Ajakiri Vegan #2 2022

Page 1

Hind 2,49 € 20+ JÄTKUSUUTLIKKU RETSEPTI NR 31, 2022 2/4
Räägime kliimakriisist!
VEGANITOOTED SELVERIS! okolaadi-apelsini kook 2 x 125 g Eesti Pagar, 250 g Maasika-rabarberi tosca 2 x 100 g Pagaripoisid, 200 g okolaadijäätis mandlilaastudega šokolaadiglasuuris Balbiino, 90 ml/76 g Veggie, riivitud Valio Oddlygood, 150 g Veggie goudamaitselised viilud Valio Oddlygood, 200 g Tuunikala alternatiiv päevalilleõlis Veganz, 140 g Lihavaba pihv taimsest valgust Thormi, 200 g Taimne määre tšilli või murulauguga Deary, 180 g Kaerajook 1,8% või 3,5% Alpro, 1 L

HEA LUGEJA!

Üsna hiljuti sattusin lugema artiklit jätkusuutlikkusest ja sellest, kuidas selle sõna ümber on joonistunud illusioone.

„Mõnikord kujutan ette oma peas turunduslikult motiveeritud pilti, kus rikkad inimesed hullavad nagu lumivalgeke mööda ürgmetsi oma orgaanilistes linastes kleitides, mis nende ökomoedisaineritest sõbrad disaininud on. Nad hoiustavad oma lokaalselt kasvatatud tomatisalateid 25-dollaristes klaaspurkides ning rüüpavad kombucha’t 50-dollaristest roostevabast terasest pudelitest. Nad ei tekita kasvuhoonegaase, sest neil pole tööd, kuhu sõita. Küll aga sõidavad lennukiga, kuid annetavad igal aastal miljoneid keskkonnakaitsesse, kergendades sellega oma südametunnistust. Öösiti lasevad nad enda orgaaniliselt niisutatud kehad bambusest padjapüüridele puhkama. Lõbu pärast ronivad kaljudel, külastavad rahvusparke ning suusatavad,“ maalib artikli autor Dakota Kim oma sõnavõtus jätkusuutlikku elustiili viljelevate lääneinimeste kohta üsna karmi, kuid asjakohase pildi.

Sellel maalil pole midagi valesti ega kehvasti. Tänapäeval panustatakse oma võimete kohaselt – ka vaid jätkusuutlikke luksuskaupu eelistades. Iva on aga selles, et enamikule inimestest jäävad sellised momendid võõraks. Et meedia on loonud lihtsasti usutava kuvandi jätkusuutlikust elust kui igapäevast, kus ostame õigeid asju, tunneme ilmselt sisimas kõik. Kapitalistlikus maailmas on isegi kliimakriisi valguses tehtud jätkusuutlikkusest asi, mida müüa.

Tegelikult on hea endale meelde tuletada, et jätkusuutlikkus peitub milleski sügavamas kui poeriiulil.

„See ei tähenda ainult ökopesuvahendi või orgaanilise veganliha ostmist. See tähendab kogukonnaaeda panustamist või vähem lendamist. See puudutab varrest juureni küpsetamist, puljongi valmistamist ja külmutamist. Aegunud leivale uue otstarbe leidmist, porgandipealsete kasutamist, puuviljade moosiks keetmist ja hooajaliste köögiviljade kääritamist nii, nagu seda tegi vanaema,“ illustreerib Dakota Kim seda kaunilt.

Tahan omalt poolt lisada, et kõige eelneva kõrval peitub jätkusuutlikkus ka lääneinimese privileegis – hariduses.

Aitame maailma, kui teeme oma õpitud teadmiste põhjal motiveeritud otsuseid. Näiteks survestame poliitikuid tegema ökoloogiliselt õigeimaid valikuid või käime ise valimas. Õpime kliimakriisi puudutavaid teemasid kõnetama igas seltskonnas ning jutustame ökoloogilisest jalajäljest ka eelnevatele põlvedele. Või ulatame hoopiski abikäe arengumaade inimestele – sest nagu Henessi Schmidt käesoleva ajakirja kaante vahel (lk 28) ütleb, tihti varustavad just nemad meid toiduga ning hoolitsevad ka meie looduse eest. Ja mis meist ilma looduseta saaks? Ei mingit jätku. Ei mingit suutlikkust.

Elame ajal, mida keegi ei oodanud, ent oleme siiski veel siin. Nii on maailma tervis meie kätes. Meie, kes me vabadust ja haridust oleme mõnel päeval ehk lausa iseenesestmõistetavaks pidanud. Kuid oleme võimelised astuma mitmesse vestlusesse, andma tähelepanu mitmele ajakajalisele ning põletavale teemale. Ja kui keeldume kliimakriisi teemadel vaikimast, ei tähenda see, et unustaksime sõja. Sest kuidas me saaksimegi?

Mõtlikku suve!

PEATOIMETAJA

Anett Rannamets anett@ajakirivegan.ee (+372) 5303 5011

REKLAAM JA SISUTURUNDUS Kristjan Aluoja kristjan@ajakirivegan.ee (+372) 5688 8797

KÜLJENDUS

Marimai Kesküla

KEELETOIMETAJA Laura Salumets-Tutt

AUTORID Eliis Salm Jaana Lotsman Kadri Taperson Krislyn Kroon

KAANEFOTO Krislyn Kroon

TELLIMINE JA INFO www.ajakirivegan.ee f Ajakiri Vegan

Paljud suured terviseorganisatsioonid (nt Academy of Nutrition and Dietetics, Dietitians of Canada, British Dietetic Association, Harvard School of Public Health), aga ka mitmete Lääneriikide (USA, Kanada, Suurbritannia, Austraalia) riiklikud toitumissoovitused on hästi kavandatud taimse toitumise tunnistanud sobilikuks ja tervislikuks inimestele igas eluetapis.

Toimetus ei vastuta reklaami sisu ega keelekasutuse eest.

Kim,

3 EESSÕNA
Anett Rannamets peatoimetaja
D. 2022. Sustainability Is Still for the Privileged Few, Live Kindly

AJAKIRI VEGAN KUTSUB ÜLES ANNETAMA UKRAINA HEAKS!

MTÜ UKRAINA KULTUURIKESKUSELE

Ukraina Kultuurikeskus on 2014. aastast toetanud Ukraina sisepagulasi ja rindelähedastes asulates kannatada saanud inimesi. Aidatud on inimesi, kes vajanud meditsiinilist abi, eelkõige seoses korduvate operatsioonide ja rehabilitatsiooniga. Viimastel aastatel on organisatsioon toetanud koole ja lasteasutusi, tehes näiteks remonti, sisustanud arvutiklasse ja jaganud maske ja desinfitseerimisvahendeid.

MTÜ MONDOLE

Mondo on alates 2014. aastast pakkunud Ukrainas sisepõgenikele ning kriisipiirkonna elanikele toidu- ja meditsiiniabi, toetanud psühholoogide tööd ning algatanud kriisipiirkonna koolidele inimõiguste hariduse programmi. Viimastel aastatel on Mondo tähelepanu olnud suunatud haridus- ja psühhosotsiaalsetele tegevustele Ida-Ukrainas.

MTÜ EESTI PAGULASABILE

Eesti Pagulasabi on 2014. aastast pakkunud Ukraina sisepõgenikele ja rindelähedaste asulate elanikele mitmekülgset humanitaarabi, sealhulgas meditsiini-, toidu- ja hügieenipakke, talveks valmistumise ja põllumajandustoetusi, koolitarvikuid lastele, toetanud haiglaid ja korraldanud lastelaagreid. Lisaks aitame haavatavatesse gruppidesse kuuluvatel naistel alustada mikroettevõtlusega, et tagada nende jätkusuutlik toimetulek.

PANGAÜLEKANDEGA:

MTÜ

ANNETUSTELEFONIDE KAUDU:

Eesti Pagulasabi: 9003801 (5 eurot), 9003802 (10 eurot), 9003803 (50 eurot) Mondo: 9000380 (5 eurot), 9000381 (10 eurot), 9000382 (50 eurot)

4
Eesti Pagulasabi, EE791010220258852223 MTÜ Mondo, EE491010220099409013
MTÜ Ukraina Kultuurikeskus, EE401010220229090221

LAHENDUS, MIS MEILE EI MEELDI

Loomaõiguslased on täna nagu väike frustreerunud kogukond, kes teab maailmapäästmise saladust, mida keegi ei taha vastu võtta. Saladust, mida me ei hoia kiivalt enesele, vaid üritame levitada, aga see pole seni õnnestunud.

Kuna maakera on omadega läbi, siis ei ole enam võimalik ka kogukond kokku korjata ja ühiskonnast välja – metsa elama minna. Metsa ei ole enam nii palju alleski ja vaevalt, et empaatilistel inimestel õnnestub kõrvad ja silmad kinni panna selle ees, mis loomadega ülejäänud ühiskonnas toimuma jääb.

Sestap peaksime oma sõnumit veelgi valjemalt kuulutama, leidma üles need õiged strateegiad ja taktikad, mis edendaksid vägivallatut maailma ja ühtlasi aeglustaksid kliimasoojenemist.

Tuletagem veelkord meelde: 2006. aastal avaldas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (Food and Agriculture Organization of the UN, FAO) raporti, millest järeldus, et põllumajandusloomade pidamine on keskkonnale suureks ohuks, mõjudes nii laialdaselt, et selle probleemiga tegelemine peaks olema keskkonnapoliitikas esimesel kohal.

ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni hinnangul sureb iga päev välja kuni 200 liiki ning loomakasvatus on üks peamistest elupaikade hävinemise, liikide väljasuremise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise põhjustest. Seejuures tapetakse aastas umbes 80 miljardit looma,

ÜRO hinnangul see arv suureneb ja 2050. aastaks kasvab tapetud maismaaloomade arv aastas 120 miljardini. Samal ajal on Euroopa Liidu eesmärk saavutada 2050. aastaks kliima neutraalsus.

Need kaks asjaolu räägivad üksteisele justkui vastu? Kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine suureneb intensiivpõllumajanduse ehk loomatööstuse tõttu, mitte ei vähene.

Loomuse ja Eesti Vegan Seltsi korraldatud 7. loomaõiguste konverents oli sel aastal samale teemale pühendatud. Konverents pealkirjaga Loomaõiguslus Keskkonnakriisis otsis vastuseid küsimusele, kuidas ühendada loomade õigused püsivalt keskkonna jätkusuutlikkuse teemaga? Loomseid tooteid kutsutakse küll vähem tarbima, aga inimkonna eluspüsimise ja planeedi päästmise kaalutlustel.

Üks konverentsil esinejatest, aktivist Dan Kidby rääkis taas sellest, kuidas kliimakriisi peatamisel ja loomade vabastamisel on olemas ühine lahendus. Teine, Richard J. White lisas sellele tausta, et tegelikult peaks selleks maailmakord muutuma, kirjeldades anarhistlikke geograafiaid.

Kriitiliste loomauuringutega tegelejad ja aktivistid räägivad võimalikust lahendusest ja toidurevolutsioonist ju aastaid, vaieldes seejuures küll mõistete ja taktikate üle, aga on peamises siiski ühel meelel: vaja on toidurevolutsiooni, mida toetab ka ülaltoodud ÜRO raport. Ei tee vist paha veelkord eetikat meelde tuletada – loomade õiguseid ei tohi sealjuures unustada. Toon näite: oletagem, et taimsele toi-

dule ülemineku jaoks oleks kellegi arvates vaja teha nn mõistlikes kogustes loomkaitseid, kas me siis kiidaksime need heaks?

Kriitilise pilguga peavoolumeediat jälgides tundub, et äkki on midagi vaikselt ikkagi muutumas, üks artikkel soovitab ise rohkem toitu kasvatada, teine varuda, kolmas kokku hoida. Ekspressi juhtkirjas on kerge irooniline vihje lihasöömise vähendamise vajalikkuse kohta jne. Aga kui näen meedias avaldatud fotot, millel Ukraina sõdur kaevikus Eestist pärit lihakonservi sööb, siis tekivad mul muidugi keskmisest erinevad mõtted. Üks neist ei kuulu mulle endale ja on midagi sellist, et niivõrd suure kriisi ajal ei sobi loomade õigustest rääkida, ja teine neist vaagib, kuidas me saaksime seda olukorda ära kasutada. Ma ei tea, kas see on võimalik – sõda halvab edasiviivat mõtlemist, majandust, ühiskonna arengut.

Ja samal ajal on viimane aeg jõuda infolevitamise järgmisesse etappi. Olemasolev lahendus on praegu takerdunud väikese kogukonna teadvusesse. Enne ei muutu midagi, kui taimsest toidust teab iga lasteaialaps. Kui suur maailmamuutus on põhikooli õppekavas, osa õpetajakoolitusest, kajastub selgelt põllumajandustoetustes, teadusgrantides ja toiduliidu viisaastakuplaanis. Kui sellega tegeleb kogu Maaülikool ja Maaeluministeerium, rääkimata koalitsioonilepingutest, erakondade programmidest, valitsuse tegevuskavast ja presidendi aastapäevakõnest. Kus on see nõks, mis selle kõik käima lükkab?! 3

6 ARVAMUS

Soneti tooted on saadaval Biomarketis, Selveris, Maksimarketis, Prismas, Stockmannis ja biomarket.ee veebipoes.

REAALSUSKONTROLL: 10IGAPÄEVAST PANUST KLIIMASOOJENEMISSE

Teame, et tänapäevased käitumismustrid on suuresti keskkonnakahjulikud. Olles oma igapäevaste harjumuste ohver, kipub looduse säästmine aga meelest minema. Seetõttu on aeg-ajalt hea faktidele otsa vaadata ja meelde tuletada, kui suurt osa me kliimasoojenemises tegelikult mängime. Loeb see, mida edasi teeme.

1Lekkiv kraan, mis laseb läbi näiteks 10 veetilka minutis, raiskab aasta peale kokku vähemalt 1300 liitrit vett. See tähendab umbes nädala-kahe jagu dušše, riiete- ja nõudepesu, tualetikasutust ja söögitegemist.1

2Võib tunduda uskumatu, et peale mitu aastat kestnud teavituskampaaniaid räägime endiselt kilekottidest, kuid siiani kasutatakse igal sekundil 160 tuhat kilekotti. Ühe koti keskmine kasutusaeg on 12 minutit ning vaid 1% neist töödeldakse ümber. Ainuüksi Atlandi ookeanis lõpetab 300 miljonit kilekotti.2

3Igal aastal viskame inimkonnana ära ligikaudu 50 tonni elektroonikat. Vaid kuni 12% sellest töödeldakse ümber. Suurim elektroonika raiskaja on Hiina, kuid elaniku kohta on eesotsas eurooplased – 16,2 kg seadmeid inimese kohta.3

4Üle maailma läheb kolmandik toidust raisku, samal ajal kui ainuüksi sel aastal on nälga surnud juba 3,3 miljonit inimest ning üle miljardi elab pidevas näljas ja ülekaalulisi inimesi on 864 miljonit.4

5

Ühe paberilehe tootmiseks kulub 10 liitrit vett, ühe kilo paberi jaoks kasutatakse ligikaudu 3 kilo puitu ning ühe tonni paberi tarvis kulub 1400 liitrit naftat ja 4000 kW energiat. Pealegi kasutatakse paberitööstuses toksilisi kemikaale, avaldades nõnda kahjulikku mõju õhule, veele ja metsale. Paber ja papp on hõlpsasti ümbertöödeldav, kuid siiski toodetakse 55% paberist uuest raiest.5

6

Igal aastal toodetakse globaalselt üle 2 miljardi tonni prügi. Võrdluseks võib ette kujutada 822 tuhandet olümpiastaadionit

8 KESKKOND
Jaana Lotsman
Terve ja rõõmus. Loomulikult. www.biomarket.ee #TervejaRõõmus Nr1 ökopood Eestis pood.biomarket.ee Kaubamaja Biomarket Rocca Al Mare Biomarket Solarise Biomarket Ülemiste Biomarket Mustamäe Biomarket Balti Jaama Turu Biomarket Viimsi Biomarket Kristiine Biomarket Tartu Biomarket Pärnu Biomarket

prügiga täidetuna. Lisaks tekib 6-nädalase perioodi jooksul tänupühade ja aastavahetuse vahel veel miljon tonni jäädet. Ainult 13% jäätmetest töödeldakse ja kuni 5% komposteeritakse. Kõige enam prahti toodab USA.6

7Ühe osana tarbimisest tulenevast nõudlusest elab kaasaegses orjuses 40 miljonit inimest. Neist üks neljast on laps. Suurel määral panustavad orjusesse näiteks kiirmoetehased – nn sweatshops 7

8Igal sekundil kaotame ühe jalgpallistaadioni suuruse ala metsa. See on kuuskümmend staadionitäit minutis. Metsa raiutakse eelkõige toiduks kasvatatavate kariloomade äramahutamiseks ning neile söödaks vajaliku vilja istutamiseks ning paberi- ja mööblitööstuste tarbeks.8

Aastal 2016 võeti kokku maha 290 tuhande ruutkilomeetri suurune metsaala – see on võrreldav Itaalia riigi pindalaga. Viimase 40 aasta jooksul on kadunud terve Euroopa suurune ala rohelust ning pool maailma vihmametsadest on viimase sajandi jooksul kadunud.

97 miljonit inimest, miljon veelindu ja 100 miljonit imetajat kaotab igal aastal õhusaaste tõttu oma elu. Suurimad saastajad on loomatööstus, heitgaasid, tehased ja looduskatastroofid.

10Kliimasoojenemine on rohkem kui lihtsalt kuumem suvi ja külmem talv. See on tänaseks seadnud väljasuremisohtu üle miljoni erineva looma- ja linnuliigi. 800 miljonit inimest üle maailma on pidevalt haavatavad ekstreemsete ilmastikunähtuste suhtes ja igal aastal sulab liustikelt 390 miljardit tonni jääd ja lund, hävitades neil kontinentidel elavaid liike.

Iga üle normi tõusev näit võib anda tõuke üha laastavamateks looduskatastroofideks ning meie ühtse kodu kadumiseks.

Meil on 8 ja pool aastat aega, et teha pöördelised muutused oma tarbimisharjumustes. Ikka selleks, et järgnevatel põlvkondadel oleks samuti hea sümbioossel maakeral elada.3

[1] Water Science Activities, Water Science Activity Center, 2022 [2] Testimony: Plastic Bag Reduction Act, Environment Maryland, 2021

Global E-Waste - Statistics & Facts, Statista, Ian Tiseo, 2021

How much solid waste is produced globally? We Save Nature, 2021 [5] Paper Recycling Facts, University of Southern Indiana, 2022 [6] 40 million in modern slavery and 152 million in child labour around the world, International Labor Organization, 2017 [7] Scourge of slavery still claims 40 million victims worldwide, ‘must serve as a wakeup call’, ÜRO, 2019 [8] One football pitch of forest lost every second in 2017, data reveals, The Guardian, 2018

UUDISED
[3]
[4]

HINGAMISE TEADLIK KASUTAMINE AITAB INIMESTEL ELADA ELUJÕULISEMALT

Kas sooviksid, et sul oleks oskus lahendada ebamugavaid situatsioone kergemini ja kiiremini? Unistad harmoonilisematest suhetest? Igatsed rohkem energiat, rahulikumat meelt ja selgemaid mõtteradu? Tunned end vahel oma kehas justkui võõrana? Selleks, et suudaksid juhtida oma emotsioone ning need ei juhiks hoopis sind, võiks olla abiks teadliku hingamise praktika. Lähemalt selgitab BBTRS® praktik ja toitumisnõustaja Helen Haava.

Biodünaamilise hingamise ja trauma vabastamise süsteem (BBTRS®) on uus lähenemine keha tervendamise praktikas. Samas on teadliku hingamise praktikaid kasutatud juba aastatuhandeid. „Seda vaimse ja füüsilise heaolu saavutamise eesmärgil,“ kirjeldab Helen.

BBTRS® põhineb kindlatele hingamismustritele, mis on kombineeritud teadliku liikumise ning spetsiaalsete puudutus- ja kehatöö tehnikatega. Kuuest elemendist koosnev praktika (hingamine, liikumine, heli, puudutus, emotsioonid ja meditatsioon) aitab kehal alustada loomulikku paranemisprotsessi ja vabastada kroonilisi pingeid.

HELEN HAAVAST

Helen usub hingamisteraapia tervendavasse mõjusse, sest oma silm on kuningas. „Jätsin seetõttu ka oma pearaamatupidaja töö toredas ja edukas ettevõttes,“ tunnistab ta ning lisab, et pärast BBTRS® seansse on ta näinud mitmeid muutusi, ka silmnähtavaid.

„Füüsilised pinged, depressioon, alkoholisõltuvus, suhteprobleemid, ärevus, töökoha probleemid – need on pinged, millest on võimalik vabaneda,“ toob ta konkreetsemalt välja. Hingamise teadlik kasutamine võib aidata inimestel elada elujõuliselt, tervelt

BBTRS® võib vähendada sümptomeid ning aidata tähelepanuhäirete, apnoe, ärevuse, kroonilise väsimuse, depressiooni, keskendumishäirete, obsessiiv-kompulsiivse häire, valu, post-traumaatilisi stressihäire, stressi, trauma ja unetuse korral.

Et hingamisteraapiat kogeda, võetakse kõiki grupiseanssidele vastu Üks Majas Nõmmel (www.yksmaja.ee). Eraseansiks ootab Helen kirju oma e-mailile (helen.haava@gmail.com) või vastab kõnedele 56 981 389.

BBTRS® praktik ja toitumisnõustaja Helen Haava on abikaasa ja kahe poja ema. 15 aasta jooksul on ta õppinud erinevaid teraapia-, meele- ja kehatöö tehnikaid. Samuti süvenenud tervisliku toitumise nüanssidesse, jõudes 9 aastat tagasi ka veganluseni. Rohkelt puu- ja juurvilju, tera- ja kaunvilju, pähkleid, seemneid on andnud tallegi uue energia ning kergustunde.

11 SISUTURUNDUS
Hingamisterapeut ning lahendada paljusid ebamugavaid probleeme. Fotod: Jane Vogt

VIIMANE KÜMNEND: millised on olnud kliimasoojenemise mõjud?

Maakera keskmine temperatuur on viimasel sajandil umbes kraadi tõusnud. Üks kraad ei pruugi suurelt kõlada, kuid see ei ole kaugeltki normaalne nähtus arvestades meie planeedi ajalugu. Maa kliimaandmed, mis on salvestunud puuringides, pankrannikul, korallrahudel ja jääsüdamikes, näitavad, et globaalne temperatuur on väga pikka aega stabiilne püsinud. Kuid ka väiksed temperatuurimuutused tekitavad keskkonnas tohutuid järelkajasid. Näiteks oli viimase jääaja lõpul keskmine temperatuur vaid umbes 5 kraadi külmem kui praegu.

Kliimat puudutavates teemades on viimase kümnendi jooksul olnud mitmeid positiivseid tulemeid. Näiteks langes päikesepaneelide hind kümne aastaga 81%, samuti on miljonid inimesed üle maailma hakanud korraldama marsse ja proteste, rõhumaks poliitikute südametunnistusele ning sundimaks neid seadusemuudatusi läbi viima.1 Kuigi need muutused on olnud positiivsed, näitavad reaalsus ja uuringud siiski, et me ei tegutse piisavalt kiiresti.

Fossiilkütusest tulenev heitgaaside hulk tõusis enne 2020. aastat kümne aastaga üle 10%.2 Kui välja arvata põgus seisak aastatel 2014–2016, siis järgnevatel aastatel oli pidev õhusaaste hulga tõus 1–2%. Tänu ülemaailmsele koroonapandeemiale ning sellest tulenevatele liikumispiirangutele oli aga 2020. aastal näha 6% langust globaalses heitgaaside hulgas. Lennunduses oli näha lausa 48% langust,

võrreldes eelneva, 2019. aastaga.3 See näitab väga selgesti, kui tihedalt on seotud inimeste tekitatud õhusaaste ja kliimasoojenemine.

See rõõm oli aga hetkeline – 2021. aastal tegime täpselt sama 6% kiiresti tagasi ja eelmisel aastal jõudis süsihappegaasi saaste ka ajaloo kõrgeima punktini.4 ÜRO Keskkonnaprogramm on hinnanud, et ühiskonnana peaksime iga-aastaselt õhureostust vähemalt 7,6% võrra alandama, selleks et ennetada maakera soojenemist enam kui etteseatud 1,5°C.5 Arvestades nüüd, et kui 2020. aastal oli terve maailm suletud ja me suutsime kokku vaid 6% säästa, on üsna sünge tõdeda, et ilma individuaalsete kardinaalsete muudatusteta on see eesmärk käeulatusest õõvastavalt kaugel.

Seitse rekordiliselt kuumimat aastat mahuvad kõik viimase kümne aasta sisse ning igal aastal on globaalne temperatuur püsinud 1°C võrra kõrgemal industriaalajastu-eelsest tasemest.6 Selle tulemusel sulavad liustikud silmanähtava kiirusega, hooaegade algused ja lõpud ei piirdu enam tavaks olnud kalendrikuudega ning on ekstreemsemad, taime- ja loomaliikide areng ning leviala nihkub ja sealjuures surevad paljud neist ka välja.

Lisaks polaarjääle kaotame iga aastaga ka üha enam ja üha kiiremini merejääd, mis tõstab veekogude taset ja takistab päikesekiirte tagasipeegeldumist, tekitades nii intensiivsemaid ja pikemaid kuumalaineid, mis omakorda soodustavad põlenguid.

Äärmuslikud ilmastikunähtused, nagu raevukad orkaanid USAs, rüüs-

tavad üleujutused Euroopas ja Hiinas, ja nälga tekitavad põuad Ida-Aafrikas – iga kliimamuutusest tingitud katastroof on laastavam kui eelmine ning ainuüksi 2021. aastal läksid need kümneid miljardeid dollareid maksma, rääkimata kannatustest ja kaotatud eludest.

Ei saa jätta mainimata, et loomakasvatus (lihatööstus) on endiselt üks suurimaid kasvuhoonegaaside ja kliimasoojenemise põhjustajaid, mistõttu on otstarbetu arutleda, kas minna täna tööle ratta või autoga. Vegandieet vähendab individuaalset panust kliima soojenemisse poole võrra, seega pole veepüstoliga mõtet metsa kustutama minna.

Tänapäeval tähendab taimne söögikord algajale ei midagi muud, kui poes ühe vorsti asemel teistsuguse vorsti ostmist.3

ALLIKAD

KESKKOND
KASUTATUD
[1] Renewables Global Status Report, Ren21, 2019 [2] Global Carbon Budget 2019, Earth Syst. Sci. Data, 2019 [3] COVID Curbed Carbon Emissions In 2020 — But Not By Much, Nature.com, 2021 [4] Emission Reductions From Pandemic Had Unexpected Effects on Atmosphere, NASA, 2021 [5] Cut Global Emissions By 7.6 Percent Every Year For Next Decade To Meet 1.5°C Paris Target, ÜRO Keskkonnaprogramm, 2019 [6] 2021 Joins Top 7 Warmest Years On Record: WMO, ÜRO, 2022

Tangi Alexelas, istutad puid!

LIITU

KOGUKONNAGA ÄPIS VÕI VEEBIS

Alexela kogukonnaprogrammi eesmärk on aidata vähendada sõitudest tekkivat keskkonnamõju. Parim viis selleks on panustada uue metsa istutamisse. Mida rohkem on meid, seda rohkem saab puid. Eesti mets on meie suurim vara ja koos hoiame teda paremini!

Rohkem infot meie kogukonnast

alexela.ee/kogukond

TOIDUJAGAMISKÜLMIKUD –VÕITLUS TOIDURAISKAMISE VASTU

Toiduraiskamine on aina enam levinud. Keskmiselt viskab üks Eesti pere aastas ära 180 euro väärtuses toitu, lastega peredes ulatub summa lausa 220 euroni. 70% maailma raisatavast toidust on söödav. Foodsharing Tartu on asunud võitlema eestlaste toiduraiskamise vastu.

Eestis on mitu ettevõtet, mis proovivad toidu suure raiskamise vastu võidelda. Üheks selliseks on Foodsharing Tartu. Nad on loonud toidukappe, kuhu inimesed saavad viia toitu, mida ise ära tarbida ei jõua, kuid mis siiski kõlbaks veel süüa. FS Tartu pakub ka isevalmistatud toitu, mis on alati täistaimne. Samuti on organisatsioonil vabatahtlikud, kes käivad toitu päästmas ning pärast kraami kappidesse panevad.

Looja Kerly Ilvese sõnul inspireeris teda Saksamaa, kus sellised toidukapid juba kasutusel olid. „Arvasin, et Eestis kindlasti pole väga palju päästa, aga üsna pea pärast esimese punkti püstipanemist sain aru, et see pole üldse nii,“ ütleb naine.

Foodsharingu kapid kinnitavad fakti, et puuviljad, juurviljad ja pagaritooted lähevad tõepoolest kõige rohkem inimeste majapidamistes raisku, sest just need tooted moodustavad kappides lõviosa. Toidukapid on osutunud sedavõrd populaarseks, et inimesed ootavad sageli järjekordades ning riiulid tühjenevad minutitega. Kerly sõnul on inimesed vahel kannatamatud ja see segab toidupäästja tööd kapi juures, aga üldiselt on kasutajad head ja arvestavad.

Ajaga on aina rohkem hakatud koostöid tegema, praegu on neil 10 koostööpartnerit. „Ka mõned ettevõtted on omal algatusel meie kappe täitma asunud ja see on väga tervitatav. Oleks

selliseid ettevõtteid rohkem!“ toonitab Ilves.

Praeguseks on Foodsharing Tartu lõpetanud ise küll kappide rajamise, kuid pakub üle Eesti tuge neile, kes soovivad oma punkte avada. Kerlyl, kes on ise vegan, on ka isiklikult üks suur soov. „Unistan toidujagamispunktist, kus oleks vaid vegantooted. Selleks on vaja aga vabatahtlikke, keda see mõte kõnetaks.“

Toidukappe võib leida Tallinnas, Tartus, Viljandis, Elvas, Raplas, Obinitsas, Sauel, Laulasmaal, Paldiskis, Keilas ja Põltsamaal. „Tarbige vähem ja mõelge, kas asjad teevad teid õnnelikuks? Ärge visake tooteid kergekäeliselt prügikasti, vaid jagage oma ülejääke teistega,“ soovitab Kerly lõpetuseks. 3

Toiduraiskamine

on tõusuteel

Toiduraiskamise jalajälg on suurem kogu maailma lennunduse, plastiku- ja õlitootmise ökoloogilisest jalajäljest kokku. Juba praegu toodetakse 1,4 miljardi hektari suurusel maalapil toitu, mis inimesteni tegelikult ei jõua. Kõige rohkem läheb raisku puuvilju, juurvilju ja ka pagaritooteid. Lugu on isegi nii hull, et 45% maailmas kasvatatavatest roheviljadest lõpetab prügikastis.

2020. aastal koostatud SEI „Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toiduahelas“ uuringust selgub, et Eestis tekib ühe aasta jooksul ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid. Poole sellest ehk umbes 84 000 tonni moodustab inimeste poolt raisku lastud toit. Harutades neid numbreid veel rohkem lahti, jõuame tulemuseni, et üks Eesti inimene viskab oma majapidamises aasta jooksul ära 26 kg kõlblikku toitu.

14 KOGUKOND
Krislyn Kroon Kunstnik: Kadri Kosk

Vegan šokolaadikook

Tumedast šokolaadist kaerahelveste ja maapähklitega kook. Kaunistatud külmkuivatatud vaarikapuruga. Müügil

Vegan maasika-rabarberi tosca

Vegan tosca, kaetud pealt maasikate, rabarberite ja mandlilaastudega.

www.pagaripoisid.ee
Pagaripoiste kohvikutes, e-poes ja hästi varustatud poodides!

KÜSIMATA KÜSIMUSED: jäätmete liigiti kogumine

Jäätmete liigiti kogumine ehk kõnekeeles prügi sorteerimine tekitab jätkuvalt palju küsimusi. Et tegemist on võrdlemisi olulise praktikaga, ei peaks sellest rääkimist lõpetama enne, kui segadus on kadunud. Miks inimesed endiselt ei oska jäätmeid liigiti koguda? Mida teha, et saaks paremini? Vastab Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais.

Milline on kodaniku kohustus liigiti kogumisel? Kust saada lisainfot?

Jäätmete liigiti kogumine on kohustuslik kõigile, kuid vastavad võimalused sõltuvad suuresti sellest, millised

tingimused on liigiti kogumiseks loonud kohalik omavalitsus. Kui praegu on enamasti võimalik koduukselt ära anda segaolmejäätmeid ning pappja paberjäätmeid, siis hiljemalt 2023.

aasta lõpus on igal inimesel kohustus ka biojäätmeid koguda konteinerisse ja ära anda koduukselt või – kui see on mõistlikum – nõuetekohaselt kodus kompostida.

16 KESKKOND

Selle kohustuse täitmiseks vajalikud eeldused peab tagama kohalik omavalitsus. Linnades ja alevikes on biojäätmeid mõistlik koguda konteinerisse, mida tühjendab graafiku alusel jäätmevedaja ning juba praegu on mitmeid omavalitsusi, kus korraldatud jäätmeveo hulka on liidetud ka biojäätmed. Eramajades ja maapiirkondades on alternatiiviks kompostimine.

Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole kompostimine kindlasti üle jõu käiv tegevus, kuid siiski nõuab komposti valmistamine veidi enam vaeva kui lihtsalt biojäätmete ladustamist kompostrisse. Olulised on näiteks materjalide õige tasakaal, õhustatus ja piisav niiskus. Samuti peab komposter olema kinnine, et välistada metsloomade ligipääs toidujäätmetele. Kinnise kompostri võib ka ise ehitada, ent see peab vastama kohaliku omavalitsuse seatud tingimustele. Need leiab omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast.

Samuti tasub nõu küsida valla- või linnavalitsuse keskkonnaspetsialistilt. Peagi saab Keskkonnaministeerium valmis ka õppematerjali kodukompostimise läbiviimiseks.

Mille taha jääb harjumus koguda jäätmeid liigiti?

Põhjuseid, miks inimesed ei kogu jäätmeid liigiti, on väga erinevaid, kuid peamiselt jääb liigiti kogumine selle taha, et see pole inimesele lihtne ja mugav ning koduukselt saab ära anda vaid teatud liiki kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid.

Mõnes omavalitsuses viiakse kodumajapidamistest veel ka täna ära vaid segaolmejäätmeid, biojäätmete äraandmise võimalust n-ö koduukselt ei ole ning avalikud konteinerid pakendijäätmete eraldi kogumiseks on liiga kaugel.

Samuti peaks olema segaolmejäätmete äraandmine oluliselt kallim kui eraldi kogutud jäätmete äraandmine, mis paraku kõikides piirkondades nii ei ole, ning korrektne käitumine jäätmetega ei saa inimese jaoks kuidagi

premeeritud.

Teadlikkus liigiti kogumisest on üldiselt päris hea, kuid inimestele pole alati lõpuni selge, mis täpselt millisesse prügikasti käib ning kas eraldi kogutud jäätmed ka ringlusse jõuavad või lõpetavad siiski vaatamata kodustele pingutustele põletusahjus või prügimäel. Sellega seoses on väga palju umbusku, et liigiti kogutud jäätmed valatakse ühte prügiautosse kokku või kallatakse jäätmejaamas kõik ühte hunnikusse.

Miks siiski jõuavad mõnikord valed jäätmed valesse konteinerisse?

Kuigi pakendijäätmete äraandmine on praegu inimestele tasuta, siis paljud inimesed seda võimalust ei kasuta, vaid viskavad pakendijäätmed segaolmejäätmete hulka.

Kuna pakenditele kehtib laiendatud tootjavastutuse põhimõte, siis maksavad inimesed nii talitades pakendijäätmete äraandmise eest kaks korda –ühe korra siis, kui poest pakendatud toote ostavad (sest pakendi ja selle kogumise ning käitlemise hind on juba toote hinna sees) ning teist korda jäätmeveo arve kaudu.

Tihti on selline käitumisviis tingitudki sellest, et koduukselt pakendeid ei koguta ning avalikud pakendikonteinerid on kas kaugel või juba täis. Selle probleemi lahenduseks on vajalik leida viis, kuidas pakendijäätmete kogumine tuua inimestele lähemale ja teha mugavamaks.

Kuidas saaks liigiti kogumise inimestele mugavamaks muuta?

See, kui palju jäätmete äraandmine maksab, erineb piirkonniti, kuna jäätmeveo hind kujuneb korraldatud jäätmeveo hanke käigus. Eestis on mõnes piirkonnas jäätmeveo hind nii madal, et kui inimeselt küsida, kui palju ta jäätmete äraveo eest maksab, siis ta ei teagi.

Selleks, et inimesed oleksid motiveeritud liigiti koguma, peab segaolmejäätmete äraandmine muutuma kallimaks kui liigiti kogutud jäätmete äraandmine.

Tegelikult ei ole jäätmed enam ammu pelgalt prügi, vaid ressurss, sest neist saab toota midagi uut. Venemaa sissetung Ukrainasse ja järgnenud sanktsioonid on tõstnud kõigi toorainete, aga eriti naftast toodetava plasti hinda. Me näeme praegu ringlusse võetava materjali väärtuse kasvu. Just hind on oluline motivaator nii ringlussevõtu kui ka liigiti kogumise vaates.

Kuidas oleks võimalik tõsta inimeste teadlikkust sel teemal?

Selles osas aitavad kindlasti erinevad juhendmaterjalid ja kampaaniad ning avatud kommunikatsioon selle kohta, mis saab jäätmetest peale koduukselt vastuvõtmist.

Ringlussevõtu võimalused sõltuvad muuhulgas näiteks ka sellest, milliseid materjale või disaini on kasutanud tootja ostetud toote või pakendi valmistamisel, mistõttu võib ka eraldikogutud jäätmetest osa sattuda põletusahju või prügimäele eelkõige seepärast, et neid materjale ei olegi võimalik muud moodi käidelda.

Biojäätmete liigiti kogumise edendamiseks on praegu Keskkonnaministeeriumil käimas ka kampaania. Senise tagasiside põhjal on rõõm näha, et osale ühiskonnast on köögi- ja toidujäätmete eraldamine muudest jäätmeliikidest täiesti loomulik ning seda on tehtud põlvest põlve juba aastakümneid.

Suurem üllatus on inimeste jaoks aga see, mida kõike võib biojäätmete hulka panna – näiteks salvrätte ja majapidamispaberit ning ilma potita toalilli.

Oluline on ka ümber lükata müüt, et liigiti kogutud biojäätmed tekitavad köögis ja konteineris halba lõhna. Tegelikult on just toidujäätmete eraldi kogumine ja sagedamini välja viimine hügieenilisem ja vähendab probleeme haisva prügiga.

Kui elanik kogub juba biojäätmed, pakendijäätmed ja vanapaberi muudest jäätmetest eraldi, tekib segaolmejäätmeid väga vähe ning seega saab viimaseid viia välja harva.3

17 KESKKOND

SISEMINE SUURPUHASTUSSELLE ÕIGE OTSINGUIL

Roman Migunov ja Margus Pauts leidsid läbi veganluse tee suuremate elumuutusteni. Tõelise sügavuseni jõudsid nad aga läbi Eestis sündinud praktika, mis õpetab muutma oma sisemaailma.

nid ja mõtted töövahenditeks.

MargusPauts

Roman Migunov (37) ja Margus Pauts (41) on tänaseks 100% vegantoodetega tegeleva ettevõtte CBDKANEP OÜ omanikud. Kahek ü mnendates elasid nad aga nagu selles vanuses ikka – tä iel rinnal – kuni jõudsid lõpuks punkti, kus tundsid mõlemad, et nii enam edasi minna ei saa.

Romani jaoks saabus see hetk 2013. aasta lõ Teda vaevasid ä revus hä ired ja stress. Pidev väsimus, ebatervislik toitumine ja ületöötamine viisid lõpuks lä bipõlemiseni ja sundisid otsima muutust.

Peagi leidis ta tee jooga juurde ja otsustas teha kardinaalsed muudatused ka oma toitumises. Pä rast paari kuud taimetoitlusega katsetamist, suutis Roman minna üle ka vegantoitumisele. Kuigi niivõrd kiire muutus tuli kehale oma hinnaga, jäi Roman siiski endale kindlaks. Et üks asi viis teiseni, sattus Roman lä bi tuttavate ja oma joogaõpetaja Practical Consciousness kursusele, mille on loonud Ingvar Villido. Tegemist on on enesearengumeetodiga, mis põhineb viie keha süsteemil ning muudab emotsioo-

„Ingvari õpetuses tundsin kohe ä ra, et see on minu asi. Esimesel korral, kui temaga kohtusin, rääkis ta oma vaadetest ja tõi välja erinevaid tehnoloogiaid,” räägib Roman mõttemustrite muutmise viisidest.

„Aastate jooksul pole ma kordagi pidanud k õ hklema. Minu jaoks see töötab.”

Romanil oli õpetuse alguses siiski oma emotsioonide ja mõtetega palju maadlemist. Kui aga lõpuks need asjad korda sai, tekkis temas kergus ja sai hakata elus paremaid hetki looma – tegelema sügavamate tasanditega.

Samuti oli kiire ä ratundmine Margusel. Ka tema oli alustanud eneseotsinguteekonda, kä inud erinevatel üritustel ja festivalidel, et leida enda jaoks midagi sobivat.

„Roman ütles mulle, et  window shopping on tore, aga ehk tasuks millegi juurde jääda ja sellega tegeleda,” meenutab Margus. „Mul oli vaja ainult kursusele kohale minna ja mingid killud langesid õigesse

paika, mis olin erinevatest kohtadest kokku kogunud. Sain aru, et nüüd on asjad seletatud ja loogilises kohas."

18 SISUTURUNDUS
R o m a n M i g u n o v

Margus ütleb, et õppis just sellel kursusel, kuidas õnnelik olla – et leidis enda sees üles selle koha, kus õnn saab alguse ning ta saab nüüd sinna alati tagasi minna. Ta mõistis, et pole vaja olla „keegi” ega omada midagi.

Erinevalt Romanist, tuli Margusel aga toitumisharjumuste muutus pikaajaliselt ja muude sisemiste murrangute tulemusena. Otsustav moment oli tema jaoks hoopiski siis, kui ta tegi tehnika ülikoolis oma elustiili ja tarbimiste põhjal süsiniku jalajälje testi. Margus mõistis, et kui kõik tarbiksid nii nagu tema selle hetkeni, oleks vaja kümmet maakera. Kui selgus, et suurima muudatuse tooks lendamisest

ja lihast loobumine, otsustas ka tema võtta ette tee, et muuta oma toitumist, kuid tegi seda tasa ja targu.

Poolteist aastat tagasi koos ettevõtet alustades oli sõpradel selge, et nende toode peab olema kasulik inimestele kui ka keskkonnale. Nad ei alustanud nullist, vaid tahtsid ä ra osta midagi, mis nende vää rtustega kokku läheb. Valikuks osutusid looduslikud tervisetooted, mis on 100% vegan. CBD õli ja CBD kanep – ravimtaimede ja tervisetoodetena kasutatavad kanepitooted. Kui apteegiravimid

Ingvar Villido õpetuse

Practical Consciousness

on tihti kehale rasked, siis CBD õlide juurde jõutakse tihti leevendust otsima nä iteks ä revus- ja unehä iretega. Erinevast kohast alguse saanud enesearengutee ja valikud nä ivad lõpuks siiski sarnasesse kohta toovat. On hea meel tõdeda, et vegantoitumine, mahetooraine kasutamine ja oma jalajälje vähendamine on igal pool maailmas juba aina levinum. Siiski, oma sisemaailma muutmiseks kõige praktilisemad meetodid leidsid Roman ja Margus just Eestis loodud õpetusest. Ehk saab Practical Consciousness’ist panus paremasse maailma ning aitab Eesti viia maailma teadlikumate riikide sekka.

baasteadmised leiab raamatuna Amazonis või Lilleoru e-poes. Kursustega saab lähemalt tutvuda  practicalconsciousness.com

Practical Consciousness’i järgi on üks esimesi olulisi samme õppida end negatiivsete emotsioonide mõjust „puhastama“. Et näha, kuidas mõjuvad negatiivsed emotsioonid sinule, tee läbi need sammud:

y Meenuta mõnda probleemi või konflikti enda elus.

y Pane tähele, et meenutamisel tekib teatud tunne – emotsioon.

y Vaata nüüd perspektiivselt tulevikku – olukord on sama, aga seda emotsiooni sul enam pole. Lihtsalt pole enam olemas nagu poleks kunagi olnudki.

y Mis sai sinu probleemist?

Harjutust tehes võid näha, et emotsiooni kadudes haihtub ka probleem või muutub pigem ülesandeks, mille saaks nüüd selge peaga lahendada. Just seda Practical Consciousness õpetabki.

Häirivatest emotsioonidest elus õpetab vabanema Practical Consciousness raamat või kursused.

19 SISUTURUNDUS

Hiiumaal tegutseb MTÜ Jääk ja Praak, mis valmistab oma tooteid tööstusülejääkidest, näiteks paberist, paelast ja vanadest teksapükstest. MTÜ eestvedaja Helin Juhe eesmärk on olla oma tegemistega jätkusuutlik ja motiveeritud ning sütitada ka oma töötajaid.

Intervjuu ajal tormab MTÜ asutaja Helin Juhe mööda oma pisikest, asju täis stuudiot ringi ja räägib elevuse-

ga, mis tooteid nad tegema hakkavad ja millised erilisemad on. Korra isegi laua taha tulles ei ole ta paigal, vaid lõikab papist ribasid. Tema kogu elu keerleb tõesti ümber Jäägi ja Praagi.

MTÜ Jääk ja Praak sündis 2015. aastal juhusest, kui Hiiumaa pisikeses põhikoolis toimus projektinädal. Lapsevanemaid taheti osalemise eest tänada ning sooviti teha kingitusi. Peamiselt valmistabki pisike ettevõtmine mitmes mõõdus paberkotte,

mida erinevad ettevõtted meelsasti oma kinkekottidena kasutavad.

„Vahendeid eriti polnud. Tuli auhind kokku meisterdada ja ka kuskile panna. Ma isegi ei raatsinud kinkekotte osta, aga olemas olid paber ja pael – nii me alustasimegi,“ sõnab MTÜ asutaja Helin Juhe.

Üldiselt on nad ettevõtetelt ja tavainimestelt materjalide küsimisega väga ettevaatlikud. „Inimene annab oma heast tahtest asju ära, aga ma ei suu-

„PIGEM OLLA JÄTKUSUUTLIK

20 ETTEVÕTE

KUI KORRA LAIATA“

Tekst ja fotod: Krislyn Kroon

ja siis kaoks jälle,“ ta lisab. „Mulle meeldib see mõte, et pigem olla jätkusuutlik kui korra laiata.“

da neid vastu võtta. Pigem küsin väga vaikselt nendest kohtadest, kus tean, et midagi on,“ tõdeb naine. Ühe erilise asutusena toob ta välja Hiiumaa haigla, kes pakkus MTÜ-le vanu ülejäänud röntgenpiltide ümbrikke. Lisaks moodustab suure osa tootmisest pakkepaber, mille annab neile Tallinnas tegutsev madratsitööstus.

Jäägi ja Praagi üheks suureks omapäraks on see, et töötajateks on erivajadustega inimesed. Neile on moodustatud graafik, mille alusel nad koos tegevusjuhendajatega tööd käivad tegemas.

Helin mainib, et Sotsiaalkeskuse meeskond on väga toetav, samuti on

nad väga olulised kaasamõtlejad MTÜ tegevuses. Enne Jäägi ja Praagi loomist oli Hiiumaal erivajadustega inimestele selline valdkond täitmata. Lisaks mõistsid asjaosalised, et enam ei suuda nad kõigega ise toime tulla ning lisakäed kuluvad ainult marjaks ära. „Nende inimeste eripära on see, et nad teevad seda, mis neile meeldib. Vägisi ei saa neid mitte midagi tegema,“ tunnistab naine.

Helini eesmärgid ei ole seotud uute toodete väljamõtlemisega, tema jaoks on tähtis, et MTÜ oleks jätkusuutlik. Ta rõhutab: „Ma tahan, et me kestaksime, mitte ei teeks ühe aastaga meeletut arenguhüpet, oleks korra pildis

Ainsa negatiivse küljena toob ta välja raha. Kuigi Helin kulutab kogu oma aja Jäägi ja Praagi asjadega tegelemisele, siis paraku suurt varandust ta ei teeni. Üksi kogu majapidamist ja lapsi üleval pidada oleks keeruline. Lisaraha teenimiseks teeb naine juurde ka teisi töid, mis küll pakuvad korraks vaheldust ja finantsilist turvalisust, kuid MTÜ kohta tema südames asendada siiski ei suuda.

Küsimuse peale „miks sa seda teed?“ vajub ta sügavasse mõttesse, on nõutu. „Aga tõesti, miks ma seda teen?“ Pikemalt küsimusele mõeldes jõuab naine järelduseni, et see töö on meeldiv, töötajad toredad ning pidevalt asjade leiutamine on samuti põnevust tekitav. 3

21 ETTEVÕTE

NOOR KLIIMAAKTIVIST REX LEHTME: KUULAKE MEID!

Rex Lehtme on 15-aastane kooliõpilane, kes on Fridays For Future aktivist. Kliima muutus noormehe südameasjaks juba varakult, nimelt oli Rex kõigest 12-aastane, kui hakkas rohkem huvituma ja maailma enda ümber märkama.

Lehtme sõnul seisneb kliimakriis Maa keskmise temperatuuri tõusus. Pidevalt räägitakse, et soojenemine toimub ühe kraadi võrra, kuid Rex rõhutab, et tegu on keskmise temperatuuriga. Paljudes riikides on tõus palju suurem. Pideva soojenemise tagajärjel hakkab sulama ka igikelts. Inimesed ei oska sellele küll mõelda, aga igikeltsa sulamine toob kaasa uusi viiruseid, mis on juba tuhandeid aastaid seal peidus olnud.

„Koroona ei ole kindlasti ainus pandeemia, mis meid lähitulevikus mõjutab,“ ütleb Lehtme.

Ta rõhutab ka probleemi laiemat olemust. „Kliimakriis on ka väga sotsiaalne, sest see mõjutab meid kõiki, kuigi me ise ei pruugi seda veel märgata.“

Probleemi on kindlasti tunda ka Eestis. Noor aktivist nendib, et paljud inimesed on juba praegu kliima pärast mures ning neid mõjutab see kindlasti mentaalselt. Tuntakse pidevat hirmu ja ärevust tuleviku pärast. Lisaks toob ta välja Eestis tehtud massilised metsade lageraied. Ajaga

22 PERSOON
Krislyn Kroon

FRIDAYS FOR FUTURE

FFF koondab endas aktiivseid noori, kes võitlevad kliimamuutuste vastu. Peamiselt on liikmed põhikooli-ja gümnaasiumiõpilased, aga organisatsioonist võib leida ka vanemaid aktiviste. Praeguseks on noored korraldanud 168 kliimastreiki.

vahel saab ta indu juurde ka vihast. „Ebaõiglus on üks teguritest, mis kindlasti ajab mind vihale, ning soovin kohe kuidagi aidata,“ sõnab Lehtme. Rex leiab, et iga kogemus on õppimise koht ning kriisi eitajatele peaks lähenema isiklikult. Neile tuleks selgeks teha, et kliimasoojenemine hakkab ka nende igapäevaelu mõjutama.

NOORI EI VÕETA TÕSISELT, ETTEPANEKUD JÄÄVAD PABERILE

Aga kuidas siis saaksime luua endale ja järeltulevatele põlvedele jätkusuutliku keskkonna? Rex Lehtme soovitab vaadata üle oma tarbimisharjumused. Asjade kuhjamine ja rohke ostmine lükkab tootmisratta aina kiiremini tööle ning sellest saavad erinevad ettevõtted indu juurde.

Üheks suureks faktoriks liigse tarbimise juures on ka see, et praegu moodustavad peamise ostu- ja tööjõu inimesed, kes on elanud nõukogude ajal ning sellest perioodist on neil veel meeles kaupade defitsiit. Lehtme sõnul ei ole vaja kaasa minna iga kampaaniaga, mis poodides tehakse. Isiklikult ei võta ta isegi erinevatel üritustel pakutavat „nänni“ vastu, sest tegelikult ei ole ju vaja neid asju koju tolmu koguma viia.

Helgema tuleviku jaoks peaks tegema ka haridussüsteemis korrektuure. Praegu koolist rääkides on noor aktivist pigem kriitiline. Ajaga on hakatud küll rohkem probleemist rääkima, aga õpetajatel ei ole piisavat teadlikkust, et õpilastele teemat edasi anda. Ta soovitab jalajälge ja kliimat rohkem õppekavadesse pista ja teha ka õpetajatele erinevaid koolitusi, et nad oleksid pädevamad. Tema sõnul on praegune õpetamine väga pealiskaudne.

„Õpetajad ütlevad, et kliima soojeneb ja see on väga halb, aga liigume nüüd järgmise teema juurde edasi … “

kasvab CO2 hulk õhus ning sellest tulenevalt muutuvad inimesed väsinumaks ja ka tuimemaks.

Kliimakriis tekitab paljudes inimestes endiselt vastakaid emotsioone. „Alati tuleb ette hetki, kus minu pakutud ideed ei pruugi teistele meeldida, aga see motiveerib mind jõudma veelgi paremate ideedeni.“ Ta tõdeb, et vahel tekib tõesti tunne, et kõik, mis ta teeb, on mõttetu, ja tulevik ei paista enam helge. Peale selliseid hetki võtab noor aktivist endale aega, et rahuneda ning mõelda oma saavutustele. Samuti pakuvad talle tuge kaasaktivistid.

Noormehe peamiseks motivaatoriks kogu ta tegevuse juures on lootus, et veel pole liiga hilja. Ta tunnistab, et

Väikese kriitikanoole laseb ta ka Eesti valitsuse suunas. Poliitikud võiks palju rohkem noori kuulata. Aktivistid teevad pidevalt ettepanekuid, kuidas võiks riik jätkusuutlikumalt toimida. Näiteks just hiljuti tehti valitsusele ettepanekuid seoses haridussüsteemiga. Paraku toob ta välja, et noori ei võeta väga tõsiselt ja peamiselt jäävad ettepanekud lihtsalt paberile.

Jätkates massilist tarbimist, on meie tulevik Rex Lehtme sõnul nukker. „Lõpuks ei ole meil enam ressursse, meil tuleb igasugune puudus.“ Ta tunneb, et maailm eelistab pöörduda tehnoloogia poole, selle asemel et muuta oma harjumusi. 3

23 PERSOON

KLIIMAMUUTUSED MINU TALDRIKUL –VASTSELIINA NOORTE HINGEASI

Võrumaa noorte algatatud projekti „Kliimamuutused minu taldrikul“ eesmärk on eelkõige noori teavitada toidu mõjust keskkonnale ja täistaimse toitumise vajalikkusest praeguses kriitilises olukorras. Iga kuu korraldatakse tegevusi, mis enamasti toimuvad Vastseliina noortekeskuses –filmiõhtuid, töötube, laagreid, vegan-

kokandusõhtuid. Armsast projektist rääkis ajakirjale üks asjaosalistest, Emma Sofia Meri (14). Emma osales ka Rakett 69 Rohelennu konkursil ja saavutas „Teema taimseks“ ideega esimese koha.

Emma, kuidas keskkonnakaitse sind puudutab?

Keskkonnateemadel on minu elus

väga suur roll, tegelen sellega igapäevaselt. Mind motiveerib see, kui mõtlen, mis saab loomadest. Ja ka inimeste tulevikust. Minu arust peaks see olema iseenesest mõistetav, et igal loomal on tunded ja endast nõrgemaid tuleb kohelda võrdselt ja austusega, mitte vägivaldselt ära kasutada.

Olen projekti „Kliimamuutused minu taldrikul“ juht. Olin ka keskkonnateemade algataja kohalike noorte seas. On uhke tunne teada, et olen

AKTIVISM
Anett Rannamets

midagi kasulikku looduse ja loomade kaitseks teinud, mitte lihtsalt istunud ja ignoreerinud maailma põlemist.

Kuidas üldse jõudsite ideeni, et selline projekt käivitada? Räägi projekti sisust ja eesmärgist veidi lähemalt!

Oleme teinud ka teisi, väiksemaid Võru valla noorte omaalgatuslikke projekte. Soovisime keskkonnakaitses minna suuremaks ja tõhusamaks. Meie projekti eesmärk on teavitada inimesi – eelkõige noori – toidu mõjust keskkonnale ja täistaimse toitumise vajalikkusest praeguses kriitilises olukorras, kus kliima muu-

tub ja liiga kiiresti. Samuti on soov, et inimesed sööksid rohkem taimset toitu. Ja kaitseksid oma ohus elukeskkonda.

Projekti käigus korraldatakse iga kuu tegevusi, mis toimuvad Vastseliina Noortekeskuses ja ka interneti vahendusel. Üritusteks on looduskaitse teemadel filmiõhtud ja töötoad, teeme podcast’e, matku, lühikesi ja pikemaid laagreid. Ja muidugi ka vegankokanduse töötube.

Tegevuste jooksul valmivad digistendid ja ka päris stendid, mida saame koolidele ja organisatsioonidele rentida. Stendide juurde saab meilt tellida

ka näiteks noorte poolt läbiviidavaid teemakohaseid koolitusi.

Kuidas oma uurimistööd teete? Kas keegi aitab teid?

Otsime ise ja oleme küsinud abi ka teadlike inimeste käest. Palju häid harivaid, silmi avavaid fakte saab vegan.ee lehelt. Samuti Earthling Ed on YouTube’is inimene, keda jälgida.

Kuidas on kliimamuutused ning taldrik sinu silmis omavahel seotud?

Kõige tõhusam ja kiirem viis kliimamuutusi peatada on oma enda taldrikul – ehk süües täistaimset toitu.

25 AKTIVISM

Oxfordi Ülikooli teadlane Joseph Poore ütleb, et veganlus on kõige parem viis oma ökoloogilist jalajälge vähendada. Ning veganiks hakkamisel on keskkonnale olulisem positiivne mõju kui näiteks lendamise vähendamisel või elektriauto ostmisel.

Ilma liha- ja piimatööstuseta kuluks maailmas toidu tootmiseks praegusest 76% vähem põllumaad. See suur maaala jääks vabaks elurikkusele, metsadele.

Tahame, et kõik inimesed teaksid, et taldrikul ei ole mitte ainult toit, vaid ka laste elu võimalikkus, vihmametsad, elurikkus, loomad …

Loomse söömine on oluliste ressursside raiskamine.

Ütlesid, et olete korraldanud ka vegantoidu töötubasid. Kes nendest osa on saanud võtta ning mida olete valmistanud? Kuidas on töötoad läinud? Noored vanuses 7–19. Oleme teinud erinevaid retsepte: Bologna kastet, kartulisalatit, marineeritud ja praetud tofut, kartuliputru veganšnitsliga, hummuseid, veganvrappe, tassikooke, šokolaadikreemi … Retseptid oleme ka üles filminud ja laadinud meie YouTube’i kanalile „Kliimamuutused minu taldrikul“.

Töötoad meeldivad osalejatele. On hakatud ka rohkem taimset sööma tänu töötubadele ja 2-päevastele laagritele. Lastele ju meeldivad loomad –tegelikult ei taha keegi neile haiget teha, mis muidugi ei tule üllatusena. Aga see, et ollakse sellest teemast nii huvitatud, on tõesti üllatav ja rõõmustav.

Kõigil on kurb, kui keegi sureb. Aga igal aastal saab haiget ja sureb 1,4 miljardit farmilooma ja farmilast. 7,3 miljardit kala sureb iga päev … Millegipärast ei austata neid nii palju? Teaduslikult on ju tõestatud, et kalad tunnevad valu, oskavad üksteist ära tunda.

Õpetamegi täistaimset toitu valmistama sooviga, et noored oleksid iseseisvad ja oskaksid vajadusel ka ise

26 AKTIVISM

süüa teha.

Samuti sõnum täiskasvanutele –taimse toidu valmistamisega saab hakkama isegi laps!

Emma, kas noori peaks rohkem kuulama?

Loodust on aastaid reostatud ja olukord on läinud väga kriitiliseks. Saab lausa öelda, et maa põleb. Noortel on pikk elu veel ees – nad mõistavad olukorra kriitilisust. Meil on lihtsam teha muutusi oma elustiilis ja ka suurem motivatsioon tuleviku eest seista.

Samas on ikkagi väga tähtis, et igas vanuses inimene annaks endast maksimaalse panuse.

Meie jõuluaegse YouTube’i projekti juures olid inimesed rõõmsalt abivalmid, jagades seda edasi! Tagasiside oli väga positiivne ja tore, aga loodame ka, et inimesed lugesid videote all olevat kirjeldust. Seal all leidus palju infot käsitletud teemade kohta: pakendireostus, loomade hukkamine, toiduraiskamine …

Meil on veel teine suurem projekt –online-koolitus „Uus ja terve mina uuel aastal“ toitumisnõustaja Eliis Sal-

miga. Vegantoitu on vaja süüa keskkonna, loomade ja ka tervise pärast. Eliis rääkis, kuidas toituda tervislikult ja kuidas toit oluliselt keskkonda mõjutab.

Koolitus on siiani internetis vaadatav ja kõigile tasuta. Soovime, et kõigil oleks lihtne ja kättesaadav võimalus rohkem teada saada. Ka lapsevanematel – et nad oskaksid toetada.

Vegantoidu valija ongi juba looduse kaitsja. Sinna juurde võib valida rohelise elektripaketi, reisida lennukita, olla asjade taaskasutaja ja vähendada oma tarbimist.3

27 AKTIVISM

REDIS – nii peenras kui seljas?!

maitsest. „Ma loon seda, mida ise kanda tahaksin, see on lihtsalt minu käekiri ja stiil.“ Näiteks maskuliinne ja õrn naiselikkus, külm nahk koos sooja koheva kudumiga. Enne tegutsema asumist visualiseerib Külaots ka naist, kellele ta rõivaid looma hakkab. Kuid lõplikud piirid paneb siiski paika materjal. Key sõnul peab vahel lennukatest ideedest loobuma, kuid selle arvelt tekib alati midagi veel paremat.

Redis on uus keskkonnasäästlik riidebränd, mis toodab oma rõivad juba olemasolevatest materjalidest. Ettevõtmise muudab eriliseks see, et kõik riided on ainueksemplarid.

Brändi looja Key Külaotsa (ülal pildil) kireks on mood ja taaskasutus. Peale rahulikumat perioodi elus sai talle selgeks, et rõivad on just tema südameasi. Redise loomine polnud aga alguses lihtne, sest tekkis vastuolu. Soov oli toota uusi rõivaid, kuid nii, et riideid juurde ei tekiks. Lõpuks jõutigi materjalideni, millest on küll juba rõivaid vormitud, kuid mis erilist kasutust ei leia. „Kõige jätkusuutlikum ongi ju see materjal, mis juba olemas on,“ ütleb Key ning lisab, et tal oli selge pilt, mis stiilis ja lõigetega rõivaid luua soovib.

Re + Disain = Redisain = Redis

Külaots tahaks, et inimesed vaataksid rõivaid teise pilguga ja näeksid, et riietel on pikk eluiga, vahel isegi mitmeid elusid. „Redise toodetega soovingi pakkuda teadlikele inimestele süümekavaba moodi,“ ütleb ta. Keskkonnale mõju avaldamata on võimalik käia väga isikupäraselt ja stiilselt riides.

Redise tootmisprotsess algab ideest, unistusest, visioonist ning meeleolust. Rõivaste loomisel lähtub Key oma

Praeguse moetööstuse üheks suureks miinuseks on see, et suur osa rõivaid toodetakse arengumaades. Lisaks ebainimlikele palkadele ja puuduvatele regulatsioonidele on seal ka suured vee- ja keskkonnareostused.

Key Külaotsa arvates on juba enne tootmist oluline mõelda, mis saab esemest peale selle kasutamist, sest näiteks segamaterjalidest tehtud riideid on väga keeruline ümber töödelda. 72% meie riietest on sünteetilistest kiududest, mille lagunemine võtab aega kuni 200 aastat.

„Tekstiili tootmisele kulub tohutult palju hinnalist veeressurssi. Ühe paari teksade tootmiseks on vaja 20 tuhat liitrit vett, mis hinnanguliselt on ühe inimese 10 aasta joogivee kogus.“

Tulevik tundub Redise looja hinnangul helgem. Ületarbimise ajastu hakkab vaikselt otsa saama, sest inimesed otsivad paremaid ja jätkusuutlikumaid lahendusi. Tarbijad muutuvad üha teadlikumaks ja tahavad teada oma riiete päritolu kohta, see aga omakorda sunnib tootjaid olema rohkem läbipaistvamad ja leidma paremaid lahendusi. „Meil on tegelikult praegu olemas piisavalt riideid, tootmise võiks vabalt pausile panna,“ leiab Key. „Tuleb hakata neid väärtuslikke ja keskkonnale kalliks maksma läinud riideid kauem ja rohkem kandma, nende eest hoolitsema, neid taaskasutama ja ümber disainima.“3

Brändi nimi tekitab inimestes elevust. Oma nimest lähtuvalt tehti ka üks toodete pildistamine kasvuhoones salati ja tilli vahel.

28 ETTEVÕTE

SPLÄSH - MITTE LIHTSALT VESI

SPLÄSH on koroonaajal loodud bränd, mille looja Gert-Kristjan armastab naturaalset vett. Brändiportfelli kuulub kaks erinevat toodet - SPLÄSH gaseeritud vesi looduslike maitseekstraktidega ning SPLÄSH x STILL x ART gaseerimata aluseline vesi mineraalidega.

SPLÄSH gaseeritud vesi sai loodud koroonaajal, kui kodus olles tüdines Gert-Kristjani pere tavalise vee joomisest. Kannuvette hakati lisama marju ja puuvilju.

Koroona-lukustuse järel tavapärasesse elutemposse sukeldudes ja ringi liikudes ei leitud poodidest sarnast mõnusalt värskendavat, suhkru- ja magustajatevabat janukustutajat nagu oli kodus harjutud jooma. Nii sündis loodusliku „maitsespläshiga“ ehk pigistatud puuvilja ja marja törtsuga vesi nimega SPLÄSH. Puhas Eesti vesi, loodulike maitseekstraktide ja värskendavate mullidega. SPLÄSHi välimust kaunistavad Eesti disainerite „kunstispläshid“, mis on saanud inspiratsiooni maitsetest - värvid annavad edasi maitseelamust pakkuvate viljade ja marjade tooni ning naturaalsed vesivärvi pintslilaigud lihtsalt naturaalse sisu eripära.

SPLÄSH X STILL X ART on 2022. aastal loodud veebränd, propageerimaks nii vee joomist kui Eesti kunsti ja kunstnike, kellega koos oleme tooted ka välja töötanud.

SPLÄSH X STILL X ART esimese veekunstipartii on loonud legendaarne tänavakunstnik Babach ning see on loodud pühendusega Ukrainale.

Esimene seeria, mis koosneb kolmest erinevast teosest, kujutab tänapäeva suurimaid kangelasi - meie vendi ja õdesid Ukrainas. Ühtlasi toetame iga toodetud toote kogu kasumiga Ukrainat ja Ukraina inimesi abistavaid organisatsioone.

Babach on teostel kujutanud 3 erinevat Ukraina inimest: ,,21. sajandil Ukrainas toimuv on olnud jõhker - paljud inimesed on kaotanud elu ja kodud, kuid sellegipoolest seisab Ukraina rahvas võimsalt kurjuse vastu. Need 3 inimest - mees, naine ja laps - annavad edasi Ukraina rahva sära, heatahtlikkust ja vaprust, millega kurjus lõppude lõpuks maha surutakse!“

SPLASH X STILL X ART on gaseerimata aluseline vesi, sisaldades ka looduslikke mineraalaineid.

SPLASH X STILL X ART for Ukraine toetab Ukrainat abistavaid organisatsioone: MTÜ Mondo, MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Ukraina Kultuurikeskus.

EESTI NAINE AITAB UGANDAS ABIVAJAJAID JÄTKUSUUTLIKULT JA LOODUST AUSTADES

Tekst: Anett Rannamets

Fotod: Little Bridge Foundation

Mittetulundusühingu Little Bridge Foundation looja ja näitleja Henessi Schmidt on võtnud üheks oma südameasjaks Ugandas Bugiri külas abi vajava kogukonna aitamise. Koos kohalike ning usaldusväärsete partneritega on Henessi eesmärgiks ehitada kogukond, mis pakub tuge loodusele kui ka ümbruses elavatele inimestele. Hingeasjadeks on puhas joogivesi, köögiviljaaed, turvalised elutingimused, haridus ning loodusthoidvad eluviisid.

Henessi (26) oli Iirimaal võtetel, kui tema ning Ugan-

da noormehe Mugonzi (22) teed sotsiaalmeedias ristusid. Viimane otsis tuge oma kogukonnale ja organisatsioonile, mille ta aasta eest loonud oli, eesmärgiga ehitada turvaline lastekodu ning võtta enda hooliva tiiva alla 28 last. Mugonzile tegi tol hetkel südamevalu ka 7-aastase poisi üha halvenev tervis. Rajabil olid tõsised nahaprobleemid, paistes kõht ja muud tervisemured. Kuivõrd Rajabi perel ei jätkunud ressursse, et last terviseuuringule saata, oli Henessil õnn oma tuge pakkuda.

Ta tunnistab, et kuigi sellistel hetkedel tuleb asjasse suhtuda kriitiliselt, et mitte lõpetada ühena neist, kes n-ö hea-

30 UUDIS

AASTAGA VALMIS!

Hetkel otsib Henessi koos oma organisatsiooniga tuhandet inimest, kel oleks võimalik nende tegemisi igakuiselt viie euroga toetada. Nii on võimalik aastaga viia täide kõik Bugiri kogukonna eesmärgid. Annetussüsteem toimub keskkonnas Patreon: www.patreon.com/ littlebridgefoundation

tegevusskeemide õnge langevad, on tal hea meel, et usaldas oma intuitsiooni. Rajabile on praeguseks leitud ka hea südamearst, tema tursed on kadunud ning nahaolukord ja üleüldine tervis taastumas. Henessi reisis ise ka Ugandasse, kohtus asjaosalistega, viis end kurssi ning leidis, et inimesed vajavad tõesti abi.

„Meil on ikkagi siin Eestis väga hästi. Võime viriseda oma valitsuse, haridussüsteemi, sotsiaal- ja terviseabi kallal, ja ehk peabki virisema – paremaks saab ju alati … Aga kui mõista, et kusagil on väga palju inimesi, kel pole puhast joogivett, tasuta haridust, õieti mingeid sotsiaaltoetusi ega tervishoiusüsteemi, siis see paneb kõike ümber hindama,“ on Henessi mõelnud.

„Kui sa Ugandas vaesesse perre sünnid, siis väga tõenäoliselt sa ei saagi kooli minna – pead veetma suure osa ajast vett hankides ja kui haigeks jääd, loodad vaid hea õnne peale. Selle taipamine teeb mind alandlikumaks. Tunnen ka suuremat vastutust, et neid võimalusi, mis mulle osaks on saanud, ka millegi olulise tegemiseks ja targalt kasutada. Et mitte ainult saada ja võtta, vaid ka tagasi anda,“

kõneleb ta.

OLEME KÕIK OMAVAHEL SEOTUD

Nagu paljude teistegi probleemide juurteks, oli ka väikse Rajabi kehva tervise põhjus saastunud joogivesi ja kehv dieet. Nüüd ongi Henessi ja Mugonzi eesmärk töötada koos, et kogukonnainimeste elukvaliteeti parendada. Henessil oli vaid üks palve: teha seda kõike jätkusuutlikul ja taastuval viisil, et kogukond õitseks, suudaks end lõpuks ise üleval hoida ja seda just loodust silmas pidades.

Puhta joogivee tagamiseks tuleb kogukonna aladele tekitada puurkaev ning lastekodu ja köögiviljaaia ehitamiseks osta piisavalt maad, et lapsed saaksid katuse peakohale ning kogukond kasvatada ise endale toitu. Plaanis on rajada ka kool ning toetada erinevaid äriideid. Henessi on umbkaudsed arvutused teinud ning kõik need summad on iga projektikirjelduse juures ka ühingu kodulehel välja toodud.

Et ühel päeval suudaks kogukond sõltumatult majandada ning toime tulla, on oluline toetada ka kohalikke uusi ideid ning ettevõtmisi. Et lokaalset (põllu)majandust efektiivse-

31 UUDIS

maks muuta, tuli põllumajandust studeerinud Mugonzi ka ideele hakata tootma ökoväetist, mis oleks kahjutu nii loodusele kui põhjaveele. Kui see äriidee saab edukaks, tekib juurde ka töökohti ning ideaalis tõuseb saagikus. Ettevõte jääb lastekoduga seotuks ning kasum suunatakse abivajajatele.

„Suuremas plaanis võtame seda kui pilootprojekti – kui see on edukas, siis loodame hiljem selle ka järgmiste kogukondadeni viia. Eraldi eesmärk on levitada ka teadlikkust ebavõrdsuse, keskkonnaprobleemide ja meie igapäevaharjumuste kohta,“ räägib Henessi ning lisab, et soovib lisaks murede adresseerimisele, jagada ka lahendusi. „Nii palju on juttu sellest, mis on halvasti.“

Henessi on arvamusel, et lääne inimestena võiksime huvituda rohkem sellest, kuidas läheb inimestel mujal, just seetõttu, et meil on vastutus. „On olnud õnn sündida riiki,

kus on võimaldatud ligipääs haridusele ja teadmistele ning kus võime teha peaaegu ükskõik mida … Saada ükskõik kelleks,“ sõnab ta ning lisab, et on aus anda midagi tagasi neile, kel nii hästi läinud ei ole.

„Palju läänemaailma edust ja rikkusest on saavutatud arengumaade arvelt. Meie Eestis kedagi koloniseerinud pole, kuid läänelikke hüvesid naudime siiski – tarbime masstoodangut, eksootilisi vilju ja muud, mille nimel peavad inimesed arengumaades tegema alamakstud tööd, loovutama maad ja loodust, seejuures ise tulu saamata. Ja see ei muutu, kui keegi kunagi ei peatu, et mõelda ja küsida: kust ja kuidas tema pluus, kohv või suhkur tuleb? Just praeguste suurte muutuste puhul on eriti oluline suuremat pilti mõista,“ on Henessi teadlik, vihjates kliimakriisile ning visates õhku küsimuse, kas läänemaailma loodud kaalukausside süsteem on ka pikas plaanis jätkusuutlik.

32 UUDIS

„Aus ei ole see niikuinii, aga kas see ka päriselt kasulik on?

Tihti on just „mujal“ elavad inimesed need, kes meid toiduga varustavad ja meie allesjäänud looduse eest hoolitsevad. Mis meist ilma nendeta saab? Ja mis meist ilma looduseta saab,“ jätab ta õhku raskelt laetud küsimused.

Henessi märgib aga helgematel teemadel vesteldes, et on juba praegu nendelt inimestelt Ugandas palju õppinud –eriti seda, kuidas elule tänuga vastata. „Oma raskustele vaatamata naeratavad nad ikka – on südamest õnnelikud väikeste asjade üle. Ja teineteise üle,“ toob ta välja.

„Mugonzi saatis mulle sõnumi pärast laste kooli saatmist. Lapsed tervitasid teda kõik uutmoodi naeratusega. Nende silmis oli lootust,“ jagab Henessi soojalt, rääkides sellest, kuidas üheskoos 24-le lapsele hariduseks rahastus leiti. „Sellised hetked on rasket tööd väärt.“

Ja nii ongi, et kui saame aidata abivajajaid – nii lähedal kui kaugel –, jõuab meieni ringiga ka õppetund sellest, kuidas päriselt ka positiivseks jääda ja õnnelik olla. Abi saame pakkuda kõik – rahaliselt või nõu ja jõuga. Henessil on unistus, et ühel päeval saab elada maailmas, kus tugevam

LITTLE BRIDGE FOUNDATION

Mittetulundusühing Little Bridge Foundation aitab praegu Ugandas Bugiris abivajajaid, et luua annetustest sõltumatu kogukond, kus on ligipääs puhtale joogiveele, lastel katus pea kohal ning tagatud isekasvatatud toit.

Little Bridge Foundationi looja, näitleja Henessi Schmidt, on sel teekonnal loonud läbipaistva süsteemi, et annetajad saaksid pidevalt olla kursis, kuhu nende raha jõuab ja milliste arenguteni on ulatatud abikäsi aidanud jõuda.

ulatab oma käe nõrgemale. Kus inimesed suhtuvad loodusesse lugupidavalt, et ka järgmisel ja ülejärgmisel põlvkonnal oleks juurdepääs puhtale veele, õhule, metsikule loodusele, tervislikule toidule, armastusele ja rahule. 3

33 UUDIS
lähemalt: Veebist: https://littlebridgefoundation.org/ Instagramis: @littlebridgefoundation Toeta MTÜ LITTLE BRIDGE FOUNDATION EE237700771006705845,LHV littlebridge.connect@gmail.com
Hoia silma peal ning loe projektidest

JÄTKUSUUTLIK VAIMNE TERVIS: KESTVA MAAILMA JAOKS

Kliimakriis mõjutab temperatuuri, merevee taset, ilmastikunähtusi. On põua ja üleujutuste põhjuseks. Kliimamuutus võib tekitada toidupuudust ja halvemal juhul isegi nälga. See võib tekitada konflikte ning on lõppkokkuvõttes raske ka rahakotile. Kuid meelde peab tuletama ka vaimset tervist, sest kriis ise tekitab samuti muremõtteid. Selleks aga, et maailm kestaks, on vaja ka jätkusuutlikku tervist. Kuidas seda säilitada? Vastab Anna-Kaisa Oidermaa, Peaasi.ee

tegevjuht ning kliiniline psühholoog. Kuidas kliimakriis, ja ka muud kriisid –elame ju põhimõtteliselt ajalooraamatus – vaimset tervist mõjutavad? Kas see on teema, mis võib olla vaimse tervise kehvenemise põhjuseks?

Kriisis elamine tähendab kindlasti kohanemisvajadust ja sellega kaasneb stressreaktsioon. Stress aitabki meil end uues olukorras kokku võtta ning sellega paremini toime tulla. Vaimsele tervisele võib samas pikaajaline ja kuhjuv stress kehvasti mõ-

MILLAL PÖÖRDUDA SPETSIALISTI POOLE?

Kui inimene tunneb, et vaimse tervisega seotud sümptomid tema elu häirima hakkavad, on mõistlik pöörduda asjatundja konsultatsioonile.

Muutused unerütmis, toitumises, suhetes, toimetulekus tööl või koolis võivad toimuda küll aegamööda, kuid need on siiski tunnused, mida on kergem märgata kui näiteks rõõmu tundmise vähenemist. Kuulda tasub võtta ka lähedaste inimeste mõtteid ja tähelepanekuid.

Kui esineb näiteks üks-kaks depressiooni sümptomit mõne päeva või nädala jooksul, ei ole muretsemiseks põhjust – kui neid leidub juba enam ning kuu jooksul, oleks põhjust abi otsida. Abi tasub viivitamata otsida sel juhul, kui pähe tükivad enesetapumõtted või isegi -plaanid.

Allikas: peaasi.ee

juda, nii nagu ka füüsilisele. Seega on oluline, et inimesed ekstra teadlikult oma tervise hoidmisele mõtleksid ning stressi leevendamisega aktiivselt tegutseksid.

Paljud inimesed eitavad kliimakriisi –milline on vaimse tervise professionaali vaade sellele eitamisele?

Eitus võib olla väga hea kaitse kõiksugu ebameeldivuste vastu, vaatakski seda sellest seisukohast. Inimesed kasutavad üpris automaatselt erinevaid kaitseid ning need võivad olla nii kasulikud kui ka kahjustavad.

Millised võiksid olla igapäevased lihtsad praktikad ja harjumused, mida endale tekitada, et hoida meel selgena ning mitte lasta näiteks uudistel enda tervist mõjutada?

34 VAIMNE TERVIS

Üks lihtne viis on igapäevasesse kasutusse võtta vaimse tervise vitamiinid. Ehk siis pühendada teadlikult aega sellele, et tervislikult toituda, piisavalt liikuda, korralikult magada ning puhata, hoida endale olulisi suhteid ning enda ellu ka positiivseid emotsioone juurde tekitada.

Mis puudutab uudiste mõju, siis kõige lihtsam selle vähendamiseks on valida välja mõned kindlad ja usaldusväärsed kanalid, mida jälgida ning selle juures ka piiri pidada.

Uudiseid ei pea tavaliselt isegi iga päev jälgima ja võib kokku leppida mõne lähedasega, et ta annab teada, kui toimub midagi, mida tõesti kohe tähtis teada oleks.

Tulevik on noorte kätes ... Kõigepealt, mida noored saaksid ise ära teha, et

oma vaimset tervist hoida ja edasi minna?

Noorte jaoks on samuti kasulik neid vaimse tervise vitamiine manustada.

Lisaks võiks õppida kasulikult muretsema. Ehk siis mõelda läbi, mida ise või kellegagi koos murettekitava olukorraga peale hakata, ning siis seda ka teha. Tihti kipuvad muremõtted peas ringiratast tiirlema ning see võib väga ära väsitada. Siin on tähtis aru saada, mida saame olukorra muutmiseks teha ning mis jääb meie võimusest välja.

Alati saab midagi teha, olgu see kasvõi iseenda ootuste või enesetunde muutmine.

Kliimakriis on paljudele noortele hingeasjaks. Kuidas saavad aktiviste toetada nende sõbrad ja perekond?

Lähedastele toeks olemise puhul on

väga tähtis kuulamisoskus.

Vahel on raske teise muremõtetest osa saada ning kohe tahaks midagi ette võtta, teise halba tunnet ära võtta või olukorda ära remontida. Abi on siiski kõige enam sellest, kui ei proovi kohe tegevusse söösta ega tuju tõsta, vaid katsuda teise tunnetest-mõtetest aru saada.

Mis võiks olla hea nõuanne vanematele, kes omakorda muretsevad oma laste pärast, kes selle teema enda südameasjaks on võtnud?

Ka siin võiks mõelda, kas muretsemise saab suunata kuidagi kasulikku tegevusse, näiteks võtta ette mõni põhjalik kuulamis-sessioon.

Kui laps aktiivselt oma südameasjade eest seisab, teeb ta ilmselt midagi, mis elu mõtestatuks muudab, ning selle üle võib ka rõõmustada.3

36 VAIMNE TERVIS
Võlusime taimsed väärtused jäätisesse! • Uskumatult kreemine • Hõrk šokolaadijäätis • Belgia šokolaadiglasuur • Krõbedad mandlilaastud • Taimne jäätis PL A NT BA S ED

Jätkusuutlik dieet: kuidas toituda, et kestaks nii tervis kui ka planeet?

Sageli uuritakse, milline on parim dieet. Lihtne ja ilmselt ainu õige vastus on, et selline, mida inimene suu dab pidada kogu ülejäänud elu. Tervise seisukohalt on see ga jätkusuutlik just selline söömisviis, mis tagab vaja liku toiduener gia ja toitai ned ning on ka nauditav. Planeedi seisukohalt lisandub aga veel üks jätkusuut likkuse var jund. Niisiis, kuidas peaks toituma, et söönuks saak sid kõik maake ra elanikud täna ja tulevikus? Ülla tuslikult on leitud, et planeedisõbralik toitumine on ühtlasi ka väga tervislik.

40% maakera pinnast ja 70% puhtast veest on kasutatud põllu majanduses ning 30% kasvuhoonegaa sidest tekib toidu tootmisega seoses.1 Toidu tootmist peetakse olulisimaks liigirikkuse vähenemise põhjuseks. Üle 80% põllumajandusmaast moodustab maa, mida kasutatakse kas loomade või nende sööda kasvatamiseks. Samas annab loomset päritolu toit vaid 18% tarbitavast toiduenergiast.2

Raporti soovituslik taldriku kompositsioon. Punaselt ja siniselt kujutatud piima- ja lihatoodete lubatud MAKSIMAALNE kogus.

Sageli tuntakse muret toidu raiskamise pärast, kuid vähem teatakse, et 98% veiseliha tootmiseks kulunud toidukaloritest ja 96% valgust saadud kaloritest on läinud

Tänaseks ei üllata ilmselt enam kedagi, et loomset päritolu toiduainete (liha, piimatooted, muna) keskkonnamõju on määratult suurem taimsest.

Oxfordi ülikooli teadlaste põhjalik uuring väidab koguni, et indiviidi tasandil on olulisim samm oma keskkonnamõju vähendamiseks hakata toituma täistaimselt.2

PLANEEDI TERVISELE PARIM DIEET

Erinevate valdkondade (sh tervise, põllumajanduse, poliitika, keskkonna) maailma juhtivate teadlaste koostöös avaldati 2019. aastal EAT-Lanceti komisjoni raport, milles kirjeldatakse nii inimeste kui planeedi tervisele parimat planetary health diet).1

Eesmärk oli selgitada välja, kas on võimalik toita tervislikult 10 miljardit inimest, võttes arvesse planeedi piiranguid ja seejuures vähendada märkimisväärselt halvast toitumisest tingitud surmade arvu maailmas.

Leiti, et selle saavutamiseks on vaja teha olulisi muudatusi. Peaksime rohkem tarbima puu- ja köögivilju, pähkleid, seemneid, kaunvilju ja täisteravilju. Rõhutatakse taimse valgu olulisust ning soovitatakse tarbida päevas vähemalt 125 g (kuivatatult) ube, läätsesid, herneid või teisi kaunvilju. Ülisuurelt nähakse ette liha- ja

38 TOITUMINE

piimatoodete tarbimise vähendamist. Neil soovitustel ei ole aluseks vaid keskkonna-, vaid ka tervisemõju. Raporti soovitustele vastavalt toituma hakkamisel ennustatakse 11 miljoni inimese enneaegse surma vältimist aastas. Punase liha dieedist sisuliselt kõrvaldamist mõjutab ilmselt tugevalt ka see, et juba 2015. aastal leidis Maailma Terviseorganisatsioon, et tegemist on kantserogeeniga.4

EAT-Lanceti raport pakub välja ka strateegiad, kuidas uut, peamiselt taimsel põhinevat toidusüsteemi võimalikult kiirelt ja efektiivselt juurutada. Ühena kirjeldatakse vajadust muuta tervislik toit ebatervislikuga võrreldes paremini kättesaadavaks nii hinna kui juurdepääsetavuse mõttes. Investeerides enam turundusse, teavitusse ja haridusse. Luues paremaid toitumissoovitusi ning harides tervishoiutöötajaid, kes patsientidele toitumisinformatsiooni jagavad.

Toitumise mõju keskkonnale on saamas ka üha enam tähelepanu. Maailma Looduse Fond on tippteadlastega koostöös uurinud 147 riigi inimeste toitumisharjumusi ning hinnanud nende mõju keskkonnale ja tervisele, võttes arvesse kohalikke tingimusi. Tervisele lisaks vaadeldi mõjusid liigirikkusele, kasvuhoonegaaside teket, maa- ja veekasutust ning eutrofeerumist.

Põhjalikult uuriti erinevate toiduainete mõju nendele –analüüsiti pea 40 tuhandet farmi ja 1600 toidu töötleja ning edasimüüja tarneahela andmeid, samuti kohalikke toitumissoovitusi. Tõenäoliselt on tegu ühe kõikehõlmava uuringuga toidu keskkonnamõju valdkonnas.

Uuringust saab põhjalikku infot ka eestimaalaste toitumise kohta. Leiti, et keskmiselt tarbivad Eestis elavad

inimesed liiga vähe energiat puu- ja köögiviljadest ja tervislikest õlidest (seemned, pähklid). Liiga palju tarbitakse tärkliserikkaid juurvilju (kartul), punast liha, piimatooteid, mune, suhkrut, alkoholi ja kohvi/kakaod/teed.

Selliselt toitudes toodame kollektiivselt aastas 3 megatonni süsihappegaasi ekvivalenti aastas, kasutame 330 tuhat hektarit põllu- ja 180 tuhat hektarit karjamaad. Kuigi keskmisel eestlasel on ka toitumissoovitusteni jõudmiseni üsna pikk maa, siis see keskkonda paraku ei päästa.

Nimetatud numbrid praeguste toitumissoovituste järgi toitudes sisuliselt ei muutu. Suurimaid muutusi näeme aga siis, kui sisestame kalkulaatorisse võrdluseks vegantoitumise. Ühtäkki haihtub 2 megatonni kasvuhoonegaase, väheneb eutrofeerumine, maakasutus. Kõneka faktina tuuakse ka välja, et vegantoitumise abil saaks võrreldes praeguse toitumisega suremuse määra vähendada 25%.

WWF-i üheks oluliseks järelduseks on ka see, et riiklikud toitumissoovitused ei ole jätkusuutlikud ning toidu keskkonnamõjule pööratakse liiga vähe tähelepanu.

Kõik eelnimetatud dokumendid käsitlevad terviktoitusid – st selliseid toiduaineid, mis pole töödeldud. Puuviljad, köögiviljad, kaunviljad, pähklid, seemned, marjad, täisteraviljad. Just need on ka tervisliku täistaimse toitumise põhialuseks. Need on jätkusuutlikud, maitsvad ja soodsad.

Mida kõrgemale toiduahelas liigume ning mida enam töödeldud on toit, seda keskkonna- ja tervisevaenulikumaks see muutub. Süües mitmekesist valikut erinevat värvi taimseid vähetöödeldud toitusid, tagame hea tervise nii endale kui planeedile.3

TOITUMINE

Report: Healthy Diets From Sustainable Food Systems, Food, Planet, Health. EAT-Lancet, 2019

Poore, J., Nemecek, T. Reducing food’s environmental impacts through producers and consumers. Science Vol 360, 2018

Ritchie, H., Roser, M. Meat And Dairy Production. Our World In Data, 2017

Cancer: Carcinogenicity of the consumption of red meat and processed meat. Maailma Terviseorganisatsioon, https://who.int/

Bending The Curve: The Restorative Power Of Planet-Based Diets. Maailma Looduse Fond, 2020

AUTORIST

Eliisil on kõrgharidus tervisedenduses Tallinna Ülikoolist spetsialiseerumisega toitumisnõustamisele ning turundusalane magistrikraad Tallinna Tehnikaülikoolist fookusega tarbijakäitumisele ning kommunikatsioonile. Eliis pakub Eesti Vegan Seltsis toitumisnõustamise

teenust, mis on mõeldud kõikidele taimsest toitumisest huvitatutele, kes teevad alles esimesi samme veganluse teel või kes juba pikaajalised taimetoitlased, kuid mingil põhjusel mures, kas menüü on piisavalt täisväärtuslik. Eliis on koostanud hulgaliselt täistaimseid menüüsid,

koolitanud tervisliku taimetoitluse osas vegankokkasid Tallinna Teeninduskoolis ning viinud läbi palju tervise- ja toitumisteemalisi loenguid koolides, ülikoolides ning tuntud Eesti suurettevõtetes.

Kontakt eliis.salm@vegan.ee

TUTTI FRUTTI MAITSEB NAGU SUVI! UUS MAITSE

41 TOITUMINE
#tuttifruttihetked
Kasutatud allikad

Soe köögiviljakaste

KOOSTIS

• 1 l vett

• 4 peotäit köögiviljade jääke

• 0,5 tl soola

• 3 sl toiduõli

• 1,5 sl nisujahu

• pipart

VALMISTAMINE

Retsept on loodud nullkulu põhimõttel. Põhikomponendiks on köögiviljapuljong, mis on valmistatud erinevate köögiviljade jääkidest. Nagu näiteks paprika otsad ja keskosa seemnetega, porgandi koored, maitserohelise ja selleri varred jms. Jäta need alles ja pane sügavkülma. Kui paras ports on kogunenud, saad keeta puljongi. Mida maitsekamad köögiviljad, seda rikkalikum maitse kastmel tuleb.

Köögiviljakastme valmistamiseks keeda puljong. Keevasse vette lisa sool ja köögiviljade jäägid, keeda 30 minutit ja jäta siis kaane alla u 30 minutiks seisma. Nõruta köögiviljad ja viska biojäätmete sekka. Puljongit tuleb u 600 ml.

Kastme valmistamiseks kuumuta õli pannil, lisa nisujahu ja prae minut, kuni kõik on segunenud. Lisa väikeste koguste kaupa soe puljong, segades pidevalt (vastasel juhul läheb kaste kohe tükki). Kui kõik puljong on lisatud, lase kastmel keskmisel kuumusel pakseneda.

42 RETSEPTID
g 5-6 Angelina Sorgina Instagram: @gelchikcooks

Brokolipüreesupp

KOOSTIS

• 450 g brokolit

• 150 g külmutatud herneid

• 1 peotäis tilli koos vartega

• 1,4 l vett

• 1,5 tl soola

• 80 g kookospiima purgis

• 1 tl sidrunimahla

VALMISTAMINE

Aja vesi keema ja lisa keskmisteks tükkideks hakitud brokoli, till, külmutatud rohelised herned ja sool. Keeda, kuni brokoli on pehme. Jäta 400 g keeduveest alles, ülejäänu säilita, et järgmine kord mõne supi või kastme tegemisel kasutada. Püreesta keedetud brokoli puljongi ja kookospiimaga. Lõpus lisa sidrunimahla ja vajadusel maitsesta.

43 RETSEPTID
g 3-4

Makaronisuitsutofusalat

g 4

KOOSTIS

• 200 g pastat (keetmata)

• 220 g suitsutofut

• 0,5 kollast paprikat

• 0,5 pikka kurki

• 1 hapukurk

• 0,25 sibulat

• 150 g veganmajoneesi

• 1 tl Dijoni sinepit

• 1 tl soola

• pipart

VALMISTAMINE

Keeda pasta ning jahuta. Haki paprika, värske kurk ja hapukurk peeneks, sibul veelgi peenemaks ning riivi suitsutofu. Sega kõik kausis, lisa majonees ja sinep. Maitsesta eelistuste järgi. Enne söömist lase salatil tund aega külmkapis seista.

44 RETSEPTID

Peedioamääre

500 g

Angelina Sorgina

Instagram: @gelchikcooks

KOOSTIS

• 200 g keedupeeti

• 230 g valgeid konservube

• 1 küüslauguküüs

• 1 sl oliiviõli

• 40 g seemnesegu

• 0,5 tl soola

• 2 sl sidrunimahla

VALMISTAMINE

Lõika keedupeet ja küüslauk väiksemateks tükkideks, lisa nõrutatud valged oad ja kõik ülejäänud koostisosad. Töötle saumikseri või blenderiga ühtlaseks kreemiseks massiks.

46 RETSEPTID

Lihtne šokolaadikook

g 8-10 Angelina Sorgina Instagram: @gelchikcooks

KOOGIPÕHI

• 250 g Oreo küpsiseid

• 4 sl kookosõli

TÄIDIS

• 200 g tumedat šokolaadi

• 250 g taimset vahukoort

• 2 sl kookosõli

• 2 sl agaavisiirupit

• peotäis marju

VALMISTAMINE

Põhja valmistamiseks sulata kookosõli ja purusta küpsised. Sega kausis kokku, vormi koogi põhi ja ääred ning pane külma. Kui kasutad kinnist koogivormi, kata see eelnevalt toidukilega, et saaksid koogi hiljem vormist (22 cm) välja.

Täidise jaoks kaalu potti vahukoor ja kuumuta, kuid ära keema lase. Võta pliidilt ja pane sisse tükeldatud šokolaad, sega vispli või lusikaga, kuni šokolaad on täielikult sulanud. Lisa kookosõli agaavisiirupiga, sega veelkord läbi.

Vala täidis koogipõhjale ja tõsta külmkappi vähemalt 4 tunniks. Kaunista vahustatud taimse koore, küpsisepuru või värskete marjadega.

47 RETSEPTID

VALMISTAMINE

Sega kokku riivitud tofu ja juust, lisa hakitud hapukurk ja till, maitsesta soolaga. Sega juurde hapukoor ja majonees.

Juustutäidis pannkookidele g 2
Angelina
Instagram: @gelchikcooks KOOSTIS • 100 g suitsutofut • 70 g veganjuustu • 1 hapukurk • peotäis tilli • 90 g veganhapukoort • 20 g veganmajoneesi • 0,25 tl soola

Proovi nüüd!

Gri itud portobe o burger

garanteerib ® ilma ilma

Eemalda portobello seentelt jalg. Pintselda puhastatud seened majoneesiga ning puista peale paprikapulbrit, küüslaugupulbrit, tšillipulbrit, soola ja pipart. Aseta seened grillile nii, et seene sisemus jääks alla poole. Grilli seeni 2-3 minutit.

Keera seened grillil teistpidi ning aseta klassikalised juustuviilud nende peale. Grilli taaskord 2-3 minutit või kuni seened on grillimisest pruunid.

Lõika burgerikuklid kaheks ning pruunista grillil, kuni need on soojad ning krõbedad. Selleks, et burger kokku panna, määri burgerikuklitele majoneesi, BBQ kastet või ketšupit. Aseta burgerikuklite vahele tomativiile, salatilehti, punast sibulat ning grillitud portobello

Vaja
2
2
1/2
1/4
1/4
2
2
1. 2. 3.
läheb kahe burgeri jaoks:
portobello seent
sl taimset majoneesi taimset majoneesi serveerimiseks
tl jahvatatud paprikat
tl tšillipulbrit
tl küüslaugupulbrit
viilu klassikalist juustu
burgerikuklit BBQ kastet või ketšupit salatilehti punast sibulat tomativiile soola, pipart Valmistamine:
® gluteenivaba sojavaba palmiõlita maitsetugevdajateta

Värskekapsahautis kaalikaga

g 4-5 Miaspiration, Maria Veski Instagram: @miaspiration www.miaspiration.com

KOOSTIS

• 1 kg värsket kapsast

• 650 g kaalikat

• 175 g hakksojat

• 1 sellerivars

• 1 kollane sibul

• 4 küüslauguküünt

• 4 loorberilehte

• 200 ml köögiviljapuljongit

• 1,5 sl sinepiseemneid

• 20 g värsket tilli

• 2 sl (oliivi)õli

• maitse järgi soola-pipart

VALMISTAMINE

Haki sibul, küüslauk ja seller peeneks. Kuumuta neid suures potis õlis paar minutit, kuni sibul on klaasjas. Lisa umbes 2 x 2 cm suurusteks kuubikuteks lõigatud kaalikas ja sinepiseemned ning kuumuta pidevalt segades veel paar minutit. Keera kuumust pisut vähemaks, lisa puljong, hakitud kapsas, loorber ning hauta kaane all 15 minutit. Vahepeal sega.

Lisa hakksoja, maitse järgi soola-pipart ning hauta kaane all veel u 15 minutit, kuni kaalikas ja kapsas on pehmed ja valmis. Kui vedelikku tekib liiga palju, siis hauta ilma kaaneta. Viimasena lisa hakitud värske till ning serveeri.

50 RETSEPTID

Kapsapätsikesed

KOOSTIS

• 450 g varajast kapsast

• 70 g hernejahu

• 1 keskmine sibul

• 3 suuremat küüslauguküünt

• 15 g värsket tilli

• 2 tl sinepiseemneid

• 1,5 tl köömneid

• vett

• soola ja pipart • õli praadimiseks

VALMISTAMINE

Haki kapsas peeneteks tükkideks või ribadeks. Kuumuta hakitud sibul pannil väheses õlis klaasjaks, lisa peeneks hakitud küüslauk, kapsas, sinepiseemned, köömned, sool ja pipar ning prae u 7 minutit, kuni kapsas on pehmenenud ja enamik vedelikust aurustunud.

Lisa kaussi praetud kapsas, hernejahu, pisut vett, hakitud värske till ja sega ühtlaseks tainaks. Vormi segust mõnusad kotletikesed ja prae pannil kummaltki poolt 3–4 minutit, kuni need on kenad kuldsed.

51 RETSEPTID
g 7-8 Miaspiration, Maria Veski Instagram: @miaspiration www.miaspiration.com

Siidine mangokook

Miaspiration, Maria Veski

g 8

Instagram: @miaspiration www.miaspiration.com

PÕHI

• 150 g mandlijahu

• 130 g kuivatatud aprikoose

• 25 g ingverit

• 3 sl kookoshelbeid

• 1,5 sl tšiiaseemneid

• ¹/5 tl soola

SISU

• 300 g naturaalset mangopüreed

• 200 ml kookoskreemi

• 300 g siiditofut

• 2 sl vahtra- või agaavisiirupit

• 1 tl agar-agarit

• 2 tl vaniljeekstrakti

• 1 mahesidruni riivitud koor

• 0,5 tl jahvatatud kurkumit

VALMISTAMINE

Esmalt valmista põhi ning selleks töötle köögikombainiga kõik põhja koostisosad, segades tšiiaseemned juurde alles lõpus. Suru segu ühtlaselt koogivormi (23 cm) põhja.

Kuumuta potis kookoskreem ning mangopüree vaikse keemiseni, lisa pidevalt segades juurde agar-agar ning kuumuta 3–5 minutit, kuni segu on ühtlane. Kui siiski jäävad agar-agarist tükid, kurna segu läbi peenikese sõela köögikombaini. Lisa juurde kõik ülejäänud sisu koostisosad ning töötle ühtlaseks kreemiks.

Vala segu koogivormi, vajadusel koputa suuremad õhumullid välja ning tõsta kook ööks külmkappi tahenema. Serveeri jahedalt.

52 RETSEPTID

Chilli sin carne

KOOSTIS

• 220 g suitsutofut

• 400 g tükeldatud tomateid

• 400 g konservube (kidney)

• 120 g konservmaisi

• 1 punane sibul

• 3 küüslauguküünt

• 3–4 punast tšillikauna

• peotäis värsket koriandrit

• 1 köögiviljapuljongi kuubik

• 2 tl vürtsköömneid

• 2 tl suitsupaprikat

• 2 sl toiduõli

• tükk tumedat veganšokolaadi

VALMISTAMINE

Pane potti õli ja lülita pliit keskmisele kuumusele. Haki sibul ja küüslauk ning lisa potti. Kuumuta paar minutit ja lisa juurde kahvliga purustatud tofu ning konservtomatid. Seejärel lisa juurde maitseained, teelusikatäis soola, puljongikuubik ja 200 ml vett. Kui segu on haudunud 10 minutit, lisa juurde hakitud tšilli, šokolaad, oad ja mais ning lase veel 5–10 minutit haududa. Enne serveerimist lisa hakitud koriander. Serveeri soovi korral veganhapukoorega.

54 RETSEPTID
g 4

kOOSTISOSAD

Vöner Original Viilutatud 200 g / 1 pk

Tükeldatud hele leib (näiteks pita leib) 1-2 tk Pastöriseeritud tomatikaste 200g Riivitud küüslauguküüs 1 tk Oregano 1 spl Suhkur 1 spl Sool

Must pipar Tšillihelbed Oliiviõli

lISAKS

Vöner Ranch kaste Peeneks viilutatud punane sibul ½ tk Koriander hakitud Röstitud sibul 1 spl Pepperoni piprad Peotäis rebitud salatit Peotäis kuubikuteks lõigatud kurki

vALMISTAMISE JUHEND

Valmista koostisosad ette vastavalt koostisosade loetelule Hauta küüslauguküüs väikeses potis oliiviõlis paar minutit madalal kuumusel Ole ettevaatlik, et mitte ära kõrvetada Lisa pannile oregano, suhkur ja pastöriseeritud tomatikaste Keeda umbes 10 minutit madalal kuumusel Maitsesta pipra, soola ja tšillihelvestega oma maitse järgi. Prae Vöner pannil läbi.

Serveerimiseks aseta leivakuubikud taldriku põhja Laota leibade ümber kurgid, rebitud salat ja pepperoni piprad Pane küpsetatud Vöner leiva peale Tõsta lusikaga ettevaatlikult Vöneri peale valmistatud tomatikaste Viimasena kata Vöner Ranch kastme, peeneks hakitud punase sibula, koriandri ja röstitud sibulaga. Serveeri kohe.

Quiche tomati ja basiilikuga

KOOSTIS

• 500 g veganlehttainast

• 349 g siidist tofut

• 250 ml taimset koort

• 100 g kikerhernejahu

• 2–3 tl musta soola (kala namak)

• 125 g kirsstomateid

• 1 keskmine sibul

• peotäis värsket või 2 sl kuivatatud basiilikut

• soovi korral kurkumipulbrit

VALMISTAMINE

Eelsoojenda ahi 200 kraadini. Rulli lehttainas õhemaks ning aseta ümmargusse ahjuvormi. Sega kausis kokku siidine tofu, taimne koor, kikerhernejahu ning must sool. Soovi korral võib lisada pisut kurkumipulbrit, et quiche kollasem tuleks. Haki sibul ja basiilik ning lisa need segule. Vala saadud segu ahjuvormi ning aseta peale poolitatud kirsstomatid. Küpseta ahjus 25–30 minutit, kuni quiche on pealt kuldne ning tainaäär kergelt pruun. Lase enne serveerimist täielikult jahtuda.

56 RETSEPTID
g 8

KOOSTIS

• 1 purk kikerherneid

• 1 dl veganmajoneesi

• 20 g karulauku

• 0,5 tl Himaalaja soola

Karulaugukikerhernemääre

Elys Limbak

Instagram: @elyslimbak www.taimselt.ee

VALMISTAMINE

Puhasta karulaugulehed ning püreesta koos majoneesi ja soolaga köögikombainis. Selle puudumisel võid karulaugu ka lihtsalt peeneks hakkida ja majoneesiga segada. Lisa kikerherned ja sool ning tööle veel, kuni saad sobiva määrde. Serveeri saial või leival tomati ja maitserohelisega.

58 RETSEPTID
g 4-6

Mango-

KOOSTIS

• 400 g külmutatud mangot

• 200 g veganhapukoort

• peotäis külmutatud vaarikaid

• 1–2 sl laimimahla

VALMISTAMINE

Lase mangol sulada 10 minutit. Seejärel püreesta mango, laimimahl ja hapukoor saumikseriga või köögikombainis. Vala saadud püree vormi või karpi, mis kannatab külmutamist.

Pudista sõrmede vahel külmutatud vaarikad ning sega ettevaatlikult jäätise sisse. Serveeri kohe pehme jäätisena või külmuta jäätist vähemalt 2 tundi ning serveeri tahkemal kujul ja vormi pallid.

59 RETSEPTID
vaarikajäätis g 4-6 Elys Limbak Instagram: @elyslimbak www.taimselt.ee

Kaneelirullimaitseline datlikreem

g 4 Elys Limbak Instagram: @elyslimbak www.taimselt.ee

KOOSTIS

• 250 ml kookospiima (rasvane)

• 150 g datleid

• 1 tl kaneeli

• 0,25 tl jahvatatud kardemoni

VALMISTAMINE

Eemalda datlitest kivid ning aseta koos teiste koostisainetega blenderisse ja töötle ühtlaseks massiks. Hoiusta kreemi õhukindlas purgis külmkapis kuni 4 päeva. Soovi korral võid selle ka külmutada.

60 RETSEPTID

Bataadiläätsekarri

g 4

Instagram: @elyslimbak www.taimselt.ee

KOOSTIS

• 1 sl õli

• 3 küüslauguküünt

• 1 tl ingverit

• 450 g bataati

• 100 g punaseid läätsesid

• 500 ml vett

• 300 ml tomatipastat

• 1 purk kookospiima

• 1 sl maapähklivõid

• 2 peotäit kirsstomateid

• 1 tl kurkumit

• 1 tl karripulbrit

• 2 tl soola

VALMISTAMINE

Haki küüslauk peeneks. Koori ja tükelda bataat väikesteks kuubikuteks.

Prae küüslauk õlis kuldseks. Lisa pannile maitseained ja ingver ning kuumuta 1 minut.

Pese läätsed voolava vee all ning lisa pannile koos vee ja bataadikuubikutega. Keeda, kuni bataat on pehme, ja seejärel lisa tomatipasta, kookospiim, maapähklivõi ja kaks peotäit kirsstomateid. Hauta veel 5 minutit ja serveeri näiteks riisi ning maitserohelisega.

61 RETSEPTID

Toortatragranola kakaoga

g 8

KOOSTIS

• 1 banaan

• 3 sl kookosõli

• 2 sl maapähklivõid

• 2 sl toorkakaod

• 1 sl kaneeli

• 250 g toortatart

• 100 g kookoshelbeid

• 1 dl päevalilleseemneid

• 1 dl tšiiaseemneid

VALMISTAMINE

Pane ahi 160 kraadi peale soojenema. Võimalusel kasuta pöördõhu funktsiooni.

Pane kookosõli ahju paariks minutiks sulama. Purusta suures kausis kahvliga banaan, lisa maapähklivõi, kookosõli ja sega ühtlaseks seguks. Nüüd lisa kakao ja kaneel ning sega uuesti läbi. Lisa toortatar, kookoshelbed ja seemned. Sega kõik kokku, soovituslikult kätega.

Vala segu küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ühtlase kihina. Küpseta ahjus 7 minutit, sega ning küpseta veel 7–8 minutit, kuni granola on kuldne ja krõbe. Serveeri meeldiva jogurti, banaani või marjadega. Säilita õhukindlas purgis 1 nädal.

62 RETSEPTID

Kurgisalat

g 4 Elys Limbak Instagram: @elyslimbak www.taimselt.ee

KOOSTIS

• 1 pikk kurk

• 0,5 punast sibulat

• 0,5 tl soola

• 1 sl riisiäädikat

• 1 sl sojakastet

• 1 sl seesamiõli

• 2 sl röstitud seesamiseemneid

VALMISTAMINE

Pese ja viiluta kurk võimalikult peeneks. Aseta sõelale, lisa sool ning sega kätega. Jäta sõelale nõrguma, et üleliigne vesi eralduks. Võid veidi kurgiviiludest vett välja pigistada. Samal ajal haki sibul peeneteks ribadeks. Sega eraldi kausis kokku riisiäädikas, sojakaste ja seesamiõli. Sega kaste kurgi ja sibulaga. Rösti seesamiseemned ja lisa salatile. Lase salatil enne serveerimist vähemalt 15 minutit seista.

63 RETSEPTID

BURGER

• 500 g bataati

• 250 g musti ube

• 2 sl oliiviõli

• 0,5 punast tšillipipart

• 1 sibul

• 1 tl jahvatatud vürtsköömneid

• 0,5 tl Cayenne’i pipart

• 5–6 sl riivsaia

• soola

• pipart

AVOKAADOKREEM

• 2 avokaadot

• 4 tl laimimahla

• 2 küüslauguküünt

• peotäis koriandrit

• soola

• pipart

• maitsepärmi

SERVEERIMISEKS

• 2 tomatit

• 4 saiakuklit

• 2 sl veganmajoneesi

• 4 salatilehte

• jalapenot

Bataadiburger

VALMISTAMINE

Eelkuumuta ahi 200 kraadini. Koori bataat, lõika tükkideks, aseta ahjuplaadile ja küpseta u 20 minutit või kuni bataaditükid on pehmed. Loputa mustad oad külma veega ja kurna.

Püreesta oad ja bataat köögikombainis ning aseta segu suurde kaussi. Prae tšillipipart ja sibulat 1 tl oliiviõliga keskmisel kuumusel 3 minutit. Seejärel lisa pannile vürtsköömned ja Cayenne’i pipar ning kuumuta veel minut. Vala sibula-vürtsisegu bataadi-oapüreele, lisa riivsai. Sega korralikult ja maitsesta soola ja pipraga. Aseta segu 30 minutiks külmkappi tahenema.

Püreesta köögikombainis avokaado ja küüslauk koos laimimahlaga. Lisa ka soola ja pipart oma maitse järgi. Juustusema meki saamiseks võid püreele lisada ka maitsepärmi. Soovi korral lisa avokaadokreemile ka värsket koriandrit.

Kuumuta 1 tl õli pannil. Tee bataadipüreest 4 burgeripihvi ja prae mõlemalt küljelt u 3 minutit, kuni need on kuldpruunid. Serveerimiseks viiluta tomat ja jalapenod. Sega majonees ja jalapenod kokku ning määri kuklitele. Aseta kukli vahele tomativiilud, salatileht ja bataadiburgerid, mille peale määri avokaadokreemi.

64 RETSEPTID
g 4

KOOSTIS

• 1 pakk siidist tofut (võib hoida enne kasutamist külmkapis.)

• 4-6 värsket mahlast tomatit

• 1 spl Yaemon Tamari sojakastet

• 1-2 spl ekstra neitsioliiviõli

• 1 peotäis värsket basiilikut

• Must pipar maitse järgi

VALMISTAMINE

Pese tomatid ja lõika õhukesteks viiludeks. Pese basiilikulehed ja lase rätikul kuivada.

Ava tofu pakk, lase veel välja voolata ja aseta lõikelauale. Lõika tofu umbes sama suureks viiludeks kui tomatid.

Capri salat

Tõsta koostisosad suurele serveerimistaldrikule kas vahele või peale laiali tomat, tofu ja basiilik. Väikese caprese-torni saamiseks võite selle lamedalt laduda või virna laduda.

Nirista peale Yaemon Tamari sojakastet ja seejärel oliiviõli. Jahvata veidi musta pipart ja naudi.

JAAPANI MAHE SIIDITOFU

Clearspringi enimmüüdud Jaapani siiditofu on ideaalne toit rikastamaks igapäevamenüüd taimsete proteiinidega. Tihkem ja rikkalikum kui teised pehmed tofud, siidiselt pehme ja sileda tekstuuriga, säilitades samal ajal piisava tahkuse. Sobib asendama muna, piimatooteid ja liha sinu lemmikretseptides, nii magusates kui soolastes roogades.

mousse

Vaata retsepte E-poest: www.valete.ee

Clearspringi siiditofu leiad: Valete Ökokaupadest/ Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaailmast/ Maksimarketitest ning Konsumitest/Ökosahvrist.

RETSEPTID
Tofu-vaarika
Tofu “munapuder” Tofu majonees P Kõrge proteiinisisaldusega P Madala rasvasisaldusega P Gluteenivaba P Valmis söömiseks P Vegan

SALAT

• 120 g kinoad

• 320 g vett

• 70 g mandleid

• 1 punane sibul

• 159 g riivitud porgandit

• 1 purk kikerherneid

• 70 g rukolat

• 6 g münti

• 35 g kuivatatud datleid

Maroko

porgandi-kikerhernesalat

KASTE

• 90 ml oliiviõli

• 2 sl sidrunimahla

• 2 sl apelsinimahla

• 1 sl vahtrasiirupit

• 0,5 tl kaneeli

• 0,5 tl ingverit

• 0,5 tl köömneid

• 0,5 tl koriandrit

• 0,25 tl meresoola

• 0,25 tl jahvatatud paprikat

VALMISTAMINE

Keeda kinoa 12–15 minutit ja lase täielikult jahtuda. Rösti mandlid pannil keskmisel kuumusel kuldpruuniks ja lase jahtuda. Väikeses kausis sega kokku kastme koostisosad.

Lõika sibul väikesteks lõikudeks. Riivi porgand ja lõika datlid väiksemaks. Võta suurem kauss ja pane sinna rukola, sibulalõigud ja datlid, riivitud porgand, kikerherned, mandlid, kinoa ning münt. Kalla kaste peale, sega kõik korralikult läbi ja serveeri.

66 RETSEPTID
g 6

Suvine köögiviljasalat

SALAT

• 1 purk maisi

• 2 paprikat

• 4 tomatit

• 0,5 punast sibulat

• 2 rohelise sibula vart

• 1 avokaado

• 1 purk musti ube

KASTE

• 1 avokaado

• 80 ml vett

• 2 tl oliiviõli

• 1 tl laimimahla

• 0,25 tl vürtsköömneid

• soola

• pipart

VALMISTAMINE

Haki köögiviljad ning lisa oad ja mais. Kastme valmistamiseks eemalda avokaadolt kest ja kivi ning lisa sisu koos vee, oliiviõli, laimimahla, vürtsköömne, soola ja pipraga blenderisse ning töötle ühtlaseks kreemiks. Vala kaste salatile.

g
6
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.