60+ nr10/2015

Suitsusauna tasub mõnuga võtta.

Kuidas usk meid elus aitab?

Erinevate proteeside plussid ja miinused.

Ka Saksamaa pensionär seisab muredega silmitsi.

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 10/2015 (37) OKTOOBER

ISSN 2228-1592

Osteoporoos. Dr Haldja lood.

Vähe tuntud köögiviljad.

ISSN 2228-1592

HIND 2.50 €

teema

Oktoober 2015 2

Millesse sa usud?

O A lin osaline ühes huvitavas keskustelus. Jutt käis selle üle, kes või mis on püha, mida ei reedeta ega rüvetata mitte mingil moel. Ja kellesse või millesse keegi usub.

Nii ühele kui ka teisele on püha ema ja kodu. Armastusega enam nii lihtsalt ei läinud. Kuni üks, tavaelus täiesti materialistliku maailmavaatega mees ütles, et talle on püha usk.

Kes siis millesse uskus? Üks vastas, et reaalselt ta mitte millegi poole ei kummardu, aga usub, et mingi kõrgem jõud ja seletamatud asjad on olemas küll. Teine lausus: „Üht meest ma usun ja temale võin loota. See olen ma ise.”

Vastuväitena kõlas, et iseendasse ei tasu uskuda, sest inimene veab end pahatihti ise alt. Ka selles on oma tõde.

Kolmas lisas, et usub seda, mida ise kuuleb, näeb ja kogeb. Ridamisi sattusid loetellu ka saatus, ettemääratus, imed, sõna vägi, teo ja tagajärje seos. Ühes olime enamasti ühel nõul: saatust on võimalik muuta. Meile kõigile antakse elus nii palju valikuvariante ja sellega, mille valime, juhimegi oma elu.

Need, kes ka jumalasse uskumist ei tunnistanud, neid, kes usuvad, hukka ei mõistnud.

T

änases ajakirjas kirjutab psühholoog Maria Teiverlaur sellest, kas ja kuidas usk meid elus aidata saab. Väidetakse, et usk on südame ja teadus mõistuse asi. „Usk on lai mõiste, mida kasutame argikõnelustes väga sageli ja eri tähenduses.

Uskuda võime kõike, sest usk ei vaja põhjendamist,” kirjutab ta.

Teaduse ja tehnika arenguga on teisenenud ka kujutlus jumalast. Kes siis ikka arvab, et pika valge habemega mees pilvel istub ja meid jälgib. Psühho-

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post eve.rohtla@ajaleht.ee Ajakirja toimetuse e-post 60pluss@ajaleht.ee Keeletoimetamine ja korrektuur: Reeli Ziius, e-post reeli.ziius@ajaleht.ee Küljendus: Kelli Kuusemets, e-post kelli.kuusemets@ajaleht.ee Ain Kivilaan, e-post ain.kivilaan@ajaleht.ee Liina Valt, e-post liina.valt@ajaleht.ee Müügijuht Jane Barbo, e-post jane.barbo@ajaleht.ee Reklaamipindade müük: valdkonnaspetsialist Estelle Kants, tel 514 9578, e-post estelle.kants@ajaleht.ee valdkonnaspetsialist Iris Öpik, tel 5303 6499, e-post iris.opik@ajaleht.ee Ajakirja 60+ toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest.

loogi arvates kaugeneme üha enam eelloogilisest mõtlemisest ja püüame olla loogilised. Ometi võtavad vahel emotsioonidki võimust. Usk murrab hinge näiteks siis, kui soovime võimatut võimalikuks teha. Kirjanik Ambrose Bierce on öelnud, et usk on lootuse ja hirmu tütar. rvan, et eestlane on oma loomult pigem umbusklik. Samas ka salapärane. Kuidas siis teisiti seletada meie huvi igasuguste selgeltnägijate, posijate ja kaardimooride vastu. Eestlaste seas on neidki, kes oma hommikut horoskoobiga alustavad. Kui paljud neist seal kirjutatut meelelahutusena võtavad ja kui paljud selle järgi oma päeva seavad, ei tea vast keegi.

Ilmselt võitleb eestlases Kitzbergi „Libahundi” Mari Tiinaga. Ühel pool on tasase ja kadeda meelega tööinimene Mari, kes ei näe elu rõõmsamat poolt, teisalt tõstab pead kirglik, uhke ja tundeline Tiina, kes põlgab tuimust ja ihkab vabadust. Armastuse ja õnne eest on mõlemad kõigeks valmis.

Inimesed vajavad oma eluks lootust. Nagu väidab uuringutele toetuv psühholoog, siis terviski oleneb sellest, kui palju meis on lootust ja usku. Eriti vajame seda vanemas eas.

Aga lisaks sellele on vaja ka hingerahu. Et elu ei oleks draama viies vaatuses, tuleb esmalt iseendaga rahu sõlmida. Ja siis ongi kõik võimalik.

Eve Rohtla peatoimetaja

Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu tn 8, 71020 Viljandi, tel 433 0040, 447 7087, 433 0045 Trükk AS Kroonpress Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2015 ISSN 2228-1592 Tellimine tel 617 7717, e-post tellimine@60pluss.ee Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele tasuta.

Järgmine ajakiri 60+ ilmub 14. novembril.

Esikaanel Ave Nahkuri maal.

Sa saad ise sundkindlustuse kohe peatada Aasta tagasi kehtima hakanud uue liikluskindlustuse seaduse kohaselt võib sõiduk olla kehtiva liikluskindlustuseta kuni aasta, seejärel rakendub sõidukile tavakindlustusest mitu korda kallim sundkindlustus, mis tuleb tasuda Eesti Liikluskindlustuse Fondile. Liiklusõnnetuse korral peab omanik tasuma ka 640eurose omavastutuse.

Seni on liikluskindlustuse fond koostanud ligi 4000 makseteatist.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhatuse liikme Lauri Potsepa sõnul said 1. oktoobrist sundkindlustuse need isikud, kellel viimase lepingu lõpust möödus 30. septembril 12 kuud. „Nende makseteatised väljastame 1. novembril,” selgitas ta.

Sundkindlustuse maksemäärad ei sõltu sõiduki margist ega vanusest. „Tavaliselt on sõidukikindlustuse sundkindlustuse makse 30 päeva eest umbes 40 eurot ehk 1 euro päevas, millele lisandub 10 eurot makseteatise kohta. „Esimese makseteatise väljastame 30 päeva kohta, järgnevad 90 päeva kohta.

Makseteatised väljastame tagantjärele,” loetles Potsepp.

Et liikluskindlustuse fondil on õigus küsida raha vaid nende päevade eest, mil sundkindlustus kehtis, on mõistlik sundkindlustusest esimesel võimalusel vabaneda.

Kui aga makseteatis on tulnud, tuleb see ära maksta. „Makset saab ka vaidlustada, kui isik leiab, et makseteatis ei ole seaduslik,” lisas Potsepp. Et makseteatis on haldusakt, tuleb esmalt esitada vaie liikluskindlustuse fondile.

Sõiduki saab ajutiselt arvelt maha võtta tasuta nii e-teeninduses kui ka teenindusbüroodes, aga arvelt lõplikult maha võtmiseks tuleb pöörduda teenindusbüroosse.

Sedagi saab teha tasuta, aga selleks on vaja lammutuskoja tõendit.

Maanteeameti liiklusregistrist saab sõiduki tasuta ajutiselt kustutada kuni kaheks aastaks ning e-teeninduses võtab see aega vaid mõne minuti. (Birgit Itse)

REKLAAM

Ajakiri on Aj on kõigile Pärnu Pä Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele TASUTA!

TELLIDES 1 number 2 € 12 numbrit 17 €

NÜÜD KA E-ARVE PÜSIMAKSELEPINGUGA 1 number 1.70 €

617 7717

www.60pluss.ee

kodu

6 Oktoober 2015

Võrumaal Haanja vallas asuva Mooska talu perenaine Eda Veeroja teab, et suitsusaun on püha paik. „Sa ei lähe lihtsalt sauna juurde ega hakka seda kütma, vaid teretad teda ning räägid, miks ja kellele sauna teed.”

Suitsusaun on püha paik

Sten Mahov 60pluss@ajaleht.ee

K

ui mõne teistsuguse sauna töölepanemiseks piisab paarist nupuvajutusest mobiiltelefonil, siis suitsusaunaga nii lihtsalt läbi ei saa. Kui sauna on pool päeva köetud, pole mõtet sinna vaid korraks sisse vupsata, vaid protseduure tasub mõnuga nautida.

Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogu liige, Võrumaal Haanja vallas asuva Mooska talu perenaine Eda Veeroja on suitsusaunatraditsiooni elus hoidmisega väga pikka aega tegelenud.

Teiste laialt kasutatavate saunadega võrreldes puudub suitsusaunal korsten ning suits levib küttekoldest seda ümbritsevasse ruumi. Sauna kütmiseks ning hilisemaks suitsu väljasaamiseks tuleb uksed ning aknapraod lahti hoida.

Eda Veeroja sõnul tuleb enne kerisele tule alla tegemist pesukausid välja viia, vastasel juhul saavad need kütmise ajal nõgiseks, ka põrandad ning lavad tuleks korda teha. „Tavaliselt paneme eelmisel õhtul puud ahju valmis, toome vee sauna.

See tuleb tiigist. Muidu võiks sauna tuua ka allikavett, näiteks väga rituaalse sauna tarvis peaks tooma vett seitsmest allikast,” avaldab Mooska talu perenaine.

Suitsusauna kütke lepapuudega Parim puu sauna kütmiseks on lepp. Seda kahel põhjusel: see on hästi kättesaadav ja lepasuits on puhas, sest ei sisalda tõrva. „Lepa kütteväärtus on mõistlik.

Väga hea puu on ka saar või tamm, aga neil on kõrge kütteväärtus. Et suitsusaunal pole korstnat, jääb soe õhk ruumi ringlema ja seetõttu võib saun ka põlema minna. Seega ei saa suitsusauna kõrge kütteväärtusega puudega kütta,” kirjeldab Eda Veeroja. Ükski suitsusaun ei ole teisega sarnane. Sellepärast võib kütmine võtta ühel rohkem ning teisel vähem aega. Kui väiksemal saunal piisab neljast tunnist, siis suurema suitsusauna kütmine võib isegi

Et suitsusaunal pole korstnat, väljub suits uste ning aknapragude kaudu.

FOTO: STEN MAHOV

kuni kaheksa tundi aega võtta. See tähendab, et korraliku sauna tegemiseks kulub peaaegu terve päev. Iseenesestmõistetavalt ei saa sauna kuumaks ühe ahjutäie puudega. Sütt tuleb pidevalt segada ning alatasa uusi puid lisada.

Ka korralik tõmme on tähtis ja sellepärast jäetakse kütmise ajal saunauksed ning aknapragu ehk räpna auk lahti. Vihtlemiseks sobivas saunas on kuumust 70–90 kraadi, ravisaunas veelgi vähem.

Pärast mitmetunnist kütmist tuleb lahtiste uste ning akendega saun kuni pooleteiseks tunniks seisma jätta, et vingugaas ruumidest välja tuulduks. Kui saun on tuuldunud, visatakse veel üks leil, mida nimetatakse karmu leiliks. „Selle eesmärk on välja ajada tolmu- või nõoosakesed, mis saunas ringlevad,” selgitab Veeroja ning lisab, et seejärel rohkem puid ahju enam panna ei tohi. „Kui saunas ei ole enam kibedat või mõru maitset, on see valmis. Kui sauna minnes

hakkab silmadel kibe, siis on see kas valesti köetud või on liiga vara sauna mindud ja saunal tuleb veel tuulduda lasta ning uuesti ja õigesti kütta.”

Nii nagu algas kerisele tule alla tegemine, algab ka saunaminek traditsioonilise teretamisega, räägitakse, kes tuli ning miks tuldi.

Ärge hakake kerisele leili uhama Saunalavale minnes ei tasu hakata kohe mehemoodi leili viskama. „Saunalised võiksid enne lasta kehal rahulikult üles soojeneda, mitte kohe kerisele leili uhada.

Paljud aga sageli just nii teevad. Sel moel tekitatakse oma kehale tugev šokk. Niiskust võib tasapisi lisada, aga mitte selle mõttega, et kaaslane varakult saunast välja ajada või võistelda, kes esimesena jooksu pistab,” jutustab Veeroja.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

hingeelu

Oktoober 2015 13

Usk – lootuse ja hirmu tütar FOTO: PANTHERMEDIA / SCANPIX

Maria Teiverlaur psühholoog, õppejõud

U

sk võib olla näiteks veendumus jumaliku üleloomuliku võimu olemasolusse või ainujumalasse.

Usk võib olla kindlustunne kellegi heatahtlikkuse või võimekuse osas, veendumus mingi nähtuse olemasolus ja selle mõjus. Kõige enam peetakse usku religiooniks ehk usuliseks maailmakäsitluseks.

Usk on üldinimlik Inimene on ürgsetest aegadest peale püüdnud säilitada endas enesekindlust, optimismi tuleviku suhtes. Ta on alateadlikult leidnud väga tõhusaid viise, kuidas seda teha.

Usk üleloomuliku võimu olemasolusse – jumalasse on võimas. See annab miljonitele inimestele maailmas hingelist jõudu ja tasakaalu. Võib väita, et usk on üldinimlik nähtus, kuigi usku vajatakse ühel või teisel kujul ja erineval määral.

Usk on inimesele kõige loodetava olemus, samuti religiooni lähtealus.

Juba aastatuhandeid on usutud nähta-

Väidetakse, et usk on südame ja teadus mõistuse asi.

Usk on lai mõiste, mida kasutame argikõnelustes väga sageli ja eri tähenduses.

Uskuda võime kõike, sest usk ei vaja põhjendamist.

matutesse võimsatesse olenditesse, kes kaitsevad loodusjõudude eest, aitavad armastust leida ja hoida, kindlustada saagiõnne, parandada tervist ja anda elujõudu. Maailma eri religioonide-uskude sisu (ainuüksi USAs on stressientsüklopeedia andmeil registreeritud tuhandeid religioone) on ülima olevuse, jumala esiletoomine, keda paludes inimese soovid täituvad.

Religioon annab ka lootust, et inimeksistents ei lõpe maise eluga, vaid kestab edasi pärast surma. Uskumuse aluseks on sageli müüdid. Mida suurem isiklik ja sotsiaalne stress, seda suuremad religioossed mõtted ja tunded. Vaesus, sõjad, haigused, isolatsioon, surmaoht ja vanem iga suurendavad religioosseid uskumusi.

Religiooni kohtame eri kultuurides ja mistahes haridustasemega inimestel, sest usk aitab stressi langetada. Seoses tulevikuruumi vähenemisega tekib vanematel inimestel alateadlikult suurem vajadus usu, lootuse ja seega ka religiooni järele.

Religioon kui stressi väljendus Religioon iseenesest on stressi väljendus.

Usk tekib stressi tagajärjel, ent samas aitab võidelda stressi vastu. Seega religioon kui usk on unikaalne nähtus, mis aitab eluga paremini toime tulla, kui inimene on kaotanud lootuse või kannatab ärevuse all.

Juba Vana-Roomas teati, et hirmu-

tunne soodustab religiooni teket. Psühhoanalüütikud toovad välja, et usku pöördumise põhjuseks on täitumata soovid.

Psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja Sigmund Freud kirjutas, et usk on reaalsuse meelepetteline ümberkujundus oma soovide järgi. Ta rõhutas, et usk on seotud illusiooniga.

Lihtsalt, tabavalt ja kirjanduslikult on end väljendanud kirjanik Ambrose Bierce: religioon on lootuse ja hirmu tütar.

On selge, et ükski inimene pole kõikvõimas ning ikka ja jälle tuleb elus ette, et kirglik soov ei lähe täide või ähvardab mingi oht. Sellises olukorras annab usk kõikvõimsasse, kes võiks aidata, inimesele lootust ja elujõudu.

Usk tähendab ka usaldamist. Religioon aitab luua kujutlusi ja uskumusi, mis suurendavad enesekindlust. Mõte „Ma tean, et jumal aitab mind” loob parema enesetunde kui mõte „Mind ei suuda keegi aidata”.

On tähtis teada, et usk võib muuta ka liialt passiivseks. See tähendab, et loodetakse üleloomuliku jõu, jumala peale, mitte enam iseenda tegevusele ja jõupingutustele. Liigne passiivsus ja välisjõule lootmine võib hoopiski ebaedu ja eluohtlikke seisundeid tekitada. Näiteks kui raskelt haigena jäädakse palvetama ja jumalalt abi ootama ega minda arsti juurde, võib tagajärg olla väga kurb.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

raha

20 Oktoober 2015

Kui manada silme ette pilt Saksamaa pensionärist, näeme maitsekalt riietatud hallipäist prouat või härrat, kes parajasti puhkusereisil olles keskendunult giidi juttu kuulab või mõnes uhkes kohvikus kohvi ja koogi taga sõpradega juttu ajab. Kas selline kujutluspilt ka tõele vastab või leidub neilgi muresid?

Kristiina Vaarik Augsburg, Saksamaa

K

uigi Saksamaa pension on Eestis saadavast üldjuhul kõrgem, ei jätku sellest mitte alati äraelamiseks, eriti juhul, kui naine on pärast laste sündi ülejäänud eluks koduperenaiseks jäänud. Aina enam pensionäre vajab riigilt sotsiaalabi või peab pensionist hoolimata osalise või täisajaga tööl käima. See tendents aina kasvab.

Näiteks 2013. aasta lõpu statistika järgi töötas vähemalt osalise koormusega 830 000 üle 65aastast inimest. See on 36 000 inimest rohkem kui aasta varem ja lausa 270 000 rohkem kui kümme aastat tagasi. Seejuures olid neist 137 000 vanemad kui 74 eluaastat.

Tänu neile numbritele, mis näitavad, et väljateenitud vanaduspuhkuse asemel peavad Saksamaa eakad tööl käima, hoiatavad sotsiaalorganisatsioonid samas aina kasvava vanadusvaesuse eest. Vahe väga väikest pensioni saavate ja hästikindlustatud inimeste vahel aina kasvab.

Augsburgi ülikooli professor Burkhard Heer ütles ajalehele „Augsburger Allgemeine”, et kui näiteks pereisa teenib kuus 1600 eurot ja maksab 40 aastat makse, jääb tema pension 700–800 euro vahele, mis Saksamaal tähendab praktiliselt vaesuspiiri. Tulevikku investeerimisel soovitab professor osta kinnisvara ja investeerida aktsiatesse. Vähemalt nii on tema tuleviku kindlustamise ette võtnud. Inimestele, kel on madal sissetulek, soovitab ta abielluda. „Ühe inimese leibkonnale on 800 eurot pensioni liiga vähe, aga kahekesi hoitakse kokku palju kulusid, näiteks kasutatakse vaid ühte pesumasinat ja hoitakse üüri pealt kokku. Soo-

Saksamaa seenior peab paljude probleemidega rinda pistma vitan abielluda kellegagi, kes suure tõenäosusega ka vanaduses veel meeldib.

See langetab vaesusriski juba päris tugevalt.”

Vähese palgaga väike pension Professor Heer lisas, et sakslastel, kes saavad kätte vähem kui 2000 eurot või on mõned aastad töötu seisuses, on väga tõenäoline, et pensionile minnes tuleb väike tööots lisaks leida. Privaatpensionidesse professor eriti ei usu, sest inflatsioonile lisanduvad käitlemiskulud ja lõpuks saadav summa on tihti suhteliselt väike.

Et paljudes linnades valitseb korteripõud, kuid samas elavad üksikud eakad suurtes korterites, käis IC Bau juhataja Robert Feiger välja idee, et riik võiks maksta 5000 eurot kolimistoetust sel juhul, kui eakas kolib väiksemasse korterisse.

Statistikaamet toetab ideed arvudega.

Nimelt elavad üksikud vanurid keskmiselt 78,4 ruutmeetri suuruses korteris, samas kui noor abielupaar ühe lapsega peab inimese kohta 30,2 ruutmeetriga leppima. Sellele ideele leidus siiski palju vas-

taseid. Nimelt on paljudes linnades, näiteks Kölnis, vajaka eriti soodsatest ühe- ja kahetoalistest korteritest. Teisalt on just vanale inimesele olulised korteriga seotud mälestused ja neid selle paigaga siduv sõprade ja tuttavate seltskond.

Hooldekodud pole ideaalsed Paljud sakslased elavad oma elu lõpus hooldekodus, sest lapsed käivad tööl ega saa vanemate eest hoolitseda või on olnud selline valik vajalik mõne haiguse tõttu. Kuigi võiks arvata, et Saksamaal on kõik hästi, võib ajalehtedest tihti lugeda kurtmist hooldekodude kohta. Kuigi hooldekodus elamise tasu on väga kõrge, sõltudes hooldekodust ja vanainimese haigustest või liikumisvõimest, ei ole paljud lähedased sealsete teenustega rahul.

Kuu aega vanadekodus maksab keskmiselt 1500–2500 euro vahel. Hooldajad kurdavad samas madala palga üle ja tihti räägitakse, et pakutava palga eest on keeruline nii rasket tööd tegevaid hooldajaid leida.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

tervis

Oktoober 2015 15

FOTO: CARO / SCANPIX

Eemaldatavate proteesidega harjumine võtab aega Eveliis Eek 60pluss@ajaleht.ee

H

ammaste kaotust tuleb ette üha nooremas eas ja nii tuleb mõnelgi üpris varakult otsustada, kas hankida suhu alaline pärishamba asemik või leppida suust eemaldatavate proteesidega.

Merimetsa Hambakliiniku hambaarst Helen Vahtras kinnitab, et kõige tihedamini tekib proteeside vajadus siiski vanuses 50–60.

Laias laastus saab proteesid jagada kolmeks: fikseeritud proteesid, suust eemaldatavad proteesid ja kombineeritud proteesid.

Dr Vahtrase sõnul saab jälle patsiendid piltlikult öeldes jagada kaheks: need,

Kujutlus, et hambaproteeside ja eaka vahele võib võrdusmärgi tõmmata, pole tänapäeval kuigi vettpidav.

kes langetavad proteesi osas otsuse vaid rahakoti põhjal, ning need, kellele on tähtis maksimaalne rahulolu ja mugavus. „Paljudele patsientidele on hind määrav tegur, samas on neid, kes ütlevad, et raha pole oluline ja tehke nii, et kõige parem saaks,” räägib ta.

Proteeside eest maksmisel pole harv juhus, kui abikäe ulatavad näiteks lähedased sugulased või hoopis pangalaen.

Fikseeritud protees on kallis Fikseeritud proteesid ehk suust mitteeemaldatavad kroonid, sillad ja implantaadid on väga mugavad, kvaliteetsed ja esteetilised. Ehmatavaks osutub aga tõsiasi, et näiteks üks implantaat ehk „uus hammas” läheb patsiendile maksma umbes 1400–1500 eurot. Üsna tihti tuleb ette, et patsient saab esialgu suhu ajutise proteesi, kogub mõned aastad raha ning alles seejärel laseb endale püsiva lahendusena implantaadi panna. „Koostöös patsiendiga ja

arvestades tema rahalisi võimalusi, saab leida sobiva lahenduse,” ütleb dr Helen Vahtras.

Hambaarsti sõnul asendatakse hambad implantaatidega nii siis, kui puuduvad vaid mõned hambad, kui ka siis, kui puuduvad kõik. „Kui patsiendil on mikroobide põhjustatud hammaste tugikudede põletik ehk kaugelearenenud paradontiit ning kui tekib olukord, et korraga kaotatakse palju hambaid, siis võib implantaatide paigaldus rahaliselt küll üle jõu käia.

Siis tuleb ilmselt eemaldatavate proteeside peale mõelda,” räägib dr Vahtras.

Proteeside eluiga pole lõputu Suust eemaldatavad proteesid jagunevad omakorda mitmeks: plaat-, tugibüügel-, totaalproteesid ja kombineeritud proteesid. Plaat-, tugibüügelproteese ja kombineeritud proteese kasutatakse juhul, kui suus on ka mõned pärishambad.

Pikemalt loe ajakirjast 60+

köök

28 Oktoober 2015

Avokaado ja baklažaan – vähem tuntud köögiviljad Tutvustan täna kahte vähem tuntud köögivilja, mõlemaid on aasta ringi toidukauplusest saada. Kahel kuju poolest sarnasel viljal, millest avokaado on küll tunduvalt väiksem, on veel üks ühine omadus: mõlema lõikepind tumeneb õhu käes väga kiiresti.

Sille Varblane 60pluss@ajaleht.ee

B

aklažaan on efektse välimusega.

See pikliku kujuga mustjaslilla värvusega vili on umbes 25 sentimeetri pikkune. Ka vilja koor ja sees olevad väiksed seemned on söödavad. Baklažaan sisaldab rohkelt südamele vajalikku kaaliumi, veidi A- ja C-vitamiini, kokku saame vaid 24 kcal energiat. Baklažaan on ka kergesti seeditav.

Baklažaani valides ei tasu eelistada väga suurt vilja, see võib mõrkjas olla. Väiksema vilja eeliseks on seegi, et seemned on väiksemad ega häiri söömisel.

Korralik värske vili on kõva,

pehme või laiguline on juba vana. Koju tuues ei tasu baklažaani pikalt säilitada ja kui see on vajalik, siis tasuks seda külmas hoida.

Baklažaan tuleb lahti lõigata alles vahetult enne kuumtöötlemist, sest vili tumeneb õhuga kokkupuutel väga kiiresti.

Kuumtöödeldult meenutab baklažaan maitselt seent. Baklažaane sobib küpsetada täidetult, panna supi või ühepajatoidu sisse, hakklihatoitudesse, pitsa või piruka peale. Viilu-

deks lõigatult sobib seda ka eelnevalt jahusse kastetult praadida.

Avokaado on pirnikujuline krobelise koorega puuvili, mida võiks pidada rohkem köögiviljaks. Avokaado pole magus ega hapu, vaid hoopis mage ja õlirohke.

Vilja sees on suur kõva seeme. Koore värvuse poolest on nii rohelisi kui ka pruune sorte. Pruuni avokaadot peetakse maitsvamaks ja kreemjamaks.

Avokaado sisaldab kasulikke rasvhappeid, lahustuvaid ja lahustumatuid kiudaineid, vitamiine B1–B6, E, K, C. Avokaados on kaks korda rohkem kaaliumi kui banaanis, vähesel määral magneesiumi, fosforit ja kaltsiumi. Avokaado sisaldab ka luteiini, mis kaitseb silmi ja artereid.

Pikemalt loe ajakirjast 60+