Mereharidus
Meretaguses kõrgkooli Madli Vitismann, Tauri Roosipuu
E
esti Merea kadeemia 100. aastapäeva artiklisarjas „Minu aka dee mia“ olid eriti rõõmsameelsed vastused Saaremaalt. Kuressaares 1790. a ehitatud kohtumajas peatänava ääres paikneb Taltechi Eesti Mereakadeemia meremajanduse keskus ja koolimaja õues uues, veel pikemas hoones Taltechi Väikelaevaehituse Kompetent sikeskus ning klaaskoridor hoonete vahel seob õppe- ja teadustööd. Oma tööst rääkisid meretehnika ja väikelaevaehituse programmijuht Mihhail Afanasjev, laevaehituse professor Mihkel Kõrgesaar, teadmussiirde koordinaator Helen Sääsk ja laborite peaspetsialist Tarmo Sahk.
Saaremaalt ja mandrilt Enne meremajanduse keskuseks nimetamist oli Kuressaare kolledž, aga enne seda? Helen Sääsk: 1991. a tekkis Saarte Instituut, mille eestvedaja oli Maret Pank. Kui 1990. aastail mõeldi regionaalse kõrghariduse andmise peale, siis lõi tehnikaülikooli nõukogu 1999. a Kuressaare Kolledži – tähistasime mullu tehnikaülikooli 20. aastapäeva Saaremaal. Ja Maret Pank oli kolledži esimene direktor. Ar van, et kõrghariduse ja teaduse saarele toomisest hakkasid juured pihta. Praegu saab siin rakenduskõrgharidust ja Kuressaare Ametikoolis kutseharidust. On algatusi tuua Saaremaale veel mõni õpperühm. Üle poole tudengeid on mandrilt, mis neid motiveerib siia tulema? HS: Ar van, et otsus tulla tehakse õppekavade pärast, mida mujal ei ole. Väikelaevaehitus on peaaegu täielikult Saa remaa le koondunud. Ettevõtlus- ja elamusmajanduse eria lal on eelis, et ela musmajandust mujal üldse ei õpetata, samuti ettevõt lust ra kenduskõrgha riduse vormis. Peale õppekavade tõmbab inimesi ka sessioonõpe. Tudengid toovad positiivsena välja, 4
Meretehnika ja väikelaevaehituse programmijuht Mihhail Afanasjev, laevaehituse professor Mihkel Kõrgesaar, teadmussiirde koordinaator Helen Sääsk ja laborite peaspetsialist Tarmo Sahk. Foto: Tauri Roosipuu
et kuigi Kuressaare on kaugel, siis eriti kui oled töö ja pere kõrvalt õppija, tuled siia teise keskkonda, lülitad end muust välja ja võtad sellest olukorrast maksimumi. Kui palju on tudengeid? HS: 200 või veidi vähem. Kui palju aastas vastu võtate? Mihhail Afanasjev: Sügisel võtsime väikelaevaehitusse 22 ja ettevõtluserialale 33. Kui palju on lõpetajaid? MA: Murettekitavalt vähe, aja jooksul läheb paremaks. Lihtsamaks on teinud, et oleme mitu aastat saanud üht ja sama kava õpetada. Tänavu on lõpetajaid palju rohkem kui siis, kui ma ise lõpetasin – meil astus 21 inimest kooli ja lõpetas neli. Neli lõpetas normajaga, aga hiljem? MA: Hiljem lõpetanuid oli rohkem kui neli. Tarmo Sahk: Mul juhtus esimese nädala teisel päeval, et füüsikaloengu alguses küsisid kaks noormeest: kas me hakkame füüsikat õppima?! Õpetaja küsis, kas sõna „väikelaevaehitus“ ei anna vihjet selle kohta, mis tuleb: matemaatika-füüsika-keemia, materjalid ... „Ei, füüsikat me küll õppida ei taha,“ tõusid noormehed püsti ja läksid minema. Mihkel Kõrgesaar: Ongi plaanis sisseastumisvestlustega tutvustada seda õppekava paremini, et see on inseneriala, nii et peab oskama füüMEREMEES NR 1 2020 (307)
sikat, matemaatikat ja muud. Kui see selgeks teha, võib-olla siis kaob illusioon ja need inimesed meile ei tule. Nii suureneb ka lõpetajate osakaal. MA: Lõpetamise osakaal suureneb, vastuvõtt ilmselt sellevõrra väheneb. Lõpetajate arv jääb samaks, aga statistika paraneb, kui me ei võta vastu inimesi, kes ei sobi sellele kavale. Otse gümnaasiumist tulijate osakaal on väga väike, 1-2, alla 25-aastasi on vaid kolmandik. Kõik on vahepeal midagi muud õppinud või kuskil töötanud. Aga turundus on ülikoolil tsentraalne ja Taltech keskendub ikkagi andekatele gümnaasiumilõpetajatele. Kui meie sihtgrupp on iseseisev õppija, siis tulenevalt meie sessioonõppest ja praktika suurest osakaalust peaks turundus ehk keskenduma iseseisvatele õppijatele. Kas on vaja kõigepealt õpetada õppima? MA: Ar van, et seda on vaja igal esimese astme kõrghariduse kaval, vähemalt esimesel semestril. TS: Päevaõppes käiakse iga päev koolis, nähakse kursusekaaslasi ja õppejõude. Siin käivad nad kord kuus ühe nädala jooksul. Siis on hoiak, et ma seda inimest nüüd kuu aega ei näe, aga pean tegema need-ja-need asjad ära. Keegi ei torgi mind vahepeal selle pärast ja miski ei stimuleeri seda homme tegema. MK: Olen ürita nud neile kodutööd niimoodi sättida, et kui tundub,