Ajakiri Vegan #4 2021

Page 1

Hind 2,49 €

NR 27, 2021 4/6

20+ hooajalist retsepti UURING: kas veganid

on õnnelikumad?

Alustatakse KODUMAISE KAERAPIIMA tootmist Avati taimetoidukohvik ja veganrestoran

Miks veganlus inimesi ärritab?

GETHEL BURLAKA:

emaks saamine aitas piimatooted poodi jätta!


VEGAN TOOTED SELVERIS! Hapendatud kookospiimast maitsestamata, mango-passioni või mustika vegantoode Cocodeli, 150 g

Soolakaramelli -või šokolaadimaitseline vegan puding Ehrmann Veo vegan, 175 g

Hapukooreasendaja kaerast Friendly Viking´s, 200 g

Soolakaramelli- ja sarapuupähklijäätis , topelt šokolaadijäätis või vanilli-soolakaramellijäätis Oatly, 500ml/ 340g


Vegan vorstikesed Beyond Meat, 200 g

Viilutatud Vöner Vöner, 200 g

Vegan käsitöö kiviahjupitsa Verdura või Spinaci Veganz, 360-410 g

Taimne võileivakate Original või Cheddari-maitseline, viilutatud Violife, 140 g


EESSÕNA

HEA LUGEJA!

PEATOIMETAJA

Anett Rannamets anett@ajakirivegan.ee (+372) 5303 5011 REKLAAM JA SISUTURUNDUS

Kristjan Aluoja kristjan@ajakirivegan.ee (+372) 5688 8797 KÜLJENDUS

Marimai Kesküla KEELETOIMETAJA

Laura Salumets-Tutt AUTORID

Annika Lepp Anu Tensing Eliis Salm Elys Limbak Eleonore Susi Emily Rosenberg Jaana Lotsman Kadri Taperson Kirke Männik Kristina-Maria Heinsalu Sirli Spelman KAANEFOTO

Maria Veski

TELLIMINE JA INFO

www.ajakirivegan.ee f Ajakiri Vegan Paljud suured terviseorganisatsioonid (nt Academy of Nutrition and Dietetics, Dietitians of Canada, British Dietetic Association, Harvard School of Public Health), aga ka mitmete Lääneriikide (USA, Kanada, Suurbritannia, Austraalia) riiklikud toitumissoovitused on hästi kavandatud taimse toitumise tunnistanud sobilikuks ja tervislikuks inimestele igas eluetapis. Toimetus ei vastuta reklaami sisu ega keelekasutuse eest.

4

M

ingisugune eksootiline tundepuhang valdab mind, kui tulisel suvepäeval varbad põletavat rannaliiva puudutavad. Veel ebamaisemaks muutub olukord merevette hüpates, sest keha ei tee õhul ega veel enam vahet. Mõnus, mõtlen. Saadan õhtuti roosavärvilistes toonides päikest teisele poole silmapiiri, kui ühtäkki mõru meel mu hinge pitsitab. Kuumalaine tõi Venemaal ja Kanadas ulatuslikud maastikupõlengud. Veel siin-seal maailmas teevad päästjad lõpmatuna näivat tööd, et päästa inimesi ja loomi tulesurmast. Saksamaal, Belgias, Hollandis, Luksemburgis ja Šveitsis on linnad saanud justkui merega üheks. Tänavad on üle ujutatud ja vool viib hinged endaga kaasa. Niisamuti on vihmatormid hävitanud Hiinat. Seda kõike samadel sekunditel, kui 36-kraadise leitsaku keskel end 26-kraadises merevees jahutada üritame. Pikk nädal kuumarekordeid, kus iga järgnev päev üritab üle trumbata eelmist. Tõeline eksootika, mis tegelikult pole normaalne. Ulatuslikud looduskatastroofid viiruspandeemia keskel. Mis on pildil valesti, peaks ometigi riivama kõigi silmi. Aga mida peaksime tegema? Tundma end viletsalt ja süüdi? Ei. Ka ennast süüdi tundmata saab teha etemalt. Sest õnn ei ole kunagi peitunud selles, milliseid õuekraade termomeeter näitab, kas päike on päriselt pilve tagant väljas või kallab vihma nagu oavarrest. Õnn seisneb selles, millise elukeskkonna endale loome. Kes on meie ümber ja kas neil on kõik hästi. Õnn seisneb avastustes, kus märkame, et vigadest annab õppida. Et saame ja teeme paremini. Õnn seisneb harmoonias. Kooskõlas, kus kõik, mida teame ja tunneme, näitab meie tegudele suunda. Täiuslikkust taga ajada pole mõtet, kuid võiksime mõndapuhku eneselt küsida: kas kõik, mida ma tean ja millesse usun, toetab seda, kuidas käitun? Muutused on rasked ning harjumuste ümberprogrammeerimine pikk

protsess, kuid kindlasti mitte võimatu. Keerulisim on see just mentaalselt, sest mingid veidrad ühiskondlikud narratiivid istutavad südametesse valehäbi. Kui inimene loobub eetilistel põhjustel lihast ja muust loomsest, peetakse teda tihti nõrgaks. On ju selge, et tähelepanu ei väljenda alati armastust. Vaikus ei tähenda viha, lahkus flirti ega pisarad alati kurbust. Samamoodi – hoolimine ja haavatavus ei tähenda nõrkust, vaid tihti hoopis vastupidist. Hoolime oma planeedist. Meie metsast ja merest. Kohast, kus elame ja hingame. Julgeme olla haavatavad. See teeb meid tugevamaks ning meie planeedi tervemaks. Harmoonilist suve lõppu!

Anett Rannamets peatoimetaja



KOLUMN

Kella viie klubi T

Tekst ja foto: Annika Lepp

elefoni äratuskell käivitub 4.30. Snooze’i ei vajuta. Valutum on tõusta kohe ja tegudele asuda. Hiilid magavast majast välja ja käivitad auto. Sõidad tasa õrnas aovalguses. Aeg-ajalt jooksevad loomad üle tee. Kui oled tähelepanelik, siis kohtad maanteede ääres jäneseid, rebaseid, kährikuid, metssigu, kitsi ja põtru. Kasse ka Matkaraja parklas on pime. Oled pisut uimane ja haigutad. Haarad kaamera ja seljakoti, jalutad läbi pilkase metsa. Päike pole veel tõusnud, kuid õige pea on näha puude vahel kerget diagonaalset valgusvihku. Taamal on kuulda üksikuid huikeid. Nuputad, kes see olla võiks. Koer sedasi ei haugu, rebane justkui ka mitte. Küla peal räägitakse, et siinkandis olla šaakalit nähtud. Märkamatult on haigutused üle läinud ja meel on selgemast selgem. Rappa jõudes oled tunnistajaks imele – helendav kuma maalib jändrikud puud ja pisikesed veesilmad korraga lillaks ja roosaks ja oranžiks. Udu tõuseb. Ümberringi laiub peagi pehme vatimaailm, mille jäädvustamiseks on loetud hetked. Vaatad kella, kuklas trummeldab kuldreegel: kõige fotogeenilisem aeg on umbes veerand tundi enne päikesetõusu. Selleks ajaks peab statiiv vaate-

6

torni viimasel platvormil püsti olema. Kiirendad sammu ja hingad samal ajal sisse värsket rabaõhku. See on karge ja puhas, teravam nina tabab sookailu lõhna. Lemmik! Hingad sisse kohe päris korraliku sõõmu ja siis veel paarkolm otsa. Sookailu eeterlikud aurud ei sobi kõigile, mõnel võivad tekkida peavalud. Igaks juhuks annad omale aru, et too Eestimaa rabade valge kuninganna on mürgine ja tema lõhna nautimisega ei maksa liialdada. Vaatetorni jõudes avaneb ihaldusväärseim miljonivaade – inimtühi raba, tumesinised rabalaukad, tihe metsatukk ja värvikirev taevas puhevil pilvetupsudega. Kohe-kohe piiluvad horisondi tagant esimesed kiired. Õhus on elevust. Iga päikesetõus on erinev. Mida rohkem päikesetõuse näed, seda erinevamaks nad muutuvad. Mida rohkem näed, seda enam tabad ja tajud nende unikaalsust ja kordumatust. Päikesetõusu tasub vaadata siis, kui taevas on pilvine. Need üksikud lillad ja punased triibud ja mõnus kuma maalivad hoopis isemoodi pildi. Kui kirgas päikesepall taevapiiril, on aeg tornist alla tulla ja sobiv rabalaugas välja valida. Varahommikune rabasuplus. On õite vähe sama mõnusaid asju siin isemoodi maailmas. Võtad riided seljast (jah, ikka viimse kui ühe)

ja hüppad lupsti sisse, varbaga enam ei katsu. Varbad kipuvad valetama. Tõde selgub alles vees. Pole mõtet uurida, kui palju on vees kraade või kas vesi on sügav. Rabavesi on jumalikult pehme ja siidine, parajalt karge ja piisavalt sügav, et näkid ja sookollid ka ära mahuks. Ujumise asemel võib ka niisama rabakaldal istuda ja jalgadega vees sulistada. Võtad rabavett peopessa ja uhud end sellega korralikult üle. Rabavesi muudab naha pehmeks nagu beebil. Tunned? Peale kosutavat suplust potsatad rabaniiskena pingile ja rüüpad termosest värsket kaerapiimaga kohvi või ergutavat piparmünditeed. Esimese lonksuga võtad kaua hoogu. Nagu Ally McBeal oma kolleegile õpetas: „Hoia tassi esialgu lihtsalt oma käes. Naudi teadmist, et see on lähedal. Nüüd sule silmad. Ja mõtle vaid selle maitsmisele. Seejärel nuusuta. Aga õige natuke. Siis aga tõmba tassike eemale. Kiusa end veidi. Nuusuta nüüd kauem. Tõsta tassike tasakesi üles ja joo aeglaselt. Väga aeglaselt.“ Naudid head jooki ja oled kohe hästi tasa, sest ainult nii näed aktiivset rabaelu: pardimammat oma ulakate tibudega, pika nokaga koovitajaid, vilkaid sisalikke, töökaid ämblikke ja teisi vahvaid putukaid oma igapäevaasju ajamas. Rõõmustad, kui sarnased me oleme. Tagasitee lookleval laudteel läbi ärkava ilma kulgeb, nägu naerul. Kirgas hommikupäike paitab pead ja rohulibled sillerdavad. Uus hea päev võib alata. Proovi seda, kui võimalus.3


LUKSUSLIK NAHAHOOLDUS, MIS KINGIB SÄRAVA JA TERVE JUME

ETERNAL GLOW SARI -

ohutu, nahasõbralik ja looduslähedane.

Saadaval Tradehouse Ilukaubamajas

| tradehouse.ee


UUDISED

TALLINNAS AVATI UUS TAIMETOIDUKOHVIK JA VILJANDIS VEGANRESTORAN Kaerakohvik Oats on kaerale pühendatud uus hubane koht keset õdusat Tallinna vanalinna. Tegemist on taimetoitu pakkuva kohvikuga, mis avas uksed juulis. Viljandis avati veganrestoran Villa Maria juuni keskel. Kaerakohviku looja Kairit Zavjalova ja tema äripartneri Villu Uustalu jaoks on tervislik ning taimne toit olnud kirg juba aastaid. Sellest sündis ka kohviku idee. „Meil on ühtlasi Eesti esimene kaerakohvik, nagu meie nimigi ütleb – Oats,“ sõnab Kairit. Kohviku asutajad armastavad kaera ning tahavad klientidele tutvustada selle suurepärase kodumaise tooraine erinevaid kasutusvõimalusi. „Kõik meie piimakohvid valmivad kaerapiimaga, kukeseenepasta on kaerakoorene, meie vegankookides on nii kaerahelbeid, kaerajahu kui kaerakoort. Meie õllevalikus on kaeraga pruulitud õllesid,“ toob Kairit näiteid menüüst. Loomulikult ei puudu pakkumisest kaerahelbepuder. Lisaks kodumaise tooraine tutvustamisele

ja tervisliku eluviisi edendamisele on Oatsi eesmärk ka keskkonnale vähem koormaks olla. „Kasutame enamiku toormaterjali ära,“ on Kairit kindel. Oats asub aadressil VäikeKarja 5 või Müürivahe 17. Külla oodatakse kõiki, kes peavad lugu tervislikust toidust, ja otse loomulikult taimetoitlasi ja veganeid. Samuti on teretulnud hästi käituvad koerad ja teised koduloomad. Viljandi lossi varemete veerel Jaani kiriku kõrval asub idülliline aed, kus juunikuust tegutseb Viljandi – ja ka Lõuna-Eesti – esimene veganrestoran Villa Maria. Pakutakse vahemerehõngulist toitu ning oskuslikult lihvitud kokteile. Villa Maria asub imearmsas Viljandis aadressil Pikk 4. Oodatud on kõik: gurmaanid ja imeliste roogade nautijad, lummavate jookide austajad, maiasmokad ja dessertide armastajad, veganid ja mitteveganid.

UURING: KAS VEGANID ON ÕNNELIKUMAD? Kõik veganid on negatiivsed, pretensioonikad, õnnetud ja vihased protestijad – selline on stereotüüp. Kas see on ka tõsi? Värskest Tracking Happinessi uuringust selgus, et tõde on vastupidine. Uuringusse kaasatud inimesed täitsid lühikese ankeedi oma õnnetundest, toitumisharjumustest ning suhtumisest veganlusse. Uuringus osales 11 537 inimest, sh veganid (1179), vegetaarlased (948), peskataarlased (422) ja kõigesööjad (8988). Näiteks hindasid veganid oma õnnetaset kõrgemana kui kõigesööjad. Kui veganite keskmine õnnelikkus oli kümnepalliskaalal 7,27, siis kõigesööjatel 6,8. Ligikaudu 16% kõigesööjatest peab tõenäoliseks, et hakkab kunagi veganiks. Need, kes hindasid oma õnnelikkuse taset kõrgemaks, olid

aga avatumad mõttele minna täielikult üle taimsele toitumisele. Eakamad inimesed olid vähem avatud elustiili muutmisele kui nooremad. Selgus, et mitteveganid ei vastandu veganlusele nii tugevalt, nagu stereotüüpsed arvamused mulje võivad jätta. Veganluse suhtes on üldiselt negatiivselt meelestatud vähem kui 15% inimestest. Tuli välja ka, et kõige suurem osa (32%) veganitest ja vegetaarlastest märkis oma elustiili muutuse suurimaks tõukejõuks keskkonna. „See uuring tõestab taas seda, mida ise igapäevaselt tunneme – vegankogukond on üks mõnus seltskond ning veganlus ei tähenda millestki loobumist, vaid annab hoopis palju juurde,“ ütles loomade eestkoste organisatsioooni Loomuse juhatuse liige Anu Tensing.

SÜGISEST SAAB VEINIPUDELEID TAARAAUTOMAATI VIIA Riigikogu võttis mais vastu pakendiseaduse muudatuse, mis lubab septembris pandipakendi süsteemi lisada veini, vahuveini ja kange alkoholi taara. Peenjoogivabrik Nudist on üks, kes oma pudeli ringlusesse saadab, ning loodab, et ka teised joogitootjad sellega liituvad. Veinipudelid pole tagatisrahasüsteemi varem kaasatud olnud. Nüüd liigub Eesti ühiskond väikeste sammudega keskkonnasõbralikuma ühiskonna suunas. „See on kauaoodatud 8

muutus, mis lõpetab senise absoluutselt arusaamatu keelu,“ on Nudisti kaasasutaja Mihkel Männik rahulolev. Nudist on pandipakendi süsteemiga liitumiseks valmis ning liitumisavalduski juba tehtud. „Ootame veel taaskasutusorganisatsiooni taga, kel läheb jõustunud muudatuste kohanemisega septembrini aega,“ jääb Mihkel sügist ootama. Ta paneb südamele, et ka teised joogitootjad võiksid kaaluda süsteemiga liitumist.


EETIKA

Loomaõigusliikumine 15: palju õnne meile kõigile!

A

ugustis on põhjust tähistada Eesti loomaõigusliikumise algust. Kogukond ise on sünnipäevaks pidanud 18. augustit 2006, mil pooljuhuslikult said kokku kolm inimest, kes liikumist kohe samal päeval ja tunnil intensiivselt arendama hakkasid – Maaja, Mikk (pildil paremal) ja mina ehk Kadri. Maaja töötab Loomuses infokoordinaatorina. Enne seda oli ta Eesti Loomakaitse Seltsi hädajuhtumite juht. Loomuses tegeleb nii Fur Free Retaileri programmi edendamisega kui paljude muude jooksvate teemadega. Lisaks õpetab prantsuse keelt ja elab koos kolme kassi ja koeraga. Tema jaoks oli loomaõigusliku liikumise algusaeg väga oluline. Kui ta aastal 2003 Eesti Loomakaitse Seltsiga liitus, arvas ta välismaiste filmide põhjal, et ka Eestis tegeleb loomakaitse näiteks tsirkuseloomade, karusloomade ja katseloomade temaatikaga. „Üllatusin, kui sain teada, et Eesti Loomakaitse Selts koosneb ainult vabatahtlikest ja tegeletakse ainult lemmikloomadega,“ sõnab Maaja. Kui õnnestus luua kontakte inimestega, kes soovisid natuke teistmoodi loomakaitsega tegeleda, olid rõõm ja entusiasm väga suured. „Tagasi vaadates olin naiivne ja teadmatu. Ei olnud kursis erinevate terminite ega ideoloogiatega. Samas enesekindlust ideede eest seista ja neid levitada oli palju rohkem ja see aitas loomaõiguse algusele ka kaasa,“ teab ta ning lisab, et internetis polnud info nii levinud ning õppima pidi omal käel. Inimesele, kes just praegu loomaõigustega või loomakaitsega tegelema hakkab, võib ilmselt tunduda, et kõik on halvasti. „Olles aga näinud asju pika aja vältel, näen suuri muudatusi,“ tõstab ta tuju. Igatahes on tal hea meel selliste saavutuste üle nagu metsloomade tsirkus-

Kadri Taperson

tes kasutamise keelustamine ja karusloomafarmide keelustamine. Ka inimeste suhtumine on aastatega muutunud. Kui 15 aastat tagasi ei teatud loomaõiguslusest midagi või naeruvääristati seda, siis praeguseks on see siiski termin, mis igaühe jaoks selge ning mille poolehoidjate arv kasvab pidevalt. Mikk on veganrestorani V peakokk ja üks omanikest. Praegu elab metsas ja kasvatab last. 15 aastat tagasi oli ta võitlusvaimu ja aktiivsust täis 21-aastane. „Hakkasin aru saama, mismoodi loomakasvatused toimivad. See puudutas mind väga ja mõtted olid üsna radikaalsed. Tundsin selles teemas end üksi,“ meenutab Mikk. Kui ta mõttekaaslased leidis, hakati aktiivselt tegutsema. Ka Mikk nendib, et aktivismist neil eriti aimu ei olnud – liikumine tekkis teistega koos õppides ja katseeksitusmeetodil. „Kõige suurem motivaator minu jaoks oli see, kui nägin Audru karusloomakasvanduse puuris kahte rebasekutsikat mängimas – see pilt ei ole mul siiani meelest läinud. Nad oli rõõmsad ja mängisid, aga mina teadsin, mis neist saab. Audrus oli hiigelsuur kasvandus, mis suleti paar aastat hiljem. Täpselt ei teagi, miks. Oli amortiseerunud ja vajas investeeringuid. Hea on mõelda, et äkki oli ka „Pealtnägija“ lool selles oma osa,“ meenub Mikule. Kui ta enda eesmärkidele mõtleb, meenub neid alguses kaks: metsloomade tsirkuses kasutamise ja karusloomafarmide keelustamine. Need on nüüd tehtud. Edaspidi saab Mikk anda tuge ja murda oma toiduga müüte. „Keeruline aeg oli siis, kui pidin valima, kas olen aktivist või hakkan süüa tegema ja selle kaudu inimesi mõjutama,“ tunnistab Mikk. Liikumine oli selleks ajaks tugev ja toimiv. Nii otsustas Mikk suure pühendumisega restorani luua. „Aga üks asi on tegemata. Mulle tundub,

et oleks aeg tänada neid inimesi, kes on varju jäänud – need, kes aastaid karusloomakasvandusi salaja filmimas käisid. Nendeta ei oleks keeldu tulnud ja ka inimeste üldine teadmine loomadest oleks väiksem,“ saadab ta südamest tänusõnad teele. Eesti Loomakaitse Seltsi tollane juht Helen (pildil vasakul) on öelnud, et ilmselt oli sel ajal loomakaitsjate seas valdav arusaam, et Eesti liigub sama rada nagu kõik teised arenenud ühiskonnad. Ühel hetkel ei ole loomade kaitse enam piisav, vaid tuleb edasi liikuda. Laiem avalikkus sellist arengut ilmselt ei märganud. Oli levinud arusaam, et kõik tolleaegsed organisatsioonid on häälekad valitseva korra segajad. Pigem tunnetasid muutusi loomakaitse valdkonnas juba tegutsevad organisatsioonid, kes enda tegutsemise alused ja valdkonnad läbi olid mõelnud. Mina leian, et loomaõiguslik liikumine on praegu teelahkmel. On mugandunud olemasoleva süsteemi ja struktuuridega ning kipub aeg-ajalt unustama, mille pärast kokku tuldi. Ikka selleks, et loomade ekspluateerimine lõppeks. Lugusid on hea jutustada ja kultuurrahvas peab oma ajalugu teadma. Veel parem on see ajalugu ise kirja panna. Võimalik, et mõni tollane tegutseja peab liikumise alguseks hoopis midagi muud – näiteks veganfoorumi tekkimist või mõnda hoopiski isiklikumat lugu. Samas enne väljapoole suunatud teavitustegevust, mida tehti kambakesi koos, ei saanud liikumist siiski olemas olla. Seega, las meil olla siis selline sünnipäev!3 9


ETTEVÕTE

J

EESTIS SAAB TUULE TIIBADESSE ESIMENE KODUMAINE MAHE KAERAPIIM

ane Kaljulaid on ettevõtja, kes on taimsete piimadega kokku puutunud juba pikki aastaid. Tänaseks on ta ette võtnud suure projekti: luua Eesti esimene mahe kaerapiim, mis lõpuks toodetud kodumaisest toorainest ning mis võiks poeletil olla tugevaks konkurendiks hetkel eelistatuimatele versioonidele. Jane kogemus taimsete piimade joomisega on juba kümne aasta pikkune. „Loobusin just siis piimatoodete tarbimisest ning hakkasin otsima poe10

Anett Rannamets

riiulitelt alternatiive lehmapiimatoodetele,“ ütleb ta. Aja jooksul on ta jõudnud maailma eri paigus tarbida väga erineva maitse ja kvaliteediga piimaalternatiive ning tal on hea meel, et lõpuks on muutunud ka koostis. „Rõõm on näha, et tänu teadlikule tarbijale on tooted muutunud oma koostiselt puhtamaks ning vahel on õnnestunud saada ka midagi sellist, mis maitseb päriselt hästi.“ Ligi kolm aastat tagasi hakkas Jane mõlgutama mõtteid oma taimse piima arendamise suunas ning põhiliseks küsimuseks oli: miks pole

Eestis oma kaerapiima? „Jõin sarnaselt paljude teistega nädalas mõned liitrid kaera- ja mandlipiima. Juba siis räägiti sellest, et põudadest räsitud California jaoks on monokultuurina kasvatatavad mandlipuud probleem ning mandlipiima joomine pole sugugi nii keskkonnasõbralik mõte, kui siinpool ookeani tunduda võib. Samuti tuuakse mandlipuude tolmeldamiseks igal aastal sinna suurte treileritega mesilased, kellest paljud sellise reisi käigus hukkuvad,“ jutustab Jane teadlikult. Selle peale mõeldes tundus talle kõi-


Sonett – nii teisiti Ö K O L O O G I L I S E L T

Sonetitooted tooted on on saadaval saadaSoneti val Biomarketites, PrisBiomarketites, Prismades, mades, Maksimarketites, Maksimarketites, suurematesSelverites Selverites suuremates ningAstri.ee Freshgo.ee ja ning veebipoes. Astri.ee veebipoodides.

K O H U S E T U N D L I K

Kui teisiti? – Täiesti teisiti! Sest võrreldes muude pesu japuhastusvahenditega valmistatakse Soneti tooteid hoopis teistmoodi. Vaid Sonetis lisatakse toodetele ainulaadseid palsamlikke lisandeid nagu kulda, viirukit, mürri, oliiviõli, loorberit, roosiõietuhka ja puuvõõrik mida on enne oloidsegajas korrapärase kaheksakujulise liikumise abil rütmiseeritud. Need lisandid muudavad Soneti tooted ainulaadseks, väärtuslikuks ja täiel määral biodünaamiliseks. Iseenesestmõistetavalt ei sisalda Soneti tooted naftakeemiast valmistatud tensiide, ensüüme ega teisi allergeene. Tooted ei sisalda ka kunstlikke lõhna-, värv- ega säilitusaineid ning on 100% biolagunevad. Kõik õlid ja eeterlikud õlid on toodetud 100% kontrollitult mahedalt või biodünaamiliselt. Soneti toodetes ei kasutata geeni- ega nanotehnoloogiat ning Sonetis ei tehta loomkatseid. Rohkem infot www.sonett.eu

Viiruk

Oliiviõli

Loorber

Mürr

Kuld

Roosiõietuhk

Puuvõõrik

nature-care.cc

cse-label.org

Reg. by Vegan Society

stop-climate-change.de

i iF-design-award

reddot-design-award


ETTEVÕTE

ge loogilisem, et Eestis peaks ta valmistama just kaerapiima. „Nii meil kui lähiriikides kasvatatakse arvestatavas mahus mahekaera, millest kaerapiima toota,“ on ta rahul. Samuti pärast paljude erinevate kaerapiimade proovimist tabas Jane end mõttelt, kas tõesti on võimatu teha päriselt hea maitsega kaerapiima. „Eks paljudele ole tuttav see mure, et teed mõne uue kaerapiimapaki lahti ja see on ühtaegu mõru, magus ja vesine. Siis nuputad, kuhu sisse see ära peita, et ostetud asja mitte päris raisku lasta,“ toob ta näiteid. Jane leidis Eesti teadlased-toiduainetehnoloogid, kelle abiga alustati tootearendusprotsessi. Selleks, et maitsva tooteni jõuda, läks aega. Aasta hiljem said nad valmis esimese tööstuslikuks tootmiseks sobiva kaerapiima retsepti. „Tegime turuletoomiseks veel ühe uuringu ning nägime, et mõistlik oleks tootearenduses teha lisajõupingutusi,“ ütleb Jane. Seega võeti uus suund ja arendati välja barista-tüüpi piim. Teine tootearendusetapp toimus Rootsi toiduainetehnoloogide abil. „See sai väga sooja vastuvõtu osaliseks – saadud kaerapiim maitseb tõesti hästi ja see sobib ka kohviga,“ on Jane rahulolev. Uue toote turuletoomisel on alati rõõmustav, kui öeldakse, et tegemist on parema tootega kui mõni teine hetkel turulolev ja populaarseks saanud toode – näiteks Oatly või Valio OddlyGood. Jane sõnab, et sellist tagasisidet on tulnud küll. „Soovisin jõuda kaerapiimani, mis paneks ka seniseid lehmapiima eelistajaid valima taimse alternatiivi, sest maitse on parem. Jane kaerajook just täpselt selline ongi.“ Muidugi on kaerapiima tegemiseks olulisim tooraine ehk kaer, mis eestlase maitsemeeltele tuttav olnud juba sajandeid. „Teeme Jane kaerajooki mahekaerast, mis praegu on pärit samast kohast, kus asub meie allhanketehas – Rootsist,“ toob Jane välja üllatava asjaolu, kuid lisab kohe, et hiljem plaanitakse üle minna Eesti mahekaerale. „Kuna tootmine on praegu Rootsis, otsustasime, et ostame ka mahekaera meie tootmise lähedalt. Meie eesmärk on 12

alati olnud oma tootmise rajamine Eestisse, et saaksime hakata kasutama Eesti mahekaera,“ selgitab Jane asja käimalükkamist. Kaera suurtes kogustes Rootsi viimine teeks toote kallimaks. „Soovime, et Jane kaerajook oleks kättesaadav võimalikult paljudele inimestele,“ sõnab ta ja lisab, et selline esialgne samm aitab hoida paremat hinda. „Samuti on märksa keskkonnasõbralikum hankida toorainet tootmise lähedalt.“ Miks just mahekaer? „Valisime mahekaera just seetõttu, et kui soovime lisaks loomade ja enda heaolule mõelda ka meie keskkonna peale: muld jääks viljakaks, vesi ja õhk puhtaks, teised väikesed elusolendid kaerapõllul ja selle ümbruses hea tervise juurde, siis ainuõige tee oli valida mahedalt kasvatatud kaer,“ selgitab Jane teadlikult. Kuigi mahesilt kaera küljes teeb toote veidi kallimaks, on Jane sõnul asi seda siiski väärt. „Kui mittemahedalt toota, tuleks soodsam hind keskkonna arvelt. Seda kompromissi ma teha ei tahtnud,“ jääb Jane keskkonnateadlikult ja kind-

lalt enda otsuse juurde. Väga palju häid mahedaid kaerajooke meie turul hetkel ei ole, kuid see imeline mahe-silt ei saa olla ainsaks, mis Jane kaerajooki teistest eristab ning kliendi käe just selle kaerajoogi järele sirutama paneb. Selleks, et välja selgitada, mis on toote n-ö x-faktor, tehti enne toote turuletoomist testgrupis uuring: kas ja kuidas Jane kaerajook teistest turulolevatest taimsetest piimadest erineb. „Enim saime vastuseks, et see maitseb kõige paremini,“ ütleb Jane mängleva kergusega välja kõige proosalisema, kuid samas kõige olulisema. „Lisaks saime professionaalsetelt baristadelt tagasisidet, et ka selle vahustatavus on väga hea. Samuti sobib see oma maitseomadustelt hästi kohviga: saab teha maitsvat latte’t või cappuccino’t.“ Selleks, et jõuda enda eesmärkideni, otsustati korraldada Fundwise’i ühisrahastuskampaania. Ühisrahastus tähendab seda, et pakutakse teistele huvitujatele võimalust investeerida sinu ettevõttesse ja saada nii selle osanikuks. Enamasti pakutakse investorile osaluse vastu soodustusi ettevõtte tootele või teenustele, võimalust saada teatud kasumini jõudes dividende või saada oma raha tagasi siis, kui toimub ettevõtte müük. „Nägime, et kui soovime õnnestuda ja jõuda soovitud eesmärkideni, on vaja hakata tootma suuremalt, kui see praegu Eestis võimalik on,“ selgitab Jane, miks otsustati ühisrahastuskampaania kasuks. Meeleolu on hea, sest ühisrahastusprojektis jõuti seatud eesmärgini kuue päevaga. „See teeb rõõmu, sest annab märku sellest, et teadlikkus ja usk taimsete piimade tulevikupotentsiaali suhtes on jõudnud laiemate hulkadeni.“ Jane usub, et mida rohkem on head kaerapiima maailmas, seda rohkem on õnnelikke loomi ning seda rohkem jääb meile alles puhast õhku ja vett. Jane kaerajook on mõeldud kõigile, kes tahavad asendada lehmapiima taimse piimaga maitses või muudes omadustes järeleandmisi tegemata. Kaerajook jõuab poelettidele oktoobri alguses.3



EETIKA

Ülemaailmse taimse piima päeva

V

ast enamikul meist olid üles kasvades piim ja piimatooted igapäevaselt toidulaual. See oli ju normaalne osa meie menüüst. Mõned meist ehk said isegi koolis tasuta lehmapiima. Ent üks asi, millest tihtipeale ei räägita, on see, kuidas piim ja piimatooted meie toidulauale jõuavad ning kas see on ikka miski, mida me toetama peaksime. 22. augustil tähistame ülemaailmset taimse piima päeva, mistõttu räägime taaskord ausalt piimast ja piimatööstusest. Pikaajalise aretamise tulemusena on piimalehmad aretatud andma oluliselt rohkem piima, kui nad loomulikult annaksid. Piimatööstuse jaoks on lehm eelkõige vahend. Seda näitavad selgelt ka statistikaameti värsked andmed, mille kohaselt piimalehmade arv on viimase kolmekümne aasta jooksul Eestis vähenenud üle kolme korra, ent piimatoodang kokku vaid 1,3 korda.1 Selle põhjuseks ongi piimalehma produktiivsuse tohutu kasv 4000 kilogrammilt 9900 kilogrammini aastas. 2019. aastal jagas statistikaamet ka, et piimatoodang on aina kasvanud ning Eestis on lehmad produktiivsuselt Euroopas teisel kohal Taani järel.2 EMAPIIM ON MÕELDUD LAPSELE Nagu kõik imetajad, toodab lehm piima oma järglasele. Seejuures oleks naiivne arvata, et piimalehmad loomulikul vii-

14

sil tiinestuksid. Enamikku piimalehmi tiinestatakse kunstlikul teel järjepidevalt terve tema elu, kuni ta on veel võimeline tiinestuma ja piisavalt palju piima andma, et teda oleks veel kasumlik elus hoida. Oma ema piim on vasikale äärmiselt oluline – see aitab tal kasvada suureks ja tugevaks. Ent kahjuks ei jõuagi enamasti vasikani tema ema piim. Piimatööstuse eesmärk on vasikale loodud piim viia inimeste toidulauale ning teha seda võimalikult kasumlikult. Lisaks on lehma ja tema vasika vaheline side tugev nagu iga imetaja puhul ning teineteisest eraldamine põhjustab mõlemale tugevat stressi. Piimatööstuse jaoks on vasikad kõrvalproduktid, kes eemaldatakse oma emade juurest kohe pärast sündi. Kui isased vasikad tapetakse noorelt vasikaliha tööstuses, siis emaste vasikate saatus on veelgi kurvem – neid ootab ees sama tulevik piimatööstuses nagu nende emadelgi. LOOMATÖÖSTUS ON ÜKS SUURIMAID SAASTAJAID Loomatööstus on üks suurimaid kliimamuutuse mõjutajaid, isegi suurem kui transpordisektor. Nimelt toodab Greenpeace’i raporti „Farming for Failure“ andmetel loomatööstus Euroopa Liidus rohkem süsihappegaasi kui kõik autod ja kaubikud kokku ning loomatööstuse kasvul Euroopa Liidus on olnud keskkonnale sama mõju kui 3 miljonit korda lennukiga ümber

maakera lendamine.3 Piimatööstuse negatiivne mõju keskkonnale tuleb mitmest aspektist, sh jäätmete teke, vee raiskamine, õhureostus jne. Näiteks USA põllumajandusministeeriumi (USDA) andmetel toodavad vaid 200 lüpsilehma sama palju lämmastikku kui kuni 10 000 inimesest koosneva kogukonna reovesi.4 Lisaks toodab piimatööstus iga päev keskmiselt 37 kg jäätmeid ühe lehma kohta. Võrreldes lehmapiimaga on taimsed alternatiivid oluliselt keskkonnasõbralikumad.5 Kui ühe liitri lehmapiima tootmiseks kulub keskmiselt 628 liitrit piima ja toodetakse 3,2 kg süsihappegaasi, siis näiteks kaera- ja sojapiima tootmiseks kulub vastavalt 48 ja 28 liitrit vett ning toodetakse vastavalt 0,9 ja 1,0 kg süsihappegaasi. KAS LEHMAPIIM ON IKKA INIMESTELE MÕELDUD? Ei saa siinkohal märkimata jätta, et inimesed on ainukesed loomad maailmas, kes tarbivad teiste liigi rinnapiima ka täiskasvanuna. Inimestel puudub bioloogiline vajadus tarbida lehma või mõne muu looma piima. Lehmapiima eesmärk on väike vasikas kiiresti suureks loomaks kasvatada, samamoodi nagu inimese rinnapiima eesmärk on beebi kasvatada tugevaks


EETIKA

valguses võtame luubi alla piima!

Anu Tensing MTÜ Loomus

inimeseks. Pärast emapiimast võõrutamist ei tooda inimesed (ja ka teised imetajad) enamasti enam ise laktaasi, mis on piimasuhkru ehk laktoosi soolestikus lagundamiseks vajalik ensüüm. Seetõttu võibki piima tarbimine tekitada puhitust, krampe, gaase ja kõhulahtisust. Laktoositalumatus on maailmas väga levinud: umbes 65% täisealistest inimestest on laktoositalumatud.6 Väga tugevalt on levinud müüt, et vajame lehmapiima kaltsiumi saamiseks ja tugevate luude tagamiseks. Kindlasti uskus suurem osa meist seda ka lapsena. Tegelikult leidub küllaldaselt kaltsiumi näiteks rikastatud taimsetes piimatoodetes ja tofus, kuid ka kuivatatud viigimarjades, mandlites või rohelistes lehtköögiviljades, nagu lehtkapsas ja paksoi. Lisaks on paljud uuringud ka näidanud, et lehmapiima tarbimine hoopiski suurendab luumurdude tekkimise risk.7 Taimsete piimaalternatiivide turg on aina kasvamas: uusi tooteid tuleb näili-

selt juba iga nädal. Eesti toidupoodidest leiab juba üle 60 erineva taimse piima alternatiivi rohkem kui 20 erinevalt brändilt. Hea uudis on, et värske piima toodete tarbimine on aastast aastasse jõudsasti langenud. Kui 2010. aastal oli värske piima toodete tarbimine Eestis inimese kohta 129,6 kg aastas, siis mullu oli see juba langenud 107,1 kg peale. 8 Aasta tagasi uuris ka veganprogramm Taimsed Valikud Eestis tegutsevatelt jaekettidelt, millised on kõige ostetumad taimsed piimatooted meie tarbijate seas. Kõige populaarsemateks osutusid soja-, kaera- ja mandlipiimad. Kookospiim eraldi seni väga populaarne ei ole, küll aga meeldivad klientidele segupiimad, mis sisaldavad ka kookost. Kusjuures taimsete piimaalternatiivide kasvu on märgata ka Eestis – Rimi teatas, et iga aastaga tõuseb taimsete piimaalternatiivide müük ligikaudu 8%.9 Vegantooted on kujunenud toidutööstuse tavapäraseks osaks ning seda tunneb ka piimatööstus. Praegu on

Euroopa Liidus keelatud kasutada taimsete toodete kohta sõnu „piim“, „juust“ ja „jogurt“. Ent Euroopa Parlamendis oli veel sel aastal arutelu all ka muudatusettepanek, mis oleks kehtestanud ulatuslikud piirangud taimsete piimatoodete märgistamisele ja pakendamisele. Muudatusettepanek oleks tsenseerinud kogu piimatoodetega seotud keele, pakendite või piltide kasutamise taimsetes toitudes. See tähendab, et taimset piima ei oleks tohtinud edaspidi müüa sarnases pakendis nagu lehmapiima. Samuti poleks tohtinud taimsete alternatiivide pakenditel kasutada piimatootega sarnanevaid pilte, näiteks kohvil vahutavat sojapiima, ning väljendid nagu „jogurtilaadne“, „laktoosivaba“ ja „piimavaba“ oleks keelatud. Õnneks lükati muudatusettepanek tagasi. 22. augustil tähistame taaskord ülemaailmset taimse piima päeva. Tähista koos meiega ning tee taimsed valikud! 3

KASUTATUD ALLIKAD [1] Kolm ​​ aastakümmet Eesti põllumajanduses – taimekasvatuse ülekaal ja rekordsaagid. Pille Veidenberg, Eve Valdvee, Eesti Statistikaamet, 2021 [2] Milleks kulub Eesti piim? Eve Valdvee, Eesti Statistikaamet, 2019 [3] Farming for Failure: How European Animal Farming Fuels The Climate Emergency. Greenpeace, 2020 [4] The Devastating Impact of the Dairy Industry on the Environment. The Sentient Media, 2019 [5] Which (Plant) Milk Is the Most Sustainable? Statista, 2020 [6] Genetic Conditions: Lactose intolerance. Medline Plus, Ameerika Ühendriikide meditsiiiniraamatukogu, 2021 [7] Milk and Health. Walter C. Willett, David S. Ludwig, The New England Journal of Medicine, 2020 [8] PM47: piima ja piimatoodete ressurss ja kasutamine. Eesti Statistikaamet, 2021 [9] Millised on populaarseimad taimsed piimad eestlaste toidukorvis? Taimsed Valikud, MTÜ Loomus, 2020

15


KESKKOND

Miks peaks kodus kompostima ja kuidas seda teha?

Jaana Lotsman theecorrespondent.com

Toidu-, aia- ja paberjäätmetest saab hõlpasti ja kiirelt tekitada viljaka väetise, mida kodus uuesti kasvuainena kasutada. Nii jätad vahele pikad jäätmekäitluslülid ja saadad prügi kohe oma kodus ümbertöötlusse. Kõlab ju lihtsalt, aga millest alustada? Komposteerimine on looduse enda loomulik jäätmekäitlusviis, kus toitained saadetakse ringlussevõtu põhimõttel tagasi ökosüsteemi. Traditsioonilise kompostimise tarvis kogutakse orgaanilised ained, nagu toidujäätmed, kohvipaks, ajalehed, puulehed ja muud aiaülejäägid ning pannakse need koos veega kuhja või ämbrisse. Kompostimisprotsessi ajal on oluline kuhja segada ja kobestada, et tagada õhu ligipääs selleks, et kasulikud mikroobid saaks õitseda ja tekitada vajaliku kuumuse, mille abil bioloogilisi aineid lagundada. Selle tulemusel tekib lõpuks kange must viljakas muld ehk huumus, mida tuntakse hellitavalt ka Musta Kulla nime all. Tallinnas mõõdeti Kakumäe piirkonnas prügi teket enne ja pärast biokonteinerite kasutuselevõttu. Tulemuseks oli, et olmeprügikastide kaal vähenes 30%. Sealjuures märgiti ära, et see ei näita ühtset kindlat tulemust kõikjal, kuid on siiski märkimisväärne tulemus, ladumaks alust jäätmete vähendamisele. Samuti jagatakse lähiajal pealinlastele 40 000 tubast bioämbrit, et julgustada prügi sorteerimist. Seadusest tulenevalt on 2023. aastaks biojäätmete sorteerimine kohustuslik. Miks mitte siis juba kohe alustada ja käed soojaks teha? Kui toiduained segamini olmejäätmetega prügimäele jõuavad, siis

16



KESKKOND

päikesesoojuse tõttu hakkavad sellises koosluses need hoopis metaani tekitama. Komposttulem toimib aga naturaalse väetisena, nii säästame raha kunstväetise ostmise pealt ja vähendame kasvuhoonegaaside teket. Kodune kompost on suurepärane toitaine söögi- ja ilutaimede lopsakaks kasvuks. AU KOMPOSTIHUNNIKUTELE! Suures kinnises aias on mugav tekitada lahtine hunnik, kuid linnas ja aiamaal, kus kompostile on ligipääs metsloomadel, närilistel ja lindudel, on targem ehitada kast. Vali varjulisem lamedal või kõrgemal pinnasel paik, kus see aias ette ei jääks. Kompostihunniku tekitamisel on oluline, et see ei asuks augus, nii tekib läbiligunemine ning kompost ei toimi. Ehitusmaterjalina võib kasutada puitlaudist, tsementi või telliseid, kuid vähemalt üks külg peaks võimaldama õhu ja labida ligipääsu. Et tagada väärtuslikku toitainerikkust uues väetises, võib kompostihunniku alla teha ka põranda – nii ei imbu toitained pinnasesse, vaid jäävad uude mulda. Alustada tuleks kihtide ladumisest. Siin kehtib pruun-roheline-pruunroheline reegel. Esimeseks kihiks pane turvas või muld ja teiseks lao peale toidujäätmed. Kolmandaks kihiks peaks olema aiajäätmed, nagu lehed, saepuru, puukoor jms, aga sisse võib segada ka näiteks rebitud ajalehti. Neljas kiht jälle köögijäätmed jne. Peaasi, et erinevates kihtides olevaid aineid oleks võrdselt. Nii tekib õige tasakaal ja muld ei ole liiga niiske ega lähe roiskuma. Segada võiks kompostihunnikut paar korda aastas, kuid aeg-ajalt tuleks lisada valmis komposti või mulda. Suure vihma ja lume eest võib hunniku katta presendiga, et vältida liigse niiskuse teket. Kompost on taaskasutamiseks valmis, kui see on tumepruun ning katsudes sõmer, lõhn peaks olema nagu mullal. Valmidust saab testida ka mõne seemne istutamisega – kui võrsed on ilusad ja rohelised, on muld valmis. 18

Tubasele komposteerimisele kehtivad samad reeglid, kuid lihtsamaks teeb asja see, et biokonteineris olevaid jäätmeid ei ole vaja segada. Siinjuures tasub silmas pidada, et „biolagunevad“ kilekotid ei pruugi oma nime väärilised olla. Paljud firmad toodavad biokotte vaid rahalisel eesmärgil, mis tähendab, et kotid ei lagune tegelikult ning tekitavad hoopis rohkem prügi ja saastet. Lihtne viis biokotte vältida on panna toas ämbri põhja ajaleht ja tühjendada ämber otse biokonteinerisse või kasutada seisma jäänud paberkotte. Vermikomposter on väike ja sobib tubaseks komposteerimiseks, kuid selles kastis teevad lagundamistöö ära kompostiussid, keda peaks regulaarselt biojäätmetega toitma. Küll aga ei vasta ussidega kompostimine veganistlikele põhimõtetele, sest tööks kasutatakse loomi. Ka usside eemaldamine loomulikust kodust (nt aiast) pole päris õige, sest vihmaussid on koloonialoomad – nad elavad ja töötavad suurtes perekondades ning neil on oma rajad ja eesmärgid. Kompostris oleks nad kinni ning võimetud vabalt lahkuma. Tei-

salt võib vaielda, et nad tegutsevad ja toituvad samamoodi naturaalses keskkonnas. Eetilisem variant oleks kasutada Bokashi ämbri abi. Selles toimub kompostimine tänu fermentatsioonile. Käärimisprotsessi abil tekitab Bokashi ämber mikroobe, seent ja pärmi, mille tulemusel bioained lagunduvad ning tekib nii tahke kui vedel väetis. Sellesse kompostrisse võib panna kõiki ülejäänud toiduaineid, mida tavalisse kompostihunnikusse ei tohiks panna (sai, pasta, ka loomse jäägid jne), mistõttu on see aina populaarsust kogumas. Samuti on see väike ja väga kiire tööjõuga. Komplektiga tuleb kaasa kliide segu, mida biojäätmete peale raputada, et alustada lagundamist. Väetis valmib umbes kuuga ning peale seda saab kompostmulda kasutada istutamiseks ning kompostteed kasutada toitainerikkaks kastmiseks. Variante kompostimiseks on tänapäeval erinevaid. Kompostimine on kaasaegses keskkonnasõbralikus maailmas aina populaarsust koguv harjumus majapidamises ning selle üle on vaid hea meel. 3

MIDA PANNA JA MITTE PANNA KOMPOSTRISSE? AED

KÖÖK

 haiged taimed ja pestitsiididega kaetud lõikelilled  umbrohi  kommertslik grillsüsi

 kemikaale sisaldavad ained, nt kõrgtöödeldud toit  loomse toidu jäägid  läikepaberile trükitud ajakirjad ja kingipakkepaber

 niidetud rohi  puulehed  närtsinud lilled ja taimed

 puu- ja köögiviljajäätmed (sh riknenud)  pehme ja/või märg majapidamispaber  rebitud ajalehed  tolmuimeja sisu, kui need jäägid on biolagunevad


SISUTURUNDUS

Keskkonnasäästlik käitumine on elustiili osa On ajajärk, kus teadvustame oma tegevuste tagajärgi ja püüame käituda selliselt, et puhas keskkond, loodusressursid ja elu maal säiliks. Peame olema vastutustundlikud oma igapäevastes tegemistes. See tähendab vähem tarbimist ja teadlikumaid ostuotsuseid. Ka jäätmete sorteerimine on osa, milleta enam ei saa. See pole tüütu kohustus, vaid elustiili osa. Võimalus näidata, et hoolime keskkonnast. Alustada võiks kõige lihtsamast ehk koguda segaolmejäätmetest eraldi biojäätmed, vanapaber ja pakendid. Pakendid moodustavad segaolmejäätmetest ca 60%, seega annab pakendite eraldi kogumine koheselt ka rahalise võidu, sest segaolmekonteineri tühjendused muutuvad harvemaks. Pakendijäätmete sorteerimine on Eestis kohustuslik 2007. aastast. Pakendid ei ole prügi, vaid eeskätt ressurss, mida tuleks korduvalt kasutada. Pakendite liigiti kogumine on ainuke

PANE TÄHELE! Ole kindel, et pakendid oleksid tühjad ja puhtad. Ainult nii saab neid suuremas mahus suunata taaskasutusse. Jogurtitopsid, supipurgid ja salatikarbid võib vähese veega läbi loputada – nõudepesuvahendiga ei pea pesema. Erinevaid pakendeid ei ole mõtet üksteise sisse panna. Sorteerimisliinil on neid keeruline eraldada. Suuremamahulised pakendid tasub enne konteinerisse asetamist kokku murda või tükkideks teha. Nii mahub konteinerisse rohkem.

viis tagada materjalide ringlusesse jõudmine. Kõige lihtsam ongi luua võimalused anda jäätmeid liigiti üle seal, kus need tekivad – kodudes, kontorites, avalikus ruumis. ÜKS LAHENDUS VIIB TEISENI Koostöös pakendite kokkukogumise ja ringlusesse suunamisega tegeleva Tootjavastutusorganisatsioon OÜ-ga (TVO) on kodumaine ettevõte Sortaider disaininud ja arendanud kodutarbijale mugava sorteerimislahenduse. See teeb jäätmete liigiti kogumise lihtsaks. Tegemist on Sortaiderile iseloomuliku disainiga – pilkuköitev ja kodutarbijale mugav. „Näiteks kontorites oli jäätmete liigiti kogumise peamiseks takistuseks mugava ja ilusa lahenduse puudumine. Lisaks kasutajamugavusele peavad tänapäevased lahendused olema sellised, mis inspireeriksid kontorites jäätmeid liigiti koguma, sobiksid kontori interjööriga ja oleksid ilusad vaadata. Koostöös TVO-ga lahendasime probleemi ja lõime kontoritele mõeldud sortjaamad. Üks nendest sai tänavu pärjatud ka tuntuima disainiauhinnaga – Red Dot. See julgustaski looma sarnast lahendust ka kodutarbijale, kus ühes lahenduses on ruumi mitut eri liiki jäätmetele,“ räägib ettevõtte turundusjuht Katrin Laansalu. Kodutarbijatele mõeldud kogumislahendus muudab sorteerimise mugavaks ja lihtsaks. Erinevat liiki jäätmetele mõeldud kogumisvahendid on eristatud eri värvi sümbolitega. Vineerist lahendust on kerge kokku panna, pole vaja naelu või mutreid. See on ilmastikukindel ja sobib ka rõdule või terrassile. Iga pere tarbimisharjumused on erinevad, mistõttu saab igaüks endale kokku panna just neile sobiva lahenduse. Möödunud aastal selgus mitmest uuringust,

KAS TEADSID ET … … iga Eesti elanik toodab aastas ca 400 kg jäätmeid, millest ca 60% on pakendid. … taaskasutusse suudab Eesti suunata vaid kolmandiku jäätmetest. … ühe alumiiniumpurgi taaskasutamine hoiab kokku 90-95% uue tootmise energiast. … klaasi saab peaaegu lõputult taaskasutada. … looduses laguneb piimapakk 5 aastat, kilekott 10-20 aastat, plastpudel 50-80 aastat, õllepurk 200500 aastat. … plastpudelitest valmistatakse spordirõivaid, veinipudelitest klaasvilla, jogurtitopsidest elektripistikuid jne. et kuigi Eesti inimesed peavad end keskkonnasõbralikuks, siis tegelikkuses see ei kajastu. Suur osa inimestest elab ajaloolise pärandi tõttu uskumuses, et jäätmed on kasutu prügi, mis tulebki tasuta ära viia ja peita. Keskkonna seisukohast on aga ülioluline, et elanikud võimalikult palju jäätmeid sorteeriksid. Täname ja tunnustame kõiki, kes mõistavad jäätmete liigiti sorteerimise vajalikkust.

www.tvo.ee


TOITUMINE

MÜÜT: VAID KOHALIKKU JA HOOAJALIST TOITU SÜÜES SAAB OLLA VEGAN

S

uur osa meil müüdavast toidust on välismaist päritolu ning tarbitud valdavalt segatoitlaste poolt. Ometi ei küsi keegi, kas vaid kohalikku toitu süües saab olla eestimaalane. Maailma suurimad kliimaorganisatsioonid ja viimastel aastatel läbi viidud põhjalikud uuringud Oxfordi ülikoolis ning Šveitsi põllumajandusuuringute instituudi toiduaineid käsitlev teadustöö1 märgivad selgelt loomset päritolu toodete suurt keskkonnamõju ning vajadust liikuda taimse toitumise poole. Kuigi on arvutatud, et ka imporditud taimse toidu keskkonnamõju on väiksem kohalikust loomse toidu omast, heidetakse veganitele tihti ette kaugetest maadest toodud toidu söömist ning seeläbi suurt süsinikujalajälge. Oleme aastatuhandeid siin 58. laius-

20

Eliis Salm toitumis- ja tervisenõustaja

kraadil elanud paljuski looduse armust, söönud ja talve üleelamiseks hoidistanud seda, mis kohapeal kasvab. Ilmselt oleme pidanud toituma üsna ühekülgselt ja sageli energia- ja toitainevaeselt. Enam mitte. Poed on imporditud toidust pungil ja puudust ei näi tulevat, pigem kipub ikka üle jääma. Nüüd toitume ühekülgselt, energiarikkalt ja toitainevaeselt vabatahtlikult. Enamasti teadmatusest. Eesti kliimas mitte kasvavad toiduained on osa tervislikust toitumisest Eesti toitumissoovitustes ja silmas tuleks pidada, et vähemalt ¾ taldrikust peaks olema täidetud taimse toiduga ka segatoidulistel.2 Sellele vaatamata kiputakse kohaliku toidu argumenti vestlustes veganitega ikka ja jälle välja tooma. On selge, et taimsed valikud on alati loomsetest keskkonnasõbralikumad,

kuigi samal toiduainel võib erinevate tegurite tõttu olla üsna erinev keskkonnamõju.3 Näiteks nende veiste liha, kelle karjatamiseks on kasutatud spetsiaalset metsa arvelt loodud maad (tavaline praktika Amazonase piirkonnas), nõuab 50 korda enam maad ja toodab 12 korda enam kasvuhoonegaase kui naturaalsetel rohumaadel karjatatud veiste liha puhul. Samas võrreldes näiteks hernestega, mis on väga rikkalik valguallikas, on ka kõige vähem keskkonda kahjustav veiseliha 36 korda maamahukam ja 6 korda enam kasvuhoonegaase tootev. Seega ei ole küsimus niivõrd toidu päritoluriigis ja selle transpordis, kuivõrd hoopis järjekorras toiduahelas. Soovides teha keskkonnasõbralikumaid veganvalikuid, võiksime lokaalset taimset toitu valides vähendada oma


Nr 1

ökopood Eestis

Terve ja rõõmus. Loomulikult.

Kaubamaja Biomarket

Rocca Al Mare Biomarket

Solarise Biomarket

Ülemiste Biomarket

Mustamäe Biomarket

Balti Jaama Turu Biomarket

pood.biomarket.ee www.biomarket.ee #TervejaRõõmus

Viimsi Biomarket

Kristiine Biomarket

Tartu Biomarket

Pärnu Biomarket


TOITUMINE

ökoloogilist jalajälge veelgi. Näiteks süües sügisel banaani ja virsiku asemel Eesti päritolu marju, õunu, pirne, ploome – või veelgi parem, noppides neid oma vanemate, vanavanemate või naabrite puudelt ja põõsastelt ning korjates metsast. Samuti ostes pakendatud porgandite, seente, kartulite asemel lahtiseid enda korduvkasutatavasse kotti, endale ise toitu kasvatades, sõpradele ja tuttavatele ülejääke jagades, hoidistades ning sügavkülmutades. Nii, nagu saame valida alternatiividest tervislikuma (näiteks limonaad vs puuviljamahl vs puuvili), saame valida ka keskkonnasõbralikuma (hooajaline lokaalne vs imporditud). Kuigi vegantoitumise puhul tuuakse sageli välja mõni toiduaine kui erakordselt rikkalik toitaine allikas (näiteks parapähkel seleeni allikana), ei ole siiski ükski toiduaine asendamatu. HEAD KODUMAISED OLULISTE TOITAINETE ALLIKAD TÄISTAIMSES TOITUMISES Vast ei ole enam ühelegi täistaimselt toitujale uudiseks B12-vitamiini toidulisandi tarbimise vajadus. Sageli on ka taimsed piimaalternatiivid selle vitamiiniga rikastatud, lisaks leidub vitamiini B12 pärmihelvestes (Bon Soya maitsepärmi toodetakse Eestis). Dvitamiini saame kevadisest pööripäevast sügiseseni päikesest. Selleks tuleks päevasel ajal (kella 10–14 vahel) viibida vähemalt paljastatud käsivartega päikese käes minimaalselt 15 minutit. Muul ajal peaksid kõik meie laiuskraadil elavad inimesed tarbima toidulisandit (vegan-D3). Joodi saamine on problemaatiline ka segatoitlastel ning seetõttu on paljudes riikides soola jodeerimine kohustuslik. Vali toidu valmistamiseks jodeeritud sool ning tarbi regulaarselt toiduks vetikaid, mida kasvatatakse muide ka Eestis. Seleeni leidub lisaks parapähklitele rikkalikult ka päevalilleseemnetes, mida ka meie laiuskraadil kasvatada õnnestub. Lisaks on seleeni täisteranisus ning sellest valmistatud toodetes, odras, kaunviljades, näiteks läätsedes, samuti kõrvitsa- ja linaseemnetes. 22

KAS JA KUIDAS: söö ja kuula enda keha

M

e kõik sünnime oskusega kuulata enda keha: millal on vaja süüa, millal on kõht täis, kas praegu on hetk süüa või juua. Aga ajapikku see oskus kaob. Miks? Sest keskkond ja ühiskond muudavad meid. Oleme üles kasvanud dieedi-kultuuris, juba lapsepõlves sunniti meid sööma toite, mida vanemad meile parimaks pidasid. Pärast seda premeeriti magustoiduga ning vahel hoopis keelati kindlaid toite. Sotsiaalmee-

Elys Limbak toitumisnõustaja

dia, filmid, reklaamid, ümbritsevad inimesed, sildid „tervislik“, „suhkruvaba“, „rasvavaba“ jms panevad meid pidevalt mõtlema, mida, kui palju, millal ja miks me sööme. Järjest enam tehakse erinevaid teaduslikke uuringuid, kus selgub mõni uus tõde. Tänapäevases ühiskonnas elamine on ära kaotanud meie oskuse enda keha kuulata. Selle asemel sööme, mida keegi teine soovitas, mida toitumiskava ütleb, mida reklaamiti tervislikuna. Ja keelame seda, mis väidetavalt pole meile hea ja 100%

tervislik. Keelamine tekitab aga stressi. Mõtle, mitu korda päevas sina endale erinevaid toite või isusid keelad, sest keegi on väitnud, et see on halb? „Halb“ on aga lai mõiste ning eelkõige peaks kuulama enda keha. Aga kuidas? Info tuleb nii seest kui väljast. Seestpoolt annab keha meile teada, et midagi peab muutuma – haiguste, toidutalumatuste, nälja ja isudega. Väljast mõjutavad meie valikuid aga pere, reeglid, sotsiaalmeedia, teadmised toitumisest, reklaamid, riiklikud soovitused ja



TOITUMINE

Headeks kodumaisteks kaltsiumi allikateks on kõik rohelised lehtköögiviljad. Eriti ka ristõielised taimed (kapsalised, sh brokoli), oad (valged, mustad jm), pähklid (ka kodumaised sarapuupähklid), seemned (kodumaised linaseemned) jne. Oomega-3-rasvhappe parimaks allikaks on purustatud linaseemned ja kanepiseemned. A-vitamiini saamiseks tarbi näiteks porgandit, kõrvitsat ja tumerohelisi lehtköögivilju. Tsink, raud, valgud on rikkalikult esindatud ka kodumaistes tera- ja kaunviljades, samuti pähklites ja seemnetes. Kõikide teiste toitainete saamine kodumaistest puu- ja köögiviljadest, kaunviljadest, pähklitest, seemnetest ja täisteraviljadest on lihtne, kui toituda mitmekülgselt, värviliselt ning valides enamasti töödeldud toiduainete asemel terviktoidud. 3 KASUTATUD ALLIKAD [1] Reducing food’s environmental impacts through producers and consumers. Ajakiri Science, 2018 [2] Healthy Eating Plate. Harvardi rahvatervise kool, www.hsph.harvard.edu [3] ​​Avoiding meat and dairy is ‘single biggest way’ to reduce your impact on Earth. Damian Carrington, The Guardian, 2018

24

palju muud. Need on igaühele erinevad. Kui soovid hakata enda keha kuulama ja toituma kergusega, teades, mis on parim sinu kehale ja vaimule, on eesmärk võtta arvesse nii väliseid kui ka sisemisi märke. Toita enda keha nii, et kõik vajadused oleksid rahuldatud. MÄRKA JA TEA OMA VAJADUSI Kuna meie kõigi taustad on erinevad, annan mõned nipid, mis aitavad hakata enda keha rohkem kuulama ja tegema valikuid, mis on sinule head. Keha märke on väga keeruline näha, kui valjuhäälselt karjuvad kõrval erinevad toitumisreeglid ja muud mõjutajad. Vähenda oma menüüs suhkrut ja vabane sõltuvusest. Kui mina aasta tagasi oleksin enda kehalt küsinud, mida sa praegu vajad ja soovid, oleks see rõõmsalt hüpates ja käsi plaksutades karjunud: „Suhkrut, midagi magusat ja head!“ Tegin läbi 30-päevase suhkruvaba väljakutse ja maailm muutus. Mul on nüüd päriselt ka isu juur- ja puuviljade järele! Ära loe kaloreid. Kui see pole just miski, mis on sinu tervise või eesmärkide jaoks vajalik. Ma pean silmas just sellist tavapärast toitumist, kus suurem eesmärk puudub. Mõtle,

miks sa arvad, et pead toituma iga päev täpselt sama kaloraaži järgi. Me oleme kõik väga erinevad ja vajadused sõltuvad erinevatest teguritest terve ööpäeva jooksul. Pane tähele ja eemalda toitumisreegleid, mille enda jaoks ise seadnud oled. Nendeks võivad olla kindlate koostisainetega toitude vältimine – näiteks nisujahu. Kui väldid aga midagi, sest teised teevad seda ja sina ise tegelikult ei sooviks, lõpeta enda piiramine. Mida vähem selliseid põhimõtteid ja reegleid endale sead, seda kergem kogu tervisliku toitumise teekond sinu jaoks on. Ära jäta toidukordi vahele ja hoolitse, et veresuhkur oleks tasakaalus. Kui sinu keha annab märku, et on näljane, siis anna talle süüa. Sa saad enda keha hoida tervislikuna ja teda kuulata vaid siis, kui teil on vastastikune usaldus. Söö aeglasemalt ja ole toidukorra ajal kohal. Ole tänulik oma toidule. Kui tihti sööd sa terve toidukorra vaid paari minutiga? Sinu keha ei saanud ilmselt arugi, et toit just sinu silme ees oli. Võta aeg maha ja ole südamest tänulik sellele toidule, mis sinu keha ja meeli toetab. Kui oled naine, pea silmas enda tsüklit.

Sinu keha vajab vastavalt ka erinevat toitu ja erinevas koguses. Ilmselt oled sellest juba kuulnud. Jälgi, kuidas sinu vajadused, energiatase ja isud erinevatel perioodidel muutuvad. Saad enda keha kuulates seda palju toetada. Pane tähele oma seedimist: kas sul oleks vaja rohkem kiudaineid, vett, rasva vms. Tea toitumise teooriat, kuid tee muudatused vastavalt sellele, kuidas sinule sobib. Soovituslikud päevased kogused on üldsusele, kuid oleme kõik väga erinevad. Näiteks sobivad suured kogused puuvilju mõnele rohkem kui teisele. Joo piisavalt vett. Jah, see sama teema jälle ja jälle. Seda on väga palju rõhutatud ja põhjusega. Su keha vajab vett! Vahepeal võib kehas tekkida väike segadus, kas soov on vee või hoopiski toidu järele. Katseta ja leia need märgid enda jaoks üles. Tähista, toiduga ja ka ilma. Ükskõik, millisele tähistamisele või tähtpäevale mõtled, alati on suur roll toidul. See ühendab inimesi ja paneb meid ennast hästi tundma. Aga tähtpäevad ei pea alati tähendama ülesöömist ja rasket enesetunnet. Õpi ka teistmoodi elu tähistama! Hüppa rõõmust, tantsi ja loo vahvaid elamusi.


Kui palju B12-vitamiini toidulisandit on päevas vaja? B12-vitamiini päevane võrdluskogus täiskasvanutele on 2,5 µg (imenduv kogus) – see võib erinevate riikide lõikes veidi erineda.

B12-vitamiini eritub päevas umbes 0,13% vitamiini koguvarudest ehk olenevalt inimesest 1,4-5 µg. Mida suuremad on B12-vitamiini varud, seda rohkem vitamiini väljub organismist. Selle koguse B12-vitamiini peame saama tagasi varude säilitamiseks.

Kui palju B12-vitamiini imendub toidust ja toidulisanditest? Teistest vesilahustuvatest vitamiinidest erinedes ladestub B12-vitamiin organismi. Erinevaid toidugruppe ja erinevas vanuses inimesi analüüsides on leitud, et keskmiselt imendub toidust 10-84% B12-vitamiini – vahemik

on väga lai ja sõltub eelkõige sellest, millise toidugrupiga on tegemist. Kui toidu puhul imendub enamus vitamiinist aktiivsel kujul, siis toidulisandite puhul mängib tähtsat rolli just passiivne imendumine 1% kandis. Kuna

aktiivsel kujul imendub B12-vitamiinist keskmiselt 2 µg, siis imendub 500 µg-st B12-vitamiinist keskmiselt 7 µg B12-vitamiini. Erinevate B12-vitamiinide vormide imendumises võivad esineda samuti väikesed erinevused.

B12-TILGAD ALATES SÜNNIST KOGU PERELE PATENTEERITUD METÜÜLKOBALAMIIN MecobalActive� KASUTADES E-POES KOODI VEGAN12 SAAD B12-TILGAD 25% SOODSAMALT AUGUSTI LÕPUNI!


UURING

L

oomade eestkoste organisatsioon Loomus lõi 2020. aasta lõpus loomasõbraliku ilu (LILU) töörühma. Aasta alguses LILU poolt korraldatud uurimusest selgus, et 54% vastanutest peab väga oluliseks, et ilu- ja/või nahahooldustoodete kaubamärgid oleksid julmusevabad ja vegan. Ostes poest kosmeetikat, olgu see siis näo-, kehahooldus- või meigitoode, teeme teadlikke ja alateadlikke valikuid teatud faktorite põhjal – tootja/bränd, lõhn, tekstuur, toon, pakend või mõni muu oluline kriteerium. Loomasõbraliku ilu tarbijad lisavad iluoste tehes sellesse nimekirja veel ühe kriteeriumi – millised brändid ja tooted põhjustavad loomadele kõige vähem kahju ja piina. Sinna hulka kuulub näiteks loomkatsete 26

EESTLASED EELISTAVAD

JULMUSEVABU JA VEGANILUTOOTEID

Eleonore Susi, Sirli Spelman MTÜ Loomus

vältimine, loomsete koostisosade ja kõrvalsaaduste vältimine ja kaugemas mõttes ka tarbimise keskkonnamõju vähendamine. Selle aasta alguses otsustas töörühm oma tegevuste sisendi kogumiseks läbi viia uurimuse, et kaardistada tarbijate ostukäitumist ilu- ja nahahooldustoodete valdkonnas. Uurimuses küsisime vastajatelt hinnangut nende suhtumise kohta ilu- ja nahahooldustoodete tarbimisse, kaubamärkide mainesse ja eetilisusesse ning ostukäitumisse. Lisaks puudutasid küsimused vegan- ja

julmusevabade nahahooldus- ja ilutoodete tarbimise olulisust, selliste toodete kättesaadavust ning soovitusi LILU töögrupile edasiste tegevuste planeerimiseks. Keskmine vastaja oli vanuses 26–35, omab kõrgharidust ning tema keskmine netosissetulek jääb vahemikku 601–1200 eurot. Ta eelistab naistele mõeldud ilu- ja nahahooldustooteid. Keskmine vastaja ei ole vegan ning peamine argument kaubamärkide valikul on keskkonnasõbralikkus, kuigi väga olulisel kohal on ka eetilisus ja hind.

Küsimusele „Kui oluline on sinu jaoks, et ilu- ja nahahooldustoodete kaubamärgid, mida tarbid, oleksid julmusevabad ja vegan?“ vastas 54% osalejatest, et see on nende jaoks väga oluline. Peamiseks argumendiks toodi, et tänapäeval on kõik loomsed komponendid võimalik asendada taimsetega, säilitades sealjuures toote kvaliteedi, mistõttu ei ole loomade kannatamine inimese hea välimuse nimel põhjendatud. 54,9% vastanute jaoks on julmusevabade ja/või täistaimsete ilu- ja nahahooldustoodete leidmine poodidest pigem keeruline. Paljud vastajad tõid välja, et vegan- ja/ või julmusevaba kosmeetika leidmine poest nõuab põhjalikku eeltööd ning tihti spetsiifiliste poodide külastamist, kui see pole paljude jaoks eriti mugav.


­ ­


UURING

Uurimuses käsitleti eraldi nii kaubamärkide maine kui eetilisuse küsimust. Veidi enam kui pooled vastajatest nõustuvad täielikult väitega, et eelistavad ilu- ja nahahooldustooteid, mis on valmistatud looduslikest koostisosadest. Sellega haakub ka 75% vastajate seisukoht, mille kohaselt ei ole aktsepteeritav, kui kaubamärk keskendub rohkem moele kui looduslikele koostisosadele. Sageli võib tekkida arvamus, et inimesed ostavad teatud kaubamärke, sest need on n-ö popid, kuulsused soovitavad või nende tarbimine aitab teistele endast head muljet jätta. 82% vastajatest ei nõustu aga selle väitega üldse. Samuti leiab 75% vastanutest, et kõrge hind ei taga veel kvaliteetset

Eelistatud brändide võrdlus.

28

toodet. Teine oluline aspekt kaubamärkide juures on kindlasti nende eetilisus. 88 vastajat 144-st nõustub täielikult väitega „Mind huvitab, kas minu tarbitavad ilu- ja nahahooldustoodete kaubamärgid käituvad eetiliselt.“. Sama palju vastajaid on täielikult nõus väitega „Mind häirib, kui ilu- ja nahahooldustoodete kaubamärgid, mida tarbin, käituvad ebaeetiliselt.“. Kusjuures 65% vastajatest leiab, et ettevõtted peaksid olema eetilised kõikides äritegevuse aspektides, mitte ainult osaliselt. Samuti on tore tõdeda, et kui vastajad peavad valima kahe ilu- ja nahahooldustoote kaubamärgi vahel – millest üks on eetiline ja teine mitte –, siis suurem osa ot-

sustab alati eetilise kaubamärgi kasuks. Lisaks uurisime, kui tihti vastajad julmusevaba ja/või vegankosmeetikat tarbivad. Esitatud väitega „Tarbin regulaarselt vegan- ja/või julmusevabu ilu- ja nahahooldustooteid.“ nõustub täielikult 63 vastajat, seega saame järeldada, et suure osa uurimusest osavõtnute hulgas on vegan- ja julmusevabade ilu- ja nahahooldustoodete kasutamine saanud lahutamatuks osaks igapäevaelust. Samas vastas 64% inimestest, et tahaks hakata rohkem tarbima vegan- ja/või julmusevabu ilu- ja nahahooldustooteid. Niisiis on uurimuses osalenute hulgas suur huvi veelgi enamate vegan- ja julmusevabade toodete katsetamise/

tarbimise vastu. Paraku ei võimaldanud uuring välja selgitada, kui paljud vastanutest kasutavad ainult vegan- ja/või julmusevaba kosmeetikat ning kui paljud vaid osaliselt. Palusime vastajatel ka nimetada kosmeetikabrändidest oma lemmikuid. Populaarsemateks osutusid Nurme, Joik, Lumene, Natura Siberica, Madara, HOIA Homespa ja The Ordinary. Positiivse üllatusena oli lemmikbrändide seas mitu kodumaist tootjat. Küsimustikku levitati läbi LILU koostööpartnerite, iluportaalide ja sotsiaalmeedia, et jõuda võimalikult mitmekülgse tarbijaskonnani. Kokku osales uurimuses 144 inimest. 3


Kodus värvimiseks mõeldud juuksevärvid, mis sisaldavad 75% sertifitseeritud mahe- ja 95% looduslikke koostisosi. Tints of Nature on enam kui 20-aastase kogemusega laialdaselt tunnustatud rahvusvaheline kaubamärk, mille tootevalikusse kuuluvad juuksevärvid ning hooldustooted.

BOLD POOLPÜSIVÄRV - 8 erksat tooni - Pastelliseerija pastelsema tooni saavutamiseks - Parabeeni-, ammoniaagi ja peroksiidivaba

TINTS OF NATURE PÜSIVÄRV - Lai värvivalik - Katab halli - Värvilukustava toimega koostis - Ammoniaagi- ja parabeenivaba

HENNA POOLPÜSIVÄRV - Rikastatud hennaga - Looduslikud koostisosad - Parabeeni-, ammoniaagi ja peroksiidivaba

10.08-31.08.2021 KOGU SARI SELVERITES KAMPAANIAHINNAGA!

Edasimüüjad: Selver, Coop, Tallinna Kaubamaja, Stockmann, Keila Rõõmu Kaubamaja, Tradehouse, Maxima, Rosalind e-pood, Loverte e-pood, salon24.eu Maaletooja: Salonshop Baltic AS, Ehitajate tee 114, 13517 Tallinn

My Hair. My Canvas on Alterna uus muutusi loov, mitmekülgne ja 100% vegan juuksehooldustoodete sari! Taimset kaaviari sisaldavad vegan koostised, 50% ulatuses taaskasutatud plastikust koosnevad pakendid, võrratud lõhnad ja tekstuurid ning paindlik toodete kokkusobitamise süsteem – see uus sari käib kaasas sinu pidevalt muutuva elustiiliga. AUGUSTIS KOGU SARI STOCKMANNIS JA ROSALIND E-POES KAMPAANIAHINNAGA! Edasimüüjad: Stockmann, Kaubamaja, I.L.U ilupoed, Rosalind e-pood, Tallink, Douglas, Loverte e-pood, Kehapood, Salon+ salongid, salon24.eu Maaletooja: Salonshop Baltic AS, Ehitajate tee 114, 13517 Tallinn


ARVAMUS

MIKS VEGANLUS INIMESI ÄRRITAB? Emily Rosenberg TÜ psühholoogia magistrant Tartu Kutsehariduskeskuse psühholoog

V

eganluse leviku kasvuga paratamatult suureneb ka veganluse vastane liikumine ja valjenevad mitteveganite hääled. See on küll tüütu, kuid tõenäoliselt viitab sellele, et sotsiaalsetes normides toimuvad muutused ning mitteveganid asuvad oma käitumist õigustama ja isegi kaitsma erinevate ebaloogiliste mõttejadade tagajärjel. Hoolimata sellest, et veganluse eesmärk on maailmas vägivalda ja kaitsetute loomade ekspluateerimist vähendada, mõjub veganlus ideena ja seeläbi veganid inimestena mitteveganitele tihti ärritavalt. Kuigi enamik inimesi sooviks elada maailmas, kus on vähem kannatusi, tekitavad veganid, kes aktiivselt eesmärgi nimel töötavad, siiski neis pahameelt. See võib olla üks põhjustest, miks veganlus ärritavalt mõjub – toob esile inimeste enda süütunde ning viitab sellele, et ka nemad peaksid oma elus muutma midagi, et oma väärtustega rohkem kooskõlas elada. Tihti tundub, et ainuüksi vaikiv vegan seltskonnas on juba iseenesest aktivist, kelle kohalolu kutsub esile valjuhäälselt väljendatud kaitsepositsiooni mitteveganite poolt. NII ON ALATI OLNUD Loomse tarbimist ei kirjeldata enamasti ideoloogiana ning seetõttu on loomse tarbimine vaikimisi valik. Tegelikult on loomse tarbimise ideoloogia karnism, mis sisaldab arusaama, et loomse tarbimine on vajalik, normaalne ja loomulik. Järelikult iga kord, kui keegi loomset tarbib, on ta teinud otsuse toetada loomade vastast vägivalda, mida enamikul juhtudest oleks saanud vältida. Just seda tuletabki iga lihtsalt vaikiva vegani kohalolu mitteveganitele meelde – vägivalla vähendamine on

30

võimalik ja loomse tarbimine on valik, mitte paratamatus. Veganite valikud ähvardavad traditsioone ja „nii on alati olnud“ asjade toimimist ehk sotsiaalseid norme. Muutused on üldiselt inimeste jaoks hirmutavad, mis võib ka kaitsereaktsiooni esile kutsuda, ning mitteveganid isegi ei süvene, kas veganlusega seotud muutused võiksid olla hoopiski head. Seega tajutakse veganeid negatiivsena, nagu nad sooviks inimeste vabadust või valikuid ära võtta. Läänelikus ühiskonnas peetakse isikliku valiku liberaalsust väga oluliseks ja igasugused piirangud on taunitud, seega tajutakse veganlust kui ülearuseid piiranguid. Toit mängib suuremat rolli kui lihtsalt kütus meie kehale, mistõttu on loomsete toodete „keelustamine“ ka traditsioonide ohustamine. Paljud traditsioonid on väga tihedalt seotud loomsete toodetega – näiteks kalurikülades kalatoidud, šašlõkk jaanipäeval, Hispaania härja võitlused – ning loomade kasutamise keelustamine tekitab tunde, nagu kõik varasemad traditsioonid kaoksid samuti ära. Samas on võimalik traditsioone asendada ja muuta ning tulemuseks oleks lihtsalt vägivallavabam maailm. Selliste mõteteni loomade ekspluateerimise õigustamise juures kahjuks ei jõua. VEGANFOOBIA ON PÄRISELT OLEMAS Veganite kuvand ja stereotüüp mängib väga suurt rolli selles, kuidas inimesed veganlusse suhtuvad. Stereotüüp viitab, et veganid on vihased, agressiivsed ja ebameeldivad. See stereotüüp ei vasta enamasti tõele, kuid siiski joonistab kuvandi, mille puhul veganlusse suhtutakse kui äärmuslikku ja negatiivsesse liikumisse. Jällegi toob stereotüüp esile mitteveganite poolt kaitsereaktsiooni ja oma käitumise õi-

gustamist ning takistab süvenemist. Stereotüübid üldiselt esinevad paljude gruppide suhtes, näiteks seksuaalvähemuste, teiste rahvuste, sugude vastu. Stereotüübid on tavaliselt negatiivsed, sest toovad endaga kaasa diskrimineerimist. Veganite


diskrimineerimine on kahjuks väga levinud ja mitteveganite suhtumise tõttu säilib ja levib diskrimineerimine vägivallavaba elustiili elavate inimeste vastu. Hoolimata sellest, et veganeid kirjeldatakse tihti kui privilegeeritud inimesi, eksisteerib tegelikult päris suur veganfoobia (Horta 2017). Veganid on privilegeeritud ainult ühest aspektist – neil on võimalik teha loomi säästvaid valikuid. Paljudel inimestel ei ole võimalik oma toitumise ja elustiili suhtes otsuseid ise teha, näiteks lastel või väga kasinates oludes elavatel inimestel. Sellega veganite privilegeeritus ka lõpeb. Tegelikult on veganite diskrimineerimine väga levinud ning veganite staatus ühiskonnagrupina on äärmiselt madal. Tihti on isegi seksuaalvähemused, teise rahvuse ja nahavärviga inimesed ning igasuguste dieetide või n-ö toidutalumatustega inimesed (näiteks gluteenivaba dieediga) veganitest parema positsiooniga (MacInnis ja Hodson 2017). Diskrimineeritud grupi argumentide kuulamine ja veelgi enam selle grupiga liitumine on väga raske, sest diskrimineerimist põhjustavad erinevad kognitiivsed kalded ehk väärarusaamad ja ebaloogilised mõttejadad. Karnistlik mõtteviis paneb mitteveganeid uskuma, et veganid on silmakirjalikud. Peamine kriitika veganluse vastu seisneb eelkõige veganluse teoorias vigade leidmisel, kuid tihti leitakse vead hoopiski kognitiivsete kallete ja stereotüüpide kaudu. Inimese ajul on suurepärane oskus käitumist õigustada ja ratsionaliseerida. Isegi halvad olukorrad suudame me enda jaoks heaks mõelda, kui võtame arvesse igasuguseid keskkondlikke tegureid, jätame osa infost tähelepanuta ning ütleme endale, et see oligi just parim valik selles olukorras. See aitab

meil isegi pärast halbade tegude kordasaatmist mõelda endast kui heast inimesest. Veganluse puhul mängib kognitiivne dissonants suurt rolli (Rothgerber 2020). Kognitiivse dissonantsi puhul on meil kaks omavahel vastukäivat infokildu või kogemust. Veganlusega seoses on üks levinud kognitiivne dissonants järgnev: karnismist lähtuvalt on inimesel teadmine, et liha söömine on vajalik, loomulik ja normaalne, kuid veganlus annab info, et saab elada ka loomi söömata. Kognitiivne dissonants võib viia olukorda, kus tekivad negatiivsed emotsioonid, kuid oma käitumise muutmise asemel ollakse vihased hoopis kellegi teise peale. Lihtne on olla vihane veganite peale, kes lihtsalt oma kohaloluga tuletavad meelde kognitiivse dissonantsiga kaasnevaid negatiivseid emotsioone. Kognitiivse dissonantsiga toimetulekuks rakendatakse erinevaid strateegiaid, näiteks püütakse lihatüki ja looma vahelist seost kaotada, suhtuda loomade kasutamisse kui paratamatusesse, kujutada ennast ette kui vähest loomse tarbijat või usutakse rõõmsalt kasvanud farmiloomade müüti. Kognitiivsest dissonantsist pääsemiseks kasutatakse näiteks kognitiivset kallutatust, mille abil jõutakse mõtlemise strateegiatega ebaloogilistele järeldustele. See annab head infot selle kohta, kuidas mitteveganid ratsionaliseerivad liha söömist ja seejuures usuvad, et nad on endiselt head inimesed. Enamik inimesi on kasvõi natukenegi kursis, millist koledat ja julma teed pidi jõuavad loomsed tooted nende söögilauale, kuid hoolimata sellest suudavad inimesed enda jaoks loomade ekspluateerimise ära põhjendada. Selline mõtlemisprotsess vajab ikkagi päris suurt mentaalset gümnastikat. 3

Kasutatud kirjandus: •Greenebaum, J. B. (2016). Questioning the Concept of Vegan Privilege. Humanity & Society, 41(3), 355–372 Horta, O. (2017). Discrimination Against Vegans. Res Publica, 24(3), 359–373 •MacInnis, C. C., & Hodson, G. (2017). It ain’t easy eating greens: Evidence of bias toward vegetarians and vegans from both source and target. Group Processes & Intergroup Relations, 20 (6), 721–744 •Rothgerber, H. (2020). Meat-related cognitive dissonance: A conceptual framework for understanding how meat eaters reduce negative arousal from eating animals. Appetite, 146


REISIKIRI

VEGAN IDA-AAFRIKAS: soolapuudus, õliüledoos, mahlaseimad puu- ja juurviljad

A

Kirke Männik

afrika oli mulle alati paistnud kui kauge ja tundmatu maailmajagu. Puhaste stereotüüpiliste teadmiste põhjal võisin välja tuua, et kuskil Aasias süüakse riisi ja Ladina-Ameerikas vürtsikat toitu, kuid Aafrika kohal hõljus minu mõtetes suur küsimärk. Olles Euroopast kolm korda suurem, on see troopiline manner paksult täis erinevaid kultuure ning eksootilisi roogasid, millest ma varem kuulnud polnud. Kui ma 2020. aasta lõpus esimest korda Keeniasse jõudsin, tundsin end kui väike plika kommipoes. Kuna Ida-Aafrikas on vaesus suur ning liha kallis tooraine, on enamik toite täistaimsed. Olin pehmelt öeldes šokis, kui ma pärast lennujaamast lahkumist Nairobi tänavatel ringi jõlkusin – erinevates suurustes banaanid, mahlased mangod ning minu lemmikud – imeilusad ananassid. Mida muud oleksingi ma võinud tahta? Mulle tuli lennujaama vastu üks energiast pakatav iisraeli poiss Moshe, kellega olin Workaways (vabatahtlike leheküljel) tuttavaks saanud. Kuna ma polnud varem Aafrikas käinud, ei tahtnud ma blondi valge naisena seda kontinenti üksi avastama hakata. Nii otsustasime, et reisime koos – seltsis segasem. Saime kokku Keenias, mina tulin Türgist ja tema Etioopiast. Mul on eredalt meeles, kuidas ta lõbusalt ülimagusate banaanide hinna osas turumüüjaga kauples. Pärast suuri žeste ja „ole nüüd, sõber“ fraasi sai ta kaubale ning me lahkusime kümne kollase puuviljaga. Moshe tegi ida-aafriklastele selgeks, et temal ei saa nahka üle kõrvade tõmmata, ja kauples alati niisama kirglikult kui kohalikud. Kuigi esiti arvasin, et hakkangi ainult mangodest ja ananassist toituma, sain üsna pea aru, et mu organism vajab lisaks süsivesikutele ka teisi toitaineid. Õnneks juhtus põnev

32

tänavatoit enamasti täistaimne olema ning ma olin uute maitsete pärast elevil. KAS HOTELL ON AAFRIKAS PÄRISELT KA HOTELL? Linnades ja külades ringi kõndides võis tihedalt näha silte, kuhu oli kirjutatud „hotel“. Neid oli poollagunenud urgaste esiuste kohal ning asjalikumate söögikohtade juures. Selliseid hotelle oli nagu kukeseeni pärast vihma. Jäi arusaamatuks, kust leiavad kõik need kohad piisavalt kliente, et ära elada. Ainus koht, kus me turiste näinud olime, oli pealinna tsentrum, kuid mõistatuslikud hotellid ulatusid ka kõige väiksematesse asulatesse. Kord sellise sildiga uksest sisse astudes sai asi selgeks. Keenias on hotelli puhul tegemist kohvikulaadse söögikohaga. Enamik neist on alati rahvast täis ning pakutakse iga päev sama toitu. Tegemist ei ole restoraniga, kus sulle menüü kätte ulatatakse – valik on üle terve riigi enam-vähem sama ja seda teavad peast kõik kohalikud. Meie lemmikroaks sai beans and greens ehk oad ja roheline, mis sõltuvalt piirkonnast oli igal pool veidike erinev. Ube oli enamasti keedetud tunde, et need muutuksid siidiselt kreemjaks. Polnud tavaks lisada maitseaineid peale vähese soola. Rohelise ehk sukuma wiki tellimisel toodi lauda pehme lehtkapsas koos praetud sibula ja tomatiga. Lisaks sellele oli tavaliselt valikus ka riis ning mõnikord mage valge bataat.


REISIKIRI

Viimase fenomenist ei saanudki ma aru – see oli erakordselt tärklisene ning neelata ei olnud seda lihtne. Lisaks ühekülgsele maguskartulile oli kohalikes hotellides veel teinegi maitsetu küpsetis ugali. See on tehtud vaid kahest koostisosast: maisijahust ja veest. Jahule lisatakse vähehaaval kindel osa vett ning saadud tainast segatakse aeglaselt suure lusikaga. Protsess nõuab palju jõudu ja aega, kuid ometi on ugali valmistajateks eranditult alati naised. Kui kaussi tekib lõpuks õige konsistentsiga mass, asetatakse tainas tulele settima. Mõne aja pärast meenutab kausi sisu pudrulaadset ollust. Kauss keeratakse kummuli taldrikule ning küpsetis kukub justkui imeväel välja. Minu loogika oli järgmine – kui üheainsa toidu tegemiseks nähakse mitu korda nädalas nii palju vaeva, peab see kindlasti maitsev olema. Kui ma ugali’t esmakordselt proovisin, tabas mind pettumus. Tekkis tunne, nagu oleksin söönud tahket õhku. Kohalik pere minu kõrval murdis küpsetisest ahnelt suuri tükke ning kasutas neid lusikana ubade suhu kühveldamiseks. Mõne päeva pärast saime Moshega võimaluse ise ugali’t valmistada. Tegime kõik nii, nagu olime varem kõrvalt näinud, kuid lisasime omalt poolt praetud sibulat, tomateid, küüslauku ja maitseaineid. Endalegi üllatuseks sõin esimest korda ugali’t isuga. Oma leiutist uhkusega kohalikele esitledes ei saanud me aga oodatud tagasisidet. Öeldi vaid viisakalt, et meie küpsetisel olevat liiga palju maitset. Leppisime kokku, et jääme eriarvamustele. Nairobisse saabudes rääkis mulle vastu tulnud reisikaaslane, et enne ei ole ma päris rändur, kui Aafrika mulle tere pole ütelnud. Vaatasin talle küsivalt otsa ning ootasin, et ta selgitaks. „Vaata,“ ütles Moshe mulle, „kuni sa pole oma esimest toidumürgitust saanud, pole Aafrika sind vastu võtnud. Selline ongi Aafrika tervitus.“ Pärast kaht päeva otsustas Keenia mulle lõpuks tere öelda. Nimelt astusime ühel õhtul sisse kohalikku mahlabaari. Roostetanud masinast pressiti tellimuse peale läbi suhkruroog koos laimi ja ingveriga ning suurde plastikust topsi nirises rohekaskollane mehu. Varsti peale seda hakkas mu kõht hirmuäratavaid hääli tegema. Suutsin vaevu tervisemahla lõpuni juua, kui sain aru, et eesootavad tunnid tulevad kõike muud kui meeldivad. Terve järgneva öö ütles Keenia mulle tere, kuid pärast seda oli tunne nagu uuestisündinul. SOOLATOPSI POLNUD ENAM VAJA Kui Keenia sisemaal rännates tuli endaga soolatopsikut kaasas kanda, oli lugu rannikule jõudes hoopis teine. Ubadele lisati kookoskreemi ning lehtkapsale vürtse. Eksootilisel Lamu saarel pakuti mitmes poes halvaataolist maiust. Malindi ja Mombasa linnades müüsid naised ja noormehed seesamiseemnetest palle, mida sõin kohati rohkem, kui oleks tervislik olnud. Toidul oli ootamatult maitse. Tundus võimatu, et viibime endiselt samas riigis. Uued retseptid ja vürtsid jõudsid Keenia rannikule koos indialastega. Osa neist olid kaupmehed, kes pärast merereisi Ida-Aafrikas paikseks jäid, teised sattusid võõrale mandrile

Briti Indiast, et ehitada Keenia-Uganda raudteed. Pärast projekti valmimist ja lepingu lõppu naasid paljud töölised kodumaale, kuid oli neidki, kes iial tagasi ei läinud. Oma kultuurile jäid nad aga kindlaks ning tänu sellele on nüüd Ida-Aafrika täis maitseid, mis ei näi sellele kontinendile omased. Lisaks vürtsidele tõid raudteetöölised kodumaalt kaasa ka küpsetise, millest on nüüdseks saanud terve Ida-Aafrika kõige populaarsem snäkk. See kuulus India lameleib on rahvusvaheliselt tuntud kui roti, kuid Keenias, Ugandas ja Tansaanias kui chapati. Tehtud vaid nisujahust, veest ja soolast, on see laialt levinud ka kõige kõrvalisemates külades üle terve Ida-Aafrika. Üllatavalt olid Uganda chapati’d märksa rasvasemad ning kihilisemad kui Keenia omad. Ka ugandalased ise ei ole välimuselt nii kõhnad ja kondised kui naaberriigi Keenia rahvas. Tuleb see siis rammusamatest chapati’dest või millestki

muust, ei oska ma arvata. Tänavatel müüdavad pähklid ja sojajahust küpsised lausa nirisesid õlist. Pisike banaani ja kassaavajuure pannkook, mida Keenias ei tuntud, on ugandalaste seas populaarne maius. Kuigi need olidki alati liialt õlised, andsid need pärast pikka jalutuskäiku mõnusalt energiat. Roogasid, millega olime Keeniat külastades harjunud, kutsuti Ugandas aga hoopis teiste nimetustega. See tekitas alguses suurt segadust – kohalikud vaatasid meile mõistmatult otsa ja tõid lauda kõike muud kui seda, mida olime tellinud. Kähku õppisime ära ka vajalikud sõnad luganda keeles ning vestlus sujus ladusamalt. Kui mõtled nüüd isegi Ida-Aafrikat avastama minna, tee seda ootusteta. Pea meeles, et mida kahtlasem söögikoht, seda parem. Mine sinna, kus on kohalikud juba ees. Ära karda hüpata pea ees uude kultuuri, kuid hoia oma kotilukk kinni ja ära kaota valvsust. Tegemist on vaese piirkonnaga, kus valget turisti nähakse tihti kui pangaautomaati. Tüssamine on turisti jaoks sealse elu vältimatu osa, ent kui tingida osata, muutub kõik hoobilt lõbusamaks. Natuke kaost käib asja juurde, lihtsalt ära unusta seda nautida. 3 33


PERSOON

puudutab taimetoitu, keskkonnasäästu ja tulevikuvisioone, räägib Gethel kõik algusest lõpuni kohe ka ära. Gethel, palju õnne veelkord tütre sünni puhul! Sa ütlesid, et sinu jaoks on oluline, et nii sina kui Aria saaks võimalikult palju head energiat täis toitu. Mida tähendab sinu jaoks hea energiaga toit?

Hea energiaga toit on kannatusteta toit. Värsked taimed, mis on rõõmsalt külg külje kõrval armastusega kasvatatud. Eriti hea energiaga on mahe ja eestimaine kraam. Ja kõige parem on muidugi oma aia saadus, sest see on kohe eriti suure hoole ja armastusega kasvatatud.

Ausalt öeldes oleme ajakirja toimetusega sinu peale varemgi mõelnud, kuid uurimise tulemusel on selgunud, et päris veganiks sa end pole nimetanud. Kirjutasid aga hiljuti sotsiaalmeedias, et nüüd jätad ka piimatooted poeletile. Mis siis ikkagi järsku muutus?

GETHEL BURLAKA: EMAKS SAAMINE AITAS MUL PIIMATOOTED POODI JÄTTA!

G

Anett Rannamets

ethel Burlaka (25) sai tänavu mais imeilusa tütre Aria emaks. Gethel ja tema elukaaslane Lauri Pedaja on sotsiaalmeedias palju tähelepanu tõmmanud enda ausameelse ja vahetu ellusuhtumisega. Alles hiljuti salvestati Getheli YouTube’i kanalil saadet „Jutuajamised Lauriga“, kus vesteldi avatult ja ehtsalt oma suhtest. Peale selle, et nad on kirglikud sotsiaalmeediapersoonid, võib neid mõlemat julgelt ka jätkusuutliku eluviisi entusiastideks nimetada. Keskkonda hoides saadavad nad iga päeva õhtusse: mõeldes endale, kasvatades tütart ning renoveerides hiljuti soetatud kodu. Sellest, mis

34

Kui ma teada sain, et mul kasvab kõhus pisike beebi, käis mingisugune esimene klikk ära ja ma hakkasin mõtlema sellele, et mu toidulaual oleks mitmekesine ja tervislik valik. See oli nii ka varem, aga ma kipun vahel mingisugustelt järjepidevatelt radadelt kõrvale kalduma. Seda juhtub minu puhul ka toitumisega, mis tähendab, et mõningatel perioodidel avastan, kuidas olen pikalt erinevaid pastasid nautinud või liialt tihti õhtuti tahvli šokolaadi ära puginud. Pöörasin raseduse vältel tähelepanu sellele, et pastade vahele tuleks rohkem suppe ja šokolaadiõhtud vahelduksid puuviljaõhtutega. Kui aga Aria sündis, tundsin ma, et pean tegema muudatusi, millega seni hakkama pole saanud – ütlen muuhulgas ei juustule ja vahetevahel poeletilt tee koju leidnud kohukestele ja võileivamääretele. Tahan oma lapsele pakkuda võimalikult värsket, kirevat ja tervislikku taimset toitu. Märkasin, kuidas hommikused juustusaiad mõjusid negatiivselt Aria seedimisele ning teadsin, et nüüd on aeg nende tarbimine lõpetada. Juustuga olen soovinud juba päris pikalt lõpp-


arve teha. Hoolin väga endale lähedastest inimestest ja näib, et rinnapiimal beebi oli piisav mõjutaja. Arvan, et kuidagi oleksin ehk tulevikus selle tahtejõu ka ise leidnud, aga kindlasti mitte nii ruttu. Kas Lauri käib siis samal teekonnal?

Loomsevaba eluviisini jõudsimegi kusjuures just tänu Laurile, kelle initsiatiivil täistaimse väljakutse endile seadsime. Proovisime nädala, siis juba kuu ja nii see meile külge jäi. Esiti tervise tõttu. Lauri ei suutnud ka järjepideva trenniga kuidagi kaalust alla võtta ja kui talle taimetoitlust soovitati ning see tulemusi hakkas tooma, ei olnud justkui põhjust vanade kommete juurde naasta. Mina aga avastasin väljakutse ajal, kui meeldivalt kerge oli peale söömist olla. Liha sisaldavad road tekitasid alatihti raskustunnet ja väsimust. Tuli „leiba luusse lasta“. Midagi sellist ma taimetoitlusega ei tundnud ja see paelus mind. Lisaks täienes minu menüü toiduainetega, mida varem suu sissegi võtta ei tahtnud. Näiteks paprika, oad, sibul ja läätsed on toiduained, mida nüüd väga armastan, ent varem absoluutselt ei sallinud. Liitusin erinevate Facebooki vegangruppidega ja hakkasime vaatama ka erinevaid taimetoitlusega seotud dokumentaale. Info, mis meieni jõudis, kinnitas aina, et oleme teinud õige otsuse. Tänaseks oleme kodus mõlemad taimetoitlased, väljaspool kodu annab Lauri vahel oma isudele järele. Eelnenud tervise aspektile on nüüdseks lisandunud loodushoid ja eetilisus. Me ei soovi oma valikutega kurnata imeilusat planeeti, millel elame, ega tekitada kannatusi imearmsatele loomadele, kel on niisamuti hing sees nagu meil. Mõistan, et oled loobunud valgest jahust ning oled loobumas ka suhkrust. Millise sihiga?

Proovin seda muutust teha samadel põhjustel, miks loobusin juustust – minu ja minu lapse tervis. Valge jahu ehk minu puhul peamiselt pastad-

pitsad ja sai mõjusid seedimisele raskelt. Üleliigne suhkru tarbimine tegi kahju aga näonahale ja olgem ausad – ka figuurile. Välispidiselt ei pruugi võõrale olla midagi näha, aga mu enda enesetunne andis märku, et mingeid tooteid on minu menüüs liiga palju. Inimesed tihti ütlevad, et loobumine tähendab justkui seda, et paljust heast jäädakse ilma. On see hirm sinu arvates õigustatud?

Üllataval kombel ei ole pastast ja saiast loobumine keeruline olnud. Nisupastale on ju igasugu ägedaid alternatiive – maisijahust kikerherne- ja läätsejahuni. Saia aga asendasin erinevate tatra-, riisi- või maisigalettidega ja ka nende puhul on maitseelamus palju vingem kui saia või sepikuga. Võib ju näida, et paljust heast jääb ilma, ent tegelikult on poelettidel nii palju maitsvaid ja tervislikumaid alternatiive, tuleb lihtsalt anda võimalus ja katsetada. Mis aga puudutab suhkrut, siis seda võitlust ma veel pean. Aga olen praeguseks juba avastanud pähklite ja rosinate võlu – päris tihti haaran tumeda šokolaadi asemel hoopis need. Ja kui ühel päeval on meil köögiremont tehtud ja võimalus taas korralikku ahju ja köögikombaini ning blenderit kasutada, usun, et hakkan ise tervislikke magustoite tegema.

Just, olete oma kodu loomas. Nullkulu ja võimalikult keskkonnasäästlik eluviis on sulle olnud südamelähedane juba üsna pikalt. Kui palju saab kodu renoveerimise juures arvestada selliste keskkondlike aspektidega?

Meile on kodu renoveerimise juures keskkonnahoid väga oluline. Seda nii ehituses kui ka sisustuses. Kuigi konstruktsioonis kasutame uusi asju, on siseviimistluses meil muuhulgas nii taaskasutust kui ka looduslikke viimistlustooteid. Näiteks taaskasutasime seintelt maha võetud laudist laes. Igasugused isetegemisprojektid, nagu trepp kümblustünnile või maitsetaimede kastid on samuti lammutusja ehitusjääkidest kokku vorbitud. Ka

TUUB - õiglasem elu ja rõõmsam planeet


PERSOON

maja vanad siseuksed proovime kavalalt taaskasutada. Mis aga puudutab sisustust, siis esimese hooga otsime mööblit ja nipsasjakesi alati teiselt ringilt. Kuidas sellise hoiakuni üldse jõudsid? Mis on põhilised keskkonnasäästu võtted, mida oled harrastanud juba pikemalt?

Keskkonnasäästlik eluviis arenes välja just taimetoitlusega alustamisest. Lisaks vegangruppidele liitusin ka mõne keskkonnahoiu grupiga ja ühel hetkel esitas Rimi Eesti meile väljakutse kuu aega toitu mitte minema visata. Need kõik koos arenesid kuidagi loomulikult edasi. Hakkasime prügi sorteerima ja ühes prügi sorteerimisega märkasime, kui palju toome koju pakendit, ning hakkasime proovima ka plasti tarbimist vähendada. Taimetoitlus, prügi sorteerimine ja pakendite vähendamine on ilmselt kolm n-ö võtet, mida olen kenasti algusest peale järginud.

Sama küsimust saab esitada ju ka lapse kasvatamise juures. Kas on mingeid häid nippe või näiteid teistele lapsevanematele, et enda elu sadu kordi keerulisemaks mitte teha, aga samas ikkagi keskkonda säästa?

Absoluutselt! Kuna lapsed kasvavad ulmelise kiirusega, siis ei pea ma eriti arukaks kogu nende garderoobi uute rõivastega täita. Aria riietest on vähemalt 80% teiselt ringilt. Lisaks oleme tänaseks peaaegu täielikult riidest mähkmete peal ja kuigi nende kasutamine pideva pesemise ja kuivatamise tõttu võib näida tüütu, siis tegelikkuses see nii ei ole. Kuu aega kasutamist ning sellest saab harjumus, mis ei sega kuidagi igapäeva. Seejuures ei kasuta me salvrätte, vaid pisikesi riidest lapikesi. Lisaks saab lapse hooldusvahendite puhul teha loodussõbralikke valikuid. Meie näiteks fänname väga Naifi tooteid – pesugeelidest niiskete salvrättideni, mida igaks juhuks „mom bag’is“ kaasas kannan. Tegemist on looduslike ja puhaste toodetega, mille 36

pakendamisel on samuti keskkonnale mõeldud. Ja kui riidest mähkmed ei ole perele siiski sobiv variant, siis võiks valida turul olevad keskkonnasõbralikumad brändid, näiteks Eco by NATY või Moltex. Ehk pole te veel nii kaugele mõelnud, aga kas Aria kasvab üles pigem taimetoidul?

Oleme sellele mõelnud ja meie seisukoht on täna see, et Aria saab kodus süüa seda, mida meiegi, ning selleks on taimne toit. Väljaspool kodu lubame tal aga ise valikuid teha. Kui külas või mujal pakutakse liha, jätame talle vabaduse teha otsus, kas ta soovib seda süüa või mitte. Omalt poolt kindlasti räägime talle taimetoitluse eelistest. Mina sisimas loodan, et ta hakkab ka väljaspool kodu eelistama seda

nn hea energiaga toitu. Mõeldes Ariale, teistele lastele ja sellele, mis ees … Millist homset tahaksid näha?

Ma unistan sellest, et me kõik austaksime nii ennast, teisi kui ka meie planeeti. Pean silmas seda, et hoiaksime enda keha ja ka vaimu. Oleksime sõbralikud nii end ümbritsevate inimeste kui ka loomade suhtes ning teeksime tarbimisvalikuid loodust silmas pidades. Ma soovin, et Aria saaks elada maailmas, kus iga nahavärv ja orientatsioon on armastusväärne, kus monokultuuride ja loomade asemel kasvatatakse toiduks värvilisi ja tervislikke taimi ning kus ületarbimine on asendunud minimalismiga. Tahaksin näha sallivate ja teineteist austavate inimestega tulevikku. 3



ELAMUS

Vegan Inspiratsioon:

KOHT, KUS ERGASTUVAD LOOMINGULISED MEELED

Tekst: Kristina-Maria Heinsalu, fotod: Rain Amur

Tallinna vanalinnas Lai tänav 7 ukse taga on hubane hipipesa, mida kaunistab indiapärane värviküllane sisekujundus. Suured lambid, kirkad seinad ning õdus valgus. Vegan Inspiratsiooni uksed on lahkelt igaühele avatud. Olgu see toit, teenindus või atmosfäär, mis köidab – Inspiratsiooni eesmärk on loomingulist meelt ergutada. Toomas Laigu on Vegan Inspiratsiooni süda ja hing. Mees, kes eelistab peeti pihvile, huvitus juba kooli ajal taimetoitlusest ja veganlusest. Peale gümnaasiumi lõppu suundus ta seitsmeks kuuks Kagu-Aasiasse. „Olin taimetoitlane ning mul tekkis tunnetus, et India võiks olla suureks inspiratsiooniks. Sain seal orgasmilisi maitseelamusi,“ meenutab Toomas. Koht paelus noort ettevõtlikku meest väga. „Sain seal ulmelise visiooni, et tuleb luua taimetoidurestoran Eestisse,“ meenutab ta seitsme aasta tagust aega. Reisilt tulles pani Toomas kohe näoraamatusse tiimikuulutuse üles. Kus on tahe, seal tulemusi. Toomas muigab. „Tol ajal ei olnud mul toitlustusäris üldse kogemust.“ Kohvikut luues sai ta aga aru kahest olulisest asjast: puhta lehena tulles saab luua veel ägedamaid süsteeme ning kõik tuleb omal nahal läbi proovida. Kuidas aga oma vegankohvikut 38

nimetada? See vajas eraldi avatud meeltega reisi. 2013. aasta suvel viisid seiklused ta Slovakkiasse. „Hääletasin Saksa piiri äärest Poola poole. Seal mõtlesin, et nime veel polegi. Aga läksin inspiratsiooni ju selle jaoks otsima,“ meenutab Toomas. Sõnadel on jõud ning see mõte kõnetas meest. Inspiratsiooni ta leidis ning selle nime võttiski ta endaga Eestisse kaasa. Esimesed kulinaarsed kogemused ja seiklused toimusid festivalidel. Järgmine tiim, kes sellest välja kasvas, suundus juba ratastele, et randu väisata. Seigeldi, katsetati ja tuuritati ringi. Otsiti paikseks jäämiseks kohvikule ruume, kuid midagi ei paistnud silmapiiril. Toomas õppis sellel ajal TTÜ-s avalikku haldust ja rääkis kõigile, et ehitab restorani. „Olin semestri lõpus Norras reisil. Vaatasin puulehte Oslos jõe ääres ja lasin koos lehe langemisega kuuks ajaks kõigest lahti,“ jookseb hetk kui film tal praegugi silme ees.

Ühel päeval tuli mehele kiri kinnisvarabüroost, talle pakuti vanalinnas kohta. Ruumis, kus sissekolides oli vaid neli seina, avas ta Vegan Inspiratsiooni uksed 2014. aasta talvel. „Minu isa ehitas jõulu teisel pühal baarileti ning süüa tegime kaasavõetud elektriraudadel,“ oli köök alguses eksperimentaalne. „Esimesel kuul käisin poes neli kuni viis korda päevas, kuna tarnijatelt ei saanud krediiti,“ naerab Toomas. Vanemate toetus oli hädavajalik ning nii südame kui ressursiga toetati poja ettevõtmist. Ühel hetkel tuli kohvikule aga veterinaaramet külla ja ütles sõbralikult, et tehke nüüd köök ka valmis. Meeskond, kes, maitseained aknalaual, süüa tegi, on veterinaarameti inspektori toetuse eest siiani tänulik. TATRAPUDRU JUUREST PEAKOKAKS Ühel joogafestivalil sai juulikuises kuumuses peakokk päikesepiste. Samal ajal podises aga pliidil pearoog, tatravokk. Olles kogu tööprotsessi eest vastutaja, pidi Toomas selles olukorras ise pulti ehk poti taha minema. Mõeldud, tehtud. Kookospiim, tomatipasta, köögiviljad, till, petersell. Pada valmis ning viidi klientidele. Pärast serveerimist kõlasid ovatsioonid: „Nii hea toit, kes tegi?“ Toomas imestas ka ise, et on


ELAMUS

kokku seganud ühe mõnusa maitseelamuse. Esimene selline kogemus tegi mehest peakoka. Vegan Inspiratsiooni esimeses menüüs oli algusaastal vaid viis rooga: burger, vrapp, saiake, läätsesupp ja magustoiduks kirju koer. Spetsiaalse saiakese looja lahkus peagi meeskonnast, võttis loomingu endaga kaasa ning klientidele pidi ütlema, et „saiake on tänaseks kahjuks otsas“. Kirju koer on aga praegu, seitse aastat hiljemgi menüüs hitt-toode. Praegu on kohviku menüüs veganpärlitena pakkumisel kolm erinevat kaussi, burgerid, vrapid, pasta ja karri. Ühel hetkel sai meeskond aru, et burgeri saab kõrgeks ehitada ja sellel on kindel võlu. „Seal vahel on tofust „munasalat“ kinoa baasil ja ka ülitervislik salat,“ on see üks mehe lemmikuid. Palak tofu on kui kirss tordil, mida Bangladeshi kokad ikka ja jälle taldrikutele meisterdavad. Magusaid ampse valmistavad tiimis ametlikult koogihaldjateks ristitud naised. Intervjuu ajal turgutan ka enda maitsemeelt vaarika-toorjuustukoogiga, mille pealiskiht keelel sulab kui suvine Saaremaa õhtu vaarikapõõsa all. Toomas hindab kokkamisel detailide tähtsust. „Natuke õunaäädikat või ökolaimikoort saab anda just puuduva nüansi, mida miski muu ei asenda,“ rõõmustab ta. Köögitöö on väikeste koguste ja lisatoorainetega mängimine, mis on tervikelamuse loomise kunsti alustala. Toomase uute maitsete ideed tulevad reisides. Mees, kes avastab keskmiselt kümme uut riiki aastas, on üks esimesi, kes 2016. aastal California reisilt poke bowl’id Eestisse tõi. Nüüd on need menüüs ka kindlad lemmikud. „Veganitel on tundlik ja nõudlik maitsemeel,“ kirjeldab ta klientuuri. „Nad on mõnikord väga toetavad ning teinekord kriitilised. Iga kliendi tagasiside on teinud aga kohviku menüü aina erilisemaks ning täpsemaks. Alustades tegime näiteks poest ostetud majoneesiga burgerikastet. Keegi soovitas ise tegema hakata, jagasime retsepti täpsustusi ning nüüd on meil väga spetsiifiline oma majonees. Maitsete arendamisel on kliendi tagasiside väga oluline,“ teab omanik ja näeb hea köögi toimimist kui koostööd meeskonna ja kliendi tagasiside vahel.

INSPIRATSIOONI SAAB NÄITEKS KA JÕULUDEL VÕI JAANIPÄEVAL Toomas teab, et meeskonnatöö on väga oluline. See teadmine tuli peale algusaastate läbipõlemist. „Esimesed kolm aastat polnud meil juhatajat, olin peakokk ja ka teenindaja. Tegin kõike,“ meenutab ta. See muutis palju mehe mõtlemist, sest olles nõudlik iseenda suhtes, oled seda ka teistega. Ta ei delegeerinud ülesandeid ja soovis ise kõik ära teha. Kogemus õpetas, et tähtis on teadmine, et igaüks annab hetkes oma parima. Sealjuures on olulisimad usaldus ning koostöö. Töötajad on öelnud, et nad pole Vegan Inspiratsioonis kohanud ühtegi ebameeldivat klienti – neil ei ole negatiivseid kogemusi. „Nad ei tahagi töökohta vahetada, sest külalised on nii hoidvad. Töötajad on saanud külalistega sõpradeks ning meeskonna sees on saadud kokku ka paarina,“ muheleb Toomas. „Oli hetk, kui üks põhikokk läks meie juurest Prantsusmaale tööle. Eestisse naastes tahtis ta aga tagasi tulla. Tema siinne palganumber polnud sealsega üldse võrreldav, kuid sellest olenemata tundis ta end meie juures väärtustatult ja hoitult,“ meenutab omanik. Praegu askeldab Vegan Inspiratsiooni köögis kaks Bangladeshi kokka, kes tunnevad end Eestis kui kodus ja loovad lisaeksootikat. Inimeste eest on oluline hoolt kanda ka tööajast väljaspool. Nii on meeskonnal tavaks saanud suvised ühised väljasõidud ning jõulude tähistamine. „Keegi meist riietub jõuluvanaks, kellele loeme häbelikult oma luuletusi. Siis on kino lahti,“ lausub ta naerdes. Vegan Inspiratsiooni eesmärk on pakkuda seiklejatele samuti kodust pühademeeleolu. Ta lisab, et oluline on hoida koht lahti kõigi suuremate pühade ajal, olgu selleks jõulud, aastavahetus või jaanipäev. Siis on igaühel kuskil olla, sest iga klient on sama oluline kui pereliige. Veganlus on Toomase sõnul juba saanud ja saab aina laiema hulga inimeste põhiliseks osaks elust. „Suur osa maailmast saab päästetud tänu sellele, et toitume tervislikult ja säästvamalt,“ võtab Toomas oma mõttevoo kokku. Jah, üheskoos pingutades saame anda keskkonnale uue hinguse.3 39


RETSEPTID

Miaspiration, Maria Veski Instagram: @miaspiration www.miaspiration.com

Mõnusalt mündine hernemääre KOOSTIS • 200 g külmutatud herneid • 1–2 küüslauguküünt • 7 g värskeid mündilehti • ¾ sl värsket sidrunimahla • 2 sl oliiviõli • 40 g piiniaseemneid • 2 tl maitsepärmi • maitse järgi soola ja jahvatatud pipart

VALMISTAMINE Esmalt rösti piiniaseemned kuival pannil kuldseks ning tõsta kõrvale. Pane kuumale pannile 1 sl oliiviõli, hakitud küüslauk, herned ja sool ning kuumuta aeg-ajalt segades ca 2 minutit. Uhmerda või püreesta kokku röstitud seemned, herned, 1 sl oliiviõli ja kõik ülejäänud komponendid, kuni saad meeldiva konsistentsi. Võid teha täitsa ühtlase sametise kreemi või jätta selle mõnusalt teraliseks. Lase jahtuda ja serveeri võikul, dipina, pastal, salatil, toful või millel tahes. 40


RETSEPTID

13 tk

Miaspiration, Maria Veski Instagram: @miaspiration www.miaspiration.com

Kartulikukeseene pätsikesed KOOSTIS • 700 g kartulit • 200 g kukeseeni • 1 sibul • 3 küüslauguküünt • 1 sl hakitud värsket tilli • 1–2 tl Dijoni sinepit • 2 tl maitsepärmi • maitse järgi soola-pipart • praadimiseks õli

VALMISTAMINE Esmalt keeda soolaga maitsestatud vees kartul pehmeks. Kurna ning tambi ühtlaseks. Kindlasti ära kasuta saumikserit või blenderit, mis teeb kartulist liimja püree. Pane pannile õli ja prae hakitud küüslauk ja sibul selles klaasjaks. Lisa hakitud kukeseened, sool ja prae veel ca 5 minutit, kuni kogu vedelik on aurustunud. Lisa seened, maitsepärm, sinep, peeneks hakitud värske till ja pipar tambitud kartuli hulka ning sega ühtlaseks. Kindlasti maitse vahepeal ning lisa vajadusel miskit. Kui segu on piisavalt jahtunud, vormi kätega pätsikesed ja prae pannil mõlemalt poolt kuldseks. Kõrvale sobib imehästi koorene külm kaste kurgi ja mädarõikaga.

41


RETSEPTID

g6

Kariina Kuningas, Spice the Spirit Instagram: @spicethespirit www.spicethespirit.com

Brokoli-lillkapsa ahjuvorm

42

KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 1 pakk külmutatud lillkapsast • 1 pakk külmutatud brokolit • 1 purk tomatipastat • 1 pakk riivitud veganjuustu • 1 dl kanepijahu • ½ dl linaseemnejahu • 15 tilka Tabasco kastet • 1 sl õli • 1/2 tl soola

Aseta külmutatud köögiviljad ahjuvormi. Kuumuta ahi 180 kraadini ja küpseta juurikaid 10–15 minutit. Samal ajal lisa kaussi sool, kanepijahu ja linaseemnejahu. Sega korralikult läbi, lisa õli, sega veel ja seejärel kalla hulka klaas külma vett. Vala vett väikeste kogustena pidevalt segades. Segu peaks jääma pannkoogitaina sarnane. Kui köögiviljad on mõnusalt peh-

med ja pealt pisut krõbedad, võta vorm ahjust välja ja kalla üleliigne vesi ära. Lisa vormi tainas ja aseta see ahju 10–15 minutiks. Tainas peaks pealt muutuma tahkemaks ja pruunikaks. Seejärel lisa tomatipasta ja raputa peale riivjuust. Küpseta ahjus veel 10–15 minutit, kuni veganjuust on sulanud ja pealt kuldne. Lase jahtuda 15 minutit ja serveeri salatiga.


RETSEPTID

g2

Kariina Kuningas, Spice the Spirit Instagram: @spicethespirit www.spicethespirit.com

Suvine peedisalat KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 50 g rukolat • 30 g salatilehti • 6 sl marineeritud viilutatud peeti • 6 sl ube • 4 sl marineeritud peeti • 4 sl oliive • 2 sl seemneid • 2 tl marineeritud pipart

Võta kaks kaussi. Pese puhtaks salatilehed ja rukola. Aseta need kausside põhja. Seejärel lisa salatile viilutatud peet. Lõpetuseks raputa peale seemned. Naudi kohe kerge vahepalana või põhiroa kõrvale.


RETSEPTID

g4

Elys Limbak Instagram: @elyslimbak

Lihtne kukeseenerisoto

g2

KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 1 sibulat • 2 küüslauguküünt • 200 g kukeseeni • 1 tl Himaalaja soola või Herbamare ürdisoola • 200 g risotoriisi • 800 ml keevat vett • 100 ml (soja)koort • 3 sl maitsepärmi • õli • soovi korral kuivatatud ürte

Haki sibul ja küüslauk ning prae õlis kuldseks. Lisa puhastatud kukeseened ja prae, kuni vesi on seentest eraldunud ja aurustunud. Lisa sool ja riis ning sega. Lisa vesi ja keeda keskmisel kuumusel pidevalt segades, kuni riis on pehme ja vesi imendunud. Lisa koor ja maitsepärm. Soovi korral maitsesta ürtidega. Maitse ja lisa vajadusel veel soola.

Elys Limbak Instagram: @elyslimbak

Piparmündi-vaarika jäätee KOOSTIS • 20 piparmündilehte koos okstega • 2 klaasi vett • 2 tl agaavisiirupit • 50 g külmutatud vaarikaid • 10 jääkuubikut

VALMISTAMINE Keeda vesi ja vala piparmündile, lase jahtuda. Sulata vaarikad ja tee kahvliga puruks. Kui sulle meeldib ilma viljalihata jäätee, siis aja vaarikad läbi sõela.

44

Sega jahtunud piparmünditee sisse agaavisiirup ning jaga tee kahe klaasi vahel. Lisa purustatud vaarikad ja jää. Kaunista piparmündilehega ja serveeri kohe.


RETSEPTID

g4

Facebook: NURK

Salat BBQ sojagrilliga KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 0,5 kg värskeid kartuleid • 10 kirsstomatit • 2 lühikest kurki • 2 porgandit • 2 küüslauguküünt • 5-6 NURK sojašašlõkki BBQ marinaadis • 3 sl oliivõli • väike lillkapsapea • paar peotäit mustikaid

Pese ja pane kartulid keema. Keeda kuni pehmed. Samal ajal tükelda sojašašlõkk suupärasteks tükkideks ja prae krõbedamaks. Tükelda kurk ja tomat, koori ning purusta küüslauguküüned. Riivi porgand ja lillkapsas. Sega omavahel tomat, kurk, riivitud lillkapsas ja riivitud porgand, soojad keedukartulid ning sojašašlõkk. Lisa purustatud küüslauk, mustikad ja õli ning sega veel. Lase mõned minutid maitsetel ühtlustuda.

NURK veganšašlõkid on saadaval Tallinnas veganmarketis Rohevalik (J. Kappeli 1) ja Rakveres kohvikus Nurk. 45

Üle Eesti

Vilde 3, Rakvere

5390 0456

NURK


RETSEPTID

g 4-6

Elys Limbak Instagram: @elyslimbak

Suvikõrvitsarullid läätsedega KOOSTIS • 2 keskmist suvikõrvitsat • 0,5 purki hakitud tomateid • taimset juustu

TÄIDIS • 1 sibul • 2 küüslauguküünt • 1 tl kuivatatud punet • 1 purk hakitud tomateid • 100 g keedetud läätsesid • 1 tl soola • pipart • õli

VALMISTAMINE Haki sibul ja küüslauk ning prae õlis. Riivi porgand, lisa sibulale ja prae paar minutit. Lisa maitseained, läätsed ja hakitud tomatid. Hauta madalal kuumusel 10 minutit. Pese suvikõrvitsad ja eemalda otsad. Viiluta suvikõrvitsast ettevaatlikult pikkupidi umbes 3 mm paksused viilud. Neid peab saama kerge vaevaga rulli keerata. Kui mõni viil ei tule sobiv, haki need ja lisa läätsesegule. Kui sa ei tunne end kindlalt rullide valmistamisel, võid teha hoopis paadid: eemalda veidi suvikõrvitsa sisust ja täida kõrvits läätseseguga. Pane ahi 190 kraadi juurde soojenema. Vala ahjuvormi põhja pool purki hakitud tomateid. Nüüd keera suvikõrvitsaviilud rulli, vajadusel aita neid koos hoida tikuga. Lao ükshaaval rullid ahjuvormi ja eemalda tikud, kui järgmised rullid neid toetavad. Nüüd täida rullid läätseseguga. Kata küpsetusvorm fooliumiga ning küpseta 190 kraadi juures umbes 40 minutit. Soovi korral lisa enne serveerimist taimset juustu. 46



RETSEPTID

g6

Elys Limbak Instagram: @elyslimbak

Artišokisalat SALAT

VALMISTAMINE

• 100 g kirsstomateid • 0,5 pikka kurki • ⅓ purki artišokisüdamikke (õlis) • 100 g pastat • 0,5 punast sibulat • 2 peotäit spinatit

Haki köögiviljad. Keeda makaronid ja loputa külma vee all. Sega kokku kastme koostisained. Sega kokku pasta, hakitud köögiviljad ja kaste ning serveeri näiteks taimse grilltoidu kõrvale.

KASTE • 1–2 sl õli artišokipurgist • 0,5 tl küüslaugupulbrit • 1 sl agaavisiirupit • 0,5 tl Himaalaja soola • 4 sl sidrunimahla

g 4-6

Elys Limbak Instagram: @elyslimbak

Pühapäeva vitamiinisupp

48

KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 2 sibulat • 3 küüslauguküünt • 2 sellerivart • 2 porgandit • 2 loorberilehte • 2 tl Herbamare ürdisoola • 1,3 l vett • 1 suur kartul • 1 purk kikerherneid • 200 ml tomatipastat • 3 peotäit pastat • õli

Haki sibul, küüslauk, porgand, seller ja kartul. Kuumuta suures potis õli ning prae sibulat ja küüslauku paar minutit. Lisa porgand, seller ning loorberilehed. Prae 5 minutit pidevalt segades. Lisa ürdisool ning keev vesi. Lisa kartul ja pestud kikerherned ning keeda, kuni kartulikuubikud on poolpehmed. Nüüd lisa pasta ja keeda, kuni kõik on pehme. Viimasena lisa tomatipasta ning lase supil keema tõusta.



RETSEPTID

g8

Angelina Sorgina Instagram: @gelchikcooks

Küpsisetort kookoskondenspiima ja vaarikatega VALMISTAMINE Vahusta käsimikseriga külm kaeravahukoor tugevaks vahuks. Lisa 100 g kookoskondenspiima, kookospiim ja -helbed ning sega, kuni kreem on ühtlane. Jaga kreem kaheks. Laota küpsised vormi ja immuta, pintseldades kookospiimaga. Määri peale ühtlane kiht kreemi, vala lusika abil peale ülejäänud 50 g kondenspiima ja lisa külmutatud vaarikad. Peale pane uus küpsisekiht. Immuta küpsised kookospiimaga ja määri peale ülejäänud kreem. Kaunista tort küpsisepuruga, lisa kookoshelbed ja soovi korral külmkuivatatud vaarikad. Pane ööseks külmkappi. 50

KOOSTIS • 180 g digestiivküpsiseid • 30 g kookospiima

KREEM • 150 g kaeravahukoort • 150 g kookoskondenspiima • 50 g kookospiima purgist • 30 g kookoshelbeid • 70 g külmutatud vaarikaid

KAUNISTAMISEKS • 50 g küpsisepuru • 10 g kookoshelbeid • soovi korral külmkuivatatud vaarikaid


SELLE SUVE TAIMSED LEMMIKUD!


RETSEPTID

8 tk

KOOSTIS

Angelina Sorgina Instagram: @gelchikcooks

• 8 varajase kapsa lehte • keeduvett

TÄIDIS • 70 g riisi (keetmata) • 0,5 punast paprikat • 1 keskmine porgand • 2 küüslauguküünt • 2 sellerivart • 1–2 sl toiduõli • 300 g hakitud soja tomatikastmes • 2 sl tomatipastat • 0,5 tl soola • 3 sl vett

TOMATIKASTE

Kapsarullid tomatikastmes tzatziki’ga VALMISTAMINE Keeda riis pakendil oleva juhise järgi. Suuremas kastrulis kuumuta piisav kogus vett, et selle sees kapsalehed valmis keeta (ca 5 minutit). Võid igaks juhuks keeta rohkem, sest mõni leht võib rebeneda. Haki paprika, porgand ja sellerivarred väiksemateks tükkideks ja prae, lisa küüslauk. Kui juurikad pehmed, lisa hakitud soja ja prae veel 3 minutit. Lisa keedetud riis, tomatipasta, sool ja vesi, hoia keskmisel tulel veel mõned minutid. Täidis peab olema paks ja kleepuv. Valmista tomatikaste. Suuremal pannil (26–28 cm) prae paprika koos küüs52

lauguga pehmeks. Lisa tomatipasta, vesi, sool ja pipar. Keera kuumus väiksemaks ja lase kastmel 10–15 minutit vaikselt pakseneda. Samal ajal tee kapsarullid valmis. Lõpus lisa sidrunimahl ja hakitud maitseroheline. Jäta pann pliidile. Pane 1,5 sl täidist igale kapsalehele ja keera leht pakiks kokku. Aseta need panni põhja ja kasta veidi tomatikastmega. Hauta madalal tulel veel 10 minutit. Juba sellisel kujul on kapsarullid mahlased ja maitsvad, kuid juurde sobib ka värske tzatziki kaste. Kaalu kaussi jogurt, lisa riivitud kurk, hakitud küüslauk ja till, sool ja pipar. Soovi korral lisa vesi, et kaste vedelam oleks. Sega ja serveeri.

• 0,5 punast paprikat • 2 küüslauguküünt • 2 sl toiduõli • 280 g tomatipastat • 200 g vett • 1 tl soola • 1 sl sidrunimahla • pipart • tilli • peterselli

TZATZIKI • 150 g veganjogurtit Greek Style • 1 väike kurk • 1 sl tilli • 1 küüslauguküüs • 0,5 tl soola • 20 g vett • näpuotsaga pipart


Järva

Saadaval Marta Pagari & Köögi e-poes www.martapagar.ee ja kodumaistes poekettides üle Eesti!


RETSEPTID

g 6-8

Angelina Sorgina Instagram: @gelchikcooks

Virsiku galette PÕHI • 200 g nisujahu • 110 g veganvõid või -margariini • 10 g tuhksuhkrut • 1 sl külma vett • näpuotsaga soola

TÄIDIS • 300 g kivideta virsikuid • 30 g pruuni suhkrut • 25 g maisitärklist

VALMISTAMINE Põhja valmistamiseks lõika külm margariin kuubikuteks ja lisa kõik

1 kg

ülejäänud komponendid. Sega kätega ühtlaseks tainaks (võid kasutada ka köögikombaini). Kata toidukilega ja pane 20 minutiks külmkappi. Soojenda ahi 180 kraadini. Pese ja lõika virsikud viiludeks ning pane kaussi. Lisa 15 g maisitärklist ja sega hoolikalt läbi. Võta külmkapist tainas ja rulli see küpsetuspaberi peal umbes 25 cm läbimõõduga ringiks. Ülejäänud 10 g maisitärklist pudista tainale nii, et ca 3 cm jääks äärest vabaks. Peale lao virsikuviilud ja tõsta tainaääred täidise peale. Lõpus puista suhkur täidisele. Küpseta 180 kraadi juures 30–35 minutit, kuni virsikud läigivad ja galeti ääred on kuldsed.

Angelina Sorgina Instagram: @gelchikcooks

Krõmpsuv värske soolakurk KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 1 kg väikeseid kurke • 1 l vett • 1–2,5 sl jämedat meresoola • 1 sl pruuni suhkrut • 10 küüslauguküünt • 2 peotäit tilli koos vartega • 2 peotäit mustsõstralehti

Pese kurgid. Vala potti vesi, lisa sool ja suhkur ning aja keema. Hoia pliidil, kuni sool ja suhkur on lahustunud. Suure kausi põhja pane pool tilli, küüslaugu ja mustsõstralehtede kogusest. Peale lao kurgid ja ülejäänud roheline kraam. Vala peale kuum soolvesi ja pane kauss pressi alla. Kui jahtunud, tõsta külmkappi. Valmimiseks kulub umbes üks ööpäev.

54



RETSEPTID

g4

Angelina Sorgina Instagram: @gelchikcooks

Rabarberi-jogurti topsidessert TÄIDIS

Gluteenivaba õuna-crumble

• 500 g rabarberit • 40–60 g suhkrut • 1 tl kaneeli • 160 g jogurtit • 200 g kaeravahukoort • 10 g vaniljesuhkrut • 100 g digestiivküpsiseid • 20 g kookoshelbeid • 20 g kookosõli • 10 g külmkuivatatud maasikaid

TÄIDIS

VALMISTAMINE

• 580 g suuri õunu • 2 tl kaneeli • 1 sl pruuni suhkrut • 0,5 tl kardemoni • 2 sl sidrunimahla

Valmista rabarberimoos. Pese, koori ja lõika rabarber 1 cm tükkideks. Pane potti, lisa suhkur ja kaneel. Suhkru kogus sõltub rabarberi hapususest. Keeda moosi keskmisel tulel 15–20 minutit, kuni rabarber on pehme ja vedelik aurustunud. Jahuta. Vahusta kaeravahukoor „sulanud jäätise“ konsistentsini. Lisa jogurt ja vaniljesuhkur ning vahusta veel 30 sekundit. Kreem peab pehme ja veidi vedel jääma. Purusta küpsised köögikombainis või käsitsi. Lisa sulatatud kookosõli ja -helbed ning soovi korral külmkuivatatud maasikad. Sega kõik läbi. Sobiva klaasi sisse pane vaheldumisi 1–2 supilusika haaval kreem, moos ja küpsisepuru. Korda, kuni kõik klaasid täis.

g4

Angelina Sorgina Instagram: @gelchikcooks

TAINAPURU • 85 g riisijahu • 10 g kookoshelbeid • 50 g veganvõid • 5 g maisitärklist • näpuotsaga soola

VALMISTAMINE Pese, puhasta ja lõika õunad kuubikuteks. Kaalu potti kõik täidise komponendid ja pane keskmisele tulele. Hauta umbes 10–15 minutit, kuni õunad pehmed. Soojenda ahi 200 kraadini. Valmista taigen. Sega kokku kõik kuivad koostisosad. Lisa juurde tükeldatud külm margariin ja sõtku tainast puru. Jaga õunatäidis 4 pisikese vormi vahel ja pudista peale tainapuru. Küpseta 200 kraadi juures 12–15 minutit, kuni kate on kuldne ja krõbe. Lase veidike jahtuda ja söö soojalt. 56


RETSEPTID g4

Karritofu ehk munapuder TÄIDIS

VALMISTAMINE

• 800 g Clearspringi siidist tofut • 2 sl Clearspringi seesamiõli • 3 tl karripulbrit • 3 tl kurkumpulbrit • 3 sl Clearspringi tamarit • 25 g ingverijuurt • 1 laim • 110 g lehtkapsa lehti • 1 keskmise suurusega porgand • 2 kevadsibulat • 1 keskmise suurusega sibul

Kurna tofu plokk ja tõsta kaussi. Murra kätega kõik muredaks. Pigista seda käte vahel seni, kuni see on täielikult mure. Kuumuta praepannil seesamiõli ning lisa hakitud sibulad ja tubli näputäis meresoola. Prae keskmisel tulel, kuni sibul on läbipaistev. Seejärel lisa hakitud porgandipulgad ja hakitud lehtkapsa lehed ning sega kõik korralikult kokku. Lisa ¼ tassi vett ja sega pidevalt nii, et köögivili hakkab aurama. Sega, kuni lehtkapsa lehed ja porgandipulgad hakkavad pehmenema. Nüüd lisa tofupuru ja veel üks näputäis soola

ning kurkumi- ja karripulber. Sega kõik korralikult kokku. Keera segu pidevalt, et kogu tofu oleks vürtsidega kaetud. Kui segu jääb liiga kuivaks, lisa veidi vett. Kui kõik on segunenud ja tofu pehmeneb, lisa tamari ja sega korralikult. Kui see on umbes 7 minutit küpsenud, lisa laimi -ja ingveri mahl (riivi eelnevalt ning pigista mahl välja) ning sega korralikult. Lülita kuumus välja ja serveeri peale puistatud värske kevadsibulaga.

JAAPANI MAHE

SIIDITOFU

P Kõrge proteiinisisaldusega P Madala rasvasisaldusega P Gluteenivaba P Valmis söömiseks P Vegan Clearspringi enimmüüdud Jaapani siiditofu on ideaalne toit rikastamaks igapäevamenüüd taimsete proteiinidega. Tihkem ja rikkalikum kui teised pehmed tofud, siidiselt pehme ja sileda tekstuuriga, säilitades samal ajal piisava tahkuse. Sobib asendama muna, piimatooteid ja liha sinu lemmikretseptides, nii magusates kui soolastes roogades. Tofu-vaarika mousse

Vaata retsepte E-poest:

www.valete.ee

Tofu “munapuder”

Tofu majonees

Clearspringi siiditofu leiad: Valete Ökokaupadest/ Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaailmast/ Maksimarketitest ning Konsumitest/Ökosahvrist.


RETSEPTID

taimneteisipaev.ee

VALMISTAMINE

Värske kartuli salat KOOSTIS • 0,5 kg ​​värsket kartulit • 200 g kirss- või ploomtomatit • 200 g värsket kurki • 100 g rukolat • 100 g taimset fetajuustu • 1 küüslauguküüs

• 1 sl valge veini äädikat • 2 sl oliiviõli • 1 tl sool • 0,5 tl suhkrut • peotäis taimset peekonit

Vürtsikas suitsune sojašašlõkk

Pese kartulid, pane koorega keema ning keeda pehmeks, kuid mitte pudruks. Lahusta sool ja suhkur äädikaga, sega kokku oliiviõli ja purustatud küüslauguga. Koori keedetud ja jahtunud kartulid ning lõika suuremad kartulid väiksemateks, suupärasteks tükkideks. Sega kartulid poole koguse kastmega ja jäta mõneks minutiks seisma. Haki kurk ning lõika kirsstomatid veeranditeks. Pane kurk ja tomat suurde kaussi, lisa rukola, tükeldatud taimne feta ning keedetud kartulid. Lisa ülejäänud kaste ja sega salat läbi. Soovi korral võid salatile lisada ka taimset peekonit.

g4 taimneteisipaev.ee

KOOSTIS • 1 pakk kuivatatud sojakotlette • 1 pudel Santa Maria Smokey Whiskey kastet • 2 sl oliiviõli • 5 tl tšillipulbrit • 5 sl teravat tšillikastet • 2 sl sojakastet • 1 laimi mahl • meelepäraseid ürte • pipart • soola

58

VALMISTAMINE Pane sojakotletid soolaga maitsestatud vette keema umbes 20 minutiks, kuni kotletid on pinnale kerkinud ja pehmed. Jäta kotletid sõelale nõrguma ja jahtuma. Pigista igast kotletist välja võimalikult palju vett. Sega kokku marinaadi koostisosad. Arvesta, et kotletid tõmbavad maitseid väga hästi sisse ja seetõttu peaks marinaad maitsema

väga vürtsiselt, suitsuselt ja intensiivselt. Kalla kotletid suletavasse anumasse ning vala peale marinaad. Raputa anumat hoolega, et kõik kotletid saaksid kaetud. Jäta anum külmikusse vähemalt üheks ööpäevaks. Grilli või prae pannil kotletid mõlemalt poolt krõbedaks. Korralda vinge grillipidu või nosi omaette!


RETSEPTID

Nõgese-bao kanepi-tempuratainas 6 tk

taimneteisipaev.ee

BAO • 167 g jahu • 0,5 tl kuivpärmi • 0,2 tl soola • 0,2 tl küpsetuspulbrit • 0,75 sl suhkrut • 90 g vett • 1 sl nõgeseõli

PÕDRAKANEPITÄIDIS • 12 põdrakanepi noort võrset • 2 sl tempurajahu • 1 sl kanepijahu • 100 ml külma vett • soola • õli frittimiseks

REDISEPORGANDITÄIDIS

VALMISTAMINE

• 1 suur porgand • 4 dl vett • 0,5 dl söögiäädikat • 1 sl sinepiseemneid • 1 sl hakitud värsket tilli • 2 sl suhkrut • 1 tl soola • peotäis redist

Sega mikseris (konksuga) kokku jahu, kuivpärm, suhkur, sool, küpsetuspulber ning lisa leige vesi ja õli. Võib ka käsitsi sõtkuda. Mikserda kiirema tempoga kuni 5 minutit. Lase tainal kerkida 1 tund. Lõika 45-grammised pallid ja rulli lapikuks. Murra tainas pooleks üksteise peale, küpsetuspaber vahel. Auruta kukleid bambusaurutajas 7 minutit või kuni valmis. Pese voolava külma veega põdrakanep, kuivata rätiku peal. Sega vispliga tempurajahu, kanepijahu, sool ja külm vesi. Pane õli potti ja aja kuumaks. Kata põdrakanep tainaga ja tõsta kuuma õli sisse. Küpseta u 2 minutit, kuni kuldne ja krõbe. Pese porgand ja redised, koori porgand. Lõika porgandist ribad ja redisest kettad. Lisa potti marinaadi komponendid, lase keema. Keeda 5 minutit ja vajadusel maitsesta. Vala kuum marinaad porganditele ja redistele. Lase jahtuda, jahtunult on juba maitse küljes. Täida pott veega, lase keema tõusta. Lisa keevasse vette herned, keeda 2 minutit, seejärel nõruta. Lisa need blenderisse koos vee, maitsepärmi, sinepi ja soolaga. Blenderda ühtlaseks kreemiks. Suitsupüstoli olemasolul anna kreemile suitsu, et tekiks õrn suitsune maitse. Tegemist on aasta kokk 2019 tiitliga pärjatud Cätlyn Priksi retseptiga.

HERNEKREEM • 200 g külmutatud herneid • 50 g vett • 2 sl maitsepärmi • 0,5 Dijoni sinepit • 0,5 tl soola

59


RETSEPTID

Paljas burger peedimädarõika kastmega g2

bonsoya.ee

KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 2 Bon „Iga teine burger“ kotletti • 4 suurt salatilehte • 1 suur tomat • 1 värske soolakurk • 0,5 punast sibulat • 2 viilu veganjuustu

Kõigepealt blenderda kastme koostisosad ühtlaseks. Maitse ja vajadusel lisa soola või mädarõigast. Prae kotlette mõlemalt poolt paar minutit. Viimaseks minutiks pane juustuviil kotletile sulama. Lao kokku burger: kõigepealt salatileht, sellele viilutatud kurk, siis kotlet juustuga, mõnusalt kastet, sibularattad, tomativiil. Kõige peale aseta uuesti salatileht.

KASTE • 50 g India pähkleid • 150 g keedetud või küpsetatud peeti • 1 sl maitsepärmi • 1-2 tl mädarõigast • 0,5 tl soola • 200 ml vett

60



RETSEPTID

g2

Autor: Eleonore Susi Taimsed Valikud

Kartulipuder röstsibulaga KOOSTIS g 4-5

Autor: Eleonore Susi Taimsed Valikud

Karrine pastasalat KOOSTIS • 200 g karp Bon Soya sojaviilusid • 150 g värsket kurki • 50 g porrut • 120 g krõmpsu õuna • 100 g värskeid herneid • 200 g farfalle-pastat • 200 g veganhapukoort • 200 g veganmajoneesi • 10 g soola • 15 g suhkrut • 1 kuhjaga sl karripulbrit • 1 sl maitsepärmi • 15 g värsket tilli

VALMISTAMINE Pane pasta jaoks keema vesi. Lõika sojaviilud pooleks ja pane kaussi. Koori värske kurk ja lõika väikesteks kuubikuteks. Eemalda õunalt südamik ja soovi korral ka koor. Haki õun väikesteks kuubikuteks. Lõika porrult maha ülemine tumeroheline ots (see osa sobib hästi puljongi keetmiseks) ning lõika alumine ots pikkupidi pooleks. Pese lehtede vahelt maha muld ja liiv. Raputa üleliigne vesi välja ning haki varred 0,5 cm paksusteks ribadeks. Kui herned on juba veidi ülekasvanud ja puisemad, siis viska need enne salatisse lisamist minutiks keevasse vette. Pane kõik köögiviljad ja sojaviilud kaussi. Keeda pasta pehmeks. Kui pasta on keemas, valmista kaste. Sega kausis majonees, hapukoor, sool, suhkur, karripulber, maitsepärm ja hakitud till. Kaste peaks jääma veidi soolakam. Kurna pasta ja lisa kaussi. Vala peale kaste ja sega läbi. Lase seista 10–15 minutit. 62

• 500 g kartulit • 100 g porgandit • 150 g sibulat • 0,5 pakki kaerast köögikoort • 1 tl soola • 1 sl õli • 15 g murulauku

VALMISTAMINE Koori kartulid ja porgandid. Haki kartulid 1 cm paksustes kuubikuteks ja porgand poole väiksemaks. Keeda kartul ja porgand pehmeks. Samal ajal puhasta ja haki sibul kuubikuteks. Lisa pannile õli, seejärel sibul. Prae madalal kuumusel umbes 15 minutit, kuni sibul on ilus kuldne. Kurna juurikad ja pane tagasi potti. Lisa sool, koor ja sibul ning tambi kõik pudruks. Haki murulauk ja puista pudrule.



RETSEPTID

Suvine lasanje KOOSTIS

VALMISTAMINE

• 2 sibulat • 4 suurt küüslauguküünt • 4 keskmist porgandit • 400 g (kookos)koort • 600 g sojapiima • 40 g sidrunimahla • 40 g maitsepärmi • 2 tl roosat Himaalaja soola • 1 suur suvikõrvits • 1 sl hakklihamaitseainet • 300 g külmutatud hakksojat • 250 g riivjuustu • 500 g lasanjeplaate • 2–3 tomatit

Haki sibul, küüslauk. Riivi porgand. Pruunista õrnalt sibul, küüslauk ja porgand poti põhjas. Lisa kookoskoor, sojapiim ja sega. Lase hetkeks keema. Lisa sidrunimahl, maitsepärm, sool. Lase keema ja tõsta kõrvale. Kui suvikõrvitsa koor on pehme, siis koorima ei pea. Viiluta ja pane ahjuplaadile 200-kraadisesse ahju u 15 minutiks röstima, et jääks natukene mõnusat röstitud mekki. Aja pann kuumaks, lisa praadimiseks veidi õli. Pane pannile hakksoja ja maitseaine ning pruunista veidi.

64

Geter Gerlein Instagram: @vegmomfood

Võta lasanjevorm ning vala kulbiga sinna kastet. See võiks vormi põhja ära katta, muidu võib juhtuda, et alumised lasanjelehed ei küpse läbi ning tulemuseks on kõva ja ebamugavalt krõmpsuv põhi. Seejärel lisa suvikõrvits viilutatuna/riivituna. Seejärel uuesti kaste, juust ning lasanjelehed. Jälle uuesti kaste, hakksoja, juust ja lasanjelehed. Korda. Seejärel kalla ka ülejäänud kaste vormi, et oleks korralikult „uputatud“. Soovi korral purusta peale pipart. Küpseta lasanjet 200-kraadises ahjus 40 minutit.


EHTSAS SUITSUAHJUS VALMINUD SUITSUVORSTID!  Sojavabad  Palju valku  Käsitsi valmistatud Saadaval Tallinnas kohvikus VegB12, veganmarketis Rohevalik ja restoranis Oasis. happyvworld@gmail.com


RETSEPTID

Röstporgandihummus Geter Gerlein Instagram: @vegmomfood

KOOSTIS • 350 g porgandit • 1 purk valgeid ube • 1 küüslauguküüs • 1 tl Himaalaja soola • 1 sl laimimahla • väike jupp riivitud ingverit

VALMISTAMINE Viiluta porgand ning rösti ahjus 200 kraadi juures 40 minutit. Piserda peale oliiviõli, soola, pipart. Seejärel blenderda kõik koostisosad mõnusaks kreemiks.

66


Suviselt värsked tooted Selverist!



Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.