Page 1

30pluss

LAE TASUTA LOE TASUTA AJAKIRI TEADLIKULE TARBIJALE AJAKIR

NR 2 (13) DETSEMBER 2015

KINGITUSED Ekraanil seiklevad multifilmitegelased kujundavad kingisoove k j jõuluvanale >> lk 4–8

PUHKUS Esimesed maksed piletite eest tehtud, sõlmi kohe reisitõrkekindlustus >> lk 22–26


hooaja peatoetajad

Frank Sinatra 100

concert.ee

Estonian Dream Big Band

Stephen Tri˲tt (vokaal, Inglismaa)

So˰a Rubina (vokaal) Stephen Tri˲tt, maailma tuntuim Frank Sinatra muusika esitaja, on esinenud pea kõikjal: Las Vegases, paljudes USA, Kanada ja Euroopa produktsioonides, Globo Baleari teatris Mallorcal, Palladiumis, Royal Festival Hallis Londonis jm. Ta on laulnud maailma võimukandjatele ja esinenud nimekate orkestritega, tema hääl on kõlanud arvukates ˰lmides ja teleshow’des.

P 13. detsember kell 17 Pärnu kontserdimaja E 14. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja K 16. detsember kell 19 Nordea kontserdimaja N 17. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja Eesti Kontserdi suurtoetaja

Ametlik autopartner


juhtkiri

FOTO: PEETER LANGOVITS / „POSTIMEES”

Kirja saatmine läheb uuest aastast kallimaks

Tarbijakaitseamet võttis kampaaniaga fookusesse ebaausad ärivõtted

FOTO: PANTHERMEDIA / SCANPIX

ASi Eesti Post taotluse alusel tegi konkurentsiamet ettepaneku tõsta 2016. aasta 1. jaanuarist universaalse postiteenuse kahjumi vähendamiseks teenuste hindu. Siseriikliku lihtkirja saatekulu tõuseb 55 sendilt 65 sendile. ASi Eesti Post postiteenuste divisjoni juht Kaido Padar ütles, et margihinna tõusu põhjuseks on eelkõige kirjateenuse mahu jätkuv kahanemine ning esmatasandi töötajate kasvav palgasurve. „Inimeste soov ja vajadus kirju saata jääb iga aastaga järjest väiksemaks, kuid nõuded universaalse postiteenuse osutamisele ja postivõrgule on jäänud samaks. Margihinna tõus on vältimatu,” nentis Padar. Padari sõnul on kirjateenuse maht viimastel aastatel langenud stabiilselt igal aastal 10–15%. Margiga saadetavate Eesti-siseste standardkirjade arv langeb prognooside järgi 2015. aasta lõpuks 2,4 miljoni kirjani. Suur osa planeeritud hinnatõusust on tingitud ligi 2000 esmatasandi töötaja ligi 20protsendisest palgatõusust viimase kolme aasta jooksul. Kuigi hinnatõus vähendaks universaalse postiteenuse kahjumit, tuleb sellegipoolest arvestada, et prognoosi järgi jääb vaatamata planeeritud margihinna tõusule universaalne postiteenus järgmisel aastal enam kui kahe miljoni euroga kahjumisse. Soovitud hinnatõus puudutab kõiki universaalseid postiteenuseid, mille hind tõuseb keskmiselt 17%. Hinnad tõusevad nii sisemaistel kui ka rahvusvahelistel kirjadel ja pakkidel kaaluga kuni 20 kg. Hinnatõus ei puuduta pakiautomaadi paki hinda, see teenus jääb endiselt soodsaimaks pakisaatmise viisiks. Eelvormistatult saab pakiautomaadist pakki saata ka enamikku Euroopa riikidesse. Kirjade saatmiseks soovitab ettevõte kasutada e-teeninduskeskkonda, kus siseriiklik kiri maksab 54–65 senti, kuid sisaldab peale saatmise ka ümbrikut, paberit ja väljatrükki. E-teenindusest saab saata nii riigisiseseid kui ka rahvusvahelisi kirju.

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2015 Toimetaja Kristi Ehrlich, e-post kristi.ehrlich@ajaleht.ee Keeletoimetaja Reeli Ziius, e-post reeli.ziius@ajaleht.ee Küljendaja Liina Valt, e-post liina.valt@ajaleht.ee

Tarbijakaitseamet alustas 16. novembril kampaaniaga „Kauple ausalt. Osta targalt!”, mis juhib nii tarbijate kui ka kauplejate tähelepanu eri ettevõtlusvaldkondades üsna tihti kasutatavatele ebaausatele kauplemisvõtetele, nende äratundmisele ja nende kasutamisest hoidumisele. Teavituskampaania „Kauple ausalt. Osta targalt!” infomaterjale ebaausate kauplemisvõtete kohta leiab veebilehelt ostatargalt.ee eesti ja vene keeles. Veebilehele on koondatud palju näiteid kõikvõimalike ebaausate ja agressiivsete kauplemisvõtete ja eksitava reklaami kohta, et aidata tarbijal neid ära tunda ja vältida. Ausamale kauplemisele aitab kaasa tarbijate surve – loomupärane ettevaatlikkus ja oskus ära tunda ebaausaid kauplemisvõtteid ning eksitavaid reklaame. Ebaausad kauplemisvõtted on tarbijat eksitavad või agressiivsed. Eksitav võib olla nii kauba või teenuse kohta jagatav teave, konkurendiga tehtud võrdlus kui ka korraldatud tarbijamäng, mille käigus ei jagata lubatud auhindu, ning „kuni kaupa jätkub” kampaaniapakkumised, mille kaup saab otsa juba esimestel päevadel või lausa tundidel. Reklaam on eksitav siis, kui see annab eksitavat teavet kauba või teenuse koguse, tingimuste, hinna, tagastamise vms kohta, mis võib mõjutada inimese ostuotsust valedel alustel ja põhjustada tarbijale majanduslikku kahju. Loomupärase ettevaatlikkusega tuleks suhtuda pakkumistesse, mis tunduvad olevat liiga head, et olla tõsi, sest sageli see tunne ei peta. Reklaamides esineb tihti toodete ja teenuste võrdlusi, ent tähtis on vahet teha, kas tegemist on kahjutu liialdamisega või pahatahtliku eksitamisega. Kui tekib kahtlusi, on mõistlik teenus või toode ostmata jätta.

Müügijuht Jane Barbo, e-post jane.barbo@ajaleht.ee Reklaamipindade broneerimine: Heli Bernhardt, e-post heli.bernhardt@ajaleht.ee, telefon 447 7077 Ajakirja Osuti toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest.

Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu tn 8, 71020 Viljandi Telefon 433 0040 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 32 300

Ekraanikangelased ronivad jõuluvana kingikotti aubandusspetsialistid kinnitavad nagu ühest suust, et laste kingisoove jõuluvanale kujundavad telereklaamides, populaarsetes (multi)filmides ja arvutimängudes ringi hullavad tegelased. Kuuldes Annast ja Elsast, teavad ilmselt iga tütre vanemad, et kõneldakse multifilmi „Lumekuninganna ja igavene talv” tegelaskujudest, mis ka nukkudena mänguasjariiulilt leitavad.

K

Peab vaid kursis olema, mida laps telekast, tahvlist või arvutist vaatab. Vanematele lihtsam, vanavanematele – eriti, kui nad lastelastest kaugemal elavad – keerulisem. Kui jõuluvanalt oodatakse Nerfi, Võbelust või Creeperi lego, võtab see nii mõnegi vanavanema nõutuks. Aga kui kingiotsija ei tea, millega tegu, siis professionaalne klienditeenindaja on kursis isegi juhul, kui tal endal lapsi ei ole. Teadmatusest laps ihatud kingist kindlasti ilma ei jää. Minu lapsepõlve jäävad nõukogudeaegsed multifilmid, nagu „Must ja valge koer”, mille kõrvale tulid esimesed lääne multifilmid „Mootorratturhiired” ja „Pokemonid”. Ei mäleta küll, et „Must ja valge koer” oleks mänguasjatootjate fantaasia tööle pannud, küll aga tegi seda „Mootorratturhiired”, millest ajendatuna jõudis onupoja kingipakki just plastmotikal põristav plasthiir. Nii et praeguste jõuluvanalt pakki ootavate laste kingisoovid pole üllatavad, vaid multifilme, mille põhjal oma tahtmisi kujundada, on rohkem. Kuid kõigi multifilmikangelaste kõrval jagus toona kingipakkides ruumi ka lihtsatele Visu suuskadele ja villastele sokkidele. Kas sokid just unelmate kink oli, on iseasi. Ühe kaheksa-aastase poisi ema sõnul tema laps vanaema kootud villastest sokkidest ilmselt ei vaimustuks, kui neisse just Star Warsi tegelane sisse kootud pole. „See on igihaljas teema – „pehmed” pakid ei vaimusta, olgu seal siis kampsun, sokid või pehme nukk Barbie asemel,” leidis ta ning lisas, et talle endalegi on taoline „pehme” pakk omal ajal lapsepõlvetrauma tekitanud. Meid ümbritsev kujundab meie soove ja praegune rikkalik kaubavalik tagab, et ükski ihaldatud ese ei jää saamata, kui vaid rahakott lubab. Kinkimine ja kingi saamine on küll tore, kuid ärgem unustagem, et jõulud on aeg perega koos olla. Rahulikku advendiaega ja ilusaid eelseisvaid pühi!

Kristi Ehrlich toimetaja

Detsember 2015

3


jõulukingid

LEIA LETILT

REKLAAM

Aroomteraapilised küünlad Valhallalt Valhalla aroomteraapilised küünlad toovad looduse aroomid sinu koju ja südamesse. Männimetsaaroom puhastab õhku, greip vähendab söögiisu, sidrunhein annab energiat. Kingitus iseendale ja oma lähedastele! Tule ja vali oma lemmikud meie veebipoest http://shop.valhallafactory.com/

Soe pesu JOHA meriinovillane soe pesu lastele ja täiskasvanutele. www.joha.ee

Laste jõulukingisoovid on pärit digimaailmast Juba päris väikesed inimesed soovivad, et jõuluvana ulataks neile kingipaki, kus moodne mänguasi. Telereklaamides ja lastefilmides nähtud tegelastest lelud panevad särama iga pisikese ootaja silmad. Mida aeg edasi, seda enam on lapsukese unistus leida kingikotist nutiseade või mängukonsool.

RIMONNE Anu Viita-Neuhaus anu.viita-neuhaus@ajaleht.ee

Kerised ja saunatarvikud suitsusaunast aurusaunani Müügisalong asub Viljandis ja on avatud esmaspäevast reedeni 10–18 ja laupäeval 10–14. Tellimine ja info telefonidel 5669 6549 ja 5699 7233, e-post myyk@kerised.ee. Toimetame kauba kohale üle Eesti. Sauna teeb nauditavaks Kerised.ee!

4 Detsember 2015

K

uigi jõulud on üks kord aastas, kinnitavad mänguasjade sissetooja Rimonne Baltic turundusjuht Tiina Karjahärm ja lelusid müüva Kaubamaja Lastemaailma kaubandusspetsialist Kaja Peit, et laste jõulukingituste kollektsiooni kavandatakse aasta läbi. „On väga oluline hoida end pidevalt kursis maailma suundumuste ja põnevate mänguasjadega. Sellest tulenevalt planeerime jõulusortimenti terve aasta,” kinnitab Kaja Peit Kaubamajast. Rimonne nii-öelda portfooliosse kuuluvad iga väikese lapse unistuste mänguasjad: Barbie, Monster High, Disney Princessi nukud, Hot Wheelsi ja Carsi autod ning Thomas & Friendsi rongid. Rimonne turundusjuht Tiina Karjahärm kinnitab, et juba kevadel-suvel saab aru, millistele toodetele tekib enne jõule nõudlus. Laste mänguasjatrendi loovad ja hitt-toodeteks kujunevad tema sõnul telereklaamides, populaarsetes (multi)filmides ja arvutimängudes ringi hullavad tegelased. Mõistagi mõjutavad lapse soove sõbral olevad lelud.

Rimonne sissetoodud mänguasjade peamised edasimüüjad on Juku Mänguasjakeskus, Kidz One ja BabyCity. Nende 2014. aasta müügihitid: • gloobus „Lenda ja õpi”, • Teksta robotkoer, • Lego, • Frozeni tooted, • õmblusmasin Sew Cool. 2015. aasta hitiprognoos: • robotdinosaurus Zoomer Dino, • Frozeni tooted, • Knits Cooli kudumiskomplekt, • My Little Pony tooted, • Lego, • Hot Wheels.

„Kõige rohkem määrab soovid lapse vanus ehk milliseid filme/multifilme ta televiisori-, kino- või arvutiekraanilt näinud on,” lausub Lastemaailma kogenud kaubandusspetsialist Kaja Peit. Mänguasjade sissetooja Tiina Karjahärm lisab loetellu hüpermarketite ja mänguasjade kataloogides reklaamitu. „Kuid suurim mõjutaja on ikkagi filmitööstus,” nendib ta. Selle ja tulevase aasta moena toob ta välja „Käsilaste” uue filmi tegelastega seotud tooted. „Ka hakkavad tuntust koguma Star Warsi mänguasjad,” arvab Karjahärm, kelle sõnul tajuvad nad trende ette. „Teame, mis filmid on kinolevisse tulemas 2016. ja 2017. aastal ning mis mänguasju tootjad sellega seoses planeerivad. Midagi ei juhtu üleöö,” ütleb ta ja lisab, et laste seas populaarsust kogunud filmid panevad ka mänguasjade tootjad fantaseerima ja temaatilisi mänguasju looma. Oma välismaa sõbraga samasuguseid mänguasju on Eesti lapsel kindlasti, kuid mänguasjade sissetooja sõnul on siiski maast lähtuvalt erinevusi. „Sõltuvalt sellest, mis tooted-brändid on tugevamad. Lihtsustatult, konkreetse maa lapsed soovivad ikkagi tooteid, mida turul rohkem reklaamitakse,” ütleb Karjahärm. Tema sõnul on muidugi mänguasju, mis kogu maailmas aina enam populaarsust koguvad. „Disney tüdrukute tootemark Frozen on olnud


REKLAAM

Raamat

Film

Mäng

Mehele

-31%

Uus võimalus

Kiired ja vihased 7

Riigimehed

Hind: 20.69

Hind: DVD 14.95; BR 21.95

Hind: 24.75 17.15

Naisele

-35%

á

á

VIISKÜMMEND HALLI VARJUNDIT GREJA PIECDESMIT NOKRASAS PENKIASDEŠIMT PILKU ATSPALVIU

Grey

Viiskümmend halli varjundit

Retseptikaardid 30 magusat küpsist

Hind: 20.99

Hind: DVD 14.95

Hind: 13.75 8.99

-28%

Eesti imemuinasjuttude kuldraamat

Pahupidi

LEGO Friends saagikoristus päikesepaistel

Hind: DVD 32.59

Hind: DVD 14.95 *ilmub 02.12

Hind: 33.95 24.59

-29% FOTO: KAUBAMAJA

>> lk 7

2014. aastal: • heegelkummide komplektid, • filmi „Lumekuninganna ja igavene talv” nukud Elsa ja Anna, • Lego sari „Minecraft”, • Lego sari „Friends”, • interaktiivsed linnud, mis kordavad lapse öeldud teksti. 2015. aasta jõulude ajal on ilmselt endiselt väga populaarsed multifilminukud Elsa ja Anna. Lego toodetest on soositud samateemaline loss ning sarjad „Ninjago” ja „Jurassic”. Uued kaubamärgid Playmobil ja Fischertechnic on hea vastuvõtu osaliseks saanud ning kindlasti on nendegi tooted jõuluvana kingikotti teretulnud. Autohuvilised rõõmustavad Hot Wheelsi autode ja autoradade üle.

Oskar ja asjad

6 kangelast

Hind: 19.90

Lauamäng Junior labürint Cars 2

Hind: DVD 14.95

Hind: 24.55 17.35

-22%

Vanaemale

KAUBAMAJA HITID

Dr Levini toitumistarkused

Mandariinid

Kaardid Head Eesti muinasjutud

Hind: 14.95

Hind: DVD 14.95

Hind: 14.55 11.39

-22% Vanaisale

viimasel aastal väga edukas ja üle maailma tõusuteel. Seda toetab ka asjaolu, et Disney müüb Frozeni litsentse riiete, vihikute, toidukaupade jne tootjatele. Seega kui maailmas töötatakse välja edukas tootemark, siis soovivad teisedki litsentsi osta ja selle margiga seonduvat toota,” kinnitab Karjahärm. Kuid mänguasjaturul on ka näiteid, kui algselt mittemidagiütlev mäng või mänguasi saab internetikeskkonna toel ülimenukaks. „Aeg näitab, et uusi lemmikuid võib edukalt luua ka Youtube,” räägib mänguasjade sissetooja Karjahärm. Üks toode, millest sai hitt tänu Youtoube’ile ja mille edu üllatas paljusid, on Kaubamaja kaubandusspetsialisti Kaja Peiti sõnul värvilised heegelkummid, millega hakkasid meisterdama nii poisid kui ka tüdrukud. Kuidas aga oskab üks kaubamaja varuda mänguasju, ilma et populaarne või siis alles tuntust koguv lelu otsa ei saaks? Kaja Peit nendib, et nemad tuginevad aastatepikkusele kogemusele. „Lisaks hindame klientide ja koostööpartnerite tagasisidet. Aga tarbijal ei tasu ka ostu viimasele hetkele jätta, eriti kui lapsel on väga konk-reetne kingisoov,” soovitab Peit, kuid kinnitab, et kaubavalik on nii suur, et tavaliselt on igale soovile ka teine valik olemas, mis kingisaajat sama palju rõõmustab. Laste mänguasjade seas on siiski lelusid, mis ei kaota populaarsust ühe hooajaga, vaid neid soovitakse kauem. „Juba mitmendat aastat

Lennart Meri ütlemisi

1944

Kaardid Head Eesti muinasjutud

Hind: 20.99

Hind: DVD 11.95; BR 21.95

Hind: 14.55 11.39

Ei tea mida kinkida? Parim kink on emotsioon. Siit leiad neid kõigile lähedastele.


reklaam

tel 5592 4457

Kaunis mälestus on parim jõulukingitus!

AS Võru Täht | Oja 1, Võru 504 4465 | 782 3909 www.vorutaht.ee Leia meid ka Facebookist!

MINU TAI SAARED.

RÖÖPRÄHKLEJA RAHUNEMISKATSE Annela Laaneots

MINU ROOTSI.

SÜNNITUSVALUDETA ÜHISKOND?

Charlotte Lii Tipp

Nüüd müügil uus väljakutseid pakkuv Tacticu mälumäng iKNOW 1600 küsimust + 4800 vihjet vastuse leidmiseks Leia mänguasja- ja raamatupost või aadressilt www.rekato.ee Heas valikus kvaliteetseid mänguasju, lauamänge ja puslesid pakub AS Rekato e-pood www.rekato.ee Ka hulgimüük!

Satume lõunamaa öös petisest taksojuhi ohvriks, jagame bangalot küünarvarrepikkuse sisalikuga ja leiame vannitoast skorpioni. Kindlasti pole kolme väikese lapsega elu ka soojal maal mingi puhkus, ent oma Taimaa aja peale vaatame kogu perega tagasi suure helgusega hinges.

Olen Rootsis elanud seitse aastat, alguses õpilase, hiljem lapsehoidja, praegu ämmaemanda ja emana. Rootsi on maailma parim riik, selles on enamik kohalikke kindlalt veendunud. On siinne ühiskond tõesti valuta sündinud ja üdini turvaline?

AS Rekato, Paavli 2a, Tallinn tel 650 0005, 650 0040, 650 0041 E–R 9–16.30 rekato@rekato.ee

Hea hinnaga tekid alates 3,60 €. Karvastatud kahekordne lambavillane tekk (150 x 200)

soodushind 29,99 €.

Vaata ka meie e-poodi

www.mivar-viva.ee 6 Detsember 2015


jõulukingid

EESTI TELEKOM Eesti Telekomi 2015. aasta populaarsemad nutitelefonid pühade eel: • iPhone 6, • Sony Z-seeria vee- ja tolmukindlad nutitelefonid (Z1 ja Z3), 3) • Samsung Galaxy Ace 4G, • Samsung Galaxy S4 mini, • Samsung Galaxy 5, • Lotte sümboolikaga nutitelefon (Samsung Galaxy Trend Lite).

KEL

MAR

IPUU

/ PO

STIM E

ES

Tahvelarvutitest olid pühade eel ostetumad: • Apple’i uus iPad, • Samsung Galaxy Tab 4, • Lotte sümboolikaga tahvelarvuti (Huawei ei Lotte MediaPad 7 Youth).).

MIH

digimaailma seiklema. Lapsele on kasulikum, kui ta õpib ja areneb tavamängude abil,” räägib Karjahärm, kelle sõnul teeb murelikuks, et järjest sagedamini ei taheta kingiks nukku ega karumõmmi, vaid mudilane soovib kingikotist juba nutiseadet leida. Eesti Telekomi kuuluvad EMT ja Elioni kaubamärk. Eesti Telekomi esindaja kinnitab, et lapsed on sihtrühm, kellega nad kindlasti arvestavad. „Oma toodete ja teenuste portfelli koostades arvestame nii laste kui ka lapsevanemate ootuste-soovidega. Paljud lapsed teevad ema-isa mobiil- ja nutiseadmetega tutvust juba maast madalast (2–3aastaselt), seega on üsna loomulik, et huvi nutiseadmete vastu on suur. Samas soovivad ka vanemad olla võsukese tegemistega kursis ning on üsna tavaline, et lapsele soetatakse esimene mobiiltelefon kooli alguseks, vahel varemgi,” selgitab meediasuhete juht Raigo Neudorf. Eelmise aasta jõulude ajal nende kaubavalikusse kuulunud Lotte sümboolikaga tooted olid ühed soovitumad ja nõutumad jõulukingid. Aga siiski, kui tahta lapsele jõuluks nukku, karumõmmi, autot või konstruktorit, siis mida oleks hea silmas pidada? „Alati on oodatud kingiks mõni tore ja mitmekülgselt arendav mänguasi, näiteks lauamäng, lego või konstruktor,” soovitab Kaubamaja Lastemaailma kaubandusspetsialist Kaja Peit. Sissetooja Rimonne turundusjuht Tiina Karjahärm arvab, et iga kinkija peaks siiski arvestama oma lapse soovidega. „Ta on kõige õnnelikum ikka siis, kui tema soov saab täidetud,” teab Karjahärm oma kogemusest.

FOTO D:

armastatakse filmist „Lumekuninganna ja igavene talv” tuttavaid tegelasi Elsat ja Annat. Lisaks samal teemal puslesid ja lauamänge. Poolehoidu pole kaotanud ka Ever After High ja Monster High nukud, mis sobivad veidi suuremale tüdrukule. Autohuvilised lapsed rõõmustavad Hot Wheelsi autode ja autoradade üle. Samuti on oodatud kingitused James Bondi, Batmani, Spidermani ja Star Warsi mudelautod,” loetleb Kaja Peit. Tema sõnul valivad nad poodi mänguasju vanuse ja soo järgi ning jälgivad ostuotsuseid tehes, et sortiment oleks igas vanuses lapsele mitmekesine ja huvitav. Peit nimetab uhkete ja meedia mõjul moodsate mänguasjade kõrval ajast aega hinnatud asjadena klotsikomplekte, konstruktoreid, puidust mänguasju, puslesid, nukumaju, tööriistakomplekte, mängukööke. Jõuluajal toimub loomulikult uhke osturalli ja mänguasjugi ostetakse usinasti. Kaubamajas umbes kolm korda rohkem kui tavaliselt. Pärast jõule suurem ostmine mõistagi väheneb, kuid see pole nende jaoks probleem. „Aasta algus toob palju uusi tooteid ning mänguasjade müük on tänu sellele muulgi ajal edukas,” kinnitab Peit. Müüki toetab seegi, et mänguasjatootjad ise mänguvõimalusi välja töötavad ja pakuvad. Mänguasjade sissetooja sõnul tutvustavad tootjad äppide kaudu oma tooteid, tekitades ja hoides huvi oma lelude vastu. „Teeme seda sellepärast, et järjest rohkem lapsi kasutab multimeediat: nad mängivad arvutimänge, tõmbavad alla äppe. Meie eesmärk on siiski suunata laps mänguasjadega mängima, mitte

REKLAAM

Detsember 2015

7


jõulukingid

LASTE KINGISOOVID JÕULU VANALE: (kirjaviis muutmata) Too mulle palun palju Ever After High ja Monster High nukke. (4aastane tüdruk) Soovin, et sa tooksid mulle Barbie nuku, sellest uuest Barbie filmist Rock n Royal. Ma soovin veel ka seda Ever After High nukku, sellest seiklus imedemaal filmist. (5aastane tüdruk) Soovin, et jõuluvana tooks Hot Wheels autoraja ja mõned autod ning tahaksin ka Nerf püssi, kui ema lubab. (5aastane poiss) Too mulle zoomer koer, ps3 mängija magnetid. Ema ütles, et väikesele õele sobiks lamav ükssarvik. (6aastane tüdruk) Mul oleks vaja uut Lego. (6aastane poiss) Palun too GTA mäng, mida saaksin teiste kutidega mängida. (7aastane poiss) Palun mulle Nerfi, X boxi, teksajopet ja koera. (8aastane poiss) Soovime koos õega omale Xboxi. (9aastane poiss ja 7aastane tüdruk) Soovin pisikest arvutit, x boxi ja Monster High nukku. (10aastane tüdruk) Mul oleks vaja uut nutitahvlit ja -telefonil on klaas purunenud. Pliiz. (12aastane tüdruk)

FOTO: KAUBAMAJA

REKLAAM

JÕULUPAKKUMINE!

TÄHEKESE

I! IGASSE KINGIKOTT JAKIRJA JÕULUKUUL ON A 0€ AASTATELLIMUS 1 (TAVAHIHD 16 €)

AASTATELLIMUS AASTA AT VAID

10 E EU EUROT TAVA TAVAHIND AHI 15.-

Tellimuse vormistamiseks helista telefonil 617 7717 märgusõna KINGITUS” ” Anna kindlasti teada ka kinkekaardi soovist!

8 Detsember 2015

i kaard K i n k e se saab u im ja tell is t a d a vorm 7717 . il 617 S telefon a KINGITU na n n õ a s t u g is r mä soov ! i d r a a e a t da Kinkek sti tellides kindla


reklaam

ÕLLEKOMPLEKTID 20 liitri koduõlle pruulimiseks. 800 g suhkru lisamisel tuleb kangust ligikaudu 5% mahust.

Magnum pirnisiider

Saadaval

KINKEKAARDID -

ilus üllatus jõuludeks!

Valmimisaeg 2 nädalat. Mõeldud 23 l (40 pinti) siidri valmistamiseks. Lisaks on vaja 1,3 kg suhkrut.

Komplekt sisaldab:

linnaseekstrakt humalaga 2 l õllepärm 8 g valmistusjuhend

Kõik vajalik koduseks õlle- ja veiniteoks!

www.beebimaailm.ee

Detsembris

www.beebimaailm.ee

KÕIK KAUBAD

-10%

Tellimuste kohaletoimetamine

TASUTA

Tellimisel kirjuta kommentaaridesse kindlasti oma sooduskood BM010

Soodne ja mugav võimalus!

Rohkem tooteid kodulehel.

Voodipesu24 kutsub jõulukinke ostma! Tõeliselt väärt kingitus on

kaunis ja omanäoline voodipesu Voodipesu24 pakub parimate hindadega voodipesukomplekte! Külastage meie e-poodi www.voodipesu24.eu Kasutades allahindluskoodi OSUTI, kehtib Teile soodustus -10%

BearGrylls ellujääja varustus GERBERi kvaliteetsed noad, multitööriistad Nii tava-, jahikui militaarvarustuse leiad siit:

Tegija aastast 2000

Detsember 2015

9


toit

Talurahva jõululaud oli lihtne LEIA LETILT

REKLAAM

Taarapõllu talu Taarapõllu talu kaubavalik ulatub umbes 60 tooteni: mahlad, moosid, püreed, jahud ja krõpsud. Lisaks aed- ja metsamarjatoodetele valmistame kukeseenejahu. Tooted ei sisalda tervist kahjustavat valget suhkrut, selle asemel kasutatakse rafineerimata hkrut. Kõik meie tooted kannavad mahesuhkrut. ärki Mahemärki ja on müügil üle Eesti kokõigis ökoes ja paljudes suurpoodides.

www.taarapollu.ee, tel 5303 3745

10 Detsember 2015

Eestlaste jõululaud sõltus vanasti sellest, kas elati maal või linnas, kas pere oli jõukas või vaene, kas elati Põhja-Eestis või LõunaEestis, rannikualal või sisemaal. See määras, kui rikkalik laud oli ja mida söödi.

Helen Laansoo-Hämarik helen.laansoo-hamarik@ajaleht.ee

R

annaalal liikus rohkesti kala ja see jõudis tihti ka jõululauale. Linnarahva laual oli sealiha asemel sageli hoopis jõuluhani. Maapiirkonnas oli pühadelaud tagasihoidlikum kui linnas, kus kaubavalik oli mitmekesisem ja kus 20. sajandi alguses tulid koos uute peente kokaraamatute ilmumisega moodi ka uued ja uhkemad road. Meie traditsioonilised jõulutoidud on aga pärit maarahva pühadelaualt. Mida siis pani maal elav eestlane jõuluajal lauale ja millised unustuse hõlma vajunud road võiksid meie pühadelauda ka praegu ehtida?

Lihtne, kuid maitsev! Maarahva söök on igal ajal olnud lihtne ja ehkki pühade ajal oli laud rikkalikum, siis valmisid road ikka lihtsast toorainest. Peenemad külmroad ja suupisted – salatid, külmad lihalõigud, kala, rulaadid – kuulusid pigem linnarahva pühade juurde. Nõukogude ajal läksid moodi täidetud

munad, singirullid, marineeritud kala, rosolje jms road, mis on jäänud paljude perede jõululauale tänini, samas kui mõned traditsioonilisemad, talurahva laualt pärit toidud ja eriti nende kodus valmistamine on unustusse jäänud. Kõige populaarsem külmroog eestlaste pühadelaual on läbi aegade olnud sült. Praegu ostame sülti poest ja see on enamasti tarretatud želatiiniga, sest valmistamisel pole kasutatud looma neid kehaosi, mis sisaldavad liimainet, mis süldi tarretuma paneb. Vanasti keedeti sülti ikka seapeast, seajalgadest, kõrvadest, koodist – puhast tailiha, nagu praegu sültides näeme, sinna ei pandud. Vahel lisati süldi hulka ka maksa-, keeleja südametükke. Sülti söödi koos mädarõika või lahjendatud äädikaga. Pühadesült oli tihti kaunistatud porgandililledega: enne süldisegu vormi valamist pandi vormi põhja keedetud porgandist rattad, millele olid sisse lõigatud sälgud, et tekiks „lill”. Tänapäeval võtavad koduse sülditeo ette vähesed, sest see on aeganõudev tegevus – sült peab saama keeda vaikselt ja kaua. Kes aga siiski tahab jõulude ajal ise sülti keeta, peaks endale selgeks tegema sülditeo põhimõtted. Kui süldisegu on õigesti valmistatud, siis tarretub see ise, ilma täiendava tarrendaine lisamiseta. Sülditeole eelneval päeval tuleks koodid jm likku panna, nii saab sült selgem. Süldi jaoks on


toit

KIHILINE TARRETIS

AHJUS KÜPSETATUD PASTEET

Valge kiht 3 dl piima või kohvikoort 1 dl suhkrut 1 tl vanilli- või vanilliinsuhkrut 1 sl želatiinipulbrit 2–3 tilka mandliessentsi

500 g maksa (seamaksa leota mõni tund piimas või vees) 250 g pekki 1 väike sibul (soovi korral 5–6 kilufileed) 50 g võid 2 sl jahu 1 ja 3/4 kl piima 0,5 sl riivsaia 1 muna 0,5 sl soola peenestatud nelki, pipart, muskaati 250 g pekiviile vormi vooderdamiseks

Punane kiht 2,5 dl punasesõstra- või jõhvikamahla või punast veini 1 dl vett 1 dl suhkrut 2 sl želatiinipulbrit 2–3 tera nelki 1 kaneelikoor 2 sl sidrunimahla kaunistamiseks vahukoort

Aja puhastatud maks 2–3 korda läbi hakklihamasina koos peki, sibula ja kiludega. Sulata potis või, lisa jahu, kuumuta, lisa vähehaaval kuum piim. Keeda kastet viis minutit. Tõsta pott tulelt, sega juurde maksasegu, muna ja maitseained. Klopi segu hästi läbi. Vooderda ahjuvorm õhukeste pekiviiludega. Pane pasteedisegu vormi ja küpseta 175kraadises ahjus umbes tund aega.

REKLAAM

Valge tarretise tegemiseks kuumuta piim keemiseni. Maitsesta suhkru, vanillisuhkru ja soovi korral ka mandliessentsiga, jahuta maha. Lisa pidevalt segades eelnevalt sulatatud želatiin. Kalla saadud segu pokaalidesse ja lase külmkapis paar tundi tarduda. Seejärel valmista mahla- või veinitarretis. Lase vesi koos maitseainetega (nelk ja kaneelikoor) keema, seejärel tõsta need välja. Lisa suhkur, sidrunimahl ja mahl või vein. Lase veidi jahtuda ning lisa eelnevalt sulatatud želatiin. Lase veidi jahtuda ja tõsta lusikaga pokaalidesse tahkunud piimatarretisele. Pane mõneks tunniks külmkappi tarduma.

kaks põhivalmistusviisi: liha kas kupatatakse või mitte. Esimesel juhul pannakse liha külma vette, aetakse kiiresti keema ja lastakse mõni minut ägedalt keeda, siis loputatakse nii lihatükid kui ka pott külma veega. Vesi aetakse keema, liha pannakse keevasse vette ning keedetakse hästi nõrgal tulel vaevu keevana ilma kaaneta, kuni liha luudelt lahti tuleb (5–6 tundi). Nõrgal tulel keetmine on vajalik selge süldileeme jaoks – mulinal keenud süldisegu jääb hägune. Enne keemise lõppu lisatakse maitseained. Soola lisades peab arvestama, et jahtudes muutub sült magedamaks. Sibul tuleb kindlasti panna koos koorega – nii saab leem ilusa värvi. Liha tõstetakse leemest välja ja tükeldatakse peeneks. Keeduleem kurnatakse, lastakse koos tükeldatud lihaga uuesti korraks keema tõusta ja kallatakse vormidesse jahtuma. Teise variandi järgi on protsess peaaegu sama, kuid külma veega keema pandud liha vahepeal ei loputata, vaid keema tõusnud süldisegul lastakse aeglaselt keeda ja korjatakse hoolikalt ära peale tekkinud vaht. Pasteet oli vanasti süldi kõrval levinuim külm jõuluroog. Pasteeti valmistati hautatud-praetud maksast, aga tehti ka ahjus küpsetatud pasteeti. Pasteediteoks kasutati enamasti seamaksa, harvem veise- või kanamaksa. Lisaks maksale läks pasteedi sisse liha, pekk, porgand, sibul ja maitseained (pipar, loorber, vürts, muskaat). Oli peresid, >> lk 12

Detsember 2015

11


toit

PIPARKOOGID 400 g võid 400 g suhkrut 1 kg siirupit 1 kl hapukoort 1 muna 3 tl soodat 2 tl kaneeli 1 tl jahvatatud ingverit 1 tl peenestatud nelki nisujahu Vahusta või suhkruga, lisa muna, siirup, maitseained ja soodaga segatud hapukoor. Sõtku hulka nisujahu, kuni tainas muutub sitkeks. Piparkoogitainal tuleks lasta mõned päevad külmkapis „tõmmata”.

kus pasteedile lisati veidi brändit või omavalmistatud kanget napsi. Tänapäeva perenaised võiksid jõululauale valmistada ahjupasteeti, mille tegemine võtab vähem aega. Külmadest roogadest kuulusid pühadelauale mitmel pool ka keedetud seakeel tarrendis, peedisalat (seda valmistati keedetud peedist, millele segati juurde äädikat ja köömneid), kõrvitsasalat, pohlamoos ja soolaseenesalat.

Liha ja veretoidud olid aukohal Sealiha on ühel või teisel moel valmistatuna kuulunud alati eestlaste jõululauale. Praegu on populaarne valmistada kas seakaelakarbonaadi või kamaraga praetükki, kuid varasemalt polnud terve praetüki ahjus küpsetamine üldse nii levinud. Siga tapeti tavaliselt hilissügisel ja liha hoiti soolatuna. Seetõttu oli levinud komme panna soolaliha hauduma kapsaste sisse või teha soolalihaga, mida eelnevalt leotati, ühepajatoidulaadset rooga. Selleks keedeti pool või veerand seapead, leeme sisse pandi terved kartulid, porgandid, suured kaalikatükid ja väiksemateks tükkideks lõigatud kapsapea. Roog maitsestati soola, pipra, vürtsi ja loorberiga, mis olid tollal pea ainsad kättesaadavad maitseained. Selline roog kuulus paljudes peredes just nimelt jõululaupäeva juurde. Kui praegu on poes saada väga palju erimaitselisi ahjupraade, siis talurahvas kasutas liha maitsestamiseks enamasti vaid soola-pipartloorberit. Valmistati ka ribipraadi ja mõnel pool küpsetati ahjus ära terve põrsas. Liha juurde pakuti loomulikult kapsaid. Hau-

REKLAAM

FOTO: MARGUS ANSU / POSTIMEES

REKLAAM

12 Detsember 2015

tatud kapsad ehk praekapsad ja kruupidega hautatud kapsad ehk mulgikapsad on populaarne jõuluroog ka praegu. Varasemalt pole kapsad siiski olnud ainult jõulutoit, vaid kuulunud lauale terve talve jooksul. Mulgikapsas oli levinud rohkem Lõuna-Eestis ja praekapsas Põhja-Eestis. Kapsaid maitsestati suhkru-soolaga, vahel lisati köömneid või hautati kapsaid tumeda õllega. Eestlaste pühadelauale on alati kuulunud ka veretoidud – verileib, verikäkk ja verivorst, mis tuli meile lätlaste eeskujul ja oli alguses levinud rohkem Lõuna-Eestis. Verivorsti valmistati vanasti ikka ise. Vorstiteo jaoks läks vaja soolikaid, mille sisse vorstisegu toppida, liha, (praetud) pekikuubikuid, verd, kruupe ja maitseaineid (sool, vürts, loorber, pipar, vorstirohi ehk majoraan). Taludes olid vajalikud koostisosad (soolikad ja veri) omast käest võtta. Kui siga tapeti sügisel, siis hoiti verd ja soolikaid soolaga segatult aidas või sahvris – külmkappe tollal polnud. Vorstid vormiti tavaliselt suurteks rõngasteks. Kui verivorste võib leida pea iga eesti pere pühadelaualt, siis kunagi väga levinud valge vorst ehk tanguvorst on pea kadunud. Tanguvorste valmistati peamiselt Põhja-Eestis ja selle koostisosad olid samad nagu verivorstil, ainult et neisse ei pandud verd. Tanguvorstid kõigepealt kupatati ja seejärel küpsetati ahjus kuldpruuniks. Verileib on ilmselt enamikule tundmatu roog, aga vanasti küpsetati seda pühadeks paljudes peredes. Verileib ei olnud tegelikult leib, vaid ahjuvormis küpsetatud karaskilaadne toit, mille tegemiseks kasutati odra- või rukkijahu. Kellele maitseb verivorst, sellele on mokkamööda ka verega valmistatud leib.


Magusroad pole eestlaste jõululaua pärisosaks varasematel aegadel olnud. Brittide puuviljakoogile ja taanlaste õnnemandliga riisipudingule pole meil midagi vastu panna. Praegu populaarsed toorjuustukoogid ja mitmesugused kreemidvahud olid meie vanaemadele võõrad. Kuna nisujahu, suhkur ja maitseained olid kallid, ei ehtinud talurahva jõululauda tort või peen maiusroog. Sellest hoolimata pole eestlaste jõulud möödunud nii, et üldse midagi magusat lauale ei pandud. Jõuluks küpsetati tavaliselt jõulusaia – see oli nisujahust valge magus sai, millele raputati peale suhkrut või tuhksuhkrut, saiatainasse lisati ka rosinaid. Mõnel pool vormiti tainast palmik või anti sellele sea kuju (see tulenes vanast kombest küpsetada seakujulist leiba ehk jõuluorikat), aga tehti ka lihtsalt ümmargusi pätse. Levinuim pühademaius on ikka olnud piparkoogid. Vanasti osteti uhkeid suhkruglasuuriga kaetud erikujulisi suuri piparkooke poest. Meil olid levinud ka valged piparkoogid, mis meenutasid liivaküpsiseid. Kes tahtis kodus piparkooke teha, pidi taina ise valmistama, kuid selleks vajalikud ained – eelkõige suhkur ja vürtsid – olid kallid ja seepärast oli piparkoogitegu levinud rohkem linnarahva seas. Nüüdisajal leiab piparkoogitainast ja valmis piparkooke igas poes, kuid kõige ehtsamad ja maitsvamad piparkoogid tulevad siiski omavalmistatud tainast. Piparkoogitaina tegemise kõige keerulisem osa on suhkrusiirupi keetmine, kuid praegu on valmis siirupit poes saada. Pühadelaualt võis leida ka õunu, pähkleid ja kompvekke. Õuntest keedeti pühade ajal magusat suppi. Mandariinid, mis praegu kuuluvad lahutamatult jõulude juurde, on aga eesti pühadelaual üsna uus nähtus. Nõukogude ajal olid mandariinid suur defitsiit ja need jõudsid vaid valitud perede puuviljakorvi. Ehkki neid poest enamasti saada ei olnud, siis lapsed leidsid tavaliselt paar mandariini kommikotist, mis nad koolist näärideks said. Nõukogude ajal oli populaarne pühade magusroog tarretis. Seda tehti kas mahlast või piimast, lisandiks marjad-moosid ja vahukoor. Tarretis on tänuväärne maius – seda on lihtne valmistada, see on sõltuvalt koostisosadest üsnagi taljesõbralik ja pärast külluslikku söömaaega lahe (ehk siis kerge seedida). Loos kasutatud allikad: internet, L. Karron „Nii meil jõulud tuppa toodi” (2012), M. Abel „Jõulutoidud” (2004)

KLASSIKALINE LIHASÜLT

REKLAAM

toit

1 suur seakoot 2 seajalga 1 koorimata sibul 10 tera musta pipart 7–8 tera vürtsi 2–3 loorberilehte soola

Häid pühi!

LINNU TALU

VERILEIB 1 liiter seaverd 300 g pekki või läbikasvanud pekist suitsuliha 1 sibul 500 g odrajahu 1 sl köömneid 1 tl suhkrut 1 tl soodat vorstirohtu (punet), soola, pipart Haki sibul ja pekk või suitsuliha. Kuumuta pannil, kuni rasv välja sulab, siis lisa sibul ja prae läbi. Sega jahu maitseainete ja punega, kalla läbi sõela hulka veri ja sega läbi. Lisa peki-sibulasegu. Kalla tainas madalasse võiga määritud vormi ja küpseta umbes 40 minutit. Valmis verileiba söö hapukoore, pohlamoosi või võiga.

KOLLASED TALUMUNAD

on klientide hulgas tuntud tumekollase rebu, värskuse ning hea maitse poolest

Tule kohale!

www.lumikohvik.ee Munamäe tn 8, Otepää

Linnu Talu mune saab osta: Kaupmees & Ko AS´s, Selveri kauplustes, Prisma kauplustes, Solarise keskuses, Stockmannis,Tallinna ja Tartu kaubamajas, Lõunakeskuse Taluturul, Comarketi kauplustes, Maxima kauplustes, Keila tarbijate ühistu kaupluses.

FOTO: ERAKOGU

Detsember 2015

13


jõulujook

Jätame traditsioonid kõrvale – pisut eksootikat jõululauale? FOTO: SPLITSHIRE

REKLAAM


jõulujook

Kristel Kaljuvee kristel.kaljuvee@ajaleht.ee

Ü

he korraliku eesti jõululaua juurde kuulub muidugi põhjanaabritelt üle võetud, ent meile omaseks saanud veinijook glögi. Ühedki pühad ei möödu ilma korraliku jõulujoogita, mida piparkooke nosides kõrvale rüübata. Sel aastal võiks aga kaaluda traditsioonide kõrvale jätmist ja jõulude aegu pisut eksootilisemat kraami pakkuda. Sellest, mida erinevates maades jõulupühade aegu lauale pannakse, räägivad välismaal elanud eestlased.

Suurbritannia Britid ei armasta ilmselt ühtegi jooki rohkem kui traditsioonilist Earl Grey teed, kuid jõuluajal valavad nad endale hea meelega tassi ka veidi teistsugust joogipoolist, aga see ei tähenda, et tee kõrvale jääks. Kristel Nurmist, kolm aastat Londonis tudeerinud eestlanna, kinnitab, et ükski traditsiooniline inglise jõululõuna ei möödu ilma erinevate maitsetega vürtsitatud hõõgveinita, mis on meile tuntud glögile väga sarnane. Aga peale selle armastavad britid väga ka kuuma õunasiidrit, mida sügistalvisel ajal igast baarist ja tänavaäärsest kioskist osta saab. Kõige maitsvam ja

SUURBRITANNIA ÕUNASIIDER (lihtsustatud, 4 inimesele) 0,75 l õunamahla 1 õun 100 g suhkrut nelki kaneeli muskaatpähklit apelsini soovi korral rummi Suru nelk õuna sisse. Seejärel pane see väiksemasse potti, vala peale mahl. Lisa muud maitseained ning õhukeseks lõigatud apelsiniviilud. Kuumuta madalal temperatuuril umbes 10 minutit. Tõsta pott tulelt, õngitse õun vedelikust välja. Lisa soovi korral õunasiidrile rumm ning serveeri kohe.

Brasiilia Pikemalt Brasiilias viibinud Merlyn Vidrigsmann teab, et carioca’dele (Brasiilia kohalikele – toim) mekib jõulupühade ajal pigem jahe jook, sest detsembrikuus lõõmab Lõuna-Ameerika mandri suurima riigi kohal kõrvetav päike ning temperatuur on ligi 30 kraadi. Brasiillased on väga paljud toidud ja joogid üle võtnud ameeriklastelt, aga kindlasti ka eurooplastelt,” räägib Vidrigsmann. Seetõttu ei puudu carioca’de jõululaualt nende oma versioon glögist, mida kohalikud nimetavad quentão’ks. Omal kohal on veel chá matte ehk mate-tee. Seda armastavad brasiillased aasta läbi ja nii soojalt kui ka külmalt, kuid jõulude ajal pigem viimases >> lk 16

BRASIILIA MATE-TEE Mate-tee (yerba) lehti kuuma vett sidruniviile soovi korral suhkrut Mate-teed keedetakse samuti nagu tavalist teed. Pane tassi yerba lehed, vala peale vesi ning lase tõmmata. Soovi korral lisa suhkrut ning sidrunit. Kui soovid teed nautida nagu tõeline carioca, lase sel põhjalikult jahtuda. Traditsioonilise matetee nõu puudumisel serveeri klaaskruusist.

FOTO: PANTHERMEDIA / SCANPIX

REKLAAM

autentsem on muidugi isetehtud jook, aga kuna see on aeganõudev, valmistatakse kuuma siidrit ka väikeste mööndustega kvaliteedis. Brittide õunasiidri näol pole tegemist sama joogiga, mida eestlased õunasiidri all teavad. Inglaste jaoks on siider filtreerimata ja pastöriseerimata värskelt pressitud toormahl. Alkoholikraade selles ei leidu. Et kuum jook seest ikka tõeliselt soojaks teeks, lisatakse sinna vahel tilk rummi. Seda muidugi juhul, kui jooja on täisealine. Kuumad joogid muutuvad populaarseks küll alles siis, kui külm tasapisi näpistama hakkab, see aga juhtub endise londonlanna sõnul veidi enne jõule, kui siiski. „Novembri alguses on seal veel peaaegu 20 soojakraadi, siis ei taha keegi kuuma jooki,” räägib Nurmist. Aga kui aeg käes, kõnnivad nad lumehelveste ja jääpurikate (mis siis, et kunstlike) keskel Londoni Hyde Parki talvevõlumaal ja naudivad auravat jõulujooki.

Detsember 2015

15


jõulujook

AMEERIKA MUNALIKÖÖR (4 inimesele) 5 muna 250 g suhkrut 200 ml kohvikoort 400 ml 3,5% piima 1 tl vaniljesuhkrut veidi viskit või muud kanget alkoholi kaneeli Vahusta munad suhkruga. Lisa piim, koor ja alkohol ning sega korralikult. Seejärel lisa kaneel ja vanillisuhkur ning jahuta põhjalikult. Serveeri külmana ning garneeri kaneelikangiga.

variandis, et kuumust paremini taluda. Teed serveeritakse spetsiaalselt selleks mõeldud ümaras nõus ning jook saadakse kätte metallist kõrre abil. Brasiillastel on eurooplastega sarnased jõulukombed. „Neil on kuusk, kingitused, jõuluvana, kõik see,” ütleb Vidrigsmann. Küll on aga üks väike erinevus: kui meie tähistame Eestis jõule 24. detsembri õhtul, siis brasiillastel on kombeks tähistada 25. detsembri hommikul. Et aga hommikuti alkohoolne jook ei sobi, ongi klassikaline jõulujook Vidrigsmanni sõnutsi mate-tee. „Sellegi poolest on neil ka jõuluõhtusöögid. Siis juuakse quentão’d või kaneeliga cachaça’d, mis on seal levinuim kange alkohoolne jook,” räägib Vidrigsmann. Ta lisab aga, et traditsiooniliselt juuakse siiski teed, ja seda mitu korda päevas.

Ameerika Ühendriigid Ameeriklaste jõulujoogi peale ei pea ilmselt pikalt mõtlema. On kõigile teada, et kõikide võimaluste maal juuakse jõulupühade saabudes magusat piima- ja munalikööri, mida jänkid kutsuvad eggnog’iks. Janne-Eliise Kond, kes on kaks aastat USAs elanud, räägib, et jõulude ajal on selle joomine praktiliselt kohustuslik. „Kõik mu tuttavad jõid seda, aga mulle ei maitsenud.” Munalikööri spetsiifiline maitse ei pruugi kõigile sobida, aga võib kindel olla, et ameeriklaste jõululaual on munalikööril aukoht. Muidugi on elu nii mugavaks läinud, et enamik neist seda väga lihtsalt valmistatavat jooki ise ei tee. „Ameeriklased ostavad seda lihtsalt pudeliga poest, siis klaasi ja lauale,” ütleb Kond. Munaliköör on eriti maitsev, kui sellele peale raputada veidi kaneeli ning enne joomist pisut soojendada. Täiskasvanud lisavad ka sortsu likööri, brändit või muud kangemat alkoholi. „Sedamoodi on täitsa Vana Tallinna maitsega,” tõdeb Ameerikas elanud neiu.

Makedoonia Õigeusklike makedoonlaste kombed ei luba neil jõululaupäeval alkoholi tarbida, sest kuni uue aasta seitsmenda jaanuari südaööni on makedoonlastel paastuaeg. Makedoonias elava Reele Naumoska sõnutsi tänapäeval aga päris nii rangelt reeglitest kinni ei peeta. „Minu kogemus on näidanud, et jõuluõhtul ja selle eelõhtul juuakse tihti punast veini,” räägib Naumoska. Küll aga lisab ta, et kui naised punast veini joovad, lahjendavad nad

REKLAAM

16 Detsember 2015

15 liitrit keedetud vett jahutada 25 kraadini. 50 grammi presspärmi ja umbes 1 kg suhkrut (vastavalt maitsele) segada omavahel kuivalt ning jätta toatemperatuuril käärima. Toatemperatuurini jahutatud veele lisada 3 pudelit maltoosat, noaotsatäis ingverit, kaneeli või piparmünti ja pärmi-suhkru segu, hoolikalt segada. Käärivat virret hoida üks ööpäev toas lahtises nõus, seejärel anum sulgeda ja viia jahedasse. Paari päeva pärast on õlu valmis.

ulu

Rõõmsa id jõ

FOTO: PANTHERMEDIA / SCANPIX

JÕULUÕLU hi! pü

Müügil ETK, Grossi Toidukaupade ning Kaupmees & KO kauplustes. RAKVERE PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA OÜ, Puiestee 2, 44201 Sõmeru, Lääne-Virumaa Tel 327 0870, 527 8308, faks 327 0860, rpmt@rpmt.ee, maltoosa@rpmt.ee, www.rpmt.ee


jõulujook

seda tihti gaseeritud vee või cocta’ga, kokakoolale sarnaneva tumeda gaseeritud joogiga. Meeste meelisjook on soe rakija ehk puuviljabrändi, mis on Balkanimaades äärmiselt populaarne kodus tehtud alkohoolne jook. „Rakijat saadakse ploomidest või viinamarjadest mahla pressimisel tekkiva jäägi kääritamisel ja selle destilleerimisel,” ütleb Naumoska. Et makedoonlased veedavad jõuluõhtu tavaliselt lähedaste ja sõpradega väljas lõkke ümber, siis juuakse rakijat peamiselt selleks, et sooja saada, sest temperatuur on jaanuari alguses tihti nulli ringis või madalam. „Makedoonlaste jõulud meenutavad meie jaanipäeva,” räägib Naumoska. Kui mehed joovad jõulupühade ajal punast veini või rakijat, siis Makedoonia naised valmistavad endale suve jooksul külma talve talumiseks ja jõuluaja nautimiseks likööri, mis on värvilt kaunis heleroheline. „Ja maitselt väga magus,” teab Naumoska. Korraga ei joo makedoonlannad siiski kunagi rohkem kui ühe klaasikese.

MAKEDOONIA LIKÖÖR 20–30 toorest Kreeka pähklit 500–750 g suhkrut või mett 1 liiter rakijat või muud taolist kanget alkoholi (50–55% alkoholisisaldusega) kaneelikoort või nelki Pane toored pooleks lõigatud Kreeka pähklid, rakija ja suhkur suurde klaaspurki ja jäta purk 2–3 kuuks päikese kätte seisma. Sega korra päevas puulusikaga. Lõpeta segamine siis, kui suhkur on sulanud. Villi jook pudelitesse.

FOTO: PANTHERMEDIA / SCANPIX

REKLAAM

www.peetrimoisavilla.ee; info@peetrimoisavilla.ee Pirni 4, Viljandi; tel 4343000 Detsember 2015

17


voodielu

Vali oma voodisõbrad teele.yprus@ajaleht.ee

J

a kui õhtu saabub, võib see olla päeva parim hetk. Igaüks vast teab, kui palju naudingut pakub pika päeva järel heitmine voodisse, kus ootavad sind imepehme padi ja ülikohev tekk. Et kõik oleks ideaalne, peab leidma endale sobivad voodikaaslased, kuid see ei pruugi alati lihtne olla. Samuti peab meeles pidama, et mõistlik on mõne aja tagant oma öösõbrad välja vahetada – nii on endal jälle mõnusam nendega koos magada. Veedame ju kolmandiku päevast voodis ning seda tuleks teha kvaliteetselt,

sest heast unest sõltub paljuski järgmise päeva kordaminek. Spetsialistid soovitavad tekke-patju vahetada kuue kuu kuni kolme aasta tagant. „Aeg sõltub sellest, kui palju magaja higistab ja kas tooted on pestavad. Kui jah, siis kas ja kui sageli neid pestakse ning kas neid ka klopitakse,” räägib Tallinnas asuva Delux Dreamsi salongi müügikonsultant Angelika Õunpuu. Kui magaja higistab palju, tuleb tekke-patju tihedamini pesta, kuid nii lüheneb toote eluiga. Tasub silmas pidada, et tekke-patju tuleb hooldada ka siis, kui kasutatakse tekikotte ja padjapüüre. Paremini pestavad on tehisliku sisuga voodikaaslased, mis on hügieenilisemad ja allergiaohutud. Mõned eelistavad aga looduslikku tekki-patja, mille hooldustingimused on pisut teistsugused.

Tehislik pole alati halb Aga võtame ühe asja korraga, alustame tehislikest toodetest. Delux Dreamsil on Viljandis tootmisüksus ning salongid Viljandis ja Tallinnas. Ettevõte paneb põhirõhu toote hügieenilisusele, mistõttu ei ole nende tekkides-patjades üdini looduslikku sisu. „Tahame, et toode oleks hügieeniline, ilma bakteriteta ja seda saaks pesta,” sõnab Õunpuu. Nii on tekkide sees tavaliselt kasutatud Airella ja Tenceli kiudu. Viimane imab ka niiskust, mis aitab rohke higistamise korral niiskuse tootest välja juhtida. Teki valimine on palju lihtsam kui sobiva padja leidmine. Piisab, kui kaaluda, kas soovid tehisliku või loodusliku sisuga toodet ning kas pigem õhemat või paksemat tekki. Ka tasub mõelda, kas parajasti kasutusel olev tekk meeldib – kui jah, siis tasub sarnasele tootele edaspidigi truuks jääda. Patja valides tuleks samuti olemasolevale mõelda. Kas oled rahul? Või ärkad hommikuti pinges lihaste ja peavaluga? „Ostja peaks mõtlema, millise kujuga patja ta soovib, milline on tema magamisasend, mis peaks padja sees olema ja kas tal on mõni terviseprobleem,” soovitab Õunpuu.

Kui rääkida magamisasendi ja padja seosest, siis kes armastab magada selili, peaks valima pigem madala, väikese nõgususega padja, mis on keskmiselt pehme või natuke jäigem. Padi peab toetama magaja pead ja kaela. Kõhuli magaja padi võiks olla samuti madal ja pehme, kuid peaks pead nii toetama, et see poleks ebaloomulikus asendis. Külili magajal tasub valida kõrgem ja jäigem padi, kuid selle kõrgus sõltub inimese õlalaiusest. Kes magades sageli asendit vahetab, sellele sobib tavaline keskmise kõrguse ja pehmusega padi. „Üldjuhul tunneb klient ära, missugust patja ta tahab. Ka saab ta ise aru, millal on õige aeg patja vahetada: kui on halb ja ebamugav. Mõni võib ka kümme aastat ühe padjaga magada ja väga rahul olla,” tõdeb Õunpuu. Esmalt uuritaksegi salongis kliendilt, missugused eelistused tal praegu on. Poes on testpadjad, mida saab endale pea alla sättida. Põrsast kotis padjapoest koju viia ei tasu. Peale tavapäraste patjade on Delux Dreams välja töötanud oma tootesarja Daunlux, millel on kõik sulepadja omadused, kuid kus pole ühtegi sulge. „Selle lahenduse mõtles ettevõte välja ja patenteeris ära,” täpsustab Õunpuu. Ka on valikus anatoomilised padjad, milles on kasutatud viskoelastset sisu, mis võtab kuju kaela järgi ja sobib väga hästi neile, kel kaela- või peavalu. Kes pole padja kõrguses päris kindel, võib valida paneelidega peaaluse, mille kõrgust saab eemaldatavate ja lisatavate paneelidega reguleerida. Sageli ostetakse niisugune padi lapsele, kelle vajadused suuremaks kasvades muutuvad. Kingituseks sobib ideaalselt muusikapadi, mille sees on väikesed kõlarid, padja saab pika juhtme abil ühendada telefoni, arvuti või tahvelarvutiga. Kui pea padjale panna, kõlab mõnus muusika, mille helitugevust saab reguleerida, nii et kaaslast ei häiriks. Samamoodi on hea kingiidee lõhnapadi. „Paljudes toodetes kasutame võrku või õhuavasid, et õhk saaks liikuda. See pikendab toote eluiga ja hoiab bakterite kasvu kontrolli all,” FOTO: PANTHERMEDIA / SCANPIX

Teele Üprus

Iga päev mõtled mingil hetkel tahes-tahtmata õhtule – kui saaks juba armsa embusse ja soojusse, et ta paitaks sind oma pehmusega ja hellitaks kohevusega.


voodielu

hoolega kirjeldab Õunpuu. Ka soovitab ta neil, kes rohkem higistavad, eelistada sünteetilise padjaümbrise asemel puuvilla. Patjade hinnad jäävad Delux Dreamsi salongides 30–70 euro vahele. Viljandi kaupluses on ka tehase väljamüügi osa, kus müügil täiesti korralikud tooted, kuid palju soodsamalt.

Looduslik valik Igaöisteks voodikaaslasteks saab aga valida ka täiesti looduslikud tooted. Näiteks Dreamlandi kauplustes Pärnus, Rakveres, Viljandis, Tartus ja Tallinnas on müügil hulgaliselt loodusliku sisuga tekke-patju. Rakvere kaupluse klienditeenindaja Valentina Jaanson alustab villatoodetest. Lambavilla eelis on kehasoojuse reguleerimine – nii pole talvel külm ega suvel palav, mistõttu sobib toode aasta läbi kasutamiseks. Valik on lai – on lambavillatekke, mille ümbris on puuvillast, ning päris villatekke. Väga populaarne on nelja aastaaja tekk, mille kaks kihti on omavahel trukkidega ühendatud. Suvel saab ühe kihi ära võtta ning õhemat tekki kasutada. Reeglina on lambavillatooted kergesti hooldatavad: mõnda saab kodus ise pesta, mõnda tasub viia keemilisse puhastusse. Täpsema juhendi leiab alati pakendilt. Villapadi on tugevam, sageli eelistavad seda lapsevanemad oma võsukeste jaoks, kuna selle ümbris käib ära ja seda saab pesta. On neidki, kes kasutavad meriinovillast madratsikatet ega panegi sellele lina peale, sest vill mõjub liigestele hästi, hoiab sooja ja juhib kehaniiskuse ära. Valikus on ka suletekid ja -padjad, milles kasutatud nii pardi- kui ka hanesulgi. Hanesulg on pehmem, kuid hinnaklassilt kallim. „Hind sõltub sellest, kui palju on koostises udusulge. Mida rohkem, seda kallim, kuid toode on kohevam,” selgitab Jaanson. Üldiselt on suletekid väga soojad ja pika elueaga, neid on tolmulesta vastu korralikult töödeldud. Sulepadja eelis on pehmus. On sulepatju, mille

ND FOTO: A

RE S TE

ISS / PO

S STIMEE

>> lk 20 REKLAAM

Voodipesu igale maitsele șflanell ș100% puuvill șpuuvillasatiin șmikrofiiber șpuuvillasegu Tootevalikus ka laste voodipesu

Öko-Tex Standard 100 märgistusega

Lisaks voodipesukomplektidele pakume linu, padjapüüre ja voodikatteid Unelmate voodipesu leiad e-poest www.saarlander.eu

Detsember 2015

19


voodielu

Ăźmbrise Ăźhel poolel on jahutav kangas, see sobib higistajale. Vahel tahab ostja nii-Ăśelda vana kooli vatitekki. Siis soovitab klienditeenindaja talle puuvillatekki, kuigi see on kunagisest vatitekist märksa kergem. Nii sisu kui ka kate on puuvillast, tekk on naturaalne ja hästi hingav. Puuvillatekki vĂľib 60kraadisel temperatuuril pesta. Ăœdini luksuslik on end Ăľhtul hoopis siiditeki sisse mässida, mille valmistamisel on kasutatud mooruspuu siidi, tekk sobib kasutamiseks suvel ja talvel ega aja higistama. „Väga peene struktuuriga ja väga luks,â€? kiidab Jaanson. Sellise toreduse eest tuleb paarsada eurot välja käia, eriti kui valida täissiidist tekk. On ka variant, kus teki kate on tehtud puuvillast, see alandab pisut hinda.

Allergikul omad valikud Kahjuks ei sobi looduslikud tooted enamasti allergikule. Talle passib tavaline polßestertekk, mille koostises kasutatakse Tencelit, antibakteriaalse toimega looduslikku kiudu – see jahutab ja rahustab tundlikumat nahka. Saab valida ka samasuguse sisuga padja. Kuid ka mitteallergik vþib vþtta polßesterteki ja -padja. Need on hinnalt soodsamad, odavaim padi maksab veidi ßle kuue euro. „On ka padi, mille kßljel on lukk ning kiudu vähemaks vþttes vþi juurde pannes saab selle kþrgust reguleerida,� kirjeldab Jaanson. Kiudu mßßakse kaupluses eraldi. Polßestertekkide seast leiab väga kenad etnomustritega tekid, mida mþnikord lausa voodikattena kasutatakse. Dreamlandi kaupluse padjavalikus viivad kliendi omaette maailma Tempuri kaubamärgi viskoelastsed padjad, mis vþtavad vormi pea ja kaela järgi. „Tihti tuleb poodi inimene, kes kurdab kaela- ja peavalu, siis tasub proovida just isevormuvat patja. Sageli soovitavad seda kiropraktikud,� räägib Jaanson. Sobiv padi tuleks välja valida juba kaupluses, sest on erineva suuruse, tugevuse ja kþrgusega peaaluseid. Kuna padi vormub inimese kaela ja kukla kumeruste järgi, ei jää pea magades pingesse. Koostises kasutatava spetsiaalse viskoelastse materjali on välja tÜÜtanud NASA kosmosetehnoloogid. Jällegi nþuab kvaliteet suuremat rahakotikergendust, viskoelastse padja keskmine hind on 150 eurot, kuid padi kestab kaua, tagab mugavuse ja sel on pikaajaline garantii. „Tihti juhtub, et tullakse tavalist patja ostma, aga pärast proovimist lahkutakse poest hoopis anatoomilise padjaga,� sþnab Jaanson.

Dreamland on Eesti tootja Toom Tekstiil kaubamärk ning kogu tootearendus toimub Eestis. Tempuri tooteid toob kauplus aga välismaalt, tal on kaubamärgi siinne esindusþigus.

Tatar pea alla

�

Tatrapatja on ßsna kerge hooldada. Piisab, kui vahepeal kestad pßßri seest välja kallata ning tuulutada. Suvel vþib padja mþneks ajaks þue päikese kätte panna. JANEK KUUSIK, Tþrvaaugu mahetalu peremees

Kes aga leiab, et þiget toodet pole ikka veel käes, teadku, et saab magada ka tatrapadjal, mis on looduslik ja tervislik. Raplamaal tegutsev Tþrvaaugu mahetalu kasvatab tatart ning ßlejäävatest tatrakestadest tehakse juba ßle viie aasta patju. Talu peremees Janek Kuusik selgitab, et nemad panevad tatrakestad suleriidest kotti, mis on tihedam kui linane riie, kuid igaßks vþib valida endale sobiva kattekoti materjali, sest klient saab tatrakestasid osta ja ise padja teha. „Mþnel on padi ammusest ajast olemas ja kuna riie kestab kauem kui sisu, vahetab ta lihtsalt täidist,� räägib Kuusik. Seda tuleks teha siis, kui kest on väga ära vajunud vþi padi kþvaks läinud. Tavaliselt kestab tatrapadi ikka 4–5 aastat. Vþrreldes tavalise padjaga on tatrapadi kaalukam. Näiteks padi mþþdus 50 x 60 cm kaalub umbes kolm ja pool kilo. Kuid padjal on mitmeid häid omadusi – masseerib magamise ajal kaelasooni, aitab vereringlust taastada, soojal ajal ei hakka pea padjal higistama. „Patja saab kasutada ka soojakotina. Paned padja radiaatorile vþi pliidi soojamßßri peale, soojendad ßles ja paned näiteks selja peale. Siis on nagu looduslik soojakott. Soomlased kasutavad seda väga palju,� kþneleb Kuusik. Tþrvaaugu mahetalu patju saab osta nii laata-

delt kui ka Looduspere ja Bio4You poodidest, Pärnus leiab tatrapatju ka Riiamarii kauplusest. Tatrapatja on Ăźsna kerge hooldada. Piisab, kui vahepeal kestad pßßri seest välja kallata ning tuulutada. Suvel vĂľib padja mĂľneks ajaks Ăľue päikese kätte panna. „Ega rohkemat polegi vaja teha,â€? tĂľdeb Kuusik. Ent iga kodus olev padi ja tekk vajab aeg-ajalt hooldust. See tagab nende pikema eluea. Hea on meeles pidada kolme märksĂľna: pesemine, kloppimine, tuulutamine. Kloppimisega tegeleb inimene sageli juba siis, kui voodipesu vahetab, kuid aeg-ajalt vĂľib tekkepatju ka niisama kloppida. Loodusliku sisuga tooteid on keerulisem pesta kui tehislikke, sestap vĂľiks näiteks suletekki paar korda aastas Ăľues tuulutada. Talvel miinuskraadidega tasub suletekk välja tuulduma viia, see annab tekile mĂľnusa värskuse. Samamoodi on villatekiga. MĂľnda tekki-patja vĂľib kodus pesta, siis tuleks jälgida pakendi juhiseid. Näiteks vĂľib kodus pesta sulepatja, kui käepärast on kuivati. Vastasel juhul on sulgi kuivaks saada ääretult keeruline. Ăœkspuha, kas padja sisu on tehislik vĂľi looduslik, soovitatakse padja Ăźmbrist pesta kolme kuu tagant, mitte tihemini. See sĂľltub jällegi sellest, kui palju higistatakse. Aga Ăźldjuhul on aru saada, millal on Ăľige aeg pßßri pesta. Liiga tihti ei tasu seda teha, sest liigne pesemine lĂźhendab toote eluiga. Kindlasti tasub kĂľrva taha panna, et padjad vajavad tihedamat hooldust ja väljavahetamist kui tekid.

REKLAAM

Puhkusepakett

Puhka kauni VĂľrumaa looduse ja ilusa männimetsa keskel! Pakett Ăźhele sisaldab: t .BKVUVTLBIFLPIBMJTFTUPBTĂ‚Ă‚ t )PNNJLVTĂ‚Ă‚LCVGGFUMBVBT t FSJOFWBUIPPMJUTVTUWBMJLVTU t 4QBBKBTBVOBLFTLVTFLBTVUVT t Ă&#x;IUVTĂ‚Ă‚LIPUFMMJSFTUPSBOJT t 3-UBTVUBQ²²TFĂ‚Ă‚LMVCJTTF

Hind alates

Pakettide täielik valik ja eripakkumised www.kubija.ee

.²OOJLV" 7ĂƒSVt5FM    JOGP!LVCJKBFFtXXXLVCJKBFF

20 Detsember 2015

39

â‚Ź


voodielu

DREAMLANDI RAKVERE KAUPLUSE klienditeenindaja Valentina Jaanson (paremal) ja asendustÜÜtaja Klaarika Pärn aitavad kliendil Ăľige teki ja padja valida. Ăœks klientide lemmik on nelja aastaaja tekk, mida naised fotol näitavad. FOTO: MARIANNE LOORENTS / VIRUMAA TEATAJA

REKLAAM

PĂ•HJALA MĂ„NNI JĂ•UD JA PUHTA ALLIKAVEE VĂ„RSKUS

‡7$6$.$$/867$%$,1(9$+(7867 ‡78*(9'$%,008816h67((0, ‡7(59(1'$%1$+.$/((9(1'$%/gg%(,'3625,$$6,-01$+$352%/((0( ‡/((9(1'$%3­/(7,..(-$9$/8 ‡9,5*87$%-$$11$%(1(5*,$7 ‡/,6$%/,%,,'27 ‡5$+867$%1b59( ‡3$5$1'$%81' ‡7$/,76(%/,,*6(76gg*,,68 ‡$,7$%7$$678'$78*(9$72,0(/,67(5$9,0,7(.­59$/0­-8'(67

Kari männikooreekstrakti mßßakse Selveri kaupluste tervisetoodete osakondades. Lisainfo www.ravintorengas.fi, www.mannivagi.ee

Tooteinfo ZZZUDYLQWRUHQJDVIL ZZZPDQQLYDJLHH 

/LVDWHDYH

Detsember 2015

21


puhkus

Kui kaua oodatud puhkusereis hakkab lähenema, tasub enne teele asumist vaadata üle reisikindlustuse vajadus.

Andres Pulver andres.pulver@ajaleht.ee

R

eisikindlustuse saab teha kohe, kui on teada reisile minevad inimesed, täpsed kuupäevad ja tehtud esimesed maksed piletite või majutuse eest. Kui jätta reisikindlustuse sõlmimine viimasele hetkele, siis võib tekkida olukord, kus kindlustusjuhtum tekib juba enne poliisi. Näiteks võib laps haigestuda just enne reisi algust. „Reisikindlustus ei kehti juhtumite osas, mis on juba toimunud,” selgitab IIZI Kindlustusmaakleri reisi- ja õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Moonika Kaste. Ta lisab, et tegemist peab olema alati ootamatu ja ettenägematu olukorraga. Tähtis on teada, et kindlustus peab kehtima kogu perioodi: alates päevast, mil lahkute Eestist, kuni päevani, mil jõuate koju tagasi. Selle vastu eksivad üllatavalt paljud, sest poliisi kuupäevadele ei pöörata piisavalt tähelepanu. Ootamatu olukord võib aga aset leida juba enne pika lennureisi algust näiteks Riias või Helsingis. Sellisel juhul ei ole kindlustusseltsil hüvitamise kohustust. Samuti tuleb olla hoolas piirkonna määramisel. Euroopa osas eristatakse kahte põhilist piirkonda: Euroopa koos Türgi ja Egiptusega ning Euroopa ilma Türgi ja Egiptuseta. „Siia nimekirja võib olenevalt kindlustusseltsist lisanduda ka Tuneesia,” tähendab Kaste. Isegi kui reisil läbi-

takse neid riike vaid ümberistumiseks, tasub see ära märkida. Kogu maailma kui piirkonna valimisel hinnastatakse eraldi USAd ja Austraaliat. „Kui ei ole kindel, mis piirkonda täpselt riik kuulub, siis tasub alati valida suurem piirkond, sest nii on riskid eksimise korral kaetud,” lausub Moonika Kaste. Reisile minnes on soovitatav teha korraga üks reisikindlustuse pakett. See tähendab, et lisaks meditsiiniabikindlustusele on valitud juurde reisitõrke- ja pagasikindlustus. Reisitõrke alt pakutakse kaitset reisi ärajäämise, lendude hilinemise ja reisi katkemise korral. Selle kaitse kogusumma võiks olla sama suur kui reisile tehtud kulutused. Kokku tuleb arvutada piletid, majutus ja muud kulutused (nt autorent, kontserdipiletid). Kui reisiplaanis tuleb ette muutusi seoses transpordi hilinemisega ja selle tõttu ei jõua enam jätkulennule, on tegemist reisitõrkejuhtumiga. Tavareisitõrke alt on hüvitatav hilinemine, mis on tingitud tehnilisest rikkest või halvast ilmast. Mõnel juhul kuulub siia alla ka hilinemine, mis on tingitud lennugraafiku muudatustest enne reisi algust. Hüvitatakse tehtud kulutused uutele piletitele või nende ümbervahetamisele. Enamasti pakuvad turismifirmad reisikindlustust ise. Estraveli lennupiletite ja reisikindlustuse müügidirektor Mauri Saarend räägib, et nende ettevõttes on reisikindlustuse pakkumine suisa kohustuslik. >> lk 25

Reisitõ ootam

REKLAAM

TERVISERAAMATUTE SARI

UUS ILMUB DETSEMBRIS

südame äkksurm eesnäärmehaigused erektsiooniprobleemid mehe hingehädad kiilaspäisus mehed ja sport

Hea kingiidee! 60+ terviseraamatute sari müügil raamatupoodides ning Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase toimetuses


puhkus

õrkekindlustus kaitseb matuste eest

FOTO: REUTERS

REKLAAM

kutsub:

BERIT

KONTSERT

JÕULUGALA Koit Toome & Maria Listra Elegantses stiilis kontserdid 13.-28. detsembrini üle Eesti.

Aegumatult klassikaliste jõululaulude kõrval kõlavad hingematvalt kaunid Bocelli ja Brightmani poolt tuntuks lauldud palad “Nessun Dorma”, “Time to Say Goodbye” jpt. Laval ka Jorma Puusaag (klassikaline kitarr) ja Joel Remmel (klaver). P E T K N R L P E T K

13.12 14.12 15.12 16.12 17.12 18.12 19.12 20.12 21.12 22.12 23.12

kell 19 kell 19 kell 19 kell 19 kell 19 kell 19 kell 16 kell 19 kell 19 kell 19 kell 19

Viimsi kirik R Keila kirik L Võru Kannel P Põltsamaa kirik E Tartu Peetri kirik Tallinna Jaani kirik Pärnu Kontserdimaja Rapla kirik Jõhvi kirik Rakvere kirik Paide kirik

25.12 26.12 27.12 28.12

kell 16 kell 16 kell 16 kell 19

Haapsalu toomkirik Viljandi Pauluse kirik Kuressaare kirik Tallinna Kaarli kirik

pood.seesa m.ee

Piletid müügil piiratud koguses Piletilevis ja kohapeal hinnaga 10-18 eurot.

Detsember 2015

23


puhkus

NELJA TUNTUIMA KINDLUSTUSFIRMA REISIKINDLUSTUSPAKKUMISED Poliisi hind, mis tagab selle summa ulatuses meditsiinilise abi, reisitõrke- ja pagasikindlustuse. Põhjamaad, 15päevane puhkusereis, 50aastane mees Ergo 20.60 € − meditsiiniabi 100 000 €, reisitõrge 200 €, pagas 200 € Salva 20.88 € − meditsiiniabi 70 000 €, reisitõrge 320 €, pagas 320 € Seesam 22.07 € − meditsiiniabi 70 000 €, reisitõrge 320 €, pagas 320 €, algus 3. päeval If 27 € − meditsiiniabi 45 000 €, reisitõrge 320 €, pagas 320 € 40aastane naine, nädal Türgis If 19.17 € − meditsiiniabi 45 000 €, reisitõrge 640 €, pagas 320 €, algus 3. päeval Seesam 23.21 € − meditsiiniabi 100 000 €, reisitõrge 600 €, pagas 300 €, algus 3. päeval Ergo 27.89 € − meditsiiniabi 100 000 €, reisitõrge 600 €, pagas 200 € Salva 33.05 € − meditsiiniabi 70 000 €, reisitõrge 640 €, pagas 320 € 30aastane mees, 5 päeva Venemaal If 11.48 € − meditsiiniabi 45 000 €, reisitõrge 320 €, pagas 320 € Salva 15.70 € − meditsiiniabi 30 000 €, reisitõrge 320 €, pagas 320 € Ergo 16.57 € − meditsiiniabi 100 000 €, reisitõrge 300 €, pagas 200 € Seesam 19.42 € − meditsiiniabi 100 000 €, reisitõrge 300 €, pagas 300 € Hinnad on võetud kindlustusfirmade kodulehtedelt.

FOTO: PANTHERMEDIA / SCANPIX

REKLAAM

Aastakümnete pikkune ravispaa traditsioon PÄRNUS!

ESTONIA Medical Spa & Hotel Pärna 12/Sääse 7, 80012 Pärnu I 447 6905 I sales@spaestonia.ee www.spaestonia.ee/medical

24 Detsember 2015


puhkus

Kindlustust ostetakse tema sõnul päris aktiivselt, Estravel müüb aastas üle 15 000 poliisi (ühel poliisil võib olla mitu inimest). Saarend toob ka paar näidet reisikindlustusest, mis tema enda sõitudel ette on tulnud. „Olime sõitmas Münchenisse. Vahetult enne reisi jäi aga laps tuulerõugetesse ja selle tõttu ei saanud abikaasa Münchenisse kaasa sõita. Kindlustus hüvitas tema lennupileti ning hotellis ühese ja kahese toa hinnavahe. Ükskord lendasin Los Angelesse, kohver aga oli millegipärast saadetud Edinburghi ja ühines minuga alles kolme päeva pärast Atlantas. Kindlustus hüvitas iga päeva kohta 32 eurot uute riiete ja esmatarbekaupade ostul.” Üldiselt hüvitavad Eesti kindlustusseltsid Saarendi sõnul kahjusid üsna normaalselt, kui tegemist on tõepoolest tingimustes toodud kindlustusjuhtumiga. „Kindlustustingimustega tasub muidugi eelnevalt tutvuda, seal võivad olla näiteks eriklauslid: raseduse, krooniliste haiguste, ohtlike harrastuste või minimaalse ümberistumisaja kohta,” lisab ta. Go Traveli Rakvere büroo juht Eve Paju märgib, et reisikindlustust tehakse aasta- aastalt üha rohkem. „Eriti aktiviseerus kindlustamine pärast Islandi vulkaanipurset,” sõnab ta. Looduskatastroofi vastu kindlustamine kuulub siiski eritingimuste alla ning tavaline reisitõrkekindlustus seda ei hõlma. Nagu ka kindlustamine ürituse ärajäämise vastu, mis Paju sõnul on küllalt populaarne äriklientide seas. Või siis kindlustamine streigi või reisikorraldaja pankroti vastu. Paju sõnul on reisikindlustuse kõige parem reklaam see, mis liigub suust suhu. „Üks meie

klient plaanis aastate eest 1. jaanuaril puhkusereisile sõita, aga laps jäi vana-aastaõhtul ootamatult haigeks,” meenutab Paju. Õnneks oli reisikindlustus tehtud ja kindlustusfirma hüvitas ärajäänud reisi. „Ja nüüd teevad kõik nende tutvusringkonnast, vähemalt siis, kui nad on lastega reisile minemas, alati kindlustuse.” Eve Paju loetleb peamisi põhjusi, mis reisitõrkekindlustuse alla käivad: „Lähedase ootamatu haigestumine või surm, ootamatu varaline kahju kodus, näiteks tulekahju, transpordivahendi hilinemine või avariisse sattumine teel reisile.” Kindlasti EI OLE kindlustusjuhtum lihtsalt töö või isikliku eluga seotud plaanide muutus. Eeldada ei tasu ka seda, et kui minimaalse võimaliku ümberistumisajaga lennupiletiga jätkulennust maha jäädakse ja reisijale lennufirma pakutav alternatiivne ühendus ei sobi, maksab kindlustusfirma kinni suvalise reisija valitud uue lennu (kalli) pileti. Kindlustusjuhtumi korral peab kindlustatu oma kuludega siiski jääma mõistlikkuse piiresse ja võimalusel küsima kindlustusseltsilt eelnevat aktsepti näiteks uue pileti ostmisel. Hüvitise piirsummaks on poliisil valitud maksimaalne kindlustuskate. Osal seltsidest on tingimustes lihtsalt mainitud, et reisi ärajäämise või katkemise põhjuseks loetakse ootamatut ja ettenägematut sündmust, mille tõttu ei saa kindlustatu reisile minna või peab reisi katkestama. Teistel on aga konkreetsed põhjused samuti loetletud: näiteks võib reisi ärajäämise või katkemise põhjuseks olla kindlustatu või tema lähedase haigestumine. Seejuures on mõnede seltside tingimustes selgelt lahti kirjutatud, kes on lähedane

inimene (nt ema, isa, laps, vend, õde), teistel seda tehtud pole. Reisi ärajäämise kindlustuskaitse ei alga vahetult pärast kindlustuslepingu sõlmimist, vaid tavaliselt kolm ööpäeva hiljem. Mõnel kindlustusseltsil võib viivitusajaks olla ka neli ööpäeva. Üheaastase korduvreisikindlustuse korral tuleb pöörata tähelepanu sellele, kui pikk on maksimaalne ühekordne välismaal viibimise aeg – sõltuvalt kindlustusseltsist on see tavaliselt kas 45 või 90 päeva.

TH : PAN FOTO

REKLAAM

Ainus reisikindlustus, millega ei pea reisitõrke korral oma raha kasutama. ERGO reisikindlustusega ei pea Sa reisitõrke korral maksma uute piletite, transpordi ega majutuse eest. Helista ükskõik millises maailma otsas tasuta reisiabi telefonile ja kõik saab korda. www.ergo.ee/reis

Kindlustusteenuse pakkuja on ERGO Insurance SE. Tutvu kindlustustingimustega www.ergo.ee. Vajadusel pidage nõu asjatundjaga.

ERME

DIA /

SCAN

PIX


puhkus

KASULIK TEADA ENNE KINDLUSTUSE SÕLMIMIST • Pööra erilist tähelepanu reisitõrkekindlustuse välistustele ehk millal kindlustusseltsil ei ole kohustust maksta hüvitist. Pane tähele, et kindlustusseltsidel on eri kindlustustingimused ning seega ka erinevad välistused. Näiteks ühel seltsil võib olla välistusena kirjas, et kui lennureisi edasilükkamine või ärajäämine oli seotud streigiga, siis hüvitist ei maksta. Teisel kindlustusseltsil võib olla võimalik streigi vastu lisatasu eest lisakaitse osta. Välistused võivad olla ka näiteks juhtumid, kui reisitõrke põhjuseks oli aegunud pass, kindlustatud isiku kroonilise haiguse ägenemine jne. • Reisitõrkekindlustus ei hakka enamasti kohe kehtima. Kindlustusseltsid sätestavad lepingu jõustumise tähtaja erinevalt, leping võib jõustuda kohe pärast sõlmimist, aga ka näiteks alles kahe kuni viie päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist ja kindlustusmakse tasumist. • Kindlustusperioodi alguseks võib olla märgitud ka kellaaeg. Kindlustuslepingut sõlmides tee endale selgeks täpne kindlustusperioodi algusaeg ehk mis hetkest hakkab kindlustuskaitse kehtima. Kindlustusperioodi pikkus ja selle täpne algusaeg märgitakse kindlustuspoliisile. • Üldjuhul ei loe kindlustusselts reisitõrkeks tiiburlaeva või Eesti-sisesel regulaarliinil sõitva laeva hilinemist või väljumata jäämist. Sel juhul kindlustusselts kahju ei hüvita. • Üldjuhul ei hüvita kindlustusselts kahju, kui kindlustatud isik hilineb reisile, sest reisi ajagraafik oli planeeritud valesti ega arvestatud ümberistumiseks ettenähtud ajaga. Kindlustusselts ei hüvita üldjuhul kahju, kui reisile hilinetakse liiklusummiku tõttu, välja arvatud juhul, kui ummik on tekkinud liiklusõnnetuse tagajärjel. • Uuri kindlustustingimustest, mida mõeldakse ühistranspordi all. See on oluline seetõttu, et kui sinu valitud transport näiteks lennujaama hilineb, siis kas see annab sulle õiguse kindlustushüvitisele reisitõrkekindlustuse alusel. Näiteks võib tingimustes olla takso toodud välistusena. • Reisitõrke korral on sul kohustus viivitamata tõrkest informeerida reisikorraldajat või teisi reisiga seotud ettevõtjaid, et tagada võimalikult väikesed reisitõrkega kaasnevad kulud. Vastasel juhul on kindlustusseltsil õigus viivitamisest tulenevad kulud hüvitamata jätta. • Reisitõrkekindlustuse korral võib kindlustusselts nõuda enne kahju hüvitamist tõendeid, näiteks arstitõend, politsei tõend, transpordiettevõtte tõend hilinemise ja selle põhjuse kohta jne. • Üldjuhul ei hüvita kindlustusselts kahju, mis kuulub hüvitamisele teiste isikute poolt. Näiteks kulud, mis vastavalt rahvusvahelistele lepingutele või seadustele kuuluvad hüvitamisele haigekassa, lennufirma, turismifirma jt asutuste poolt. FOTO: PANTHERMEDIA / SCANPIX

REKLAAM


sisustus

Potti pandud lilled, mis toovad jõulumeeleolu Katrin Uuspõld katrin.uuspold@ajaleht.ee

„J

pulcherrima) tuleb samuti Eesti inimesega advendi- ja jõuluajal lillepoest väga tihti kaasa. Jõulutähe sorte on palju, kuid laias laastus võib need Eevi Haav-Reemetsa sõnul jagada kaheks: sordid Princettia ja Poinsettia. „Poinsettia on kõige tavalisem suuremate lehtedega jõulutäht, mida ollakse harjunud ostma. Värvideks on punased toonid, oranž, beež, aprikoositoon, roosa, kollane, kirju jne,” selgitab Haav-Reemets. Princettia on aga natukene väiksema lehestikuga, kolmes-neljas värvitoonis valgest roosani. „Nii valget värvi Poinsettia ei saavuta, Poinsettia valge jääb veidi kollakamaks. Seega kes tahab lumivalget jõulutähte, peab ostma Princettia sordi,” annab Haav-Reemets nõu. Kuigi jõulutähti ostetakse palju, on taime väga raske kasvatada nii, et see oleks kena järgmiselgi jõuluajal. Sellega saavad hakkama vaid tõelised fännid. Nimelt on kaunis piimalill lühipäevataim ja vajab teatud perioodil varjutamist, sest tahab vaid 9–10 tundi valget aega. „Teine õitsemisaeg võib sel olla jaanipäeval, kuid vahepeal peab andma pimedat perioodi, et

kroonlehed uuesti värvuksid,” soovitab Eevi Haav-Reemets Hansaplantist. Kindlasti tuleb jälgida, et jõulutäht ei saaks külma ega tõmbetuult. Kasta tuleb mõõdukalt: kõige lihtsam on panna pott kümneks minutiks toasooja veega nõusse, et mullapall vett imaks, ning järgmine kastmine võtta ette siis, kui muld on jõudnud taheneda ning alustaldrikule kindlasti mitte vett jätta. Jõulutähele meeldib kasvada võimalikult valges kohas, lill armastab 18–24kraadist sooja, samas tuleks vältida küttekeha lähedust. Tasub arvestada, et taime piimmahl on nahka ärritava toimega.

Ratsuritäht Armastab talvel valgust ja sooja üle 20 kraadi. Õitsemisaeg on pikem, kui panna lill pisut jahedamasse ruumi. Taimele meeldib, kui pott on suhteliselt väike ning sibul mullast poolenisti väljas. Kastes ei tohiks vesi sattuda sibulale, mõistlik on kasta altpoolt, alustassile vett valades. Kui õied on närtsinud, siis lõigata õievarred >> lk 28

FOTO: PANTHERMEDIA / SCANPIX

õulutäht ja jõulukaktus on vaieldamatud lemmikud, need õitsevad just jõulude ajal, kõige pimedamal perioodil,” nendib Hansaplant Hulgi OÜ toa- ja hooajataimede tootegrupijuht Eevi Haav-Reemets. Jõulukaktus (Schlumbergera) on tõenäoliselt kõige leplikuma ja visama hingega lill, mida talviti ostetakse-kingitakse. Sel on pärast õitsemist puhkeperiood ning taim võib õitseda kaks korda aastas. „Kasvuperioodil tuleks lille kasta mõõdukalt kogu aeg, samas lasta enne järgmist kastmiskorda pealt pisut kuivada. Pärast õitsemist tahab lill saada rohkem kuivaperioodi ehk tuleb kasta 1–2 korda kuus,” soovitab Eevi Haav-Reemets. Samuti soovib taim, et valgus paistaks alati samalt poolt ning kevadest sügiseni tuleks vältida otsest päikest. Jõulutäht ehk kaunis piimalill (Euphorbia

Eestis armastatuimad potililled jõulude ajal on aastast aastasse olnud jõulutäht ja jõulukaktus. Aga avastatud on ka uusi lemmikuid, näiteks uhkete valgete õitega meelistäht ja punaste viljadega ardiisia.

Detsember 2015

27


sisustus

ära ja hoida potti valgusküllases kohas akna lähedal. Kevadel võiks ratsuritähe viia aeda poolvarjulisse kohta, samas jälgida, et sibul liigse vihma käes ei vettiks. Enne öökülmade saabumist tuua lill tuppa. Paari nädala jooksul kasta üsna vähe, siis lõpetada kastmine 2–3 kuuks ning hoida potti pimedas, aga soojas. Kuiva perioodi jooksul ajab sibul välja õiepunga. Siis tõsta taim valgusküllasesse kohta akna lähedale ja alustada ettevaatlikult taas kastmisega. Sibula võiks enne istutada ka uude mulda, potti, mille serva ja sibula vahele mahuks pöidla jagu ruumi. Istutamise eel eemaldada lahtised kuivanud sibulasoomused ja kuivanud juured. Kasta korralikult läbi ja asetada võimalikult valgesse kohta kasvama.

Hüatsint Hüatsint on tänulik, kui potimuld on parasjagu niiske, hindab jahedat keskkonda, 13–16 kraadi, soojemas toas lihtsalt jagub õiteilu lühemaks ajaks. Kevadel võib sibulad aeda istutada.

Ardiisia Oma punaste viljade tõttu, mis püsivad kuni pool aastat (ja mida kindlasti ti ei tohi süüa!), on see kahtlemata kena ruumikaunistus jõulude ajal. Ardiisiale meeldib eeldib jahedam temperatuur (13–16 kraadi talvel, vel, 18–20 suvel).

Küpress ja ebaküpress aküpress

ÜLEVALT ALLA: sellised näevad välja ratsuritäht, ardiisia ja hüatsint. Paremal teksti sees on küpressid. FOTOD: TOOMAS HUIK, EGERT KAMENIK, MARGUS ANSU / POSTIMEES

REKLAAM

Küpress ja ebaküpress ress kuuluvad küpressiliste sugukonda jaa sarnanevad ka kasvutingimustelt. Kõige õige populaarsemateks jõulutaimedeks medeks peetakse Hansaplanti kogemust must mööda okspuudest suureviljalist alist küpressi ‘Goldcrest Wilma’, Kalifornia lifornia ebaküpressi ‘Ellwoodii’, odii’, lõhnavat ebaküpressi essi ‘Top Point’, Kalifornia rnia ebaküpressi ‘Snow ow White’ ja Kanada da kuuske ‘Conica’. Küpressi võib kodus dus kasvatada ka pikemalt malt kui ainult jõulude ajal, kuid taimel ei tohi lasta asta läbi kuivada. Mida suurem m mullapall, seda lihtsam, sest st siis ei kuiva muld nii kiiresti.

Sammasjas pehmete okastega Kalifornia ebaküpress (Chamaecyparis lawsoniana) on poolvarjulembene taim, mida müüakse tänapäeval pisikese potijõulupuuna siseruumidesse. „Seda saab ehtida ja dekoreerida. Kastmist tahab mõõdukalt ning kevadel võib ümber istutada õue püsikuks. Suurim vaenlane on kevadpäike: tahab saada varjutamist,” soovitab Eevi Haav-Reemets Hansaplantist. Kes soovib endale nii-öelda pikaealist potijõulupuud mitmeks aastaks, võib soetada araukaaria. Tuleb aga jälgida, et ere päike sellele liiga ei teeks, ning teada, et araukaaria eelistab jahedamat ruumi.

Selaginell See sõnajalga või sammalt meenutav roheline potitaim rõõmustab samuti talvel silma. Taimele meeldib pisut hämaram valgus ja jahedam temperatuur (suvel 18–24 kraadi, talvel 10–15) ning kuiva õhuga ruumis ka veega piserdamine. Külma aja lilleks, mida võiks Eevi Haav-Reemetsa sõnul julgesti ka jõulude ajal kasutada, on pikaaegset õieilu pakkuv asalea (Rhododendron), mis soovib jahedamat temperatuuri (alla 18 kraadi) ja mõõdukat kastmist. „Asalead võiks väetada õitsemise ajal hapulembese väetisega. Taime võib pärast õitsemist är ära visata või ümber istutada hapusse mulda ja võrsed võr tagasi lõigata.” Uueks lemmikuks o on tema sõnul saamas suureõieline meelistäht (Eucharis grandiflor grandiflora), mis õitseb jõulude ajal. „See on suurte valgete uhkete õiteg õitega varjulembene taim. Taime Taim peaks saama aasta jooksul kaks korda jook õitsema. Sel on ka väga suured läikivad ja ilusad su dekoratiivsed lehed,” kirdekoratii jeldab Eevi Eev Haav-Reemets. Kasvuperi perioodil võib meelistähte rrohkem kasta, muidu vähe vähem: kaks korda kuus. „Kõiki ttaimi võib väetada, eriti erit õitsemise ajal, siis jätk jätkub õieilu kauemaks!” teab Haav-Reemets. Artikli Artikl koostamisel on kasutatud ka Biolani, kasutatu Hortese ja j Hansaplanti kodulehekülgedel olevat kodulehekü infot.


sisustus

Kas viia jõuluks koju metsas, istanduses või tehases sirgunud kuusk? Katrin Uuspõld katrin.uuspold@ajaleht.ee

K

es on seda usku, et tuba peab ehtima elus puu, valib igal talvel uue jõulupuu. Aga kas tuua koju kuusk, nulg või hoopis hõbekuusk? „See on sisetunde küsimus: kes jõule ilma kuuselõhnata ette ei kujuta, see nulgu ei osta! Samas püsib nulg kindlalt kauem ilus. Suurim eelis on, et sel ei hakka okkad soojas varisema,” teab Hortese tootejuht Heldi Rehemaa. Kuuse ja nulu vahe on ka kasvukujus ja tiheduses: kuusk on sihvakam, sama pikkusega nulg jälle tihedam ja nii-öelda potsakam. Torkav ehk hõbekuusk on aga erilise sinaka värvusega. Kui kuuse valimise kasuks räägivad selle lõhn ja traditsioonid, siis tuleb arvestada, et soojas ruumis hakkavad sel kiiremini okkad varisema kui nulul. Küll tuleb tumerohelise tiheda nulu eest rohkem raha välja käia ning silmas pidada, et nulg on raskem. „Lisaks on nulul palju jämedam tüvi kui kuusel. Seega esmakordselt ostes tuleb kindlasti soetada ka uus kuusejalg, kuhu puu ära mahuks,” osutab Heldi Rehemaa.

Jõulupuul on pühadeajal oma vankumatu koht. On peretraditsioone, mis viivad igal talvel metsa jõulukuuske otsima. On ka valikuid, mis tuleb teha kuusemüügiplatsil või poeriiulite vahel.

Kui puu on välja valitud, on väga tähtis lasta sel aklimatiseeruda, siis ei hakka okkad nii kiiresti pudenema. „Kui õues on näiteks –20 ja toas +22 kraadi, siis on temperatuuri vahe rohkem kui 40 kraadi,” nendib Heldi Rehemaa ja soovitab hoida puud enne tuppa toomist üle öö jahedas trepikojas. Mida jahedamas toas puud hoitakse, seda kauem see säilib. Heldi Rehemaa jagab näpunäiteid, kuidas jõulupuule toas võimalikult pikka iga tagada: • Enne puu vette panemist lõika ots kindlasti uueks (otsast mõne sentimeetri pikkune ketas), siis on „kanalid” avatud ja puu saab vee kätte. • Võimalusel ära pane puud radiaatori, ahju või muu soojaallika lähedale. >> lk 30

FOTO: HORTES

Eluiga saab pikendada

Detsember 2015

29


sisustus

MILLIST JALGA KUUSELE VALIDA? Kuusejalgu leiab praegusel ajal aianduspoest, ehituspoest ja supermarketist. Valida on nii lihtsate harkjalgade, klassikaliste anumatega jalgade kui ka moodsamate kuusejalgade vahel. Neid j g on rohelisi, punaseid, valgeid, hõbedasi, neid on metallist plastist. taallisst ja p last la stis stis st ist.t.t. „Osal kuusejalgadel on olemas kergesti jälgitav veetaseme indiassem e e in indi ddi kaator ja lapselukk, mõned tooted on pedaaliga ja isefikseeruvad. efik ef ikse ik se eer eruv eruv uvad ad. ad Enamasti jäävad hinnad 20 ja 40 euro vahele, aga kuusejalgu kuu use s jaalg lgu u leiab ka alates seitsmest eurost ja vingemate hinnad d ulatuvad ula latu tuva tu vad vad va 70 euroni,” räägib K-rauta tootejuht Aita Meentalo. Meentalo arvab, et uuemad ja nutikad jõulupuuhoidjad kujunevad ilmselt kallimast hinnast hoolimata tänavu hitiks, sest nende abil saab kuuse püsti mõne minutiga ning kuusejalg hoiab tugevalt kuni kkolmemeetrist puud. o me ol m me eet etri rist st p uud. uu ud d.. Näiteks on üks selline Krinneri kuusejalg, millel kuuse labad stabiliseee tüve tü üve e toetavad toe o ta tava vad va d la lab bad st bad ba stab ab bililis ise is eeee ritakse trossisüsteemiga ühest kangist pingutades. K Kahtlemata mugav püstitamise ahtltltem ah emat ataa on o m ugav ug avv kkuuse uu u use ep ü ttiita üs tami tami m se moodus ka see, mida pakub EasyFixi kuusejalg: suurema töö teeb ära kuusemüüja, näiteks Hortes, kus puuritakse spetsiaalse masinaga kuuse tüve alla vvertikaalne ertititka er k aln ne ne auk ning kodus pole vaja teha muud, kui kuusejalg, mis m meeeeee nutab anumat, mille keskel on püsti „kruvi”, ettevalmistatud kuuse tüve otsa keerata. Hortese tootejuht Greta Kondimäe märgib, et EasyFixi kuusejala soetanud klient ei pea muretsema, kas järgmiselgi hooajal sellist kuusepuurimisteenust pakutakse – pakutakse küll. Jalga valides soovitab K-rauta tootejuht Aita Meentalo hinna kõrval vaadata kasutusmugavust ja mõõte: millisele ele e puule jalg sobib. „Seejuures on tähtis nii puu kõrgus kui ka jala läbimõõt, need mõlemad on tootele märgitud vahemikuna,” täpsustab ta. Ja loomulikult ei tohiks unustada aeg-ajalt kuusejala veeanumat täita!

FOTO: URMAS LUIK / PÄRNU POSTIMEES

• Kasuta kuusejalga, millel on veemahuti, ja lisa sinna korrapäraselt vett. „Tavaliselt lihtsalt unustatakse vett lisada. Puu lõikekoht kuivab ära ja hilisemast veepanekust pole kasu – puu ei saa seda lihtsalt enam kätte,” on Rehemaa tähele pannud.

Potis jõulupuu Üha laiemalt juurdub trend osta jõulupuu potis. „Olemas on kõik suurused ja variandid hõbekuusest nuluni. Kui puu hästi säilib, saab selle kevadel mulda istutada. Samas on palju asju, mida jõulude ajal silmas pidada: kas puu on olnud sees või väljas, millised on juured potis. Proovida võib muidugi alati,” leiab Hortese tootejuht Heldi Rehemaa. Potipuu pluss on see, et puu ei vaja eraldi jalga. Poti saab panna ilusasse ümbrispotti, oma soovi järgi riidega katta või muud moodi kaunistada. Puu hooldamine on suures plaanis sama, mis toalillel: pott ei või täiesti läbi kuivada.

Nagu päris Oli aeg, kus kunstkuusele mitme sammu pealt pilku heites oli aru saada – see on võlts – ning heideti nalja „Kunstkuusk on nagu päris – heidab peagi okkad maha”. Aja jooksul on kunstkuused läbi teinud suure muutumismängu ja mitmedki neist näevad üsna tõetruud välja. „Naturaalsema välimusega kunstkuuse tootmisel kasutatakse rohkem või ainult PE-st (polüetüleenist) toodetud võrseid. Veidi vähem loomuliku välimusega kuused on tehtud PVC-kilest,” selgitab Heldi Rehemaa. Kuna naturaalsema väljanägemisega puu tootmiskulu on suurem, kipub väga tõepärase kunstkuuse hind üsna krõbe olema. Näiteks kui 180 sentimeetri kõrgune kuusk maksab umbes 50 eurot, siis samas mõõdus, kuid tunduvalt kaunima ning ehtsama välimusega puu eest tuleb välja anda kuus korda rohkem

30 Detsember 2015

Kunstkuuse plussiks peetakse pikaealisust ning sisuliselt on kunstpuu hooldusvaba. See on mugav lahendus jõulude ja aastavahetuse ajaks, mil paljud Eesti inimesed reisivad kodumaal ja väljaspool ning toovad meeleolu loomiseks koju kunstkuuse. HELDI REHEMAA, Hortese tootejuht

raha – aga kõik oleneb muidugi konkreetsest kauplusest ja pakkumisest. „Eesti klient on üsna hinnatundlik ning tema jaoks on pigem oluline hea hinna ja kvaliteedi suhtega kunstkuusk. Keskmise hinnaklassi kuusk näeb juba päris kena välja: puul on kasutatud võra siseosas PVC-okkaid ning välimised võrsed on naturaalsema välimusega (PE-materjalist). Tootjad näevad tulevikku üleni PE-materjalist kuusel, kuid tänane turg pole selleks veel valmis. Kunstkuuse hinna määrab loomulikult ka niiöelda tippude arv ehk kuuse tihedus,” selgitab Rehemaa. Tema tähelepanekul koguvad üha enam populaarsust ka tavatud kuused, näiteks valget või musta värvi, mis sobituvad hästi moodsasse interjööri ning annavad kodule või kontorile hoopis efektsema ilme. Kunstkuuse kasuks tasub Rehemaa sõnul otsustada näiteks siis, kui pere reisib jõulude ajal palju ringi: ei pea muret tundma, et koju naastes

REKLAAM

GRUPP ARU aknad - uksed - trepid

ootab ees veepuudusesse kuivanud kuusk ning okkaid täis elamine. „Kunstkuuse plussiks peetakse pikaealisust ning sisuliselt on kunstpuu hooldusvaba. See on mugav lahendus jõulude ja aastavahetuse ajaks, mil paljud Eesti inimesed reisivad kodumaal ja väljaspool ning toovad meeleolu loomiseks koju kunstkuuse. Samas sobib kunstpuu ka allergikutele,” loetleb Rehemaa plusse ja toob miinusena välja, et praegu ei ole veel kunstkuusel päris kuuse lõhna. Kuuse ehtimisel soovitab ta katsuda oksade jäikust, et need ehete raskusele vastu peaksid. Kunstkuuse eluiga sõltub sellest, kuidas puu eest hoolt kantakse. „Tähtis on kuusk pärast kasutamist hoolikalt ära pakkida. Kvaliteetsemad kuused on pakitud suurtesse karpidesse, kus on hea jõuluaja järel kunstkuuske hoida. Tootjad annavad kvaliteetsele kunstkuusele 10aastase garantii, kuid oleme veendunud, et tavakasutusel on kunstkuuse eluiga pikemgi,” leiab Heldi Rehemaa.


lemmikloom

Perelemmiku pühad – jõulurõõm ja uusaastamure Inna Grünfeldt inna.grynfeldt@ajaleht.ee

M

ida pista neile kingikotti? Kuidas hoida lemmikute hing rahul ning meel rõõmus? Kogemusi jagavad perenaiste vahendusel rotveiler Herjolfsson’s Elof, kassid Tasane Kass Kaladega ehk Tupsu ja Elisabeth. Sõna sekka ütleb Saksa lambakoera ja kahe kassi omanik Ülle Lichtfeldt. Heidame pilgu lemmik-

Kuidas talitada, et jõulupühade hardas meeleolus ja kingiõhinas ning aastavahetuse ilutulestike mürinas oleksid õnnelikud ka pere karvased ja sulelised liikmed?

loomapoe riiulitesse ning nõuga tuleb appi loomaarst Kadri Allika. Lemmikloomapood võtab koerale-kassileküülikule-papagoile kingituse otsijal esimese hooga silmad kirjuks. Teise pilguga vaadates tundub, et eks neid pallikesi-hiirekesi on juba kodus seda- ja teistsuguseid ...

Kont, hiir või päkapikk? ASi Bramham Trade Rakvere kaupluse Bosse klienditeenindaja Aune Tomingas tabab mure lennult ja tuleb lahkesti appi. Teema on Tomingale hästi tuttav, ta ise ostab oma papagoile alati jõuluks mõne kingituse. Muul ajal ka. „Ta on ju nagu laps, ootab, et talle midagi tuuakse,” sõnastab Aune Tomingas lemmikloomaomanike kreedo. „Tavaliselt ongi nii, et kui minnakse las-

tele jõulukinke ostma, peetakse meeles ka kiisut või kutsut.” Kogu jõulukuuks pakuvad rõõmu advendikalendrid – koertele šokolaadi ja kassidele maitsvate nööbikestega. Koertele leidub lumememmesid ja põhjapõtru, kassidele piiksuvaid ja krõbisevad hiiri. „Papagoile sobivad igasugused rõngad, köied, kellukesed ja rippuvad asjad,” soovitab Tomingas oma kogemuste põhjal. Mõnusaks olemiseks võib neljajalgsele sõbrale kinkida uue pesa, teki või madratsi. Rottidele sobivad jooksurattad, jänestele-küülikutele põske pistmiseks küpsised ja heinad. Toidupalle on nii jänestele kui ka kassidele ja koertele. „Paned krõbinad sisse ja kui loom veeretab, tuleb maitsev krõbin välja,” selgitab Tomingas. Rakvere Loomakliinikust leiab loomasõber lemmiku rõõmustamiseks nii mänguasju kui ka >> lk 32

REKLAAM

Detsember 2015

31


lemmikloom

söögipoolist ja maiust. Kliiniku assistent Janne Ilves räägib, et jõulukinkide tegemine pere lemmikutele on omanike seas üsnagi levinud ning pole haruldane seegi, et lemmikul lastakse endal kingitus välja valida. „Mina ikka vaatan oma kassile-koerale midagi jõuludeks, kuidas siis teisiti,” mainib ta. Ilvese sõnul on loomamaailmas samamoodi leplikke ja pirtsakaid tegelasi nagu inimeste maailmas, seega oleks hea kinki ostes teada oma lemmiku eelistusi, samas tasub sõbrakest ka üllatada. Jõulupühade eel on lemmikloomade mänguasjadki võtnud päevakohase ilme: hiired läinud punaseks ning karvaste tassimisloomade perre lisandunud igas mõõdus ja vormis päkapikke, küll hiirte-rottide, küll suuremate elukatena. On suuri kaelkirjakuid suurtele koertele ja pisikesi loomakesi väikestele kutsadele. Aga miks mitte ka vastupidi, kui koerale teistmoodi meeldib. „Need mänguasjad on nii mõnusad ja pehmed,” kiidab Janne Ilves. Kassidele sobib kinkida kepi otsa kinnitatud ning sulgede ja kellukestega ehitud päkapikke, keda kiisul mõnus kinni krapsata. „Need on mõeldud mängimiseks koos inimesega ja kassid pole nii varmad asju alla neelama nagu koerad,” ei jaga Janne Ilves kartust, et kass võiks mänguasja küljest kõliseva kellukese lahti kiskuda ja ära süüa. Mänguasjade seas on selliseid, mida saabki ära süüa. On hea-parema kraamiga täidetud jõulusokke, maiustusi kommidest kontideni. Küülikute ja näriliste maiuste kausilgi võib loom lasta hea maitsta. Rakvere Loomakliiniku juhataja ja loomaarsti Kadri Allika arvates võiks lemmikloomale jõuluks kinkida mõne maiuse või mänguasja. „Koerale närimiskondike, kassile maiuseid või mänguasjake. Loomadel on jõuludest suhteliselt ükskõik, inimesele on tähtpäevaks kinkimine olulisem. Loom rõõmustab lihtsalt uue mänguasja üle, tema pole emotsionaalselt tähtpäevades kinni,” arvab ta.

Perenaiste kingikogemused Kunstnik Aili Raudsepp, kel kodus kaks kassi – paberiteta Vene sinine Tasane Kass Kaladega ehk Tupsu ja „šotlanna” Elisabeth, ütleb, et kui ta kassikindla ehk kunstkuuse keldrist üles toob, on elevust palju nii kuuse kokkupanekul kui ka ehtimisel. „Ehted katsutakse käpaga järele ja Elisabeth on enne kuuse ladvas ehteks, kui leedküünlad puu külge panen. Teen seda erilise tähelepanuga, et ta käppapidi sinna ei takerduks või, mis veel hullem – kord oli ta juhtmed ümber kaela pusserdanud,” räägib kasside perenaine. Kingitused kassidele lähevad Aili Raudsepa peres traditsiooniliselt kuuse alla. Loomulikult krabisevasse paberisse või kotti pakitult. „Kui nad lemmikkrõbuskite lõhna tunnevad, avatakse pakid küünte ja hammastega. Tasasele Kassile Kaladega meeldivad pallid, hambapasta, šokolaadi ja parfüümide lõhnad. Elisabethile meeldib kalalõhn. Tuunikalakonservi peale ta laulab ja tantsib,” jutustab kunstnik. Rotveiler Herjolfsson’s Elofil, kes pooleteisene ehk parimas koera-puberteedi eas, on tulekul teised jõulud. „Eelmisel aastal leidsime Selverist vahva koertele mõeldud kikilipsu ja pühade ajal panime selle ikka koerale kaela. Sellised naljakas-pidulikud said siis esimesed Elofi jõulupildidki kuuse all,” räägib Elofi perenaine Triin Varek.

32 Detsember 2015

Mänguasjade seas on selliseid, mida saabki ära süüa. On hea-parema kraamiga täidetud jõulusokke, maiustusi kommidest kontideni.

„Koeraga koos me poes ei käi, ise omale kingituse valimise võimalust seega ei ole, kuid talle meeldib väga mängida ja närida, seega ilmselt on jõuluvana kotis talle mõni uus mänguasi ja midagi maitsvat. Mänguasjad kahjuks ei pea eriti kaua ka vastu. Eelmisel aastal tõi jõuluvana Elofile selle päkapiku, mis praegugi loomapoes müügil, kuid rõõmu sellest jätkus väga lühikeseks ajaks, sest riie rebenes kiiresti,” jutustab Varek. Kingitust valides jälgib Elofi pererahvas, et kingitus oleks koerale ohutu. „Elofile meeldivad tirimismängud, aga ka pehmed mänguasjad, mida nösserdada. Suure koera jõud ja ilmselt uudishimu paljude mänguasjade sees olevate „piuksude” vastu teeb alati oma töö ning enamik närimiseks mõeldud pehmeid mänguasju on esimese 20–30 minuti jooksul katki ja tuleb jälgida, et jõuaks „piuksu” ikka enne ära võtta, et ta seda alla ei neelaks,” juhib Triin Varek tähelepanu kingirõõmu murelikumale poolele. Elofi vastupidavaim mänguasi-maius on 30 sentimeetri pikkune põdrasarvejupp. „Ostsime selle ühelt koertenäituselt. See on pool aastat tal närida olnud ja tundub, et jätkub veel pikaks ajaks,” märgib perenaine. Näitlejanna Ülle Lichtfeldt, kel kodus Saksa lambakoer Estrellest Sella Tyronfeldt, kodustele

Stella, ning kassid Kratt ja Kurri, ütleb, et nende pere loomadel on jõulud aasta läbi ja mänguasju tekib majapidamisse pidevalt juurde. „Kasside hiiri on kõik kohad täis ning need kipuvad koristamisel tolmuimejasse kinni jääma,” tõdeb ta. Jõulukinke saavad Lichtfeldti pere lemmikud sellegipoolest. „Vaatame, et kõigile oleksid kingid kuuse all,” sõnab näitlejanna. Kassidele, kel igapäevatoiduks krõbinad, läheb pakki mõni gurmeekonserv, mille värsket kala ja juustuvorsti armastavad hiirekuningad enamasti küll söömata jätavad, koerale uus närimiskont ja pall. Uue palli saab Stella ka väljaspool jõuluaega, kui eelmine ära mängitud. Pisut kasutatud närimiskondid matab kutsa aga enamasti perenaise roosipeenrasse. Ehkki elatakse metsas ja maja ümber on suur aed, on perenaise sõnul Stella suurim pidupäev – aastaajast sõltumata – see, kui perenaine võtab ta metsa kaasa. „Oleme hakanud sõitma temaga ka rannametsadesse, et oleks lõhnadele vaheldust,” ütleb Ülle Lichtfeldt.

Lemmiklooma jõulugurmee Mis puutub lemmikute pühadeaegsesse toidulauda, siis loomaarst Kadri Allika sõnul ülesöötmist, mis kipub lemmikloomi kimbutama jaani-


lemmikloom

teetkrõbinad, aga üht-teist suupärast saab Stella jõulupühade ajal ka pererahva toidulaualt. Kui lemmiku tervis on korras, pole Allika hinnangul mingeid toidulisandeid talvekuudeks vaja, küll aga tasuks igal aastaajal osta kvaliteettoitu ning hoiduda poekrõbinatest.

FOTO: PANTHERMEDIA / SCANPIX

Moodne kasukas ja käpavaha

päeval, jõulupühade ja aastavahetuse paiku eriti ette ei tule. „Eks see sõltub ikka inimestest. Kui grillitakse, kiputakse ikka midagi näpu vahelt andma. Vanem kolleeg on rääkinud, et aastaid tagasi, kui teadlikkus ei olnud nii suur, oli pärast jõule ja jaanipäeva korralik kõhukinnisuse periood ja klistiiriralli. Keedeti sülti ja anti kondid koerale. Sellest tuli palju seedeprobleeme. Tänapäeval enam nii ei ole, inimesed on arukamad. Seedeprobleemid võivad tekkida, kui loomale antakse rasvast vürtsikat liha,” selgitab loomaarst. Triin Varek ütleb, et pühadetoitu Elof tavaliselt ei saa, kuna tal on oma kindel toit. „Tõukortel on tavaliselt ka üsna tundlik seedimine, nii et tema enda tervise huvides on ikka süüa koeratoitu. Muidugi oskab ta ilusasti küsida ja lunida ja vahel saab laste käest väikse tüki küpsist või vorstiviilu, kuid enamasti siiski mitte. Tema maius on koerte hammaste puhastamiseks mõeldud kondid või mõni muu närimiskont,” räägib perenaine, kuidas Elofi söögiasjad on korralikult paigas. Ülle Lichtfeldt tunnistab, et tema on see perenaine, kelle loomal peab toit kogu aeg ees olema. „Eks kassid oskavad väga ilusti, saba püsti, nuruda ka,” sõnab naine. Koera söögiks on põhiliselt loomaarstidest sõprade soovitatud kvali-

Üks võimalik jõulukink väikesele koerakesele võib olla soe ja moekas rõivaese. „Väga palju ostetakse koertele riideid,” tõdeb Bosse klienditeenindaja Aune Tomingas. Ta lisab, et lühikarvalised pisikoerad ei saakski riieteta õue minna, sest võivad kergesti külmetuda. Aune Tomingas rõhutab, et Bosse poodi tohib julgesti tulla koos koeraga. Rõivaid ei saakski ju teisiti osta, kui pole neid kandjale selga proovinud. „Riided on väga toredad, helkurid ka küljes. Sel talvel on moes karvase äärega kampsunid ning lambanahka meenutavad vestid. Lisaks rõivastele on müügil sokikesed, mida käpa otsa soojenduseks pista,” näitab ta selle talve hitte. Loomaarst Kadri Allika arvab, et talveks võiksid koeraomanikud osta valmis külma ja soola eest kaitsva käpapadjandi vaha, mida enne jalutuskäiku peale määrida. „Soolavesi teeb käppadele liiga. Rasvane vaha kaitseb ka külma vastu,” nimetab tohter. Ka soovitab ta külma ilmaga teha lemmikuga lühikesi jalutuskäike. „Koer on ju paljajalu,” tuletab ta koeraomanikele meelde. Kui koer talub, võib lühiajaliselt jalga panna ka saapakesed. „Kui koerale panna midagi selga või käppade otsa ja ta pole sellega harjunud, võib ta üldse keelduda liikumast,” märgib arst. Väikestele ja lühikarvalistele koertele, kel pole kaitsvat aluskarva, soovitab tohter külmaga kasuka selga pista. „Väikest tõugu koertel võib käreda külmaga alajahtumine tekkida kiiresti, sellepärast on rõivas vajalik,” kinnitab ta. Ehkki koerte rõivamoes on natuke ka omaniku edevust, on tegemist tõeliselt vajaliku aksessuaariga. Kassidel, kes on harjunud õues käima, on paks aluskarv ja nemad jopet ei vaja.

tane hiir, Tupsu beebipõlve mänguasi, õigemini see asi, mis hiirest järele on jäänud. Tups käib mu äraolekul „jahil” ...” Ülle Lichtfeldt ütleb, et kuna nende kodu asub polügooni lähedal, on pere kahe- ja neljajalgsed paugutamise suhtes immuunsed. Kui aga kusagil pannakse põlema tordiküünal või sädemeid pilduv vulkaan, tuleb Stellat kinni hoida, sest koer tahab minna pererahvast kaitsma ja sädelejat korrale kutsuma. „Algul arvasin, et ta kardab, aga ei – tema hoopis ründas vulkaani,” sõnab Ülle Lichtfeldt. Triin Varek ütleb, et ilutulestik Elofile eriti ei meeldinud. „Toas ta ei kartnud, kuid õues oli väga hirmul. Erinevad vilisevad helid muutsid ta ärevaks. Ta surus ennast tugevasti vastu jalgu, jooksis esimesel võimalusel toaukse juurde ja palus tuppalaskmist. Me ei kiusanud teda ja lasime toas olla. Toas ei ole paugud nii tugevalt kuulda ja koer oli rahulik,” meenutab ta Elofi esimest aastavahetust. Mis saab koerast, kui pererahvas peab kuhugi ära sõitma, on Elofi peres hästi läbi mõeldud. „Elof on meile kallis ja tähtis pereliige, nii et oma pikemate sõitude või küllaminekute osas on temaga alati arvestatud. Kuna ta on pigem toakoer ja lühikese karvaga, siis külma ilmaga, miinuskraadidega, ta eriti pikalt õues olla ei soovi, seega ei saa Elofit talvel kauaks õue jätta. Ta on meiega külas kaasas käinud, kuid õnneks on meil suur koerasõber, minu isa, kes on alati abivalmis ja nõus Elofit õue pissile laskma või vaatama tulema, kui tarvis või tal vähegi võimalik. Ka aitavad head naabrid ja sõbrad, nii et õnneks me >> lk 34 REKLAAM

Kuidas vältida stressi?

Sel talvel on moes karvase äärega kampsunid ning lambanahka meenutavad vestid. AUNE TOMINGAS, Bosse klienditeenindaja

Kadri Allika sõnul võib jõulude ja aastavahetuse ajal loomi kimbutada stress, mille üks allikas on paugutamine, teine aga see, kui sõidetakse kuhugi ja loomal pole harjumuspärast keskkonda. Samuti võib kodus olla palju külalisi ja kära. Stressiperiood algab loomaarsti sõnul tegelikult juba ammu enne jõule ehk siis, kui tulevad müügile paugutajad ja ilutulestikud. „See on mõnele loomale väga raske aeg,” rõhutab Kadri Allika. Aili Raudsepp ütleb, et paugutamine ei meeldi tema peres kellelegi. „Aastavahetuse saluuti vaatame Tupsuga rõdult. Tups on tagumistel käppadel ja jälgib huviga ... Elisabeth on voodi all peidus, turvapesas,” kirjeldab kunstnik kasside erinevat suhtumist. „Ajast, mil kassid perre tulid, pole neid pühadeks ega ka muul ajal omapäi jäetud. Paar korda, kui olen pidanud ööseks ära jääma, on kasside eest hoolt kandnud ja neile seltsi pakkunud sõbrannad Tiinad ja ühe Tiina abikaasa Rihoga on mu kassidel eriline klapp,” räägib Aili Raudsepp. Päevasteks toimetusteks väljaspool kodu jätab kunstnik kassid siiski omapead. „Loen sõnad peale, räägin, kuhu lähen, musitan ja silitan nad üle. Kui koju tagasi tulen, on uksematil 9,5aas-

KVALITEETSED KASSI- JA KOERATOIDUD IGAKS ELUETAPIKS

Detsember 2015

33


hätta ei jää, kui Elof peab terveks päevaks koju jääma,” jutustab Triin Varek. Pikemate ja kaugemate reiside korral on Elof olnud hoida oma kasvatajate juures Jõelähtmel. „Seal on Elofi sünnikodu, Alweiler Kennel. Neil on supertingimused ja väga rahuliku südamega jätame Elofi sinna, teiste rotveilerite seltsi – neid on seal 12!” nimetab perenaine. Loomaarst Kadri Allika soovitab inimesel, kes teab, et tema lemmik kardab kärtsu ja mürtsu, hakata juba novembris mõtlema, kuidas neljajalgse sõbra jõulud ja aastavahetus saaksid kulgeda sama rõõmsalt ja toredasti kui temal endal. Kindlasti peaksid lemmikloomad olema aastavahetuse paugutamise ajal toas, paneb loomaarst omanikele südamele. „Loomal võib tekkida paanika ja hirm. Hea, kui nii koer kui ka kass saaksid olla oma kodus ja neil oleks võimalus kuhugi peitu pugeda,” soovitab ta. Allika enda koer kardab paugutamist meeletult, sestap on perenaine süvitsi tuttav kõigega, mis võiks looma rahustada ja tema stressi vähendada. „Olen proovinud looduslikke rahusteid, on olemas igasugused sellised toidud. Möödunud aastal aga läksin rahustite peale,” räägib ta. „On olemas stressi vähendavad kaelarihmad, mis töötavad feromoonide toimel. On pihusteid, mis pannakse seinakontakti ja mis levitavad õhku feromoone kuu aja vältel. Neid on nii koertele kui ka kassidele,” nimetab Allika. „Kui koer näiteks kardab äikest, siis ostetakse talle suveks stressikaelarihm ja ta on suhteliselt rahulik,” toob loomaarst näite. Kui aga looma paugukartus on väga suur ning tegu pole enam stressi, vaid hirmuga, võib loo-

FOTO: PANTHERMEDIA / SCANPIX

lemmikloom

duslikest abimeestest väheks jääda. Siis tasub kõigepealt proovida vahendeid kombineerida, lisada kaelarihmale seinakontakti pistetav feromoonipihusti. „Neid ei tasu peljata. Tegemist on looduslike vahenditega, feromoonidega, mida loom ise ka eritab,” kinnitab ta. Kui käsimüügis toodetest ei piisa, tuleb loomaga minna arsti juurde, et leida sobivad retseptiravimid, mis on põhiliselt antidepressandid. „Kuna detsembris tulevad paugutajad müüki, tuleks valmistuda juba varem. Peab olema väike

ettevalmistusaeg, sest kui paugutamine juba käib, on hilja rohtu anda. Rohud tuleks sisse anda pool tundi või tund enne äreva olukorra tekkimist,” selgitab arst. Kassid on Kadri Allika sõnul vähem paugukartlikud kui koerad ja võtavad seda pisut kergemalt. Kui jõulupühadeks aga kuhugi sõidetakse, soovitab Kadri Allika jätta kassi koju, kui see on vähegi võimalik. „Kui mõni loom armastab rohkem reisimist ja pole nii stressialdis, siis kassid armastavad väga rutiini,” rõhutab ta.

ä dl us v hem

alt

% 0 3

ähem v s u ld

alt

% 0 2

LIHARIKKAD NIS VA U JA MAITSVAD TÄISSÖÖDAD KÕIGILE KOERTELE

BA

A V U

Lihasisa

NIS

BA

Lihasisa

REKLAAM


ALEXANDER KOTCHUBEI

MÕTLEMISE TARKUS

See on väärtuslik praktiline käsiraamat oma mõtete õigeks sättimiseks, kui väga lihtsustatult öelda. Kes on varem neurolingvistilise programmeerimisega kokku puutunud, teab, mida siit raamatust leida võib. Kes lühendit NLP veel ei tunne, saab praktiliste näidete, õpetuste ja tehnikate varal teada, mismoodi õige mõtlemisega igaüks ise end aidata võib. Raamat sobib kõigile, keda huvitab mõttetarkus nii perekonnas kui ka kollektiivis toimimiseks.

256 lk, pehme köide, lakaga kaaned

45

TEHNIKA. Oma oleviku–tuleviku piiri optimeerimine

Samm 1. Joonista oma mineviku–oleviku–tuleviku telg ja mõtle: kus algab sinu olevik? Kui kaugele sinu olevik ulatub? Samm 2. Kui palju sündmusi oled sa olevikku paigutanud? Pea meeles, et olevikus paiknevad kõik need sündmused, millele sa mõtled, kulutades sisemist ressurssi. Sündmus ise võib juhtuda mitme kuu pärast, kuid mõeldes sellele nüüd ja praegu, tundub see sulle lähemal kui mingi muu sündmus tänasest või homsest päevast. Samm 3. Kui nihutada oleviku piiri – tuues seda lähemale või nihutades endast kaugemale – muudavad mõned sündmused automaatselt asukohta ajateljel, liikudes rohkem oleviku või tuleviku suunas. Katseta oleviku piiriga mängimist niikaua, kuni tunned, et olevik muutub sinu jaoks tunnetuslikult optimaalseks. Samm 4. Viska olevikust välja kõik need sündmused, mis reaalselt juhtuvad tulevikus, kuid millele mõtlemine sind juba olevikus väsitab ega too kaasa mingeid edasiliikumise samme. Samm 5. Tunneta oleviku piire selliselt, et kõik seal paiknevad sündmused ei ole liigsed ega koormavad. Sellega saad oma oleviku „kontrolli alla” ehk optimeerid enda jaoks parajaks.

ALEXANDER KOTCHUBEI on Meta-Profiti juhataja ning suurte kogemustega treener-konsultant, kes on tegelenud organisatsioonide arendamisega üle 19 aasta. Alexander on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli lastearstina ning alustas oma karjääri just meditsiinivaldkonnas. Lisaks on ta omandanud väga laiapõhjalise psühholoogilise täiendhariduse, organisatsiooni superviisori kutse ja NLP University’s (Santa Cruz, USA) on talle omistatud NLP-treeneri tase. Praktikust konsultandi ja treenerina on talle hindamatuid kogemusi andnud sajad organisatsioonid, kelle personali arendamises on Alexander aastate jooksul osalenud, sealhulgas keskmised ja suured firmad ning rahvusvahelised korporatsioonid; teenindus-, jaemüügi- ja tootmisettevõtted, äri- ja riigiasutused nii Eestis kui ka väljaspool. Samavõrd mitmekülgsed ja väärtuslikud on olnud ka nõustamised ja koolitused juhtidele ning personaalne NLP-teraapia.

Sündmused minu elus

OLEVIK TULEVIK

MINEVIK

Olevikus sündmustega ülekoormatud inimene


Osuti 2/2015  

Ajakirja Osuti 2015. aasta detsembrinumber

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you