60+ terviseraamat 3. Avameelselt meestest

TERVISERAAMAT 3 Südame äkksurm Eesnäärmehaigused Erektsiooniprobleemid Mehe hingehädad Kiilaspäisus Sportlikud mehed

t l e s l e e m Ava test s e e m

3

Avameelselt meestest SÜDAME ÄKKSURM EESNÄÄRMEHAIGUSED EREKTSIOONIPROBLEEMID MEHE HINGEHÄDAD KIILASPÄISUS SPORTLIKUD MEHED

2015

Saatesõna

O

lete avanud arvult juba kolmanda 60+ terviseraamatu. Kui esimene terviseraamat kõneles ennekõike südamega seotud asjust ja teine oli pühendanud neile, keda vaevab liigesevalu, siis kolmandat raamatut planeerides mõtlesime elukogenud meestele. Aga mitte ainult, ka mehe kõrval elav naine hoolib kaasa tervisest. Ehk isegi rohkem, kui mees ise.

Mehe haigus tuleb hiilivalt ega hüüa tulles. Või ei oska tugevaks kasvatatud mees märku andvale tõvele tähelepanu pöörata.

Või ei taha. Üks on kindel, sellest ajast, kui mees maa peal askeldab, on teda ka igasugused haigused kimbutanud. Piinlikke tõbesid ei ole aga varem avalikkuses nii põhjalikult lahatud kui viimastel aastatel.

Kui terve või haige Eesti mees on?

Küsimusele annab kõige parema vastuse statistika. Eesti mees elab tervena keskmiselt kaheksa kuni kümme aastat vähem kui näiteks mehed Rootsis, Taanis ja Norras. Sama suur on ka neis riikides elavate ja Eesti meeste oodatava keskmise eluea erinevus.

Tervisehädad ei vaeva paraku vaid vanemas eas mehi. Probleeme on kõigil täisealistel Eesti meestel. Ei ole saladus, et ainult kolmandik sõjaväkke kutsutavatest Eesti noormeestest vastab kehtivatele tervisenormidele, ülejäänud ei ole ajateenistuseks kõlblikud ehk teisiti öeldes pole terved. Vanemate meeste tervis halveneb veelgi, sest lisandub tervist kahjustav elustiil ja vanuski annab oma osa.

Meeste terviseraamatus on neli osa.

Esimeses selgitavad Eesti oma ala parimad spetsialistid mehi kimbutavate haiguste tekkemehhanisme ja ravivõimalusi. Ette aimatavalt tuleb juttu süda-

mest, sest 60aastane mees seisab oma südamega teelahkmel. Aga mehel on ka teine, palju õrnem süda ehk eesnääre.

Raamatus on paljude teiste piinlikkust tekitavate murede kõrval kirjeldatud eesnäärmega seotud tõbesid, aga vastuse saab ka küsimus, mida teha, kui erektsioon kipub meest alt vedama.

Kas vananemine on mehelik? Raamatu teine osa on pühendatud mehe hingelisele vananemisele. Lugedes saate teada, kuivõrd erineb mehe stress naise omast ja mis juhtub, kui liimist on lahti nii mehe hing kui ka keha. Parimad psühholoogid näitavad kätte teeotsa, mida mööda parema enesetundeni jõuda.

Kolmandas peatükis saame teada, milliste mineraalide ja vitamiinide puudus meest enim räsib, ja apteeker annab nõu, kuidas sellest üle saada. Raamatu neljas osa on pühendatud liikumisele, sest Eesti meest on nii raske liikuma saada. Miks? Auto, internet ja istuv töö on haigustele ja ülekaalule hoogu juurde andnud. Liikumine algab lihtsatest asjadest ja näiteks küttepuudegagi tegelemine annab liikumise mõõdu välja.

Tõsisemalt sporti harrastavad seeniorid saavad raamatust infot, kas sport ja õlu ning jõujoogid sobivad kokku.

Kogumikus kirjeldavad mehed ise oma haigusi ja tervenemist. Ükski patsiendilugu pole välja mõeldud, aga arusaadavatel põhjustel pole nende all rääkija päris nime.

Olge terved!

Eve Rohtla, raamatu toimetaja

Sisukord Saatesõna – 5 I osa. Mehe tervis Südamehaigused 60aastane mees seisab oma südamega teelahkmel.

Ida-Tallinna Keskhaigla südamearst Rein Vahisalu – 10 Eesnäärmehaigused Mehe teine süda, aga palju õrnem. Birgit Itse – 19 Jaan Kaplinski lugu. Birgit Itse – 25 Eesnäärmepõletik on tihti probleemide sasipundar.

Dr Gennadi Timbergiga, Lääne-Tallinna Keskhaigla vanemarsti-uroloogiga vestles Eve Rohtla – 26 Patsient Toivo lugu. Eve Rohtla – 28 Patsient Toomase lugu. Eve Rohtla – 31 Patsient Karmeni lugu. Eve Rohtla – 32 Patsientide Aleksi ja Olevi lood. Birgit Itse – 34 Mees, tee eesnäärmeuuring! Eve Rohtla – 36 Vähk Diagnoos, mis võtab põlved nõrgaks. Arved Breidaks – 40 Patsient Lembitu lugu. Birgit Itse – 41 Eesnäärmevähi diagnoos ei pea surmaga lõppema. TÜ Kliinikumi uroloogia ja neerusiirdamise osakonna arst-õppejõud Oksana Zahharova – 42 Patsient Uno lugu. Birgit Itse – 44 Potents Kui erektsioon veab meest alt.

TÜ Kliinikumi Meestekliiniku arst dr Kristjan Pomm – 45 Patsientide Kalle ja Olegi lood. Birgit Itse – 48 Uriinipidamatus Eesnäärmehaiguste ja operatsioonidega võib kaasneda kontrollimatu urineerimine. Arved Breidaks – 49 Patsientide Tõnise ja Marguse lood. Birgit Itse – 51 Vananemine Milliste haiguste risk aastatega kasvab? Ketlin Beljaev – 54 Vananemine võib kaasa tuua liiga madala testosteroonitaseme. Kadri Haavajõe – 55 Patsient Hanno lugu. Kadri Haavajõe – 59

Ülekaal Mis su vööümbermõõt on? Elina Allas – 60 Patsientide Meelise, Malle ja Tõnu lood. Birgit Itse – 62 Hemorroidid Mugav elu loob eeldused hemorroidide tekkeks. Birgit Itse – 64 Patsient Andrese lugu. Birgit Itse – 68 Patsient Reinu lugu. Birgit Itse – 70 Higistamine Meeste öise liighigistamise põhjusi on raske leida. Annika Poldre – 71 II osa. Hingeline vananemine Las mööduvad aastad, las halliks läeb pea. Psühholoog Toivo Niiberg – 76 Mehe hing on haige. Teet Roosaar – 82 Mehe stress avaldub naise omast erinevalt. Psühholoog Toivo Niiberg – 91 Test: kui suur on sinu stressiväsimus? Psühholoog Toivo Niiberg – 96 Kui ihu ja hing on liimist lahti.

Psühhiaatri Lembit Mehilasega vestles Eve Rohtla – 99 Ka mees peaks vananemisest rõõmu tundma. Birgit Itse – 110 Patsient Aleksandri lugu. Birgit Itse – 116 Patsient Kristjani lugu. Birgit Itse – 117 Kas vanemas eas võib napsi võtta? Ketlin Beljaev – 118 Patsientide Maarja ja Marko lood. Birgit Itse – 120 III osa. Proviisor soovitab Meest võib räsida mineraali- ja vitamiinipuudus.

Proviisor Maija Tressum, Tallinna Kaarli apteegi juhataja – 124 Kutsumata külaline sokkide sees. Tea Raidsalu – 129 Patsientide Argo ja Mareki lood. Birgit Itse – 132 Kui soeng puistab soovimatuid helbeid. Tea Raidsalu – 133 Patsientide Urmase ja Meelise lood. Birgit Itse – 135 Patsient Arno lugu. Birgit Itse – 137 Vanemas eas on juuste hõrenemine loomulik. Proviisor Maija Tressum – 138 Patsientide Indreku ja Toomase lood. Birgit Itse – 140 IV osa. Liikumine Liikumine algab lihtsatest asjadest.

Tallinna Ülikooli liikumisõpetaja Kaarel Zilmer – 142 Küttepuudega askeldamine kui meeste püha toiming. Kaarel Zilmer – 145 Seeniorid tegelevad spordiga – 148 Nigel toidulaud tekitab toidulisandite vajaduse. Merly Raudla – 154 Kas õlu on vaid tugitoolisportlase pärusmaa? Merly Raudla – 156

EESNÄÄRMEHAIGUSED

MEHE TERVIS

Eesnäärmepõletik on tihti probleemide sasipundar Eve Rohtla

L

ääne-Tallinna Keskhaigla vanemarst-uroloog Gennadi Timberg, kes võtab patsiente vastu ka Tallinnas asuvas MedTIM Erakliinikus, väidab, et prostatiidi ehk eesnäärmepõletiku näol on tegemist sagedase, kuid samas palju küsimusi ning lahkarvamusi esile kutsunud haigusseisundiga. „Prostatiit on tekitanud vastasseise ja probleeme näiteks patsientidele, kel on tihti puudulik ettekujutus oma tervislikust seisundist ning kes on ravitulemustes pett unud. Samas on prostatiit suur küsimärk ja probleemiallikas ka paljudele arstidele, kes hoolimata korduvatest ravikuuridest pole rahuldavat tulemust saavutanud,” selgitab Gennadi Timberg. „Kui patsient loodab arsti poole pöördudes tavaliselt kiiret paranemist, siis arstid suunavad patsiendi sageli mõne teise spetsialisti juurde või soovitavad tal selle seisundiga elama õppida ja harjuda.”

Dr Gennadi Timberg, mida kujutab endast prostatiit ehk eesnäärmepõletik, mis haigusega on tegemist?

Prostatiidiks ehk eesnäärmepõletikuks nimetatakse haigust, mida iseloomustavad valud ja/või ebamugavustunne vaagna piirkonnas ja millele lisanduvad sageli urineerimishäired ning muutused seksuaalfunktsioonis.

26

Gennadi Timberg, Lääne-Tallinna Keskhaigla vanemarst-uroloog

Kas prostatiit on vanemaealiste meeste probleem või esineb seda ka noorematel meestel?

Väga harva esineb prostatiiti poistel enne puberteediiga. Täiskasvanud meestel diagnoositakse eesnäärmepõletikku kohe väga sageli. Ligikaudu 50 protsendil meestest esineb täiskasvanuea mingil eluperioodil sellele haigusele omaseid kaebusi. Aastatel 1990–1994 USAs tehtud uuring näitas, et selle aja jooksul ambulatoorsel visiidil käinud 18–50aastastest meestest diagnoositi 0,77 protsendil prostatiit. Urogenitaaltrakti

MEHE TERVIS

kaebustega arsti poole pöördunud meestest, kuhu liideti kõik vanusegrupid, oli neist 25 protsendil tegemist prostatiidiga.

Kuidas see haigus avaldub, millised on sümptomid?

Nagu igal haigusel, on ka prostatiidil omad avaldumise vormid ja sümptomid. Toon ära mõned kõige sagedamini esinevad prostatiidi vormid. Ägedat bakteriaalset prostatiiti (esineb umbes 5 protsendil meestest) iseloomustab äkki tekkinud mõõdukas või kõrge palavik, lahkliha (piirkond, mis jääb pärasoolest kuni suguelunditeni jalgade vahele) ja selja alaosa valud, sagenenud ja äkiline ning raskendatud urineerimine ja erineva astmega urineerimise takistusnähud. Rektaalsel palpatsioonil ehk sõrmega läbi pärasoole katsumisel on eesnääre väga hell ja põletikulises turses. Uriinis ja eesnäärme sekreedis on rohkelt leukotsüüte ja mikroobe.

Kroonilisele bakteriaalsele prostatiidile (esineb umbes 5–10 protsendil meestest) on iseloomulik muutliku tugevuse ja kestusega ebamugavustunne urineerimisel. Selle juurde kuuluvad kusiti ärritustunne, sagenenud ja äkiline urineerimine, sagedane öine urineerimine ning valud, mis kõige sagedamini esinevad väikeses vaagnas ja genitaalides. Võib esineda verd spermas ja seemnepurskejärgset valu. Sõrmega pärasooles palpeerides sellel vormil iseloomulikud tunnused puuduvad.

Võib olla tunda turseline või tihenenud eesnäärme kude ja mõõdukas hellus.

Eesnäärme sekreedis esineb mikroobe ning leukotsüütide arv on tunduvalt tõusnud.

Krooniline bakteriaalne prostatiit võib välja areneda ägedast bakteriaalsest prostatiidist, kuid sageli sellele eelnevat ägedat vormi haiguse eelloos

EESNÄÄRMEHAIGUSED

pole. Tavaliselt on selle haiguse põhjus ebapiisav ravi, mille järgselt on mikroorganism organismi endiselt alles jäänud.

Krooniline abakteriaalne prostatiit (esineb 45–64 protsendil meestest) on eesnäärme põletikusündroom, mille põhjused polegi veel lõplikult selged.

Selle korral esineb sagedamini ebamugavustunnet või valu väikeses vaagnas, ebamugavustunnet urineerimisel nii genitaalides, kusepõies kui ka lahkliha piirkonnas. Ka sel juhul eesnääret katsudes erilised tunnused puuduvad. Eesnäärme sekreedis on leukotsüütide ja makrofaagide arv tõusnud ja mikroobe ei esine. Sümptomid ja kliiniline leid pole omavahel vastastikku võrreldavad ning sageli tuleb sel juhul ette, et patsient saab küll ravi, aga see osutub edutuks.

Millised vaevused võivad üldiselt eesnäärmepõletiku korral tabada?

Nooremas eas, vanuses 35–50 aastat ilmneb see erektsioonihäirena. Näiteks Tartu Ülikooli Kliinikumi Meestekliinikus tehtud uurimuse kohaselt oli 33 protsendil eesnäärmepõletiku diagnoosiga meestest huvi seksi vastu vähenenud, 31 protsendil oli tegemist liigvarase seemnepurskega, 28 protsendil kippus erektsioon kaduma, 26 protsendil meestest oli erektsiooni teke raskenenud, 13 protsendil neist oli raske seemnepurskeni jõuda ja 10 protsendil esines valulikke erektsioone.

Kui haigus algab salamisi, siis kuidas sellele õigel ajal jälile saada? Kas on siiski mingeid märke, mida mehed võiksid tähele panna?

Prostatiit, sageli just selline vorm, millel otseselt sümptomeid nagu polegi, on kõige sagedasem edukalt ravitav mehest tingitud viljatuse põhjus. Ilmselt on 27

EESNÄÄRMEHAIGUSED

tegemist siiski perekondliku probleemiga, sest sageli leitakse ka mehe partneril sugutrakti põletik, enamasti bakteriaalne vaginoos ehk tupepõletik.

Väga suur osa spermas esineva põletikuga meeste naistest kaebab suurenenud vooluse, tupe- või põiepõletiku üle.

Samas võivad ka mehed märgata sperma värvuse muutust, näiteks verd spermas, omamata sealjuures mingeid kaebusi. Seega tuleb sellistele sümptomitele siiski tähelepanu pöörata.

MEHE TERVIS

sava pikkusega ja antibakteriaalselt ravida. Tuleb võtta väga kindlaid ja hoolega valitud antibiootikume, teha drenaaž, mis tähendab, et eesnääre tuleb tühjendada kas käsimassaažiga või aktiivse suguelu teel. Ejakulatsiooniga tühjeneb ka eesnäärme näärmeline funktsioneeriv kude. Raviperioodil ning ka selle järel tuleks elada aktiivset seksuaalelu.

Mis juhtub, kui see haigus jääb ravimata ja pikalt organismi vaevama?

Kas prostatiit on ravitav?

Jah, aga ravida saab vaid siis, kui on korralik diagnoos. Prostatiidi nagu ka kõigi teiste meeste ja naiste sugutrakti põletike ravi eeldab ka partneri(te) kaasamist. Põletikulist prostatiiti tuleb pii-

TOIVO LUGU 56aastaseks saanud Toivot oli saatus aegajalt kokku viinud mõne suguhaigusi põdeva voodipartneriga. Seejärel läks ta arsti juurde ja pahad tõved said välja ravitud.

Kui Toivo sai 50aastaseks, läks ta perearsti juurde PSA (eesnäärme spetsiifiline antigeen) testi tegema. Seda proovi oli vaja igal aastal uuesti teha. Viimase kuue aasta jooksul oli Toivo PSA tase mõõdukalt tõusnud. Vahel pidi ta öösiti WCs käima. Mees ise arvas, et selle tingis eelnenud suurem vedelikutarbimine. Kusejuga oli viimastel aastatel hommikuti nõrgem, pidi nagu pisut pressima ja ootama. Toivol polnud juba pikemat aega mingit huvi seksi vastu.

Ta arvas, et see tuleb stressirohkest tööst ja eks ta ole juba vana ka. Kui tal erektsioon tekkiski, siis lühikeseks ajaks, aga ei tema ega partner pidanud seda vajalikuks pikendada.

Perearst suunas Toivo siiski erialaspetsialisti vastuvõtule, sest hoolimata urineerimist parandavatest ravimitest polnud olu-

28

Kõigele sellele lisaks, millest juba juttu oli, võib ravimata eesnäärmepõletik pika aja jooksul olla oluline eesnäärmevähi teket soodustav tegur. Mõlemad protsessid arenevad eesnäärme perifeerse koe piirkonnas.

kord märkimisväärselt paranenud ja PSA tase oli aastate jooksul tasapisi tõusnud.

Spetsiifilisi uroloogilisi uuringuid polnud 56aastasele Toivole tehtud.

Uroloog leidis sõrmega läbi pärasoole katsumisel, et Toivo eesnäärmekude on tavalisest tihedama konsistentsiga ja tundis selle paremas sagaras väikest sõlme. Kui arst eesnääret katsus, siis Toivo tundis, et see on liiga hell.

Uroloog tegi spetsiifilised lisauuringud ja tuvastatud piirkonnas tehti kasvajalise protsessi kahtlustusel ka biopsia. Viies biopsia tükis avastati eesnäärme hüperplaasia komponendid, kuues tükis krooniline aktiivne eesnäärmepõletik ja ühes tükis aktiivne põletik. Toivo sai ravi, mille käigus tehti täiendavaid uuringuid ja ta käis pidevalt arsti juures.

Juba poole aasta pärast oli PSA väärtus langenud. Aasta aega kestnud ravi jooksul langes PSA veelgi, valulikkus taandus ja põletikulist sõlme polnud enam tunda.

Toivo hakkas taas seksi vastu huvi tundma, erektsioon paranes. Nüüd käib ta omal soovil uroloogi juures, et tervist jälgida.

MEHE TERVIS

Kas eesnäärmepõletik võib ka korduda?

EESNÄÄRMEHAIGUSED

EESNÄÄRME KONTROLL

Kui haigust pole selle algfaasis piisavalt ravitud, kui mehel puudub tahe oma elukombeid muuta, kui pole näiteks võimalust oma (töö)keskkonda muuta ja kui pole usalduslikku püsisuhet, siis see kõik pikendab haiguse kestust. Rohkem kui viis aastat kestnud prostatiidi korral on juba raske loota, et mees saab täielikult terveks.

Mida teha, et haigus ei korduks?

Alustaksin Vana-Kreeka filosoofi Sokratese sõnadega: „Kui inimene jälgib oma tervist, siis on raske leida arsti, kes teaks temast paremini, mis on ta tervisele kasulik.”

Et haigus ei korduks, tuleks kõigepealt alustada sellest, et tuleb end kas või kord ühe-kahe aasta jooksul erialaspetsialisti juures kontrollida lasta.

See aeg lihtsalt tuleb leida. Miks? Paljud haigused ei kulge enam klassikalise kliinilise pildiga, vaid üha enam kulgevad need just asümptomaatiliselt ehk varjatult.

Näiteks kui naispartner kaebab, et tal on pärast seksuaalvahekorda ärritus- ja pakitsustunne, millest hiljem tekib vaginiit või muu taoline haigus, aga samas mehel mingeid kaebusi ei ole, siis on see ohumärk. Kui uroloog teeb uuringu, leiab ta sel juhul mehel varjatult kulgeva eesnäärme- või seemnepõiekestes esineva põletiku.

Seega haiguse kordumise vältimiseks tuleb võimalikult kiiresti ravi saada, meest uurida, panna korralik diagnoos ning ravi jälgida. Kindlasti tuleb ka partnerit ravida, korralikku järelravi teha ja vajadusel eluviise korrigeerida.

Kuidas haigust diagnoositakse ehk milliseid uuringuid võidakse sel juhul teha?

Arst katsub eesnääret nimetissõrmega pärasoole kaudu. Nii hindab ta eesnäärme suurust, konsistentsi, samuti valulikkust ja muudki.

Kui mehe varasem haiguslugu ja kliinilised sümptomid võivad prostatiidile viidata, siis vaid selle põhjal diagnoosi panna ei saa. Ägeda bakteriaalse prostatiidi tunneb tänu väljendunud iseloomulikule kliinilisele pildile kergesti ära, aga kroonilise prostatiidi sündroomide haiguslikud ilmingud võivad muutuda ja ebatäpseks osutuda.

Diagnoosi ei saa ega tohi panna vaid eesnäärme katsumise järgi ega ka 29

ÜLEKAAL

MEHE TERVIS

Mis su vööümbermõõt on?

Elina Allas

N

ormist kõrgema veresuhkru, kõrgenenud vererõhu, paigast ära vererasvade ja keskkeha rasvumise korral võib olla tegemist metaboolse ehk ainevahetussündroomiga. Arvatakse, et sündroomi tekkimisel mängib keskset rolli insuliini toime vähenemine.

Sündroomiks nimetataksegi mitme haigustunnuse tüüpilist koosesinemist.

Ainevahetussündroom on mitmete samal ajal esinevate riskifaktorite ja/või juba välja kujunenud haiguste, nagu näiteks kõrge vererõhu ja diabeedi kogum.

Ainevahetussündroom on keeruline organismis tekkiv protsess, mille lõplikuks mõistmiseks peaks olema meediku või biokeemiku haridus. Tartu Ülikooli Kliinikumi endokrinoloogi dr Triin Egliti sõnul ei ole arstiteadus veel siiani jõudnud lõpliku selguseni, mis ainevahetussündroomi põhjustab. Võimalikuks ainevahetussündroomi keskseks põhjuseks peetakse rasvumist, eriti just keskkeha rasvumist. Seoses rasvumisega väheneb organismis insuliini toime ehk tekib insuliiniresistentsus. „Insuliin on organismi peamiselt suhkrute, kuid ka rasvade ja valkude ainevahetust reguleeriv hormoon,” räägib dr Eglit. „Insuliini toime häirumisel või insuliini puudusel kujuneb välja alguses glükoosiregulatsiooni häire ehk diabeedieelne seisund, kus veresuhkur on normist kõrgem, kuid ei vasta veel diabeedi kriteeriumitele, ja hiljem suhkurtõbi ehk II tüüpi diabeet.”

Glükoosiregulatsiooni häire faasis

60

saab inimene ise veel elustiili muutusega II tüübi diabeeti vältida või edasi lükata: tuleb liikuda ja anda kehale jõukohast füüsilist koormust ning kehakaalu langetada.

Rasvkude toodab paljusid hormoone, need mõjutavad vererõhku ning suhkrute ja rasvade ainevahetust. Samuti soodustavad need põletiku ja veresoonte lupjumise teket. Rasvumise korral on hormoonide tasakaal häiritud, mis omakorda soodustab mitmete ainevahetussündroomile iseloomulike häirete kujunemist.

RISKIFAKTORID Ainevahetussündroomi riskifaktorid ehk diagnoosikriteeriumid: • keskkeha rasvumine, • normist kõrgem veresuhkru tase, • vererõhu kõrgenemine, • häirunud lipiidide ehk vererasvade tasakaal (liiga madal hea kolesterooli tase ja kõrge triglütseriidide tase).

Diagnoosimiseks peab esinema vähemalt kolm kriteeriumi.

Allikas: dr Triin Eglit

Dr Eglit on endokrinoloogina palju ainevahetussündroomiga patsiente näinud, just seepärast, et sündroom on tugev II tüüpi diabeedi riskifaktor ja esineb enamikul II tüüpi diabeeti põdevatest haigetest.

Kes peaksid võimalikule ainevahetussündroomile mõtlema?

Et ainevahetussündroomi esinemis-

MEHE TERVIS

sagedus tõuseb võrdeliselt kehamassiindeksi suurenemisega, peaksid ainevahetussündroomi võimalikule esinemisele mõtlema nii ülekaalulised (kehamassiindeks 25–29,9) kui ka rasvunud (kehamassiindeks üle 30) inimesed. Kehamassiindeksi arvutamiseks tuleb jagada kehakaal kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites. Näiteks 178 sentimeetrit pika ja 95 kilogrammi kaaluva mehe kehamassiindeks on 30 ja viitab rasvumisele.

Samas tuleb arvestada, et kehamassiindeksis ei ole võimalik lihas- ja rasvkudet eraldi hinnata. Kuna lihaskude on raskem kui rasvkude, võib heas füüsilises vormis inimese kõrge kehamassiindeks olla seotud hoopiski suurema lihasmassiga.

Kuna kehamassiindeks ei kajasta keha rasvaprotsenti, annab ainevahetussündroomi diagnoosimisel veelgi olulisemat infot vööümbermõõt. Metaboolne risk on kõrgem, kui naise vööümbermõõt on suurem kui 80 sentimeetrit ja mehel suurem kui 94 sentimeetrit. „Kui naise vööümbermõõt on üle 88 ja mehel üle 102 sentimeetri, on juba üks ainevahetussündroomi kriteerium täidetud,” lisab dr Eglit.

ÜLEKAAL

AINEVAHETUSSÜNDROOMI SÜMPTOMID Nahavoltide pruunistumine kaelapiirkonnas, kaenlaaukudes ja mujal

Väsimus ja võimetus keskenduda Kõrge vererõhk Madal hea kolesterooli tase Kõrge triglütseriidide tase Kõrge veresuhkru tase

Mittealkohoolne maksa rasvumise tõbi

Liiga suur vööümbermõõt > 94 cm

Erektsioonihäired

Seeniori ülekaal ja metaboolne sündroom Eaka puhul tuleb kindlasti silmas pidada, et kehamassiindeksi üldpopulatsioonile kehtivad normid ei pruugi kohased olla. Hiljutise metaanalüüsi alusel leiti, et 65aastaste ja vanemate inimeste suremuse risk oli kõige madalam, kui kehamassiindeks oli vahemikus 24–31 kg/m². Seega on 65aastase ja vanema tervislik ja normaalne kehamassiindeks 24–29 kg/m². Kehamassiindeksit alla 23 peetakse eakal alakaalulisuseks ning üle 30 ülekaalulisuseks.

Seenior võikski terviseriskide vähendamise eesmärgil kehamassiindeksi asemel keskenduda pigem õige vööümbermõõdu saavutamisele.

Metaboolse sündroomi esinemissagedus tõuseb koos vanusega. Eestis tehtud uuringu järgi esineb sündroomi ligi veerandil Eesti täiskasvanutest, olles kõige kõrgem ehk 45 protsenti vanusegrupis 61–74 aastat. Seega peavad metaboolse 61

ÜLEKAAL

MEHE TERVIS

sündroomiga toime tulema peaaegu pooled eakatest. Keskealiste ja vanemas vanusegrupis meeste ja naiste seas erinevusi ei olnud.

Eakatel ehk üle 65aastastel ja vanematel on metaboolne ainevahetussündroom südame-veresoonkonnahaiguste, eriti insuldi ja südameinfarkti riskifaktor ning seotud ka suurema suremusega.

Kuidas ainevahetussündroomi diagnoosida?

Lisaks südame-veresoonkonnahaigustele, diabeedile ja vähile on sündroom seotud eaka kognitiivsete häirete, depressiooni (eriti just naistel), ärevuse ja madalama tervisest sõltuva elukvaliteediga.

Dr Triin Eglit lisab, et vanemaealistel ei ole nende haiguste riskifaktor mitte ainult ainevahetussündroom, vaid ka selle üksikud komponendid eraldi.

MEELISE LUGU 50aastane tallinlane Meelis on diabeetik.

2012. aasta märtsis läks ta perearstikeskusesse tervisekontrolli, sest vaatamata enamasti tervislikule toitumisele ja regulaarsele treeningule oli kehakaal viimaste aastatega kasvanud 130 kilogrammini. Ta tundis vajadust keset päeva pikutada, suurema osa ajast aga lihtsalt tundis end kehvasti. „Suur osa ülekaalust oli vöökoha ümber,” täpsustab Meelis. Mees ei teadnud, mis temaga toimub. „Ma ei maganud öösiti hästi, ärkasin väsinuna ja et mu norskamine abikaasat ei häiriks, olin juba kaks aastat eraldi magamistoas maganud.” Meelise diagnoos oli metaboolne sündroom. „Kõik näitajad olid väga korrast ära,” mäletab Meelis.

Arst aitas leida toitumisviisi, mis Meelise kehale sobiks, samuti sai ta süsivesikute tarbi-

62

„Samas on sündroomi varajane diagnoosimine siiski tähtis, et riskifaktoreid identifitseerida ja elustiili muutust propageerida,” rõhutab dr Eglit.

Ainevahetussündroomi diagnoosib perearst. Sündroomi kindlaks tegemiseks mõõdab arst vererõhku ja vööümbermõõtu ning määrab veeniverest võetava veresuhkru ja vererasvade ehk lipiidide taseme. Vajadusel tehakse täiendava analüüsina hiljem suhkruainevahetuse häire täpsustamiseks ka glükoositaluvuse proov.

Ainevahetussündroomi ei saa ravida pelgalt ühe tableti võtmisega. Kõigepealt peab sündroomi põdev inimene oma elustiili muutma, et kehakaalu langetada ja oma ellu jõukohane füüsiline koormus tuua. „On leitud, et regulaarsel füüsilisel koormusel on isegi ilma kehakaalu languseta mitmele tervisenäitajale, nagu veresuhkrud, vererasvad ja vererõhk, positiivne mõju,” ütleb dr Eglit.

Kui elustiilimuutus mõju ei avalda,

mise piirangu. Muu hulgas pidi ta võtma juurde D-vitamiini, kalamaksaõli, kaneeli ja vitamiini B12. Sageli lõunaks olnud kiirtoidu ja poolfabrikaadid jättis mees menüüst välja.

Juba esimese kuuga kaotas Meelis neli kilogrammi kehakaalust. Ta magas öösiti rahulikult, ka norskamine kadus. „Aeg-ajalt ikka norskan, aga harva, saan nüüd jälle naisega ühes toas magada,” rõõmustab Meelis. Ka energiat on Meelisel nüüd rohkem.

MALLE LUGU Pärnus elav 45aastane Malle sai diagnoosi teada endokrinoloogilt. Tema vöökoha ümber hakkas polster kogunema umbes viis aastat varem. Mallet pani muretsema asjaolu, et mõlemad tema vanemad olid olnud II tüübi diabeetikud ja surid südame-

MEHE TERVIS

ravitakse kõiki ainevahetussündroomi komponente eraldi. Kõrge vererõhu korral kasutatakse vererõhku alandavaid ravimeid, vererasvade tasakaaluhäire korral lipiidide tasakaalu parandavaid ja diabeedi korral veresuhkru taset langetavaid ravimeid. „Uuemad diabeediravimid mõjutavad lisaks veresuhkrule ka lipiidide tasakaalu ja vererõhku positiivses suunas ning paljudel patsientidel ilmneb oluline kaalulangus,” räägib dr Eglit.

Peale selle tehakse rasvunud inimestel üha enam seedetrakti korrigeerivat lõikust ehk bariaatrilist kirurgiat, mille eesmärk on kehakaalu vähendada.

Võib kaasa tuua haiguste laviini Ainevahetussündroomi ei saa jätta tähelepanuta, sest sellega kaasneb risk haigestuda paljudesse haigustesse. Ainevahetussündroomi all kannatajal on viis

haiguse tõttu. Ta on vähendanud süsivesikute kogust oma menüüs ja suurendanud õhtuste jalutuskäikude pikkust kolmelt kilomeetrilt kuuele. Kahe kuuga on tema kehakaal langenud seitsme kilo võrra ja tervisenäitajad on paranenud.

TÕNU LUGU Virumaal väikses külas elav 57aastane Tõnu sattus aastavahetuse eel kõrge vererõhu ja kõrge veresuhkru tõttu haiglasse. Ka triglütseriidid ja kolesterool oli kõrge. Diagnoosile – metaboolne sündroom – järgnes ravimikuur, mis pidi hoidma vererõhu kontrolli all ning Tõnu otsustas ka range dieedi kasuks, kus ülekaalus on proteiinid ning kuumutamata juur- ja köögiviljad, samuti tarvitas ta oomega-3-kalaõlikapsleid. Esi-

ÜLEKAAL

korda kõrgem risk haigestuda II tüübi diabeeti. Kaks korda suurem on südameveresoonkonna haiguste risk. Peale selle võib ainevahetussündroomist saada alguse maksahaigus, polütsüstiliste munasarjade sündroom, uneapnoe ja mitmed vähivormid. „Hiljutised uuringud on näidanud, et ainevahetussündroom on naistel seotud emaka-, rinna-, kõhunäärme- ja soolevähiga ning meestel maksa-, põie- ja soolevähiga,” sõnab Triin Eglit.

Seega on ainevahetussündroomiga inimesel suurem risk mitmete tõsiste haiguste kujunemiseks. Triin Eglit nendib, et üksikjuhtudel võib ainevahetussündroomi esineda ka normaalkaalulistel, kuid enamik sündroomi all kannatajaid on ikkagi kas ülekaalulised või rasvunud. „Ainevahetussündroomi ennetamiseks on kõige olulisem tervislik toitumine, jõukohane füüsiline koormus ja normaalkaalu hoidmine või selle saavutamine,” rõhutab dr Eglit.

mese kuuga kadus viis kilogrammi, kolme kuuga 10 kilogrammi.

Kolme kuu pärast jäi arst Tõnu näitajatega sedavõrd rahule, et vähendas ravimite annust. Kõige rohkem rõõmu tunneb Tõnu väiksema püksinumbri üle. „Enne oli see XL, nüüd M.” Tõnu usub, et kui ta teeks peale dieedi ka trenni, võiksid tulemused veel paremad olla. „Ma lihtsalt ei viitsi päev otsa füüsilist tööd tehes õhtul kümne kilomeetri kaugusel olevasse jõusaali minna,” tunnistab ta. Toitumispiirangud ei ole Tõnule rasked – kõikidest toiduainetest, mis tema dieeti ei sobi, mõtleb ta kui eri marki sigarettidest, mida suitsetamist maha jättes enam tarvitada ei või. „Arst oli minu edusammudest üllatunud ja soovitas mul oma elumuutusest raamatu kirjutada,” sõnab Tõnu muheledes.

Birgit Itse

63

Kolmas 60+ terviseraamat meestest ja meestele täidab eriti suurt lünka, sest mehe tervisele suunatud kirjandust annab tikutulega otsida. Tervisehädad ei kimbuta paraku ainult vanemas eas mehi, probleeme on enamikul täisealistel Eesti meestel. Raamatu teemad sobivad kõigile, kes juba hilisemas küpsuseas.

Peamised lood on mehe elukaarega seotud – kõneletakse südamest, sest 60aastane mees seisab oma südamega teelahkmel. Aga mehel on ka teine, palju õrnem süda ehk eesnääre. Raamatus on kirjeldatud eesnääret kimbutavaid tõbesid, aga vastuse saab ka küsimus, mida teha, kui erektsioon kipub meest alt vedama.

Eesti tippspetsialistid räägivad terviseohtlikust vööümbermõõdust, kiilanemisest, liighigistamisest, hemorroididest ja küüneseenest.

Tähelepanu pööratakse mehe hingelisele vananemisele. Juttu tuleb nii hallinevast peast kui ka sellest, kas mehe stress erineb naise omast. Raamatust leiab ülevaate depressioonist ja selle ilmingutest ning alkoholismist.

Kõne all on meest räsiv mineraali- ja vitamiinipuudus, aga näiteks ka küsimus, kas sport ja õlu ning jõujoogid sobivad kokku.

Kogumikust leiab tunnustatud arstide – dr Rein Vahisalu, dr Lembit Mehilase, dr Jüri Enneti, dr Kristjan Pommi, dr Toomas Tamme, dr Gennadi Timbergi, dr Oksana Zahharova, dr Sergei Tiganiku, dr Tanel Muuli, dr Imre Rammuli, dr Triin Egliti jpt nõuandeid ning kommentaare. Psühholoogid Voldemar Kolga ja Toivo Niiberg annavad nõu, kuidas tulla toime, kui mehe hing on haige.

Spetsiaalselt raamatu tarvis on kirjutatud patsiendilood. Mehed on küll erinevad, aga peamistes asjades toimib mehe organism ikka ühtmoodi.

Oskus end jälgida ja abi küsida on tähtis.

Aita iseend sellega, et lased teistelgi end aidata.

ISBN 978-9949-9502-5-6

9 789949 950256

www.60pluss.ee