60+ nr 12/2015

Kui vanalt võib näidata halli juust?

Hea pann grillib ja küpsetab.

Miks on ka piimajooja luud haprad?

Valu, mis võtab eluisu.

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 12/2015 (39) DETSEMBER

ISSN 2228-1592

Pühadeaegsed kõhuhädad. Hüva nõu.

Aastalõpp suupistelaua taga.

ISSN 2228-1592

HIND 2.50 €

teema

Detsember 2015 2

Kust leida rahu?

T

oimetusele kirjutas lugeja Põlvamaalt, kes palus paari head mõtet, mis tal üha ärevamaks muutuvas maailmas aitaksid toime tulla. „Just viimasel ajal on raske. Kui mu laps ja lapselapsed näiteks telefonile kohe ei vasta, satun täielikku paanikasse. Kardan, et nendega on midagi hullu juhtunud. Tekivad iiveldustunne, muremõtted, süda hakkab hullusti kloppima, kardan enda üle kontrolli kaotada. Hakkan juba haiglate telefone otsima. Siis helistab poeg, kes oli trennis, ja minia, kes ei leidnud kotist kohe telefoni üles, ning tunnen, et olen ikka üks paanikaosakonna juhataja,” kirjutas ta.

Ehk olete teiegi tundnud, et ei taha enam hommikul uudiseid kuulata. Hea meelega suruks kõrvad kinni ja kui saaks, siis põgeneks. Aga kuhu? Kui sõja ja rahu küsimusele lisandub veel mõni isikliku elu probleem, on juba üsna keeruline rõõmust rõkata.

Kas meil on ikka vaja täis- ja pooltundidel terrorismi kogenud inimestega iga nende hirmuhetke ja emotsiooni jagada? Kuidas see siin ja praegu aitab?

Psühholoogid on teinud mitmeid uuringuid, kuidas ümbritsev meedia meid mõjutab, kuidas see meie tasakaalule mõjub ja kas see võib isegi mõne ligi hiiliva hingehäda, nagu ärevushäire, stress või depressioon, vallandada.

Kuidas siis leida rahutus maailmas tasakaalu? Väga tähtis on õppida oma enesekindlust hoidma. Leida iseendale mõtted ja tegevused, mis ärevuse tekkides maha rahustavad. Inimene, kes on loomult tundlikum ja kel on pagasina kaasas varasemad häirivad kogemused, võiks ärevamatel aegadel teha valikuid, millele keskenduda.

Pilku püüdvad pealkirjad, mis sisaldavad katastroofi ja sõjaähvardusi, võiksid jääda tähelepanuta. Need lausa sunnivad veel rohkem infot otsima.

Kas on meie, lihtsate inimeste võimuses sõda ära hoida? Muidugi mitte. Elukogenud inimene teab, et midagi muutes saab alustada ainult iseendast. Kuidas luua rahu enda sees ja ümber? Psühholoogid räägivad,

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post eve.rohtla@ajaleht.ee Ajakirja toimetuse e-post 60pluss@ajaleht.ee Keeletoimetamine ja korrektuur: Reeli Ziius, e-post reeli.ziius@ajaleht.ee Küljendus: Ain Kivilaan, e-post ain.kivilaan@ajaleht.ee Liina Valt, e-post liina.valt@ajaleht.ee Kelli Kreisman, e-post kelli.kreisman@ajaleht.ee Müügijuht Jane Barbo, e-post jane.barbo@ajaleht.ee Reklaamipindade müük: Estelle Kants, tel 514 9578, e-post estelle.kants@ajaleht.ee Iris Öpik, tel 5303 6499, e-post iris.opik@ajaleht.ee Ajakirja 60+ toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest.

Iga kolmas mees peaks arsti juurde minema

et ühtset retsepti pole, sest eri inimestele mõjub rahustavalt erilaadne tegevus. Tuleb iseennast põhjalikult tundma õppida ja mõista, mis ajab närvi, mis aga maha rahustab. Üks kuulab lemmikmuusikat, teine avab raamatu, kolmas läheb garaaži nokitsema, neljas võtab vardad kätte või läheb välja jalutama.

Minule näiteks mõjub rahustavalt töötegemine. Mida keerulisem ja raskem, seda parem. Siis pead end kokku võtma ja kogu hingest tööle keskenduma. See pühib rasked mõtted peast. Kui tegutsed toas, mine kasvõi veerand tunniks jalutama. Hea, kui on kaasa võtta keegi, kes sinuga oma mõtteid jagab. Öösel magad nagu nott, sest oled end korralikult ära väsitanud. Ja uni on hindamatu väärtusega.

O

len oma loomult suur muretseja. Mu emal oli kombeks öelda, et hakkame siis muretsema, kui mure käes on, enne pole mõtet. Meil kõigil oleks vaja isiklikku Karlssonit, kes ütleb: „Rahu, ainult rahu!” Ja pakub, et nüüd võiks moosipurgi lahti teha. Samas muutub muretseja korraga suureks ja tugevaks, kui on vaja lapselapse hirmu peletada. Ka siin on igal oma võtted. Tuntuim on pärit Elar Kuusi lastejutust „Memme musi”: „Ei karda kurja susi ma, sest kõnnin memme musiga ...”

Muretsemine ei aita probleeme lahendada. Selle asemel tasub endale pai teha selle eest, mille üle sa rõõmu tunned. Kindlasti pole seda vähe. Näiteks kui väljas lõõtsub tuul, aga sinu tuba on soe.

Kui meele teeb heaks vahva telesaade ja sul on keegi, kellele mõeldes nuputada, mida talle jõulukuuse alla poetada, oled juba päris rikas inimene.

Rahulikku Eve Rohtla jõuluaega! peatoimetaja

Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu tn 8, 71020 Viljandi, tel 433 0040, 447 7087, 433 0045 Trükk AS Kroonpress Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2015 ISSN 2228-1592 Tellimine tel 617 7717, e-post tellimine@60pluss.ee Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele tasuta.

Järgmine ajakiri 60+ ilmub 9. jaanuaril.

Esikaanel Ave Nahkuri maal.

Novembris meestekuul tehtud testi tulemused näitasid, et igal kolmandal mehel esinesid vähesed kuni mõõdukad urineerimishäired. Siis on põhjust kindlasti arsti poole pöörduda, et täiendavalt eesnääret kontrollida ning teha PSA-test, teatas veebileht meestekuu.ee. Ülemaailmselt meeste tervisele suunatud novembrikuus kutsusid meestekuu eestvedajad mehi täitma IPSS-testi. Test on mõeldud meestele urineerimishäirete raskuse hindamiseks, seda sai täita internetis aadressil ipss.meestekuu.ee.

Enam kui pooled üle 50aastastest meestest kaebavad kusemishäirete üle, mis on tingitud eesnäärme healoomulisest suurenemisest.

Kõige sagedamini häiriv sümptom on öine urineerimisvajadus (noktuuria) ehk mees peab sageli WC vahet käima. Urineerimishäirete esinemissagedus kasvab üle 35aastastel meestel ja sama suund jätkub vanemas eas.

Meestel, kellel urineerimisega seotud kaebused puuduvad, soovitatakse kontrollida eesnääret alates viiekümnendast eluaastast vähemalt üks kord aastas. Lisaks aitab eesnäärme kontrollimine kindlaks teha eesnäärmevähki haigestumise riski ning haigust varajases faasis avastada. Kusemishäirete küsimustik (IPSS) on kõige olulisem uuring healoomulise eesnäärme suurenemise diagnoosimisel ja eriti ravivalikute tegemisel.

Postkontorid on kauem lahti Detsembrikuus on 47 postkontorit üle Eesti avatud kauem nii tööpäevadel kui ka nädalavahetustel.

Samuti on mitmed postkontorid erandkorras avatud ka pühapäeviti.

Eesti Posti jaeäri üksuse juhi Pille Kauberi sõnul otsustasid nad suuremad postkontorid avada ka õhtustel aegadel ning pühapäevadel.

REKLAAM

Ajakiri Aj jakiri on on kõigile Pärnu Pä Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele TASUTA!

TELLIDES 1 number 2 € 12 numbrit 17 €

E-ARVE PÜSIMAKSELEPINGUGA 1 number 1.70 €

617 7717

www.60pluss.ee

elu

5 Detsember 2015

Meeste juuksemoes on esikohal hall Kas lasta juustel loomulikuna halliks minna? Kuidas tunda end enesekindlana, kui juuksevärv meenutab toosis segamini läinud soola ja pipart?

Birgit Itse

J

birgit.itse@jt.ee

uustel on suur osa selles, kuidas me tajume, et maailm meid näeb. Kuigi vanemaks saades lepime oma välimusega paremini, on alateadvuses siiski soov võimalikult hea välja näha.

Soengustiili ja juuste värvi üle tunnevad vananedes muret ka mehed. Päeval, mil avastatakse juustest häirivalt palju halle karvu, tõuseb juuste pikkuse või lokkide asemel päevakorda ka juuste värvimine. Selle kasuks mõni mees otsustabki.

Olgu põhjuseks kas väljanägemise olulisus töö tõttu või noorem naine, kelle kõrval nooruslik välja näha, või parandamist vajav enesehinnang.

Tumedapäine tartlane Vahur, kes on ületanud 50. eluaasta piiri, tunnistab, et on juukseid küll värvinud, kuid see pole asi, millest kõva häälega rääkida. „Mul on juustes enda arvates juba natuke liiga palju halli. Öeldakse, et hallpead austa ja kulupead kummarda. Seega – hallpea tuleb välja teenida, mina pole selleks paraku valmis, sest mul on veel palju ära teha!” Muheledes lisab Vahur, et käib alles poisikeseiga.

See, miks mõni mees suudab nooruslik välja näha ka hallipäisena, on psühholoogide ütlust mööda seotud noorusliku ellusuhtumisega. Kui aga juuste värvimine aitab end paremini tunda, siis tulebki värvida.

Mehed sõltumata vanusest on juukseid värvinud aastasadu. Juba vanas Egiptuses tooniti parukaid henna, indigo või basmaga, et saada ilus must värvus – olid ju moes mustad, tumepruunid või punased juuksed.

Seevastu Vana-Kreekas oli moes heledam juus, juukseid pleegitati kas kummelitõmmise või kaaliumkloriidiga.

Renessanss ja barokk tõid aga mees-

FOTO: PHANTERMEDIA / SCANPIX

telegi pikad kiharad. Kel oma juukseid polnud, kandis kuningas Louis XIV eeskujul parukat.

19. sajandil olid meestel küll lühikesed soengud, kuid neilegi olid kindlad nõudmised.

Hoolimata meeste juuste värvimise pikast ajaloost peab enamik mehi värvi-

mist naiste pärusmaaks, tõdeb osaühingu Revaalia Salong omanik Kersti Suve. „Siiski lisandub iga aastaga meeskliente, kes soovivad juukseid värvida. See ei pea olema halli katmine, vaid näiteks lihtsalt juuste pleegitamine,” täpsustab ta.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

kodu

Detsember 2015 10

Viljandi Amrita Cafe peakokk Rando Imala soovitab panni valides pöörata tähelepanu kolmele asjale: panni ja pliiditüübi sobivus, kui palju ja missugust toitu kokkaja valmistab ning panni kasutusmugavus. ELMO RIIG

Ilmselt paljud perenaised on kaupluses uue panni otsingul seisnud küsimuse ees, missugust selles suures valikus eelistada ning kas see kõige odavam ikka on väärt abimees.

Tea Raidsalu tea.raidsalu@ajaleht.ee

V

Hea pann grillib liha ja küpsetab pannkooke

iljandi Amrita Cafe peakoka Rando Imala sõnul on kohvikus kasutusel paksema põhjaga, pliiditüübile sobivad pannid. Kuna toit valmib gaasi- ja induktsioonpliitidel, on väga tähtis, et pannid sobiksid mõlemale pliidile ning peaksid vastu väga intensiivsele kasutusele. Pannid on tellitud suurkööke varustavast ettevõttest, töö spetsiifikat arvesse võttes. „Kodus kasutan paari-kolme panni, millega saan kõik vajaliku tehtud: universaalne non-stick-kattega pann, väike vokkpann ja 40 või isegi rohkem aastat vana raudpann,” loetleb Rando Imala.

Kodukokkajal soovitab Imala panni valides kõigepealt jälgida, millisele pliiditüübile see mõeldud on, seejärel arvestada suuruse ja otstarbega. „Muidugi on oluline ka panni ergonoomika. Proovige poes panni hoida ja liigutada, kui see tundub käes mugav ja sobiv, võib hakata ostmise peale mõtlema. Koduseks kasutuseks passib pigem mittenakkuva pinnaga pann, mis võiks olla piisavalt suur, et pere toidu saaks korra või paariga valmis.

Roostevabad, malm- ja raudpannid tahavad rohkem tähelepanu, teadmisi ja kannatust, kuid üha enam teadlikult süüa tegevale inimesele pole ka need mingisugune takistus,” räägib ta.

Vali endale sobiv Peakokk soovitab praadimiseks ja pruunistamiseks kasutada tavalist praepanni, mille äär pole eriti kõrge. Hautamiseks ja ahjus küpsetamiseks sobib tema hinnangul kõrge ääre ja kuumuskindlast materjalist kaanega pann. „Grillimiseks soovitan kindlasti võimalikult paksu põhjaga grillpanni, millel on triibud põhjas. Selle panni juures on kuumuse säilimine väga oluline, sest kui pann on õhuke ja kiirelt jahtub, muutub grillimine hautamiseks ja tulemus pole enam see, mida oodati,” õpetab Imala. „Oma poissmehekogemuse põhjal võin öelda, et kõige universaalsem ongi mittenakkuva pinnaga 24–26sentimeetrise läbimõõduga pann, millel on umbes viiesentimeetrine äär ja korralik kaas. Sellega saab praetud muna ning hautatud valmis loomaliharaguu. Samas ei saa miski vastu vanaema sahvrist pärit emailitud malmpannile, millel pannkoogid küpsevad alati parimatest parimad!” tõdeb peakokk.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

tervis

18 Detsember 2015

Krooniline ja ravimatu põiehaigus, mis võtab eluisu Kristiina Vaarik 60pluss@ajaleht.ee

H

aigust nimetatakse kroonilise põievalu sündroomiks, sest põletikunäitajaid uriinist IC korral ei leita, küll aga punaseid vereliblesid, mis on sageli üks IC tunnus. Haigust peetakse autoimmuunseks, kuid tegu pole psühhosomaatilise haigusega, nagu näiteks närviline põis, vaid see on meditsiiniliselt diagnoositav. Kuigi stress mõjub ka IC-põiele halvasti, siis vähem närviline elu kedagi terveks ei ravi.

Esimene Eesti arst, kes 1990. aastate keskel IC-diagnoose panema hakkas, oli tol ajal Tartu Ülikooli Kliiniku uroloog Gennadi Timberg. Praegu Lääne-Tallinna keskhaiglas ja erakliinikus MedTIM uroloogina töötav Timberg omandas Soomes ja Rootsis erialastel täiendustel diagnostika ja õppis IC-patsientidele tehtavat ravi.

Diagnoos võtab aega „Diagnoosi panek on IC korral alati suure küsimärgiga,” lausub arst. „See võtab palju aega, sest kõigepealt tuleb paljud muud võimalused välistada.”

Näiteks tavaline põiepõletik, aga ka klamüüdia, urea- ja mükoplasma, pärmseen Candida, herpes ja HPV-viirus, põiekivid, urogenitaalsed väärarengud, endometrioos, vaginaalsed seenhaigused, emakakaela-, emaka- ja munasarjavähk, üliaktiivne põis, meestel eesnäärmeprobleemid, põiekasvajad, vaagnapõhjalihastega ja seal ümbruses olevate närvidega seostuv valu. „Naistel on füsioloogiliselt lühike kusiti, mistõttu kõigepealt tuleb kindlasti vaginiidid ja uretriit ehk kusitipõletik välistada,” täpsustab uroloog. „Kui naisel

Interstitsiaalne tsüstiit ehk interstitial cystitis-IC on ravimatu ja sageli piinavate valudega kulgev põiehaigus, mille tekkepõhjused on teadmata, kuid mille lõppfaasis võib põis hakata kokku tõmbuma. Kahjuks on haigus Eestis aladiagnoositud ja kui krooniline põiepõletik antibiootikumidega ei leevendu, jääb haige oma murega aastateks või aastakümneteks üksi.

on iga kord pärast vahekorda voolus, tuleb kontrollida ka meespartnerit, sest seen- või suguhaigus võib anda ka uroloogilisi sümptomeid.”

Uroloogid nii Saksamaal kui ka Ameerikas panevad üldjuhul diagnoosi hüdrodistentsiooni ehk anesteesia all tehtud põievenituse tulemusel, kui põieseinas on näha IC-le iseloomulikke pragusid, mõnel juhul kasutatakse põievenitust ka ravimeetodina.

Doktor Timberg sõnab, et esimene eelistus peaks olema siiski tsüstoskoopia ehk imepisikese kaamera viimine kateetri kaudu põide, lisaks vajadusel põie limaskestast proovitüki võtmine.

Sageli on võimalik kahjustust juba sel viisil näha ning kuna tsüstoskoopia pole valulik ja kestab vaid mõne minuti, on vajalik vaid lokaalne anesteetikum.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

tervis

Detsember 2015 26

Kuidas tulla toime kõhuhädadega?

Kätte on jõudmas aasta kõige ilusamad pühad – jõulud. Jõuludega käib kaasas väga rikkalik toidulaud, mis sisaldab liha, verivorsti, hapukapsast, kartulit. Kõik need toidud on raskesti seeditavad ja võivad paljudele tekitada kõhuhädasid: kõhupuhitust, kõrvetisi, kõhulahtisust, -kinnisust.

Virge Sokk Benu Tõrva keskapteegi proviisor

E

Pikemalt loe ajakirjast 60+

FOTO: PANTHERMEDIA / SCANPIX

t kõhuhädad ei kimbutaks, tuleks esmalt meeles pidada, et ei ole hea terve jõululaupäeva nii-öelda hoida kõhtu õhtu jaoks, vaid kindlasti tuleks süüa korralik hommiku- ning lõunasöök. Siis pole õhtul lauda istudes nälg nii suur ja õnnestub ehk ka toiduga piiri pidada. Ka vedelikku tuleks päeva jooksul tarbida piisavalt, siis ei ole samuti kõht tühi ja keha tuleb jääkainetega paremini toime.

Kui aga arvate, et on oht üle süüa, siis võiks külastada apteeki, kus pakutakse ravimeid ja toidulisandeid seedimise soodustamiseks.

Looduslik seedimist ergutav vahend on näiteks artišokk. Artišokk toimib organismis rasva lõhustajana, soodustades sapi eritumist ja stimuleerides rasvade lõhustumise protsessi. Kuna mao ja soole seedetegevus paraneb ja maksa töökoormus väheneb, muutub raskesti seeditav toit organismile kergesti omastatavaks ning seedetrakti vaevused vähenevad.

28 Detsember 2015

Paari ampsuga näpu vahelt suhu Suupisted on hea võimalus anda peolauale uus ilme või pakkuda seltskondlikul koosviibimisel kerget kehakinnitust. Suupisteid saab enamasti näpu vahelt paari ampsuga suhu pista, nuga-kahvlit pole vaja.

Miks mitte saata vana aasta seekord ära just suupistelaua taga.

Sille Varblane 60pluss@ajaleht.ee

K

uigi võib arvata, et suupistete tegemine on suur töö, siis tegelikult saab neid üsna kerge vaevaga valmistada lehttainast ja lavašist, samuti valmis küpsetatud muretainakorvikestest, mida saab suurematest kauplustest.

Kui on soov esmakordselt lehttainast katsetada, siis sellegi leiab poest sügavkülmkapist. Saadaval on 400- ja 500grammised või kilosed pakid. Kuigi müüakse ka pärmi-lehttainast, eelistan ise päris lehttainast, minu arvates jäävad sellest küpsetised õhulisemad ja lehelisemad.

Tainast valides võiks läbi paki kompides kindlaks teha, kas pakis on väiksed pakisuurused lehed (4 tk) või üks suur kokkupakitud tainaleht. Pisemateks suupisteteks sobivad väga hästi ka väiksed tainalehed, kuid suuremaid pirukaid on mõistlikum teha ühest tainatükist.

Küpsetamist planeerides võiks tainapaki juba eelmisel õhtul sügavkülmikust tavalisse külmkappi sulama tõsta. Kui mõte tekkis ootamatult, võib tainapaki võtta sulama ka toatemperatuurile või isegi sooja radiaatori peale või mikrolaineahju, kuid siis tuleb jälgida, et tainas päris lödiks ei vajuks.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

köök