Issuu on Google+

30pluss

LAE TASUTA LOE TASUTA AJAKIRI TEADLIKULE TARBIJALE

NR 1 (12)

JUUNI 2015

ILU

TEHNIKA

Efektse hennamaalingu tegemiseks kulub mõnikümmend minutit. Rõõmu sellest jagub mitmeks nädalaks.

Kellele põles fooris punane tuli? Kes põhjustas avarii? Autokaamera filmitud tõestusmaterjal annab neile küsimustele väga kiiresti vastuse.

>> lk 18–19

>> lk 20–22

Aeg – investeeringu parim sõber Loo endale Nordea globaalsete fondidega fondiportfell! Minimaalne investeering 50 €.

Investeering fondiportfelli märkimistasuta

Tutvu lähemalt ja lepi aeg nõustamiseks nordea.ee/fondiportfell

Nordea Grupp haldab varasid 262 miljardi euro väärtuses.

Investeerimisportfelli väärtus võib kasvada või kahaneda sõltuvalt arengutest maailma finantsturgudel, mistõttu võib investor osaliselt või täielikult investeeritud kapitali kaotada. Nordea ei vastuta mistahes kahjude eest, mida investor võib eelnevaga seoses kanda. Investeering fondiportfelli peab vastama kliendi riskihindamisküsimustiku tulemustele. Pakutavate fondi osakute prospektid leiad: nordea.ee/fondiportfell


puhkus

Suvel korterisse: kes hiljaks jääb, see ilma jääb Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2015

Peatoimetaja Merili Nikkolo, e-post merili.nikkolo@ajaleht.ee Keeletoimetaja Reeli Ziius, e-post reeli.ziius@ajaleht.ee Küljendaja Liina Valt, e-post liina.valt@ajaleht.ee Müügijuht Jane Barbo, e-post jane.barbo@ajaleht.ee Reklaamipindade broneerimine: Heli Bernhardt, e-post heli.bernhardt@ajaleht.ee, telefon 447 7077 Ajakirja Osuti toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest. Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu tn 8, 71020 Viljandi Telefon 433 0040 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 32 500

Merit Männi merit .manni@ajaleht.ee

S

uviseid reisiplaane tehes peab kõiksugustele väljaminekutele lisaks arvestama ka sellega, kust leida ööbimiskoht. Kes vaid päevaks mere ääres varbad liiva sisse tahab suruda või Lõuna-Eestis kuppelmaastike ilu nautida, sel pole ööbimiskoha pärast vaja muretseda. Hommikul vara kodunt startides jõuab

KATI MÄEKALLAS on Saaremaal Kuressaares külaliskorterite väljaüürimisega tegelenud kolm aastat.

kodumaa kauneimaid paiku küllalt näha ning õhtul saab kodus oma voodis taas teki üle nina tõmmata. Kui on aga plaanis pikemalt mõnda kuurortlinna suvitama jääda, peab vaeva nägema. Vedanud on neil, kes suveplaane tehes saavad loota Eesti popimates suvituslinnades elavate sugulaste külalislahkusele. Hotellide hinnad kerkivad suveperioodi eel sama kiiresti kui numbrid välitermomeetril ning kui õigel ajal broneeringu maha magad, on kõik majutuskohad suveturiste täis. Hosteli või kämpingu tüüpi majutus on ehk hotellist soodsam, ent pole kõigile meeltmööda. Järjest rohkem eelistavad suvitajad hotellidele privaatsemat külaliskorteri tüüpi >> lk 4

FOTO: ERAKOGU

REKLAAM

aasta ringi

Hotell Spaa Konverentsikeskus Restoran Pubi Tornikohvik Ujula Bowling

Telefon 766 5500 | sales@pjpk.ee www.pyhajarve.com

Juuni 2015

3


puhkus

majutust – saad enda käsutusse toa vþi kaks, kasvþi kogu maja. Aga tuleb kiiresti tegutseda. Kinnisvaraportaalist vþib leida hulgakaupa kuulutusi, milles soovitakse suvituspealinnana tuntud Pärnus korterit osta. Soovitatavalt 2–3toalist. Mängus pole aga asjaolu, et kþik korteriotsijad sooviksid mere äärde elama kolida. Kortereid ostetakse plaaniga neid suvekuudel välja ßßrida. See on tulus äri.

Enim ßßritakse nädalaks Pärnus ĂœlejĂľe linnaosas elav Merlin pakub kodumajutusteenust suveturistidele kolmandat aastat. „Varem tegeles sellega ämm, me nßßd jätkame tema alustatut,â€? Ăźtleb ta. Järjest populaarsust koguvat tulusat ärimudelit – ostad mĂľnes suvepealinna korrusmajas korteri vĂľi kaks ja ßßrid need suvel välja, Merlini pere ei praktiseeri, sest aastate eest ehitasid ämm ja äi selle eesmärgiga oma eramu kĂľrvale veel teisegi maja, kus soovijad suvel peatuda saavad. Rannast 15–20minutilise jalutustee kaugusel asuvas kahekorruselises majas on voodikohad Ăźheksale inimesele, lisaks kaks välivoodit ning pĂľrandal on ka madratsipinda mitmele inimesele. Tube ßßrib perenaine välja nĂľudluse järgi: Ăźhe- vĂľi paarikaupa, samuti on soovijatel vĂľimalus rentida kogu majaosa. Olemas on kÜÜginurk ja pesemisruumid. Avaral Ăľuealal on ruumi nii autoparkla kui ka grilliplatsi tarvis. Kuigi eelmisel hooajal lasi Merlin oma majutuskohta reklaamida maaklerifirma vahendusel, siis algava suvitushooaja eel on ta teavitustÜÜd teinud Facebooki lehel. Suurt reklaamikampaa-

MIKS EELISTADA KĂœLALISKORTERIT? • Hotellist soodsam • Privaatsem ja ruumikam, sobib peredele ja sĂľpruskondadele • VĂľimalus endale sobival ajal sßßa valmistada • Tavaliselt lubatud ka lemmikloomad

HINNANĂ„ITED (ĂœKS Ă–Ă–): VĂľrus 35–85 eurot Haapsalus 15–255 eurot Narva-JĂľesuus 40–100 eurot Tartus 25–229 eurot Pärnus 17–225 eurot Paides 45–65 eurot Kuressaares 49–190 eurot Allikad: Booking.com; puhkaeestis.ee; kinnisvarafirmad

niat ta oma sþnul ei planeerigi, kuna varasematest aastatest on arvestatav klientide vþrk juba välja kujunenud ning kþige paremini ongi Merlini arvates mþjunud suust suhu leviv reklaam. Majutushooaeg algab tema sþnul juuni algusest ja kestab augusti lþpuni, perenaise tähelepanek on, et ßßritakse kþige rohkem nädalaks. „Ka selline neljapäevast pßhapäevani variant on väga popp. Reeglina on nädalavahetused kþik ikka broneeritud ning kaugemalt tulijad on ka 2–3 nädalat kohapeal.� „Paljud kliendid on juba tuttavateks saanud, sest nad on igal aastal meie juures puhkamas. Enamasti peatuvad siin eestlased, Lätist käib igal suvel kolm peret ning kahel varasemal aastal on ka Venemaalt käinud väga toredad inimesed, loodan neid ka sel suvel näha,� räägib ta. Merlin tunnistab ausalt, et kuigi ßldjuhul pole suveßßrnikega probleeme olnud, siis vþimalusel ta soomlastest kliente siiski väldib. „Liiga palju ebameeldivaid kogemusi,� kommenteerib ta napilt. Kui enamasti ßritab suvepuhkusel eestlane vähemalt nädala jagu peatuda Pärnus ning seetþttu on ka majutust turismi tipphooajal seal suhteliselt keeruline leida, siis Eestis on teisigi avastamist väärt paiku. Viljandi linn, kus sel suvel on tulemas nii rahvusvahelised hansapäevad kui ka iga-aastane folgifestival, avaldas juba mþne aja eest ßleskutse, et ootab linnakodanike abi, kes oleksid nþus kßlalistele oma korterit ajutiselt välja ßßrima. Hansapäevade ajaks kaugemalt ja lähemalt saabuvate kßlaliste tarvis alternatiivmajutust koordineeriv Sille Ardel ßtleb, et olemas on ligi

40 pakkumist, mille seas on nii terveid kortereid kui ka tube eramajades ja korterites. „On ka hoovi peal asuvaid kßlalistemaju ja paar linnast väljas asuvat puhkemaja,� ßtleb ta. Kodumajutuse info on ßleval rahvusvaheliste hansapäevade kodulehel. Sille Ardeli sþnul täieneb kinnisvarabßroo Uus Maa hallatav portaal pidevalt. „Teeme majutusvþimalused järjest nähtavaks.� Samuti on kodumajutuse lehekßljel ßleval teisi majutuskohti, mis on Viljandis vþi selle lähedal saadaval. Marko Kotsar andis oma vanalinnas asuva kahetoalise korteri ßßrile ning see broneeriti lennult. „Sinna majutatakse Viljandi sþpruslinna ametliku delegatsiooni liikmed,� täpsustab Kotsar. „Eelkþige pani mþtlema tþsiasi, et linnal tekkis suure rahvahulga majutamisega probleeme – hotellikohti lihtsalt ei jätkunud. Kuivþrd meil oli olemas väga heas asukohas, hansapäevade sßdames, selline korter, mida me sel ajal ise tingimata kasutama ei pea, siis sßndiski otsus suurßritusele ka omalt poolt þlg alla panna. Natuke ju uhke tunne kah, et oled olnud ßks aktiivne osake suurßrituse toimemehhanismist,� lisab ta. Kotsar ßtleb, et vähemalt esialgu jääb korteri kßlalistele väljaßßrimine ßhekordseks projektiks. „Eks tulevik näitab. Proovime esimese kogemuse ära ja siis mþtleme edasi. Tegelikult juba uuriti ka folgi ajaks ßßrimise vþimaluse kohta, aga ßtlesime praegu ära, sest sel ajal tahaks ise linnas peatuspaika omada.� Hind kßlaliskorteri suvistele elanikele kujunes Kotsari ßtlust mÜÜda läbirääkimistel maakleriga, kes kodumajutajate registri jaoks andmeid

REKLAAM

+­­"+",&4,64&45

-&*"#5&(&764&

*("4V"/64&4,Ăƒ-"4T"+" t(**%*("&,4,634*00/VÂż*  *4&4&*4&V56T76.*/&,&4,64&(" tP"37&4Âż*54""%+­37& ."*454&15&.#3*/*

tÂż11&130(3"..*% t4&.*/"3*% t1&0-"6"%

467&)00"+"-"7"56%5&33"44 -*4"*/'0+"#30/&&3*.*/& JOGP!KBBBFHFFWĂœJ]XXXKBBBFHFF]BWBUVE&o1o 4BBEKĂŠSWF ­LTJBMFWJL 5BSUVWBME 5BSUVNBB

4 Juuni 2015

–


puhkus

kogus. Hind sõltub pinna suurusest, privaatsusest, asukohast linnas, ruumide seisukorrast jne. „Minu teada algavad hinnad 10–15 eurost öö ühe inimese kohta ja lähevad välja umbes 25 euroni. Meie korteri hind sai määratud nii, et terve korter üheks ööks on 100 eurot ja inimeste arvuga seda siduma ei hakanud, et soovijate jaoks oleks olukord paindlikum,” kirjeldab ta. Üks soovitus on juristiametit pidaval Kotsaril külaliskorteriga tegelejatele küll. „Tean, et avaliku pakkumise puhul on lepingute sõlmimine ja üürimiskokkulepped osapoolte enda teha. Juristina paneksin aga küll inimestele südamele ikkagi sõlmida kirjalik lihtsamat sorti üürileping, et hilisemat võimalikku segadust vältida. Linnavalitsusega teeme ka väikese kirjaliku üürilepingu.”

Saaremaal algab hooaeg aprillis Kati Mäekallas on Saaremaal Kuressaares külaliskorterite väljaüürimisega tegelenud kolm aastat. Eesti suurima saare pealinnas ja selle lähiümbruses on küll ka piisavalt hotelle, kämpinguid ja ühiselamu tüüpi ööbimiskohti. „Kõigile ei sobi hotellimajutus. Oletame, et tegemist on kahelapselise perega, hotellis on veidi keeruline – lapsed pead põhimõtteliselt panema välivoodile magama. Pere või sõpruskonna jaoks on kahetoaline külaliskorter kindlasti mugavam variant.” Lisaks on külaliskorteris olemas kõik see, mida pakub hotell: pesemisvõimalus, televiisor, eestlasele nii hädavajalik wifi-ühendus ning kööginurk, kus saab süüa valmistada endale sobival ajal. >> lk 6

KÜLALISKORTEREID LEIAB Eestis igale maitsele (piltidel on näiteid Pärnu ja Kuressaare majutusvõimalustest).

FOTOD: ERAKOGU

REKLAAM

22. AUGUSTIL 2015 VANAMÕISA VABAÕHUKESKUSES HARJUMAAL

Peaesinejad: FOLKMILL JA TRAFFIC LAADAL MÜÜGIL PARIM EESTI TOIT JA KÄSITÖÖ

Tulge ja avastage suvine

Sagadi mõis!

Uhke mõisahäärber, vahva metsamuuseum, kaunid aiad ja pargid, maitsvate roogadega restoran.

Ootame laadale kauplema ettevõtteid ja eraisikuid, kes pakuvad müügiks Eestis toodetud käsitööd, talu- ja mahekaupa ning erinevaid taimi ja istikuid.

Magus uni hotellis või hostelis garanteeritud!

UUS! Sellel aastal avame esmakordselt Tänavatoidu Tänava, kuhu ootame põnevaid maitseelamusi pakkuvaid tänavatoitlustajaid!

RMK Sagadi mõis Sagadi, Vihula vald, Lääne-Virumaa telefon 676 788 sagadi@rmk.ee www.sagadi.ee

e in im r ee .ee str aat i eg öl e r sitö t eja kä pl w. u w Ka w

Juuni 2015

5


puhkus

Kaks korterit, mida ta välja üürib, asuvad Kuressaares vanalinna ja kesklinna piirkonnas, kus kõik vajalik on käe-jala juures, piisavalt lähedal asub Kuressaare loss ja ka merevaate nautijatel ei tule pikalt jalutada. „Hooaeg algas tegelikult juba aprilli viimasel nädalal ja mai esimestel päevadel, esimesed broneeringud on suveks tehtud. Mul on üks seltskond, kes on igal aastal Saaremaa ralli ajal siin käinud, aga seekord jõuti neist ette. Ma poleks uskunudki, et juba aprillis keegi korteri oktoobriks broneerib,” ütleb Mäekallas, kes oma majutusteenust reklaamib peamiselt Booking. com lehel. „Ka puhkaeestis.ee lehel on info olemas, aga selle kaudu pole kliente peaaegu tulnud. See variant eriti ei tööta, ei osata sealt otsida.” Kolme hooaja jooksul on ta täheldanud, et vaatamata konkurentsile, mida pakuvad Saaremaal hotellid ja teised külaliskorterite ning majutusasutuste pidajad, jagub kliente kõigile. „Saaremaa ralli, merepäevad ja ooperipäevad – need on põhilised sündmused, mis toovad linna rahvast täis,” teab ta. Suurüritused mõjutavad loomulikult ka majutuse hinda – kui hooaja alguses saab neljaliikmeline seltskond või pere külaliskorteri enda käsutusse 69 euroga, siis ooperipäevade nädalal tuleb sama korteri eest välja käia juba 150 eurot. Ent hoolimata suvistest suurüritustest, mis kõikides majutusasutustes hindu kergitavad, saab Mäekallas nentida, et klientide vähesuse üle kurta küll ei saa. See andis ka julgust avada sellel hooajal lisaks kahele korterile kuue toaga külalistemaja. „Tulemustest saab rääkida järgmisel aastal. Uus asi vajab sissetöötamist.”

REKLAAM

TIPPAJAL TULEB ÜÜRNIKUD SAUNA MAJUTADA Pärnus kodumajutust pakkuv Merlin sõnab, et juulikuu on majutajate jaoks Pärnus kindlasti tippaeg, siis on nõudlus küll suur. „Teen koostööd paari kohaga, kes samuti külaliskortereid välja üürivad, juulis ikka jagame ja mahutame puhkajaid omavahel. Teinekord olen mõelnud, et selleks ajaks võiks majale veel kolmandagi korruse peale ehitada, sest siis on mul isegi saun suvitajaid täis,” ütleb ta. Merlin selgitab, et suvehooaeg algab juunis, sügisest mai lõpuni üürib ta tube näiteks õpilastele. Kuu maksab 130 eurot, selle summa sees on ka kommunaalkulud. „Katsun hinnaklassi ikka soodsa hoida, suvel maksab üks öö 20 eurot, alla 6aastased lapsed on tasuta ning vanemad kui 6aastased 10 eurot,” ütleb ta. „Nädalaks üürimise korral lepime hinna juba individuaalselt kokku, tavaliselt jääb see 250 euro kanti.”

13. juunil Rakvere laululaval, start 15.00! Piletid Piletilevis ja kohapeal.



Ilves: „Igaühel võib olla eelmiseid suhteid, aga kas need jätkuvad minu selja taga?“ Orav: „Oma naise pärast võid sa küll päris rahulik olla!“

 


reklaam


FO TO :

GE

RL

I IL

D

koduaed

Võrkkiike võib kasvõi terve pere pugeda Birgit Itse birgit.itse@ajaleht.ee

K

oerulane Kirsika Ilmjärv ütleb, et tema jaoks on võrkkiik puhkuse, eriti selle alguse sümbol. Aastaid postitas ta puhkuse esimesel päeval sotsiaalmeediasse oma ajajoonele foto, kus paistsid varbad, võrkkiige ots ja puude ladvad. Pildistajaks mõistagi varvaste omanik ehk Ilmjärv. „Check in maal” on kirjas 2013. aasta postituse juures.

Pulkadega kiikesid lastega perre ei soovita Ilmjärve sõnul meenub talle võrkkiigega palju positiivset – lapsepõlvemängud ja viimasel ajal ka lähedastele tehtud kingitus – just võrkkiige näol. „Ühele sõbrannale kinkisin mitte päris taREKLAAM

8 Juuni 2015

Kahe puu vahel lebamiseks miseks võib valida a lihtsa võrkkiige, kiige, aga tootjad ad on leidnud ud lahendusi, kuidas eemal hoida putukad, mahutada rippkiike suurem seltskond või pakkuda tavalise telgi asemel teisi magamisvõimalusi.

valise võrkkiige, vaid sellise tooli moodi,” kirjeldab ta. Kaubandusest võrkkiike otsides kohtab mõisteid rippmatt, rippvoodi ja rippkiik. Osaühingu Linalaps juhatuse liige Gerli Ild täpsustab, et sisuliselt on tegemist sama asjaga: riputatava lamamis- või istumisalusega, mis on valmistatud kas võrgust või kootud kangast. „Kui hakkasime kootud kangast rippkiikesid kümmekond aastat tagasi Eestisse tooma, olime valiku ees, millist mõistet kasutada. Võrkkiik ei sobinud, sest tegemist polnud ju võrguga, nii tuletasimegi saksakeelsest sõnast rippmati, kuid praegu on kasutusel rippkiik.” Võrkkiikede valik on äärmiselt mitmekesine. On tihedamat ja hõredamat võrku, pulgaga ja

pulgata kiikesid. Igaühel oma eelised. Edasimüüjad annavad kodulehekülgedel põhjalikke selgitusi, mille põhjal valida see õige. Brasiilias valminud käsitöökiikede kohta ütleb Gerli Ild, et pulkadega kiikesid nad lastega perre ei soovita, sest need võivad kergesti ümber pöörduda ja lapsed neilt kukkuda. Pulkadeta kiige eelis on tema hinnangul see, et kiik ei kõigu küljelt küljele. Sellise kiige soetamisel tuletab Ild meelde, et sellel tuleb maksimaalse mugavuse saavutamiseks lamada diagonaalselt. „Kui istuda on mugav, aga lamades tundub, nagu oleksite augus, võib olla, et kinnitused on liiga lähestikku.” Sobiv kaugus kiige otste kinnitamiseks on tema sõnul võrdeline kiige üldpikkusega. „Võib


koduaed

VÕRK KIIGES PUHKAD PAREMINI

RI KAL

JURAN

D

Meditsiiniuuringud on oletanud, et mõõdukas kiikumine ja võrkkiige sujuv liikumine võimaldavad võrreldes tavalise madratsiga paremini uinuda. 2011. aastal kinnitasid Genfi ülikooli uneteadlased eksperimendi järel, et võrkkiik sobib uinakuks paremini kui tavaline voodi. Katses osalenud 12 vabatahtlikku said valida, kas magavad pärastlõunase uinaku võrkkiiges või traditsioonilises voodis. Katse näitas, et võrkkiiges jäid inimesed kiiremini magama ja magasid sügavamalt kui tavalises voodis. Uuring näitas ka märke peaajus, et võrkkiiges maganud katsealused puhkasid end tavapärasest paremini välja. (Postimees.ee)

FOTO : LAU

ka paarkümmend sentimeetrit lähemalt, aga mitte rohkem,” soovitab ta. Samuti on pulkadeta kiike lihtsam hooldada – seda võib pesta pesumasinas. Aastate jooksul on ostjal kujunenud välja oma lemmikud – väiksed ilmakindlad rippkiiged, kaheinimesekiiged ja suured, keskmisest kallimad makrameega rippkiiged. „Neid pitsilise servaga kiikesid on ostnud nii eraisikud, turismitalud kui ka ettevõtted suuremas koguses, et neid kinkida,” teab Ild. Kui tavalisel kiigel on massipiirang 120 kilogrammi ja veidi rohkem, siis suurimad kiiged kannatavad ka 200–280 kilogrammi. Suurima mahutavusega kuueruutmeetrise rippkiige enda kaal ulatub 3,3 kilogrammini. Selle pikkus on 4,5 meetrit ja kiige tegemiseks on kasutatud umbes 6000 puuvillalõime. „Need kiiged on valmistatud Brasiilias küll traditsiooniliste meetoditega, aga need pole põõsas kootud, vaid kvaliteedi eest hoolitseb Saksa ettevõte, kel on kõik normid täidetud. Seega võib raskuspiirangut usaldada,” räägib Ild. Materjalidest eelistavad kliendid tema sõnul puuvilla ja polüestri segu. „Seda võib jätta päikese ja vihma kätte, see ei pleegi nii kergesti, samas kuivab kiiresti,” toob ta eelised välja. Trendidest märgib ta rippkiikede kasutamist toas. Seega ei ole rippkiik ainult ilusa ilma aksessuaar – seda saab lakke kinnitades kasutada ka vihmase ilmaga. Üsna populaarsed on tema kinnitusel matkakiiged, mis on kerged ja võtavad väga vähe ruumi. Materjalina kasutatav langevarjusiid laseb õhku läbi. „Osa matkakiikedest on väga suurte mõõtudega, pane või terve pere sisse,” sõnab Ild. Kiik ise on kerge:

kaalub vaid 300–600 grammi, mõõtudelt nagu üks fotoalbumi pilt: 15 x 20 sentimeetrit. Moskiitovõrguga kiikede vastu on samuti huvi suur – saavad selles ju lapsed segamatult lõunaund nautida. Ild lubab, et peagi on müügile tulemas spetsiaalse loodusliku vahendiga immutatud rippkiik, millest putukad eemale hoiavad. „Ega meie koostööpartner kõiki ärisaladusi ei avalda, seega päris täpselt ei oska öelda, millega tegu, aga pidi olema tervisele ohutu,” teab Ild rääkida.

Rippvoodi võib soojal ajal asendada telki Niinimetatud matkakiikesid müüb ka osaühing Matkasport. Nende veebiküljelt leiab Ferrino nailonkiige, millel on kaasas moskiitovõrk ja mis on veekindlas kandekotis. Osaühingu tegevjuht Anneli Mere täpsustab, et osa rippvooditest mahub sõna otseses mõttes tagataskusse, teistel on kaasas katus, mis hoiab eemal vihma ja lume. „Poes on meil kolme sorti asju, millega puude vahel lamaskleda, ise olen kasutanud hammocktelki ja võrkkiike.” Hammock ehk rippvoodilaadne telk oli Merel kaasas matkal Kariibi saarte džunglis. „Seal polnud magamiseks sobivat maastikku,” kirjeldas ta. Teisel korral leidis telk kasutust Eestis vastu talve, kuid siis tundus Mere jaoks öö jahedavõitu. „Suvel on neis magamine väga mõnus. Sinna mahub ka mitmekesi, aga peab arvestama, et kõik vajuvad keskele kokku.” Samuti hoiatab Mere, et kel selg haige, võiks eelistada teist magamisviisi – kumeras asendis kipub selg väsima. Osaühing Vaata müüb Šoti kaubamärgi DD Hammocks militaar- ja laagrivarustusena kasutatavaid tooteid. Veebilehelt ripptelk.ee võib lugeda, et tegu on ühe vähese rippvooditootjaga, kelle rippvoodeid saab julgelt nimetada ka ripptelkideks, kuna on kasutatavad nii maas kui õhus. Näiteks on osal toodetest veekindel põhi ja kaasas kaared. Lisaks välismaistele tootjatele tegeleb rippvooditega Eesti ettevõte Rootsmann OÜ, kes valmistab neid koostöös MatrixPro’ga. Matkajate seas on rippvoodid ehk võrkkiiged-

telgid üha populaarsemad. Nii mõneski matkalaagris asendavad need traditsioonilisi telke – sagedamini just siis, kui matkale on tuldud üksinda. Matkajuht ja ülikooli lektor Mart Reimann ütleb, et aeg-ajalt natuke kiikuda on võrkkiiges mõnus, aga sellist magamisviisi ta mugavaks ei pea. „Ma olen proovinud neis sees olla, aga ööbinud pole.” Reimann põhjendab, et eelistab magada pigem kõhuli, mis kumerapõhjalises rippvoodistelgis tundub keeruline. Reimanni meelest õigustab selline magamisviis end soisel alal või troopikas, kus maapind pole telgi kinnitamiseks sobiv. „Eesti loodusoludes saab maapinnal telkida.” Reimann teab, et mõnele selline magamisviis väga meeldib ja nad kasutavad puude vahele või nööri külge kinnitatavat magamisaset sageli. Ta tuletab õhus magajatele meelde, et isegi kui magamisase pole kinnitatud maapinnale, on tegemist siiski telkimislaadse tegevusega. „Mõned on arvanud, et rippvoodiga on lubatud ööbida ka seal, kus telkimine on keelatud. Mina olen teist meelt.” Reimann selgitab, et ööbimisega kaasnevad ka teised keskkonnamõjud: tavaliselt einestamine ning paikkonnas ringi liikumine. Osaühing Laikali on juba viis aastat eestlasi omanäoliste ripptoolide (väiksel pildil) ja lamamiskiikedega rõõmustanud. Neid omapäraseid kiikesid kauplusest ei leia, müümas käib ettevõte kiikesid põhiliselt laatadel. Nad on otsustanud keskenduda vaid lastele. „Esialgu oli sihtgrupp laiem, aga nüüd teeme toodangut, mida saavad kasutada lapsed kuni teismeeani,” täpsustab ettevõtte juhatuse liige Lauri Kaljurand. Kaljuranna maakodus on üks Kerala osariigist pärit võrkkiik, mis suvisel ajal verandal tihedat kasutust leiab. „Ühel India reisil jäid need kiiged silma,” selgitab ta ettevõtmise algust. Indias Kerala osariigis käsitööna valmistatud kiikede materjaliks on puuvill ja puit, värviliste kiikede juures on kasutatud looduslikke värve. Just seetõttu paneb Kaljurand inimestele südamele, et nad värvilisi kiikesid vihma käes ei hoiaks. „Värv kulub veega maha,” põhjendab ta. Samas sobivad lamamiskiiged, hällid või kookontüüpi toolid ka siseruumidesse.

REKLAAM

AUHINNAFOND

VÄLJA KUULUTATAK SE: „AASTA RÕDU“ 1500 € REISIKINKEKAART

Bauhofi Aiaparadiis väärtustab nutikaid, julgeid ja rõõmsameelseid rõdu- ning terrassilahendusi! Tee endale ise maitsetaimede- või lillesein, mõnus puhkenurgake raamatu lugemiseks või anna oma rõdule/terrassile täiesti uus väljanägemine.

„NUTIKAS Rõdu“ 200 € Bauhofi kinkekaart „SUURIM muutuja“ 200 € Bauhofi kinkekaart „RAHVA lemmik“ 100 € Bauhofi kinkekaart

Täpsem info: www.bauhof.ee/rodukonkurss

Esita pildid hiljemalt 26. juuliks 2015!

Juuni 2015

9


koduaed

REKLAAM

LEIA LETILT Bassein – see on vesi, vesi – see on elu!

Polüpropüleen-basseinid on kompaktsed, kiirelt ja lihtsalt paigaldatavad, keskkonnasõbralikud, hügieenilised ja soodsad! 10 m bassein kaalub vaid 500 kg – võta kas või kolides kaasa ja uues kodus supled jälle!

Spaa koduhoovi? Miks ka mitte!

Köetavas basseinis naudid suve aasta ringi! Pikkus kuni 10 meetrit, sügavus 1,5 meetrit. Garantii 10 aastat. Müük ja info tel 5192 4650

Kuido Saarpuu kuiido saarpuu@ajaleht kuido.saarpuu@ajaleht.ee j ee

www.bassein.ee

INFRAPUNASAUN Leevendab kroonilist väsimust, lihasevalu, elavdab närvisüsteemi, potentsi, kergitab kasvuhormoonide g taset, muudab reipaks ning on tõhus tselluliidi lammutaja. 30minutilise seansiga põletab saunaline üle 600 sib kalori. Ehkki temperatuur püsib 35–45 kraadi piires, on selle soojustoime sügavam ja efektiivsem. Infrapunasauna kasutatakse ka raviotstarbel. Mõeldud kogu perele. Meie infrapunasaunades on kasutatud vaid Eesti puitu ning Soome firma Polarheat Oy kõrgtehnoloogilisi ja kvaliteetseid infrapunaelemente, mis on kõikjal sisevoodri taga – ka laes ja põrandas –, tagades saunas 100 protsenti ühtlase soojuse leviku, puuduvad ülikuumad pinnad. Toodame eri suuruste ja viimistlusastmega standardkabiine ning ehitame tava- ja infrapunasaunu kliendi vajaduste järgi. Hinnad alates 600 €

SAUNAPOOD

Kerised ja saunatarvikud suitsusaunast aurusaunani Müügisalong asub Viljandis ja on avatud esmaspäevast reedeni 10–18 ja laupäeval 10–14. Tellimine ja info telefonidel 5669 6549 ja 5699 7233, e-post myyk@kerised.ee. Toimetame kauba kohale üle Eesti. Sauna teeb nauditavaks Kerised.ee!

Kui ruumi, vahendeid ja tahtmist jagub, sobib spaamõnudeks ka tagahoov. Peale eriskummaliste saunade jõuavad koduaedadesse üha enam kümblustünnid ja välibasseinid.

Mõnusa leili võib saada ka mõne „Naudi leili ja ära vigise,” tervitab tulijat silt Kaanjärve talu ühe kasvuhoonelaadse hoone ukse kohal. Talu asub Paide vallas Taga-Võõbu külas sügavate põlismetsade vahel. Sealsel pererahval on kogemust juba kahe kilesaunaga. Peretütar Liisa Hendrikson selgitab, et neil pole elumajas vett, kuid pesemisruumi oli hädasti vaja. Võttes eeskujuks ühes ammuses ETV saates „Pealtnägija” näidatud saatelõigu, ei pidanud Liisa vennad kaua aru ning ehitasid koduhoovile suvise lööktööna ühe sellise. „Alguses pidi kilesaun olema ajutine, kuid et tuli välja vahva asi, jäi see alles,” selgitab ta. Kaanjärve talu kilesaun on ehitatud puidust kergkonstruktsioonile, katuski on laudadest. Seal on kolm ruumi: eeskoda, pesu- ja leiliruum. Puitvoodriga ülelöödud on vaid üks äärmine otsasein, saunaahju ümbrus on vooderdatud telliste ja metallplaatidega, muidu katab saunamaja seinu kile. Liisa Hendrikson räägib, et kile pärineb tavalisest aiatarvete kauplusest. „Tavaline kasvuhoonekile on kuumusele tegelikult üllatavalt vastupidav, kuid meie vahetame seda iga kahe-kolme aasta tagant. Eks kile läheb ju mustaks,” ütleb ta.

Kilesaun kestab aastaid Võrreldes tavalise Soome saunaga on kilesauna leil Hendriksoni sõnul sootuks teistsugune. „Olenevalt saunaahjust kilesaunas temperatuuri üles saamisega probleeme pole, kuid võib küll öelda, et

10 Juuni 2015

sealne leil on niiskem. Puudub selline terav kuumus,” avaldab ta. Teadaolevalt ei ole ühtegi teist ettevõtet peale Tigeri Invest OÜ, kes tegeleks kilesaunade valmistamise ja müügiga ning mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. Ettevõtte esindaja Raido Kärdla arvateski on kilesauna eeliseks soodne hind. Samuti on seda võrdlemisi lihtne valmistada, iga meistrimees saab hakkama. Kuigi kilesaunu on võimalik tellida erineva kuju ja suurusega, eelistatakse enamjaolt siiski standardset sauna põhjaga 2 x 3 meetrit. Saunas on tavaliselt vaid üks ruum. „Kilesaunas käimine erineb tavasaunas käimisest eelkõige selle poolest, et saunas on sama ruum nii leiliviskamiseks, pesemiseks kui ka riietumiseks. Kuna seinad on kilest, siis võib kile läbi paista. Siiski, kui naabrid on uudishimulikud, saab kilesauna seinad katta näiteks roomatiga, läbipaistmatu kilega või mõne muu materjaliga. Sauna kütmine käib nii, nagu aastasadu on käinud – kuivad halud kerise alla ja vähem kui tunni ajaga on vesi kuum ja saun valmis,” selgitab ta. „Pelgama ei pea isegi pakaselisi talveõhtuid. Saun soojeneb üles probleemideta ja leiliviskamine ei jää suvisele grammigi alla. Arvesse tuleb vaid võtta, et saun jahtub sama kiiresti kui keris, seega kui tuli on kustunud, jahtub ka saun.” Kilesauna ise valmistades tuleb arvestada, et kile ei lase õhku läbi. „Seega ülejäänud sauna ei tasu väga hermeetiliseks teha,” õpetab Kärdla. „Samuti peab kerise ja seina vahele paigaldama isolatsiooni, et

kile üles ei sulaks. Olenevalt sauna suurusest vahel ka korstna ümber ja katuse alla.” Kilesauna hind sõltub kliendi soovidest. Terve saunakomplekti saab soetada umbes 1200 euro eest. Kilesauna puitmaterjal on spetsiaalselt immutatud, seega võib saunas veega julgelt ringi käia. Kile eluiga sõltub sauna asukohast. Kui see on päikese eest varjus, kestab saun kauem. „Kuna kilesauna hind on siiski väga soodne, ei saa saun kesta igavesti. Keskmise sauna eluiga on kuni kümme aastat. Sama on ka

PAIDE VALLAS TagaVõõbu külas on Kaanjärve talu pererahval kasutada juba teine kilesaun. Peretütar Liisa Hendrikson kiidab selle niisket leili. Kui kasutusel on korralik küttekeha, ei jää kilesaun tavasauna leilivõtmisruumile sugugi alla.


FOTO: DMITRI KOTJUH/JÄRVA TEATAJA

koduaed

PAIDE VALLAS ASUVA Pihlaka talu peremees Kaljo Pihelgas võttis basseiniehituse ette ligi 12 aastat tagasi. Maaliline veesilm metsatalu tagaaeda valmis kiiresti ning kurnas kukrut suhteliselt vähe.

KOMMENTAAR ALDO PITSNER, Paide linna ehitusnõunik Et linnas on krundid väikesed, tahavad inimesed üldreeglina väiksemaid ehitisi püstitada kinnistu äärde. Hilisemate pretensioonide vältimiseks on minu soovitus enne ehitamise algust esmalt naabritega läbi rääkida. Saunamaja või kilesauna puhul ei pruugi naabrile meeldida kütmisest tulev suits. Oluline on seegi, kas saun on püstitatud vaid suvehooajaks või aastaringseks kasutamiseks. Ehitusseaduse alusel on nõutav kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek, kui ehitatakse väikeehitis, mille ehitisalune pind on 20–60 ruutmeetrit. Kuni 20ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga väikeehitise puhul peab omanik detailplaneeringu kohustusega aladel püstitamise kavatsusest teavitama kohalikku omavalitsust. Selline ehitis peaks saama kirja ka ehitisregistrisse.

Puidust kümblustünn vajab hoolsat peremeest „Olen saunalemb, kes tahab pärast kuuma sauna end külmas tünnis karastada. Kümblustünn, kus sees ma tavaliselt ei hoia ei ahju ega pinke, vaid kasutan kui pisikest basseini, on selles osas oma eesmärki täitnud,” põhjendab Kristjan Vestung, miks tal on oma Paide kodumaja tagahoovis juba 2008. aastast Siberi lehisest valmistatud kümblustünn. „Minul ei ole kümblustünn selleks, et seal lihtsalt mitu tundi vedeleda.” Talveks on Kristjan Vestung terrassi sisse ehitatud kümblustünni tavaliselt veest tühjaks lasknud. Vaid mõnel üksikul korral on ta seda siiski kasutanud, veega täitnud ja vee soojaks kütnud.

Tehiskest säästab aega 11 aastat tagasi kümblustünnide ja saematerjali tootmisega alustanud Valgamaa ettevõtte OÜ Lemmikmees omanik Kalev Lemmik tunnistab, et ühel keskmisel kliendil on enne ostu tavaliselt ära tehtud suur kodutöö. Vähe on neid, kes tulevad lihtsalt pakutavate tünnidega tutvuma ja langetavad hetkeemotsiooni põhjal otsuse. „Me toodame seitset kümblustünni mudelit ning kõik mudelid saavad olla erinevast puust.

Tavaliselt valmistame kümblustünne kuusest, termokuusest ja lehisest,” sõnab ta. „Need seitse mudelit erinevad omakorda nii suuruselt kui küttekehalt. Hinnad varieeruvad täiskomplektide puhul (kümblustünn, ahi, pingid, trepp, katted) 550st 1800 euroni. Mullid, valgustus, tünni kuju – on, kuhu edasi areneda.” Ühe kümblustünni küttekeha võib olla nii sisemine kui ka välimine. Lemmik on seda meelt, et välise küttekehaga on tunduvalt mugavam toimetada, seda kütta ja vajadusel puhastada. See on ka hinnalt kallim. Puidust kümblustünnide hooldusel ei saa mööda välisest hooldusest. Kalev Lemmik soovitab tünni väljast hooldada (umbes kord aastas) sama vahendiga, millega seda alguses töödeldi. Nende ettevõttes on selleks tõrvaõli. „Samuti ei tohiks kevadel puittünni, eriti lehisest tünni, veest tühjaks jätta, sest puit kipub päikeses ja tuules kuivama. Pigem hakata paisutamisega pihta pisut varem. Ka tuleks enne alati tünn vett täis lasta ja alles siis tuli ahju alla teha, et ahju läbi ei põletataks. Ahi on mereveekindlast alumiiniumist, mis ei kannata puhast tuld,” õpetab ta. Kui tihti tuleks kümblustünnis vett vahetada, sõltub tünni kasutussagedusest ja >> lk 12

sajaeurosest saunast kerisega. Kõik sõltub sellest, kui tihti sauna kasutatakse. Sauna eluea pikendamiseks on soovitatav katusele lisaks olemasolevale kilele panna plekk või eterniit,” räägib Kärdla.

Kerisevalik on suur Kilesauna ehitamise üks suuremaid kulusid on keris. Paide Ehitustarvete kaupluses oli mai alguses pakkuda 16 tüüpi puuküttega saunakerist. Esindatud olid Eesti Vanglatööstus, mis müüb Stovemani saunaahju-

sid, Harvia keris ja Pärnu tootja Skameti kerised. Koos tellitavate keristega küünib pakutav kaubavalik ligi 20 keriseni. Kaupluse juhataja Toomas Ojamaa ütleb, et keriseid on hästi mitut sorti, neid on pika ja lühikese koldega, materjali paksus ja kerise kuju on erinev ning palju muud. Hinnad algavad üldjuhul pisut enam kui 300 eurost ja küünivad 500–600 euroni. „Kõige tähtsam parameeter on ruumi kubatuur, mida saunakeris peab soojaks kütma,” selgitab ta. „Vaja on teada konkreetse leiliruumi mõõtmeid.”

REKLAAM

TORUSAUNAD hinnad al 2249 €

LEILIRUUMID hinnad al 2199 €

kuusest, termokuusest, ühe, kahe ja kolme ruumiga, terrass, nokk, läbimõõt 200, 240 cm

kuusest, termokuusest läbimõõt 240 cm

hinnad al 550 €

kuusest, lehisest, termokuusest, sise- ja väliahjuga, läbimõõt 150–200 cm

KÜMBLUSTÜNNID

sise- või väliahjuga, läbimõõt 180 cm

puidust sisuga

KÜMBLUSTÜNNID

plastiksisuga hinnad al 1129 €

PAKUME OMA KLIENTIDELE usaldusväärset koostööd t kvaliteetseid tooteid t lühikesi tarnetähtaegu t personaalset nõustamist FOTOD: 2 × DMITRI KOTJUH/JÄRVA TEATAJA

Juuni 2015

11


koduaed

sellest, kas kasutatakse mõnda puhastusseadet. Paar aastat tagasi soetas paidelane Kristjan Vestung tünnile liivafiltriga varustatud basseinipumba ning kasutab vee puhastamiseks vähesel määral ka kloori. See tähendab, et tünnis olevat vett peab ta senise kahe nädala tagant vahetama kuus korra. „Palju sõltub ka sellest, kui päikesepaistelised ja soojad on ilmad. Vesi kipub tünnis õitsema minema,” selgitab ta. „Tünni hooldus on minu arvates lihtne: puit on poorne ehk tünni veest tühjendades tuleks see seest korralikult ära pesta ja lasta korra ära kuivada.” Käsitöönduslike palkmajade ehitamise kõrval ka kümblustünne valmistava Järvamaa firma Westbygg OÜ juhataja Margus Schmidt soovitabki kasutus- ja hooldusmugavuse poolest valida tehismaterjalist, näiteks fiiber- või PVC-sisuga kümblustünni. Põhimõtteliselt sobitatakse tünni sisemisele kestale ümber puidust väliskest. „Fiibersisuga tünnis pole ühtegi puitosa ning enne ja pärast kasutamist on

KRISTJAN VESTUNGI Paide kodumaja tagahoovis ootab karastamishuvilisi lähedasi, sõpru ja sugulasi kümblustünn. FOTO: DMITRI KOTJUH/JÄRVA TEATAJA

REKLAAM

Eritellimusel köögid, garderoobid, kodu- ja kontorimööbel. Pakume peitustelahendusega kabineti- ja veinikeldrimööblit. Soovid professionaalset abi, võta ühendust telefonil 5590 1280 või e-postil moobler.info@gmail.com või leia meid Facebookis.

Õuebassein kui tuletõrje veehoidla (EVS 812) Nii uues kui ka kasutusel olevas basseinis on vesi aasta läbi sees ning jäässe paigaldame spetsiaalse veevõtu avause. Telefon 607 6314, Arne Helar Cryptography OÜ www.kodubassein.ee

12 Juuni 2015

Buumiaeg on möödas Ühegi kümblustünni eluiga pole lõpmatu. Üks kestaga kümblustünn püsib korraliku paigalduse ja hoolduse korral, kuhu kuuldub väliste puitosade värskendamine, Margus Schmidti arvates oma 10–15 aastat. Westbygg OÜ pakutavate kümblustünnide täiskomplektide hinnad algavad 950 eurost ja lõppevad 1500 euroga. Tünnidega koos tuleb ka kaas.

Tehissisuga tünn on täispuidust tünniga võrreldes kallim. Enim läheb tünne kaubaks kevaditi ehk ajal, mil põhiline, seega talvine kasutusaeg on lõppemas. „Tünne ostetakse nii turismitaludesse kui ka eraaedadesse. Esimesed on muidugi teadlikumad kliendid.” Suuremad (umbes kuuesele seltskonnale mõeldud) tünnid lähevad Valgamaa ettevõttes paremini kaubaks kui väiksemad. Kümblustünnid on Kalev Lemmiku tähelepanekut mööda endiselt populaarsed, kuid hullumeelne buumiaeg on möödas. „Turg on stabiliseerunud,” ütleb Lemmik. „Neli-viis aastat tagasi müüsime tuhatkond tünni aastas, tänaseks on arv paarisaja võrra kukkunud, kuid jäänud siiski teatud tasemele püsima.” Kalev Lemmik kasutab kümblustünni ka ise. „Mina käin tünnis valdavalt talvel, kuid klientide poolt vaadates julgen öelda, et tünni kasutatakse intensiivsemalt ikka kevadest sügiseni. Talvel võtab vee soojaks kütmine aega, tünni minek ja tulek on ebamugav: soojast külma,” nendib ta.

Kaunis välibassein

FOTO: DMITRI KOTJUH/JÄRVA TEATAJA

LEIA LETILT

seda väga lihtne survepesuri ja lapiga puhastada. Tünn on vajadusel kohe kasutusvalmis, ei mingit paisutamist. Teine on hügieen: täispuidust tünnide miinuspool ongi see, et sinna kipub „elu” sisse tulema. Välismeedias on viimastel aastatel palju artikleid teemal, kus vee vahetamata jätmine on kümblejatele mõne nahahaiguse toonud,” selgitab ta. Schmidt on tähele pannud, et tehismaterjalist kestaga tünne eelistavad need, kes on eelnevalt täispuidust tünnide ja nende hooldusega kokku puutunud.

SAUNA SAAB TEHA KA AUTOSSE Järva-Jaani mehed on aegade jooksul tuletõrjeautodesse ehitanud kolm liikuvat sauna. Mahutavad need kuus kuni kaheksa inimest ning sobivad kõikjale, kuhu autoga ligi pääseb. Vanatehnika varjupaiga peremees Tuve Kärner (pildil) meenutab, et esimene auto sai Järva-Jaani tuletõrje seltsil valmis 1999. aastal ning viimane mulluseks saunamessiks. „Kui viimane, 1956. aasta Ford 600 sisse ehitatud saun välja arvata, kus sees on nii suitsusauna kui ka Soome sauna keris, on nende saunade toimimispõhimõte sarnane,” selgitab ta. „Seda Fordi sauna köetakse esmalt kolm-neli tundi nagu suitsusauna ikka. Esmast sooja jätkub nii kolmeks tunniks ja Soome sauna keris on siis see, millega hoitakse sauna hiljem kuumana.” Kuigi Kärneri arvates võiks üks ratastel saun sobida vajadusel ka koduhoovi (ta teab rääkida tavalisest sõiduautost, kuhu üks meistrimees kitsukese üheinimesesauna meisterdas), on Järva-Jaani meeste valmistatud saunad mõeldud valdavalt siiski suve- ja sünnipäevadele ning suguvõsa kokkutulekutele. „Kui järgida tuleohutusnõudeid, kannatab sauna rajada kuhu iganes,” leiab ta. 6. juunil tuleb Järva-Jaanis laat. Laada saunaalale oodatakse liikuvaid, kokkupakitavaid ja muidu eriskummalisi saunu.

Välibassein pole vaid luksusliku villa osa. 19 aastat basseinide alal töötanud Arne Lõokene kinnitab, et välibasseinid on ajapikku odavamaks läinud. „Lihtsamate basseinide hinnad algavad paarikümnest (täispuhutavad lastebasseinid – toim.) eurost, kuid võivad kallimate puhul ulatuda isegi 15 000 ja enama euroni,” ütleb Helar Cryptography OÜ juhatuse esimees ja aastate jooksul enam kui 300 basseini rajamise juures olnud Arne Lõokene. „Kõik määrab ära inimese huvi, soov ja rahalised võimalused. Kindel on, et basseinid on läinud odavamaks. Rääkisin ühe Tartu mehega, kes ostis 8 meetrit pika, 4,5 meetrit laia ja 1,4 meetrit sügava basseini 1200 euroga, mis on täiesti normaalne hind. Hinnale lisanduvad vajalikud seadmed – filtrid ja pumbad.” Soojendatava basseini üks suurim kuluartikkel võib olla elekter. „Krooniajal hoidis üks mees oma välibasseinis elekterküttega talv läbi kaheksakraadist temperatuuri ning maksis selle eest 5000 krooni (329,6 eurot) kuus,” selgitab Lõokene. „Mul endalgi on kodus bassein (5,5 × 3,5 m) ja proua kasutab seda iga päev kevadest sügiseni. Õhksoojuspump hoiab vee püsivalt 32 kraadi sooja ning elektrikulu on keskeltläbi 17,6 eurot kuus.”

Pikkus olgu üle viie meetri Basseinid võivad olla kaevatud nii maa sisse kui asetseda maa peal (n-ö uputatud terrassi sisse). Parim lahendus sünnib pererahva ja eksperdi koostöös. Lõokene rõhutab, et mitte igast materjalist basseini ei saa ilma kindlustamata maa peale asetada. „Võtame näiteks betoonbasseini, mida ei tasu maa peale panna. Kui kuus poissi korraga sinna sisse hüppavad, on see bassein ka laiali,” hoiatab ta. Basseinide väliskesti valmistatakse tänapäeval paljudest materjalidest:

looduslähedasest freesprussist ja palgist, kivist ja plastist. Paide vallas asuva Pihlaka talu peremees Kaljo Pihelgas võttis basseiniehituse ette ligi 12 aastat tagasi. Tellis kohale kopa, laskis 300 krooni (19,2 eurot) eest aeda augu kaevata ning ostis basseinipõhja ja -seinte vooderdamiseks ligi 100 ruutmeetrit PVC-kilet (umbes 3000 krooni ehk 191,7 eurot) ning bassein oligi põhimõtteliselt valmis. Neerukujuline bassein on seni püsinud muutumatuna, vaid seitse aastat tagasi vahetas peremees veesilma paekiviservad terrassilaua vastu. „Siin metsa sees polnud ei jõge ega järve ja nii otsustasin ise basseini rajada,” meenutab ta. „Basseini ja kogu kodu osas olen rõhunud looduslikkusele. Olen kindel, et tehislik bassein metsatalu aeda ei sulanduks.” Pihelgate koduaia basseini sügavus on sügavaimas kohas umbes 1,7 meetrit ja nii-öelda lasteosas 0,8 meetrit. Eraldi kütet


REKLAAM

KÜSIMUSED JA VASTUSED ASi Basseinitehnika juhataja Priit Nõmmeots, mõttest teostuseni ehk millest basseinisoovi puhul alustada? Kõigepealt tuleb oma vajadused ja soovid läbi mõelda. Vastuse peaks leidma küsimustele, kes on basseini kasutajad (lapsed, täiskasvanud), kui pikaks ajaks võiks see olla kasutusel (kas aasta ringi, ainult suvel, mitmeks aastaks), mis on basseini otstarve (lihtsalt end sisse kasta, teha ujumistrenni või midagi muud), kuhu bassein paigutada (õue, siseruumi, kui suur on võimalik), milliseid atraktsioone võiks lisada (veealune valgustus, vastuvooluseade või midagi muud). Kui need vajadused on selged, siis saab pakkuda mitut varianti koos tehnilise lahendusega. Mis bassein maksab? Võimalik hinnaskaala on väga lai. Kergesti monteeritava ja täiesti basseini moodi basseini võib aiakaupade poest saada juba mõnesaja euroga, kuid nende kasutusvõimalused ja eluiga on üsna piiratud. Samuti on nõrk või suisa puudub tehniline tugi, kui midagi peaks juhtuma. Pikaealisema ja suuremate kasutusvõimalustega basseini maksumus võib ulatuda ka kümnetesse tuhandetesse eurodesse. Püsikulud sõltuvad paljuski basseini suurusest ja sellest, kas tegemist on sise- või välibasseiniga. Sisebasseiniga kaasneb kindlasti hoone kütte-, ventilatsiooni- ja elektrikulude tõus: poleks basseini, poleks neid kulusid või oleksid need väiksemad. Basseini enda kulud on vesi, küte, elekter ning kemikaalid vee puhtuse tagamiseks. Väiksemate basseini-

de puhul võib see kulu olla paarikümne euro juures, suurematel ulatuda ka mitmesaja euroni. Välibasseinil on kindlasti suurem küttekulude osakaal, kuid siingi on tähtsad basseini kaetus, välisõhu temperatuur ja basseinivee temperatuur. Nimetage puhastusseadmed, mille ostmise pealt ei maksa kokku hoida? Basseinile on minimaalselt vaja filtrit ja pumpa. Need valitakse basseini veemahu järgi ja peavad omavahel sobima. Oluline on teha õige valik. Kui pump ja filter on liiga väiksed, ei pruugi need tagada basseinivee puhtust. Kui valida liiga suured, kulutame lihtsalt rohkem nii maksumusele kui ka energiat seadmete käigushoidmiseks. Kindlasti tuleb investeerida seadmete paigaldustingimustesse. Kui panna kvaliteetne seade lageda taeva alla, niiskesse või muusse sobimatusse kohta, pole sel pikka eluiga. Seadmete ruum peaks olema kuiv ja ventileeritav. Hoolduse ABC? Põhiline basseinihooldus on kemikaalide regulaarne lisamine, vee seisukorra kontroll testriga ja regulaarne filtri läbipesu, nii hoitakse filtri töövõime püsivana. Vastavalt vajadusele tuleks koristada basseini põhja kogunenud mustus. Väiksemas basseinis on seda lihtne teha käsitsi spetsiaalsete abivahendite abil, suurema jaoks on mõistlik soetada põhjakoristusrobot. Harvem on vaja vahetada kuluvaid osi: pumpade laagrid, tihendid, aastate pärast ka amortiseerunud seadmeid.

Ungru Menuet

Ungru Rondo (klompkivi)

peaks olema koduaia süda Oma firmas Garniis OÜ polüpropüleenist (massiivplastist) kestaga basseinide müügiga tegelev Guido Soodla soovitab basseiniostu tõsiselt läbi kaaluda. „Eksperti otsides tasub pöörduda ikka selle poole, kel on endal bassein,” ütleb kümmekond aastat basseini omanud mees. Soodla soovitab tähelepanu pöörata basseini materjalile, suurusele ja asukohale. „Polüpropüleen sobib unikaalse materjalina põhjamaisesse kliimasse, ei karda see külma ega kuuma, päikest ega jäätumist. See on nullpoorsusega ehk ei ima endasse mustust,” kirjeldab ta. „Basseini suurus peaks rahuldama inimese vajadusi ka aastate pärast. Tihti saab määravaks hind, kuid alla viie meetri pikkust basseini pole mõtet soetada. Basseini ei tasu osta ka laste pikkuse järgi: lapsed kasvavad ju suureks.” „Meie enim müüdud bassein on mõõdus 3 x 6 meetrit, sügavus 1,5 meetrit (basseinikesta baashind umbes 5300 eurot, lisan-

dub pumba ja filtrite, lisaseadmete, katte ja vajadusel paigalduse hind, kokku üle 10 000 euro), kuhu saab ka hüpata, liuelda ja ringiratast ujuda,” selgitab Soodla. „Kõige parem variant on osta endale esimese korraga korralik välibassein, mis jääb aastateks. Igasugune ümbertegemine tähendab topeltkulu,” lisab Soodla.

Hooldamine on üha nutikam

Ungru Zeppelin (fassaadikivi)

Koduaeda välibasseini rajamine on Guido Soodla sõnul kasvav trend. „Müüt, et Eestis ei ole võimalik omada ja hallata välibasseini, on juba ammu ümber lükatud,” rõhutab ta. „Samuti muutuvad basseinid ja nende hooldamine üha nutikamaks ja kasutajasõbralikumaks. Tänapäevaste hooldussüsteemidega (võib sisaldada ka valgustust, basseinikatet, soojuspumba juhtimist) on asi lihtne: arvuti juhib protsesse ja saadab omaniku nutitelefonile kõrvalekallete märguandeid.” FOTO: DMITRI KOTJUH/JÄRVA TEATAJA

ligi kümne meetri pikkusel basseinil pole, kasutushooaeg kestab mai lõpust septembrini ning sõltub otseselt ilmast. Toimib basseinisisene ringvool: süvaveepump pumpab vee basseinipõhjast üles, vesi voolab kiviktaimlasse ehitatud astangutelt tagasi basseini ning rikastub uuesti hapnikuga. „Talveks jääb vesi basseini sisse, külmub ja hoiab ära servade tagasivajumise. Esimene veevahetus toimub tavaliselt kevadel, suve jooksul pumpame basseini tühjaks kolmel korral, pärast saab survepesuga ka kile üle lasta. Kloori lisame vette õige vähe, ainult niipalju, et vesi ei hägustuks,” räägib Pihelgas basseini hooldusest. Helar Cryptography OÜ soovitab valida koduaeda basseini mõõtudega vähemalt 6–8 meetrit (pikkus), 3–5 meetrit (laius), 1,4–1,5 meetrit (sügavus). Tasub meeles pidada, et sellise sügavusega basseini on pea ees hüppamine keelatud. Alles alates sügavusest 1,8 meetrit on see lubatud.

Ungru müürikivi Välikamin Ungru müürikivist

Ungru Paekivi OÜ

Väike-Ahli, Ridala vald, Läänemaa Tel 505 6576, 509 7937 Tallinna esindus: Tööstuse 47a, tel 501 9963 Pärnu esindus: Lille 8, tel 5349 4247 www.ungrukivi.ee


ehitus

„Mis see välikamina ehitus siis ära pole?” ütleb üks naabrimees teisele. „Seal peab üsna mitme asjaga arvestama, peaks ikka asjatundja hooleks jätma,” arvab naaber. Õigus on mõlemal.

Birgit Itse birgit.itse@ajaleht.ee

Ü

ha sagedamini näeb koduaedades välikööki, kus perenaine suvisel ajal maasikamoosi keedab, või vähemalt välikaminat, mille juures suveõhtul sõpradega juttu puhuda ja grillilt võetud roogasid nautida. Võib juhtuda, et välikamina ehitamisel on kõige keerulisem otsustada, kuhu ning kui suur kamin teha. Seda teadmata on spetsialistil aga raske tööd alustada.

Välikamina asukoha määravad päike ja tuul

Asukoht vajab kaalumist Osaühingu Kivikujundus meister Ivo Mäesaar ütleb, et välikamina asetus ja suurus on esimene asi, mis peab paika saama. „Selle põhjal saab teha mõõtkavas joonise,” lisab ta. Kujunduse pärast tema ütlust mööda muretsema ei pea – tänapäeval on palju programme, mis aitavad, nii et meister on nõus ja klient rahul. Pottsepp tahab ka teada, kas aeda tuleb ainult

KLIENT: ISE POLEKS ME KINDLASTI HAKKAMA SAANUD Tartu maakonnas elava Aulis Sibola pere jaoks ehitas välikamina meister. Kuigi mõtteid võimaliku asukoha osas oli ka perel endal, kõndisid nad siiski koos ehitajaga õuel ringi. „Ideaalne koht olnuks peenramaal, aga sinna ei tahtnud kaminat keegi.” Sõelale jäid kaks kohta, valikul said määravaks tuulte suund ja päikese teekond. Väliköögi kaks avatud külge on lõuna- ja läänekaarde, mis tähendab, et istumispaika soojendab lõuna- ja õhtupäike. Kamina ehitusega alustasid nad 2010. aasta lõpukuudel. „Talv tuli peale, kamina lõpetamine jäi uude aastasse.” Päris esimene istumine uue välikamina juures oli 2011. aasta jaanipäeval. „Kuna katusealune on kinnine, tegime esimese grilli 24. veebruaril. Suuremad katsetused olid mai lõpus,” täpsustab Sibola. Kamina ehitamise peapõhjus oli Sibola sõnul soov kala suitsetada. Kala käib ta ise püüdmas. Välikamina-suitsuahju ideest kasvas aga kiiresti soov saada kinnisem olemise koht, kus on peale välikamina ka grillimiskoht ja suitsuahi. Ehitaja leiti tuttava soovituse kaudu. Ehitajate tööga jääb Sibola rahule. „Pidevalt sai arutatud ja vajadusel lahendust muudetud,” meenutab ta. 2013. aasta suvelgi sai veel korsten pikemaks ehitatud. Ta usub, et ise poleks nad kamina ehitusega kindlasti hakkama saanud. „Ma pole ehitusvaldkonna inimene ja kamina tegemisel on oma nipid.” Kamina ahjuosa on valmistatud šamott-tellistest, kamin ise Fibo plokkidest, viimistluseks on kasutatud lõigatud kive ja krohvi. Väliköögi tööpinnad on marmorist. Sibolatel ongi välikamin osa väliköögist, kus sees on ka pliit. Kõik valmis terviklahendusena, seetõttu ei oska Sibola välja tuua välikamina maksumust eraldi. Praeguseks on paik kujunenud pere suviseks einestamiskohaks. Kala ja liha saab suitsetada aasta läbi.

14 Juuni 2015

välikamin või ka suitsuahi, samuti seda, kas juurde tuleb katusealune ja/või väliköök. Maastikukujundaja Kadrin Kaasik soovitab asukohta valides kõigepealt krunt üle vaadata, kaaluda hoolega, milleks tulekollet vaja on, kas see leiab kasutust aasta läbi või ainult suvel. Samuti võiks veidi pikemalt ette mõelda – milline on kamina kasutusvajadus viie aasta pärast. „Kindlasti kehtib välikamina rajamisel põhimõte: üheksa korda mõõda, üks kord lõika.” Nii tulebki kliendil esmalt selgusele jõuda, kas välikamin on osa välisest eluruumist, osa väliköögikompleksist või on tegu ainult hubasesse puhkenurka rajatava tulekoldega, kas lisaks dekoratiivsusele peab tulekoldes saama ka näiteks oksi ja prahti põletada. Samuti võiks mõelda ja miks mitte ka kirja panna, millal kamina ääres istutakse. „Enamasti nauditakse elavat tuld hämaruses, seega võimalusel tuleks valida aias tuulevaikne koht, kuhu kõige kauem paistab õhtupäike. Teisel kohal on muidugi privaatsus – et mina ei segaks naabreid ja naabrid mind.” Segada ei tohi ka suured puud, seega ei saa ega tohi välikaminat ehitada suurte puude alla. „Välikamina naabrusse võiks tuulevarjuks rajada igihaljastest puudest-põõsastest istutusala, mis ühtlasi kaitseb kõrvaliste pilkude eest,” soovitab ta.

Kaasik selgitab, et kaminat kavandades tuleb mõelda ohutuse ja kamina hilisema hoolduse peale. Kel endal kamina ehituseks oskusi napib, peaks kindlasti leidma usaldusväärse partneri, kellega aru pidada ja koos tegutseda. Osaühingu Kivikujundus meister Ivo Mäesaar soovitab samuti tähelepanelikult päikese liikumisteekonda jälgida. Ideaalsel juhul paistab kõige kuumemal ajal päike kamina taha ning õhtul jahenedes on päikesega kullatud kaminaesine. Kaitsmaks tuulte eest ja võimaldamaks hilisemat juurde- ja ümberehitust, eelistab Mäesaar ehitada L-kujulisi välikaminaid. „Sel moel on juba kaks külge tuulte eest kaitstud.” Kui aga ideaalne asukoht asub suure põllu naabruses, peaks kamina selg jääma põllu poole. „Suure tuulega hakkab muidu suitsu sisse keerutama,” põhjendab meister. Ka osaühingu Saasu Ehitus meistrid on pidanud selgitama, miks mõnikord soovitud kohta kaminat rajada ei saa. Ettevõtte juhataja Jaanus Puusepp täpsustab, et tuulekoridori tekkides toob tuul kaminasse keeriseid ja tuulisel päeval võib kamin hakata vingu keerutama. „Üldiselt on kerge kliente veenda, kuna pärast selgitamist, miks nii saab ja nii ei saa, leiame koos sobiliku lahenduse,” märgib ta. Lääne päästekeskuse ennetusspetsialist Marju Tamsalu tuletab meelde vajadust järgida ohutust: välikamina korsten peab asuma ehitisest vähemalt kolme meetri kaugusel, eeldusel et


ehitus

KOLDE ASUKOHT MÄÄRAS VANASTI MAJAEHITUSE KALJU PALDIS, geobioloog Et soovid täituksid, on tähtis leida tulele õige ruum või asukoht. Vanasti määratleti alati kõigepealt majaalusel pinnal tule asukoht ja selle ümber ehitati maja. Tule koht oli tähtis maapinna sisemusse jäävate energiate, aga ka õhuvoolude suhtes. On kasutatud pajuvitsa ja pendlit, kuid õige koha leiab ka maapinna olemust vaadeldes. Hea ala on seal, kus looduslik rohi kiiresti kasvab ja taimede valik on mitmekesine, sinna on õige oma tulekolle rajada. Kindlasti saab vaadata hommikust kastet: kust niiskus kiiresti haihtub, seal on ka õhuvoolud olemas. Veel saab teha maha väikese lõkke ja vaadata kahte asja. Kui tuli ühtlase ja isegi intensiivsema leegiga ülespoole suundub, nagu veejuga liiguks ülemistesse õhukihtidesse, annab see märku maapinna heast hingamisest ja energeetikast. Seejärel lisage lõkkesse kuivi okkaid. Tuli ei tohiks väga praksudes sädemeid laiali saata. Kuiva heina tulle pannes peaks suits liikuma otse taeva poole ühtlase joana – see tähendab, et õhuvoolud toetavad seda kohta. Niisugust tulerituaali soovitan teha õhtul päikese loojumise aegu või pärast vihmasadu. Pärast sadu on õhk niiskem, siis näeme õhuvoolude liikumist paremini. Kui aga maapinna sisemuses on seisva õhu koopad, siis ei taha tuli kuidagi õigesti käituda: hakkab leeki kõrvale suunama ja maa seest tulev niiskus lämmatab tule juba eos. Sellisel tulel tehtud toit ei saa nii kvaliteetne. Ka veesoone peale ei saa pliiti rajada, sest talvel maapind kerkib ja lõhub sedasi pliiti kui ehitist. Kolde valmistamisel kutsuti ellu mõned kivid, mis on väe ja võimu sümbolina kaitsnud ja hoidnud tule levikut. Kivid pandi kas pliidi kõrvale maa sisemusse või ahju juurde või müüriti otse ahju. Kivimaagia tähendas kaitset ja valvet, et tuli ei väljuks kontrolli alt ja võõrad halvad tegelased ei tuleks toitu maitsma või ära rikkuma. Kindlasti kutsuti esimest korda tuld tehes koldesse tuleenergia vägi, paluti tuleenergia väel jääda inimese abiliseks. Paluti, et tuli annaks oma väega õnnistuse nii toidule kui ka ruumile, oma soojendava valguse energia. Siis sooviti ka tule ja vee koostööd. Tihti räägitakse tule ja vee kokkusobimatusest, ometi pidid need koos tegutsema: tuli soojendas vee olemust, andes nii teada, et soovib soojendades muuta vett mõneks kindlaks tegevuseks sobivaks. Ja vastupidi: kui vesi tule kustutas, siis ei võtnud tuli seda enda narrimisena.

FOTO: DMITRI KOTJUH/JÄRVA TEATAJA

korsten ei ole kõrvalseisva hoone katusest kõrgem kui 0,8 meetrit. „Kui välikaminal puudub korsten, tuleb arvestada grillseadmele esitatavaid nõudeid ning asukoht peab olema nelja meetri kaugusel hoonest.” Tamsalu täpsustab, et välikamina asukoha valikul tuleb järgida naabri ehitusõigust ehk nõuded laienevad ka naaberkinnistu hoonetele. „Viisakas on ehitada krundi piirist vähemalt nelja meetri kaugusele ja kui ehitatakse ligemale, tuleks küsida naabri nõusolekut,” sõnab Tamsalu. Maastikukujundaja Kadrin Kaasiku kogemust mööda on välikamina ehitusel osutunud määravaks, millist materjali kasutada saab. „Päris tähtis on ka tulevase välikamina võimalik maksumus,” teab ta.

Ehitus algab paberitest Nokitsejad, kel omast käest võtta materjal looduskivi ja seisma jäänud šamoti näol, ei pea välikamina rajamist kalliks. Foorumitest leiab küllaldaselt lugusid, kus pärast vundamendi valamist on kamin valminud paari päevaga. Saasu Ehituse juhataja Jaanus Puusepp on seda meelt, et Eestis jätkub praegu kuldsete kätega mehi, kes saavad kõigega hakkama. Kasinate teadmiste juures pole aga ise ehitades mingit garantiid, et kaminat jätkub kauemaks kui paariks kasutuskorraks. Nokitsejate põhieksimus on tema kogemust mööda liiga optimistlike vunda-

ASUKOHT ON välikamina ehituse juures kõige olulisem. Ideaalis paistab kamina ette õhtupäike.

mentide rajamine. „Vundament ei vasta kogu kompleksi raskusele, lõõrid on kitsad, korsten madal, materjali arvelt on kokku hoitud,” loetleb ta peamisi komistuskohti. Meistrite kinnitusel ilma vundamendita välikaminat ehitada pole mõtet. „Välikamin peab kindlasti asetsema vundamendil, vastasel juhul võivad külmakerked ehitisele kõvasti viga teha,” rõhutab osaühingu Kivikujundus meister Ivo Mäesaar. Vundamendi sügavus sõltub maapinnast, aga kahtluse korral soovitab Saasu Ehituse juhataja Jaanus Puusepp arvestada külmumispiiri, mis on 110 sentimeetrit. Kuna aga näiteks Tallinnas on mõne koha peal juba vähem kui poole meetri peal paekivi vastas, tuleb nõrgemad paekihid eemaldada ning piisama peab madalamast vundamendist. Korstna pikkus sõltub asukohast ja kamina tüübist. Pliidiga välikamina korral soovitab Puusepp arvestada korstna kõrguseks ahjulõõri pikkuse. Tööd ettevõtjale usaldades võib rahulikumalt hingata – ettevõtjal on kohustus anda garantii ja seeläbi on tagatud muretu lõõgastumine koduaias. „Välikamina ehitus on suhteliselt kallis ettevõtmine ning mitu korda ringi teha ja katsetada läheb väga kulukaks,” märgib Jaanus Puusepp. Väiksema katusega kaminanurga puhul tuleb arvestada umbes 5000 euroga. „Hinna määrab suuresti materjali valik, töötasapinnad, erinevad lahendused, kamina suurus. Kõik sõltub soovidest ja vajadustest,” selgitab Puusepp. Ta rõhutab, et terve välikaminakomplekti (kamin, pliit, suitsuahi, grill, katus ja terrass) ehitamiseks läheb ikka rohkem kui nädalavahetus. „Kamina või pliidi šamotiosa võib päevaga valmis laduda, aga kui on soov teha korralik ja

kvaliteetne välikööginurk, on rohkem aega tarvis,” sõnab Puusepp. Paljudele võib tulla üllatusena, et välikaminat ehitades tuleb omavalitsuses dokumendid korda ajada. Ehitusseaduse järgi on väliköök väikeehitis, kui sellealune pind on kuni 60 ruutmeetrit, kõrgus maapinnast ei ületa viit meetrit ning see pole mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kindlasti on vaja kohaliku omavalitsuse kirjalikku >> lk 16

LEIA LETILT

REKLAAM

Invester OÜ Pakume ehituslikku saematerjali, voodrilaudu, põrandalaudu ja terrassilaudu. Vedu üle Eesti! Info tel 503 0452 ja 510 5565 www.ehituspuit.com

Juuni 2015

15


ehitus

nõusolekut, kui ehitise pindala on suurem kui 20 ruutmeetrit. Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda ehitusprojekti, kui neil tekib kahtlusi ehitise ohutuse suhtes, kui ehitis või ehitamine on tehniliselt keeruline või kui taotleja soovib muuta tehnosüsteemi või selle osa toimimise põhimõtteid. Lääne päästekeskuse ennetusspetsialist Marju Tamsalu täpsustab, et kui tegemist on rajatisega ehk välikamina pindala jääb alla 20 ruutmeetri, tuleb omavalitsust lihtsalt teavitada. „Kas omavalitsus nõuab selle juurde projektdokumentatsiooni või mitte, on nende kaalutleda, sest ehitusseadus seda lubab, kui tegemist on kohtkindla ehk vundamendiga lahendusega. Teisaldatava välikamina paigaldamisel tuleb juhinduda tootja ohutusjuhistest,” sõnab Tamsalu. Tuleohutuse seisukohalt on osaühingu Kivikujundus meistri Ivo Mäesaare sõnul tähtis ka põrand kamina ümber. Kolde tagumisest nurgast mõõtes peaks olema vähemalt poolteist meetrit kivist pinda. See tähendab, et kolde ümbruses võiks kivist või tulekindlat pinda olla vähemalt 80 sentimeetrit.

Välisilme sõltub elamust

MÕNIKORD VÕIB JUHTUDA nii, et algsest välikamina ideest kasvab välja väliköök, kus on suitsuahi ja pliitki. Sibolad lasid ehitada puhkeala, mis on kujunenud pere üheks lemmikkohaks. Grillinud on nad seal vabariigi aastapäevalgi. FOTO: AULIS SIBOLA

REKLAAM

Spetsialistid soovitavad, et välikamin sobiks elamu ja teiste hoonetega. Maastikukujundaja Kadrin Kaasik ütleb, et kuigi kompleks võib kujuneda kallihinnaliseks, on see siiski osa tervikust, mis annab võimaluse teha lahtist tuld ja grillida.

Istumisala puhul tuleks arvestada kahe ruutmeetriga inimese kohta ehk kümne inimese jaoks oleks minimaalne suurus 20 ruutmeetrit. Kaasik soovitab kaaluda ka avatud ümmargust tulekollet, mis on tehtud maakividest või paekivist. „Sellise ala ehitusmaksumus on madalam ja kui see ehitada avara muruplatsi serva, pakub ta silmailu aasta ringi ning tema ümber mahub täpselt nii palju või nii vähe inimesi, kui palju parasjagu kohal on,” märgib ta. Põnevaks peab Kaasik lahendusi, kus dekoratiivse otstarbega tulekolded on rajatud veesilmade sisse ehitatud alustele või terrassi sisse terrassist madalamale. „Nende ohutuse tagavad õiged ehitusvõtted ja materjalid,” märgib ta. Kadrin Kaasik ja Ivo Mäesaar on ühte meelt, et kui kamin on planeeritud elamu kõrvale ning moodustab ühe osa tervikust väliköök-õueterrass-puhkenurk, peaks kogu kompleks hoonega visuaalselt sobima. „Puithoone puhul tuleks kasutada puitdetaile, silikaattellistest maja kõrvale sobiks paremini tellistest või klombitud paekivist välikamin. Viimast muidugi eeldusel, et istumiskoht ja kamin on katusega kaetud,” täpsustab Kaasik. Maakividest massiivne välikamin sobib tema hinnangul pigem palkidest eluhoone juurde. Reeglid on leebemad, kui kamin jääb elumajast eemale aeda. „Siis piisab mõnest detailist, mis korduksid maja ja kamina juures: näiteks sarnased taimeamplid või valgustid,” soovitab Kaasik. Välikaminat võib laduda maakivist ja paekivist, aga ka Fibo plokist ja tellistest ning katta see hoopis looduskiviga. Viimane variant meeldib


ehitus

Ivo Mäesaarele rohkem. „Ehituspoodides on lai valik maailma looduskive ning kui sooduskampaania ajal saab kätte näiteks kiltkivi, gneissi, kvartsiiti või liivakivi, on tulemus väga stiilne,” põhjendab ta. Mäesaare meelest on looduskivi kasutamise eelis välikamina ehitusel just piiramatu valik värvide ja struktuuri osas. Kui kodus on piisavalt maa- või paekive, saab Mäesaare sõnul kasutada ka kuivladumistehnikat, kus kivid on paigas vuukideta. Mäesaare kinnitusel on tööd küll sel moel rohkem, kuid tulemus on vaeva väärt. Kui kive pole piisavalt, aga seina maha lõhkuda ei taha, võib Saasu Ehituse juhataja Jaanus Puusepa kogemust mööda vana müüriosa kasutada ka väliköögi seinana. Eelnevalt tuleb siiski kontrollida, ega ilm pole müüri liigselt nõrgestanud. Sõltumata välisest materjalist soovitab Puusepp kaminat ehitades meeles pidada, et tulega kokku puutuv kiht peab olema šamott-tellisest. „Kellel on maakividest ümbritsetud lõkkekohad, teavad kindlasti, mis maakiviga tulega kokku puutudes juhtub. Samuti lõhub tuli Fibo ploki.” Kiviraidur Rein Karus selgitab, et maakivid on üsna suure soojuspaisumisega ning kristallilise struktuuriga. „Kristallid võivad asetseda ühtlaselt kõikides suundades. Gneisilaadse struktuuriga maakividel on mineraalid kihistunud, mis annavad kivi murdmiseks eelistatud suuna. Tulega kokku puutudes mineraalid paisuvad ja nendevahelised liited lagunevad. Kivi laguneb justkui graanuliteks. Paekivi põleb tulega kokkupuutumisel kustutamata lubjaks üsna kiiresti.”

KIVIRAIDUR SOOVITAB LOODUSKIVI TULE EEST KAITSTA Kiviraidur Rein Karus on seda meelt, et looduskivi erinevuste oskuslik ja loominguline kasutamine rikastab kamina välisilmet. Tule ja sademete eest tuleb aga kivi kaitsta. Millised on loodusliku kivi iseärasused, millega välikamina ehitaja peaks arvestama? Tähtsaim erinevus on kivide välimus. Harilikult kasutatakse ühes kaminas sarnast kivi sarnase töötlusega, see on kindel viis saada hea tulemus. Looduskivi pole kuumakindel materjal, seepärast peab kamina valmistamisel jälgima, et kivid tulega vahetult kokku ei puutuks. Maakivid ehk põllukivid on eri värvi ja struktuuriga. Maakivi pind on kas murtud ehk klombitud pind või looduslik ehk veerme pind. Raiepinna tegemine nõuab kiviraiduri oskusi. Nimetus „paekivi” tähendab kahte sarnast, kuid siiski erinevat kivi: dolokivi ja lubjakivi. Lubjakivi on rohkem Põhja-Eestis, dolokivi lasub Kesk-Eestis ja Saaremaal. Lubjakivi on tugevalt kihistunud ja kihte on lihtne murda. Dolokivi lasundid on monoliitsemad ja kihid paksemad. Kuigi dolokivi on lubjakivist pehmem, peab see ilmastikule paremini vastu. Lubjakivi kihistumine on selgemalt näha, seetõttu on kivi dekoratiivsem. Lubjakivi kihid on erineva vastupidavusega. Vihma ja külma käes lagunevad mõned kihid paari aastaga. Samas võib maja olla varemeis, vaid vundament alles, kuid lubjakivist ahi on nii terve, et pane või kohe tuli alla. Mida jälgida looduskivist kamina ladumisel? Välikamin peaks sademete eest katusega kaetud olema või siis tuleb talvel kaminat muul moel kaitsta. Tulest peab looduskivi eraldama kuumakindla šamottkiviga. Arvestada tuleb kolde eri osade kuumenemise ja materjalide erineva soojuspaisumisega. Seetõttu tuleb materjalide liitekohta teha deformatsioonivuuk, soovitatavalt kõrget temperatuuri taluva mineraalvilla või kiudisoleermaterjaliga. Kogenud ladu-

ja suudab deformatsioonivuugiks jätta kitsa mõnemillimeetrise paisuvuugi. Paekivi oma kihistunud struktuuriga on karpliku murdega, see annab kividele ladumiseks soodsa kuju. Maakivid on ebamäärase kujuga ja müüri ladumisel kasutatakse suuremate vuugiavade täitmiseks kivikilde. Küttekollet tehes tuleks sellist ladumisviisi vältida, kuna soojuspaisumise mõjul liiguvad killud müürist välja. Kaminal kuumenevad peamiselt koldeavaga piirnevad osad, eriti kamina koldeava peal olev osa. Seal ei ole kindlasti soovitatav kilde kasutada. Detailid peab töötlema sedavõrd, et vuuk oleks võimalikult ühtlane. Kasuks tuleb kividetailide omavahel ühendamine traadi või plekk-klambriga kamina nähtamatul poolel. Maakivi töötlemine nõuab head materjalitunnetust ja leidlikkust. Kamina jahedamates kohtades võib kivikilde kasutada, kuna see hõlbustab ladumist. Kilde peab aga kasutama nii, et kild kiilutakse vuuki, mitte ei kleebita lapiti vuugiavale peale. Hästi laotud kivimüüritis on ühtlase vuugivõrgustikuga, mis leevendab soojuspaisumise mõju. Vuuk peab olema täidetud vuugiseguga, et kivid omavahel vahetult kokku ei puutuks. Kolde sisu ladumiseks sobib liiva ja savi segu. Lubjakivi ladumisel kasutatakse lubimörti. Maakivi veeimavus on väga väike, seetõttu ei kleepu segu nii hästi kivile nagu tellisel. Et pehme segu vuugis püsiks, saab segu teha viskoossemaks, lisades müürisegusse savi. Mis kujuga on hea välikamin? Kaminakolle peab olema seestpoolt ülespoole ahenev, see tagab gaaside kiireneva liikumise, mis on vajalik heaks tõmbeks. Klassikalisel kaminal on niinimetatud neel, mis tekitab suitsuluku, aga neelust allpool on kolle samamoodi ülespoole ahenev. Samas ei pea välikamin olema tingimata klassikalise Inglise kamina lahendusega. See võib vabalt olla näiteks heinakuhja sarnane, mis on neljast küljest avatud. Peaasi, et tuli looduskivi ei kahjustaks ja kolle seestpoolt üles aheneks.

REKLAAM

Klaasitud rõdu Parim põhjamaises kliimas

Eesti heitlike ilmadega oleks hea omada kohta, kus püüda soojendavaid päikesekiiri või varjuda külma tuule ja vihma eest. Klaaside abil muudad rõdud ilmastikukindlaks kasulikuks lisaruumiks ning hoiad eemale tolmu ja sääsed.

Rõduklaasid ja -piirded Terrassiklaasid Klaasvarikatused Klaasvaheseinad

PAIGALDUSTÖID TEOSTAME AASTARINGSELT KOGU EESTIS Näidistega saab tutvuda tööpäeviti kl 8.00–16.30 meie kontorites Tallinnas Valdeku 132, tel 659 9247 ja Tartus Tähe 114, tel 736 0041, e-post klaasium@malmerk.ee

www.malmerkklaasium.ee

Juuni 2015

17


ilu

Hennameister: maaling võib so Silvi Lukjanov silvi.lukjanov@ajaleht.ee

Henna parandab naha, küünte ja juuste olukorda, jahutab keha ja hoiab eemal seenhaigused. Maalinguid võib teha nii väikelapsele kui ka eakale. Katrin Alekand, mis on henna? Henna ei ole tätoveering, pigem maaling hennapõõsa lehtedest jahvatatud pulbrist tehtud pastaga, mis sisaldab nahka imenduvat värvainet. Kui henna on nahale kinnitunud, siis seda enam lahti ei saa. Nii kasvab küüntele ja juustele pandud henna välja ning nahalt kulub ära, sest ajame iga päev ju nahka. Näitlikult võib hennamaalingut võrrelda kuivatuspaberite kuhjale lastud tinditilgaga. Mida sügavam kiht, seda õrnemalt on tinti näha ja nii kulub see kihtide kuludes nahaltki. Kuna inimese käsivarrel on umbes 80 epiteelkihti ja neist kuni kuus koorub iga päev, siis võibki sõltuvalt inimese nahatüübist, hennamaalingu kohast ja naha kulumise astmest tehtud kaunistus kesta üks kuni kolm nädalat. Miks tehakse hennamaalinguid? Juba traditsioonilistes uskumustes oli hennal dekoratiivne tähendus. Pulmahennat tehti nii moslemitele, juutidele kui ka hindudele. See oli ilus, kui käed olid lilli täis maalitud, samas oli sellel ka rituaalne tähendus. Hennamaaling kandis endas headust, jumalikku õnnistust. Samas teati hennal ka mitmeid praktilisi funktsioone, nagu see, et ta on jahutava toimega. Näiteks hennakingade puhul valati kingade sisse vedelat hennapastat, siis torgati kotadesse jalad. Tulemus muutis küll jalad pruuniks, aga jahutav toime oli väga kiire. Ka palavikuhaigele anti kätte hennapall. Samuti hoiab henna eemal seenhaigu-

IN FOTO: KATR

ALEKAND

18 Juuni 2015

Üle kuue aasta Hennaserai OÜ omanikuna hennamaalinguid teinud Katrin Alekand teab, et tänapäeval tehakse seda ajutist kehakaunistust pigem edevuse pärast, kuid ammustel aegadel oli hennal palju praktilisem ja rituaalsem tähendus.

sed, näiteks ujulates leviva jalaseene või loomadelt saadava kassihaiguse. Henna hävitab kassihaiguse tekitaja. Henna seob ka nahas niiskust, nahk ei hakka nii kergelt kestendama ega lähe katki. Nii teadsid hennaga näppe värvida näiteks Aafrikas tikkimise ja õmblemisega tegelevad naised. Ka kalurid määrisid hennaga peopesi, sest märgati henna närviretseptorite tööd pärssivat toimet. Torkehaavad polnud nii valusad ja paranesid paremini. Praegustele hennategijatele on eelkõige tähtis ilu: selle taga on pigem inimlik edevus ja soov olla eriline. Kes teevad hennamaalinguid? Henna tegemisel pole sool tähtsust, kenad tahavad olla nii naised kui ka mehed. Hennat teevad need, kes tahavad kehale tätoveeringuefekti, kuid lühiajaliselt. Soovivad olla silmatorkavad, kuid ei taha nahka pöördumatult kahjustada. Kas henna tegemisel on vanusel tähtsust? Ikka on, kuid kuna hennat saab teha vägagi ohutult, võib seda teha põhimõtteliselt nii väikestele lastele kui ka vanadele inimestele. Hennatamas on käinud 70aastased prouadki. Kui väiksemale lapsele tahetakse maalingut, siis tuleb enne maalingu tegemist lapsevanemaga tõsisemalt suhelda. Nii võimalike allergiate osas kui ka selgitada henna tegemise sügavamat vajadust. Henna mõne koostisaine suhtes võib lapsel olla allergia ja eeldu-

sel, et lapsevanem tunneb oma last, saab henna segamisel kasutada just lapsele paremaid aineid. Kui lapsevanema soov on kindel, siis teen, kuid alla viieaastastele ei näe ma nende õrna naha tõttu sellel mõtet. Henna on ohutu, kuid poest ostetavat valmis hennapastat ma lastele peale kanda ei soovita, sest selle koostis ei pruugi olla nii turvaline kui asjatundliku spetsialisti segatu. Ja seda mitte henna, vaid lisaainete pärast. Mida tuleb henna tegemisel jälgida? Kõige tähtsam on veenduda toote ohutuses, kindlaim viis on pöörduda spetsialisti poole, kes segab kokku just teile sobiliku pasta. Noored tüdrukud kipuvad ostma New Age’i poest valmis hennat ja võivad nii selle täpset sisu teadmata endale kasu asemel kahju teha. Hennakaugel inimesel on raske uskuda, mismoodi hennapastat segamisel passitakse, mida kõike selle juures tuleb osata tähele panna – ja kas ta peabki seda kõike teadma. Nii nagu iga inimene ja tema nahk, on ka iga henna erinev ja iga päev on erinev. Nii ei saa hennaspetsialist mitte kunagi täpselt sama tulemust, aga ta teab, mida tema henna sisaldab ja kuidas see nahal käitub. Millest oleneb henna värvitoon? Iga henna, iga nahk ja iga segu annavad oma tulemuse. Üks ja sama pasta värvib erinevalt – mõnel inimesel jääb henna pruun, teisel ruske, kolmandal punakas. Oleme täheldanud, et pruunima tooniga jääb

FAKTE HENNA KOHTA • Maaling hennapõõsa lehtedest jahvatatud pulbrist tehtud pastaga. • Küüntelt ja juustelt kasvab välja, nahalt kulub ära. • Kaunistus kestab nahal 1–3 nädalat. • Dekoratiivne ja praktiline. • Jahutav, hoiab eemal seenhaigused, annab nahale niiskust. • Nahal esimesed 24–48 tundi tundlik vee ja seebi suhtes. • Ujula ja saun pole soovitatavad. • Päikeseblokaator, maalingu alla päevitust ei teki. • Allergilisi reaktsioone on teada väga vähe. • Maalingu hind algab üldjuhul viiest eurost. • Maalinguks tuleb aega varuda vähemalt pool tundi. Allikas: Katrin Alekand


ilu

FOTOD: 2 × DMITRI KOTJUH/JÄRVA TEATAJA

obida nii lapsele kui ka eakale henna lihasööjate, hea tervise ja ainevahetusega, noorte ehk fertiilses eas inimeste nahale. Ka neile, kes ei kasuta palju kreeme, on füüsiliselt aktiivsed ja kelle nahk on katsudes kuum. Naistel jääb henna pruunim menstruatsiooni ajal ja enne seda, siis on oksüdeerumise tulemus tumedam ning pilt kestab kauem. Punakam jääb henna vanematel ehk fertiilsest east väljas inimestel, taimetoitlastel, neil, kes on stressis, ainevahetus- või vereringehäiretega, kes end regulaarselt õlitavad ja kreemitavad või kelle nahk tundub katsudes külm. Millest sõltub henna nahal püsimine? Mida paksem on naha sarvkiht, seda paremini see hennatanniinhapet omastab ja kinni peab. Kõige paksem on nahk igasuguste nahapaksendite kohal – päkad, mõhnad, unarusse jäänud kannad ja küünarnukid, seal kestab henna kõige kauem ning muutub kõige tumedamaks. Hennatehnika ei läbista marrasnahka ja tegelikult kinnitub henna ainult sarvkihti. Seega sõltubki pildi kiht naharakkude irdumise kiirusest ja üldjuhul kestab pilt üks kuni neli nädalat, viimasel nädalal on mõnes paksunahalises kohas märgatavad ainult kollakad jooned. Tasub ka teada, et henna ei värvi hästi nahka, mis on õhuke ja niiske: laup, laud, põsed, nina, huuled, suguelundid. Henna jääb neile väga hele ning tegelikult ei jõua isegi korralikult oksüdeeruda. Kehvasti jääb henna ka keloid- ehk armkoele. Kuigi põhimõtteliselt saab arme hennaga katta, kulub see ometi armi pealt kiiremini maha. Keskpärase tumeduse ja kestvusega kohad on selg, õlad, kõht, istmik, rind. Siia jääb henna heledamalt ning kestab väga heal juhul (hea henna, hea pasta, ideaalne hooldus) kuni kaks nädalat. Pruuni ja tumepruuni tulemuse saab labakätel ja -jalgadel, tallaalustel, pihkudel. Kõik hennad on nahal esimese 24–48 tunni jooksul ülitundlikud vee ja seebi suhtes. Soovitan oma hennamaalingut esimesed 48 tundi enne pesemaminekut õlitada tavalise toiduõliga. Samuti ei tasu minna ujuma ega sauna. Kuna kloorisisaldusega ujulavesi kuivatab nahka ja kaua vees ligunemine eemaldab nahakihte kiiremini, siis kulub ka henna rutem. Sama efekt toimib saunas. Henna on pigem kuival nahal näitamiseks, mitte vees leotamiseks. Kuidas toimida juba hääbuma hakkava kehamaalinguga? Kui kehalt kooruma hakkav henna häirib, tasub see ühe tugeva pesukorraga korralikult maha koorida, kasutades tugevamat koorimiskinnast. Samas võib aegamööda kooruva hennamaalingu muster olla hoopiski väga kaunis. Suvel tuleb arvestada, et henna on päikeseblokaator: hennamaalingu alla päevitust ei teki. Nii võib näiteks õlavarrele või jalasäärele tehtud mustri koht jääda pärast henna kadumist muust nahast heledam. Millised on hennamaalingu ohud? Henna kohta on teada väga vähe allergilisi reaktsioone. Selles mõttes on taim oma pika kasutusajalooga täiesti unikaalne. Aga mitte miski ei ole

HENNASERAI OÜ omanik Katrin Alekand

TULEMUS VÕTTIS AHHETAMA Pagaritööstuses töötavale paidelasele Kaidi Rahulaanele meeldib, kui naisel on kaunid käed. Seetõttu käib ta regulaarselt maniküüris, kuid nüüd otsustas proovida hennamaalingut. Kogu protsess oli Rahulaane meelest põnev ja kulges meeldivalt kiiresti. „Kõik see kümme minutit jälgisin põnevusega, kuidas joonistus mu käele sünnib ja nüüdki tuleb seda vaadates naeratus näole,” tunnistab ta. „Mul on hea meel, et võtsin hennat proovida ja veel enam meeldis, kuidas töökaaslased mu käejoonistuse vastu võtsid. Tähelepanu jagub siiani ja see on nii mõnus,” sõnab ta naeratades käele pilku heites. Paides Studio 13 osaühingu omanikuna küünetehniku töö kõrvalt ka hennamaalinguid tegev Triin Paabo (pildil vasakul) lausus, et hennamaalinguid hakkas ta tegema pool aastat tagasi. „Mulle meeldib kätega ilu valmistada ja henna on pretensioonitum kui tätoveering,” selgitab ta. Selle lühikese aja jooksul on Paabo juurde hennatama jõudnud peamiselt naised. Enamik kliente on seni soovinud hennatada käsi, käevarsi või käelaba, kuid Paabo on teinud hennamaalingu ka lapseootel naise kõhule.

päris ohutu. Kuigi mulle meeldiks kinnitada, et henna ei tekita allergiat, on siiski võimalik, et henna ei sobi või tekitab ärritust. Alati on olemas võimalus nii-öelda tavaliseks allergiaks – allergia ilmneb vähem kui tunni jooksul pärast hennaga kokkupuutumist: nina hakkab tilkuma, ajab aevastama või kuivalt köhima, silmad sügelevad ja jooksevad vett. Nähud alluvad kenasti allergiavastastele preparaatidele, mida saab ka apteegi käsimüügist. Allergia võib tekkida ka hennapasta muude komponentide suhtes ja see ongi põhjus, miks poest ostetavad valmispastad pole head. Näiteks kui inimene on allergiline tsitruselistele, siis tuleb seda kindlasti öelda. Üldjuhul segatakse hennapasta kokku hennapulbrist ja sidruni- või laimimahlast. Vahel kasutatakse pasta kinnitajana suhkru ja sidrunimahla segu. Samuti peab teadma, kui ollakse allergiline mõne eeterliku õli suhtes, sest näiteks aedliivatee, nelgipung ja rosmariin võivad eeterlike õlidena olla väga tugevad ärritajad. Eeterlike õlidega peavad ettevaatlikud olema need, kel on suurem kalduvus allergiateks, nõrgenenud immuunsüsteem või väga tundlik nahk. Ka tuleb hennategijale öelda, kui ei taluta mett, sest hennapastas võib suhkru või glükoosi asemel sees olla mesi. Täheldatud on ka ülitundlikkust ehk allergiat hennatanniinhappe suhtes. See on keemiline

ühend, mis annab hennale värvi. Kui umbes kolme tunni jooksul pärast henna nahale kandmist tekib üldine sügelustunne, hingamine muutub vilisevaks või kähisevaks ning inimene kurdab rinnus pitsitustunnet, siis on tegu allergiaga. Reaktsioon tekib lühikese aja jooksul ning nähud, sealhulgas sügelemine ja lööve, on üldised, need ei piirne kunagi hennakujutise all oleva nahaga, vaid levivad üle keha. Henna eemaldamisel keha pinnalt ning allergiavastaste preparaatide kasutamisel vaevused kaovad. Reaktsioon ei jäta arme ega tekita haavandeid, kuid inimene, kel on selline reaktsioon esinenud, ei tohi enam kunagi hennat kasutada. Mis hennamaaling maksab? Oleneb pildi suurusest ja keerulisusest ehk tegemise ajakulust, kuid üldjuhul alates viiest eurost. Salongides võivad hinnad kallimad olla ning üritustel odavamad. Aega hennamaalinguks tuleb varuda samuti maalingu keerukuse järgi. Pisemate mustrite tegemisele kulub nii kümme minutit, kuid kuivamiseks tuleb arvestada vähemalt kaks korda sama palju ehk kuni 20 minutit. Nii et pool tundi kulub kindlasti, sest märja hennapildiga tegutsema hakates on oht see kiirelt laiali ajada.

REKLAAM

Juuni 2015

19


tehnika

Autokaamera seab tõe jalule Autokaamera filmitud tõestusmaterjal lahendab avarii korral vaidluse väga kiiresti. Üha rohkem inimesi on avastanud seadme kasulikkuse ning autokaamerate müük on tõusuteel.

Tiit Reinberg tiit.reinberg@ajaleht.ee

K

anal 2 reporter Kaspar Pokk ostis esimese autokaamera viis aastat tagasi ega tee enam ühtegi sõitu, ilma et kaamera seda ei salvestaks. „Kui peaks juhtuma avarii, siis pole enam vaja vaielda, kes midagi valesti tegi, sest kõik on kaamera salvestusest näha,” selgitab ta. Pokk teab, et Venemaal on autokaamerad väga levinud, sest nii kaitsevad ausad autojuhid ennast kindlustuspetturite eest. Kaamerat soovitab ta kõikidele autojuhtidele, kes välismaal käivad, eriti ida pool. Kui endal kaamerat pole ja osta ei raatsi, siis välisreisi tarvis võiks selle mõnelt tuttavalt laenata. Umbes sada eurot maksva kaamera pildikvaliteet on nii hea, et sellega filmib ta saatele „Reporter” isegi uudistelugudele katteplaane. Autokaamera suureks plussiks peab ta kasutusmugavust. Kaamera kinnitab ta iminapaga klaasi külge. Juhe tuleb panna sigaretisüütajasse ja iga kord, kui autol süütevõtit keerata, hakkab kaamera filmima. Kui mälukaart saab täis, siis hakkab kaamera vanemat materjali üle lindistama. Oma kogemusest lähtudes soovitab Pokk kulutada kaamerale sadakond eurot: selle raha eest saab juba kvaliteetse seadme. Kaupluseketi Expert IT-tootejuht Ardo Küngas selgitab, et autokaamerate müük kasvab, kuna neile on head reklaami teinud kõikvõimalikud saated, kus näidatakse, mida autokaamerad on filminud. Samamoodi nagu õhukeste televiisorite hinnad on autokaamerategi hinnad langenud mõistlikule tasemele, samal ajal on tehnilised näitajad järjest paranenud.

20 Juuni 2015

KANAL 2 REPORTER Kaspar Pokk ei tee enam ühtegi sõitu nii, et kaamera ei filmiks. FOTO: DMITRI KOTJUH/JÄRVA TEATAJA

Internetist võib leida kõigest paarkümmend eurot maksvaid kaameraid, kuid neid ei soovita Küngas osta. „50–70 euro eest saab praegu juba päris kvaliteetse asja,” sõnab ta. Kvaliteet tähendab enamasti Full-HD-pilti. Kuna talvisel ajal on valgust vähe, siis soovitab Küngas kindlasti osta kaamera, millel on ka öörežiim, sest suur osa õnnetusi juhtubki pimedal ajal. Oluline on ka kaamera vaatevälja suurus. Kallima autokaameraga saab filmida nii seda, mis toimub maanteel, kui seda, mis juhtub samal ajal auto salongis. Kaamerate valmistajaid on väga palju, mistõttu on konkreetset soovitust raske anda, kuid oma kogemusest julgeb Küngas soovitada Prestigio kaubamärki. Seesami kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhi Ly Jõhviku sõnul võimaldavad autokaamera videoklipid selgitada välja liiklusõnnetuse tegeliku käigu ja tuvastada näiteks sündmuskohalt põgenenud auto numbri. „Üha enam liikluskindlustusjuhtumeid saab kiirema lahenduse tänu autojuhtide saadetud videoklippidele, mis anna-

vad liiklusõnnetusest selge ülevaate. Kaamerate kasutamise trend on tõusuteel.” Ta toob näiteks kindlustuse kahjukäsitlusjuhtumi, kus kahju põhjustanud sõiduki juht väitis, et tema sõitis ristmikule rohelise tulega ja hoopis talle sõideti ette. „Kannatanu sõidukis olnud kaamera salvestus näitas aga tegelikku olukorda ning vaidlus lõppes kiiresti.” Samuti meenub Jõhvikule juhtum, kus kahju põhjustanud sõiduki juht lahkus sündmuskohalt ja väitis hiljem, et viibis väidetava õnnetuse ajal hoopis teises linnas. Sellistes juhtumites on autokaamerast väga palju abi. „Kui ilma kaamerata oleks ainult kannatanu sõna põhjustaja sõna vastu, siis autokaamera filmitud tõestusmaterjal kahtlusi ei jäta,” põhjendab ta. Kaamerat valides soovitab Jõhvik silmas pidada esmapilgul vähetähtsaid asju, nagu näiteks kaamera värvus. „Autokaamerad nagu muudki nähtaval olevad elektroonikaseadmed autos võivad tekitada pahatahtlikes inimestes ahvatlusi. Seega on mõistlik soetada tumedamat värvi ja tahavaatepeegli külge kinnitatav mudel, mis nii hästi läbi autoklaasi silma ei paista,” soovitab ta.


tehnika

VIDEOSALVESTUSEGA EI TOHI SOTSIAALMEEDIAS OMAKOHUT RAKENDADA SANDER PEREMEES, Lääne prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juht Liiklusturvalisuse vaatenurgast on autokaamerate laiem levik kindlasti positiivne. Teadmine, et rikkumise võib jäädvustada kaasliikleja kaamera ning jäädvustus võib jõuda ka politseisse, mõjub distsiplineerivalt. Igal kuul jõuab Lääne prefektuuri ametnikeni mõni liiklusohtliku juhi tegevuse salvestis. Politseile videomaterjali edastades tasub silmas pidada, et kaamera kuupäev ja kellaaeg oleksid õiged. Lisaks peaks olema arusaadav sõiduki registreerimisnumber ja rikkumise toimumiskoht. Pärast video jõudmist politseisse selgitatakse välja sõidukit juhtinud isik ja temaga võetakse ühendust. Liikluses rikkumist märgates ei tohiks asuda näiteks rikkujat jälitama. Rikkuja jäädvustamisel ei tohi eksida kehtivate seaduste vastu ega ohustada kaasliiklejaid. Näiteks jõudis hiljuti Lääne prefektuuri video, kus juht filmib mobiiltelefoniga enda spidomeetri näitu sõidu ajal, jälitades võimalikku kiiruseületajat. Selline tegevus on äärmiselt ohtlik nii juhile kui ka kaasliiklejatele. Niisuguses olukorras tuleb kahtlase või lubamatu sõidumaneeriga juhi takistamiseks kohe politseid informeerida. Teine oluline tähelepanek puudutab andmete kaitset. Autokaamera salvestise levitamisel ei tohi rikkuda kellegi õigusi, sotsiaalmeediasse postitamisel tasub salvestise teinud juhil edasiste probleemide vältimiseks sellega kindlasti arvestada. Täiesti lubamatu on sotsiaalmeedia vahendusel korraldada omakohut jäädvustatud rikkumise toimepanijale. Liiklusrikkumistega seonduv on politsei töö ja sellised materjalid peaksid jõudma ennekõike politseisse, kes rikkumise toime pannud juhiga otse suhelda saab. Avalikele lehtedele tohib panna vaid neid videoid, kus pole tuvastatavad sõiduki registreerimisnumber ega sõidukis olevad inimesed. Loomulikult on kaasliiklejate hoiatamine oluline, aga seda tuleb teha nii, et ei rikuta seadust ega kellegi õigusi.

Kuidas autokaamerat valida? Autokaamera valimiseks jagab soovitusi AS Eesti Telekom arendusspetsialist Heigo Ensling.

Andurid, ekraanid, kinnitus Autosse paigaldatav registraator on väike kompaktne videokaamera, mida kasutatakse sõidu salvestamiseks nii tööle kui ka poodi sõites. Tootjad teevad kasutaja elu mugavamaks ning seadistustest saab valida automaatse salvestamise, mis reageerib liikumisele. Osa tootjaid on varustanud mõned mudelid ka G-anduriga, mis reageerib äkilisele kiirusemuudatusele (äkkpidurdus) ning salvestab löögi või tugeva raputuse korral video niinimetatud kaitstud failina. See on tõesti kasulik funktsioon, sest selliseid faile seade üle ei kirjuta, vaid need tuleb hiljem käsitsi kustutada, kuid pikemat aega konarlikul kruusateel liikudes võib mälukaart lõpuks täis saada. Välimuse järgi jagunevad seadmed kaheks: ühed on liigutatava liigendekraaniga, teised ühes tükis tervikseadmena. Paigaldamisel peab arvestama kahte reeglit. Esiteks tuleb kaamerat paigutades leida kindel asukoht, et sõidutee auto ees ja külgedel oleks täiesti nähtav. Teiseks, ka registraatori ekraanile peaks sõidu ajal saama vahel pilku heita. Kasvõi veendumaks, et kaamera ikka salvestab. Siin tulebki liigendekraani eelis paremini esile, kuna selle nurka saab reguleerida. Suurus on samuti tähtis. Kompaktsel seadmel on tavaliselt kahetolline ekraan, liigendseadmel on ena-

masti veidi suurem, 2,5tolline ekraan. Ega ekraan ei saagi eriti suurem olla. Paljud autojuhid kasutavad sõidukis ka autonavigaatorit, need kaks lisaseadet koos võivad oskamatu paigalduse korral juhi vaatevälja piirata. Netipoodides hindu uurides jäi silma registraatoreid, mis sootuks ilma ekraanita. Nendele õige asukoha leidmine toimub katse ja eksituse meetodil.

Salvestamine Sõidu registraatori põhiülesanne on pidev kvaliteetse video salvestamine. Mida parem on pildikvaliteet, seda lihtsam on juhil hiljem oma süütust tõestada või süüd tunnistada. Enne ostu tasub kaupluses kohapeal suurelt ekraanilt seadme salvestatud näidisvideot uurida ja selle järgi oma ost teha. Kui veel paar aastat tagasi pakkusid paljud tootjad vaid VGA-lahutusega seadmeid, siis nüüd on levinumad HD-salvestid. Võimalik on valida HD 720pikslise ja lausa Full-HD 1080pikslise kaamera vahel. Seadme enda pisikesel ekraanil ei tule küll VGA- ja HD-video kvaliteedi vahe välja, kuid suurel ekraanil on teine asi. Kindlasti tasub uurida, mitu kaadrit sekundis üks või teine registraator salvestab. On märgatav vahe, kas sagedus on 30 või 50–60 kaadrit sekundis. Esimese puhul tundub pilt hüplik, teine tagab sujuva pideva videovoo. Salvestatava ala laiuse tagavad registraatoril 120kraadise vaatenurgaga objektiivid. Selline vaatenurk on piisav, et katta ära kogu A-piilarite vahele jääv ala. Leidub ka 160kraadise vaatenurgaga >> lk 22

REKLAAM


tehnika

kaameraid, kuid nende videopilt meenutab „kalasilma” objektiiviga ülesvõetud videoid – pildi keskosas on küllalt laiust, kuid ülalt ja alt jookseb kaader kokku.

GPS-mooduliga või ilma Registraatoreid on kahte tüüpi: ühed GPS-mooduliga, teised ilma. Kuna GPS-vastuvõtja täpsus on ± paar meetrit, siis vaid koordinaatide järgi otsustades võib täheldada, et auto sõitis hoopis vastassuunavööndis. Targem on jääda lootma kvaliteetse videomaterjali peale, mis reaalajas salvestas autode liikumissuunad ja täpse paiknemise õnnetuse hetkel. Registraatori ostmisel tasub eelkõige arvestada auto esiklaasi kaldenurga ning armatuurlaua ehitusega. Kindlasti tasub uurida video kvaliteeti, sest leidub seadmeid, mis kasutavad HD- või Full-HD-pildi salvestamisel pikslitega manipuleerimist interpolarisatsiooni teel. Pakendil on küll HD-tähis, aga reaalselt on seadmes sees vaid VGA-resolutsiooni salvestav sensor.

Hind

REPORTER KASPAR POKK on väga rahul oma autokaamera pildikvaliteediga. Need pildid on näited tema autokaamera salvestistest.

REKLAAM

Eks oma rolli seadme valimisel mängib ka hind. FullHD-registraatorid on umbes 30% kallimad kui HDseadmed. Salvestusmeediana on kasutusel SD- ja SDHCmälukaardid maksimaalse suurusega 32 GB. Ühele kaardile mahub ligi 11 tundi salvestusi. Arvestades töö- ja puhkeaja seadust, piisab sellest ühe päevateekonna jäädvustamiseks. Aga miskit hullu ei juhtu ka väiksema mälukaardiga. Registraatoreid saab seadistada üle kirjutama vanemaid salvestu-

si, mistõttu pole kasutajal tarvis salvestusi vahepeal käsitsi kustutada. Kui aga teel juhtub midagi, mida tahate tulevastele põlvedele säilitada, on hea, kui autos leidub teine tühi mälukaart. Vajutus mälukaardile, vana välja ja uus sisse. Paremad registraatorid salvestavad ühe lõigu lõpus olevad kaadrid ka järgmise lõigu algusesse, mis tähendab, et seade salvestab pidevalt ning kasutab suuremat mälupuhvrit. Veidi odavamad kaamerad aga salvestavad ühe lõigu teise järel ning see tähendab, et sõites maanteel maksimaalse lubatud kiirusega, võib jääda salvestamata ühe sekundi pikkune teekond, mis siis meetritesse arvutatuna on 25 meetrit. Aga üks sekund võib teinekord väga tähtis olla.

Lisavõimalused Mõned tootjad on lisanud registraatorile infrapunavalgustuse, et parandada öise salvestuse kvaliteeti. Kuid video salvestamisel ei ole sellest praktilist kasu. Pigem aitavad need pimedas fotode tegemisel, sest nende valgustuse ulatus on vaid paar meetrit. Linnas aitab paremat videokvaliteeti tagada tänavavalgustus (kui on!) ja maanteel piisab autotulede valgusest. Samuti ei tasu abi loota kaamerasse ehitatud LED-valgustusest, sest sellegi ulatus on minimaalne. Auto salongist lähtuv valgus kipub esiaknalt tagasi peegelduma, mis valgustab üle video esiplaani. Kõik, mis jääb tuuleklaasist kaugemale, on pilkases pimeduses, sest registraatorisse sisseehitatud automaatika vähendab sellisel juhul kaamera ISO-tundlikkust. Testitud ja järele proovitud Prestigio seadmega – parema kvaliteediga video tagas hoopis LED-valgustuse väljalülitamine menüüst.


30pluss

LAE TASUTA LOE TASUTA

HEA TOIDU FESTIVALI ERIVÄLJAANNE

JUUNI 2015

Grillfest – 100% toodetud Eestis

H

ead toitu hinnatakse eelkõige välimuse, maitse, päritolu ja hinna järgi. Tubli tootja võib valmistada suurepärase idee ja teostusega uudistoote, kuid hinnangu sellele annavad tarbijad – armastus kas tuleb kõhu kaudu või mitte. Grillfesti külastajad hääletavad festivali poolt jalgadega. Nii saabus eelmise aasta juuni teisel nädalavahetusel Pärnu Vallikääru aasale ketsides ja kontsadel neid lausa 100 000 ringis, rohkem kui 45 000 toidusõpra, neljajalgsed nende seas … Toidukultuurifestivalil ongi kaks põhilist eesmärki: tutvustada Eestis ja välismaal valmistatud uusi toidutooteid ning anda inimestele uusi ideid ja oskusi roogade valmistamiseks. Grillfestil korraldatavad degustatsioonid on suurepärane võimalus toidu-uudistega tutvuda, et hiljem poes oleks lihtsam valida. Sajad sõbralikud kokad, kes kahel festivalipäeval kümnetele tuhandetele küpsetavad ja vaaritavad, on lahkesti nõus oma kogemusi jagama – astuge julgesti ligi, saate kindlasti midagi maitsvat kõhtu ja ka nippe kõrva taha panna!

Kulinaarne laulupidu Hea Toidu Festival – Grillfest on Eesti oma asi. Lausa nii apetiitne, et seda mitmel pool maailmas järele püütakse teha. Sel aastal korraldatakse Grillfesti näiteks Valgevenes, varem on tehtud mujalgi. Originaali ehk Eesti oma Grillfesti korraldajatele on see suur kompliment, sest Eesti päritolu tooteid, mida jäljendada püütakse, pole maailmaturul just liiga palju. Omanäoline ja hästi korraldatud festival on huviväärsus, mis teeb Eestile au ja mida saabutakse uudistama nii kaugelt kui ka lähedalt. Festivali korraldajate üleskutse – tundkem Eesti oma toidukultuurifestivali üle uhkust, osakem pakutavat toitu ja kultuuri mõnuga nautida, ja mis põhiline, austagem Vallikääru aasale saabuvate kokkade ja artistide armeed oma kohalviibimisega! Kõik on oodatud sööma, lemmikloomad ka! Sissepääs on ikka tasuta. Kohtumiseni 12. ja 13. juunil Pärnus Grillfestil! Auris Rätsep Grillfesti korraldajate nimel www.grillfest.ee


6aX[[XZT]PbZˆˆVXb\XbcPWTbX[\PVP\XbcPWTbPPbcPPYP[

:0A<4=8<ss1;8BCDD38>>t ;PX ?xa]dkcT[##!#!kZPa\T]/ZbcddSX^TTk0ePcdS)4ÂŻA ÂŻ &; ÂŻ #

Foto: Gea Murakas

Kßlastusmäng

Unustatud mĂľisad 2015

Tänavu ootab kĂźlalisi 25 mĂľisat, milles asuvad koolid. KĂźlastuspäevad on 12. ja 13. juuli, 25. ja 26. juuli, 9. august. MĂľisad on avatud kella 10â&#x20AC;&#x201C;18.40. Igal täistunnil on mĂľisates jalutuskäik giidiga. Avatud on näitused ja kohvikud. Koolide tugevuste ja mĂľisate eripära rĂľhutamiseks korraldatakse kontserte, tÜÜtubasid ja muud huvitavat. KĂźlastustasud: pere 3.50 â&#x201A;Ź Č?täiskasvanu 2 â&#x201A;Ź Č?laps, pensionär 1 â&#x201A;Ź www.unustatudmoisad.ee

Unustatud MĂľisad

Foto: Kadi Prants


Hea Toidu Osuti

Toortoitumine – suvepuhkus seedimisele Agni Raitar

P

araku oleme umbes 10 000 aastat tagasi oma toitumisharjumusi karmistunud kliima tõttu muutnud ning hakanud sööma kuumutatud ja loomset toitu. Oleme kohanenud külmaga, ehitanud soojad elamud ja pannud selga ilmastikukindlad riided. Kõigele vaatamata igatseme kaotatud troopikapäikest, lilli, aga ka värvilist, magusat ja mahlast toitu. Miks mitte üritada suvekuudel süüa rohkem värsket puuvilja ja rohelist, on ju võimalus neid oma aiast korjata ja poeski on eestimaist kraami rohkem kätte saada. Esialgu tasub proovida kasvõi ühekordset toortoidukuuri puhkuse ajal. Keha puhkab tööst, miks mitte võimaldada talle ka puhkust kurnavast ning raskesti seeditavast toidust. Hoolimata sellest, et meie toitumisharjumused on tuhandete aastate jooksul kardinaalselt muutunud, on meie seedesüsteem ikka samasugune kui meie iidsetel eellastel ning tänapäeva inimahvidel, kelle põhitoit on puu- ja aedviljad, lehed, seemned ja pähklid. See on toit oma loomulikus olekus, kus säilivad kõik ensüümid, vitamiinid ja mineraalid. Seetõttu on toortoit ka kõige toitainerikkam toit.

Toortoitumine on elustiil, mille põhimõte on, et inimene sööb nagu teisedki liigid siin planeedil naturaalset orgaanilist toitu töötlemata kujul otse loodusest. FOTO: AURIS RÄTSEP / SELVER

REKLAAM

Järsk üleminek pole hea Toortaimetoitlaste menüüsse kuuluvadki põhiliselt värsked puu- ja aedviljad, rohelised salatisordid, umbrohud, maitsetaimed ja idandid. Omal kohal on pähklid, seemned, kuivatatud või külmutatud puuviljad ja aedviljad. Toortoitumises on välistatud oad ja teraviljad, välja arvatud tatar. Tänapäeval toortoitumist harrastades kasutatakse muidugi toidu huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks muutmiseks kannmiksereid ning kuivateid, tehakse smuutisid, toorsuppe, toorleivakesi, krõpse, toortorte, pähklijuustusid ning palju muud huvitavat ja maitsvat. Toortoitumisega alustades tuleb arvestada kindlasti sellega, et aastasadade jooksul oleme võõrdunud oma loomulikust keskkonnast. Ei maksa eeldada, et mõne nädala või kuuga annab kõike tasa teha. Näiteks väga ülekaaluline inimene, kes on põdenud mitmeid haigusi ning kellel on halvasti funktsioneerivad organid, ei suuda järsku muutust tõenäoliselt taluda. Ka normaalkaalus ja väliselt tervel inimesel võib probleeme tekkida. Paljud võivad toortoidule üle minnes ajutiselt tunda keha mürkidest puhastumise sümptomeid, kuna >> lk 4

Juuni 2015

3


Hea Toidu Osuti

FOTO: AURIS RÄTSEP / SELVER

keha ei ole enam iga päev nii suure toksilise jäätmekogusega üle koormatud. Keha puhastub ja terveneb loomulikult, suunates vereringesse mürkaineid, mis on aastaid elunditesse ja kudedesse ladestunud. Väga tugevaid puhastusreaktsioone on mõistlik siiski vältida, kuna keha ei pruugi seda kergelt üle elada. Lohutuseks: mürkidest vabanemise sümptomid on kindlasti kergemad kui haigus, mis oleks neist võinud areneda. Tuntuimad elustiilihaigused on diabeet, kõrge vererõhk ja kolesterool, ülekaalulisus, südame- ja veresoonkonnahaigused, mida puhastumine ennetada aitab. Sageli esineb toiduainetalumatust, mõnest toidust loobumisel tekivad ärajäämanähud, mis võivad olla võrreldavad narkootikumide võõrutusravi sümptomitega.

Täiskõhutunne või pidev närimine Kuigi tavaliselt vallandub toortoitu tarbides meeletu energia, võivad paljud inimesed, eriti esimestel päevadel või nädalatel tunda ebaharilikku väsimust. Meid ei väsita toortoit, vaid stimulandid, millest nüüd loobume. Kuna meie maitsenäsad on puutunud kokku soola, suhkru ja vürtsidega, siis võime neist tugevatest sõltuvust tekitavatest maitsetest loobumisel tunda esialgu puudust, kuna keele maitsepungad on nii tugevate maitsete tõttu kaotanud võime tunda loomulikke tagasihoidlikumaid puu- ja aedvilja-

Üleminekuperioodil võib süüa rohkem rasvasemaid toite, nagu pähklid, seemned, avokaado ja kookos. Tähtis on süüa rohkem süsivesikurikast mahlast terviktoitu ehk aed- ja puuvilju ning rohelisi lehtvilju.

de maitseid. Mida tugevamini oleme sõltuvuses, seda enam me teatud maitseid ihaldame. Paljudel on tänapäeval suhkrusõltuvus, mis paneb meie organismis vohama parasiidid ja seened, kes nõuavad endale toiduks magusat ja töödeldud toitu, seega tuleb aru saada, et need isud ei tulene keha vajadustest. Juba ainuüksi kohvist loobumine annab märku meie keha tõelisest olukorrast. Toortoitlase portsjonid on tavatoitujale harjumatult suured. Näiteks lõunasöögiks võib vabalt olla 15 banaani või kaks kilo õunu korraga söömiseks. Aedviljad sisaldavad vähe kaloreid, kuid puuviljad, pähklid, seemned juba tunduvalt rohkem. Oleme harjunud sööma väikese mahuga kontsentreeritud küpsetatud toitu, kus on vähe vett ja kiudaineid. Liigne närimine ning pidev söömine, et saada kätte vajalik kogus ja energia, ei ole enam hambasõbralik. Seega tasub toidukogus enne põhjalikult läbi mõelda ja toiduained nii valida, et oleksid rahuldatud keha kõik vajadused. Taimetoitlane peab koguseliselt rohkem sööma, et kõik vajalikud toitained ja kalorid kätte saada. Süües aedvilju, eriti varssellerit ja tomatit, saame kätte kõik orgaanilised soolad ja mineraalid, mida keha vajab. Raskesti seeditavad toiduained annavad seedimisele üle jõu käiva koormuse, mis tekitab justkui täiskõhutunde. Olles mõnda aega toortoidul, harjub keha uue toitumisviisiga ära, olemine muutub kergemaks, energilisemaks,

paraneb tervis. Toortoitu tarbides ja ebatervislikust toidust loobudes saab keha viimaks võimaluse end puhastama ja tervendama hakata. Üleminekuperioodil võib süüa rohkem rasvasemaid toite, nagu pähklid, seemned, avokaado ja kookos. Tähtis on süüa rohkem süsivesikurikast mahlast terviktoitu ehk aed- ja puuvilju ning rohelisi lehtvilju.

Sujuv üleminek Toortoitumine ei ole lihtsalt dieet, see on elustiil, mis on pikem protsess. Üleminek tavatoidult toortoidule võib olenevalt inimesest kesta aastaid. Öeldakse, et iga elatud aasta kohta kestab üleminek üks kuu ehk 30aastasel kulub tavatoidult toortoidule üleminekuks umbes 30 kuud. Seega, kui soovid vaid puhkuse ajal toortoitumist proovida, tõsta algul oma menüüs toore toidu osakaalu. Kuigi sageli nõuab juba seegi suurt pingutust, aitab vaid toortoidu osatähtsuse suurendamine ikkagi tervist parandada. Esialgu tuleks saada toitumine üldiselt tervislikuks, vähendades küpsetatud toidu osakaalu. Hea oleks liikuda toortoitumise juurde järk-järgult: segatoit, taimetoitlus, täistaimetoitlus ja toortoitlus. Abiks on regulaarne paastumine, mis aitab kehal lihtsamalt puhastuda ning uue toitumisstiiliga harjuda. Selle kõige juures tuleb tunnetada oma keha ja selle valmidust edasi liikuda.

REKLAAM

hea toidu pood Lai valik kohapeal valmistatud tooteid grillimiseks ning selle kõrvale värsket eestimaist köögivilja!


Hea Toidu Osuti

Mahlasegadus poeriiulil Mahlariiul poes on pikk ja kõrge, tohutu valik lööb nii mõnegi riiuli ees seisja silmad kirjuks.

Sandra Rätsep Mahlasõber

K

ui magus maitse, hind ja ilus pakend kõrvale jätta, siis koostise järgi valikut teha on keeruline, sest mõisteid on etiketil palju. Mis vahe on mahlal, nektaril, mahlajoogil ja smuutil? Milline neist on toitainete poolest väärtuslikem ja perele parim? Küsimusi on sama palju kui kireval poeriiulil mahlasid. Teeme siis mõisted selgeks.

maisest toorainest. Mahlakontsentraati on vaja selleks, et lihtsustada loodusliku toorme transportimist. Näiteks apelsinimahla kontsentraat võib tulla mitmest maailma otsast ning kohalik tootja saab teha mahla viljadest, mida Eestis ei kasva (apelsin, ananass, virsik jne). Sageli on kontsentreeritud mahlal teine maitse kui värskelt pressitud mahlal, ka võib kuumtöötlemine vähendada mahla vitamiinisisaldust. Lõpptulemusena püütakse siiski pakendatud täismahlas alles jätta enamik naturaalmahlas sisalduvaid vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente. Looduspoed müüvad ka 100% naturaalseid mahlasid. Need on valmistatud puuviljadest ja marjadest, millest on mahl mehaaniliselt välja pressitud ja seejärel pastöriseeritud.

LEIA LETILT

REKLAAM

Oma Põrsas pakub eestimaist marmor-tüüpi sealiha otse farmerilt! Õige grillija ostab sellel suvel mahlasema esimese või taisema tagumise seaveerandi korraga! Võimalus tellida grillimiseks põrsaid. Meilt leiad alati häid pakkumisi. Ootame teid: • Rakveres Pikk tn 11 • Tabasalus Klooga mnt 5a • Tallinnas Mustamäe, Lasnamäe ja Nõmme turul www.omaporsas.ee

DREAMER LATE HARVEST SHIRAZ – õige vein grill-lihaga! Uus Dreamer Late Harvest Shiraz on Rumeenia veini- ja Eesti grillimeistrite poolt spetsiaalselt välja töötatud poolmagusa maitsega grillvein, mis sobib suurepäraselt eestipärase šašlõki, grill-liha ja -ribiga! Veinil on intensiivne mustasõstraaroom, mille tipus on tunda musta pipra ja eukalüpti noote ning tammevaadis laagerdumisele omaseid tumeda šokolaadi ja vanilli nüansse. Vein on sametine, pehmete tanniinidega ja kergesti joodav. Serveerimistemperatuur 14–16 °C.

MAHL Mahl, mille mahlasisaldus on 100%, saadakse peamiselt värsketest või külmutatud puuviljadest, marjadest ja köögiviljadest erinevaid tehnoloogilisi võtteid kasutades. Mahl on säilitusaineteta, samuti ei tohi mahl sisaldada lõhna- ja maitseaineid, süsihappegaasi ega toiduvärve. Alates 28. oktoobrist 2013 ei ole lubatud mahla koostisesse suhkrutooteid lisada (v.a astelpajumahl). Mahla säilitamiseks see pastöriseeritakse ja pakendatakse. Mahla võib säilitada ka külmutatult. Mahlas on märkimisväärselt palju vitamiine ja toitaineid, sest tooraine toiteväärtus on suures osas säilinud. Täismahl on üks paremaid looduslikke energiaallikaid. Mahla soovitatakse päevas juua 1–2 klaasi, janukustutamiseks sobib vesi.

Toode on saadaval 75 cl pudelis ja 300 cl pakis.

„Valmistatud kontsentreeritud mahlast” – on see mahl või ei ole? Enamik Eestis tehtud täismahlu on valmistatud kontsentreeritud mahlast. Mahl saadakse kontsentraadist, millele on lisatud mahla kontsentreerimisel eraldunud koguses vett, ning taastatakse joogi lõhn ja maitse. Eestimaise mahlatootja kontsentreeritud 100% õunamahl on valmistatud tavaliselt kodu-

www.dunker.ee

Nektar – kõlab külluslikult TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST.

Nektar on lahjendatud mahl. Mahlale on lisatud vett ja maitseomaduste parandamiseks magusaineid ja happesuse regulaatoreid. >> lk 6

Tõhusad taimsed preparaadid Metosept ja Vitanorm Sooleparasiidid on paljude shädade põhjus. 95 protsendil täiskasvanutest on 1–5 liiki parasiite: mitte ainult jämesooles, vaid ka lihastes, veres, liigestes, kopsudes, maksas, nahas. Parasiidid söövad toitaineid, vitamiine ja mikroelemente, milleta organism ei saa normaalselt toimida, ja ummistavad organid oma toksiliste väljaheidetega. Kõige tavalisemad naaskelsabad, ümarussid, piugussid tekitavad põletikke, liiteid, kasvajaid ja infektsioone. Mistahes tervisehäire tekkimisel tuleks alati kõigepealt vabaneda parasiitidest. Looduslikud vahendid on sooleparasiitide väljaajamiseks tihti tõhusamad kui apteegiravimid, sest mõjuvad kuni 100 parasiidiliigile.

SELITAMATA JA STERILISEERITUD. Mahlamaailmas mõistetest puudust ei tule ja poeriiulite vahel jätkub poodlejal nuputamist kauemaks. FOTOD: GRILLFEST

Loe lisa www.looduspere.ee või külasta Looduspere poodi.

Juuni 2015

5


Hea Toidu Osuti

tõttu on smuuti eriti kiudainerikas jook, seetõttu imenduvad süsivesikud organismi aeglasemalt kui värskelt pressitud toormahla tarbides. Kiudained täidavad aga hästi kõhtu. Kui koostisained on naturaalsed ning suhkrut pole lisatud, on tegemist tervisliku joogiga. Poes müüakse smuuti nime all eri koostisega tooteid, seega tasub tähelepanelikult pakendilt koostisaineid uurida.

Nektarit toodetakse ka seepärast, et 100% mahlana on osa puuvilju liiga happelised ja intensiivse maitsega ning otstarbekam on mahla lahjendada. Mahla- ja/või püreesisaldus nektaris on olenevalt puuviljaliigist keskmiselt 25–50%. Nektari mahlasisaldus on väiksem kui mahlas, seega ka toitaineid on selle võrra vähem.

mahlajoogid, kus puuvilja- ja marjasisaldus on väike ning suhkrusisaldus suur. Kui valida täismahla ja mahlajoogi vahel, siis on viimane reeglina odavam ning seepärast võib valik kalduda soodsama kauba kasuks. Tasuks mõelda, kas tasub koju magustatud vett tassida, vast on otstarbekam vältida liigse suhkru tarbimist ja hoopis täismahla ise kodus veega lahjendada.

Mehu on viljalihaga mahl

KUMB ON PAREM: MAHLAJOOK VÕI LIMONAAD?

Mahlajook – vähe mahla, palju suhkrut Mahlajook on nektarist veel lahjem. Mahlale on lisatud vett, sageli ka kunstlikke magusaineid, säilitusaineid, paksendajaid, antioksüdante või lõhna- ja maitseaineid. Tegemist on madalama väärtusega toiduga, kus on palju suhkrut. Mahlajooki võiks võrrelda koduse morsiga ja suhtuda sellesse kui magustoitu. Ka kõrrejoogid, mida lapsed väga armastavad, on enamasti kõik

Levinud on arvamus, et igasugune mahlalaadne toode on tervislikum näiteks karastusjoogist. Mahlajoogis ei ole süsihappegaasi nagu karastusjoogis. Kui mahlajoogi sisse on lisatud sünteetilisi lõhna-, värv- ja maitseained, happesuse regulaatoreid, suhkruasendajaid jm, siis ei erine see koostiselt sugugi värvilistest mullijookidest.

Smuuti – tundub noortepärane ja tervislik Smuuti valmistamiseks purustatakse kogu vili või mari ning püreetaoline vedelik serveeritakse või villitakse pudelisse. Smuutit võib valmistada väga erineva koostisega, näiteks puhtalt puuviljadest või marjadest, kuid vahel lisatakse smuutile ka jogurtit, piima, kookosvett, rohelist teed, mett, siirupit, suhkrut ja seemneid. Rohke viljaliha

Värskelt pressitud mahl Toormahl on kuumtöötlemata ja pole lisatud teisi toiduaineid. Mahlale on omane viljale iseloomulik lõhn, värv ja maitse. Värskelt puuviljadest pressitud mahla säilivusaeg on väga lühike, külmikus õhukindlas pudelis kuni kaks päeva. Toatemperatuuril jooki tuleb tarbida kohe pärast valmistamist. Hinnalt on see tavaliselt mahlatoodetest kõige kallim. Tegemist on tõelise vitamiinipommiga, tänu kiudainete puudumisele annab mahl puhkust seedesüsteemile ning toitained jõuavad kiiremini organismi.

Kindlaim valik – tee oma mahl ise! Korralik tubane aeglastel pööretel töötav mahlamasin, mis puu- ja köögiviljadest rohkelt mahla välja pressib, võib maksta sadu eurosid. Kui vähegi võimalust on ja püüdlete tervisliku toitumise poole, siis ostke masin koju ja pressige perele värsket mahla. Selline mahlategu, kus saab oma soovi järgi kombineerida puu- ja köögivilju, teeb rõõmu nii suurtele kui väikestele. Siis saab juba lapsepõlvest peale selgeks, mis vahe on „päris” mahlal ja tavalisel poekraamil.

REKLAAM

JAANIÕLU õmsat õ R niaega! aa

j

15 liitrit keedetud vett jahutada 25 kraadini. 50 grammi presspärmi ja umbes 1 kg suhkrut (vastavalt maitsele) segada omavahel kuivalt ning jätta toatemperatuuril käärima. Toatemperatuurini jahutatud veele lisada 3 pudelit maltoosat, noaotsatäis ingverit, kaneeli või piparmünti ja pärmi-suhkru segu, hoolikalt segada. Käärivat virret hoida üks ööpäev toas lahtises nõus, seejärel anum sulgeda ja viia jahedasse. Paari päeva pärast on õlu valmis.

Müügil ETK, Grossi Toidukaupade ning Kaupmees & KO kauplustes. RAKVERE PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA OÜ, Puiestee 2, 44201 Sõmeru, Lääne-Virumaa Tel 327 0870, 527 8308, faks 327 0860, rpmt@rpmt.ee, maltoosa@rpmt.ee, www.rpmt.ee

6 Juuni 2015


Hea Toidu Osuti

Intelligentselt grillimise lühikursus

NÕUANDEID JAGAB grillipedagoog Enn Tobreluts

Enn Tobreluts Grillipedagoog ja Grillfesti võistluste peakohtunik

• Lase lihal enne grillimist umbes tund aega toasoojas seista, nii ei toimu äkilist temperatuurimuutust ja pruunistumine läheb kiiremini. • Väga hea on grillsöe süütamisel kasutada spetsiaalset sütekaminat/starterit ja ökoloogilisi süütekuubikuid. Korralik puusüsi süttib väga lihtsalt ka toiduõli ja paberi abil. (1) • Tavaliselt kulub 10–15 minutit süütamisest, et söed hakkaksid ühtlaselt hõõguma ja leeki enam ei oleks. Kui süte pealispinnale tekib õrn valge tuhakiht, on söed küpsetamiseks valmis. (2) • Aseta liha grillile alles siis, kui grillrest on kuum! Enne olgu rest terasharjaga puhastatud, rätikuga puhtaks nühitud ja toiduõliga kergelt kokku määritud. (3)

EESTI GRILLILIIT HOIATAB: GRILLIMINE ON SELTSKONDLIK NAUDING, MIS TEKITAB TUGEVAT SÕLTUVUST!

– rtul lukautäis! a t Hea a kõh kõv

• Pruunista liha algul kõrgemal kuumusel ühelt küljelt ja siis teiselt küljelt, nii saad isuäratava triibulise välimuse. Lihalõiku ehk steiki võiks keerata vaid üks kord, samas šašlõkki, ribi ja toorvorste võid keerata ka mitu korda. • Peenikeses sooles toorvorstid aseta grillile ühtepidi kaardus: siis on neid hea lapikute tangidega mitmekaupa korraga ringi keerata ega pea neid ühekaupa liigutama. (4) >> lk 9

REKLAAM

Armastuse jumalanna Aphrodite juust

Filos halloumi Prae, grilli või naudi niisama! Halloumi sobib suurepäraselt salatite ja pastaga, täidetud leiva vahele, suupisteks ja desserdiks puuviljade ja marmelaadiga. Halloumi juustu valmistatakse päikeselisel Küprose saarel, kus austatakse sajanditevanuseid traditsioone. Küsi kõikidest hästi varustatud kauplustest.

www.kaupmees.ee


REKLAAM

Hea Toidu Osuti

1

TEOORIAS...

... ja praktikas

2

3

GRILLITARVIKUTE VALIK on lai. Vajalike töövahendite poest üles leidmine ja seejärel ka õige kasutamine on omaette kunst.

4

8 Juuni 2015

POES ON saadaval ka spetsiaalsed pritsid grillresti õlitamiseks.

5


Hea Toidu Osuti

• Grill-liha küpsust saab kontrollida, hinnates liha pinna pruunistusastet, kergitades kergelt lihalõigu ühte äärt. Kui lihalõigu pealispinnale tekivad niiskuspiisad, on liha alumine külg pruunistunud ja pööramiseks valmis. Kui ühelt poolt grillitud lihalõigu pealispinnale tekib väike lihamahlaloiguke, on liha alumine külg pruunistunud. Kogenud grillija saab küpsusastmest aru, kui näpuga liha pihta surub. Väherasvasel lihal peab jälgima liha pealispinna ja külje värvi muutumist: kui värv muutub kahvatuks või halliks, siis tuleb kontrollida liha alumise pinna pruunistust, kergitades kergelt lihalõigu ühte äärt. Grill-ribid on valmis, kui ribikondiotsad on veidi liha küljest lahti tulnud ja ribikontidevaheline liha on näpuga katsudes pehme.(5) • Nüüd tõsta liha grilli vähem kuumemale alale või kõrgemal asetsevale restile järelküpsema, sulge grillikaas. Võid laduda mitu lihalõiku üksteise peale, et need liigselt ei kuivaks, samas ideaalse grillihõngu säilitamiseks ära kuhja neid üksteise peale liiga palju.

MÕNED NIPID ŠAŠLÕKI GRILLIMISEKS • Puidust šašlõkivardaid leota enne grillimist umbes 15 minutit vees. Selleks, et küps liha varraste küljest hästi lahti tuleks, määri vardaid enne grillimist toiduõliga. • Suru lihatükid vardas kergelt üksteise vastu, et need varrast keerates pöörlema ei hakkaks. Hea, kui kasutad kandilise laiema ristlõikega (u 1 cm) või kolmnurk-ristlõikega metallvardaid. • Alusta grillimist nii, et pruunista liha kõrgel kuumusel kiiresti igast küljest, siis järelküpseta nõrgemal kuumusel.

REKLAAM

• Liha pööramiseks kasuta mugavaid grilltange, mitte kahvlit. Marinaadis lihalõikude ja tooreste grillvorstide jaoks on parimad lapiku otsaga grilltangid.(6) • Väga hea on grillimisel kasutada puidust grillplanke ja -pabereid. Grillplangu peal saab küpsetada kala, liha ja muud. Puidust grillpaberisse saab mähkida kala, köögivilju jne. Neid kinnise kaane all grillides saab ideaalse tulemuse.

6

FOTOD: EESTI GRILLILIIT

Juuni 2015

9


reklaam

Kohv – luksuskaubast tarbejoogiks, ka suvel Regle Kõrvel Eesti Kohvisõprade Liit www.kohviliit.ee

I

nimesed vajavad ergutust ja lõdvestust ja nii on luksuskaubast ajapikku saanud igapäevane jook. Nüüdsel ajal kasutatakse kohvi ka toiduainetööstuses. Kohviekstrakti lisatakse jookidele, jäätistele, kompvekkidele, küpsistele ja tortidele. Kohvile kõige lähedasem toiduaine on kakao. Esimene teadaolev kohvik avati Tallinnas juba 1702. aastal, ent eestlaste seas levis kohvijoomine alles eelmisel sajandil. Eestlaste kohvijoomiskombed on läbi teinud rea muutusi nii ajas kui ruumis. Esialgu vaid linnades ja peenema rahva seas tuntud tava levis tasapisi ka maarahva hulgas. Algselt üksnes pidulikul puhul pruugitud joogist on tänaseks saanud paljude igapäevavajadus. Vanasti valmistati presskannu- või filtrikohvi, nüüdseks on aga tehnoloogia sedavõrd arenenud, et kohvisõbrad valmistavad kodus espressomasina või kapselkohvimasinaga cappuccino’sid ja caffè latte’sid.

Tänapäeval on kohv tuntud kogu maailmas. Sajandite jooksul on inimesed kohvijoomise kombega harjunud. Praeguses kiiresti arenevas ühiskonnas on raske ette kujutada elu ilma kohvita.

Kohv kuuma ilmaga? Kuuma ilmaga eelistatakse külmi kohvijooke, nagu näiteks ice latte, frappe, cappuccino freddo all mixed jne. Kohviarmastaja ei pea suvel kohvist loobuma, soojal ajal saab end värkendada külmade kohvikokteilidega. Ei pea minema kohvikusse, sest kokteile saab imelihtsalt valmistada ka kodus ja isegi ilma espressomasinata.

CAPPUCCINO FREDDO GRECO • 20–25 ml topeltkanget presskannukohvi • 60 ml värsket piima • 10 ml vedelat suhkrut • jääkuubikuid Valmistamine: • Valmista espresso või kannukohv • Mikserda kõiki koostisosi 5 sekundit ja serveeri 250 ml klaasis.

CAFFÈ TIRAMISU • 40–50 ml topeltkangett presskannukohvi • 80 g vaniljejäätist (2 jäätiselusika- või espressotassitäit) • 2 Ladyfingersi küpsist (võib katsetada erinevate küpsistega) • Kakaopulbrit Valmistamine: • Valmista kohv • Pane jäätis ja purustatud küpsised kannmikserisse • Lisa kohv • Sega kannmikseris, kuni jook on mõnus kreemine • Serveeri 150 ml klaasis, võib serveerida ka tassis • Kaunista kakaopulbriga

10 Juuni 2015

AFFOGATO • 20–25 ml topeltkanget kannukohvi • 40 g vaniljejäätist (või 1 espressotassitäis) • Vahukoort • Kakaopulbrit Valmistamine: • Valmista espresso või kannukohv • Pane jäätis 150 ml klaasi • Vala kohv jäätise peale • Lisa vahukoor • Kaunista kakaopulbri või kaneeliga

Nahk muutub siledaks ja pehmeks Kofeiin kaitseb tselluliidi tekkimise eest ning sel on nahka pinguldav mõju. Sega kodus kohvipaks kohvi ja oliiviõliga ning koori sellega nahka. Nahk muutub siledaks ja pehmeks.

Lapsed ja kofeiin

Kaitseb vähi ja Parkinsoni tõve eest

Alla 40 kilogrammi kaaluvate laste kohta on teada, et kofeiini tarbimise kõrvalnähud (peamiselt seotud kesknärvisüsteemiga – ärrituvus, unetus jms) ilmnevad siis, kui laps saab kofeiini üle 2,5 mg ühe kehakaalu kilogrammi kohta. Seega näiteks 20 kg kaaluv laps võiks päevas kokku saada 50 mg kofeiini (umbes 80 g kohvi). Samas saab sellise koguse kofeiini näiteks 380 ml koolajoogist, 200 ml teest, 200 g piimašokolaadist või 70 g tumedast šokolaadist. Üle 40 kg kaaluvatel noorukitel ei tohiks päevane kofeiinikogus ületada 100 mg.

Rootsi professor Bertil Fredholm leiab ka, et kohv vähendab Parkinsoni tõve riski ning kaitseb kasvajate eest, näiteks nahavähi ning eesnäärmevähi eest. Kohv blokeerib nimelt adenosiini, mis vähendab vanadusest põhjustatud dopamiini kadu, sedasi suureneb keha vastupanu kasvajatele. Kohvijoomise seos vererõhuga on varieeruv. Üldiselt arvatakse, et kohvi võimalik mõju vererõhule on lühiajaline: kofeiin võib tõsta vererõhku 10%. Eelmainitud uuringus leiti vererõhu tõus naistel, kes jõid kuni seitse tassi kohvi päevas. Lõpuks nenditi, et kõrge riskiastmega soomlaste seas ei tõsta kohvijoomine riski haigestuda infarkti. Teadlased järeldasid, et kohvijoomine ei suurenda riski haigestuda südame isheemiatõppe.

Kohv vähendab diabeediriski

PÕNEVAD KÜLMAD KOHVI KOKTEILID

ja 69 aastat, neid jälgiti 15 aasta jooksul. Kõige suurem suremus oli naiste hulgas, kes kohvi üldse ei joonud.

Kohv ergutab ja kiirendab ainevahetust, kuid võib kaitsta ka diabeeti haigestumise eest. Rootsi farmakoloogiaprofessor Bertil Fredholm on uurinud kohvi mõju tervisele juba 40 aastat. On selgunud, et kohvi juues on insuliini efekt tugevam ning seepärast on kohvijoojal väiksem risk haigestuda II tüübi diabeeti.

Südame tervis on parem Mainekas ajakirjas American Journal of Clinical Nutrition avaldatud uurimusest selgus, et naised võivad vähendada riski haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse, juues iga päev 1–3 tassi kohvi. Uuringus osales 27 000 naist vanuses 55

Kohv ei sobi ärevushäire korral Ärevushäirega inimesel tuleks kohvi vähem juua, sest kohv võib soodustada näiteks paanikahoo vallandumist. Kofeiin on üks levinumaid ärevust tekitavaid aineid, mida me iga päev tarvitame, see võib põhjustada närvilisust ja isegi hirmu ka täiesti tervel inimesel. Kel on eelsoodumus ärevuseks, sel võib kofeiin esile kutsuda kuumahoogusid, südamepekslemist ja kõminat kõrvades – need märgid viitavad võimalikule paanikahoo tekkimisele. Nautigem targalt!

REKLAAM

HALF AND HALF SUMMER • 20–25 ml kannukohvi • 60–70 ml kuuma kakaod piimaga • 5–30 ml vedelat suhkrut • 6–7 jääkuubikut Valmistamine: • Valmista kakao piimaga • Pane mikserisse jääd, lisa kohv ning vajadusel vedel suhkur • Mikserda umbes 10 sekundit ja vala segu klaasi põhja Seejärel vala aeglaselt peale kakao, siis jääb klaasi põhja külm ja klaasi ülaossa soe kiht

TÄIDETUD MUNAD 4 keedetud muna, 1-2 sl majoneesi, 1-2 tl sinepit, soola. Kaunistuseks värsket rohelist salatit, porgandit, kevadlilli.

Lõika kooritud munad noaga pooleks, võta kollased välja. Püreesta munakollased majoneesi, sinepiga ja maitsesta soolaga. Pane segu tordipritsi ja lase munapoolikutesse (kui tordipritsi pole, siis võib ka lusikaga täidise munapoolikutesse tõsta). Kaunista porgandi, värske salati ja kevadiste lilledega. Serveeri! Autor kohvik-restoran l.u.m.i.

Linnu Talu mune saab osta: Kaupmees & Ko AS´s, Selveri kauplustes, Prisma kauplustes, Solarise keskuses, Stockmannis,Tallinna ja Tartu kaubamajas, Lõunakeskuse Taluturul, Comarketi kauplustes, Maxima kauplustes, Keila tarbijate ühistu kaupluses.

www.lumikohvik.ee Munamäe tn 8, Otepää


Hea Toidu Festival

Grillfest 2015 12.–13. JUUNI, PÄRNU VALLIKÄÄRU AAS Food, Fun & Fire! Tere tulemast Grillfestile! Selle aasta toidukultuurifestival on valmis! Grillfestile on oodata kümneid tuhandeid toidusõpru ja seepärast jätke autod koju või parkige need sadama kaile, Pärnu Haldusteenuste rajatavasse suurde parklasse, mille asukoha aadress on Kalda 2: Tallinna poolt üle silla saabudes pöörata kohe paremale! Parkimise tasu on 3 € päeva eest, tasuda saab sularahas. Parkimiskohtade lisainfo: 507 3293, parking@ grillfest.ee. Mootorrattad, rollerid ja jalgrattad saavad tasuta parkida festivalialal Ringi tänava ääres Speedesti motoparklas (515 7507, speedest@grillfest. ee). Kaatri või paadiga ajutine sildumine festivali Eesti Grillimessi paadikail on tasuta. Pikemaks hoidmiseks võtke ühendust sadamakapteniga 528 3077, boat@grillfest.ee. Parkimise lisainfo on festivali kodulehel www.grillfest.ee. Rõõmsat saabumist!

Grillfest on koguperefestival Laste rõõmuks on ka sel aastal rajatud suur Mesikäpa mängumaa, kus on palju põnevat. Lasteala beebitoas saab hoolitseda väikelaste eest ja lastele on avatud veega tualettruuumid. Mängumaal töötab kauni sadamavaatega pannkoogipuhvet ja kohal on hiigelsuur Kalevi magusamobiil. Kallid lapsed, Mesikäpp koos sõpradega ootab teid!

Sularaha ja pangakaart kaasa! Festivaliplatsil ei ole sularahaautomaati ja Swedbanki Pangabuss ei osale alates eelmisest aastast suursündmustel. Lähim raha väljavõtmise koht (Swedbank) asub Pärnu Endla teatri seina sees. Osa kauplejate juures saab tasuda ka pangakaardiga.

Tasuta arstivisiidile! Festivali pealava kõrval, USS Security ja politseitelgi vahel ootab tervisemuredega inimesi külla festivali arst Mare Liiger: „Mul on teie jaoks aega. Tulge ja räägime, mis vaevab või selgitamist vajab ja mureks on. Visiiditasuta.”

Enne puhu, siis sõida! Toidulaada alas Rovico platsil saab iga autojuht kontrollida oma sõidukõlblikkust. Festivali korraldajad soovitavad: kui jood, ära sõida. Kui sõidad, joo alkoholivaba jooki! Jookide, ka alkoholita jookide valik on Grillfestil suur.

Saab sööki ja jooki ja priimat pannkooki!

E

esti toidukultuur on aastakümnetega tundmatuseni muutunud. Tugev konkurents toidutootmises on toonud poeletile kvaliteetsed toiduained ja isetegemine on taas au sees. Kui Eesti (siis veel ENSV) esimesed telekokad Lilian Kosenkranius ja Moidela Tõnisson õpetasid iga päev maitsvat süüa tegema, olude sunnil mitte millestki, siis nüüd on tõsine pähkel suurpoes just seda õiget toodet leida või teadlikult valida. Toidukultuurifestival on hea võimalus maitsta Eesti ja välismaiste tootjate ja maaletoojate uudistoodangut: siis teate täpselt, mida järgmisel poeskäigul tegelikult osta tasub! „Ma olen terve mees ja pean seda kõike saama, igatahes!” võiks olla traditsiooniliselt juunikuu teisel nädalavahetusel toimuva toidukultuurifestivali lipulause, tuntud telefilmist laenatud. Kogu see kulinaarne toredus, mis igal aastal suurejooneliselt Grillfestil Pärnu Vallikääru aasal lahti laotub, on peegeldus meie aja inimeste oskusest sööki valmistada ja nautida. Head ja huvitavat toitu peab jätkuma igale maitsele ja kõigile ning selleks on 2015. aasta Grillfestil veelgi rohkem toidupakkujaid kui mullu.

Hea Toidu Festival Grillfest 2015 Koht: Pärnu linn, Vallikääru aas

Austagem kokkade armeed oma kohalviibimise ja tänuliku tarbimisega. Headele külastajatele teadmiseks: Grillfestile pääsevad oma loomingut pakkuma ainult valitud! Festivalikülastajate rõõmuks kehtib see reegel nii kokkade kui ka muusikute kohta! Tulge kasvõi kogu suguvõsa ja lemmikloomadega, sissepääs on tasuta ja kõik on oodatud! Kõik Pearud, Nancyd, Jaagupid, Getterid, Artjomid, Greted, Üllarid ja Kairitid tulevad, lisaks Kaido Höövelson (Baruto) ja Ott Kiivikas ka. Üks pakub Jaapani õlut ja teine head söögikraami. Kui sellest kulinaarsest staariparaadist veel väheks jääb, siis saab igaüks vallikraavis Raio Piirojaga võidu kala püüda ja pilti teha või osaleda maailma pikima pikniku Guinnessi rekordi katsel. Head sõbrad, meie aja suurim ja vägevaim toidupidu on Pärnu Vallikääru aasal valmis küpsetatud ja ootab teid! Kohtumiseni Grillfestil, igatahes! Auris Rätsep Grillfesti korraldajate nimel www.grillfest.ee PS: Mamma pannkooki moosiga saab otse E-Piima juustulava ees!

Kuupäevad: 12. ja 13. juuni Avatud: kell 11–23 Sissepääs: tasuta GIP-käepael festivali infopunktist: 5 € GIP-sooduspakkumised: gip.grillfest.ee Festivaliala: 27 386 m² Osalejaid: 200 Külalisi: kuni 50 000 Festivali lisainfo: www.grillfest.ee Festivali infopunkti telefon ja e-post: 554 3000, info@grillfest.ee Korraldaja:

Festivali lehe on koostanud Grillfesti meeskond.

1


FESTIVALI ESITLEJA

FESTIVALI SUURTOETAJA

Hea Toidu Festival – Grillfest 2015

uudised

Juustusaiast kammkarbini Toidukultuurifestivalil on osalejaid, kelleta ei kujutaks Grillfesti ettegi. Lisaks ilmakuulsatele Türi Pritsumeestele on igal aastal samas asukohas näiteks E-Piim ja tuuker Marko. Kui E-Piima seltskond küpsetab rahvale kohapeal värskeid juustusaiasid, siis kuulus tuuker grillib ja serveerib omapüütud kammkarpi. On teada, et suur hulk rahvast külastabki Grillfesti just traditsioonide pärast.

Rootsi kuninglik kohv austab Grillfestii

Piknik on popp! Erinevalt kiirest tänavatoidust propageerib toidukultuurifestival rahulikku toitumist ilusas looduses ja mõnusas seltskonnas. Sel aastal peetakse Grillfestil lausa kahte suurt piknikku. Kui Borjomi piknikuplatsil pakutakse kultuurilisi elamusi Artjom Savitski, Grete Paia, Getter Jaani ja Bonzo osalemisel, siis sealsamas kõrval

toimub MIPP ehk Guinnessi rekordi katse: maailma pikim piknik! 36tunnisele piknikumaratonile on oodatud kõik huvilised. Valige endale sobiv piknikuaeg, saatke osalemise soov piknik@grillfest.ee ja kirjutage end koos Grillfestiga maailma piknikuajalukku! MIPPi lisainfo tel 5908 8703 ja MIPPi Facebooki lehel.

Ott, Baruto ja Raio – kõik on kohal!

Eesti Grilliliit esitleb: Eesti Grilli Gala

Dineris sündis Jörburger

Kord aastas kogunevad Eestimaa vägevad pojad Pärnu Vallikääru aasale, igaüks ajama oma asja. Ott Kiivikas räägib toitumisest ja pakub toidukraami, Kaido Höövelson (Baruto) Jaapani toidukultuuri ja Biiru õlut. Raio Piiroja püüab lihtsalt rahvaga võidu kala ja kui tahad teda võita, siis osale laupäeval Kalakese võistlusel ja võida vägevaid auhindu Pärnu Keskuselt. Lisainfo: kalake.grillfest.ee.

E-Piima juustulaval antakse reedel õhtul üle auhinnad edukamatele grilltoodetele Nielseni kogutud müüginumbrite ja Eesti Grilliliidu profižürii hinnangu alusel. Žürii esimees on Priit Toomits. Tooted saavad pärjatud kuues kategoorias: šašlõkid, marinaadis ribid, marinaadis lihad, toorvorstid, grillvorstid ja kastmed. Esimest korda toimuval Eesti Grilliliidu pidulikul auhinnagalal teeb muusikat Tõnu Aare, kel ilmus äsja elutööplaat „Autoportree”.

Tallinna ja Pärnu Dineri pere lõi Eesti tantsumuusika vanameistri Üllar Jörbergi auks vahva ja erilise hamburgeri, millele sai nimeks Jörburger. „Oleme Jörpa suured fännid ja kuna ta on kuum Eesti mees, siis selline sai ka Jörburger nii sisult kui vormilt: ehtne eesti Liivimaa Lihaveise korralik pihv, lisaks maasikas, mango, avokaado ja melon. Äkilisust annab jalopeno-tšillikaste. Vuntsid teeme tillist ja näokujutise põletame spetsiaalse vormiga otse burgerisaiale,” selgitab Jörburgeri isa, Dineri juhataja Indrek Valentin ja lisab: „Jörburgeri aus hind oleks 10 €, meie pakume seda rahva rõõmuks nii Tallinna kui ka Pärnu Dineris festivalinädalal ja Grillfesti platsil hinnaga 6 €. Tere tulemast ja elagu Üllar Jörberg!”

Piim on päeva pärl Grillfestile tulevad Eesti käsitööõlled Toidukultuurifestival ei propageeri alkoholi tarbimist, aga Eesti väikeõlletootjaid on sobilik tutvustada igatahes. Saage tuttavaks: Õllenaut, Vormsi, Lehe ja Tanker tutvustavad ühisel platsil kodumaist väiketoodangut. Grillfestile mahuvad osalema nii suured kui väikesed tootjad ning see mitmekesisus just õige festivalimeeleolu loobki! Ka õllegurmaanidel on Grillfestile asja ja põhjust rõõmustada küll ja veel.

2

„Lindvallsi perekond on Rootsis Uppsalas kohvi tootnud alates 1891. aastast, viimased 60 aastat Rootsi kuningakojale. Selle eest kannab Lindvallsi kohv uhket kuninglikku tähistust, mis on Rootsi iga ettevõtja unistus, kuid see au saab osaks vähestele. Nüüd saab Lindvallsi kuninglikku kohvi maitsta ka Grillfestil,” tutvustab plaani Andrus Lahe. Lindvalls Kaffe on festivali VIP-külaliste ametlik kohv.

Mesikäpa mängumaal EPKK piimabaaris „Piim – päeva pärl!” jagatakse lastele tasuta piimatooteid, valmistatakse kokteile ning muud põnevat. Samas õpetavad Piimandusmuuseumi töötajad valmistama võid ja sõira. Lastealal toimub joonistusvõistlus ja viktoriin, kus parimatele on toredad auhinnad. Samuti saab ennast pildistada toreda lehmapreili seljas fotoseina taustal. Kõik ikka selleks, et meie lastel oleks hea tervis ja tuju ning teadmine, et piim tuleb lehma seest, mitte ainult poest.

VÕISTLUSTE ESITLEJA

Grillime Eesti toitu! Mõlemal festivalipäeval toimuvatel suurvõistlustel grillitakse Rakvere searibi ja Talleggi broilerikoiba. Kuigi Kaupmehe fantaasiavoorus võib grillida kõike, peab ka selles voorus võistlustöö põhikomponent olema just Eesti päritolu tooraine. Esimest korda Eesti grillivõistluste ajaloos toimub Rakvere üllatusvoor, mille materjal selgub võistluspäeva alguses, kuid pole kahtlust, et seegi on eestimaist päritolu. Võistluste lisainfo: www.grilliliit.ee.

Purina toitumisnõustajad annavad nõu Kui festivali arst Mare Liiger võtab visiiditasuta vastu kõik inimesed, kel oma tervise osas küsimusi on, siis lemmikloomade rõõmuks töötavad festivalil kogemustega veterinaariatudengid, kes nõustavad loomaomanikke lemmikute toitumisküsimustes ja aitavad lahendada terviseprobleeme. Grillfest on söögipidu kogu perele ja ka lemmikloomadele: Purina ootab teid!

VÕISTLUSTE SUURTOETAJA


FESTIVALI ESITLEJA

FESTIVALI SUURTOETAJA

GIP-pakkumised

Hea Toidu Festival – Grillfest 2015

GIP (grill important person) käepaela omanik on toidukultuurifestivalil tõeline VIP! Festivalil osalevad kauplejad teevad GIP-idele palju sooduspakkumisi. Lisaks pääseb paelaga soodsalt või hoopis tasuta festivali jätkupidudele Kuursaali, klubidesse Vaarikas ja Sunset ning rokiklubisse Volume. GIP-paela hind on 5 eurot ja seda saab osta festivali infopunktist kohapeal. Hulgiostudeks ja arvega tasumiseks võtke ühendust: festival@grillfest.ee.

VÕISTLUSTE ESITLEJA

Vaata kõiki GIP-pakkumisi ja pakkujate asukohti festivalialas: gip.grillfest.ee

VÕISTLUSTE SUURTOETAJA

3


FESTIVALI ESITLEJA

FESTIVALI SUURTOETAJA

Hea Toidu Festival – Grillfest 2015

Reede, 12. juuni

Laupäev, 13. juuni

E-PIIMA JUUSTULAVA

E-PIIMA JUUSTULAVA

11.00 11.05 12.00 12.15 12.30 12.45 13.00 13.15 13.30 13.45 14.00

11.00 11.05 12.00 12.15 12.45 13.00

OLIVIA TOIDULAADA LAVA 12.00 söögipalve ja festivali avamine E-Piima juustulaval 12.15 laadaprogrammi algus, päevakava tutvustus 12.30 Eesti toidu auhinnamäng «Neli aastaaega meie toidulaual» ja laadakauplejate esitlused 13.00 esineb folklooriansambel Mesilased 13.30 Pärnu linna auhinnamäng ja laadakauplejate esitlused 14.00 Pärnu linna tervituskontsert festivali E-Piima juustulaval 15.00 esinevad folkloorirühmad Kunglarahvas ja Tõmba-Jüri 15.30 Selveri auhinnamäng ja laadakauplejate esitlused 16.00 esinevad Vana-Pärnu Kultuuriseltsi kultuurikollektiivid 16.30 Mamma auhinnamäng ja laadakauplejate esitlused 17.00 esineb vokaalansambel Mõnusalt 17.30 Eesti toidu auhinnamäng «Eesti toit on kvaliteetne toit» ja laadakauplejate esitlused 18.00 esineb vokaalansambel Russkaja Pesnja 18.30 Eesti Grillimessi www.grillimess.ee auhinnamäng ja laadakauplejate esitlused 19.00 esineb Scott Murro 20.00 esineb IRIE 21.00 esineb Frederik Küüts 22.00 esineb Kõu 23.00 laadapäeva lõpp Igal täistunnil toimub Olivia rapsiõli auhinnamäng. Lava peakokk: Urmas Salmu

EESTI GRILLILIIDU VÕISTLUSALA Koolidevahelised Eesti meistrivõistlused grillimises – Grillium 10.00 toidukorvide jagamine võistkondadele, küpsetamise algus 13.15 võistluste kohtunike registreerimine ja kohtunike koolitus, esineb peakohtunik Enn Tobreluts 14.00 1. voor: Rakvere searibivoor, võistlustööde pimehindamine 14.40 2. voor: Talleggi kanalihavoor, võistlustööde pimehindamine 15.20 3. voor: Rakvere üllatusvoor, võistlustööde pimehindamine 16.00 4. voor: Kaupmehe fantaasiavoor, võistlustööde avalik hindamine 19.00 võistluste lõpp ja valmistumine autasustamiseks 20.15 autasustamine E-Piima juustulaval Võistlust juhatab Allan Hook

MESIKÄPA MÄNGUMAA (12. ja 13. juuni) 13.00 Mesikäpa joonistamine 14.00 Mesikäpa mütsi meisterdamine 15.00 Mesikäpa lendavate taldrikute lennutamine 16.00 täringu veeretamise võistlus 17.00 äraarvamise mäng 18.00 Mesikäpa köietõmbamise võistlus 19.00 – Mesikäpa limbotantsu võistlus 20.00 – Mesikäpa laulu- ja tantsuvõistlus

Festivali Mesikäpa mängumaal on lastele käelise tegevuse telgid ja atraktsioonid, suur liivane mänguväljak, avatud on väikelaste mähkimistuba ja kauni vaatega pannkoogipuhvet. Mesikäpa mängumaad juhatab Mesikäpp koos sõpradega. Mängumaal on avatud ka EPKK piimatelk „Piim, päeva pärl!”, kus jagatakse külastajatele piimatooteid, töötubades valmistatakse võid, lastealal saavad lapsed lehmapreili juhendusel joonistada ja mängida.

VÕISTLUSTE ESITLEJA

festivalipäeva äratus – paugutulestik hommikukontsert, esineb Lea Dali Lion Enn Auksmanni (EELK) söögipalve ja festivalipäeva avamine Maks & Mooritsa grillikool, esineb grillipedagoog Enn Tobreluts Santa Maria auhinnamäng «Avasta uusi maitseid!» Pärnu Keskus ja Pärnu Postimees esitlevad: üleriigiline kalapüügivõistlus Kalake, osalejate rivistus ja võistluse algus Vallikraavis 13.15 Toiduliit tutvustab: Eesti parim toiduaine 2015 13.30 Kaido Höövelson (Baruto) kutsub Jaapani toidukultuuri lühiseminarile 13.45 Mare Liiger & Margit Pärn: eesti rahva esmaabikool «Kui köögis juhtub õnnetus» 14.00 Pärnu linna tervituskontsert, esineb Pärnu Suupilliklubi Piccolo 14.45 Kalev kutsub: Mesikäpa auhinnamäng kogu perele 15.00 Bauhofi auhinnamäng 15.15 toitumisnõustaja Ott Kiivikas kutsub tervisliku toitumise lühiseminarile 15.30 Eesti toidu auhinnamäng «Eesti toit on kvaliteetne toit» 15.45 Premia jäätisemäng 16.00 Reola Gaas esitleb: LPG Autogaasi auhinnamäng 16.15 Mamma «Mõnusalt oma» auhinnamäng 16.30 Purina lemmikloomarestoran esitleb: suur koerte-show 17.00 Pärnu rahvuskultuuriseltsi KIRMAS tantsukool 17.30 Pärnu Postimees ja Pärnu Keskus esitlevad: üleriigilise kalapüügivõistluse Kalake võitjate autasustamine 17.45 Olivia rapsiõli auhinnamäng 18.00 festivali esitleja auhinnamäng 18.45 E-Piima juustumäng 19.00 StarFM-i kogutud heategevusraha üleandmine 19.15 DJ Märt Rannamäe ja tantsutrupp KPN (Kuumad Pärnu Naised) 20.00 Juha «Köögikubjas» Rantaneni eriauhind: festivali parim söögikoht 20.10 Eesti meistrivõistlused grillimises – Grillfest ja Eesti rahva barbecue-võistlus – BBQ võitjate autasustamine 20.30 festivali erikülaline Üllar Jörberg ja Sky Dancers 21.20 Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse ja festivali korraldaja Auris Rätsepa lõputervitus 21.30 festivalipäeva peaesineja Terminaator 23.00 suur ilutulestik, festivali lõpp Lava peakokk: Emil Rutiku

OLIVIA TOIDULAADA LAVA 12.00 söögipalve ja festivalipäeva avamine E-Piima juustulaval 12.15 laadaprogrammi algus, päevakava tutvustus 12.30 Eesti toidu auhinnamäng «Eesti toit on kvaliteetne toit» ja laadakauplejate esitlused 13.00 esineb Pärnumaa Lõõtsahaigete Selts 13.30 Pärnu linna auhinnamäng ja laadakauplejate esitlused 14.00 Pärnu linna tervituskontsert E-Piima juustulaval 15.00 esineb ansambel Rodnõje Napevi 15.30 Selveri auhinnamäng ja laadakauplejate esitlused 16.00 Purina koerte-show 16.30 Mamma auhinnamäng ja laadakauplejate esitlused 17.00 esineb Pärnu Suupilliklubi Piccolo 17.30 Eesti Grillimessi www.grillimess.ee auhinnamäng ja laadakauplejate esitlused 18.00 esineb vokaalansambel Šal-lal-laa 18.30 Eesti toidu auhinnamäng «Neli aastaaega meie toidulaual» ja laadakauplejate esitlused 19.00 esineb OL* 20.00 esineb Howling Sky 21.00 esineb Tori Hobune 22.00 esineb Steps to Synapse 23.00 laadapäeva lõpp Igal täistunnil toimub Olivia rapsiõli auhinnamäng. Lava peakokk: Urmas Salmu

EESTI GRILLILIIDU VÕISTLUSALA Eesti meistrivõistlused grillimises – Grillfest ja Eesti rahva barbecue-võistlus – BBQ 08.00–10.00 toidukorvide jagamine võistkondadele, võistlustööde küpsetamise algus 11.00 võistluste kohtunike registreerimine ja kohtunike koosolek, esineb Enn Tobreluts 13.00 1. voor: Rakvere searibivoor, võistlustööde pimehindamine (Grillfest) 14.00 2. voor: Talleggi kanalihavoor, võistlustööde pimehindamine (Grillfest) 15.00 3. voor: Rakvere üllatusvoor, võistlustööde pimehindamine (Grillfest) 13.30 1. voor: Rakvere searibivoor, võistlustööde pimehindamine (BBQ) 14.30 2. voor: Talleggi kanalihavoor, võistlustööde pimehindamine (BBQ) 15.30 3. voor: Rakvere üllatusvoor, võistlustööde pimehindamine (BBQ) 15.45 – 4. voor: Kaupmehe fantaasiavoor, võistlustööde avalik hindamine (Grillfest) 17.15 – 4. voor: Kaupmehe fantaasiavoor, võistlustööde avalik hindamine (BBQ) 19.00 – võistluste lõpp ja valmistumine autasustamiseks 20.00 – autasustamine E-Piima juustulaval Võistlusi juhatab Allan Hook

AFTER GRILL Festivali ametlike jätkupidude ehk After Grilli toimumiskohad: Kuursaal (reedel Hellad Velled feat. DJ Märt Rannamäe, laupäeval Singer Vinger); Vaarikas (reedel Nancy, laupäeval majaprogramm); Sunset (reedel Sunseti suvehooaja avamine: 2 Quick Start, laupäeval Power Crazy: DJ-d); Rock Club Volume (reedel Kaire Vilgats ja estraadiorkester kuumimate popphittidega, laupäeval Slippery Slope ja Facelift Deer)

BORJOMI PIKNIKUALA Reedel 17.00 Bonzo, 19.30 Grete Paia akustilise kavaga. Laupäeval 17.00 Artjom Savitski, 19.30 Getter Jaani erikavaga.

VÕISTLUSTE SUURTOETAJA

Festivali korraldaja jätab endale õiguse teha festivali paremaks korraldamiseks ajakavasse muudatusi, mille kohta on info festivali kodulehel www.grillfest.ee ja festivalialas E-Piima juustulava kõrval asuvas festivali infopunktis.

festivalipäeva äratus – paugutulestik muusikaline soojendustervitus, esineb Clavis Enn Auksmanni (EELK) söögipalve ja festivalipäeva avamine esineb JJ-Street Dance Company Eesti toidu auhinnamäng «Neli aastaaega meie toidulaual» Toiduliit tutvustab: Eesti parim toiduaine 2015 Mamma «Mõnusalt oma» auhinnamäng Bauhofi auhinnamäng toidukultuuri festivali üleskutse: toetagem Toidupanka! Mare Liiger & Margit Pärn: eesti rahva esmaabikool «Kui köögis juhtub õnnetus» Pärnu linnapea tervitus ja Pärnu linna tervituskontsert, esineb ansambel PööLoY GLääNZ segakooriga Püüa Päeva 14.45 Reola Gaas esitleb: auhinnamäng «Grilli gaasiga!» 15.00 Olivia rapsiõli auhinnamäng 15.15 Eesti Grillimessi www.grillimess.ee auhinnamäng 15.30 Kalev kutsub: Mesikäpa auhinnamäng kogu perele 15.45 Reola Gaas esitleb: «Grilli gaasiga!» auhinnamäng 16.00 Premia jäätisemäng 16.15 Purina lemmikloomarestoran esitleb: suur koerte-show 16.45 Mamma «Mõnusalt oma» auhinnamäng 17.00 Marge Rulli zumba-kool – tule ja tantsi kõht tühjaks! 17.30 Santa Maria auhinnamäng «Avasta uusi maitseid!» 17.45 E-Piima juustumäng 18.00 Eesti Grilliliit ja Nielsen Eesti esitlevad: Eesti Grilli Gala – Eesti Grilliliidu aastaauhinnad 2015. Esinevad Tõnu Aare ja Ivar Kannelmäe. 19.15 Rakvere Lihakombinaadi ja meisterküpsetaja Tarmo Märsi heategevuslik barbeque-sea oksjon 19.30 Eesti line-tantsu festivali avakontsert 20.15 koolidevahelised meistrivõistlused grillimises – Grilliumi võitjate autasustamine 20.30 festivali erikülaline Nancy 21.30 festivalipäeva peaesineja 2 Quick Start 23.00 suur ilutulestik, festivalipäeva lõpp Lava peakokk: Emil Rutiku

4

ajakava


Osuti 1/2015