad oma toodete nimetused tähelepanelikult üle vaatama. Muus osas karjugem kasvõi kogu maailmale, kui palju kaerapiim lehmapiimast parem on. Toodetel, mis ei kuulu piimatoodetele reserveeritud nimetuste alla, ei tohi tegelikult juba mõnda aega kasutada ühtki märgist, äridokumenti, reklaammaterjali ega esitusviisi, mis väidab, viitab või vihjab, et tegu on piimatootega. See tähendab, et nimetusega „piim“, „või“, „juust“, „koor“, „jogurt“, „keefir“ vm ei ole lubatud kirjeldada mitte ühtegi täiesti taimset toodet. Euroopa Parla mendi

Anett Rannamets

ja Nõukogu määruse mõistes kirjeldavad eelnevalt loetletud nimetused vaid loomse päritoluga tooteid. Kuigi varem oli nimetamisel erand tehtud kookospiimale ning maapähklivõile, tuleb ka need nüüd ümber nimetada. Samuti ei tohi täistaimsete toodete etikettidel või hinnasiltidel viidata sellele, et tegemist on piimatoote alternatiiviga või piimatootelaadse toiduainega. Näiteks „juustulaadne“ toode on täistaimsete toodete seas keelatud. See info on aga olulisim just tootjatele ja müüjatele. Niisamuti peavad restoranid ja kohvikud menüüdes ja seinatahvlitel neid reegleid silmas pidama. Muidu saab lihtsalt trahvi. Ja tõhustatud kontrollidega lubab Põllumajandusja Toiduamet alustada juba uue aasta alguses. Nojah, kuigi sõna „piim“ ning teised piimatoodetele reserveeritud sõnad keelati taimsete toodete juures juba kaheksa aastat tagasi ära, märgib see ikkagi piimatootjate hirmu ning soovi hoida enda tooteid uute ja taimsete vahele kadumast. Mina aga usun, et lõppkokkuvõttes ei muuda see loomse toidu tootjate jaoks kuigi palju, kui „veganjuustu“ asemel on imepisikeses kirjas trükitud „taimne võileivaviil“. Vegan- ja taimsete toodete maailm kasvab meeletu kiirusega. Sellega samas tempos täituvad riiulid ka

ARVAMUS

uute taimsete toodetega, mis tegelikult on esialgselt loodud ikkagi piimatoodetele taimseks alternatiiviks või saanud neist vähemalt inspiratsiooni. Inimeste põhimõtted muutuvad eetilisemaks, tervislikumaks ja jätkusuutlikumaks ning ühes nendega muutub ka maailm, selles pole mingit kahtlust. Lehmapiimatoodete lai tarbimine ei kuulu kestliku plaani juurde. Piim on esimene loomne toode, millest tavaliselt loobutakse. Niisiis ei muuda see hirmust sündinud idee ja tänaseks kirja pandud reegel väga midagi. Piimatoodete tarbimine kahaneb nagunii. Piimatootjate ellujäämisinstinkt lükkab neid sellisel viisil aga kuristiku servale. On ka jätkusuutlikumaid lähenemisi, aga see läheb käesoleva loo raamistikust juba välja. Selle kohta, et „piim“ pidavat tarbijat taimse toote pakendil või hinnasildil eksitama, oskan öelda vaid üht. Tegemist on lihtsalt ääretult tobeda põhjendusega. Ei ole mõtet tarbijat alahinnata. Väga raske uskuda, et „kookoskoor“ või „riisipiim“ enamikku segadusse ajaks. Ja kui keegi midagi sellist väidab, on see suure tõenäosusega lihtsalt trots. Oleme ühiskonnana juba piisavalt asjatundlikud, et „veganjuustust“ või „sojakoorest“ sotti saada. Seda kinnitab ilmekalt ka asjaolu, et hiljutine otsus Euroopa Parlamendi täiendavatest määrustest piimatoodete nimetuste kohta tuli paljudele inimestele üllatusena. Ilmselt pole väga paljud tarbijad poeriiulitel olevate toodete märgistusi tähele pannudki. Või kui on, pole sellele lihtsalt tähelepanu pööratud. Lõppkokkuvõttes võib arvata, et ehk on toote välimus ja pakend siin võrdlusmomendis isegi olulisem kui toote nimetus etiketil. Ja kuigi vahepeal käisid EL-is läbirääkimised ka selle üle, et taimetoit ei tohiks olla loomsega sarnases pakendis, on selle idee arendamisel praegu õnneks paus tehtud. Kui aga tarbija eksitamine tõesti nii südamel, võiks ehk küsida, ega mandlijook, sojavahepala, rasvaleotis, fermenteeritud suupiste või kookosvalmistis eksitavalt kõla? Sest mis on nende toodete eesmärk või olemus? Sõnad piim, jogurt ja juust annavad üheselt mõista. Kas on meil siis uusi mõisteid vaja? Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast kirjutas hiljuti Postimehes teemat puudutavas arvamusloos, et võib-olla peaksid taimse piima tootjad jõude ühendades välja mõtlema täiesti uue ja hästi kõlava nimetuse, sest toidukaupade pakenditel on lugejaid ju tegelikult palju. Mingil tasandil oleme lihatööstuse ja piimatootjate olelusvõitlust selles aina teadlikumas maailmas tunnetanud juba pikemalt. Sellised ametlikud määrused näitavad neid heitlusi meile veelgi selgemalt. Vahest oleks taimetoidutootjatel tõesti õige või viimanegi hetk konkurentidelt vaip alt tõmmata ning neile päris oma nimestiku ja reeglitega ninanips anda … Samas elab kõnekeeles veganpiim ehk taimne piim ehk alternatiiv piimale nagunii edasi. Niisamuti juustude ja jogurtitega. Võime need piimatoodetele reserveeritud nimetused ju taimsete toodete märgistamisel keelata või

IDEID ETTEVÕTJATELE: KUIDAS TAIMSEID PIIMATOODETE ALTERNATIIVE NIMETADA

Piim – jook Juust – võileivakate, pitsakate Vahukoor – taimne kreem/toode vahustamiseks, vahukreem Köögikoor – taimne köögikreem, toidukreem Keeﬁr – fermenteeritud/hapendatud jook Jogurt – vahepala, suupiste Või – võie, rasvavõie, määre Kohupiim – dessert, maius, suupiste, vahepala Hapukoor – hapu taimne kreem, hapu (kaera) kreem, hapukreem, taimekreem Maapähklivõi – maapähklivõie, maapähklikreem Kookospiim (purgis) – kookoskreem, kookospähklikreem toidu valmistamiseks

mõelda uued, aga harjumuspärasus ei kao vestlustest mitte kuhugi. Argikeele jõud on tihti tugevam kui mistahes reeglid. Seega võtame rahulikult, sest elu läheb tegelikult ju samaviisi edasi. Meie asi on lihtsalt vegantootjaid toetada. Ja kuigi võib tunduda, et sellised reeglid asetavad taimetoidutootjad konkurentsis palju halvemasse olukorda, usun, et lõppkokkuvõttes on kaotajaks ikkagi keegi teine. 3 11

EETIKA

KAS JA KUIDAS KAJAB LOOMADE HÄÄL (AJA)KIRJANDUSES JA SOTSIAALMEEDIAS? Laura Sauga MTÜ Loomus

Inimesed ei mõista loomade keelt ja loomad ei oska rääkida inimeste keeli, seega jääb see, mis neil öelda on, meile tihti teadmatuks. Seetõttu peavad loomade õiguste eest seisma inimesed. Tänapäeval on igasugune aktivism, aga ka loomade eest võitlemine, üldiselt levinud sotsiaalmeedia erinevates kanalites, kuid ei ole põhjust arvata, et enne sotsiaalmeediat loomade õiguste eest ei seistud. Mida vähem suudab grupp ise organiseeruda ja rõhumise vastu seista, 12

seda kergemini gruppi rõhutakse. Loomade õiguste eest võitlevad ak-

tivistid usuvad, et keegi peab seisma mitmete miljonite loomade

SISU SISU LOEB! LOEB!

aa Maitsev. Puhas. Puhas. Õiglane. Maitsev. Õiglane.

Nr.1öko ökoja jaõiglase õiglasekaubanduse kaubandusetee teeEestis Eestis Nr.1

Clipperökoteed ökoteedon onsaadaval saadavalBiomarketites, Biomarketites,Selverites, Selverites, Clipper TallinnaKaubamajas, Kaubamajas,Stockmannis Stockmannisjajabiomarket.ee biomarket.eeveebipoes veebipoes Tallinna

EETIKA

eest, kes ei saa enda kannatustest ise rääkida. Sotsiaalmeedia on seda lihtsustanud, kuid tegelikult annab kirjandus aimu, et inimesed on loomadele oma häält laenanud juba ammu enne, kui internet maailma vallutas. Mary Wollstonecraft kirjutas 1792. aastal raamatu pealkirjaga „Naiste õiguste õigustuseks“ („A Vindication of the Rights of Woman“), mis oli sellel hetkel midagi väga uut ja huvitavat, aga ka šokeerivat. Raamat levis ning sai positiivse vastukaja osaliseks, kuid selle üle tehti ka nalja. Thomas Taylor kirjutas Wollstonecraftile vastuseks raamatu „Elajate õiguste õigustuseks“ („A Vindication of the Rights of Brutes“). Taylori raamat avaldati alguses anonüümselt ja nalja vormis ning sellega taheti tõestada, et jutt naiste õigustest on absurdsus, sest kui neile õigused anda, saaks õigused sama hästi ka loomadele anda. Absurdsusest on aga saanud reaalsus ning loomade õiguste eest on hakatud iga järgneva aastaga aina rohkem võitlema. Aktivistid laenavad oma häält loomadele, et muuta viimased nähtavamaks ja kuuldavamaks. Hääle andmisega loomale kaasneb tihti ka identiteedi loomine, mis võib olla nii fiktsionaalne kui ka reaalne. Fiktsionaalsust võib näha raamatutes või ajakirjades, kui inimene on loonud väljamõeldud tegelase (näiteks kassi või lehma) ja kirjeldanud ta eluolu. Reaalsuse näitamine tähendab siinses kontekstis seda, et loomaomanikud või veganaktivistid näitavad videote ja/või piltide abil

reaalseid loomi ning nende elu nii kodus, karjamaal, farmis kui puuris. Üks esimesi teadaolevaid kirjutisi, mis toob tähelepanu loomade kohtlemisele, on avaldatud 1749. aastal ajakirja The Gentleman’s Magazine numbris. Kirjutiseks oli sureva kana kõne ning appihüüe, et lõpetada tol ajal harrastatud „meelelahutust“, mida kutsuti kukeviskamiseks (cock throwing). Kukeviskamine kujutas endast veresporti, mille käigus kukk seoti posti külge ning inimesed viskasid lindu spetsiaalsete pulkadega, kuni viimane suri. Kana on ajakirjas avaldatud kõnes esitanud tähtsa küsimuse – „Mida olen mina teile teinud, et kogeda sellist jõhkrat käitumist teie ja teie barbaarsete kaaslaste poolt?“. See on küsimus, millele me kõik peaksime mõtlema. Ometi on artikkel lõpetatud lootuses, et inimesed õpivad hoolivust tundma endast nõrgemate vastu, kes tunnevad valu just nagu inimesedki. Hilisemalt on teada mitmeid jutte ja raamatuid, mis on fiktsionaalsed, kuid siiski tõstatavad küsimusi loomade kohtlemise teemal. Üheks selliseks on 1877. aastal kirjutatud Anna Sewalli raamat „Must iludus“ („Black Beauty“). Raamat on autobiograafia ühest hobusest, kes kirjeldab kannatusi, mida tema omanikud talle põhjustasid. Sewell andis enda raamatuga hobustele hääle ning tahtis muuta hobuste kohtlemist Ameerika ühiskonnas. Ka tuntud vene kirjanik Lev Tolstoi on kirjutanud hobuste kohtlemisest raamatu „Holstomer. Hobuse elulugu“. Loomade kannatustest rääkivaid raamatuid on kirjutatud ka tä-

napäeval, kuid tänu võimalusele jäädvustada loomade elu fotodele ja videoklippidele on sellest rääkimisel hakatud kasutama aina enam just visuaalseid vahendeid. Sotsiaalmeedias on populaarseks saanud paljud loomkuulsused, kelle omanikud annavad loomadele identiteedi ja hääle, postitades kas pilte või jutte loomade igapäevastest tegevustest. Üheks selliseks kuulsuseks on näiteks kass nimega Lil Bub, kellel oli osteoporoos (luuhõrenemine), mis muutis ta jälgijate silmis nunnuks. Tänu sellele, et sotsiaalmeedias levisid pildid haigest ja nunnust kassist, suunas Lil Bub osa sellest tähelepanust teiste päästetud loomade olukorra avalikustamisele ja loomade päästmise edendamisele. Kui loomadest kuulsused juhivad tähelepanu pigem koduloomadele, siis loomaõiguslased kasutavad sotsiaalmeediat pigem selleks, et luubi alla võtta konkreetsed viisid, kuidas tööstustes loomi koheldakse. Tänu visuaalsetele vahenditele antakse kannatavatele loomadele hääl ning tutvustatakse avalikkusele nende reaalset olukorda. Ka inimesed, kes ei pea end aktivistiks, võivad ja saavad tänu sotsiaalmeediale loomade eest seista. Piisab kasvõi aktivistide loodud postituste jagamisest või sõpradega rääkimisest. Sotsiaalmeedia annab ka väga hea platvormi, et ennast konkreetse teemaga kurssi viia ning end harida, mis omakorda teeb tulevikus loomade eest seismise lihtsamaks.3

KASUTATUD KIRJANDUS: DeMello, Margo 2018. Online Animal (Auto-)Biographies: What Does It Mean When We „Give Animals a Voice?“ Krebber, André; Roscher, Mieke. Animal Biography. Palgrave Macmillan, Cham, 243–259. Singer, Peter 2008. Kõik loomad on võrdsed ehk miks inimeste võrdsuse aluseks olev eetiline printsiip nõuab meilt võrdse arvestamise laiendamist ka loomadele. – Vaher, Aire; Keskpaik, Riste; Keerus; Külli. Keskkonnaeetika võtmetekste. Tartu, 64–87.

LOOMAÕIGUSLUS

Filmimine sigalates, lautades, farmides – oma nime ja näoga

Kadri Taperson

Oktoobri alguses läks saates „Pealtnägija“ eetrisse üks lugu, mis jäi justkui suurema tähelepanuta, ehkki oleks seda väärt olnud. Nimelt rääkis seal veganrestorani V peakokk (kes on igasuguse kahtluseta ka maailma parim kokk) Mikk Mägi sellest, kuidas ta omal ajal karusloomakasvandustes ﬁlmimas käis. Tõele au andes on ta sellest varemgi rääkinud, aga anonüümselt raamatus „Loomade poolt“, mille Loomus Hooandja toel 2016. aastal välja andis. 16

„Olen üks neist, kes on nii Eestis kui mujal Euroopas käinud pildistamas ja ﬁlmimas karusloomafarmides, sigalates, lehmalautades, kanalates. Laborites mitte. Olen seda teinud pidevalt kaheksa aasta jooksul ja osa mu salvestistest on ka avalikustatud. Enne olin näinud internetis teiste maade videomaterjale ning alati leidus neid, kes väitsid, et see kõik toimub kuskil kaugel – Eestis loomad nii halvasti ei ela. Tahtsin tõestada, et vahet ei ole, kus nad elavad. Tundsin, et kui ﬁlmitud on inimeste lähedal, võib see muuta nende mõtlemist. Kogu vajaliku teabe olen selleks leidnud veebist, õpetanud pole mind keegi. See on teema, millest ei saa oma lähedastele rääkida, ning vaid üksikud neist teavad, millega ma tegelen. Olen mõelnud ka sellele, et võiksin tulla oma näoga avalikkuse ette, öelda: jah, mina olen nende materjalide autor. Aga tunnen, et selleks on veel vara. Ehk otsustan kunagi avalikustada, millega tegelen, kuid praegu muudaks liigne tähelepanu dokumenteerimisega jätkamise keeruliseks. Ma ei ela roosamannas, ei usu, et maailm muutub ideaalseks, aga tahaksin, et rohkem inimesi teaks, mis loomade elus toimub. Usun, et inimestes on empaatia olemas, seda on vaja lihtsalt motiveerida. Juba praegu on üldine suhtumine muutunud loomi austavamaks,” kirjutab anonüümne raamatus „Loomade poolt”.

LOOMAÕIGUSLUS

Miks sa just nüüd oma nimega välja tulid?

Tahtsin meeles pidada neid inimesi, kes on oma aega ja teadmisi salaja filmimisele pühendanud ja kellel ei ole võimalust sellest avalikult rääkida. See võib nende elu mõjutada, mõnel töökohal vaataks tööandja viltu jne. Neid on kokku kümmekond, täiesti tavalised inimesed, ei ole ilmtingimata loomaõigusaktivistid, võime nendega kokku puutuda ega oska arvatagi, millega nad tegelenud on. Neid motiveeris see, et farmid oli tarvis ära keelustada ja selleks oli vaja videomaterjale. Nad ei ole igapäevaelus strateegid või filmijad. Aga eks nad on õppinud ja katsetanud. Näiteks minu motivatsioon autojuhilube teha tekkis just seoses farmides filmimas käimisega. Tahan neile aitäh öelda, sest nende osa karusloomakasvanduste keelustamise protsessis on olnud väga suur ja nad väärivad rohkem tunnustamist. „Pealtnägija“ saatest jäigi see minu jaoks kõige olulisem asi välja. Vanameelsetele karusloomakasvatajatele ütlesin seal küll, et maailm muutubki aja jooksul eetilisemaks, alati saab uusi tegevusi välja mõelda. Kui vähegi võimalik, siis lõppevad ebaeetilised tegevused nagu orjapidamine.

Mida sa tundsid?

Ajapikku tekib endale justkui kaitse, mitte päris apaatsus, aga psühholoogiliselt ei häiri enam nii palju. Kasvatad kaitsekihi, aga tegelikult

see võib täiesti ootamatul hetkel murduda. Üldjuhul siiski püsib – ilma on seda tööd väga raske teha. Ma ei teagi, kas olen päris läbipõlemist tundnud või näinud, aga sellest räägitakse kindlasti liiga vähe, seda kuuleb hiljem ja eemalt, aga peaksime rohkem omavahel rääkima. „Filmimise ajal olen näinud, kui segaduses paljud loomad on. Nad tahaksid liikuda, aga ei saa. Segaduse juures on kurbus ja valu. Kui loomad on noored, siis on ka rõõmu, aga vanemates enam mitte – noored ei ole aru saanud, mis neid ees ootab. Nad mängivad ja kepslevad, kuid hiljem justkui jõuab reaalsus kohale.”

Filmimiste ajal elasime üle igasuguseid olukordi. Küll oleme kottpimedas eksinud ja porri kukkunud. Inimesi ja koeri me ei kartnud, sest neid on võimalik ära rääkida või ära meelitada. Kõige hirmsam oli, kui kuulsime metsas urisemist ja saime aru, et metssead on meid sisse piiranud. Tol korral me farmi ei jõudnudki, sest pidime sigade eest ära jooksma. Mõnedki asjad olid meie jaoks naljakad, aga ei tea, kas nad hiljem inimestele rääkides enam on. Naljakaid hetki lihtsalt peab olema, muidu ei saa pingeliste olukordadega hakkama. Mäletan koomilist olukorda, kui me ei jõudnud üht aktivisti hoiatada, et keegi töötajatest on farmis. Meil olid tollal väga odavad walkie-talkie’d ja ühendus kadus ära. Nii nägimegi, kuidas vastamisi seisid loomatalitaja ja aktivist, kellel olid sel hetkel rastapatsid maski silmaaukudest väljas.

Talitaja ei saanud üldse aru, mis see selline on. Mõlemad ehmusid väga ja jooksid kiiresti minema, üks ühele ja teine teisele poole. „Muidugi ma kardan, aga mitte pimedat ega külma ega väsimust, vaid seda, mis võib juhtuda. Igasugu võimalikud stsenaariumid keerlevad peas, kui ma seal pimedas seisan. Kuid ega mul hullem ikka ei ole kui loomadel. Ma saan eest ära joosta, ennast välja rääkida, koju tagasi minna. Loomad ei saa. Ja ma ei saa neid kuidagi rohkem aidata kui oma kaameraga, mille kaudu näitan nende olukorda teistele inimestele. Loomade silmadesse vaadata on kõige koledam, seal pole mingisugust lootust. Seda tunnet kardan ma kõige rohkem.”

Kas ka praegu on teemasid ja kohti, mida peaks ﬁlmima?

Kindlasti on. Videote tegemise mõte on ju see, et loomakasvatus oleks rohkem avatud. Peaksime rohkem nägema, mis toimub sigalates ja kanalates ja tapamajades ja laborites. Aga praegu ei tegeleta sellega muuhulgas ka seepärast, et on sea- ja linnugripid ja muud viirused. Kui midagi juhtuks, oleksime justkui meie süüdi. See, et pandeemiate levik on nagunii paljuski intensiivpõllumajandusega seotud, on veel omaette teema.

Mikk, mida sa jõuluõhtul sööd?

Jõuluajal on kõige olulisem see, et ma ise ei peaks süüa tegema, kuna tegelen sellega niikuinii kogu aeg. Nii et ma söön ilmselt lihtsalt kartuliputru ja seenekastet, mis on parim toit.3

Miku juttu ja tervet raamatut saab lugeda siit: www.loomus.ee/wp-content/uploads/2016/12/Loomade_Poolt.pdf „Pealtnägija“ saadet saab järele vaadata siit: www.err.ee/1608361056 17

PERSOON

MAARJO MÄNDMAA:

VEGANLUSEST PEAB OSKAMA KÕNELDA! Küsis: Anett Rannamets Fotod: erakogu

PERSOON

Mõni aeg tagasi ilmus Eesti Ekspressis intervjuu sotsiaalministeeriumi kantsleri Maarjo Mändmaaga. Meie riigis seda tihti ette ei tule, et sõna „vegan“ peavoolumeedia suurtesse lugudesse satuks. Nii aga juhtus, sest intervjuu lõpus avas Maarjo Mändmaa mõtte, et esialgu globaalse kliimakriisi taustal vastu võetud otsused on teinud temast täistaimetoitlase, kelle jaoks tänaseks on väga olulised ka tööstusliku ületarbimise ning loomade väärkohtlemise küsimused. Vestlesime veganlusest ja täistaimsest toidust Maarjoga videosilla vahendusel pärast pikka tööpäeva, kui ta koeraga jalutas.

Maarjo, millal ja kuidas sai sinust vegan?

Minust sai vegan tänu taimetoidu väljakutsele, üsna juhuslikult. Väljakutse oli eelmise aasta veebruaris, aga see teekond sai tegelikult alguse natukene varem. Siis, kui hakkasin mõtlema, mida mina saaksin teha planeedi päästmiseks. Ma nagunii elasin suhteliselt keskkonnasõbralikult – meie pere on alati olnud loodussõbralik ja ökoloogiliselt vastutustundlik. Mõtlesin, mida veel oleks võimalik teha. Kui sellele teemale uuesti otsa vaatasin, helises nii-öelda äratuskell. Greta Thunberg oli lihtsalt maas istumisega suutnud maailma mõjutada (naerab). Mõtlesin, et mina, suur inimene, peaksin saama ka midagi teha. Sattusin juhuslikult Netflixis vaatama ühte filmi, mille autorid olid Arnold Schwarzenegger ja Jackie Chan („The Game Changers“ – toim.), kõvad musklimehed. See rääkis sellest, kuidas taimetoitlane olla on täiesti normaalne ja isegi mõistlik. Et see ei riiva sinu eneseväärikust. Võimaldab sul tõsta kangi ja olla ka kõva

spordimees. Hakkasin sellele mõtlema jaanuaris. Kuna veebruar on kõige lühem kuu, siis mõtlesin, et panen end proovile – kas on üldse võimalik olla täistaimetoitlane. Kutsusin oma pereliikmed ka kaasa, elukaaslase ja sugulased … Kas perekond on ka nüüd sel teekonnal?

On neid, kes on jäänud. Meie elukaaslasega oleme ikkagi täistaimetoitlased. Ja mõned sugulased ka. Aga kõik on liha osakaalu oma menüüs kõvasti vähendanud. Ja kaerapiim on omaks võetud. See projekt mõjus ikkagi silmi avavalt.

Seega muutis taimetoidu väljakutse väga palju?

Jah, Eesti Vegan Selts tuli just õigel hetkel välja 21-päevase väljakutsega, mis oli väga suureks abimeheks. Retsepte, nippe, vitamiinisoovitusi … Ja kui ma alustasin seda kõike kliimaseisukohast, siis tänaseks olen edasi liikunud tööstusliku ületootmise, loomaõiguste ja eetilise kohtlemise juurde. Alguses tahtsin ma vaid kliima

jaoks midagi ära teha. Ma tahtsingi just küsida, milline aspekt sind nende veganteemade juures kõige enam kõnetab.

Ma arvan, et kui rääkida teadlikkusest, siis olen klimaatilise aspektiga lihtsalt rohkem kursis. Rääkides minu valikutest, siis need on tänaseks hästi palju seotud loomade heaolu ja tööstusliku ületarbimise küsimustega. Ma küll ei ole nende kohta nii palju lugenud, aga emotsionaalselt tunnen, et see on aina olulisemaks muutunud minu hingele.

Mis sa arvad, miks kliimakriisi tõsidus paljudele kohale ei jõua?

Mulle tundub, et see on seotud vahetu kogemuse puudumisega. Inimesed ei taju, mida tähendab tuksi keeratud kliima. Nii tore on ju see, et meil siin Eestis on nädal aega järjest suvel 35 kraadi. Aga see, et kuskil kaovad saared vee alla ja lõpeb joogivesi – see tundub kuidagi kauge, vähetähtis ning läheb uudistes kiiresti mööda.

Aga kuidas oleks meil võimalik inimestele sammuke lähemale astuda nende teemadega?

Ma olen selle peale palju mõelnud. Oma eelmises töökohas käivitasime Rohetiigri Akadeemia abil projekti, et kogu oma tööpere kliimateemadele mõtlema panna. Tegelikult me päris hea lõpplahenduseni välja ei jõudnudki, kuna inimene „väsib“ planeedi pärast kestvalt muretsemast. Ettevõttena saime keskselt palju häid lahendusi juurutatud – näiteks rohelise elektri hankisime, tarbimist vähendasime, digiprügi vähendasime, kuid üksiku töötajani jõudmine oli keeruline. Aga üks hea variant on läbi armsate ja nunnude teemade. Näiteks jääkarud ja mis nende eludest saab ... 19

PERSOON

Teiseks, tuleb inimestele selgitada, et kliimasõbralik lähenemine või elu ei ole kuidagi kokkuvõttes kallim. See hirmutab paljusid, et kui olen kliimasõber, läheb kõik palju kulukamaks. Jah, see nõuab rohkem planeerimist, aga mitte eriti palju rohkem ressursse. Neid hirme tuleks püüda maha võtta. Konkreetselt näidates, kui palju maksab näiteks keskkonnasõbralik hambapasta versus tavaline hambapasta. See töötab päris hästi. Aga kuidas veganlusega on? Miks veganlus teistele tihti rünnakuna näib? Kuidas sellega toime tulla?

Ma arvan, et see on jällegi kokkupuude tundmatu maailmaga. See tekitab inimestes ebameeldivust, kui nad kohtuvad millegagi, millest nad päris täpselt aru ei saa ja mille suhtes nad ei oska seisukohta võtta. Peab olema enesekindel ja jääma rahulikuks – see on minu lähenemisviis olnud. Käisime hiljuti kolleegidega tähtsal välisvisiidil ja oli teada, et olen vegan (mitte et ma oleksin seda deklareerinud). Mulle organiseeriti täistaimetoitu, mis oli väga sümpaatne. Aga oli näha, et inimesed olid pidanud selle peale mõtlema ja vaeva nägema. Võib ju arvata, et kui veganeid on vähe, siis mõne inimese jaoks ongi see tegelemine ühe väikese ja arusaamatu vähemusega. Ja see võib olla ebamugav. Aga need toidud sellel välisvisiidil olid väga maitsvad. Ja mulle tundus, et ka mõnele kolleegile meeldisid need väga. See on võib-olla üks asi, kus ühist leida. Olen enda puhul ka tähele pannud, et kohe tahaks ju sellest rääkima hakata … Või ennast õigustada. Jutt läheb ikka toidule ja kui keegi mainib, et taimed ju ka elavad, siis ongi endal raske rahulikuks jääda. Ka minu enda suhtumine võib tuska tekitada teistes inimestes. Seega, mõnikord on parem vaikselt oma taimetoitu süüa ja kui see valik kelleski huvi tekitab, siis rahulikult juurde selgitada. Minu jaoks on hästi oluline, et need, kes on teadlikult sellised elustiilivalikud teinud, õpiksid inimestele

PERSOON

näitama ja selgitama loomakasvatuse halba külge. Liigne lihasöömine peab vähenema, see on kahjulik tervisele ja meie planeedile. Kui suudaks seda rasket olukorda rohkematele näidata, muutuks olukord kindlasti. Mu sõnum ongi, et me peaks oskama arusaadavalt ja rahulikult tööstusliku tootmise pahupooltest rääkida. See on see, mida praegu väga hästi teha ei osata, ilma et seltskonnas lõhestumine tekiks. Ja loomatööstust on väga raske filmida või väärkohtlemistega vahele võtta. Need on sellised teemad, mida ongi raske inimesteni viia, sest on karjapidajad, kes ütlevad, et nende lehmad elavad eetiliselt ja vabalt. Aga alles jääb näiteks kunstviljasta mise teema. Üldiselt ongi asi selles, et nendest asjadest peab õppima rääkima nii, et konflikti ei tekiks. Ja võiksime saada ühiskonnas üle sellest, et kuigi inimesed ja loomad ei ole võrdsed, ei tähenda see, et loomi võib väärkohelda. Eesti Ekspressi intervjuus ütlesid, et juht saab olla eeskujuks oma kolleegidele. Mis sa arvad, kas ka selles valdkonnas võiksid juhid eeskujuks olla?

Jah. Kasvõi nii, et kui on seminarid või vastuvõtud, siis sättida standardiks see, et tellime ainult taimetoitu. Ma ei ole kohanud inimest, kes oleks hästi valmistatud taimetoitu söönud ja siis teatanud, et jube vastik. Väga maitsvat taimetoitu tehakse. Läbi selliste väikeste asjade saab eeskujuks olla ikka. Väikesed suunamised tutvustavad seda maailma, ilma et keegi sinu 21

PERSOON

peale pahaseks saaks. Kas ministeeriumis on veel sarnaselt mõtlevaid inimesi?

Minu arust on küll. Olen paari inimesega sel teemal rääkinud … Aga see pole selline asi, mida kõik afišeeriks.

Hiljuti võttis Helsingi vastu otsuse, et enam linna ametlikel üritustel liha ei pakuta. Kas Tallinn võiks ka sinu arvates nii kaugele jõuda?

Kui see on organisatsiooni otsus. Ma ei arva, et seda peaks kuskilt kõrgemalt või kaugemalt kehtestama. See võiks ikkagi olla organisatsioonisisene jõudmine sellesse punkti. Võimalus selleks on ju kõigil juba praegu olemas. Kuna teema on võõras, tundub inimestele selline otsus ehk ebamugav. Aga tegelikult pole taimetoidu söömises mitte midagi ebameeldivat või erilist. See on tavaline söök, mida lihtsalt peab oskama teha.

See on nüüd küll suur küsimus, aga kas sa usud, et ühel päeval oskavad kõik paremini köögivilju valmistada ja täistaimetoitlased on maailmas ülekaalus?

Ma ei oska sellele mõistlikku vastust anda. Toiduga on nii, et süüakse seda, mida on kultuuriliselt harjutud

sööma ja mis on käe-jala juures. Loomade kasvatamine iseenesest võib mõne aja pärast olla lihtsalt väga kallis tegevus, mistõttu liha kättesaadavus jääb väiksemaks. Taimed on väga maitsvad. Nendest on võimalik teha väga palju erinevaid roogasid. Ja kui tead ning oskad Aasia või Lähis-Ida toite valmistada, ei ole mingit probleemi. Aga kui oled põline eestlane, kel on kaalikas, naeris ja kartul … Siis võib-olla läheb tõesti keeruliseks neist midagi uut ja huvitavat

valmistada. Inimesed võivad tunda, et jäävad millestki ilma. Paljud ei oska ega ole harjunud süüa tegema ainult taimedest. Ka seda on oluline õpetada. Maarjo, ma väga loodan, et sa ise ei tunne, et oled veganina millestki ilma jäänud.

Ei, selle peaaegu kaheaastase rännaku jooksul pole olnud sellist mõtet, et pöörduks tagasi. Ma ei ole kohanud sööki, mis paneks mind mõtlema, et peaksin veganluse nüüd lõpetama. 3

Kodukosmeetika OÜ on väike Eesti ettevõtte, mis valmistab KOKOS brändi all looduslikku kosmeetikat. Kasutame palju kohalikku naturaalset toorainet, tooted valmivad käsitööna ja väikese ökoloogilise jalajäljega. 100% looduslikud deodorandid on nahka kaitsva toimega ning neutraliseerivad higilõhna terveks päevaks. Deodorandid on soodapõhised, ei sisalda alumiiniumit ega ka looduslikku alumiiniumsoola. Valikus on vegandeodorandid kandelillavahaga, 7 erinevat lõhna eetrlike õlidega.

Deodorandi ümbris on valmistatud taaskasutatud paberist. Peatselt lisanduvad tootevalikusse magneesiumipõhised kreemdeodorandid.

Leiad meid e-poes: www.kokos.ee

SISUTURUNDUS

HÄIRIV TERVISEPROBLEEM, MILLE PIDUSÖÖMING ENDAGA KAASA VÕIB TUUA

ätte on jõudnud jõulukuu, mis tähendab, et ees on ootamas hulgaliselt vahvaid üritusi. Loomulikult ei puudu nende seast ka pidusöömingud ning kui lauad on head paremat täis, pole lihtne piiri pidada. Paraku kaasneb liigse söömisega sageli ebameeldiv tervisehäda kõrvetised. Kõrvetised tekitavad rinnus põletavat ja häirivat tunnet, köha ning hääle kähenemist. Kõrvetiste kestus sõltub inimesest, mõne jaoks kestab põletav tunne kõigest paar minutit, teise jaoks koguni paar tundi. Ebamugava tervisemure kutsub esile söögitorusse tungiv tavapärasest happelisem maosisu, mis põhjustab ärritust. Üldjuhul esinevad sümptomid pärast suurt söömingut või pikali lebades. Kõrvetisi kutsuvad

esile kohvi, šokolaadi ja alkoholi tarbimine, vürtsikad road, suitsetamine, ülekaalulisus ning teatud ravimid. Arstiabi pole enamjaolt vajalik, kuna kõrvetisi saab hõlpsalt kodus ravida. KUIDAS KÕRVETISTEST TINGITUD EBAMEELDIVUSI LEEVENDADA? Kui kõrvetised kimbutavad, soovitatakse kanda lohvakamaid riideid, mis annavad hingamisruumi ega hoia kõhtu pingul. Silmas tasub pidada seda, et peale söömist ei tohiks koheselt pikali visata ega uinakut teha. Tund aega pärast einestamist on soovitatav seista püsti või istuda. Häirivat tunnet aitavad leevendada väikesed muudatused toitumises. Kuna kõrvetisi kutsub esile happelisem seisund maos, siis tasub nende ennetamiseks ja leevendamiseks tarvitada

aluselisemat toitu. Vältida tuleb vürtsikaid ja rasvaseid roogi, alkoholi, küüslauku, šokolaadi, kohvi, alkoholi ja gaseeritud jooke. Süüa soovitatakse tihedamalt ja väiksemates kogustes ning õhtusöök võiks olla võimalikult kerge. Tarbida tasub looduslikke raviomadustega toiduaineid, nagu kummel. Kummelitee on oma rahustavate omaduste poolest tuntud. Tee vähendab põletikku ja lõdvestab lihaseid, ravides ühtlasi ka kõrvetisi. Peale kummelitee avaldab seedesüsteemile head mõju must lagrits, mis võib leevendada seedehäirete, kõrvetiste ning koguni haavandite sümptomeid. Proovida tasub ka puhast aloe vera mahla, mida peetakse ohutuks ja tõhusaks ravimeetodiks tervisemure leevendamisel. Kui kõrvetised juba kim-

butavad võib enne toidulaua ülevaatamist leida kiirema lahenduse Black Stuff’i toidulisandi topeltannusest. Black Stuff taastab soolestiku mikrobioomi tasakaalu, parandades seeläbi soolte tervist ning leevendades kõrvetistest tingitud ärritust. Looduslikus toidulisandis sisalduv fulviinhape stimuleerib ja parandab rakkude ensümaatilisi reaktsioone, suurendades ensüümide arengut organismis, mis on vajalik tervislikuks seedimiseks. Ensüümide puudumine koormab seedesüsteemi üle ning põhjustab kõrvetisi, puhitust ning toitainete vähest imendumist. Allikad: https://www.healthline.com/health/ heartburn#when-to-see-a-doctor https://www.medicalnewstoday.com/ articles/312854#10-remedies https://selecthealth.org/blog/ 2017/09/6-natural-remedies-forheartburn

ETTEVÕTE

Just nii palju väljastab üks keskmine Tallinna restoran ühes päevas ühekorrapakendeid! Foto: Priit Grepp

HÜVASTI, ÜHEKORDNE!

TERE TULEMAST, RINGKARBISÜSTEEM!

sna ilmselge, et kliimakriisi valguses tuleb inimestel oma harjumustes korrektuure teha. Tõsi on, et kõik saavad üksikisiku tasandil teha vastutustundlikumaid otsuseid, kuid kena on näha, et ka ettevõtted tulevad inimestele sammukese vastu. Kuna koroonast tingitud olukorras on 24

Anett Rannamets

rohkem hakatud sööki koju tellima ja kaasa ostma, on paari aasta jooksul kodumaalgi välja mõeldud erinevaid jätkusuutlikke lahendusi, et aidata maailmal veidigi puhtamana püsida. RingKarp loodi soovist tellida koju vaid toitu, mitte prügi. RingKarbi asutaja Katarina Papp avas ajakirjale selle ettevõtmise tagamaid.

Katarina, miks RingKarp sündis?

RingKarbi asutajate – minu, õe Hanna Pintsoni ning ema Kadrin Pintsoni – peres on keskkonnateemad alati olnud olulised. Näiteks prügi oleme sorteerinud ajast, kui see Eestis võimalikuks sai. Mõned aastad tagasi hakkasin põhjalikumalt uurima, kas sorteerin prügi

ETTEVÕTE

õigesti. Mida rohkem uurisin, seda rohkem sain aru, et keskkonnasõbralik olen siis, kui prügi ei tekita. Jutt, et tarbi palju tahad, aga peaasi, et prügi pärast õigesse prügikasti viskad, on vale! Ainuke lahendus prügiprobleemi lahendamiseks on tarbida vähem ja korduskasutada. Jõudsin pakendivaba elustiilini. Käisin restoranis toidul oma karbiga järel. Kui tuli spontaanne soov restoranist toit kaasa osta, kuid olin oma karbi koju unustanud, jätsin lihtsalt toidu ostmata. Seega, RingKarbi kutsus ellu isiklik probleem – me ei saanud toitu koju tellida, sest ei tahtnud sellega kaasnevat prügi. Arusaamine, et kõik ühekordsed, ka biolagunevad toidukarbid ja joogitopsid jõuavad praegu ümbertöötlemise asemel põletusse või prügimäele ladustamisele, innustas veelgi rohkem tegutsema. Kui ma pole varem RingKarbiga kokku puutunud, mida peaksin teadma?

RingKarbi süsteem on väga lihtne ja kliendile tasuta. Esimesel korral tuleb jätta karbi eest pandiks 10 ja topsi eest 5 eurot. Kui nõud aga ükskõik millisesse RingKarbiga liitunud toidukohta tagastada, saab kogu raha tagasi või uue karbi koos uue toiduga. RingKarp on osa üleeuroopalisest võrgustikust ning Eestist võetud karbi võib tagasi viia ka Saksamaale, Taani, Hollandisse, Itaaliasse või Šveitsi.

Ja kuidas kõnetab RingKarp veganit?

Veganid hoolivad lisaks loomadele ka üldiselt end ümbritsevast ning meie keskkonna heaolust. Ületarbimine ja pakendireostus on silmaga nähtavad probleemid, mis vajavad lahendust. RingKarbiga alustades oli meie suurim väljakutse sobivate karpide leidmine. Šveitsist leitud karbid on veganitele ideaalsed, sest neis ei ole kasutatud loomseid rasvu. Lisaks ei sisalda karbid BPA-d ega teisi ohtlikke aineid. Kõik migratsioonitestid on

tehtud Šveitsi laborites ja testitulemused on heaks kiitnud terviseamet. RingKarbi võrgustikuga on liitunud ka paljud vegansöögikohad. Tallinnas Kringel ja Oasis, Rakveres Nurk, Tartus VegMachine. See nimekiri täieneb. Kui ettevõtetel on soov sellesse nimekirja kuuluda, mida nad tegema peavad?

RingKarbiga ootame liituma keskkonnasõbralikke toidukohti ja toitlustajaid, kes on valmis andma oma panuse pakendireostuse vähendamisse. Võrgustikus olemiseks tasub toidukoht kuutasu. Mida rohkem toite karpides kaasa müüa, seda suuremaks kujuneb rahaline sääst ühekordsete pakendite arvelt. Meie kodulehel on kalkulaator, millega toidukohad saavad välja arvutada, kui palju nad RingKarbiga liitudes raha ja keskkonda säästaks. Ootame RingKarbiga liituma ka regulaarselt ettevõtteid toitlustavaid toidukohti. Meie kogemuse põhjal on ettevõtted väga huvitatud jäätmetekke ennetusest ja ringnõude kasutamisest.

Kes on teie konkurendid ja kuidas teistest erinete? Paari aasta jooksul on ringnõude süsteeme pakkuvaid ettevõtteid turule tulnud ju veel ...

See näitab probleemi lahendamise olulisust. Korduskasutatavate pakendite ringlussüsteemid on kuum teema nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Sarnaselt RingKarbiga pakuvad Eesti toidukohtadele ringluspakendeid ka näiteks Bringpack ja Ringo. Meie kõigi eesmärk on sama, aga lahendused erinevad omajagu. RingKarbil on kõrgem pant. 10-eurone pant tagab, et karbid oleksid päriselt ka ringluses – inimesel on meeles karp kaasa võtta, seda ei visata prügikasti ega unustata köögikappi seisma. RingKarbid on toodetud Šveitsis spetsiaalselt ringlussüsteemi jaoks.

Paneme ringlema vastupidavad nõud, mida saab korduskasutada vähemalt 200 korda ja mille eluea lõppedes on garanteeritud nende ümbertöötlemine. Meie süsteemis pole nõude tagastamiseks masinaid. Tagastuspunktiks on iga liitunud toidukoht. Kasutame ära toidukoha juba olemasoleva võimekuse karpe pesta. Jääb ära masinate tootmine, ülalpidamine ning igapäevane karpide transport. RingKarpi saab mugavalt tagastada mistahes võrgustikuga liitunud toidukohta ning vastu saab kohe uue karbi uue toiduga. Seega on kliendil vaja teha ainult üks käik. Saame tagastusmasinatest sõltumatult laieneda kuhu iganes. Olgu selleks väike talukohvik Rõuges või suur lõunasöögirestoran Tallinna kesklinnas. Praegu on RingKarp esindatud Eesti suuremates linnades ja üheksas maakonnas. Mida sinu sisetunne ütleb, kas tulevik on ühekorrapakendite vaba?

Ma arvan küll! Teist varianti lihtsalt ei ole, kui tahame, et ka meie lapsed ja lapselapsed siin planeedil elada saaksid! Õnneks tehakse juba ka seadusemuudatusi ühekorrapakendite piiramiseks. EL-i ühekordse plasti direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid leidma viise ühekorrapakendite vähendamiseks. Ka Eestis plaanitakse sellekohaseid seadusemuudatusi. Näiteks rakendub aasta pärast ühekordsele kaasamüügipakendile vähemalt 50-sendine lisatasu. 2024 peab kaasamüüki tegev toidukoht kliendile korduskasutatavat alternatiivi pakkuma. Esialgu oli plaanides ühekordne kaasamüügipakend täielikult keelustada aastaks 2026. Kahjuks on viimasest plaanist osapoolte vastuseisu tõttu loobutud. Sellest hoolimata usun, et juba paari aasta pärast on korduskasutamine uus normaalsus.3 25

KESKKOND

Rohelised pühad A-st Ü-ni Kas unistad ka rohelistest jõuludest? Pühade aeg ei pea olema kulukas ja stressirohke, kui võtta eesmärgiks olla roheline ehk keskkonnasõbralik – nõnda käitudes kasutame rohkem loomingulisust ja vähem raha ning kingid on tähendusrikkamad. Niisiis jagan lihtsaid ja soodsaid nippe ja kingiideid, et tänavused jõulud saaks rohelisemalt veeta.

jalehed ei peaks kuuluma ainult paberikonteinerisse, need on suurepärased pakkepaberi asendajad. Poes müüdav pakkepaber pole enam ammu ümbertöödeldav, sisaldades kilet või fooliumit. See muster, mille poes valid, maksab tegelikult tööjõudu, metsaraiet, töötlemist, ressursse ja ümbertöötlemata prügi ning keskkonnakahju. Kinkide pakkimisel kasuta sidumiseks majapidamises leiduvat nööri, niiti vms, nii 26

väldid plastikust pakkelinte. Riidest kott või rätik võib samuti olla kasulikuks kingipakendiks, mis läheb kohe kasutusse. Otsi internetist Furoshiki meetodit, mis õpetab kinkide riidesse mähkimist.

alti jaama turg on suurepärane aarete asukoht, kust kingiideede puudumisel ka viimasel hetkel midagi kindlasti leiad. Seal on palju peidetud vanakraamipoode neile, kes hindavad taaskasutust. Vintage-poed, kust leiab ägedaid hilpe, ja ka näiteks looduskosmeetikapood. Pluss, on aeg unustada kilekotid. Oma jõulujuurikaid ostes vali poes biokott, mida saad pärast prügikotina kasutada.

elsiuse ehk temperatuuri kontroll on lihtne, aga mõjuv viis energiat säästa. Kui jõulude ajal on kodus rohkem inimesi, tõuseb ka toatemperatuur – sel juhul keera võimalusel kraade vähemaks. Tee sama, kui lähed kodust mitmeks päevaks ära.

ekoratsioonid mängivad suurt rolli õige meeleolu tekitamisel, kuid kodu kaunistamine ei

Jaana Lotsman

pea tähendama igal aastal uusi ehteid. Uuri vanematelt pereliikmetelt, kas kuskil on peidus vanu kuuseehteid, vaata küünlakolmnurka või tulukesi osta.ee-st. Seal on palju kasutamata kaunistusi. Vanikuid saab hõlpsasti popkornist ja kuivatatud marjadest-apelsinidest ise valmistada.

lektrihinna kahekordistumist silmas pidades on sel pühadehooajal eriti säästlik kasutuseta seisev elektroonika seinast välja tõmmata. Ja kas teadsid, et kardinate sulgemine säästab energiat? Hoia soe toas ja tõmba kardinad ette.

irmadel on tihti kombeks teha töötajatele jõulukinke. Jaga oma õpitud nippe ja teadmisi, kuidas olla jõulude ajal säästlikum ja milliseid keskkonnasõbralikke kinke teha. Selliste nõuannete üle on kõik õnnelikud.

lasuurid kubisevad tihti e-ainetest ja ebatervislikust hulgast suhkrust. Selmet poest kilesse pakendatud glasuuri osta, tee see parem ise! Nii oled teadlik, mis toiduained selles on, ja saad lähedastega koos neid valmistades kvaliteetaega veeta.

Nr 1

ökopood Eestis

Terve ja rõõmus. Loomulikult.

Kaubamaja Biomarket

Rocca Al Mare Biomarket

Solarise Biomarket

Ülemiste Biomarket

Mustamäe Biomarket

Balti Jaama Turu Biomarket

pood.biomarket.ee www.biomarket.ee #TervejaRõõmus

Viimsi Biomarket

Kristiine Biomarket

Tartu Biomarket

Pärnu Biomarket

KESKKOND

S Š T

eategevuse peale mõtlemine ei peaks kokku käima vaid jõuludega. Kuid pühad on kindlasti kõige raskem aeg neile, kel puudub pere, kodu või kes kogevad muid eluraskusi. Tee head ja anneta sinna, mis sinu südant kõnetab.

setegemine on sinu selle aasta märksõna. Sea endale nendeks pühadeks väljakutse ja tee võimalikult palju ise! Olgu selleks pakend, kingitus, kaunistused või piparkoogid. Isetehtu toob palju rohkem rõõmu!

õulujook valmista sel aastal ise ning õllepurgid jäta poeriiulile. Guugelda jõulusangria retsepte ja vali välja meelepärane, mida saad teha kas alkoholiga või ilma. Uus põnev maitseelamus meeldib kõigile! eskkonnasõbraliku jõulupuu valimine on olulisem kui kunagi varem. Investeeri kvaliteetsesse kunstkuuske, mis kestab aastakümneid. Kui soovid siiski elus puud, vaata leheküljele westtree.eu – sealt saad kuuse endale rentida või osta ja pärast maha istutada.

astele kingi vaid seda, mis on tõesti vajalik või kasulik. Väldi mürgisest plastikust mänguasju, mis ummistavad toanurki, ja kingi näiteks kunstitarbeid ja muid teeise-tüüpi vahendeid, nt linnumaja meisterdamine või väike maitsetaimeaed, mis hariksid lapsi ja millega nad saaksid veel pikalt tegeleda. Kui kaardi kinkimine on sinu jaoks oluline, mine kiika taas turu peale, seal leidub vanu eestiaegseid kaarte lademetes.

editatsiooniäpid on suurepärane roheline kingitus neile, kes vajaksid veidi rohkem stressi maandamist või aega iseendale. Vaimse tervise eest hoolitsemine on sama tähtis kui füüsilise, kuid isekeskis meditatsiooni ettevõtmine jääb tihti unarusse, mistõttu on äpp hea ja lihtne abimees. 28

imekiri on pühade ajal sinu parim sõber, kui kingisaajaid on palju ja jõulud on sinu peres suurem ettevõtmine. Kirjuta see varakult valmis, et vältida kellegi või millegi ununemist.

stuhullus võib saada võitu ka parimaist meist. Terve mõistuse säilitamiseks ja trügimise vältimiseks ära külasta ostukeskusi tipptundidel ega nädalavahetustel. Telli tooted kas internetist, otse tootjatelt või osta butiikidest.

lastikust ja patareidega tooted sisaldavad toksilisi kemikaale ja on keskkonnale kahjulikud. Vali naturaalsetest materjalidest kingid või taaslaetavad patareid, mis kestavad kaua. aamat või raamatupoe kinkekaart on alati kasulikud kingid neile, kellele meeldib lugeda. Raamatufännidele võid sel aastal kinkida ka e-raamatu! Peale raamatu enda on kingivalikus veel ka lugemisäpp või lausa luger ise. ulatades külmkapi enne jõule, tagad tõhusama töövõime ja säästad elektrit.

ampuse ostmisel vali pudel, mille kork ei ole plastikusse mähitud. Ja eelista eestimaist – nii vähendad oma ökoloogilist jalajälge!

oidu ostmist planeeri hoolikalt. Enamasti ostetakse mitu korda rohkem söögipoolist, kui ära süüakse. Igal aastal on koduses majapidamises suurim toiduraiskamine just jõulude aegu.

ut aastat tervita vastutustundlikult! Unusta ilutulestik ja kirjuta selle keelustamise toetuseks ka oma linna- või vallavalitsusele. Raketipaugud tekitavad koduloomade seas hirmu, traumat ja kaduma minekut. Pealegi on pürotehnikal kohutavalt laastav mõju keskkonnale ja

atmosfäärile.

annitooted, mis on valmistatud looduslikust kodumaisest toorainest, on kink, millega ei saa mööda panna. Meie poodides leidub hipsterlikult värvikas valik seepe, mis kindlasti kapinurka seisma ei jää. orkshop’id ehk töötoad on mõnusad tegevust ja elamust pakkuvad kingitused ja nende valik on suur ja lai – veinikursus, mööbli restaureerimine, maalimisteraapia ja palju muud!

ige suurusega panni kasutamine ja õige koguse vee keetmine säästab energiat ja raha. Kui sulle on annet antud, siis võid ise kingitusi õmmelda – köögirätid, laudlina, riidest taskurätik ja muud põnevat, mida saab taaskasutada.

revus, mis võib tekkida pühade-eelse stressi tõttu, võib rikkuda nii meeleolu kui lausa jõulud. Selle vältimiseks kogu varakult ideid, tee nimekiri ja hoidu ostukeskustest.

koloogilise jalajälje vähendamiseks valigi pakkematerjalid, mis sul juba kodus olemas on, osta ümbertöödeldavast materjalist või muudmoodi keskkonda mittekoormavad kodumaised kingid ja söök-jook, rendi kuusepuu, tõmba vooluvõrgust seadmed välja ja toeta taaskasutuspoode.

lesöömine on pühade-aegne saatan, mis näitab oma palet tihti alles pärast jõule. Enamik inimesi kuritarvitab detsembris nii toitu kui alkoholi. Kui lisada veel stress, saamegi korraliku Molotovi kokteili, mille tagajärg on ülekilod, kehv enesetunne ja raisku läinud jõusaali liikmemaks. Niisiis – vähem on rohkem! Üha enam on traditsiooniks kujunemas kingituste tegemata jätmine. Ka koosveedetud aeg on kingitus – seda ei saa poodi tagastada või edasi kinkida.3

Kõhusõbralik rauasiirup pere kõige väiksematele NOGELORGA NICS.COM

REISIKIRI

Iisrael, armastust täis

veganriik

Kirke Männik

Üle kaheksa kuu olin ma rääkinud Iisraelist iga päev. Mõned vestlused toimusid Keenia mägedes, teised Peipsi kaldal. Olemata kunagi ise seda Lähis-Ida riiki külastanud, teadsin ma kohalikust kultuurist, tavadest, konﬂiktidest ja toidust vast rohkem kui enamik mu tuttavaid. Seda põhjusel, et üle kaheksa kuu reisisin ma koos ühe Iisraelist pärit noormehega, kes on ülimalt kirglik nii oma riigi kui sealse toidu suhtes.

Juba ammu enne Iisraeli pinnale astumist teadsin, et täistaimselt toituda seal raske ei ole. Umbkaudu 8% sealsest rahvastikust on veganid ning enamik neist elab riigi majanduslikus pealinnas Tel Avivis. Ma polnud veel lennujaama väravatest väljagi jõudnud, kui juba tervitasid mind eredad sildid Beyond Meati burgerist kiirtoidurestoranis ning täistaimsetest saiakestest ooteala kohvikus. Esmamulje oli paljulubav. Oma kolme Iisraelis elatud kuu jooksul kogesin ma maitseid, millest mul varem aimugi polnud. Sain kähku aru, et ka kõige suvalisemasse restorani sisse astudes on ennekuulmatu, kui neil pole menüüs täistaimseid valikuid. Erinevalt paljudest Ida-Euroopa, Aasia ning Aafrika riikidest teadsid kõik, mida tähendab veganelustiil. Kui Rumeenias leidsin ma veganburgeri seest halloumi-juustu, siis Iisraelis oleks selline apsakas toonud kaasa 30

suure skandaali. Tihti võis tänavatel näha veganaktiviste ning sellealaseid meeleavaldusi. Mitmed mu kohalikud sõbrad olid meie kohtudes juba 7–10 aastat veganid olnud. Ma ei suutnud ahhetamist jätta. Seal oli nii lihtne vegan olla! HUMMUS, HUMMUS, HUMMUS Veganvalik oli ka shaurma-restoranides. Kuigi sõna shaurma kuuldes tuleb enamasti silme ette lihane araabia roog, ei ole Tel Avivis täistaimne shaurma haruldus. Enamasti on see tehtud seitanist ja seentest ning sel on palju kohalikke fänne. Ei läinud mööda kaua, kui leidsin end istumast riigi kuulsaima veganrestorani laua taga. Tel Avivi noor õhustik oli seal eriti silmapaistev – mind ümbritsesid napis riietuses stiilsed inimesed. Väljas oli 40 kraadi ning

REISIKIRI

söögikoha ootejärjekord ulatus uksest välja teisele poole teedki. Noor teenindaja tõi meile taldrikud ning ma vaatasin roogi hullunult. Sealne veganjuustu valik ajas mul silme eest kirjuks – India pähkli ja mandlifeta, India pähkli mozzarella ja valik erinevaid kreemjaid juuste, millele ei oska nimegi panna. Uued toidunimetused jälitasid mind nii Tel Avivis, mägises Haifas kui väikestes Araabia külades. Minu (ning terve ülejäänud elanikkonna) lemmiktoit oli vaieldamatult hummus. Kuna olin harjunud hummust Eestis dipikastmena sööma, olin rohkem kui šokis, kui nägin tänavatel inimesi seda suurest kausist lusika ja sibulaga nautimas. Vaatasin oma

sõpradele küsivalt otsa. Nad naersid mu loomulikult välja, sest seda kikerhernepastat, mida Eestis söönud olin, saab vaevu päris hummuseks nimetada. Tahiini vastu oli kohalikel eriline kirg. Pole vist ühtegi iisraellast, kes seda ei jumaldaks. Seda kasutati halvaas, hummuses, leivamäärdena, kastmena, smuutides ja suvikõrvitsa peal. See nimekiri jätkub. Üritasin kord välja pakkuda toite, millega see seesamiseemnepasta kokku ei sobiks. Iga minu pakutud variandi peale noogutasid sõbrad agaralt, lausudes „miks mitte?“ või „kuidas me ise selle peale ei tulnud?“. Skeptilise loogika kohaselt arvasin

UNISEX püksid

REISIKIRI

esialgu, et maanteeäärne tänavatoit ei saa täistaimne olla. Kuna rändasime riigis palju autoga ringi, pidin kiiresti oma eksimust tunnistama. Nägin tihti toiduautosid siltidega malabi ja jahnun. Sõbrad viisid mind kiiresti kurssi, et need on järjekordselt „kõige paremad toidud üldse“. Malabi on traditsiooniliselt piima-riisipuding, mida serveeritakse roosisiirupiga. Magustoidu taimne versioon on tehtud kookosest ja riisist. Tuli välja, et ka riigi kaugeimas nurgas võib leida vegan-malabi’t. Minu esimene kogemus selle magustoiduga oli aga hoopis Tel Avivi kõige kuulsamas malabi-baaris. Valge puding võeti külmkapist välja ning kaeti roosisiirupiga. Seejärel raputati sinna peale pähklitükke ning kookoslaaste. Esimene amps viis mind otse seitsmendasse taevasse. Kui ma teist korda malabi’t sõin, ootasin samasugust kogemust. Sõitsime parajasti Kinnereti järve poole, kui nägime tee ääres toiduautot. Ostsime kaasa mitu malabi’t ning jahnun’i ja liikusime elevusega edasi. Meid ümbritses hingemattev vaade Iisraeli suurimale järvele. Võtsin lusikaga malabi’st ampsu ning neelasin selle raskustega ja nägu krimpsutades alla. Seekord meenutas maitse pigem roosilõhnalist seepi. Kohalikud sõbrad siiski nii drastilist vahet ei tunnistanud. Jahnun ja malabi käivad käsikäes. Ikka ja jälle küsiti minult, kas ma jahnun’i olen proovinud. Selle välimust kirjeldati iga kord erinevalt – küll oli see suure rulli keeratud pannkoogi moodi, küll meenutas see vorstigi. Kui küsisin, mida jahnun’i maitse meenutab, jäi enamik mulle vastuse võlgu. „Nagu rasvane pannkook tomatipastaga. See on lihtsalt imeline“ öeldi lõpuks. Tomatipasta ja pannkook minu peas kuidagi kokku ei käinud ning seetõttu polnud ma jahnun’i proovimise üle just liialt elevil. Istusime paari sõbraga Tel Avivi rannas ning vaatasime surfareid. Rannalähedasest poekesest olime kaasa ostnud jahnun’i ning valmis32

REISIKIRI

tusime seda lainete taustal sööma. Mõlemad sõbrad puurisid mind pilguga, et näha mu reaktsiooni. Vaatasin kahtlustavalt rasvast nõretavat tihedat rulli ning selle kõrval olevat tomatipastat. „Kasta sisse,“ julgustas üks sõber. Võtsin umbusaldava ampsu ning ei suutnud oma vastikust varjata. Iisrael on täis imelisi maitseid. Pidin tunnistama, et jahnun ei ole üks neist. Ostsime riigis ringi reisides veel korduvalt tee äärest jahnun’i. Sellegipoolest jäi minu esimene amps ka viimaseks. IISRAEL ÕPETAS MIND ARMASTAMA Minult küsitakse tihti, mis on mu lemmikriik. Olles terve elu reisinud, ei ole valikut lihtne teha. Mõnikord olen vastanud Guatemala, teinekord Vietnam. Ühest vastust pole mul olnud aga varnast võtta. Pärast Iisraeli nägemist on. Selles väikeses Lähis-Ida riigis on koos metsikult erinevaid kultuure ja arvamusi. Iisraellased on keevalised ning neil on kõige kohta oma seisukoht. Seda väljendavad nad alati valjult. Toidulaua

ääres saavad nad aga kokku nagu vennad. Mind võlusid Iisraeli mäed ja kõrbed. Sõitsime palju ringi ning nägin ära paljud jõed-järved, künkad ja orud. Autosõidu ajal ei raatsinud ma silmi pilgutadagi, tahtmata ilma jääda järjekordsetest looduslikest imedest. Kohalike metsik elustiil ning tohutu armastus ja hoolivus leidsid minu südames erilise koha. Tundsin end ebamugavalt, kui esimest korda pärast oma reisikaaslase parimate sõpradega kohtumist nad meile lahkudes „I love you, guys“ ütlesid. Ma ei öelnud neid sõnu vastu. Eestlasena peab mu sõnadel tähendus taga olema ning kuidas oleksingi ma saanud neid armastada, kui ma neid alles mõned tunnid tagasi esimest korda näost näkku kohtasin? Olin kindel, et see on Ameerika mõjutus. Mulle on jäänud mõistmatuks, kuidas ameeriklased autot, kingi või ilma armastada saavad. I love it ja I love you on neil nagu sidesõnad. Alles hiljem sain aru, et iisraellaste armastus käib teistmoodi. Nad ei olnud meie esimesel kohtumisel neid sõnu kergekäeliselt kasutanud. Nad päriselt mõtlesid nii. Tookord oli mul seda raske hoo-

mata. Ma ei mäleta viimast korda, kui ma oma emalegi „ma armastan sind“ ütlesin, kuigi ma seda ju tõsiselt mõtlen. Just rohke reisimise mõjutusel ei arva ma ennast olevat klassikaline eestlane. Sellegipoolest väljendan ma oma tundeid pigem „kallis oled“ kaudu. Nad ju teavad niigi, et ma neid armastan! Milleks seda korrutada? Tänu sellele Lähis-Ida riigile ütlen ma oma sõpradele „ma armastan sind“ aina rohkem. Eriti tihti kuulevad seda just mu iisraellastest lähedased, eesti keeles on mul veel kahjuks neid sõnu raske suust välja saada. Iisraeli inimesed õpetasid mind armastust jagama. Juba enne Iisraelist lahkumist küsiti minult korduvalt, millal tagasi tulen. Niipea, kui võimalik. Turistiviisaga on mul võimalik seal olla kuni kolm kuud kuue kuu jooksul. Iisraeli metsikus ja kirglikkus leidsid minu südames nii erilise koha, et oleksin äärepealt sealset residentsust taotlema hakanud. Kaks päeva pärast lahkumist kohtasin Rumeenias üht iisraeli poissi. Jäime pikalt sealsest toidukultuurist, inimestest ning loodusest rääkima. Vestluse lõpus ütles ta lause, mis kummitab mind uhkusega siiani: „Hingelt oled sa küll iisraellane, mitte eurooplane.“ 3

TOITUMINE

MÜÜT: VEGANLUS ON PIIRAV EGA TAGA VAJALIKKU

esti toitumis- ja liikumissoovitustes nimetatakse taimetoitlust enesepiiratud toitumiseks: usulisest, veendumuslikust või muust põhjusest tulenevaks toitumispiiranguks, mis pikemaajaliselt võib kaasa tuua mõne toitaine puuduse organismis või muid terviseriske. Kahjuks ei ole defineeritud segatoitlust: toitumisviisi, kus süüakse valimatult ning mis statistikat vaadates toob suure tõenäosusega kaasa mõne toitaine puuduse organismis ning soodustab elustiilihaigusi. 2014. aastal ajakirjas Nutrients avaldatud artiklis leiti, et lähtudes erinevatest tervisliku toitumise aspektidest näitab just täistaimne dieet järjekindlalt parimaid tulemusi. Uuringus osales pea 1500 erineva toitumisviisiga inimest (täistaimetoitlased, vegetaarlased, taimetoitlased, peskovegetaarlased ja segatoitlased) ning dieetide kvaliteeti hinnati tervisliku toitumise indeksi (2010) ja vahemere dieediga (Mediterranean Diet Score) võrreldes. N-ö kõige piiratum (vegan) dieet sai kõige paremad tulemused ning segatoit kõige kehvemad.1 Kuigi enesepiiratud toitumise definitsioonist võib jääda mulje, et tegemist on millegi ohtliku ja mittesoovitatavaga, siis praktikas väljendub teatav toitumispiirang pigem positiivsete tervisemõjudena. „Piiratud toitujad“, kes on piiranud või koguni loobunud lihast või kõikidest loomset päritolu toodetest, on uuringute järgi vähem ohustatud enamikest levinud elustiilihaigustest. Samuti on neil tervislikum kehakaal. ÜKSKI TOIDUAINE EI OLE ASENDAMATU Loobudes mõnest toiduainest (sageli ei tarbita üht või teist toiduainet maitse pärast) või toiduainete grupist (piimatooted; lihatooted; lisatud suhkur, magusad ja soolased näksid;

Eliis Salm toitumis- ja tervisenõustaja

karastusjoogid; alkohoolsed joogid jt) võib jääda mulje nagu aheneks toidulaua mitmekesisus. On tõsi, et eelnimetatud toidugruppide tootevalikud teevad otseses mõttes silmade eest kirjuks. Nii suur on valik töödeldud pakendatud toiduaineid. See mitmekesisus ei ole aga tingimata tervislik. Juba 2015. aastast teame, et töödeldud lihatooted on vähki tekitaTÄISTAIMSE TOITUMISE PÕHIMÕTTED

•Toitu tasakaalustatult süües toite kõigist viiest taimsest toidugrupist. •Mitmekesistamiseks varieeri toiduaineid toidugruppide sees (nt teraviljade grupis riis, tatar, kruubid, pasta, kinoa, amarant, kaerahelbed jne) •Veendu, et saad toiduenergiat vastavalt vajadustele. Suurenenud füüsilise koormuse puhul enam, passiivsetel perioodidel vähem

vad (World Health Organisation), karastusjoogid on energiarikkad aga toitainevaesed, alkohol ei kuulu tervisliku toitumise juurde jne. Seega võiks iga mõistlik inimene oma toitumist piirata, sest just valimatu söömine on põhjus, miks meil on üha rohkem elustiiliga seotud haigusi. Rääkides taimetoitlastega selgub enamasti, et praktikas on toidulaua

•Eelista terviktoite ning toitainerikkaid toiduaineid, vähem raﬁneeritud ja töödeldud toitu •Võta B12-vitamiini toidulisandit ning sügisesest pööripäevast kevadiseni ka D-vitamiini •Too toidulauale vetikad, jodeeritud sool, kelp toidulisand. Ära unusta porgandit, kõrvitsat, bataati. Leia võimalus integreerida igapäevasesse toitu vähemalt kolm portsjonit kaunvilju. Söö pähkleid (parapähkel, Kreeka pähkel) ja seemneid (purustatud linaseemned, tšiiaseemned, kanepiseemned), brokolit ja teisi rohelisi köögivilju ning rikastatud piimatooteid

TOITUMINE

rikkalikkus pigem kasvanud ja seda nimelt nende toiduainete arvelt, mida keskmise eestimaalase menüüs on liiga vähe. Avastatakse uusi põnevaid maitseid, tooteid, toiduvalmistamise viise. Üllataval kombel hakkavad maitsema ka köögiviljad ning isutama tofu. Eesti toitumisuuringud on näidanud, et keskmine segatoitlane tarbib piiramatult lihatooteid, magusaid ja soolaseid näkse, kuid väga piiratult teraviljatooteid ja köögivilju (vt püramiide). WHO on tervisliku toitumise alustaladena nimetanud aga just neid (lisaks puuviljad, marjad, kaunviljad, pähklid ja seemned). Siinkohal on

oluline rõhutada, et loobudes mõnest toiduainest võiks mõelda, milliseid olulisi toitaineid see sisaldab ning millistest teistest allikatest neidsamu asendada võiks. Allikas: Tervise Arengu Instituut

ASENDAMATUD TOITAINED Kui ükski toiduaine ei ole asendamatu, siis sisaldavad nad sageli toitaineid, mis võivad olla asendamatud. Neid peame kindlasti saama toidust, sest keha neid ise ei tooda: vesi, 14 vitamiini, 16 mineraalainet, 2 asendamatut rasvhapet ning 9 asendamatut aminohapet. Õnneks leidub asendamatuid toitaineid väga paljudes eri-

nevates toiduainetest ning kõiki on võimalik piisavas koguses saada ka vegantoitumisega. Asendamatutest rasvhapetest ilmus lugu 2021. aasta esimeses numbris, valgust ja mitmetest mikrotoitainetest oleme aasta jooksul igas väljaandes juttu teinud. Meeldetuletuseks sobib artikli lõppu aga ikka oluliste täistaimse toitumise põhimõtete rõhutamine. 3 KASUTATUD ALLIKAD Clarys, P., Deliens, T., Huybrechts, I., Deriemaeker, P., Vanaelst, B., De Keyzer, W., Hebbelinck, M., & Mullie, P. (2014)

ELIIS SALM Eliisil on kõrgharidus tervisedenduses Tallinna Ülikoolist spetsialiseerumisega toitumisnõustamisele ning turundusalane magistrikraad Tallinna Tehnikaülikoolist fookusega tarbijakäitumisele ning kommunikatsioonile. Eliis pakub Eesti Vegan Seltsis toitumisnõustamise teenust, mis on mõeldud kõikidele taimsest toitumisest huvitatutele, kes teevad alles esimesi samme veganluse teel või kes juba pikaajalised taimetoitlased, kuid mingil põhjusel mures, kas menüü on piisavalt täisväärtuslik. Eliis on koostanud hulgaliselt täistaimseid menüüsid, koolitanud tervisliku taimetoitluse osas vegankokkasid Tallinna Teeninduskoolis ning viinud läbi mitmeid tervise- ja toitumisteemalisi loenguid koolides, ülikoolides ning tuntud Eesti suurettevõtetes. Kontakt eliis.salm@vegan.ee

Saage tuttavaks – Nemoloko Barista Parima vahuga

ne-moloko.ee

Barista – suurpärane vestluskaaslane, tähelepanelik kuulaja, degusteerija, psühholoog kunstnik, filosoof, gurmaan ja aroomiterapeut

ELAMUS

IMEARMAS KOHVIK VEG B12

PAKUB TOITU KEHALE JA HINGELE

alti jaama turul, täpselt linnapoolse turuala nurgas asub üks imetabane väike kohvik. Iga kord, kui sinna sisse astuda, jõuab ninna ülimeeldiva kange, kuid kvaliteetse kohvi lõhn ning süda läheb seest soojaks. Enamasti tervitab kohvikus külalisi lahke ja sõbraliku olemisega Viktor, kes on ka kohviku Veg B12 omanik. Kui Viktor leti taga toimetab, on näha, et ta teeb seda kõike kirega – vahel võib väga põnevaid lugusid kuulda ka kohvi õige temperatuuri ja muu vägeva kohta, mis toidu- ja joogikultuuri puudutab. Ja isegi kui sa ei soovi üldse tüli teha, pakub ta, et võib su kaasaostetud võileiva kiirelt soojaks teha, sest nii on maitsvam ja 38

Anett Rannamets Fotod: Rain Amur

mõnusam. Kuidas see hubane minikohvik Veg B12 üldse sündis, kes selle taga seisavad ning mis on nende inimeste missioon ja visioon? Nii ongi, et selle kõige taga seisab Viktor, kes märgib, et nagu ikka, saavad sellised asjad alguse isiklikust vajadusest.

„Natuke üle kümne aasta tagasi jäin üsna raskelt haigeks ja see sundis mind üle vaatama oma toidulauda,“ toob Viktor välja tõsiasja, millest huvi ja kirg toidu vastu sündis. „Minu pere ja lähedaste hulgas on päris palju neid inimesi, kellel esineb erinevate toiduainete suhtes talumatust, pea-

ELAMUS

miselt laktoosi suhtes,“ jutustab ta, et kõik need isiklikud kogemused ja kokkupuuted taimetoiduga ongi viinud Veg B12 sünnini. Mis seisab aga Veg B12 nime taga? Kuidas sai kohvik endale nime?

„See nimi kujunes sõnade, tähenduste ja sümbolite kooslusest,“ selgitab Viktor, vihjates sellele, et veg viitab taimsele, B12 olulisele vitamiinile taimetoitlaste elus ning kahekesi koos helisevad need keelel kuidagi mugavalt. Viktor ütleb, et nende missioon ei ole otseselt kellegi veendumusi ja vaateid ümber pöörata. „Aga olen veendunud, et vähemalt üks täiesti taimne toidukord päevas teeb head nii inimesele kui maailmale tervikuna,“ on ta oma sõnades kindel. Veg B12 eesmärgiks nimetab Viktor võimalust pakkuda lihtsat ning kodust toitu, mis on maitsev ja koosneb kvaliteetsetest koostisosadest. Igal hommikul on võimalik Balti jaamas asuvas kohvikus nautida värsket putru ja sinna kõrvale loomulikult ka kvaliteetset aromaatset kohvi. „Armastan ise head kohvi, mistõttu hindan kvaliteetset kohvi kõrgelt,“ selgitab Viktor ka seda, miks ta kohvi valmistamise ja kohvi kohta üldiselt palju teab. Lisaks saab Veg B12 kohvikust ka päevasuppi, mis iga päev natuke erineb. „Oleneb ka hooajast. Jällegi on eesmärk pakkuda kvaliteetsetest ja hooajalistest koostisosadest puhast ja värsket toitu,“ toob Viktor taas välja ning lisab, et nende idee ei seisne selles, et pakkuda midagi enneolematut. „Pigem sellist head ja rahulikku emotsiooni, kui sööd hommikul ühe kausi sooja maitsvat putru, jood

ELAMUS

ühe hea kohvi või tee ja oledki heas tasakaalus, et alustada oma tööde ja tegemistega.“ Nii erinebki Veg B12 teistest vegankohtadest – kohvik on oma olemuselt lihtsa ning puhta joonega, kus kõik on nii-öelda päris. Seal tõepoolest ei pakuta porgandist valmistatud peekonit või muid leiutisi – mis on samuti väga maitsvad –, kuid Veg B12 põhimenüü koosneb kõikidest taimsete toiduainete gruppidest. Tasakaal on Veg B12 kohvikus väga tähtis. „Pean oluliseks, et kui sööd köögivilju, siis need ka maitsevad sulle nagu köögiviljad, mitte kui kana või liha. Kõik puu- ja juurviljad on minu hinnangul nii head, et nad ei vaja maskeerimist millekski muuks,“ avab Viktor oma mõttekäiku. Siiski paistab Veg B12 teiste kohvikute seas Balti jaamas silma. Ja mitte vaid oma lihtsa koduse toiduga, vaid ka luksuslike vegantortidega, mis sisaldavad rohkelt pähkleid, kakaod või näiteks külluslikult marju ja puuvilju. Nii on võimalik Veg B12 kohvikust tellida endale tähtpäevadeks ja pidulikeks sündmusteks torte, mis liigituvad ka toortortideks. Tõsi on, et Veg B12 tordid on magustoidule omaselt tummised, mõnusalt magusad ega jäta ühtki maiasmokka ükskõikseks. Veg B12 visiitkaardiks peab Viktor kindlasti kvaliteetset Brasiilia ja Colombia kohvi. Mis on saanud veel hitiks ja mida külastaja armastab? „Hommikuampsuks saiad Happy V Planeti pepperoni’ga ja kohev riisipuder. Kindlasti meie päevasupp vastavalt hooajale. Magusast tooksin välja meie toortatra-maasika küpsisetordi ning tummise metspähklišokolaaditordi,“ on Viktor kindel.

Kohviku Veg B12 kliendiks on inimene, kes soovib vaikust, rahu ning kergelt kulgevat elu. „Meie kohviku külastaja armastab head ja lihtsat toitu, mis on kasulik nii kehale kui hingele,“ sõnab Viktor. Kohvikupidaja elus tuleb ikka ette raskusi, ent kõik need saavad rõõmudega tasakaalustatud. „Need kaks käivad käsikäes, aga väga palju rõõmu teeb klientide positiivne tagasiside. On eriti tore näha, kui mõnikord uksest sisse tulnud väsinud klient sööb ära hommikusöögi, joob kohvi ning lahkub hoopis rahuliku ja rõõmsameelsena. Siis mõistad, et toit on tõepoolest nii keha kui hinge ravim,“ lõpetab Viktor kaunil noodil.3

UUDIS

PEAS OUT! VILJANDIS SÜNDIS TEHAS,

KUS VALMISTATAKSE HERNEVALGUST PIHVE

Anett Rannamets

LND Burgerit on nimetatud Euroopa üheks parimaks burgeripakkujaks. Viljandist pärit noored, Kris Süld, Kristiin Elmat, Oskar Berggren ning Kristo Leemet, kes kolm aastat tagasi ettevõtte lõid, on võrdlemisi lühikese ajaga suutnud üles ehitada väga tugeva brändi, mis on kõrvu jõudnud paljudele. Küll aga ei ole VLND Burgeri tegutsemisaja jooksul nende menüüs jäädavat kohta leidnud täistaimsed variandid, millega kõik rahul oleksid – nii tegijad kui tarbijad. Nii võtsid needsamad noored kätte ning arendasid koos teadlastega päris oma hernevalgust burgeripihvi ning vaid ühe aastaga sündis vägeva sõnamänguga tootemark – Peas Out!. Kris Süld sõnab ajakirjale Vegan, et VLND Burger on kogu aeg saanud väga palju tagasisidet, et neil võiks menüüs olla ka täistaimseid variante. „Kui 2018. aastal toiduautoga alustasime, siis püüdsime erinevaid veganvariante pakkuda, kuid erinevatel põhjustel jäid need söögikoha uksi avades menüüsse lisamata. Tänaseks on meil lisaks Baltale ja toiduautole veel kaks kohta,“ toob ta välja ning lisab, et nii on kasvanud huvi ka täistaimsete alternatiivide vastu menüüs. Kris tunnistab, et täiendavaks mo-

tivaatoriks on ka ettevõtte meeskonna muutunud toitumisharjumused. „Oleme proovinud erinevaid taimseid pihve ja teisi vegantooteid, mida burkside vahele panna, ning kuigi välismaiseid veganpihvide tootjaid on väga palju, siis korduvad katsetused ei andnud meile tulemust, millega ise lõpuni rahul oleksime,“ toob Kris välja ning märgib, et paljud tooted on liiga tugevalt maitsestatud või pole teiste toorainetega kokku sobinud. „Lisaks on neil üpris krõbe hinnalipik.“ Kuna VLND Burgeri tiim ei soovinud enam asja edasi lükata, tuli ise tegutsema hakata. „Detsembrikuus saab meie täistaimsete pihvide tootmise mõttest täpselt üks aasta. Tõele au andes tuli see mõte meieni, lugedes kodumaakonna ajalehte Sakala, kus räägiti Tactical Foodpacki koostööst Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskusega (TFTAK). Sel hetkel jäin ma mõtlema, et miks me ei võiks ka ise teadlastega kontakti võtta. Mõeldud-tehtud. Võtsime kontakti, hakkasime arendama, korraldasime Balta turul pilootprojekti VLND Burgeri püsiklientidega, muutsime retsepti ja põhitoorainet. Lõpuks tegime Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toel retsepti valmis ning hakkasime oma väikest tootmishoo-

net rajama. Paralleelselt tegelesime kogu aeg mõttetööga, kuidas loodut brändida ning mil moel seda ka tulevikus edasi arendada,“ jutustab Kris. Nende eesmärk on mitte ajada sassi burgeriettevõtet ning pihvide tootmist. Nii loodigi eraldi täistaimsete toodete arendamise ja tootmisega tegelev ettevõte Peas Out!. Arendamist jätkatakse ja kindlasti plaanitakse ka uusi tooteid sortimenti lisada. Peas Out! soovib tuua inimesi taimsele toidule ning toitumisele lähemale. „Proovime hoida balansis äritegevust ning selle mõju keskkonnale. Otsime juba täna lahendusi, kuidas tulevikus meie pakendid oleks jätkusuutlikumad – vähendada ühekordse plasti ja kile kasutamist – ning kuidas korraldada oma logistikat nii, et see oleks kõige mõistlikum,“ jutustab Kris tulevikuvisioonist. „Kindlasti ei suuda meie üksi seda küsimust lahendada, kuid suured muutused algavad alati väikestest asjadest. Me siis püüame ka oma panuse anda.“ Üldiselt tunneb kogu tiim tugevat vastutustunnet, et asju õigesti teha. Näiteks väljendub see ka burgerite pakkumises. „Muretsesime kõikidesse VLND Burgeri putkadesse eraldi grillid ja lõikelauad täistaimse toorainega toimetamiseks. Püüame suhtuda

UUDIS

väga lugupidavalt ja võimalikult vähe hoolimatusest tingitud vigu teha.“ LIHA IMITEERIV BURGERIPIHV Kris selgitab, et nende projekti tööpealkirjaks oli liha imiteeriva täistaimse burgeripihvi arendamine. „Kui täistaimset toitu pelgavad inimesed kasutavad aeg-ajalt argumendina seda, et miks üks või teine asi peab olema liha moodi, siis me just näeme, et võimalikult sarnase koostise loomine on heaks esimeseks sammuks taimsemate valikute suunas,“ usub Kris, vihjates sihtrühmadele. „Kindlasti näeme ühe põhisihtgrupina ka täistaimseid toitujaid. Teisalt soovime oma pihvidega alternatiivi pakkuda ka omnivooridele, kes tahaksid mõnel päeval nädalas loomse tooraine asemel taimset toitu tarbida. Soovime olla alternatiiviks. Võib-olla isegi selline gateway-patty, et kaaluda ka edaspidi taimsemaid valikuid toidulaual.“ Esialgu saab Peas Out! burgeripihve VLND Burgeri ja VegMachine’i müügilettidest. VLND Burgeri puhul on kaasatud kõik restoranid, kuid VegMachine pakub Peas Out! tooteid esialgu ainult Balti jaamas. „Tulevi-

kus tahaksime muidugi pakkuda oma toodet ka teistele ettevõtetele ning ka jaetarbijatele, kuid sinna läheb veel natuke aega – elame sisse, kogume tagasisidet ning siis toimetame edasi.“ Kui küsin, kes on nende konkurendid, ei maini Kris üllatavalt ühtegi sarnase toote pakkujat. „Suurimateks konkurentideks on ju ikka liha ning inimeste harjumused.“ „Kõikide teiste taimsete pihvidega ajame ühte asja ning vähemalt tunne-

tuslikult hetkel mingit suurt võitlust turuosade üle ei käi,“ on ta kindlameelne. Kas tulevikus võiks Peas Out! olla just see ettevõte Eestist, millesse investeerida? Kris loodab nii. „Anname endast igal juhul parima, et oma toodetega kindlasti ka Eestist välja jõuda. Koostöö TFTAK-iga süstis meisse kõvasti usku, et Eestis on olemas kogu vajalik teadmine, mille abil toodetega ka kodumaa piiridest välja murda,“ räägib Kris ning lubab, et selle kallal nüüd töötama ka hakatakse.3

RETSEPTID

Jõulupirnid g5

Miaspiration, Maria Veski-Raudkivi Instagram: @miaspiration www.miaspiration.com

KOOSTIS • 5 kõvemat pirni • 750 ml poolmagusat punast veini • 3 tähtaniisi • 7 kardemonikuppu • 3 kaneelikoort • 5 nelgitera • 0,25 mahedat apelsini • 3 cm jupp ingverit • 2 sl (kookospalmi)suhkrut

VALMISTAMINE Koori pirnid ja pane potti. Vala peale vein ning vajadusel vett nii palju, et pirnid oleks vedelikuga kaetud. Purusta noaselja või uhmriga kardemonikupud ning lisa koos kõikide teiste vürtside ja suhkruga pirnidele. Pigista veerandist apelsinist mahl potti ning lisa kõige hulka ka apelsinikoor. Aja pirnid keema, alanda kuumust ning seejärel keeda neid tasaselt kaane all u 25 minutit, kuni pirnid on kahvliga katsudes pehmed. Soovi korral tõsta pirnid potist ära, kurna vürtsid välja, lisa suhkrut ning keeda vedelikust paksem siirup, mida pirnidele serveerimisel valada.

RETSEPTID

Peedilate g2

Miaspiration, Maria Veski-Raudkivi Instagram: @miaspiration www.miaspiration.com

KOOSTIS • 1 sl peedipulbrit • 0,3 tl ingveripulbrit • 0,5 tl jahvatatud kardemoni • 1 tl kaneeli • 0,25 tl jahvatatud nelki • 600 ml mandli- või kaerapiima

VALMISTAMINE Pane kõik pulbrid potti ja kuumuta segu kuivas potis pidevalt segades paar minutit, kuni vürtsidest eraldub mõnus aroom. Lisa taimne piim ja kuumuta veel paar minutit, kuni kõik on ühtlaselt segunenud ja jook mõnusalt kuum. Soovi korral lisa vaniljeekstrakti või magustajat vastavalt oma maitsele. 45

RETSEPTID

Tom Kha supp g4

Angelina Sorgina Instagram: @gelchikcooks

KOOSTIS • 400 ml kookospiima • 800 ml vett • 2 sl purustatud tomateid • 2 sl sidrunimahla • 2 tl Tom Kha pastat • 3 sl sojakastet • 100 g riisi-niitnuudleid • 0,5 suvikõrvitsat • 1 porgand • 0,5 punast paprikat • 1–2 sl toiduõli • 250 g tofut • soola • seesamiseemneid

VALMISTAMINE Puljongi valmistamiseks kaalu potti kookospiim, vesi ja purustatud tomatid ning aja keema. Lisa Tom Kha pasta, sidrunimahl ja 2 sl sojakastet, hoia keskmisel tulel veel 3–5 minutit. Nuudlid valmista pakendil oleva juhise järgi. Lõika juurikad ja tofu kuubikuteks. Prae neid pannil õli ja 1 sl sojakastmega 7–10 minutit, kuni juurikad on pehmed ja toful ääred krõbedad. Pane kaussi veidi nuudleid ja juurikaid ning vala peale puljong. Lisa seesamiseemned.

Toeta veganluse levikut! Toetades Eesti Vegan Seltsi ühekordse toetuse või püsiannetusega aitad teadvustada loomade tarbimisega seotud probleeme, et igaüks saaks teha teadlikumaid, õiglasemaid ja tervislikumaid valikuid.

Vaata lähemalt:

vegan.ee/toeta ÄRA PAUGUTA, MINA KARDAN! Jäta ilutulestik ostmata ja tee annetus loomade heaks!

900 0100 5 € 900 0101 10 € NB! Kõne tuleb lõpuni kuulata, et annetus Loomuseni jõuaks.

www.armastanaidata.ee/loomus

RETSEPTID

Wellington

peedi ja tofuga g 6-8

Angelina Sorgina Instagram: @gelchikcooks

KOOSTIS • 600 g lehttainast

TÄIDIS • 200 g keedupeeti • 200 g suitsutofut • 120 g valgeid ube • 40 g mandlijahu • 4 küüslauguküünt • 1 värske rosmariini oks • 1 sl sojakastet • 1 sl toiduõli praadimiseks • soola • pipart

SEENEPADI • 300 g šampinjone • 0,5 sibulat • 3 küüslauguküünt • 2 sl toiduõli praadimiseks • soola • taimset piima määrimiseks • näpuotsaga soolakristalle

VALMISTAMINE Sulata lehttainas. Pese ja haki šampinjonid, sibul ja küüslauk peeneks. Prae kuumal pannil õlis, jahuta. Täidise jaoks haki peeneks küüslauk ja rosmariin. Prae õlisel pannil 3–4 minutit, kuni küüslauk on kuldne. Lõika keedupeet ja tofu kuubikuteks. Kaalu kõik täidise komponendid köögikombaini anumasse ja sega. Täidis peab ühtlane ja vormitav olema. Eelsoojenda ahi 210–220 kraadini.

Jahusel laual rulli lehttainas lahti. Tõsta tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Jaga see silma järgi pikkupidi kolmeks. Keskele tõsta seened ja nende peale täidis. Vormi kätega pikk „kotlet“. Taina ääred lõika noaga ribadeks ja punu nendest „pats“, tõstes kordamööda ribasid üle täidise. Lõika üleliigsed tükid ära (nendega saad tekkinud augud katta). Pintselda piimaga ja pudista peale soolakristallid. Küpseta 210–220 kraadi juures 20–30 minutit. Lase kuldpruunil pirukal puhata 20 minutit, seejärel serveeri.

RETSEPTID

Kartulisalat g 10-12

Angelina Sorgina Instagram: @gelchikcooks

KOOSTIS • 800 g kartulit • 200 g porgandit • 300 g marineeritud kurki • 300 g konserveeritud herneid • 250 g maitsestamata tofut • 30 g värsket tilli • 250 g veganmajoneesi • 50 g veganhapukoort • 2 tl soola • pipart maitse järgi

VALMISTAMINE Koori kartulid ja porgandid ja keeda pehmeks. Lase jahtuda. Haki porgandid ja marineeritud kurgid väikesteks tükkideks. Kartulid lõika veidi suuremateks kuubikuteks. Purusta tofu sõrmede vahel, jättes veidi suuremad tükid sisse. Haki värske till. Sega kõik salati komponendid suures kausis õrnalt kokku. Soovi korral lisa rohkem majoneesi. Lase salatil paar tundi külmkapis maitsestuda.

RETSEPTID

Tosca kook

Angelina Sorgina Instagram: @gelchikcooks

VALMISTAMINE Eelsoojenda ahi 180 kraadini. Sega piim sidrunimahlaga kokku ja jäta 5 minutiks seisma. Blenderda siidine tofu sulatatud võiga ühtlaseks. Kausis sega kõik kuivad koostisosad omavahel kokku ja lisa vedelad. Sega läbi. Tainas tuleb paks, martsipanitaoline. Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud vormi ja küpseta 35–40 minutit.

Väikeses potis sega või, suhkur ja piim, kuumuta keemiseni. Keeda keskmisel tulel 10–12 minutit, kuni kate pakseneb. Sega juurde mandlilaastud ja purustatud mandlid ning määri biskviidile. Küpseta veel 5 minutit. Lase koogil enne söömist vähemalt tund aega toatemperatuuril jahtuda.

KOOSTIS BISKVIIT • 70 g mandlijahu • 80 g nisujahu • 100 g suhkrut • 2 g küpsetuspulbrit • 40 g veganvõid või margariini • 140 g siidist tofut • 40 g taimset piima • 4 g sidrunimahla

KATE • 100 g veganvõid või margariini • 150 g suhkrut • 75 g taimset piima • 50 g mandlilaaste • 100 g röstitud mandleid

UUS PAKEN D

MAITSEPÄRM TEEB IGA VEGANROA VEEL PAREMAKS ROHKELT B12 VITAMIINI ROHKELT TSINKI ROHKELT BIOTIINI ROHKELT FOOLHAPET

Lisa pastaroogadele

Lisa suppidele ja kastmetele

Lisa salatitele

RETSEPTID

Brownie

jõhvikaglasuuriga 8-10 tk

Angelina Sorgina Instagram: @gelchikcooks

KOOSTIS BROWNIE • 140 g nisujahu • 20 g kakaod • 150 g suhkrut • 80 g toiduõli • 150 g taimset piima • 200 g tumedat šokolaadi

GLASUUR • 400 g külmutatud jõhvikaid • 150 g suhkrut

VALMISTAMINE Brownie jaoks eelsoojenda ahi 180 kraadini. Tükelda šokolaad ja sulata vesivannil: vala vett u 3 cm, peale pane kuuma taluv kauss šokolaadiga, sega aeg-ajalt ja jälgi, et vesi ei satuks kaussi. Sega kõik kuivained. Lisa vedelad koostisosad ja sega uuesti vispliga nii, et tükke ei jääks. Lisa sulatatud šokolaad, sega. Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud küpsetusvormi ja silu veidi. Küpseta 180 kraadi juures 25–35 minutit. Kontrolli hambaorgiga. Brownie on valmis, kui keskosa on pehme ja ääred küpsenud.

Lase jahtuda toatemperatuuril. Seejärel tõsta külmkappi vähemalt tunniks tahenema. Glasuuri jaoks kaalu jõhvikad ja suhkur potti. Aja keskmisel tulel keema. Keeda pidevalt segades, kuni vedelik ära aurustub (15–20 minutit). Seejärel blenderda püreeks ja lase läbi sõela, nii tekib õige konsistents. Kalla valmis glasuur kaussi, kata toidukilega ja pane külmkappi jahtuma. Võta brownie külmkapist ja määri peale glasuur. Soovi korral pudista peale pähklid või külmkuivatatud marjad.

Selver, Prisma, COOP, Kaubamaja, Stockmann, Rimi Selver, Prisma, COOP, Kaubamaja, Stockmann, Rimi friendlyvikingseesti

RETSEPTID

Seene-

Wellington g6

taimneteisipaev.ee

KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 750 g hakitud seeni • 125 g keedetud riisi • 1–2 sl oliiviõli • 1 suur hakitud sibul • 4 hakitud küüslauguküünt • 150 g beebispinatit • 2 sl sinepit • 4 tüümianioksa • 100 g hakitud Kreeka pähkleid • 60 g taimset juustu • 1 leht lehttainast • 2–3 sl taimset piima pintseldamiseks • maitse järgi soola, pipart

Kuumuta suurel pannil 1 sl õli. Lisa sibul ja prae õrnalt pruunikaks, u 3 minutit. Lisa seened, maitsesta soola ja pipraga ning prae kuldseks, u 5 minutit. Kui valmis, tõsta seened kõrvale, nt majapidamispaberile, et neid õlist kurnata. Tõsta pann alles jäänud õliga uuesti tulele. Rösti küüslauku mõni sekund, lisa spinat ning prae 2–3 minutit, kuni spinat kokku tõmbub. Tõsta spinat sõelale ja pigista põhjalikult. Sega seened ja sibul kokku riisiga, maitsesta vajadusel veel soola-pipraga, lisa sinep, sega kokku ning pane segu külmikusse koos

spinatiga. Jahuta täielikult. Eelsoojenda ahi 200 kraadini. Pane lehttainas ahjuplaadile, küpsetuspaber all. Pane spinat taina keskele, aja laiali, jälgides, et ääred jääksid vabaks. Kalla täidis ja tüümian spinati peale ning vajuta veidi kokku. Ettevaatlikult keera tainas kokku, et sul tekiks päts. Vajuta ääred kinni. Keera päts teistpidi, et ääred oleksid allpool. Õrnalt tee väikesed sisselõiked (ära lõika täiesti läbi) ja pintselda veidi taimse piimaga. Küpseta Wellingtoni pirukat umbes 20 minutit, kuni see on kuldne ja paisunud. Serveeri ja naudi!

RETSEPTID

Piparkoogitainas 625 g

taimneteisipaev.ee

KOOSTIS • 125 g taimset margariini • 125 tumedat siirupit • 75 g suhkrut • 300 g nisujahu • 8 g piparkoogimaitseainet • 4 g soodat • 2 g soola

VALMISTAMINE Mõõda siirup, suhkur ja margariin ühte potti. Kuumuta, kuni rasvaine on peaaegu sulanud. Tõsta pott kõrvale ja sega, kuni rasvaine on sulanud. Lase natuke jahtuda. Sega ühes nõus kokku jahu, piparkoogimaitseaine, sooda ja sool. Lisa siirupisegule. Sega ühtlaseks tainaks. Tõsta pott külma või pane val-

minud tainas toidukilesse. Lase seista vähemalt 4 tundi kuni öö läbi. Enne taina rullima hakkamist lase sel natuke toasoojas seista. Rulli tainas jahusel laual õhukeseks ja vormi soovitud kujundid. Küpseta 200-kraadises ahjus 6–9 minutit.

RETSEPTID

Hernesupp

KOOSTIS • 1 suur sibul • 3 porgandit • 3 küüslauguküünt • 1 tl soola • 2 tl sojakastet • 0,75 tl musta pipart • 1 tl kuivatatud punet • 1 tl kuivatatud tüümiani • 2 tl suitsupaprikat • 450 g kuivatatud poolitatud kollaseid herneid • 6 tassi köögiviljapuljongit • 6 oksa värsket tüümiani • 2 loorberilehte • 1 sl oliiviõli

SUITSUTOFU • 250 g kõva tofut • 4 sl heledat sojakastet • 1 sl riisiäädikat • 3 tilka suitsuekstrakti • 2 sl agaavisiirupit • 2 sl oliiviõli

suitsuse tofuga g6

taimneteisipaev.ee

VALMISTAMINE Prae suures potis hakitud sibul ja porgandid õlis, kuni sibul on muutunud klaasjaks (3–4 minutit). Lisa hakitud küüslauk, sojakaste ja sool ning kuumuta 2 minutit. Sega tüümian, pune, suitsupaprika ja pipar köögiviljadega kokku ning vala potti loputatud herned, loorberileht ning värske tüümian. Lisa segule puljong, lase sel keema tõusta ning seejärel alanda kuumust, et supp vaid kergelt podiseks. Aeg-ajalt sega suppi, et midagi poti põhja kinni

ei jääks. Keeda kaanega kaetult 1 tund, kuni herned on pehmed. Lõika tofutükk 1 cm paksusteks viiludeks ning kuivata need üleliigsest vedelikust majapidamispaberiga kergelt peale vajutades. Lõika viilud väiksemateks kuubikuteks või ribadeks, sega kokku marinaad ning lase toful selles vähemalt 1 tund marineerida. Prae kuubikud 1 sl õlis krõbedaks ning serveeri supiga.

RETSEPTID

Pehme

piparkook taimneteisipaev.ee

KOOSTIS • 350 g nisujahu • 1 tl küpsetuspulbrit • 0,5 tl soodat • 100 g suhkrut • 320 ml tumedat suhkrusiirupit • 2 tl piparkoogimaitseainet • 250 ml kuuma vett • 2–3 sl apelsinimahla • 0,75 tl riivitud apelsinikoort • 120 ml õli

VALMISTAMINE Sega kokku nisujahu, suhkur, küpsetuspulber ja sooda. Kuumuta siirupit ja lisa siirupile piparkoogimaitseaine, õli, apelsinikoor, apelsinimahl ja kuum vesi. Lisa kuivained siirupisegule ja sega korralikult läbi. Kalla 32 × 24 cm küpsetusvormi. Küpseta 180 kraadi juures 25–30 minutit. Lase täielikult jahtuda.

RETSEPTID

Mandariinivõie Facebook: NURK

KOOSTIS • 400 ml mandariinimahla • 1 kuhjaga sl maisitärklist • 4 sl suhkrut • 400 ml kookospiima • 1 tl piparkoogimaitseainet

VALMISTAMINE Pane kookospiim eelnevalt mõneks tunniks külma. Sega kõik peale kookospiima vispliga ühtlaseks, pane keskmisele tulele ja lisa vaid kookose tahke osa. Aja keema ning keeda u 6 minutit. Sega pidevalt, et tärklis oleks lahustunud ja et põhja ei hakkaks. Vala purki jahtuma ning naudi määrde või dipina.

RETSEPTID

Šokolaadine

kook rukkijahust Facebook: NURK

KOOSTIS • 120 g õli • 300 g veganšokolaadi • 300 g suhkrut • 1 banaan • 2 sl linajahu • 80 dl kanget kohvi • 400 g rukkitäisterajahu • 2 tl küpsetuspulbrit • 1 tl kardemoni • 100 g pähkleid

VALMISTAMINE Alusta linaseemne-„muna“ valmistamisega. Sega 2 sl linajahu ja 6 sl sooja vett ning jäta paisuma. Sulata vesivannil hakitud šokolaad, lisa õli, purustatud banaan, soe kohv ning linaseemnesegu. Sega ühtlaseks. Jahu hulka lisa maitseained ja küpsetuspulber. Sega märjad ja kuivad koostisosad kokku. Vala juurde pähklid, sega ühtlaseks. Küpseta küpsetuspaberiga vooderdatud ahjuvormis 180 kraadi juures 30 minutit.

RETSEPTID

Suitsused vorstid pidulauale

8 tk

Elys Limbak Instagram: @elyslimbak

KOOSTIS • 0,5 dl toortatart • 0,5 dl täisterakaerahelbeid • 2 sl linaseemneid • 50 g šampinjone • 0,3 tl suitsupaprikapulbrit • 0,5 tl suitsutatud pipart • 0,3 tl küüslaugupulbrit • 0,5 tl soola • 125 g aedube • õli praadimiseks

VALMISTAMINE Pese ja keeda toortatar soolaga maitsestatud vees pehmeks. Purusta köögikombainis või blenderis kaerahelbed ja linaseemned ning vala suuremasse kaussi ootama. Seejärel purusta köögikombainis ka šampinjonid (või haki käsitsi hästi peeneks). Lisa ka šampinjonid kaerahelveste ja linaseemnete sekka kaussi. Pese, kurna ning purusta kahvliga oad ning lisa ka need kaussi koos maitseainetega. Sega kõik ühtlaseks seguks ning vormi umbes 1,5 cm läbimõõduga vorstid. Kui vorstid jäävad liiga vedelad ning ei taha hästi kokku hakata, lisa veel veidi kaerajahu. Prae vorste keskmisel kuumusel aegajalt keerates u 5 minutit. Serveeri soojalt.

RETSEPTID g3

KOOSTIS • 300 g Clearspringi siidist tofut • 100 g tumedat 70% šokolaadi • 3 sl agaavisiirupit • 1 peotäis piparmündilehti • näpuotsaga soola • kaunistuseks mustikaid või teisi marju

VALMISTAMINE

Mündine

šokolaadikreem

Sulata vesivannil tume šokolaad. Samal ajal püreesta köögikombainis või blenderis siidine tofu koos agaavisiirupi, soola ja pipramündilehtedega. Seejärel lisa ka sulatatud šokolaad ning püreesta ühtlaseks kreemjaks massiks. Lisa vajadusel magustajat. Jaota saadud šokolaadikreem väikestesse klaasidesse või kausikestesse ning pane paariks tunniks külmkappi seisma.

JAAPANI MAHE

SIIDITOFU

P Kõrge proteiinisisaldusega P Madala rasvasisaldusega P Gluteenivaba P Valmis söömiseks P Vegan Clearspringi enimmüüdud Jaapani siiditofu on ideaalne toit rikastamaks igapäevamenüüd taimsete proteiinidega. Tihkem ja rikkalikum kui teised pehmed tofud, siidiselt pehme ja sileda tekstuuriga, säilitades samal ajal piisava tahkuse. Sobib asendama muna, piimatooteid ja liha sinu lemmikretseptides, nii magusates kui soolastes roogades. Tofu-vaarika mousse

Vaata retsepte E-poest:

www.valete.ee

Tofu “munapuder”

Tofu majonees

Clearspringi siiditofu leiad: Valete Ökokaupadest/ Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaailmast/ Maksimarketitest ning Konsumitest/Ökosahvrist.

RETSEPTID

Piparkoogimaitseline jogurtimagustoit g2

Elys Limbak Instagram: @elyslimbak

KOOSTIS PIPARKOOGIPURU • 1 dl mandlijahu • 5 datlit • 1 tl kaneeli • 0,5 tl jahvatatud kardemoni • 0,3 tl jahvatatud ingverit

SERVEERIMISEKS • 450 g naturaalset veganjogurtit • 1 dl pohli või haput pohlamoosi

VALMISTAMINE Purusta kõik piparkoogimaitselise puru koostisosad köögikombainis peeneks puruks. Serveeri magustoitu klaasides kihiti. Alusta jogurtiga, lisa pohlad, piparkoogipuru ning korda, kuni kõik koostisained on kasutatud.

RETSEPTID

14 tk

Kariina Kuningas, Spice the Spirit Instagram: @spicethespirit www.spicethespirit.com

KOOSTIS • 100 g kookoshelbeid • 60 g kookoskondenspiima • 14 mandlit

VALMISTAMINE Pane blenderisse pool kookoshelvestest. Purusta helbeid, kuni saad kookosjahu. Seejärel lisa kaussi kookosjahu, ülejäänud kookoshelbed ja -kondenspiim. Sega korralikult läbi. Tee käed märjaks, võta pisut saadud massi ja lisa keskele mandel. Vormi esialgu näppude vahel pätsikesed ja seejärel viimistle peopesades pallideks. Hoia paar tundi külmkapis.

Kookosekommid „Armarello“

RETSEPTID

Suitsuporgand

Kariina Kuningas, Spice the Spirit Instagram: @spicethespirit www.spicethespirit.com

KOOSTIS • 2 porgandit • 0,5 kg meresoola • 1 sl sojakastet • 1 sl maitsepärmi • 1 sl õli • 2 norilehte • 2 g tilli

VALMISTAMINE Porgandite küpsetamine ja marineerimine võtab aega ööpäeva. Kõigepealt kuumuta ahi 200 kraadini. Pese porgandid puhtaks, kuid ära koori. Pane leivavormi põhja pisut meresoola, lisa pestud porgandid ja kata need meresoolaga. Aseta vorm ahju 45 minutiks ja siis lase jahtuda 10 minutit. Samal ajal valmista marinaad. Pane purki või marineerimiskotti sool, maitsepärm, tükeldatud nori, õli, sojakaste ja till. Sega korralikult läbi. Koori porgandid ära ja lõika seejärel ﬁleerimisnoaga õhukesed viilud. Pane viilud marinaadiga külmkappi kaheksaks tunniks või ööpäevaks. Mida kauem on need marinaadis, seda tugevam maitse.

RETSEPTID

Jõulused

šokolaaditrühvlid 14 tk

Geter Gerlein Instagram: @vegmomfood

KOOSTIS • 550 g veganpiimašokolaadi • 70 g tumedat šokolaadi • 200 g kookospiima tahket osa • 30 g Vana Tallinna veganlikööri • 2 tl piparkoogimaitseainet • kaunistamiseks pähkleid, kuivatatud ravimtaimeõisi vms

VALMISTAMINE Sulata vesivannil 300 g veganpiimašokolaadi koos tumeda šokolaadi ja kookospiima tahke osaga. Lisa ka liköör ning piparkoogimaitseaine. Lase sulada ühtlaseks massiks. Võta teine kauss, kata küpsetuspaberiga ning vala saadud mass sinna sisse. Pane kauss vähemalt 3–4 tunniks või terveks ööks külmikusse tahenema. Sulata ära alles jäänud 250 g šokolaadi. Kuni šokolaad sulab, vormi massist pallikesed. Kui šokolaad on sulanud ning veidi jahtunud, kasta pallikesed lusikaga šokolaadi sisse. Aseta need küpsetuspaberiga kaetud lõikelauale ning kaunista. Pärast kaunistamist tõsta lõikelaud trühvlitega tunnikeseks külmikusse tahenema. Säilitamiseks pane trühvlid kinnisesse karpi ja hoiusta külmikus. Säilivad vähemalt nädal.

RETSEPTID

Brokoli-

salaamisalat g6

Geter Gerlein Instagram: @vegmomfood

KOOSTIS • 30 g brokoliõisikuid • 160 g paprikat • 90 g sibulat • 200 g avokaadot • 100–150 g vegansalaamit • 3 sl apelsinimahla • 0,5 apelsini koor • 1 sl oliiviõli • 1 sl sidrunimahla • 2 suurt küüslauguküünt • 1 sl seesamiseemneid • 1 sl kõrvitsaseemneid • soola • pipart

VALMISTAMINE Lõika brokolist mõnusa suurusega õisikud. Pane need küpsetuspaberiga kaetud ahjupannile ning pihusta neile minimaalselt oliiviõli ja raputa natuke soola ja pipart. Pane 180-kraadisesse ahju 15–20 minutiks. Hea oleks, kui brokoliõisikud jääksid veidi krõmpsuks. Kui brokoli on ahjus, haki sibul, paprika, avokaado ja salaami. Pressi sidruni- ja apelsinimahlad. Riivi apelsinikoor. Küüslaugu puhul on parim kasutada küüslaugupressi, nii saab salatile hea meki ning maitse on ühtlasem. Võta brokoli ahjust ning sega kõik koostisosad omavahel läbi. Seejärel lisa seemned ning vajadusel maitsesta veel. Kõige parem on salatit sööma asuda lähima tunni jooksul pärast valmimist – nii on see kõige maitsvam.

Pühadetunne algab Selverist!