Page 1

SÜGIS 2011 / HIND 2 €

+ARISTAMINEja TUNNUSTAMINE

Pille Alaver, pedofiilide hirm KRIMINAALSED

NETINALJAD Advokaat annab nõu:

kellele määratakse lähenemiskeeld?

SEKSUAALSUSE TREPIASTMED Lahutus: LAPSEDPOOLEKS

s+UIDASRËËKIDALAPSEGASEKSIST s4EISMELISENAEMAKS s3EKSUAALNEARENGJAHARIDUS

ISSN 1736-8340

Kuidas teatada abi vajavast lapsest?


SÜGIS 2011

3)35+/2$

Kuula last! esti ühinemisest ÜRO lapse õiguste konventsiooniga möödub 20. novembril 20 aastat. Konventsioon on võimas tööriist, kuid see pole siiski ainus ja piisav vahend, et ühiskonnas laialdaselt tähtsustataks ja mõistetaks lapsega seonduvaid võtmeküsimusi. Suhtlemine lapsega koduses ringis, lasteaias, asenduskodus või koolis kuni riigikoguni välja on jätkuvalt kaalukeeleks lasteni jõudmisel. Laste heaolu kindlustamise garantiiks on täiskasvanute teadmised ja otsustajate kaalutletud valikud, mida tehakse koos lastega: neilt küsides ning nende huvisid ja vajadusi arvestades. Ühiskond saab oma arengus olla kestlik vaid siis, kui ta panustab lapsesse, kujundades meile nii olulisi väärtusi ja hoiakuid. Hoolitsus lapse eest ühiskondlikul või riiklikul tasandil tähendab hoolitsemist kõige eest, mis on meile inimlikult tähtis. Taas on puhkemas ohtlik diskussioon koolitoidu ümber: riikliku kokkuhoiu loogikast lähtuvalt ei peaks enam kõikidele lastele tasuta koolitoitu võimaldama. Sellise seisukohaga tuli välja riigikontrolör, esinedes riigikogus, ja tundub, et haridus- ja teadusministeerium toetab sellist lähenemist. Olen veendunud, et tasuta koolitoidu võimaldamine on oluline osa riigi hoolitsuses lapse ja tulevase põlvkonna tervise eest ning näitab riigi hoolimist nõrgematest. Võtmeküsimus on siiski kursisolek laste olukorraga, laste endi arvamustega ning otsuste mõjuga lastele, et tagada toetav kasvukeskkond ja kaotada diskrimineerimine. Tuleb ikka korrata vana tõde, et põhivastutus on lapsevanemal, aga riik peab kaasa aitama lapsi puudutavates küsimustes. Ajakirja Märka Last sügisnumbris on taas mõtlemapanevaid kirjutisi lapse arengu ja hariduse teemadel. Seekordse numbri põhiteema on laste seksuaalne areng: missugused on selle arengu etapid, kuidas rääkida lastega seksist ja kuidas ennetada laste väärkohtlemist.

E

6

Pille Alaver, pedofiilide hirm

10

Laste seksuaalne areng

14

Seksuaalsuse trepiastmed

17

Seksuaalhariduse mõjud

18

Teismelisena emaks?

20

Appi, olen rase!

22

Seksuaalharidusest Eestis

24

Kõverpeegeldusest vabaks

26

Tegu ja tagajärg

29

Pere, sõbrad, sport!

30

Lähisuhtevägivallast ja lähenemiskeelust

33

Noortevahetus, kogemus koguks eluks

34

Kuidas teatada abi vajavast lapsest?

36

Tommy Hellsten kodust ja laste kasvatamisest

38

Väärtused ja väärtuskonfliktid

40

Kriminaalsed naljad

42

Lastekaitse ühes Eesti väikses linnas

44

Asenduskodust iseseisvasse ellu

46

Arenesin koos lastega

48

Rõõm, rõõm, rõõm

50

Lapsed pooleks

Peatoimetaja Merit Lage merit@lastekaitseliit.ee

Tegevtoimetaja Sirje Maasikamäe sirje@menuk.ee

+UJUNDAJASilver Vaher Toimetuse kolleegium Merike Kaev, SOS Lasteküla Eesti Ühing Andres Aru, Õiguskantsleri Kantselei Enn Kirsman, Eesti Lastevanemate Liit

Head lugemist ja kaasamõtlemist!

Malle Hallimäe, Lastekaitse Liit Alar Tamm, Lastekaitse Liit Esikaane foto Virge Viertek

Alar Tamm MTÜ Lastekaitse Liit juhataja

+AANEFOTOLHelena-Mai 4EOSTUSKirjastus Menu

Ajakirja Märka Last rahastavad Sotsiaalministeerium, Haridus- ja teadusministeerium ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

Ajakirja saab tellida www.ajakiri.lastekaitseliit.ee Aasta tellimise hind on 4 eurot. Järgmine “Märka Last” ilmub kevadel 2012.


55$)3%$

3%)+,53%$*! -5).!3*545$ 2!+6%2%3 Rakvere teatril on sel sĂźgistalvel vaatajatele kaks uut lastelavastust: septembris esietendunud “Muumitrollile ja Sabatäheleâ€? järgneb detsembris “Tuhkatriinuâ€?. Ăœllar Saaremäe lavastuses “Muumitroll ja Sabatähtâ€? ähvardab Muumiorgu Maale lähenev komeet ning Muumipere peab valmistuma elule vĂźrtsi andvateks seiklusteks. Ă•ige start on pool vĂľitu, teab Muumimamma ning pakib päästeekspeditsioonile siirduvale Muumitrollile ja ta sĂľpradele kaasa vĂľileivad. Ohtlikul seiklusel on ju lähedaste toest ja armastusest palju abi.

Fotod: Rakvere Teater

JĂľulukuul esietenduva “Tuhkatriinuâ€? lavastaja Toomas Suuman usub, et muinasjutud pole vana aja väljamĂľeldised, vaid toimuvad meie kĂľigiga siin ja praegu. Nii on Tuhkatriinu emata jäänud tĂźdruk, kes peab Ăľppima end suhetes kehtestama, Prints aga armastab lennukitega lennata ja asju omal moel toimetada. Ja kui tavaliselt Ăśeldakse, et Ăľnnetus ei hßßa tulles, siis Ăľnn ei hßßa hoopiski. “Tuhkatriinuâ€? etendustele järgneb detsembris Rakvere teatri jĂľulumaa, kus lapsed saavad lustida muinasjuttude maailmas.

4 -ÂŻ2+!,!343Ă„')3

,!34 4//-0%!,% 18. novembril toimub 20. korda noortefoorum “101 last Toompealeâ€?. Sellel aastal kogunevad noored Ăźle Eesti riigikokku, et arutleda väärtuskasvatuse Ăźle. Kohalikel eelfoorumitel on noored leidnud, et nii kooli kui ka lasteaia Ăľppekavades ei keskenduta piisavalt väärtuskasvatusele. Noorte ettepanekud edastatakse ka riigikogu liikmetele.


Ă„(%3+//3$)')-!!),-!3 7. veebruaril 2012 tähistatakse turvalise interneti päeva, mille sĂľnum on “Avastame digimaailma Ăźheskoos... turvaliselt!â€?. Turvalise interneti päeva tähistatakse nßßd juba pea 90 riigis. Eestis tähistatakse päeva projekti “Targalt internetisâ€? raames mitme Ăźritusega: peetakse konverents täiskasvanutele ja noortele ning korraldatakse teavituskampaania noortele. Ilmub ajakirja Märka Last erileht “Targalt internetisâ€?. Täpsem info www.targaltinternetis.ee. Projekti “Targalt internetisâ€? missioon on laste ja lapsevanemate targem internetikasutus ning ebaseadusliku sisuga materjalide leviku piiramine internetis. Tegevusi korraldavad MTĂœ Lastekaitse Liit, TiigrihĂźppe Sihtasutus, MTĂœ Eesti Abikeskused, politsei- ja piirivalveamet ning sotsiaalministeerium. Projekti rahastab 75% ulatuses Euroopa Komisjoni programm “Safer Internetâ€?.

6!"!4!(4,)+5.! ,!34%+!)43%,))$53 2011. aasta on kodanikuaktiivsust edendav Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta. Regionaalminister kui vabatahtliku tegevuse aasta riiklik koordineerija algatas esmakordselt Eestis ettevþtete ja avaliku sektori vabatahtliku tegevuse pilootprogrammi. Programmis osaleb 10 koostÜÜpaari, Lastekaitse Liidu partneriks on siseministeerium. Neli ministeeriumi tÜÜtajat jagavad oma teadmisi ja oskusi Lastekaitse Liidule novembris ja detsembris. Programmi eesmärk on edendada ettevþtete ja avaliku sektori tÜÜtajate vabatahtlikku tegevust ning pakkuda vþimalust panustada oma annet, oskusi ja aega vabaßhendustesse. Täpsem info: http://vabatahtlik.blog.com/

+5)$!3%,!$ %%34)-!!,!03 17. novembril toimub rahvusraamatukogus konverents “Kuidas elad, Eestimaa laps?â€?, mis on pĂźhendatud Eesti Ăźhinemisele ĂœRO lapse Ăľiguste konventsiooniga 1991. aastal. Selle aasta konverentsil teadvustame 20 aasta jooksul toimunud muutusi lapse kasvukeskkonna loomisel ja hoidmisel ning sellega seotud väljakutseid. Lisainfo ja materjalid: konverents.lastekaitseliit.ee

-ÂŻ2+!,!343Ă„')35


0%23//.

Pille Alaver, pedoďŹ ilide hirm Tekst: Anari Koppel Fotod: Virge Viertek

)NIMESELT KESONVASTUTUSELEVĂœTNUDHULGASEKSUAALKURJATEGIJAID OOTAKSVĂ‹HEMALT2AMBOVĂ‹LIMUST%NT0ĂœHJAPREFEKTUURIKRIMINAALBĂ ROOLASTEKAITSETALITUSE JUHTPille Alaver ONHOOPISBLOND STIILNEJANAISELIKNAINE

*

uba seitse ja pool aastat Pþhja prefektuuri kriminaalbßroo lastekaitsetalitust juhtinud Pille Alaver tuleb kohtumisele minutipealt kokkulepitud ajal ja surub sþbralikult kätt. Tema leebest ja professionaalsest olekust kumab aga läbi sisemist tugevust ja sihikindlust. Eduka tÜÜ eest väärkoheldud laste eestseisjana ja politseiametnikuna on ta saanud Eesti Punase Risti teenetemärgi.

Teie tÜÜ eeldab psßhholoogia head tundmist.

Kindlasti tuleb see kasuks. PsĂźhholoogia on alati olnud mu kĂľrvalhuvi. Tahtsin kunagi isegi psĂźhholoogiks vĂľi psĂźhhiaatriks saada. Kuidas teist sai politseinik?

Ma þppisin tegelikult meesterätsepaks. Minust oleks ilmselt kehv rätsep saanud, sest olin ßsna aeglane. Kohtusin klassivennaga, kes just miilitsakooli lþpetas, ja ta soovitas mulle seda kooli. Mþtlesin, et miks mitte. Mu isa oli miilits, vþib-olla see on geenides. Läksin kooli vanemate teadmata. Isa oli pärast pahane, sest ta teadis, mis tÜÜ see on. Lþpuks ta leppis olukorraga. Olin algul ainus naine, kes seal þppis. Astusin kßll miilitsakooli, kuid lþpetasin politseiakadeemia, sest 1990. aastal sai miilitsast Eesti Politsei.

6 -ÂŻ2+!,!343Ă„')3

Milliste ßlesannetega te oma tÜÜs kokku puutute?

Minu tÜÜ ja pĂľhiĂźlesanne on lastekaitsetalituse juhtimine. Siin tÜÜtab kaheksa inimest. Organiseerin jälitajate ja uurijate tÜÜd, teen aruandeid, analßßse, planeerin Ăľppepäevi – kĂľike, mis on seotud juhtimisega. Ăœritan aeg-ajalt ka menetlustoiminguid teha, lapsi ja pedofiile Ăźle kuulata, et uurija igapäevatÜÜd mitte unustada. Kas lapse käitumisest saab väärkohtlemise märke välja lugeda?

Hea raamat on Ainscouhgh’ ja Tooni “Läbimurreâ€?, mis on abiks täiskasvanutele, keda on lapsena väärkoheldud. Raamatus on kirjeldatud seksuaalsele väärkohtlemisele viitavaid sĂźmptomeid, mille järgi siiski ei saa Ăźheselt Ăśelda, kas last on kindlasti väärkoheldud. Väärkohtlemisele vĂľib viidata lapse seksualiseeritud käitumine. Näiteks kui alla viiene laps hakkab keelega suudlema, joonistab pilte seksuaaltoimingutest vĂľi räägib mitteeakohastel teemadel. Lapse Ăľppeedukus halveneb, tekivad käitumishäired, ta vĂľib muutuda depressiivseks, kinniseks. Ka enesetapukatseid on tehtud. Mis iganes kĂľrvalekalle vĂľib viidata seksuaalsele väärkohtlemisele. Seda tuleb aga vaadata kontekstis, sest lapsel vĂľivad olla ka muud probleemid.


Pille Alaver paneb sßdamele, et keegi ei tohiks silma kinni pigistada, kui on alust arvata, et mþnda last väärkoheldakse.

-ÂŻ2+!,!343Ă„')37


0%23//.

Kuidas käituda, kui on alust arvata, et mþnd last väärkoheldakse?

Tuleb teatada politseisse. Lastekaitseseaduse paragrahv 59 kohustab kĂľiki inimesi teavitama abi vajavast lapsest. Varem oli raske vastutusele vĂľtta inimesi, kes soovisid internetis lapsega kohtuda seksuaalse läbikäimise vĂľi väärkohtlemise eesmärgil. Nßßd on karistamiseks kuriteokoosseis olemas paragrahvi 178 järgi, mis käsitleb seksuaalse eesmärgiga kokkuleppe sĂľmimist lapsega kohtumiseks. Millises vanuses lapse puhul on tegemist pedoďŹ iliajuhtumiga?

Eesti Vabariigis on lubatud seksuaalsuhe alates 14. eluaastast. Isegi kui näiteks 13aastane on nþus 40aastase mehega seksima, on see igal juhul kuritegu. Pedofiili ohvrid pole enamasti veel puberteediealised, isegi imikuid on väärkoheldud.

%,%-%.4!!2.%/.Ă€0%4!$! %4,!03%)

Kas kedagi on kahtlustatud ka alusetult?

MĂľnikord oleme sunnitud menetluse lĂľpetama, sest ei suuda sßßd tĂľendada. Aga on väga raske Ăśelda, kas see oli alusetu kahtlustamine. Kas inimesed Ăźldiselt teatavad politseile pedoďŹ iliakahtlustest?

Pigem mitte. Uuringutest selgub, et politsei saab teada ainult 10% laste vastu toime pandud seksuaalkuritegudest. IsekĂźsimus, palju neist avastatakse. EelkĂľige intsest ja peresisene väärkohtlemine jäävad suuresti Ăźksnes pereringi. Milliseid Ăľigustusi pedoďŹ ilid oma tegudele leiavad?

Eks nad ajavad sßß ikka lapse peale, et ta ise tahtis. On absurdne väide, et väikesed lapsed ise tahavad seksida. Nad ßtlevad, et polnud lapse suhtes vägivaldsed, ja lisavad sageli, et kui laps oleks ßhegi sþna Üelnud, poleks nad midagi teinud. Aga laps ju kardab, ta ei julgegi Üelda! Pedofiilid rþhutavad oma häid kßlgi, kui on lapsega koos þppinud, reisil käinud vþi teda trenni viinud.

,¯(%+36ÀÀ2!34%'!+!!3! %)Ä4,%+3 .%),%/-!+/$534!!$2%33)%'!2)054!+3).4%2.%44))'!,%2!4%)-//$),%(%+Ä,*%,%/-!4%,%&/.).5-"2)4 +,!33) *!3À02!$%.)-%+)2*! Kui keegi – näiteks ema – avastab perekonnas väärkohtlemise, siis mida teha?

Sageli asuvad naised hoopis mehe poolele, pigistavad silma kinni ega reageeri ßldse. Näeme seda oma praktikas sageli. Nad peaksid aga sekkuma, et lapse väärkohtlemine lþppeks. Muidugi tuleb teatada politseisse. Oletame, et ßhe lapse jaoks asi lþppeb, aga teiste jaoks vþib see jätkuda vþi alata. On juhtumeid, kus ßhes peres väärkoheldakse kþiki lapsi. Kindlasti peab politseile teada andma, sest pedofiil vþib otsida endale uue perekonna, kus on sobivast soost vþi vanuses lapsed. Kas ka peretuttavad ja sþbrad ei tohiks silma kinni pigistada?

Kindlasti mitte, kui on aru saada, et ema ei reageeri väärkohtlemisele. Vþib-olla perekonnas mees väärkohtleb last ning see toimub naise vaikival nþusolekul. Samas ei saa seda naist ka vastutusele vþtta, kuna tegemist on talle väga lähedase inimesega. Lähedase inimese vastu ei ole kohustust ßtlusi anda.

8 -ÂŻ2+!,!343Ă„')3

Kas olete näinud kedagi, kes tahaks ßkskþik mida teha, et oma kalduvusest lahti saada?

No nii ahastavaid inimesi kĂźll pole kohanud. MĂľned Ăźksikud on soovinud probleemist vabaneda. Neile on soovitatud suhelda legaalses eas partneritega. Vanglas olles lubavad nad ravile minna ja teha kĂľike muud. Kahtlen nende siiruses. Pedofiiliast ei ole vĂľimalik end terveks ravida. Pedofiilia on nagu sĂľltuvushaigus: kui inimene väga tahab ja vĂľtab tablette, käib psĂźhhoteraapias ja nĂľustamisel, siis ta saab seda kontrolli all hoida. Aga ta ei saa Ăśelda, et pole enam pedofiil. Ta on seda elu lĂľpuni. Millised inimesed on Eestis pedoďŹ ilina tabatud?

Enamasti ikkagi mehed. Minu praktikas on ka kolm naisterahvaga seotud juhtumit. Ăœlejäänud on mehed, nii alg- kui ka kĂľrgharidusega. KĂľige vanema meie juurest läbi käinud pedofiili sĂźnniaasta on 1927 ja on teisigi soliidses eas mehi, 60–70aastaseid vanaisasid. Millal peaksid vanemad rääkima lastele pedoďŹ ilidest ja internetis varitsevatest ohtudest?

Igas eas sobib seda meelde tuletada. Elementaarne on Ăľpetada, et laps ei läheks vþþrastega kaasa, ei Ăźtleks neile oma kodust aadressi ega riputaks internetti igale Rate’i moodi lehekĂźljele oma telefoninumbrit, klassi ja sĂľprade nimekirja. Tuleb järele mĂľelda, milliseid fotosid endast internetti pannakse. Ăœks ema pani endast ja oma viieaastasest tĂźtrest umbes 20 saunapilti internetti. Lapsevanemad vĂľiks mĂľista, et kĂľik, mis internetti pannakse, sinna ka jääb. Kas laps ikka tahab end tulevikus seal sellisena


näha? Ja pedofiilsete kalduvustega inimene saab nende piltide vaatamisest ju oma päeva rþþmsaks. Kuidas pedoďŹ ilid internetis käituvad?

Internetis suhelda on lihtne. Leidub palju julgeid, kes vĂľtavad kontakti, soovivad kohtuda ja kohtuvadki. Igal juhul tuleb lastele rääkida, et nad ei läheks vþþrastega kokku saama vĂľi et nad vähemalt Ăźtleks kellelegi täiskasvanule, kui neil tuleb mĂľte minna vþþraga kohtuma. Suheldakse veebikaamera kaudu vĂľi tehakse ise pilte ja videoklippe. Nendega on lihtne hiljem manipuleerida. Pedofiil ähvardab last, et kui sa mulle rohkem ei saada, siis saadan materjali sinu koolikaaslastele vĂľi kooli. Internetis on see levinud ja lollikindel skeem. Hämmastav, et kui istud oma toas arvuti taga ja keegi Ăźtleb teisel pool ekraani, et vĂľta pĂźksid maha, siis seda tĂľesti tehakse! Kui tänaval tuleb keegi ja pakub 10 eurot, et lase pĂźksid maha – vaevalt, et keegi nii teeks. Inimene tunneb end kodus arvuti taga turvaliselt, ta ei arvesta, kui ohtlik see vĂľib olla. Kas te olete mĂľne pedoďŹ ili mĂľttemaailma nii sisse elanud, et Ăźhel hetkel suudate mĂľelda tema moodi?

Jah, näiteks Valmar Koemetsa omasse, ta oli esimene pedofiil, kelle juhtumiga tegelesin. Tal on alati Ăźhesugune käekiri. Oleme teda alates 1998. aastast kolm korda vangi saatnud. Ăœkskord pani ta kuriteo toime siis, kui olin teda eelmisel päeval näinud. Kui helistati, teadsin kohe, et see oli Valmar. Mäletasin, mis tal seljas oli, ja teadsin, kuidas ta käitub. Pedofiilidel on Ăźhesugune käekiri ja nad Ăźldiselt ei muuda seda. Kurb, et paljud pedofiilid on saanud Ăźle 10 aasta tegutseda, näiteks Kaur Hanson ja Toomas Meola (endise nimega Liiv), enne kui nad vangi pisteti. Meola juhtumi puhul äratasid tähelepanu tema reisid poistega välismaale. Kui meil oleks jälgimissĂźsteem, siis peaks pedofiil meile teada andma, kui ta läheb välisriiki. Näiteks Suurbritannias on seksuaalkurjategijate register.

ja politseinikule ei paista, et ta oleks traumeeritud, sest enamik kuritegusid pannakse toime ilma vägivallata. Juhtunu teadvustub hiljem. Täiskasvanud, kes on siin rääkimas käinud, olid kþik häiritud ja vajasid psßhholoogilist vþi psßhhiaatrilist abi. Kas teie tÜÜs tuleb ette ka þnnelikke hetki?

Mis seal salata: þnnelikuna tunnen end siis, kui saan kellegi paha vangi panna. See inimene vähemalt mþnda aega kellegi väärkohtlemisega ei tegele. Kuidas puhkate?

Olen juba nii vanaks saanud, et ei jäta puhkust vahele. Mulle meeldib kepikĂľndi teha vĂľi värskes Ăľhus jalutada. Lugeda meeldib. Aga meil on ka ÜÜpäevaringne telefonivalve, iga ametnik on valves 6–7 päeva kuus. Kui minu valve ajal midagi juhtub, pean reageerima olenemata kellaajast, isegi ÜÜsel. Q Pille Alaver: “Mis seal salata: Ăľnnelikuna tunnen end siis, kui saan kellegi paha vangi panna.â€?

Kuidas ärakasutatud lastega Eestis praegu tegeletakse?

Usun, et see on suur probleem. Me saame teha ainult politseitÜÜd. Uurime fakte, vestleme lapsega, kogume tþendeid. Peame sidet Ohvriabi tÜÜtajatega. Väärkoheldud lapsel ja tema vanemal on vþimalus saada Ohvriabi kaudu tasuta nþustamist. Kui ei ole aga täiskasvanut, kes lapsega nþustamisele läheb, siis jääb see tähtis asi tegemata. Kþige hullemad on siin lastekaitsetalituses olnud vestlused lapsena väärkoheldud täiskasvanutega. Nad kirjeldavad oma tundeid ja seda, kuidas see siiani nende elu mþjutab. Isegi 34 aastat hiljem tuli ßks naine rääkima, mis temaga toimus. Meiega vesteldes laps ilmselt ei saa isegi toimunust aru

-ÂŻ2+!,!343Ă„')39


+ ! 3 6!4 5 3

Laste seksuaalne 4Ă‹ISKASVANUKSSAAMINEONKEERULINEPROTSESS MILLE JOOKSULLĂ‹BITAKSEMITUFAASI KUSINIMENEĂœPIBISEENNAST JAĂ MBRUSTTUNDMA3ELLEKĂ‹IGUSARENEBJAKĂ PSEBKA INIMESESEKSUAALSUS MISONĂ KSOSATEMAIDENTITEEDIST Tekst: Lemme Haldre, kliiniline psĂźhholoog-psĂźhhoterapeut, lastearst, Tartu Laste Tugikeskuse juhataja Fotod: Scanpix

3

eksuaalsus on tänapäeva Ăźhiskonnas varasemaga vĂľrreldes rohkem avatud kĂźlg inimese elus. Ăœksikindiviidi ja paarisuhte intiimsust ekspluateerib sageli meedia ja turundus. SeetĂľttu avastavad lapsed oma soolised erinevused lastekollektiivis tunduvalt varem, kuid seda raskem on teha käitumisvalikuid. Suuremad on ka lapsevanemate ja pedagoogide dilemmad. Seksuaalsuse kujunemine on mitmetahuline protsess. Bioloogilise soo määravad ära sugukromosoomid, suguhormoonid ja anatoomilised sugutunnused. Arengus on olulised ka sotsiaal-kultuurilised tegurid, Ăźmbritsevast keskkonnast Ăľpitud käitumismudelid, kuid ka iga lapse individuaalne kognitiivne ja emotsionaalne areng. Kultuurikeskkond avaldab mĂľju mees- ja naissoo rollimudelite kujunemisele. Perekond on lapsele esimene Ăźksus, kus omandatakse käitumismudelid, uskumused ja hoiakud, mis kas kergendavad vĂľi raskendavad psĂźhhoseksuaalset arengut ja sellega seotud tasakaalu saavutamist. Vanemate suhtumine väikelapse masturbeerimisse, arstimängu, esimesse menstruatsiooni ja seksuaalkogemusse määrab paljuski ära lapse enda suhtumise oma kehasse ja vastassoosse. Pere-

10 -ÂŻ2+!,!343Ă„')3


areng

konna abil kujunevad väärtushinnangud ja enesekontseptsioon ning pannakse paika enesehinnang. Kþik nimetatud kßljed on omakorda tihedalt seotud seksuaalsusega. Imikuiga. Lapse ja tema esimese kiindumusisiku vahelised puudutused, hellitused ja naeratused mängivad rolli ka tema täiskasvanuea nn seksuaalvundamendis. Laps saab teadmisi ßhe väga tähtsa asja kohta – see on teise inimesega koosolemise, sidususe tunne. Lastel, kes pole imikueas kogenud piisavalt fßßsilist ja emotsionaalset lähedust, vþivad hilisemas elus olla raskused nii oma keha tundmaþppimise ja tunnetamise vallas kui ka lähedussuhte sþlmimisel. Lapse pþhiliste hooldajate ja tema enda puudutuste koosmþjul kujuneb järk-järgult imiku kehataju. Pesemise, sßleshoidmise ja mähkmete vahetamise kaudu kogetakse meeldivaid fßßsilisi aistinguid, mis seostuvad psßßhilistega ja talletatakse inimese psßßhikas. Mitteverbaalse suhtlemise kaudu adub laps täiskasvanute näoilmeid, naeratusi, liigutusi ja þpib seda seostama tema poole pÜÜrduvate inimeste hääletooniga. Kogemused taaselustuvad hilisematel eluperioodidel ning kasutatakse ära naiseks vþi meheks kujunemisel. Väikelapseiga. Pþhiliseks þppimismeetodiks on vaatlus. Umbes aastased lapsed hakkavad oma keha vþrdlema teiste omaga. See toimub suunaga ßlevalt alla: alguses vþrdlevad lapsed nägu, seejärel ßlejäänud kehaosi. Lastepsßhholoogide arvates hakkavad lapsed umbes 15.–16. elukuu vahel märkama ja vþrdlema enda ja teiste suguelundeid ning tundma huvi väljaheidete vastu. Laps saab ßha enam teadlikuks oma kehast. Laps vþib tähelepanelikult jälgida täiskasvanute, iseenda ja teiste laste kehalisi toiminguid. Ta tajub ßha rohkem ka iseennast emast eraldiseisva isikuna ja omandab vanematega suhtlemise kaudu privaatsuse mþiste. Laps saab teada, et potil käiakse WCs ja see pole avalik tegevus, poisid pissivad pßsti ja tßdrukud istudes. 2–4aastastele ja sageli ka pisut vanematele meeldib alasti olla ja ennast ka teistele näidata. Nad demonstreerivad meelsasti kþike, mida nad oskavad ja mis neil on – asju, oskusi ja keha. Laps tahab tunda, et on omaette väike inimene, kellel on oma soovid, mþtted ja oskused. 3.–6. eluaasta vahel toimub lþplik arusaamine soost. Selles vanuses lapsed mängivad palju rollimänge, mille ßlesandeks on harjutada erinevaid käitumismudeleid. Mängudes on selgelt eristunud sugu: sina oled mees- ja mina naissoost. Samuti vþimaldavad sellised mängud kogeda naljakaid vþi arusaamatuid kohti täiskasvanute maailmas. Enamasti mängitakse kodu ja arstimänge.

-ÂŻ2+!,!343Ă„')311


+ ! 3 6!4 5 3

Kasvataja tundis ennast pisut nþutuna, kui avastas ruumi sisenedes 4aastase poisi ja 3aastase alasti tßdruku. Poiss uuris parajasti teise lapse pärakupiirkonda. Täiskasvanu suutis siiski rahulikuks jääda ja kutsus lapsed vaatama anatoomilisi nukke, kel on olemas kþik kehaosad koos suguelunditega. Eri soost anatoomiliste nukkude abil saadi selgeks ka inimese kehaehitus. Arstimängud, kus lapsed enda ja teiste keha uurivad vþi midagi suguelunditesse topivad, vþivad vanemaid mþnikord väga kohutada. Ometigi kannab seegi tegevus sooliste erinevuste tundmaþppimise eesmärki. Täiskasvanud on vahel nþutud ka lapse masturbeerimise puhul. 3–5aastased masturbeerivad tunduvalt rohkem kui teiste vanusegruppide lapsed. Lasteaia uus muusikaþpetaja pani tähele, et 3–4aastased poisid katsuvad ja mþned ka hþþruvad tunnis oma suguelundeid. Kolleegidega nþu pidades tekkis tal mþte, et äkki on tunni ßlesehitus teistsugune, kui oli tÜÜlt lahkunud pedagoogil, keda lapsed olid pikalt tundnud; see aga on pþhjustanud lastes ärevust, mida nad enese katsumisega maandada pßßavad. Ta otsustas järgmisel kohtumisel vþtta rohkem aega huumoriks ja avatud suhtlemiseks ning mängida lþbusaid mänge, et anda aega temaga kohanemiseks. Arvatakse, et suurem masturbeerimise vajadus vþib selles vanuses lastel olla seotud emast eraldumise ning sellega seotud ärevuse ja hirmudega. Laps peab iseseisvalt hakkama saama asjade ja olukordadega, mille eest alles mþni aeg tagasi vastutas ema. Muutused toimuvad ja vastutus laieneb lastekollektiivi minekuga. Täiskasvanul tasuks rahulikuks jääda, kui ta avastab oma suguelundeid katsuva vþi masturbeeriva lapse. Väikese lapse tähelepanu juhitakse teiste tegevuste juurde.

12 -ÂŻ2+!,!343Ă„')3

Suuremale, kel varsti koolitee ees, vþib lihtsalt teada anda, et see on väga isiklik tegevus, millega ei tegelda teiste juuresolekul. Latentsiperiood – noorem kooliiga. Lapse seksuaalsus on vþrreldes puberteediga veel varjatud. See on ettevalmistuse etapp, et olla valmis suurteks kehalisteks ja vaimseteks muutusteks. Laste sooline käitumine varieerub suuresti. Lapsed soovivad senisest enam privaatsust – riietuda ja pesta, ilma et täiskasvanud aitaksid vþi juures oleksid. Vanemad ja nende arvamus on kßll veel tähtsad, kuid ßha olulisemaks muutub sþprade mþju. Sþpru valitakse sarnasuse alusel. Kui 7–8aastased eri soost lapsed mängivad veel meeleldi koos, siis 10–12aastased eelistavad samasooliste seltskonda. Toimub pidev enda vþrdlemine teistega, mille tulemusena areneb mina-pilt. Välimust ja keha puudutav on tähtis ning haavutakse kergesti. Seksuaalsust vþidakse ka eitada, tunda häbi ja vastikust. Vahel vþib ilmneda agressiivsus vastassoo suhtes. Esineb armumist perekonnast väljaspool seisvasse isikusse, kes on tunduvalt vanem. See vþib olla tuntud laulja, näitleja, þpetaja vþi treener. Lapse eesmärk pole siiski suhe temaga, vaid vajadus imetleda oma iidolit distantsilt. Mida lähemale puberteedieale, seda ambivalentsem on laste käitumine. Proovitakse erinevaid soorolle, mis vþib täiskasvanutele mþnikord olla tþeline katsumus. Vanemad saavad oma käitumisega kas toetada vþi lammutada laste soolist enesehinnangut. Selle perioodi lþpul toimuvad ka suured fßsioloogilised muutused. Tßdrukutel jþuab kätte menstruatsioon ja poistel algavad pollutsioonid ehk seemnepursked. Puberteediiga. Puberteedieaga saavutavad lapse suguelundid fßßsilise kßpsuse ja toimuvad suured hormo-


naalsed muutused. PsĂźhholoogilises mĂľttes integreeruvad varase lapseea ja oleviku kogemused, mis peegeldub käitumises. Mida lähemale nihkub puberteediiga, seda rohkem avaldub seksuaalhuvi. Tekivad kahtlused oma seksuaalsuse suhtes, seetĂľttu hakatakse katsetama, mille taga vĂľib olla soov saada iseenda kohta rohkem teada. Vahel on seksuaalkatsetused suunatud ka sama soo esindajale. Mitmeid neutraalseid tegureid kogetakse seksuaalsete stiimulitena. Käitumine vĂľib olla ebajärjekindel ja vastuoluline. Meedia mĂľjul ei tehta seksuaalseid katsetusi mitte sisemisest vajadusest, vaid soovist tegutseda ideaalkujutluse sarnaselt. Tähtis on kuuluda eakaaslaste hulka, leida “keegi, kes oleks tĂľeline, tunneks nii nagu minaâ€?. Kui masturbeerimine oli lapseea varasematel perioodidel pĂľhiliselt pinget langetava iseloomuga, siis nßßd kaasnevad sellega fantaasiad armumise objektist. Seoses tunnete ja tungide pealetungiga vĂľib noorukil sĂźveneda ropendamissoov. Selle pĂľhjuseks on raskused toimetulekul kĂľigega, mis on seotud keha muutuste ja seksuaalsusega.

-)$!,¯(%-!,%.)(+5"05"%24%%$))'! 3%$!2/(+%-!6!,$5" 3%+35!!,(56)*!3%,,%,%6!34!6 +¯)45-).% Teadmine, et ollakse teistsugune kui enamik sþpru, vþib tekitada ßksindust, depressiooni ja isoleerumist. Armastatu tþrjuv olek vþi hßlgamine vþivad viia tunnete eitamise ja kapseldumiseni. Pþgenetakse teistesse eluvaldkondadesse, näiteks muusikasse vþi sporti. Distantseerumise pþhjuseks vþivad olla ka suhtlemisoskuste puudumine, madal enesehinnang vþi tugev sþltuvussuhe vanematest. Tavaliselt on perioodi lþpuks muutunud ka suhted vanemate ja eakaaslastega. Enamasti on seksuaalsed väärtushinnangud integreeritud mina-pilti ja saabub teatud rahunemisperiood. Q

,!34%3%+35!!,+!36!453 Sageli kĂźsivad vanemad, kuidas rääkida väikelapsega seksuaalsusest ja kas sellest Ăźldse juttu teha. Väikelaps seksuaalsuse teemat ei häbene. Ăœks vĂľimalusi on anda lapsele pilt inimese kehast Ăźldiselt, hĂľlmates ka suguelundeid. Väga tähtis on asju nimetada Ăľigete nimedega. Tihti läheb Ăľige rääkimise periood mÜÜda ja 12–13aastasega on tunduvalt raskem sellist jutuajamist alustada, kuna lapsed juba häbenevad seksuaalsusega seotud temaatikat. Loomulikult peab teema valik olema lapsele eakohane.

sSul on þigus Üelda ei. Lapsele antakse teada, et kui keegi tahab teda puudutada intiimsetest kehaosadest ja tahte vastaselt, on tal þigus Üelda ei. Lapsega tehakse ei ßtlemise harjutusi ja mänge.

Oluline on rääkida ka erivajadustega lastega. Erivajadusega lapsed, kelle kognitiivne vþimekus on kehvem kui eakaaslastel, oskavad vähem inimsuhteid ja käitumismotiive lahti mþtestada. Nad saavad ka vähem seksuaalharidust. Nii väikelapsi kui ka erivajadusega lapsi ohustab rohkem väärkohtlemine.

sOn häid ja halbu saladusi. Lapsele räägitakse: “Head saladused on pĂľnevad ja teevad sind Ăľnnelikuks, halvad saladused panevad muretsema ja tekitavad halva enesetunde. Neid on paha hoida.â€? Laps ei pea hoidma halbu saladusi.

Enne vestlust vĂľiks esitada lapsele kĂźsimusi, et aru saada, mida ta juba teab. On oluline, et info vastaks lapse arengule. Kui lapsel on teema kohta kĂźsimusi, aga täiskasvanu lĂźkkab nendele vastamist edasi vĂľi jätab Ăźldse vastamata, tekitab see uudishimu. Laps pßßab uudishimu rahuldada omal käel, eakaaslastega suheldes ja uurides-katsetades. Ta vajab rääkimiseks eakohast sĂľnavara ega pruugi alati teada kehaosade nimetusi. Peale sĂľnavara täiendamise vĂľiks lapsega rääkida järgmistel teemadel: s Kehaosad, nende areng ja hĂźgieen. Lapsele räägitakse keha muutustest seoses kasvamisega. Nimetatakse kehaosi ja kĂľneldakse hĂźgieenist. Paljud erivajadusega lapsed vajavad spetsiaalset Ăľpetust, kuidas pesta keha, sh suguelundeid. Ă•petatakse praktilisi oskusi. sSinu keha kuulub sulle. Lapsele räägitakse, et ta on tähtis ja ainult temal on Ăľigus otsustada, kuidas, millal, kus ja kellel ennast puudutada lasta. On meeldivaid ja ebameeldivaid puudutusi. Lapsele Ăśeldakse: “Halb puudutus ajab sind segadusse, hirmutab vĂľi teeb haiget. Täiskasvanul pole Ăľigus panna sulle kätt riiete alla, puudutada kĂľhtu, tuppe, peenist vĂľi rinda. Kellelgi ei ole Ăľigust sundida sind seda tegema.â€?

sSa vĂľid oma tundeid usaldada. Lapsele Ăśeldakse: “On meeldivaid tundeid, mis annavad sulle hea enesetunde, ebameeldiv tunne seevastu Ăźtleb, et midagi on valesti. Kui sul on halb tunne, siis vĂľid sellest rääkida.â€? Antakse teada, et ta vĂľib emale vĂľi hooldajale halbadest tunnetest rääkida.

sVþþra inimesega ei tohi kaasa minna. Tuuakse näiteid ja pĂľhjendatakse, miks ei tohi vþþra inimesega kaasa minna. Mängude ja harjutuste abil saab näidata, kuidas vastu hakata vþþra inimese survele ja meelitamisele, mida teha konkreetses olukorras. sSul on Ăľigus saada abi. Lastega räägitakse, kelle poole vĂľib oma murega pÜÜrduda. Ă•petatakse, kuidas helistada laste muretelefonil vĂľi laste tugikeskuse numbril. Jagatakse telefoninumbreid. sArmumine, armastus ja seksuaalsuhe. Igas vanuses lastega vesteldakse sellest, mida tähendab armumine ja armastus. Kuidas väljendada poolehoidu ja luua sĂľprussuhet ning kus läheb lubatud käitumise piir. Kooliealiste lastega räägitakse, kellega ja millal vĂľib astuda seksuaalvahekorda, kĂľneldakse rasedusest ja lapse kasvamisest ema sees, sĂźnnitusest. Selle teema juurde vĂľiksid käia arutelud seksuaalsusega seotud raamatute, ďŹ lmilĂľikude ja muu illustratiivse materjali pĂľhjal. Lapsed ja teismelised soovivad arutleda tavaliselt ka isiklike kogemuste Ăźle. Nad vajavad konkreetseid näiteid, mänge ja suhtlemisharjutusi, et omandada oskusi, kuidas luua lähedus- ja sĂľprussuhteid eakaaslasi mittekahjustaval, turvalisel viisil.

-ÂŻ2+!,!343Ă„')313


+ ! 3 6!4 5 3

Seksuaalsuse trepiastmed Foto: Scanpix

3EKSUAALNEARENGJĂ‹TKUBKOGUELUEA JOOKSUL AGASUURIMADMUUTUSEDTOIMUVADLAPSEPĂœLVESJAMURDEEAS3EKSUAALSUSTVĂœIBKIRJELDADATREPINA MIDAMÚÚDA METASAPISIĂ LESPOOLELIIGUME urdeiga tähendab kĂľigi trepiastmete läbikäimist mitmel tasandil: mĂľtetes, tunnetes ja kogemustes. Kogu elu on seiklemine seksuaalsuse trepiastmeil. MĂľnikord tuleb tulla mitu astet tagasi allapoole ja alustada ronimist otsast peale. On hea teada, et kui sa pead mĂľnikord pettuma vĂľi sind saadab ebaĂľnn, vĂľid sa ĂźlesrĂźhkimist uuesti alustada, omas rĂźtmis. Seksuaalsuse trepil ei ole oluline ainult aeg esimesest suudlusest esimese suguĂźhteni, vaid veel palju muudki: pidevalt toimub pĂľrutavaid muutusi nii mĂľistuse, tunnete kui ka bioloogia tasandil.

M

Kas tunned ära, millisel astmel sa oled? 1. Ema-isa, naine-mees 2. Armumine kuulsustesse 3. Tuttav-salajane 4. Tuttav, sþbrale räägitud 5. Sa meeldid mulle 6. Käest kinni 7. Kiss me 8. Kas nii on hea? 9. Valmis seksuaalvahekorraks Esimene aste: ema-isa, naine-mees Mängueas armutakse mþnda tuttavasse täiskasvanusse. Tßdrukud tahavad abielluda isaga ja poisid emaga. Hakatakse huvi tundma oma päritolu vastu: kust lap-

14 -ÂŻ2+!,!343Ă„')3

sed tulevad, mis on poistel teistmoodi kui tĂźdrukutel. Juba väikesed lapsed teevad tutvust oma kehaga ja märkavad, et paljude kohtade katsumine on mĂľnus. Teine aste: armumine kuulsustesse Sinagi oled kindlasti olnud armunud mĂľnda kĂľigile tuntud ja paljudest jumaldatud kangelasse. Paljud imetlevad filmitähti vĂľi sportlasi. Need on turvaliselt kauged, igati sobivad eemalt armastamiseks ja kaugelt igatsemiseks. Kolmas aste: tuttav-salajane Sellel trepiastmel armud mĂľnda tuttavasse inimesse oma lähikonnast, aga sa ei räägi sellest kellelegi ega näita oma tundeid. Ta on sinu salaarmastus. Murdeea muutused hakkavad huvi pakkuma: mis juhtub, kui tĂźdrukust saab naine ja poisist mees? Milline on minu keha? Ă•pitakse leppima oma kehaga ja sellega, et inimesi on igasuguseid. Neljas aste: tuttav, sĂľbrale räägitud Julgus kasvab, sa julged juba oma armumistest sĂľbrale rääkida. Ăœhtlasi pead enda jaoks selgeks mĂľtlema, mis on sĂľprus, Ăľppima olema sĂľber ja aru saama, kes on sinu usalduse vääriline sĂľber, kellele vĂľid rääkida ka oma armumistest. Viies aste: sa meeldid mulle Nßßd saab sinu armumise objekt sinu tunnetest teada kirjakeste, SMSide, e-kirjade vĂľi sĂľnumitooja kaudu, aga ikka veel ei julge sa temaga otse suhelda. Vastuarmastus on liigne luksus. Murdeeas kehaga toimuvad muutused leiavad tavaliselt aset just nßßd. Eneserahuldamine ehk masturbatsioon vĂľib sageneda ning tekitada hämmeldust ja piinlikkust. Sa harjud pikkamÜÜda sellega, et muutud teistsuguseks, täiskasvanuks. Selle vanusega kaasneb suur uudishimu: mis täiskas-


-¯2+!,!343Ä')315


25"2))+

vanute magamistubades tegelikult toimub vĂľi milline on homoseksuaalne armastus.

eelmängu þppimine ja valmidus kogeda ßhiseid naudinguid ehk petting.

Kuues aste: käest kinni Kui oled sel astmel, räägid ja näitad välja, et sa käid kellegagi. Armumine on sinu ja partneri ßhine kogemus ja te tahate seda tervele maailmale näidata. Kogu energia kulub sellele, et olla oma väljavalitu lähedal, hoida tal käest kinni ja jagada temaga armumist. Seksuaalset erutust suhtlemisega tavaliselt veel ei kaasne. Igaßks vþib ßksi unistades erutuda, aga koos olles ei julgeta vþib-olla millestki rääkidagi. Sellel astmel on kþige tähtsam kogemine ja jagamine tunnete tasandil. Ka lahkuminekute pettumus ja hßljatustunne tekitavad sinus suurt tunnetemÜllu! Suhte otsasaamine vþib paista maailma lþpuna – ja see kogemus mþjutab sageli kþiki eluvaldkondi: þppimisest koduse eluni. Need kriisid annavad sulle tegelikult kindlust, et oled ellujääja ja saad ka ise hakkama. Kiiresti kogunev julgus paneb katsetama, parimal juhul positiivses suunas. See on vþimalik, kui oled eelnevalt saanud vajalikku teavet ja tuge. Julgemaks muutumine tekitab sinus tunde, et lþpuks ometi kontrollid sa oma seksuaalsust ja suudad ßhendada kþik seksi tasandid: mþistuse, tunded ja bioloogia.

Ăœheksas aste: valmis seksuaalvahekorraks Kui oled juba seksi trepiastmel, oled leidnud partneri, kellega olete vastastikku nii sĂźgavalt armunud, et ootate suhtelt ka juba suguĂźhet. See vĂľtab oma aja, ei maksa kiirustada. Fßßsiline vahekord ja armastustunne seovad, nii et Ăľigupoolest vĂľid seksides kogeda nii fßßsilist kui ka psßßhilist naudingut. Selleks ajaks on sul juba piisavalt vajalikku teavet seksiga seotud riskidest ja oskus end nende eest kaitsta. Sa peaksid olema valmis seda oskusteavet kasutama. VĂľime enda eest vastutada ja oma partnerist lugu pidada peaks olema mĂľlemal nii arenenud, et paarisuhtes arvestatakse mĂľlema seksuaalsusega nii bioloogia, tunnete kui ka mĂľistuse tasandil. Seksuaalsuse astmeid mÜÜda tuleb mĂľnikord ka allapoole minna ja alustada Ăźlespoole sammumist uuesti. Eriti siis, kui leiad uue partneri ja sinus ärkab seksuaalsus tema suhtes. Q Refereeritud raamatust „Nii kuum on tunne! Noorte oma seksiraamat“ (Pia Brandt, Erja Korteniemi-Poikela, Raisa Cacciatore, Maarit Huovinen. Kirjastus Menu 2010)

Seitsmes aste: kiss me Partneriga suhtlemine seostub juba seksuaalse erutusega. Suudlemine ja kallistamine on sinu jaoks seitsmes taevas. Seda astet nimetatakse mĂľnikord ka maasikaetapiks, sest teist julgetakse puudutada kuni kaelani, Ăźlejäänud keha veel mitte. Ăœksinda teki all vĂľib end hellitada, Ăľppida end puudutama ja endale seksuaalset naudingut pakkuma. Enesekontroll ja partnerist lugupidamine on sellel astmel olulised ĂľpiĂźlesanded.

.//24%3%+35!!,3%$ À)'53%$ Igal noorel on þigus: 1. Iseseisvale elule Õigus elule, þigus olla tema ise, teha iseseisvaid otsuseid ja väljendada oma arvamust. 2. Seksuaalsusele Õigus nautida oma seksuaalsust ja oma keha.

Kaheksas aste: kas nii on hea? Julged juba koos oma partneriga katsetada, mis sinu – ja tema – arvates on hea. Suhe on nii turvaline, et mþlemad teavad, et hellitused vþib lþpetada kohe, kui miski enam hea ei tundu. Eesmärk ei ole vahekord, vaid läheduse kogemine ja teineteise kehaga tutvumine,

16 -ÂŻ2+!,!343Ă„')3

3. Puutumatusele Mitte kellelgi ei ole þigust noort, hoolimata tema soost, seksuaalsetest eripäradest vþi arenguastmest, kiusata, tþrjuda ega solvata. 4. Oma seisukohale Õigus avaldada oma arvamust, kui räägitakse tema seksuaalsusega seotud teemadest vþi otsustatakse nende ßle. 5. Oma kehale Õigus välja näidata seksuaalset iha ja þigus taganeda vþi keelduda seksuaalse tegevuse mis tahes etapis. 6. Kaitsele Õigus end kaitsta ja kaitset leida soovimatu raseduse, suguhaiguste (ka HIVi) ning seksuaalse ärakasutamise eest.


MĂ•JUD

5.%3#/ (OLLANDI2ADBOUDIÄLIKOOLI JAKUUEPARTNERRIIGIKOOSTÚÚSVIIDI AASTALLËBIULATUSLIKUURINGKOOLISTSAADAVA SEKSUAALHARIDUSE3( KULUDEJAKULUEFEKTIIVSUSEHINDAMISEKS

Tekst: Kai Part, Tartu Ăœlikooli naistekliinik, Eesti Seksuaaltervise Liit Foto: Scanpix

!

nalßßsis kasutati 12 uuringu andmeid, mille pĂľhjal leiti, et kooli SH on alates 1990ndatest jĂľudnud järjest suurema osani Ăľpilastest ning et on kindel seos koolist SH saamise ja heade seksuaalteadmiste vahel. Kuigi head teadmised ei garanteeri riskivaba seksuaalkäitumist, on ometigi selge, et koolist teadmisi saada on vähem riskantne kui isiklikust kogemusest Ăľppides. Kehvade seksuaalteadmistega teismelistel on soovimatu raseduse risk omakorda kolm korda suurem vĂľrreldes heade teadmistega noortega (Haldre jt, 2009). Nßßdseks on ka andmeid, mille järgi koolis SHd saanud 16–24aastased naised kasutasid pea kaks korda tĂľenäolisemalt tĂľhusaid rasestumisvastaseid meetodeid, vĂľrreldes koolis SHd mitte saanud sama vanade naistega (Part jt, 2008). 5.–9. klassis läbiviidava SH kogukulude hindamisel kasutati WHO-CHOICE standardmetoodikat. Leiti, et 1991–2009 kulus SH läbiviimiseks kokku 62,8 miljonit krooni, millest lĂľviosa moodustas SH läbiviimise kulu (palk ja Ăľppematerjalid) ja väiksema osa Ăľpetajakoolitus. Näiteks 2009. aastal kulus SHle 9160 krooni kooli ja 370 krooni Ăľpilase kohta aastas ning kulu Ăźhe koolitust saanud Ăľpetaja kohta oli 2220 krooni. Teiste uuritud riikidega vĂľrreldes oli Eesti seksuaalhariduse maksumus väiksemate hulgas, kuna kooli Ăľppekavasse integreeritud SH tagab selle jĂľudmise vĂľimalikult paljude Ăľpilasteni. KULUTĂ•HUSUSE ANALĂœĂœS KulutĂľhususe analßßsis arvutati kumulatiivne ennetatud negatiivsete tervisesĂźndmuste hulk ja kulu perioodil 2001–2009 ning vĂľrreldi seda SH kuludega samal perioodil. Negatiivseteks tervisesĂźndmusteks loeti soovimatud rasedused – kĂľik abordid ja 50% sĂźndidest 15–19aastastel ning kĂľik abordid ja 10% sĂźndidest 20–24aastastel; registreeritud suguhaigused ning HIV-nakkused 15–24aastaste hulgas. Tulemuste tĂľlgendamisel arvestati tĂľsiasjaga, et pole vĂľimalik täpselt mþþta kooli SH mĂľju ulatust tervisesĂźndmustele, mistĂľttu arvutati SH kuluefektiivsus kolme

eri stsenaariumi järgi – mþju 25%, 50% ja 75% ulatuses. Kulutþhususe analßßsi tulemused kohandati demograafilistele muutustele ja muutustele seksuaalelu alustamise vanuses, mis toimusid vaadeldaval perioodil; HIV-nakkuste puhul kohandati tulemused ka lisaks nakkuse ßlekandeviisile (arvestati vaid seksuaalsel teel levivaid juhte). Leiti, et aastatel 2001–2009 vähenes 15–19aastastel abortiivsuskordaja 45% vþrra, registreeritud suguhaiguste arv

+%(6!$%3%+35!!,4%!$-)34%'!4%)3-%,)34%,/.3//6)-!452!3%$53%2)3++/,- +/2$!3552%-6À22%,$%3(%!$%4%!$-)34%'!.//24%'! 62% vþrra ja HIV-nakkuste arv 96% vþrra. Sihtrßhmas (15–24aastased koolis SHd saanud naised) jäi vaadeldaval perioodil toimumata 4280 soovimatut rasedust, 7240 nakatumist suguhaigustesse ja 1970 nakatumist HIVi. SH mþju eri stsenaariumide rakendamisel leiti, et SH 25% mþju korral oli kulu ßhe tervisesßndmuse ennetamiseks 18 738 krooni; 50% mþju korral 9370 krooni ja 75% mþju korral 6250 krooni. Kui seda kulu vþrreldi HIV-positiivse inimese ravikuludega, siis leiti, et SH kulutused olid tasa HIVi ravikuludega juba hetkel, kui SH kaudu oli ära hoitud 83 HIV-nakkust 1970st (4%) perioodil 2001–2009. Seda tulemust vþib pidada konservatiivseks, kuna arvesse ei vþetud abordiga kaasnevaid tervishoiukulusid ja suguhaiguste ravikulusid, samuti tervisega mitte seotud mþjusid. Kokkuvþttes leiti, et kooli seksuaalharidus on seotud vastutustundlikuma seksuaalkäitumisega ning on ka majanduslikult igal juhul kulutþhus. Q UNESCO uuringu detailse ßlevaate leiad: http://www. unesco.org/new/fileadmin/MULTIMEDIA/HQ/ED/pdf/ CostingStudy.pdf

-ÂŻ2+!,!343Ă„')317

552).'

Seksuaalhariduse


+ ! 3 6!4 5 3

Teismelisena

EMAKS

+UIAASTANEJĂ‹Ă‹BRASEDAKS SIIS KESOTSUSTAB MISSAABEDASIn KASSĂ NNITADAVĂœITEHAABORTI 3EADUSEJĂ‹RGIPEABALLAAASTASELOLEMAABORDITEGEMISEKS VANEMALUBA!GAKUILAPSEVANEMJANOORONERIARVAMUSEL Tekst: Sirje Maasikamäe Foto: Scanpix

Liidus. Ka teised uuringud (vanemate teismeliste hulgas) näitavad rasestumisvastaste meetodite, sh kondoomi suuremat kasutamist.� Kui mitmed senised suundumused (kohustuslik seksuaalharidus koolis, tasuta noorte nþustamiskeskuste vþrgustiku tÜÜ jm) jäävad pßsima, siis vþib Kai Parti hinnangul loota, et teismeliste raseduste arv väheneb veelgi.

.

aistearst ja noortenĂľustaja Kai Part tĂľdeb, et 14aastasi rasedaid tuleb väga harva ette. SĂźnniregistri ja raseduskatkestusandmekogu pĂľhjal ei olnud 2010. aastal Ăźhtegi 14aastast sĂźnnitajat ja 11 samas vanuses tĂźtarlast otsustas raseduse katkestada. 15–17aastaste hulgas oli eelmisel aastal 175 sĂźnnitajat ja 235 raseduse katkestajat. VĂľrdluseks 15 aasta taguse ajaga (1996) on selles vanuses teismeliste raseduskordaja (rasedused 1000 samas vanuses naise kohta) Ăźle kahe korra vähenenud. Kai Part: “Tuleb silmas pidada, et paralleelselt teismeliste raseduste arvu vähenemisega on seksuaalelu algus nihkunud alates 1980ndatest mĂľnevĂľrra varasemasse ikka, kuigi Tervise Arengu Instituudi HIV-uuringute andmetel on keskmine esimese seksuaalvahekorra vanus pĂźsinud 2000ndatel muutumatuna umbes 17. eluaasta juures. Samal ajal on kooliĂľpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC uuring) andmetel 15aastaste seksuaalkogemusega noorte hulgas kondoomikasutus Ăźks suuremaid Euroopa

18 -ÂŻ2+!,!343Ă„')3

PROBLEEMI MITU TASANDIT Kui 14aastane jääb rasedaks, on tekkinud olukord naistearsti sĂľnul väga mitmetahuline. â€œĂœks on juriidiline, teine nĂľustamise tasand. Asjal on ka sotsiaalne ja psĂźhholoogiline kĂźlg. Ideaaljuhul peaks seadused toetama teismelise pikemaajalist toimetulekut ja tema nĂľustamisprotsessi, kuid alati see paraku nii pole.â€? Kas sĂźnnitada vĂľi teha aborti, seda peaks saama otsustada teismeline ise. “Professionaalsete nĂľustamisreeglite järgi peab inimene saama ise otsustada – ei nĂľustaja ega keegi teine saa teismelise eest otsuseid langetada. Kuid Ăľigus noorel ise otsustada ei tähenda, et ma Ăźtlen: “Eks sa ise teadâ€?,â€? selgitab Kai Part. “TĂźdrukut tuleb nĂľustada nii, et ta leiaks ise vastuse ja oleks vĂľimeline tegema otsust, mis oleks tema enda huvides. Tuleb teda toetada, et ta suudaks mĂľista, millised on tema vajadused ja toimetulekuvĂľimalused.â€? Sellised juhtumid lahendatakse alati individuaalselt ning Ăźht ja ainuĂľiget vastust niisugusel puhul ei ole. “Alati uurime teismeliselt, kas vanem vĂľi keegi täiskasvanutest teab rasedusest, ja julgustame vanemaga rääkima. MĂľnikord tullakse tagasi ja Ăśeldakse, et vanemaga rääkida oli raske, aga samas oli sellest abi. MĂľnikord pole aga teisme-


lisel tĂľesti vĂľimalik vanematega rääkida – nad kas elavad kaugel vĂľi on suhted perekonnas nii keerulised, et enam omavahel ei räägitagi.â€? LAPS, KES ON HĂ„DAS Kai Part näeb teismeliste raseduste taga sĂźgavamat probleemideringi. “NĂľustajana näen ma last, kes on hädas, kuid kes unistab oma Ăľnnest. Enamasti pole 14aastaselt rasedaks jäämise taga kĂźps soov saada emaks. Vahel olen abiks kutsunud ka sotsiaaltÜÜtaja, kellega koos saame arutada – mĂľnikord on vaja sekkuda perevägivalla kĂźsimustesse, aidata teismelisel leida Ăźhikatuba ja ĂľppimisvĂľimalusi vĂľi on talle vaja hoopis järjepidevat psĂźhholoogilist abi. Kui tĂźdrukul ja tema partneril on väga suur vanusevahe, siis minul kui nĂľustajal tekib kohe kĂźsimus, kas see suhe toimib vĂľrdsetel alustel ja kas tĂźdrukul on probleeme oma päritoluperes. Miks ta on loonud suhte endast palju vanema mehega?â€? Sageli on tĂźdrukul pind jalge alt läinud ja suhte taga on soov pääseda kodust, et luua oma elu ja stabiilsem reaalsus. “Me pßßame noorest aru saada ja temaga rääkida. KĂźsime, mis suhe on tal oma partneriga, kas ta toetab tĂźdrukut; missugused on tema suhted vanematega, kas nad aitavad.â€? Pole harv, et lapse isa, kuuldes neiu rasedusest, kaob silmapiirilt. Kui tĂźtarlaps otsustab teha aborti, siis seaduse järgi peab alla 18aastasel olema selleks vanema nĂľusolek. Ent kui arvamused lähevad lahku ja vanem ei anna luba? Siis seaduse järgi otsustab kohus. “Aga missugune on 14aastase vĂľimekus pÜÜrduda kohtu poole?â€? kĂźsib Kai Part. Kui meil täiskasvanuna on vaja mingis kĂźsimuses kohtu poole pÜÜrduda, kas me siis teame kohe, kuidas seda peaks tegema? “Paljudes Euroopa Liidu riikides ei sisalda seadused lapsevanema kaasamise kohustust alaealise abordi kĂźsimuses. MĂľnes riigis saab teismeline ise otsustada, aga vanemale tuleb rasedusest teatada. VĂľi on kolmas vĂľimalus – seadus vĂľimaldab nĂľusoleku alaealise raseduse katkestamiseks anda ka mĂľnel muul täiskasvanul, näiteks nĂľustajal vĂľi juristil,â€? märgib Kai Part. Teadusuuringutes on leitud, et kohustuslik vanemate kaasamine abordiotsusesse ei paranda teismelise-vanema vahelist suhtlemist ning vĂľib hoopis tĂľkestada teismelise pÜÜrdumist meditsiiniasutusse. „Juuresolevas juhtumis on aga vastupidine olukord: 14aastase tĂźtarlapse rasedust soovib katkestada hoopis

4/%4534%)3-%,)34%,% 2!3%$!4%,% Teismeline rase vajab igal juhul toetust. Nßßd on Caritase eeskujul loodud projekti “Hea algusâ€? raames ka Tartu Noorte NĂľustamiskeskuse juurde teismeliste rasedate tugigrupp.

tema ema ja vastavalt seadusele saab sellise loa anda kohus. Kuid kas parima lahenduse saab ikka anda kohtunik kohtusaalis vĂľi pigem on parem professionaalne nĂľustamine, kĂľigi asjaosaliste Ăźhise laua taha toomine ja pßßd saavutada mingitki ĂźksteisemĂľistmist ja vastastikust toetust? Ning mitte väheoluline tĂľik: kuidas viidaks antud juhtumi puhul kohtuotsus täide – oletades, et kohus otsustab emale anda Ăľiguse teismelise raseduse katkestamiseks? Rasedus ju ei oota kohtuotsust, vaid kasvab.â€? Kai Part tĂľdeb, et paraku ei lähe alati nii, et pärast lapse sĂźndi hakkavad asjad iseenesest laabuma ja kĂľik saab korda. “Sageli asendub esmane Ăľhin lapsesaamise mĂľttest mĂľne nädala jooksul pessimistlikuvĂľitu reaalse arusaamaga oma olukorrast. Teismelise rasedaga tÜÜtades tuleb varuda aega: teinekord kulub mitmeid kohtumisi, enne kui lĂľplikule otsusele jĂľutakse. Kuid siis on see ka sĂźgavamalt läbitunnetatud otsus. Abordis on harjutud nägema alati probleemi, kuid nii mĂľnigi kord on see mĂľne inimese elus just lahendus.â€? Praegu on seksuaalelu alustamise legaalne vanus 14 eluaastat (st täiskasvanu ei tohi olla vahekorras noorema kui 14aastase isikuga), aga seksuaaltervise liidu arvates tuleks seda vanust tĂľsta 15. vĂľi isegi 16. eluaastani. “See kaitseks lapsi, et täiskasvanud ei kasutaks neid ära,â€? tĂľdeb Kai Part. Q

Olen 14aastane neiu. Mul on oma noormees ja ta on 20aastane. Ma olen 10. nädalat rase. Naistearst ßtles, et minu ja lapsega on kþik korras ja et ma olen vþimeline sßnnitama. Mina ja mu poiss tahame seda last. Kuid mul on probleem vanematega. Mu ema ja isa elavad lahus. Ma elan ema juures ja ema käsib mul aborti teha. Isa ßteb, et tema on nþus mind toetama, aga tema juurde elama ma minna ei saa. Ma ei tea, mida teha. Kas ma pean ikkagi aborti tegema?

!!34!.%/.0))2!45$ 4%/6À)-%'! Andra Olm, Justiitsministeeriumi þiguspoliitika osakonna eraþiguse talituse nþunik 14aastane alaealine on piiratud teovþimega isik, mistþttu on vanematel tema suhtes esindusþigus. Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus näeb piiratud teovþimega isiku raseduse katkestamise osas ette erinormi. Nimetatud seaduse § 5 lþike 2 kohaselt vþib piiratud teovþimega naise raseduse katkestada tema enda soovil ja tema eestkostja nþusolekul. Kui naine ei ole raseduse katkestamisega nþus vþi ei suuda tahet avaldada vþi kui eestkostja raseduse katkestamisega ei nþustu, vþib raseduse katkestada ßksnes kohtu loal. Seega ei ole vþimalik vanematel kohtu loata nþuda, et 14aastane tulevane ema oma raseduse katkestaks.

-ÂŻ2+!,!343Ă„')319


03Ă„ ( ( / ,/ / ' ) !

Appi, olen rase! Tekst: Birgit Rþngelep, Heidi Rätsep Foto: Scanpix

“Appi! Ma olen vist rase! Mis nßßd saab? Mida ma teen? Kuidas ma hakkama saan? VĂľtan julguse kokku ja registeerin end naistearsti vastuvĂľtule. Hirm sinna minna on meeletult suur. Mitu korda käib peast läbi mĂľte, et jätan ikkagi minemata. Ă„kki ma polegi rase, äkki see läheb ise Ăźle. Arst uurib: “Mida sa kavatsed teha? Kas soovid lapse alles jätta? Kuidas sa temaga hakkama saad? Millal sa aborti tuled tegema? Ei tulegi?â€? Tulles arstilt, on mul pisarad silmis. Mida ma edasi teen? Kellega ma räägin? Lapse isa ei taha lapsest midagi kuulda. Ăœtleb, et pole tema oma! Et olen ise sßßdi. Ma ei julge emale rääkida. Ta hakkab karjuma. Ma ei tee ju aborti, ei tapa ju ometi oma last! Ta on minu laps! Mina otsustan ju! Ma vist ikkagi pean emale Ăźtlema. Ta saab niikuinii aru! Kool! Oh, Ăľudust! Mul jääb ju kool pooleli! Olgu, helistan kĂľigepealt sĂľbrannale. Tema oskab nĂľu anda. Loodan, et saan tuge ja toetust oma emalt, lähedastelt. Pisaraid pĂźhkides suundun lĂľpuks koju, mĂľtted oma tulevase lapse juures ja sĂźdames lootus... lootus, et ema mĂľistab ja toetab mind...â€? (Kairi, 16aastane) Teismelise ema tingliku koondportree kirjelduses on Ăźks domineeriv joon: puudub usalduslik suhe emaga. Väga sageli on tegu n-Ăś mureperega: isa peres ei ole, emal vĂľivad olla sĂľltuvusprobleemid vĂľi vahetab ta järjepanu mehi. VĂľi on peres palju lapsi, ema-isa käivad mitme koha peal tÜÜl ja neil ei jätku lastele aega ega tähelepanu. Sageli tunneb just vanim tĂźtar, et on armastusest ilma jäänud. Aga seda,

20 -ÂŻ2+!,!343Ă„')3

mida kodus napib, minnakse otsima mujalt. 2002. aasta algusest tÜÜtab MTĂœ Caritas teismelisena lapseootele jäänud ja sĂźnnitanud emadega ning asenduskodu kasvandikest noorte emadega. Caritase tÜÜ lähtekohaks on väärtustada ja toetada elu. Me respekteerime tĂźdruku otsust. Otsust sĂźnnitada vĂľi loobuda lapsest. Olukorras, kus noorte abortide arv on endiselt väga suur (ca 14,5% kĂľigist abortidest teevad kuni 19aastased), väärib iga otsus elu säilitada kiitust ja tuge. TĂźdruku elu ei lĂľpe lapse sĂźnniga, laps ei takista tema edasist arengut, kui ema Ăźmber on hästi toimiv ja turvaline vĂľrgustik. Kui peres puudub tugi ja tĂźdruk ega tema sugulased ei soovi sĂźndivat last kasvatada ning annavad lapse pärast sĂźndi kohe adoptiivperre, tuleb ka sellist otsust sallida. TOETUST JA TĂ„HELEPANU Oma nooruse ja emaduseks ettevalmistuse puudumise tĂľttu vajab teismeline ema toetust ja tähelepanu igal juhul. SeaduspĂľhiselt saadakse teovĂľimeliseks täiskasvanuks 18aastaselt. Kas ka kĂźpseks lapsevanemaks? On oluline teadvustada teismelise ema arengukonteksti, mis aitab mĂľista, miks käitub ta lapsevanemana sobimatult. Emaks ei saada ju hetkega, selleks kasvatakse. MĂľnel tĂźdrukul on emaduseks rohkem eeldusi kui teisel. Teismelised emad ei moodusta Ăźhtset gruppi – nad erinevad kognitiivse arengu, isikuomaduste ja kĂźpsusastme poolest. Meenutagem korraks oma teismeiga, kui vĂľisime mĂľelda: “Kas ma olen piisavalt ilus, kas mu puusad on liiga laiad? Mida teised


minust arvavad?â€? Uksed paukusid, pisarad tulid iseenesest * Paljudele tĂźdrukutele vĂľib rasedus olla aeg, mil Ăźldse silma. Lisage juurde veel rasedus ja sellega kaasnevad hor- esimest korda väljendatakse usku tema toimetulekuoskusmonaalsed muutused... tesse ja huvi temaga toimuva vastu. AinuĂźksi teadmine, et Teismelisi, kuni 19aastaseid sĂźnnitajaid on Eestis igal keegi on abiks, avaldab positiivset mĂľju. aastal Ăźle tuhande, s.o umbes 7,5% kĂľigist sĂźnnitajatest. * Usaldus ei pruugi tekkida nii kiiresti, kui tahaks, Varase emakssaamisega kuid järjepideva toetuse ja kaasnevad riskid on sageli hoole korral ei ole toetava ini6!2!3%%-!+33!!-)3%'! haridustee katkemine, mese olemasolu teismelisest Ăźksikvanemlus, vaimse emale enam nii harjumatu. +!!3.%6!$2)3+)$/.3!'%,) tervise probleemid, tÜÜtus, Väheneb ka usalduse proovilevaesus. Riske on vĂľimalik (!2)$534%%+!4+%-).% Ă„+3)+ panek testimaks, mil määral vähendada, parimal juhul vĂľib toetajat pĂźhendada oma vältida, kui teismeliselt sĂźn- 6!.%-,53 6!)-3%4%26)3% saladustesse ning olla teesknitanut mĂľistetakse ja ta lematult see, kes tegelikult 02/",%%-)$ 4žž453 6!%353 saab igakĂźlgset infot, tĂľhuollakse. sat sotsiaalset ja emotsio* Toetussuhte pĂźsivuse naalset tuge, praktilist toetust beebi esimestel elukuudel, katsetamiseks vĂľib teismeline ema teha esialgu koguni vanemluse koolitust lapse esimestel eluaastatel ning abi midagi niisugust, mille teab olevat hea pĂľhjus abistamisest loobumiseks. Siis tuleb talle mĂľista anda, kui kohatu oli kuni 3aastase lapse hoidmisel koolis Ăľppimise ajal. Caritase noore ema kool on seadnud Ăźlesandeks aidata tegu, aga tema ise on siiski teiste silmis väärtuslik. teismelisel emal aru saada iseendast ja oma käitumisest (teismeea ja lapsevanema rollikonflikt) ning Ăľppida uut NOORE EMA KOOL JA TASUTA LAPSEHOID rolli lapsevanemana, kes mĂľistaks lapse vajadusi. Tallinnas Noore ema kool on mĂľeldud väga noortele rasedatele ja ja Pärnus tegutsev Caritase noore ema kool on kodune ja emadele. RĂźhmad käivad koos korra nädalas Tallinnas ja turvaline, sĂľbraliku ja usaldusliku, noort austava ja hoo- Pärnus. Tallinnas (Erika 7a) toimub kool igal reedel kell liva Ăľhustikuga. See on aluseks headele, usalduslikele 16, info telefonil 682 8414 vĂľi birgit@caritas.ee. Pärnus suhetele teismeliste emadega, kellega on vĂľimalik teha kooli toimumise päevad ja kellaajad muutuvad, infot saab telefonil 5346 6288 vĂľi malle@caritas.ee. koostÜÜd nii personaalselt kui ka rĂźhmas. Euroopa Sotsiaalfondi ja MTĂœ Caritas Eesti koostÜÜs käivitunud projekt “Noored emad taas kooli ja/vĂľi tÜÜleâ€? CARITASE SOOVITUSED ABISTAJATELE * Kui teismeline ema näeb, et lähedased ja professio- kestab 2010. aasta jaanuarist 2012. augustini. Noortele naalsed aitajad temasse usuvad, hakkab ta ka ise endasse emadele pakutakse Tallinnas ja Pärnus tasuta lapsehoidu Ăľppimise ja tÜÜ otsimise, samuti katseajal tÜÜtamise ajaks. rohkem uskuma ja ennast usaldama. * Teismelisele emale tuleb igal vĂľimalikul juhul kin- Info telefonil 682 8414 vĂľi birgit@caritas.ee. Pärnus saab nitada, et ta saab hakkama – kui kohelda teda suutliku infot telefonil 5346 6288 vĂľi malle@caritas.ee. Q ja vastutustundliku vanemana, käitub ta sellele vastavalt. Kui noor ema märkab, et ta suudab hakkama saada, muutub ta julgemaks ja tema oskusedki paranevad. * Muutused viib ellu teismeline ema ise! See peab olema teismelise ema enda soov, tal endal peab olema tahe “Ema, ma vajan sinu toetust, mĂľistmist, et sa ei keeraks mulle pingutada enda ja lapse nimel. Loomulikult vajab ta kĂľige selga. Ei loeks mulle moraali, vaid oleksid mu kĂľrval, aitaksid selle juures abi, kuid tema eest ei tohi ära teha kĂľike, vaskohaneda ja harjuda raseduse ja väikse beebiga. Aitaksid mul tutus peab jääma talle endale. ette valmistuda selleks, mis mind ees ootab. Et sa ei viskaks * Parim, mida lähedane vĂľi professionaalne aitaja teismind koos lapsega tänavale. Kuidas ma peaks seal Ăźksi hakmelisele emale pakkuda saab, on kindel ja usalduslik suhe, kama saama? Ei karistaks mind selle eest, et minu sees kasvab Ăźks pisike beebi, sinu lapselaps.â€? mis loob vĂľimaluse rääkida asjust, mis talle korda lähevad. Mida varem luuakse usaldus, seda suurem jĂľud on toetussuhtel! Siis on teismeline valmis rohkem avanema ja vĂľtab paremini kuulda ka ĂľpetussĂľnu, mis aitabki luua turvalise Ăľhkkonna. “Ma usun, et sa saad hakkama, ja olen sulle “Et oleksite mu kĂľrval, toetaksite, kuulaksite mind ka siis, kui toeks, kui sa mind vajad!â€? – see on hoiak, mida teismeline beebi on sĂźndinud.â€? ema vajab.

.OORTEEMADE SOOVIDOMAEMADELE

3ĂœBRANNADELE

-ÂŻ2+!,!343Ă„')321


+ ! 3 6!4 5 3

Seksuaalharidusest Eestis

Tekst: Triin Raudsepp, Eesti Seksuaaltervise Liit Foto: Scanpix

%ESTISONSEKSUAALKASVATUSEKVALITEET VIIMASTELAASTAKĂ MNETELMĂ‹RGATAVALT PARANENUD KUIDLOOMULIKULTEIOLE VĂœIMALIKGARANTEERIDA ETKĂœIKNOORED ONSAANUDVĂœISAAVADPIISAVALMĂ‹Ă‹RAL HEALTASEMELSEKSUAALHARIDUST

22 -ÂŻ2+!,!343Ă„')3

5

uringutulemused näitavad, et koolis antav seksuaalharidus on läbi teinud positiivseid muutusi. Uuringu “Eesti naiste tervisâ€? (2004) järgi leiab 64,4% 16–17aastastest tĂźtarlastest, et on saanud koolis piisavalt seksuaalharidust, samas arvab seda vaid 7% 35–44aastastest naistest. Vene emakeelega vastajate hulgas on eestlastega vĂľrreldes kaks korda enam neid, kes polnud koolis seksuaalharidust saanud (vastavalt 36% ja 18%). Seksuaalkasvatus vĂľib kooliti olla mĂľnevĂľrra ebaĂźht-


lane. MĂľni kool peab seda väga oluliseks Ăľppeaineks, mĂľni mitte. Siit vĂľib tuleneda ka see, kes, kuidas ja millise pĂľhjalikkusega seksuaaltervist käsitleb, kas Ăľpetajaid suunatakse täienduskoolitusele jm. Uuringute pĂľhjal on neljandik kuni viiendik pedagoogidest, kes vastutavad koolis seksuaalkasvatuse eest, erialase (inimeseĂľpetuse eriala) baasharidusega, Ăźlejäänud on bioloogia vĂľi kehalise kasvatuse Ăľpetajad. Tunde annavad ka huvijuhid, koolipsĂźhholoogid, direktorid, Ăľppealajuhatajad jt. Järjepidevat täienduskoolituse sĂźsteemi seksuaalhariduse vallas ei ole, kuid vastavaid koolitusi on pedagoogidele korraldatud koostÜÜs Tervise Arengu Instituudi, Eesti Seksuaaltervise Liidu ja InimeseĂľpetuse Ăœhinguga. Ăœhingute koostÜÜs on ilmunud mitmeid Ăľppematerjale, näiteks “Seksuaalkasvatuse Ăľpetajaraamat II ja III kooliastmeleâ€? (Kull, Part jt 2005), mis on Ăľpetajate seas palju kasutust leidnud. Head tagasisidet on saanud ka Eesti Seksuaaltervise Liidu eestindatud interaktiivne seksuaalhariduslik CD “Dr Ĺ˝ukovski salatoimikudâ€?. KOOSTĂ–Ă– NĂ•USTAMISKESKUSTEGA On arusaadav ja inimlik, et seksuaalsusega seotud tundlikke teemasid on mĂľnel Ăľpetajal keeruline käsitleda. InimeseĂľpetuse tundide täiendamiseks on vĂľimalik minna klassiga noorte nĂľustamiskeskusesse vĂľi kutsuda kooli vastava ettevalmistusega inimene. UNESCO uuringu (“Kooli seksuaalhariduse kulutĂľhusus Eestisâ€?, 2011) järgi on 40% 10–19aastastest noortest käinud noorte nĂľustamiskeskustes seksuaalhariduslikes loengutes. Mitmed eksperdid peavadki väga oluliseks, et kooli seksuaalhariduslikke tunde täiendab noortesĂľbralik nĂľustamine. Noorte nĂľustamiskeskusi on Ăźle kogu Eesti 19 ja nende vĂľrdselt tähtsad pĂľhiteenused on nĂľustamine ja seksuaalhariduslikud loengud Ăľpilastele. Keskuste tÜÜ hĂľlmab rasestumisvastaste vahendite ja turvaseksi alast nĂľustamist, rasestumisvastaste vahendite väljakirjutamist, oletatava raseduse vĂľi seksuaalsel teel leviva haiguse (sh HIV) kindlakstegemist jm. Paljud Ăľpetajad suunavad oma Ăľpilased noorte nĂľustamiskeskuse loengutele, mis pakuvad teadmisi seksuaalsusest ja lähisuhetest ning vĂľimalust

neid teemasid ka arutada. Interaktiivsed grupitÜÜd ja rollimängud on kaasahaaravad, aitavad noorel paremini selgusele jþuda oma väärtushinnangutes ning selles, kuidas ta riskiolukorras tegelikult käituda vþiks. UNESCO uuringu tulemused on tunnustuseks Eesti seksuaalharidusele. Uuringus leitakse, et Eesti kooli seksuaalkasvatusel koos noorte nþustamiskeskuste kooli-

4¯(%,%0!.56¯¯23%,4/.3552%.%.5$+/.$//-)+!35453*!6¯(%.%.5$3//6)-!454%2!3%345-)34% 3!-54)3%+35!!,3%,4%%,,%6)6!4% (!)'53*5(45$%!26 3%!,(5,'!3 ()6)'!.!+!45-).% tustega on olnud otsene mþju tervisenäitajate paranemisele. Tähelepanuväärselt on suurenenud kondoomikasutus ja vähenenud soovimatute rasestumiste, samuti seksuaalsel teel levivate haigusjuhtude arv, sh HIViga nakatumine. Loomulikult ei ole tervisenäitajate parendamine seksuaalhariduse ainus eesmärk, vaid sellega kaasnevad ju ka muud positiivsed mþjud: teadlike valikute tegemise oskus, soorollide mþistmine, suhtlemisoskuste arenemine, inimestevaheliste suhete parenemine ja vägivalla vähenemine. Viimased noorteuuringud näitavad kßll positiivseid trende noorte seksuaaltervise näitajates, kuid et Eestis saavutada Pþhjamaade omaga vþrreldav tase, on oluline ka edaspidi tähelepanu pÜÜrata nii noorte nþustamisteenustele kui ka kvaliteetsele ja järjepidevale kooli seksuaalharidusele. Q

3%+35!!,+!36!453 *!À00%+!6!$ Seksuaalkasvatus on riikliku þppekava järgi kohustuslik aine inimeseþpetuse raames. Inimeseþpetus on riiklikus ainekavas alates 1996. aastast. Uus riiklik inimeseþpetuse ainekava (pþhikooli riiklik þppekava 2010) näeb ette senisest ulatuslikuma ja pþhjalikuma seksuaalteemade käsitlemise inimeseþpetuse ainetsßklis. Inimeseþpetuse kursused on nii I (2.–3. klass), II (5.–6. klass) kui ka III (7.–8. klass) kooliastmes. Uues þppekavas on kindlaks määratud ka tundide maht teemade kaupa. Näiteks Lätis ja Leedus ei ole þppekavades ßldse seksuaalkasvatuse tunde.

Noorte nĂľustamiskeskuste kontaktid www.amor.ee

-ÂŻ2+!,!343Ă„')323


0)(4)-53

KĂľverpeegeldusest Foto: Scanpix

vabaks

+AHJUKSOLIMINULAPSEPĂœLVEKODUSKIITUS SAMAHARVKUIJUULIKUINELUMI HALVAKSPANUJALAITUSAGASAMASAGEDASED NAGUSĂ GISESEDVIHMAD4UNNUSTUSE VAJADUSESPINGUTASINAINAENAMJA ENAM4AHANTĂ‹NINIVĂ‹GASILMAPAISTA OLLATEISTESTPAREM VĂœITA

24 -ÂŻ2+!,!343Ă„')3

,

apse areng ja sotsiaalne kĂźpsus sĂľltuvad suuresti sellest, milline on tema kontakt vanema vĂľi mĂľne muu täiskasvanuga, kes teda kasvatab. Paraku ei anta lapse sĂźndides kellelegi haiglast kaasa teadmistepagasit. Head suhted ei tule iseenesest kauba peale – nende nimel peab natuke vaeva nägema. MĂľtiskleda mÜÜdunud pĂľlvelt saadud pärandi Ăźle: kas kĂľik need “ettevaatusabinĂľudâ€?, et lapsed hukka ei läheks, on olnud Ăľiged, ja leida oma tee lapsevanemana. Ă•nneks muutuvad laste Ăľigele teele suunamise vahendid iga pĂľlvkonnaga leebemaks. Kui minu ema sai veel oma isa käest sadularihmaga peksa, siis meie peres ihunuhtlust ei jagatud.


Kui olin väga väike, sain vitsaga vastu sääri, sest hĂźp- aja maha. Olen 32aastane ja esimest korda elus vĂľtan aega pasin voodil ega tahtnud magama jääda. “Miks sa seda iseendaga olemiseks. tegid?â€? olin ema käest suurte jahmunud silmadega kĂźsinud, endal pisarad mÜÜda pĂľski alla veeremas. Ema nuttis LAPSED ON AUSAIM PEEGEL samuti. See kĂźsimus murdis meie kodus vitsa vĂľimu. Emana saan ma nßßd aru, kui raske on olla hea vanem. Kahjuks aga oli minu lapsepĂľlvekodus kiitus sama harv MĂľistan oma ema, kes oli Ăźlekoormatud tÜÜga, tal polnud kui juulikuine lumi, halvakspanu ja laitus aga sama regu- mahti ega piisavat tuge, et arutleda selle Ăźle, mida ta tahaks laarsed nagu sĂźgisesed vihmad. Minu vanemad ei seadnud laste kasvatamisel teha teisiti kui tema vanemad. Ă•nneks kahtluse alla oma vanematelt saadud sĂźgavat veendumust, on minul kĂľik vĂľimalused, tugi ja ka aeg, et murda laste et kiitus rikub lapsed ära. Mingeid erilisi andeid vanemad arengut kahjustavaid uskumisi. Ja lapsed on minu kĂľige minu juures ei täheldanud ja ega mul endalgi olnud tun- paremad ja ausamad peeglid. net, et oleksin väärtuslik. Ma pole täiuslik – kaugel sellest! Aga kui ma tunnen, et Minu häid hindeid peeti iseenesestmĂľistetavaks, mäle- asjad pole Ăľiged, siis ma kindlasti tegutsen oma laste huvitan ema isegi Ăźtlevat, et mis des. Minu kodus polnud ma sinu tunnistust ikka vitsa ega peksu ja minust -).56!.%-!$%)3%!$.5$+!(4vaatan, kĂľik nagunii neljad oli saanud eelmiste pĂľlvede ja viied. Tunnustusevaja- ,53%!,,!/-!6!.%-!4%,43!!vanemate leebem variant – duses pingutasin muidugi mina tutistasin. Kuni Ăźhel $5$3Ă„'!6!46%%.$5-534 %4 aina enam ja seadsin sel päeval märkasin, kuidas moel lati väga kĂľrgele. +))4532)+5",!03%$ÂŻ2! minu väike tĂźtar endale ise Isegi koolivaheaegadel ei tuti-tuti tegi. Seda oli väga vĂľimaldanud ma endale valus näha – enam ma ei puhkust, vaid valmistusin uueks semestriks. Minu noo- tutista ega lase ka lapsel end ise karistada. rem Ăľde sai pragada kolmede eest, sest kui Ăźks saab hakKiitusega olen lahke, laitusega pigem kitsi. Otsin aina kama, kuidas siis teine ei saa! Kui olime juba kodust välja uusi teid, kuidas suunata last nĂľnda, et ta ei tunneks end lennanud, mäletan perioodi, kui noorem Ăľde pßßdis teha alavääristatuna. Märkasin, et esitan vanemale lapsele kogu kĂľike, et minuga sarnaneda – tal oli minu soeng, ta riie- aeg kĂźsimusi stiilis: miks sa seda vĂľi teist sel vĂľi teisel moel ei tus sarnaselt ja hakkas tegelema samade hobidega. Ă•nneks teinud? Tundsin enda sees, et see pole Ăľige. Hiljuti sĂľnastas leidis ta peagi, et iseendaks olemine on parim viis elada. Ăźks terapeut minu imeliku tunde: nimelt on miks-kĂźsimus varjatud sßßdistus. Nßßd jälgin oma keelekasutust VĂ„SITAV PERFEKTSIONISM enam, et laps ei tunneks end pideva turmtule all olevat ja KĂľverpeegeldus, mille me pärandina lapsepĂľlvest kaasa end minu ees kaitsma ei peaks. saime, on tugevasti mĂľjutanud minu elu tänini. Minus on Oma lapsepĂľlveajast mäletan, et kui laps tegi midagi, tohutu saavutus- ja tähelepanujanu – ma tahan väga silma et tähelepanu saada, peeti seda väga halvaks. Olin niisupaista, olla milleski teistest parem, vĂľita, olla esimene. Iga- guse uskumuse alla neelanud ega olnud sellest Ăźldse teadpäevaelus väljendub see pßßdlusena olla perfektne kĂľiges, lik. Ă„sja lugesin Ăźht vanemahariduslikku raamatut, kus oli mida ette vĂľtan. Ma olen maksimalist tÜÜalaselt, emana, tĂľstatatud ka see teema. “Aga miks mitte siis lapsele tähenaisena, koduhoidjana, sÜÜgitegijana, Ăľppijana, oma hobi- lepanu jagada, kui ta seda soovib?â€? kĂźsib terapeut retoorides – see on imbunud kĂľikidesse valdkondadesse nagu liselt vastu. Igal juhul pÜÜran oma lapsele tähelepanu, kui mĂźrk, mis hävitab elurþþmu. Tunnistan ausalt: kevadel see on see, mida ta vajab. rohin isegi vĂľililli oma muru seest välja. Kui sĂźndis minu Usun kindlalt, et parim, mida me saame lastele eluteine laps, hakkasin teda rinnaga toites kooli kohustus- teele kaasa anda, on soojus ja tugev veendumus, et laps likku kirjandust lugema. Ă„rge seda järele tehke! See on on armastusväärne sellena, kes ta on. Ta ei pea muutuma, väga vale ja Ăľnneks oli minu kĂľrval tark inimene, kes sel- ekstra pingutama, olema erakordselt tubli ja hea laps, et lele tähelepanu juhtis. teenida vanema armastust. Sellisest vaimsest kaasavarast “Mida rohkem teed, seda rohkem suudad, mida roh- piisab täiesti, et astuda täiskasvanuellu tasakaaluka ja kem suudad, seda rohkem oled väärt,â€? on mantra, mille aruka noore inimesena, kes teeb valikuid oma vajadustest järgi olen elanud praktiliselt terve oma elu. Siiani on see lähtuvalt, mitte pßßdes kompenseerida oma lapsepĂľlve väärt olemise tunne aina eest ära libisenud kuhugi sinna, puudujääke. Q kus ma lĂľpuks “olen keegiâ€?. Pidev pßßdlus hĂźpata Ăźle oma varju on kahjuks kiireim tee läbipĂľlemiseni, mis sel sĂźgiKersti, 32 sel mu jalust niitis. Märkasin hoiatavaid signaale ja vĂľtsin

-ÂŻ2+!,!343Ă„')325


+ ! 3 6!4 5 3

Tekst: Merit Lage Foto: Scanpix

Tegu ja

tagajärg *Ă‹TKAMEAJAKIRJAKEVADNUMBRISALUSTATUDKIITUSEJA KARISTUSETEEMAT+OLMANDIK,ASTEKAITSE,IIDUINTERNETIKĂ SITLUSESOSALENUDVASTANUTESTPIDASKARISTAMIST REEGLITEEIRAMISEKORRALĂœIGEKSJATĂœHUSAKS6ANEMATE KIRJELDATUDKARISTAMISVIISIDEEFEKTIIVSUSEJAMĂœJUĂ LE ARUTLEB4ALLINNA0EREKESKUSEPSĂ HHOLOOGTiiu Meres Vanem kirjutab: “Meil on seinal nädalaplaan, kuhu märgime punaseid täppe 6aastase lapse pahategude ja rohelisi täppe heategude eest. Kui algab uus nädal, siis tĂźhistame eelmise nädala täpid ning alustame puhtalt lehelt. Kui nädalas koguneb kolm pahateotäppi, läheb laps nurka. Kui aga nädala jooksul tekib viis halva teo täppi, saab laps pärast viienda täpi ilmumist vitsa. Ka heategude puhul on pärast kolmandat ja viiendat tegu ette nähtud hĂźved. SĂźsteem toimib, laps sai väga kiiresti selgeks, et viit punast paha täppi pole mĂľtet koguda.â€? Tiiu Meres: Selline sĂźsteem on pärit 1930ndate Ameerika vanglast, kus Ăľhkkonda Ăźritati muuta nii, et valvureid oleks vaja vähem ja vangid end paremini Ăźleval peaksid. Katsed ja uuringud näitasid, et vanglaseinte vahel sĂźsteem tÜÜtab. Niipea aga, kui talongid vĂľi täpid ära kaovad, puudub inimesel oma käitumises orientiir. Ta pole Ăľppinud vastutama ega otsustama. KĂľik sĂľltub sellest, missugusesse keskkonda inimene satub ning kes hakkab talle kiitusi ja karistusi jagama. Lapse puhul on lihtne aimata, mis edasi saab: vĂľib arvata, et see laps Ăľpib teistest tunduvalt varem oma tegusid varjama. On leitud, et karistuse ainuke etteaimatav tulemus on vältimine: vähegi intelligentne laps Ăľpib karistusest hoiduma. TĂľenäoliselt Ăľpib laps natuke kiiremini valetama ja Ăźhist vastutust kellegi teise peale lĂźkkama. Ta pßßab vältida mis tahes vastutust, kuna siis ei saa keegi tema kohta midagi halvasti Ăśelda ja midagi ei saa pahasti

26 -ÂŻ2+!,!343Ă„')3

minna. Säärase sĂźsteemi oht on see, et lapsel vĂľib igaveseks kaduda vĂľime olla liider, vĂľime juhtida. Täppide sĂźsteem Ăźtleb talle, et vanem on absoluutne autoriteet ja vĂľimukandja ning temast, lapsest, sĂľltub väga vähe. TĂľenäoliselt tahab laps edasises elus leida mingi muu sĂźsteemi, milles ta tunneb end turvaliselt. Paraku pole selline elu kuigi loov ega Ăľnnelik. Tihti on vanemad pärast imestunud, miks nende laps oma eluga nii kehvasti hakkama saab, kuna arvavad, et kasvatasid teda hästi. Kuid lapsel polnud vĂľimalust Ăľppida oma elu juhtima. Vanem: “Kui midagi ei aita, siis jätan ära raamatu vaatamise, Ăľhtujutu vĂľi ettelugemise.â€? See vĂľib olla Ăľigustatud, kui Ăľhtujutu vĂľi ettelugemise aeg on käes, kuid lapsel on paha tuju vĂľi ta on Ăźleväsinud ning ta hammustab vĂľi lÜÜb vanemat. Siis on täiesti mĂľistlik Ăśelda: “Sa tegid mulle haiget, mul on valus ja ma ei taha raamatut praegu ette lugeda.â€? See on loomulik tagajärg nii ema kui ka lapse jaoks. Kindlasti pole hea, kui vanem eirab oma tunnet ning hambad ristis ja head nägu tehes ikkagi vaatab lapsega raamatust Puhhi ja Notsut. Mis tahes teesklus ei mĂľju hästi. Kui aga 3–4aastase halvast teost on mÜÜdas mitu tundi vĂľi lausa pool päeva, on lugu tema jaoks juba lĂľppenud ja ununenud. Mudilasel on väga raske aru saada, miks teda nßßd ära tĂľugatakse. Laps saab aru, et suurel inimesel on Ăľigus olla sĂľbralik vĂľi jĂľhker ilma igasuguse


vanemana aga väga tĂľsiselt. 12–13aastaste puhul pole täiskasvanul tegelikult enam vahendeid, et sĂľpru päriselt ära keelata. Vanem vĂľib teismelisest teha endale sel viisil tĂľelise vaenlase ja tema sĂľpradest saada neid terve hulga. Vanemal on tßßtum ja tĂźlikam, kuid efektiivsem oma teismelisega kaasas käia. Paluda lapsel sĂľbrad enda juurde kutsuda on palju parem variant kui see, et noored on tänaval. Kasulik on luua suhteid sĂľprade vanematega. Kui laps läheb kellegi juurde peole vĂľi kĂźlla, aitab telefonikĂľnest sĂľbra vanemale, et teada saada, kas noor jĂľudis kohale. Ă„rakeelamine tekitab vastupanu. Lapsed on lĂľpmata leidlikud, et leida variante keelust mÜÜdahiilimiseks. Paljud vanemad mainisid aja mahavĂľtmise sĂźsteemi, näiteks: “Viime lapse oma tuppa padja peale istuma, kuni jonn otsa saab. Siis arutame läbi, mida ta valesti tegi, ja lepime ära.â€? Kirjutati ka toolil istumisest vĂľi nurgas seismisest. Tihti märgiti ära aeg, kui kaua laps peab toolil istuma vĂľi nurgas seisma, enamasti oli see 1–5 minutit ja vahel seostati minuteid lapse vanusega. Tooli nimetati mitmeti: rahunemise ja mĂľtlemise tool, kuid ka paha lapse ja jonni tool, pahateoiste. TÜÜs lastega, kellel pidurdusprotsessid arenevad aeglasemalt kui aktiveerivad protsessid, kasutatakse sellist vĂľtet sageli. Nad satuvad tegutsedes sageli nii suurde erutusseiĂľigustuseta. Paraku on see lapsele Ăľppetund kogu eluks ja sundisse, et lapsega pole vĂľimalik rääkida ega temaga konlaieneb ka teistesse suhetesse. takti saavutada. Ainuke vĂľimalus temani jĂľuda on vĂľtta kĂľik stiimulid ära. Selles loetelus on segu vanast eesti rahVanemad märkisid lapse korralekutsumiseks hĂźvedest vatarkusest ja kognitiiv-käitumuslikust teraapiast. ilmajätmist: sageli mainiti taskuraha vähendamist, sĂľpraNurka saadeti laps tsaariaegses koolis: teised näevad, et dega väljaskäimise ja kinoskäimise piirangut ning koduaresti. ta on paha, ja ta peab häbenema. Häbistamise saatel nurgas Perekond on majandusĂźksus. Kui keegi pereliikmetest seismine vĂľib teha lapse seisundi hullemaks. Vanem hoiab tekitab suure Ăźlekulu, mĂľjutab see tervet perekonda – seega last nurgas, kuni ta nutma hakkab vĂľi kuni laps tunnistab, on millestki ilmajäämine loomulik tagajärg. Näiteks kui et ta on paha, tĂźhine ja halb. Kui inimene otsustab enda perepoeg viskab koos teiste poistega sisse akna vĂľi rßßstab kohta, et ta on tĂźhine ja halb, siis ta hakkabki nii käituma. autot, on vaja kahju kinni maksta. VĂľimalik, et tĂľesti on Vanem peaks endalt kĂźsima, mis on tema eesmärk. HäbismĂľistlik see poja taskurahast kinni pidada. Mingil moel tamise mudel vĂľib esialgu tunduda mugav, kuid igale peab kulu perele hĂźvitama: see isale-emale mĂľjub haavapole karistus, vaid asjade loomuvalt, kui ajapikku hakkavad (ÂŻ")34!-)3%3!!4%,.52'!3 lik käik. Vastasel juhul edastavad lapse peal “jalgu pĂźhkimaâ€? vanemad signaali, et poeg vĂľib ka teised inimesed. Olek3%)3-).%6Ă€)"4%(!,!03% teha, mis pähe tuleb, ja vanemad sin väga ettevaatlik lapse maksavad. pahaks nimetamisel, proo3%)35.$)(5,,%-!+3 Koduarest ja väljaskäimise viks ikka nimetada tegu. piirang vĂľivad olla seotud mitme Kui laps jääb mind uskuma, pĂľhjusega. Tavaliselt on vanem hirmul: mida laps väljas siis olen väga hädas. Mina pean hakkama talle hiljem tĂľesteeb? Kas tal on halvad sĂľbrad vĂľi kipub ta ise olema nega- tama, et ta on hea, kui ta ise usub, et on paha. tiivne liider? VĂľib-olla on politsei ta suitsetamise vĂľi napTeisalt on nurgas jällegi kĂľige rahulikum. Hea, kui sitamise pärast kinni pidanud, sel juhul on mĂľistlik lapsel nurgas on seinal mingi täpp: see teeks rahunemise veelgi silma peal hoida ja vabadust piirata. Jällegi on tegu pigem kergemaks, laps saab täpile keskenduda. Rahunemiseks loomuliku tagajärje kui karistusega. kulub Ăźdiselt tĂľesti sama palju aega minutites, kui mitu SĂľpradega suhtlemise ärakeelamist kaaluksin mina aastat laps vana on. Alles pärast rahunemist saab arutada,

-ÂŻ2+!,!343Ă„')327


+ ! 3 6!4 5 3

mis juhtus ja kuidas edasi toimida. Vahetevahel lapsed lihtsalt peavad proovima, kas vanemad tulevad olukorraga toime vĂľi mitte. Hirmu vĂľi ärevuse valguses vĂľib laps mĂľelda, et provotseeriks Ăźhe suure pahanduse, ja vaataks, mis saab. Talle on väga oluline, et vanem sellega toime tuleb. Lapsel on vaja teada, mis elus siis saab, kui asjad lähevad halvasti. Ka kĂľige paremad lapsed katsetavad aegajalt. Sellisel juhul Ăźtleb laps pärast pahandust, et ta ei saa ise ka aru, mis talle sisse läks, ning see on tĂľsi. Vanemad kirjeldavad vitsaga ähvardamist vĂľi viitavad karmimale karistusele, kui laps oma ebasoovitavat tegevust ei lĂľpeta. â€œĂœtlen: “Kui sa nii jätkad, siis täna emme sinuga koos raamatut ei vaata!â€? Kui ta karistust eirab, näitan talle vitsa – see sai tuppa toodud juhtumiks, kui ta liiga Ăźlemeelikuks läheb. Oleme rääkinud, kuidas sĂľnakuulmatutele lastele antakse vahel vitsa, kui nad muud moodi aru ei saa, et teatud reeglitest tuleb kinni pidada. Praegu on vitsa näitamine Ăźlim karistusvahend – vitsa andma pole pidanud, piisab vitsale osutamisest.â€? Siin meenub mulle Ăźks multifilm. Jänesepoeg ei tahtnud magama minna. Ema Ăźtles, et kui sa magama ei jää, siis tuleb karu ja sÜÜb su ära. Jäneselaps karjus: “Ma ei karda karu, ma ei karda karu!â€? Jäneseema hirmutas veel hundi ja rebasega, kuid selgus, et lapsuke ei karda ka neid. Jänkupoeg muudkui hĂźppas Ăźles-alla. Siis tuli väike hiirepoeg vaatama, mis lärm see on. Jänesepoeg kartis hiirekest, tĂľmbas teki Ăźle pea ja jäigi magama. Oletame, et nädalalĂľpul koristab pere korterit ja keegi lastest vĂľi pere ainus laps ei taha lillegi liigutada. Vanem vĂľib pĂľhjendatult Ăśelda: kuna meil läks nßßd koristamisega rohkem aega, siis me täna kinno ei jĂľua. VĂľi – me läheme isaga hilisemale seansile, aga sina kaasa ei saa. Seegi on asjade loomulik tagajärg. Ă„hvardada tohib ainult siis, kui seda on vĂľimalik täide viia. Lapsed tunnevad Ăľhust ära situatsiooni, kui ähvardatakse niisama. Lastele meeldib väga provotseerida ja vanema läbikukkumist avalikult tĂľestada. Kui ähvardus on tulevikku suunatud, vĂľib vanem jääda lĂľksu. Näiteks on kolme nädala pärast klassiekskursioon ja vanem Ăźtleb: “Kui sa puudud veel Ăźhe päeva, siis ekskursioonile ei saa.â€? Laps puudubki veel Ăźhe päeva. Samas on kaks nädalat enne väljasĂľitu kĂľik parimas korras. Nßßd on vanemal valida, kas ta sÜÜb oma sĂľnu vĂľi Ăźtleb lapsele, et kaks eeskujulikku nädalat ei tähenda midagi ja ma ikka ei luba sind. MĂľlemad variandid pole head – ĂźkskĂľik, mida vanem otsustab. Nii mängib vanem end ähvardustega ise nurka. Kui on aga selge seos teo ja tagajärje vahel, siis miks mitte sellist vĂľtet kasutada. Vitsa näitamine on kahtlase väärtusega, sest laps omandab teadmise, et kui kellelgi midagi tĂľsiselt halvasti läheb, siis vĂľib talle haiget teha. VĂľib juhtuda, et ta kasutab fßßsilist jĂľudu ja vägivalda mängudes vĂľi omavahelis-

28 -ÂŻ2+!,!343Ă„')3

tes konfliktides. Vanem: “Mul on 2aastane laps. Kui ta pĂźksi pissib, siis peab ta veidi aega märgade pĂźkstega olemist kannatama ja seisma kohas, kuhu piss tuli.â€? Kaheaastased on erinevad. Pissimine ja mittepissimine on eneseregulatsiooni kĂźsimus ning selle Ăľppimiseks kulub aega erinevalt. Enamik vanemaid arvab, et potilkäimine oleneb otseselt kasvatamisest, aga tegelikult mitte. Näiteks autistlike laste esimene eripära on see, et neil on midagi pahasti pissimise vĂľi kakamisega. Vanemale vĂľib tunduda, et mudilane jonnib ja on pahatahtlik, kuigi tegu on hoopis keha regulatsiooni kĂźsimusega. Ka sĂźnnituse käigus hapnikuvaeguses olnud lastel vĂľib kuluda rohkem aega sisemiste lihaste lĂľdvestamise ja pingutamise Ăľppimiseks. Vastuste hulgas leidub ka kommentaare: kui midagi enam ei aita, siis tutistan, lÜÜn käega tagumikule, teen pepule ata. Kauges perspektiivis on ohtlik kĂľik, mis on seotud alandamisega. Kui vanem mĂľtleb, et nßßd ma tutistan vĂľi annan laksu vĂľi vitsa, ning asub oma mĂľtet ellu viima, on see lapsele sĂľnum sadismist. Alandavad kehalised karistused on ainult jĂľu vĂľimu näitamiseks. Kuid kui laps on jooksmas autoteele ja vanem krabab ta kinni kuidagi nii, et laps saab haiget, on see täiesti teise tähendusega. Lapse halvale teole peab vanem reageerima selleks, et edaspidi asjad paremini läheksid, et laps ei kahjustaks ennast ega teisi. Seega peaks ka vanema reaktsioon olema eesmärgipärane. Tegemist on probleemi lahendamise olukorraga, mis on suunatud tulevikku. Karistus seevastu keskendub minevikule – kui keegi on sßßdi, peab tal olema halb. Paraku ei pruugi enda halvasti tundmine tulevikus paranemist kaasa tuua, ehkki vahel harva vĂľib ka nii juhtuda. Q

+!3-/4)6!43)//.) 3Ä34%%-)/.6!*! Motivatsioonisßsteemi on vaja, kui on tegemist ebameeldivate toimingutega. Näiteks on laps matemaatikas nþrk ja vanem arvab, et oleks vaja teda aidata ning teha paaril korral nädalas lisaßlesandeid. Pärast ßlesannete tegemist saab laps täpi tabelisse juurde. Kui on kogutud mingi arv täppe, tuleb kokkulepitud auhind. Kuuenda klassi þpilasele on see väga hoomamatu tulevik, kui Üelda, et tal on matemaatikat elus vaja näiteks laenuintressi arvutamiseks. Et matemaatikat praegu þppida, on vaja lähemaid eesmärke. Ka täiskasvanu saab lisatÜÜ eest tasu, preemiat vþi vaba päeva. Vahetevahel on ka sporditreening tßßtu, igav ja nþuab valu talumist. Treeningu teevad väärtuslikuks vþistlused, medalid ja muu sinna juurde kuuluv.


34)0%.$)5-

Pere, sĂľbrad, sport! AASTALPĂ‹LVIS,ASTEKAITSE,IIDUSTIPENDIUMIReele Komi  KESĂœPIBVIITELEJAONTUBLIsquashIMĂ‹NGIJA Kuidas ennast iseloomustaksid?

Sinu viimane kultuurielamus?

Ă•pin Audentese spordigĂźmnaasiumis 12. klassis. Minu spordiala on squash ehk seinatennis, millega olen tegelenud juba kuus aastat. Enne squash’i mängimist harrastasin mitmeid alasid, usun, et mu spordipisik on pärit perekonnast. Minu vend Ăľppis samuti Audentese spordigĂźmnaasiumis ja mängib juba 12. aastat jäähokit, ka ema ja isa tegelevad igapäevaselt spordiga. Mulle meeldib väga rahvatants, olen tantsinud alates esimesest klassist. Suvel osalesin ka XI noorte laulu- ja tantsupeol “Maa ja ilmâ€?. Kui aega Ăźle jääb, käin Audentese segakooris laulmas.

Viimane elamus oli septembri lĂľpus, kui käisin Tallinna Linnateatris “Biloxi Bluesiâ€? vaatamas.

Sinu viimane tore elamus koos sĂľpradega?

Enamik mu klassikaaslastest on pärit Eesti eri kohtadest. Hiljuti vĂľtsime ette pika ja pĂľneva retke, käisime LĂľuna-Eestis Harglas, kus elab minu klassiĂľde. Ăœhtlasi tähistasime klassiĂľe 18. sĂźnnipäeva. Viis tundi bussiga sĂľitmist sinna ja tagasi olid igati väärt lahedat kogemust toredate sĂľpradega. KĂľigele lisaks saime näha sealset kultuurielu, mis erines väga minu varasematest kogemustest. Sinu viimane kordaminek koolis?

KĂľige suuremaks kordaminekuks pean seda, et olen suutnud alates esimesest klassist viitele Ăľppida. Loodan, et suudan seda ka viimasel Ăľppeaastal ning lĂľpetan gĂźmnaasiumi kuldmedaliga. Sinu viimane saavutus spordis?

Olen hakanud väga paljudest squashivþistlustest osa vþtma, eriti välismaal. Viimase aasta jooksul olen käinud vþistlemas Belgias, Tťehhis, Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis ja Šveitsis. Välisvþistluste tase on kindlasti tugevam kui minul praegu, kuid omamoodi pþnevad ja kasulikud kogemused on need olnud kþik. Viimane suurim saavutus Eestis on kindlasti kevadel vþidetud Eesti meistri tiitel.

Kolm tähtsat asja sinu elus?

Raske on nimetada ainult kolme tähtsat asja, aga ma usun, et ilma pere, sþprade ja spordita ei saaks ma hakkama. Kirjelda ßhte seika tänasest päevast?

Käisin täna rahvatantsutreeningul. Ăœkski meie rĂźhma poistest ei saanud tulla ja seega vĂľtsime tĂźdrukutega ette uue, aga mitte täiesti traditsioonilise rahvatantsu. Tants on tempokas ja muusika noortepärane, mis tegi tuju kohe rþþmsaks, andis hea emotsiooni. Kellena näed end tulevikus?

Ma ei ole veel otsustanud, mida ma tulevikus teha tahan. See on keeruline ja ma tþesti ei tea veel. Väga palju aega pole enam jäänud otsuste tegemiseks, kuid kindlasti tahaksin edasi þppida ja spordiga tegeleda. Vaatan, mida elu toob. Minu spordialastest tegemistest saab lugeda www.squashiakadeemia.ee. Q

34)0%.$)5-)$ .//24%,% Igal aastal 1. septembrist 15. oktoobrini saab lapse arengu toetamiseks taotleda Lastekaitse Liidu fondi stipendiume. Stipendium on personaalne ning ette nähtud osalemiseks aineolßmpiaadidel, konkurssidel vþi spordivþistlustel. Stipendiumi vþib kasutada huvi-, spordi- vþi keeltekooli (-ringi) þppemaksu tasumiseks.

-ÂŻ2+!,!343Ă„')329


, !34%Ă€)'53%$

Lähisuhtevägivallast ja lähenemiskeelust )NIMESEDVAIKIVADPEREVĂ‹GIVALLASTSAGELIKAUAEGAVĂœTAMIDAGI ETTE6ANDEADVOKAATEne Ahas SELGITAB MIDATĂ‹HENDABLĂ‹HENEMISKEELD JAJULGUSTABLAPSEVANEMAIDVĂ‹GIVALLAVASTUABIOTSIMA

,

ähenemiskeelu kohaldamise vajadus tekib eelkþige juhtudel, kui tegemist on lähisuhtevägivallaga, kus vanem tunneb muret nii laste kui ka enda turvalisuse pärast, ning suhted on muutunud sedavþrd pingeliseks, et olulise kahju ja omavoli vältimiseks on tarvilik kohtu kaudu reguleerida teatud perioodiks isikutevahelisi þigussuhteid. Väga sageli on lähisuhtevägivald kestnud pikka aega ning saanud nii laste kui ka vanemate elu lahutamatuks osaks. Tunnetatakse, et ollakse suhte lþksus, millest välja pääseda näib lootusetu. Seejuures ei mþisteta, kuivþrd tþsised ja negatiivsed tagajärjed on pikaajalisel vaimsel vägivallal lastele. Ka ßhiskonnas on siiani juurdunud mþtteviis, et vägivallaga on tegu siis, kui pannakse toime isikuvastane sßßtegu, mis on nii ränk, et fikseeritakse kuritegu vþi vähemalt kutsutakse kohale politsei, kes sekkub vägivallatseja käitumisse. Tegelikult on lähisuhtevägivald (nimetatakse ka perevägivallaks) igasugune vaimne, fßßsiline vþi seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on vþi on varem olnud lähisuhtes, seadusest tulenevalt seotud vþi omavahel veresuguluses. Vaimne vägivald on ka ähvardamine fßßsilise vägivallaga, ähvardus lapsed ära vþtta vþi lastega midagi ebasobivat teha, sihilik valestimþistmine ja hirmutamine mingi tegevusega (nt laste hooletusse jätmine). Säästmaks lapsi lähisuhtevägivallaga kaasnevatest negatiivsetest mþjudest, on väga oluline, et vanemad julgeksid vägivallale vastu astuda ning vajadusel taotleda lähenemiskeelu kohaldamist.

MIS ON LÄHENEMISKEELD? Lähenemiskeeld on preventatiivne þiguskaitsevahend, mida on vþimalik kohaldada nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades. Selle eesmärk on tagada, et isik, kelle suhtes seda kohaldatakse, ei rikuks tulevikus lähenemiskeeluga kaits-

30 -ÂŻ2+!,!343Ă„')3


tava isiku Ăľigusi. Kohtud on keelanud läheneda isikule vĂľi teatud kohale (nt kellegi elu-, tÜÜ- ja Ăľppimiskohale, tavapärasele liikumisteele), keelanud läheneda teatud seisundis (nt joobeseisundis) vĂľi keelanud teatud viisil suhelda (nt telefoni vĂľi muude sidekanalite vahendusel vĂľi kirja teel). Ulatuslikum lähenemiskeeld, mis hĂľlmab keeldu läheneda avaldajale ka väljaspool viimase elukohta, on Ăľigustatud, kui kohtul on alust arvata, et inimene vĂľib toime panna isikuĂľiguse rikkumisi ka mujal vĂľi on vĂľimalikud ebameeldivast tĂźlitamisest ja solvavast käitumisest raskemad isikuĂľiguste rikkumised. Kahju tekitava käitumise lĂľpetamist ei ole Ăľigust nĂľuda, kui sellist käitumist tuleb mĂľistliku arusaama järgi taluda kooselus vĂľi olulise avaliku huvi tĂľttu. Sellisel juhul vĂľib kannatanu esitada Ăľigusvastaselt tekitatud kahju hĂźvitamise nĂľude. Ăœldjuhul kuulab kohus enne lähenemiskeelu vĂľi muu isikuĂľiguse kaitse abinĂľu rakendamist ära isiku, kelle suhtes abinĂľu rakendamist taotletakse, ja isiku, kelle huvides abinĂľu rakendamist menetletakse. Vajaduse korral kuulab kohus ära ka nimetatud isikute lähedased ning nende elukohajärgse valla- vĂľi linnavalitsuse vĂľi politseiasutuse tÜÜtajad. Ă„rakuulamisvĂľimaluse kaudu antakse teisele poolele vĂľimalus esitada omapoolne seisukoht. Kui aga tegemist on hagi tagamise vĂľi esialgse Ăľiguskaitse korras kohaldatava lähenemiskeeluga, ei ole kohus kohustatud enne otsuse tegemist ära kuulama isikut, kelle suhtes lähenemiskeelu kohaldamist taotletakse. Lähenemiskeeld on tähtajaline. Keelu kestuse määrab kohus kindlaks konkreetse kuupäeva nimetamisega vĂľi sĂźndmuse saabumisega (nt abielu lahutamisega). Lähenemiskeelu maksimaalne tähtaeg on kolm aastat. Avaldajal on Ăľigus tähtaja mÜÜdumisel vastavate asjaolude esinemisel pÜÜrduda uuesti kohtu poole, et kohus saaks hinnata, kas lähenemiskeelu kohaldamine on jätkuvalt Ăľigustatud. KOHTUPRAKTIKA Peamiselt taotletaksegi lähenemiskeeldu tsiviilkohtumenetluses just perekonnaasjades, kus pooled vaidlevad abielu lahutamise vĂľi lastega suhtlemise korra Ăźle. Samuti vĂľib lähenemiskeelu ja muu isikuĂľiguse kaitse abinĂľu rakendamise vajadus kerkida peresisese vägivallaga seonduvate isikuvastaste kuritegude korral, mil ohvril on vĂľimalik taotleda tsiviilĂľigusliku iseloomuga lähenemiskeelu määramist ka kriminaalkohtumenetluses. Perekonnaasjades kohaldatakse lähenemiskeeldu enamasti esialgse Ăľiguskaitse abinĂľuna kohtumenetluse ajal. Lähenemiskeeldu on aga vĂľimalik määrata ka iseseisva tsiviilĂľigusliku kaitsevahendina isikuĂľiguse rikkumise korral. VĂľlaĂľigusseaduse § 1055 lg 1 sätestab: kui kahju Ăľigusvastane tekitamine on kestev vĂľi kui kahju Ăľigusvastase tekitamisega ähvardatakse, vĂľib kannatanu vĂľi isik, keda ähvardati, nĂľuda kahju tekitava käitumise lĂľpeta-

mist vĂľi sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse vĂľi muu isikuĂľiguste rikkumise puhul vĂľib muu hulgas nĂľuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise vĂľi suhtlemise reguleerimist vĂľi muude sarnaste abinĂľude rakendamist. Lähenemiskeeld on oma olemuselt isiku isiklike Ăľiguste oluline piirang, mistĂľttu taotlusi lähenemiskeelu määramiseks ei rahuldata kergekäeliselt. Lähenemiskeeld määratakse Ăźksnes juhul, kui kohus leiab, et see on vältimatu ning lähenemiskeelu kohaldamine ei koorma isikut rohkem, kui seda vĂľib pidada lähenemiskeeldu taotlenud isiku huvisid ja asjaolusid arvestades pĂľhjendatuks. Koos lähenemiskeelu kohaldamisega on vĂľimalik ja mĂľistlik reguleerida lastega suhtlemise korda. Ăœldjuhul on kohtud jätnud lastele lähenemise keelu kohaldamata

,¯(%.%-)3+%%,5+/(!,$!-).%%%,$!" 2%!!,3%/(5/,%-!3/,56À)2%!!,3%4 ¯(6!2$534!6!,$!*!)3)+535(4%3 ja kitsendanud ßhe vanema þigusi lastega suhtlemisel, sest lähenemiskeelu määramisel ei saaks eemalviibiv vanem lapsega kohtuda ning poleks sisuliselt vþimalik määrata ka lapsega suhtlemise korda. Lähenemiskeelu kohaldamine eeldab reaalse ohu olemasolu vþi reaalset ähvardust avaldaja isiku suhtes, millega on ohustatud avaldaja ning tema laste elu ja tervis. Paraku on just perekonnaasjades kohtul keeruline kindlaks teha, kas ja millises ulatuses on oht reaalne. Eriti olukordades, kus elatakse lähestikku vþi samas eluruumis. Kui vaidlevad pooled elavad lähestikku, siis on ßks vþimalus pigem reguleerida nende suhtlemiskorda ja loetleda eelkþige toimingud, mida keelatakse. Paljudel juhtudel määratletakse lähenemiskeeld ruumilise vahemaaga, mis on minimaalne lubatud kaugus puudutatud isiku ja avaldaja vahel. Levinud vahemaa on 100 m ja seda seostatakse sageli ka äratundmiskaugusega. Näiteid, kuidas kohtud on lähenemiskeeldu määranud: * Keelata A.H-l läheneda M.S-ile, samuti tema elukohale ***, rikkuda M.S-i fßßsilist puutumatust ja M.S-i ning tema laste M.S.A. ja M.S.B. kodurahu. * Keelata A.H.-l läheneda M.S-ile äratundmiskauguse, s.o 100 meetri ulatuses ning vþimaldada A.H-l kohtuda tßtre M.S.A-ga sotsiaalhoolekande osakonna tÜÜtaja juuresolekul igal kolmapäeval kella 10.00–11.00 Nþmme LOV sotsiaalhoolekande osakonnas aadressil ***. Lapse toob ja viib aadressile *** lapse usalduslik isik. Keelata A.H-l muul viisil, s.o telefonikþnede, SMS-ide, tava- ja elektroonilise kirjavahetuse kaudu kontakteeruda M.S-iga.

-ÂŻ2+!,!343Ă„')331


, !34%Ă€)'53%$

* Keelata A.H-l kahe aasta jooksul läheneda M.S-ile keelu rikkumises, millega on pþhjustatud ohtu isiku elule, lähemale kui 100 m. tervisele vþi varale, vþi lähenemiskeelu vþi muu isikuþiKui kohus on perekonnaþiguslikus vaidluses määra- guse kaitse abinþu korduvas rikkumises. Teo toimepaninud lähenemiskeelu esialgse þiguskaitse korras, siis pärast jaks saab seega olla vaid isik, kellele on kohtulahendiga lahendi tegemist vastavas asjas peab kohus selleks ajaks kohaldatud lähenemiskeeld vþi pandud kohustus järgida kujunenud olukorda uuesti hindama, tegema kindlaks muud isikuþiguse kaitse abinþu. Lähenemiskeelu rikkupooltevahelised suhted ja selle, kuivþrd reaalne on isiku- mise eest karistatakse rahalise karistuse vþi kuni ßheaasþiguste rikkumise oht, milles rikkumine vþiks väljenduda tase vangistusega. ja milline kaitseabinþu oleks sellest tulenevalt þige ning proportsionaalne. OTSI ABI! Lähenemiskeelu määramiseks on kohtupraktika Nþustamistel on ilmnenud, et lähisuhtevägivallast vaikimþnel juhul pidanud piisavaks asjaolu, et isik vabaneb takse sageli kaua ega vþeta midagi ette just pþhjusel, et ei vanglast ja et enne vangistust on ta avaldaja ja viimase olda kindlad, kelle poolele ßhiskond ja kohus asub. pere suhtes olnud vägiLisaks ei ole vanemad valdne vþi ähvardanud piisavalt teadlikud negatiivvägivallaga. Teisalt on ,¯(%.%-)3+%%,5-¯¯2!-)3%+3 setest mþjudest, mis avaldujäetud lähenemiskeeld 0/,%6%%.%6!2'5-%.4 %4)3)+/. vad vägivalda pealt näinud kohaldamata muu lastel. Mitmed uuringud on hulgas pþhjendusel, 6))").5$2!6),03Ä(()!!42)!+,)).)näidanud, et lapsed peavad et vägivallategu toivägivalda vanematevaheliste mus ßhel korral, mis +53*!6!*!"2%'5,!!23%42!6) suhete ßheks kþige häirivaei anna alust arvata, maks osaks. et vägivaldne käitumine vþiks korduda ning laste ema ja Julgustan lapsevanemaid saama ßle kartusest kohtu ja laste vaimne ja fßßsiline tervis oleks ohus. Samuti ei ole ßhiskondliku arvamuse ees ning tegelema vägivallaprobpeetud veenvaks argumenti, et isik on viibinud ravil psßh- leemidega. Lähenemiskeeld on ßks þiguskaitsevahendihiaatriakliinikus ja vajab regulaarset ravi. test, mis on þigeaegse kohaldamise korral väga efektiivne meede ning vþimaldab väljuda vägivallaringist. Lastega LÄHENEMISKEELU RIKKUMINE ON peredes ei ole vägivald kunagi ßksnes vanematevaheline KURITEGU asi ning negatiivsed tagajärjed lastele vþivad olla pÜÜrduIseseisva þiguskaitseabinþuna on kohtu seatud lähenemis- matud. See ongi peamine pþhjus, miks tuleb ßle saada hirkeelu rikkumine kriminaliseeritud ja karistusseadustiku § mudest asjaajamise ees ning julgeda kßsida vajadusel nii 3312 kohaselt kuritegu. Lähenemiskeelu rikkumine seis- psßhholoogilist kui ka juriidilist abi. Q neb ßhe vþi mitme kohtulahendis määratletud konkreetse

32 -ÂŻ2+!,!343Ă„')3


Foto: Erakogu

Eva Mallene  KIRJELDAB UNUSTAMATUT NOORTEVAHETUST h!#HANCEFOR #HANGESv MIS TOIMUSn APRILLINI +LOOGARANNA NOORTELAAGRIS ui oled korra juba maitsta saanud, siis Ăźhe korraga sa enam ei lepi,â€? Ăśeldi mulle enne noortevahetuse laagrit. Ja täpselt nii see oligi. Kuna olin Lastekaitse Liidu foorumgrupis kaks kuud tegutsenud ja sellega vägagi rahul, valisin ka “A Chance for Changesiâ€? noortevahetusel foorumteatri tÜÜtoa. Eelarvamuse, et äkki saan pettumuse osaliseks, kummutas kiiresti juba esimene kord. TÜÜtoa juhatajal oli iga päev midagi uut, pĂľnevat ja mĂľtlemapanevat varuks, nii et kuus tundi hiilisid iga kord märkamatult mÜÜda. Isegi pärast tÜÜtoa lĂľppemist pĂźsisin Ăľhtuni samas meeleolus ega suutnud päevaste teemade peale mĂľtlemist lĂľpetada. TÜÜtubasid oli neli: kunst, muusika, tants ja foorumteater. Nädala lĂľpus paari prooviga kokku pandud etendus Keila noortekeskuses tuli välja nagu valatult. Pistsime stseenide vahele tantsukavasid, panime taustaks muusika (tÜÜtoas valmistatud palad) ja kasutasime kunsti tÜÜtoas tehtud esemeid rekvisiitidena. Harjutasime palju näidendi visuaalset poolt, et ka inglise keelt mitterääkiv publik aru saaks. Kuigi olen Ăźldiselt Ăźsna hea suhtleja, tekkis noortevahetuse algul mingi kummaline häbelikkus teistest riikidest tulnud noorte seltskonnas, kuid Ăľhkkond muutus väga kiiresti mugavaks ning nädala mÜÜdudes olid kĂľik justkui parimad sĂľbrad. Enne “A Chance for Changesiâ€? noortevahetust oli mul häbi ennast suure rahva ees nar-

“K

riks teha, kuid kui tuli aeg etenduseks, kadus mul vähimgi hirm ja esinedes tundsin end vabalt. Eelviimasel päeval oli meil ka suur flashmob, mis tähendab, et grupp inimesi teeb avalikus kohas mingit tegevust, millel on tihti sotsiaalne sĂľnum. KĂľigi nelja tÜÜtoa noored esinesid Solarise keskuses tantsukavaga, mille me pĂźhendasime lapssĂľduritele. KĂľige rohkem meeldis mulle tunne, mis valitses kogu nädala jooksul – ma ei ole Ăźksi. Ma ei tundnud end kordagi väljajäetuna, eemaletĂľugatuna vĂľi teistest erinevana. Noortevahetuses osales 50 inimest Ăźle Euroopa, kĂľik erinesid Ăźldisest hallist massist. Ăœheski noortevahetuses ei ole tavaline seltskond. Mind vĂľlus, kuidas paari päeva taguste vþþraste seltsis sai end nii hästi tunda, kuidas esimesel päeval hoidsime distantsi ja lahkumise eel nuttes Ăźksteist kaisutasime. Ei loe, et neid inimesi ei pruugi enam kunagi näha, sest lahkusime asendamatute mälestustega. Kogemus oli hämmastav: nädala ajaga pÜÜrati mu maailm pahupidi, ma ei saaks rohkem rahul olla! Peale täiesti uue maailmavaate omandamise sain mitmeks kuuks hea tuju ning sisemise rahu, rääkimata väga paljudest uutest sĂľpradest. VĂľimatu on kirjeldada kĂľike, mida ma tolle nädalaga Ăľppisin. Soovitan tuliselt kĂľigil ise proovima minna. Luban, et te ei kahetse seda! Q Projekti rahastas Euroopa Noorte Eesti bĂźroo.

-ÂŻ2+!,!343Ă„')333

+/ ' %- 5 3

Noortevahetus, kogemus kogu eluks


, !34%Ă€)'53%$

Kuidas teatada abi vajavast lapsest? Tekst: Andres Aru, Ă•iguskantsleri Kantselei laste Ăľiguste osakonna juhataja Foto: Scanpix

6IIMASELAJALONILMSIKSTULNUD JUHTUMEID KUSLAPSEDONELANUD TINGIMUSTES MISONSEADNUD OHTUNENDETERVISEJANORMAALSE ARENGUĂ€ĂœVASTAVAIDLUGUSID LUGEDESTEKIBPARATAMATULTKĂ SIMUS KUIDASONSEESAANUDVĂœIMALIKUKSJAMIDASAAKSIGAĂ KS MEISTLASTEKAITSEKSĂ‹RATEHA

4

þsised inimþiguste rikkumised saavad aset leida siis, kui ßhiskond ei ole pidevalt valvel vþi kui pþhiþiguste rikkumistele vaadatakse läbi sþrmede. Iga inimese kþrvale ei saa panna politseinikku, kes kontrolliks iga tema liigutust. Vaevalt, et keegi meist sellises ßhiskonnas elada tahakski. Vabadusel pþhinevas ßhiskonnas on totaalkontroll mþeldamatu. Seetþttu lasub igaßhel meist kohustus olla valvel ja mitte vaadata inimþiguste rikkumist kþrvalt, vaid sekkuda ja aidata neid, kes ennast ise aidata ei suuda. Eriti valvsad peame olema laste puhul, sest kui täiskasvanu on enamasti vþimeline ennast kaitsma vþi vähemasti abi otsima, siis laste vþimalused oma þiguste eest seista on palju piiratumad. AITAMISE EELDUSED Hädas oleva lapse aitamise eeldus on see, et info abi vajavast lapsest vþi perest jþuab abi andmist korraldava ametiisikuni. Eesti lastekaitsesßsteemis on selleks ametiisikuks linna vþi valla lastekaitsetÜÜtaja. Tema on sþlmpunkt, kelleni peaks jþudma teave kþikidest abi vajavatest lastest vallas, linnas vþi suuremates linnades linnajaos. Abi vajavast lapsest teavitamise kohustus on meil kþigil. Eesti Vabariigi

34 -ÂŻ2+!,!343Ă„')3

lastekaitse seadus kohustab igaßht, kes on märganud abi vþi kaitset vajavat last, sellest viivitamatult sotsiaaltalitusele vþi politseile teada andma. SPETSIALISTIDE ABI LastekaitsetÜÜtajal on lapsele ja perele vþimalik pakkuda mitmesuguseid toetusi, teenuseid ja muud abi. Viimane abinþu otsese ohu korral lapse elule, tervisele vþi arengule on laps vanematest eraldada ja pÜÜrduda kohtu poole vanemate hooldusþiguse piiramiseks. Samas, mida rutem saab lastekaitsetÜÜtaja abi vajava perega tÜÜle asuda, seda suurem on tþenäosus, et probleemile leitakse lahendus koostÜÜs perega ja lapsele luuakse arengut toetav kasvukeskkond oma kodus. Seega, esimene asi, mida igaßks meist laste heaolu nimel teha saab, on pÜÜrata lastele senisest rohkem tähelepanu ning märgata, kui lapsel on mure ja ta vajab täiskasvanu abi. Oluline roll on kindlasti lastega iga päev kokku puutuvatel spetsialistidel: lasteaia- ja kooliþpetajatel, sotsiaalpedagoogidel, koolipsßhholoogidel, huviringide juhendajatel, perearstidel, þdedel ja paljudel teistel. Näiteks kui kehalise kasvatuse þpetaja, kooliþde vþi perearst märkab lapse kehal verevalumeid vþi muid vigastusi, siis


peaks kohe tekkima kßsimus, kuidas laps need sai. Kui vigastusi esineb sageli vþi on vähetþenäoline, et laps sai need mängides vþi sportides, tuleks sellest tingimata teada anda lastekaitsetÜÜtajale, tþsiste vigastuste korral ka politseile. Samuti peaks lastekaitsetÜÜtajale teada andma, kui laps tuleb lasteaeda vþi kooli näljasena, pesemata vþi katkiste ja aastaajale mittevastavate riietega. NAABRID JA KOGUKOND Alahinnata ei tohi naabrite ja laiemalt kogu kogukonna rolli. Kui naaberkorterist, kus elab lastega pere, kostab Üisel ajal valju lärmi vþi sinna koguneb seltskond purjus täiskasvanuid, siis vþiks ju tekkida kßsimus, millist mþju avaldab selline keskkond laste arengule ja tervisele. Ka laste lÜÜmisel vþi muul moel alavääristaval kohtlemisel on tihti tunnistajaid, kuid sageli pÜÜratakse pilk kþrvale, sest seda peetakse pere siseasjaks. Jäädes passiivseks ja vaadates laste þiguste rikkumist vaikides pealt, aktsepteerime nþrgemas positsioonis olevate ßhiskonnaliikmete allasurumist ja muutume kaassßßdlaseks nende laste ees. Mþnikord hoiab inimesi sekkumast kahtlus, et äkki on olukorrale siiski mþistlik seletus, ja lootus, et ehk probleemi ei olegi. Ei taheta vanematele ebameeldivusi valmistada ega nendega suhteid rikkuda, samuti ei soovita ametnikke asjata tßlitada. Iga kahtlus ei pruugigi tþeks osutuda ega menetlust kaasa tuua. Menetlust algatada vþi vanemate suhtes represseerivaid abinþusid rakendada ei olegi lastekaitsetÜÜtaja eesmärk. LastekaitsetÜÜtaja ßlesanne on välja selgitada abi vajavad lapsed ja pered, toetada nende toimetulekut ja osutada perele kaasabi probleemide lahendamisel. LastekaitsetÜÜtaja analßßsib talle edastatud infot ja otsustab igal konkreetsel juhul eraldi, kas on vajalik sekkuda vþi mitte. Kui ohule viitavaid infokilde koguneb rohkem, siis on lastekaitsetÜÜtajal pþhjust olukorda lähemalt uurida. Abi vajavast lapsest teatamata jätmise korral on aga oht, et laps jääb murega ßksi ja tema olukord halveneb veelgi. Kui väärkohtlemine on juba nii ilmne, et selles enam keegi ei kahtle, vþib olla juba liiga hilja last ja peret aidata. Seepärast tuleks kahtlustest kindlasti lastekaitsetÜÜtajale teada anda. ISIKUANDMETE KAITSE JA TEATAMINE Kummalisel kombel on lastega tÜÜtavad spetsialistid abi vajavast lapsest teatamata jätmist viimasel ajal pþhjendanud ka isikuandmete kaitse seadusega. Näiteks perearst, kes kahtlustab, et lapse terviseprobleemid vþivad olla tekkinud tema hooletussejätmise vþi vanemate otsese last kahjustava tegevuse tagajärjel, ei teavita sellest lastekaitsetÜÜtajat, viidates isikuandmete kaitse seadusele ja sellele, et lapse seaduslikelt esindajatelt ehk vanematelt ta andmete edastamiseks iseenesestmþistetavalt nþusolekut kßsima ei hakka.

Ka Tartu Ăœlikooli teadlaste 2009. aastal läbi viidud uuring tĂľi Ăźhe laste väärkohtlemisest teatamise takistusena välja vĂľrgustiku osapoolte lahknevad seadustĂľlgendused. Uuringu raames kĂźsitletud spetsialistidest leidis 51%, et isikuandmete kaitse seadus keelab väärkohtlemise ohvriks langenud lapse kohta infot edastada.1 Isikuandmete kaitse seadus ei keela abi vajavast lapsest teavitamist. Andmekaitse seisukohalt on oluline, et info edastatakse pädevale ametiisikule, kellel on seadusest tulenev Ăľigus seda tÜÜdelda. Näiteks politseil ja kohalikul omavalitsusel on Ăľigus tÜÜdelda lapse isikuandmeid seaduse alusel avalike Ăźlesannete täitmiseks, kuid mittetulundusĂźhinguna vĂľi muudes vormides tegutsevatel asutustel ja organitel ei ole enamasti isikuandmete tÜÜtlemise Ăľigust ette nähtud. Kui abi vajavast lapsest teatatakse lastekaitseametnikule vĂľi politseile, ei pea selleks eraldi nĂľusolekut lapse seaduslikult esindajalt kĂźsima. Andmekaitse seisukohalt on samuti oluline, et andmeid edastatakse Ăźksnes mahus, mida lastekaitseametnik oma tÜÜßlesannete täitmiseks vajab. Näiteks kui arst

-Ă€.)+/2$(/)!").)-%3)3%++5-!34 +!(4,53 %4ÂŻ++)/./,5+/22!,% 3))3+)-Ă€)34,)+3%,%453 *!,//453 %4%(+02/",%%-)%)/,%') märkab lapse kehal verevalumeid, mille tekkimine mängu vĂľi sportimise käigus ei ole tĂľenäoline, siis tuleks politseid ja lastekaitsetÜÜtajat informeerida vĂľimalikust kehalisest väärkohtlemisest. Kui lapsel esineb ka allergiaid vĂľi pĂľeb ta näiteks mĂľnda nahahaigust, mis ei ole seotud kehalise väärkohtlemisega, pole niisuguse info edastamine politseile enam asjakohane. Kahtluse korral on soovitatav lastekaitse- vĂľi politseiametnikuga konsulteerida, milliste andmete kohta haldusorgan infot vajab. Et kirjeldatud hirme vähendada, on Ăľiguskantsleril lasteombudsmanina kavas veel selle aasta lĂľpuks koostÜÜs andmekaitse inspektsiooniga välja tÜÜtada lihtsad ja selged juhised, mis aitaksid lastega iga päev tÜÜtavatel spetsialistidel täita seadustest tulenevaid kohustusi lapse abistamisel ja abivajadusest teatamisel, järgides samas isikuandmete kaitse pĂľhimĂľtteid. Oluline on vältida seda, et info ei jĂľua lastekaitsetÜÜtajateni vĂľi politseini pelgalt pĂľhjusel, et inimesed ei ole teadlikud oma Ăľigustest ja piirangutest abi vajavast lapsest teadaandmisel. Q 1 Kadri Soo jt (2009). Laste väärkohtlemise juhtumitest teavitamine ja vĂľrgustikutÜÜ. Tartu. http://www.sm.ee/ďŹ leadmin/meedia/ Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/lapsed/lastekaitse/Lapse_vaarkohtlemisest_teavitamine_uuringu_raport.pdf

-ÂŻ2+!,!343Ă„')335


+ ! 3 6!4 5 3

Tommy Hellsten

kodust ja laste kasvatamisest

Tommy Hellsten ON3OOMEPĂ‹RITOLU PSĂ HHOTERAPEUT KIRJANIKJAHINNATUDLOENGUPIDAJA(ARIDUSELTTEOLOOG3KANDINAAVIASONTEMATEOSEIDSAATNUDTOHUTUMENU Foto: Scanpix

(

ellsteni arvukatest raamatutest on eesti keeles ilmunud nßßd juba Ăźheksa, kĂźmnes – “Ohustatud inimeneâ€? – on kirjastuselt Pilgrim peagi tulemas. Kodust, lapsest ja lapsevanemast teeb Hellsten juttu peaaegu igas raamatus, pĂľhjalikumalt käsitleb ta neid teemasid aga teostes “Kolmas vĂľimalusâ€? ja “Olla lapsevanemâ€? (Pilgrim 2008 ja 2009). Mis on Hellsteni sĂľnum? Kui pßßda seda hästi kokkusurutult sĂľnastada, kĂľlab see nĂľnda: ET LAPS SAAKS LAPS OLLA, PEAB TAL OLEMA KEEGI, KELLE LAPS OLLA. Hellsten on pĂľhjalik mees. Ta on ette vĂľtnud uurida

36 -ÂŻ2+!,!343Ă„')3

meie kultuuri aluspĂľhja. Tema järeldused ja seisukohad vĂľivad ehmatada. Aga vahest on neis leida muudki kui esmapilgul ehmatavat. MEIE KULTUURIL ON KĂœLJES PUBERTEETLIKUD TUNNUSJOONED Tänapäeval pole enam kuigi palju leida neid, kes pĂźhenduksid järelpĂľlve eest hoolitsemisele, arvab Hellsten. Isademad kibelevad oma vajadusi täitma, nad tahavad säilitada Ăľiguse ise lapseks jääda. SeetĂľttu on paarisuhe ja kodutunne lagunemisjärgus. Abielud lähevad lĂľhki niipea, kui armastus otsa saab. Lastest saavad kergesti olendid, kelle Ăźlesanne on vanemate elule mĂľte anda. Neist saavad objektid, millele raha kulutada. “See kĂľik vĂľib olla vanemate viis vaigistada oma alateadlikku sßßtunnet, mis tekib sellest, et last ei kohelda hingeliselt.â€? Liiga palju on vanemaid, kes pĂľevad lĂľputut nooruseihalust, ei saagi täiskasvanuks ega vĂľta endale vastutust lapse kasvatamise eest.


KIIRUSTAVAD JA NĂ„RVILISED EMAD ANNAVAD END LAPSELE KĂ„TTE VAID NĂ„ILISELT, MITTE HINGELISELT See sĂźnnitab lapses meelekibedust ja viha. Kui viha väljanäitamine on keelatud, äratab allasurutud viha lapse hinges sßßtunnet ja hakkab hinge mĂźrgitama. Viha ei ole armastuse vastand, vaid armastuse teine nägu. Viha, mida laps pole tohtinud välja näidata, tĂľkestab armastust lapse ja ema vahel. “Selleks, et ennast selgesti näeksime ning tundeid ja vajadusi tĂľsiselt vĂľtaksime, peab keegi teine meid esmalt nägema. See, mida teised meis näevad, mĂľjutab seda, kuidas me iseennast näeme. Seepärast on tähtis, et meid vaadataks heatahtlikul pilgul ja toetades – see tähendab armastusega.â€? Laste kasvatamine Ăźhiskondlike institutsioonide poolt – kollektiivselt ja karjakaupa – on mĂľttetu ponnistus, mis on juba ette määratud läbikukkumisele. Armastust antakse edasi ainuisikuliselt, Ăźhelt inimeselt teisele. KĂ•IGE TĂ„HTSAM ON TURVALINE KODU JA VANEMATE KOHALOLEK Ainult siis, kui perepiiris ei kiirustata, tulevad kĂľne alla pĂźhendumine ja kohalolek. Ainult siis, kui laps saab ikka jälle teada, et vanemad on tema juures ega kiirusta ära minema, sĂźnnib temas vähehaaval sisemine turvatunne. Siis on lapsel lootust, et teda nähakse ja kuuldakse. Ă•ige kodu rajamiseks tuleb teha valikuid, mis vĂľimaldaksid vaikust ja hingelähedust, tagaksid mþþduka elutempo, edendaksid usalduse vaimu ja kĂźlvaksid armastust. Kodu sĂźnnib sellest, et seal ollakse. “Kodu on olemispaik, olemisele pĂźhitsetud tempel. Selle koha Ăźlesanne on tulevastele sugupĂľlvedele edasi anda teadmist sellest, et inimest armastatakse. See sĂľnum on olemas tapeedimustris ja selles viisis, kuidas laud on kaetud. See on olemas naeratuses, mis on ema näol, kui ta peret sÜÜma kutsub. Selle tunnusmärk on isa rþþm, kui ta vaatab tĂźtre esinemist kevadisel koolipeol. Sedaviisi saab laps tuttavaks tema sees peituva olemisega, millel on majesteetlik päritolu ja mille ta saab laia ilma kaasa vĂľtta, kui ta peab Ăźkskord lapsepĂľlvekodu maha jätma.â€? PĂœĂœDKEM TOIME TULLA LAPSE VIHAGA “Lastevanemate vĂľimetus viha taluda ja ennast sellega kooskĂľlla viia on pĂľhjus, et nad ei suuda lapsi raamidesse panna. Last raamidesse pannes muututakse tema viha sihtmärgiks. Ja kui ma lapsevanemana kardan oma viha, hakkan kergesti vältima konflikte lastega, kus see viha vĂľiks avalduda. Nii saab minust laste silmis kukupai lapsevanem. Ma vajan seda, et nad minust lugu peaksid, vajan seda sel määral, et ei sĂśanda neile pettumust valmis-

tada.â€? NĂľnda saab lapsevanemast laste kambajĂľmm, leiab Hellsten. Ja siis kaotab laps vanemate vastu lugupidamise ning ta vĂľib perekonnas vĂľtta enda kätte vĂľimu, mis talle ei kuulu. Kui laps suudab välja näidata viha vanemate vastu, on see märk sellest, et ta usaldab vanemaid. Viha väljendamise eesmärk ei pruugi olla kellelegi paha teha. Viha objekt on asi, aga mitte isik. Aga kui vihast saab pĂźsiv vihameel, alles siis saab selle objektiks isik. KODU OLUKORD ON MURETTEKITAV “Ema suhtumisest lapsesse saab lapsele sĂľnum selle kohta, kes ta ise on,â€? Ăźtleb Hellsten. Laps, kes saab palju hoolt ja armastust, Ăľpib käsitama iseennast olendina, kes on armastust väärt. Niisiis annab ema lapsele väärtuse. Laps ise ei suuda kriitiliselt hinnata ema hoolekannet vĂľi selle puudumist. Sellest, kuidas ema oma last kohtleb, vormib laps sĂľnumi selle kohta, missugune on tema ise, aga mitte sĂľnumit selle kohta, missugune on ema. Ema suhtumisest lapsesse vormitakse lapse identiteedi alusmßßr. Ema Ăľlul on nii väärtuslik ja vaevanĂľudev Ăźlesanne, et kollektiiv peab igal vĂľimalikul viisil ema toetama. Ema

,!03 +%33!!"0!,*5(//,4*!!2-!34534 Ă€0)"+ÂŻ3)4!-!)3%%..!34/,%.$).! +%3/.!2-!345346ÂŻÂŻ24 esimene toetaja on muidugi isa. Nßßdisaegses Ăźhiskonnas on isa Ăźlesanne kanda hoolt selle eest, et emal oleks kindel koht, kus ta saaks turvaliselt emadusele pĂźhenduda. TÜÜl käies ja perele elatist teenides täidabki mees oma isarolli pĂľhilist Ăźlesannet. Kui kodus pole kedagi, kes ema toetaks, vajub naine oma koorma all väsimusest kokku ja teda hakkab peibutama mĂľte paigutada laps kuhugi mujale, et temast lahti saada. Siis hakataksegi mĂľnekuiseid titasid lastesĂľime viima. Kui isa ja ema kodunt jalga lasevad ning viivad lapse lastesĂľime vĂľi -aeda, siis pole kodu enam oma nime väärt. Kodu asemele on nßßdisajal tekkinud päevakodu (lastesĂľim, lasteaed). Aga mis asi see senine kodu siis on? Kas ÜÜkodu? Kas see on hoiuruum, hoolduspunkt, hotell, näitusesaal vĂľi need kĂľik Ăźhtekokku? “Kas oleme loonud kultuuri, kus ei ole enam elujĂľulist emadust ega isadust?â€? kĂźsib Hellsten. “Kas oleme loonud kultuuri, kus lapsed jäävad ripakile, sest nad jäävad ilma sellest vanemlikust hoolest, mis peaks neile kuuluma?â€? Q Refereerinud Ly Seppel-Ehin, tĂľlkija ja psĂźhhoterapeut

-ÂŻ2+!,!343Ă„')337


6ÂŻ ÂŻ 2 4 5 3 % $

Väärtused ja väärtuskoniktid Tekst: Edydt Johanson, Tartu Ăœlikooli eetikakeskuse väärtuskasvatuse projektijuht Foto: Scanpix

4ARTUĂ„LIKOOLIEETIKAKESKUSJA%ESTIĂ€PILASESINDUSTE,IITKUTSUSIDĂœPILASIĂ LES KIRJAPANEMAVĂ‹Ă‹RTUSKONmIKTESITUATSIOONEJANENDEVĂœIMALIKKELAHENDUSKĂ‹IKE)DEEOLIKAASATALAPSIJANOORIVĂ‹Ă‹RTUSTEEMALISTESSEARUTELUDESSE ui konkursitÜÜd olid laekunud, olime väga rþþmsad, et nii paljud lapsed ja noored olid nĂľus kaasa mĂľtlema väärtuste teemal. Kokku saadeti meile 56 huvitavat situatsioonikirjeldust koos vĂľimalike lahenduskäikudega, mida pidi iga olukorra tarvis välja pakkuma kuus. Kirjeldati kooliteemalisi, samuti isiklikke ja perekondlikke dilemmasid. Kirjutajate hulgas oli nii algkooli-, pĂľhikooli- kui ka gĂźmnaasiumiĂľpilasi Eestimaa eri piirkondadest ja eri suurusega koolidest. Osaleda vĂľis iseseisvalt, aga ka koos klassi vĂľi muu grupiga. Ă•pilaste vahel loositi välja toredaid auhindu.

K

Mþned þpilaste saadetud teemad: ¡Väike þde näeb, et ta vend suitsetab teiste poistega. Mida teha? ¡Näed pealt, et su parim sþber varastab. Kuidas tegutseda? ¡Kolisid uude kohta ja läksid uude kooli. Kuidas leida sþpru? ¡Kuidas koolikiusamisega hakkama saada? ¡Kuidas käituda, kui þpetaja teeb liiga vþi kui þpetajale tehakse liiga? Õpilastele oli ette antud ka näidisolukord, et konkursi

38 -ÂŻ2+!,!343Ă„')3

formaat oleks ßhtlasem ja osalejatele arusaadavam. Suured kiusajad Tuled hommikul kooli, esimene tund on kohe-kohe algamas. Koolimaja nurga juures satud peale kolmele endast vanemale ja suuremale þpilasele, kes pommivad väiksemalt lapselt raha välja ja ähvardavad peksa anda. Need þpilased on ennegi teisi lapsi kiusanud. Mida teed? 1. Astud ligi ja ßtled valjusti, et kiusajad väiksema rahule jätaksid. 2. Lähed vþimalikult vaikselt mÜÜda, et kiusajad sind ei märkaks. Tuleb arvestada, et nad vþivad tþesti kallale tulla. 3. Lähed koolimajja ja otsid þpetajate toast ßles klassijuhataja, et talle þues toimuvast rääkida. 4. Pßßad kiusajate tähelepanu kþrvale juhtida, hßßdes, et direktor tuleb. 5. Jooksed koolimajja ja kutsud klassikaaslased appi, et väiksem laps kiusajate käest päästa. 6. Lähed edasi oma klassi, sest tundi ei tohi hiljaks jääda. Otsustad, et pärast tunde räägid nähtust klassijuhatajale. Millise valiku oleksid teinud sina ja miks? Kas sinu arvamus ßhtis teiste omaga?


Seesuguseid olukordi vĂľi sama arutelumudelit on vĂľimalik kasutada nii kodus kui ka koolis, nii keeleĂľppe- kui ka klassijuhatajatunnis. Arutage koos, millised on lahendusvĂľimalused, kuidas keegi käituks, millised on alternatiivsed variandid ja millised täiesti vastuvĂľetamatud lahendused. Kindlasti vĂľtke aega pĂľhjendusteks ja selgitusteks, miks te just nii arvate vĂľi millist käitumist Ăľigeks peate. Sellised arutelud annavad peale huvitava vestluse palju infot laste ja nende kaaslaste, aga ka kolleegide ja teie enda kohta. UUS VĂ„Ă„RTUSMĂ„NG Mis saab saadetud situatsioonikirjeldustest edasi? Koostame koostÜÜs Eesti Ă•pilasesinduste Liidu, Ăľpetajate, psĂźhholoogide, koolijuhtide ja veel mitmete osapooltega metoodilise Ăľppematerjali, mille nimetame Ăľpilaste väärtusmänguks. Väärtusmängus saab mängulise Ăźlesehituse abil arutleda väga sĂźgavatel ja olulistel teemadel. Samalaadne väärtusmäng on Tartu Ăœlikooli eetikakeskusel juba Ăľpetajatele välja tÜÜtatud ning peagi on ka koolidel vĂľimalik neid meie kaudu koolituspakettide raames tellida.

Praegu on eetikakeskusel käimas koolitusprogramm, et jagada teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi väärtuste ja väärtuskasvatuse vallas. Koolitatakse nþustajaid ja koolitajaid, kes oskavad juhtida arutelusid koolis, anda koolidele nþu þppekava alusväärtuste järgimiseks ja väärtuste integreerimiseks ainekavadesse, tutvustada erinevaid

+).$,!34)6Ă€4+%!%'!0Ă€(*%.$534%+3*! 3%,')4534%+3 -)+34%*534.))!26!4%6Ă€) -),,)34+ÂŻ)45-)34Ă€)'%+30%!4% metoodikaid, Ăľpetada analßßsima koolikultuuris avalduvaid väärtusi. Nii konkurss kui ka koolitusprogramm ning mitmed teised väärtuskasvatusega seotud tegevused TĂœ eetikakeskuses toimuvad riikliku programmi “Eesti Ăźhiskonna väärtusarendus 2009–2013â€? raames. Väärtusarenduses kaasa rääkida ning ennast koolituste ja teiste teemadega kursis hoida saab www.eetika.ee vahendusel. Q

-ÂŻ2+!,!343Ă„')339


4 5 2 6! , ) 3 % ,4 ) . 4 % 2 . % 4 ) 3

Kriminaalsed

naljad +AKSSĂœBRANNATOTSUSTASIDKOLMANDAARVELPISUThNALJAvTEHA LĂœIDTEMANIMELSUHTLUSPORTAALIDESSEKONTOSIDJAKIRJUTASID SOLVAVAIDKOMMENTAARE-ISEDASISAI SELLESTKIRJUTABJUHTIVKRIMINAALAMETNIKAnu Baum Foto: Scanpix velin, Laine ja Ene olid olnud sĂľbrannad lasteaiast saati. Kui nad olid 5. klassis, tuli nende klassi uus poiss Andrus, kes hakkas kohe kĂľikidele tĂźdrukutele meeldima. Andrusele aga meeldis ainult Evelin. Evelinil ei olnud enam sĂľbrannade jaoks eriti aega – ta käis nßßd rohkem Andrusega väljas. Laine ja Ene olid sĂľbranna peale väga kurjad ja otsustasid Evelini arvel natuke “naljaâ€? teha. Nad tegid Evelini nimele kasutajakontosid suhtlusportaalidesse ja kirjutasid sinna teisi, aga ka Evelini solvavaid kommentaare. Et kellelgi ei oleks kahtlust, et tegemist on just selle Eveliniga, panid nad kontode juurde pildid. Kuna tĂźdrukud olid ju varem kĂľike koos teinud, logisid nad sisse ka Evelini tegelikele kontodele ja muutsid andmeid, saatsid sĂľpradele kirju ja lisasid suvalisi inimesi sĂľpradeks. Koolis hakati Evelini mĂľnitama ja teda noriti teadete ja sĂľnumite pärast, mida ta väidetavalt oli internetti postitanud. Probleeme oli ka Andrusega, kuna Evelin olevat suhtlusportaalis kommenteerinud, kui nĂľme ja mĂľttetu kutt ta on.

E

IDENTITEEDIVARGUS Evelin rääkis mure vanematele ära ja koos pÜÜrduti politseisse avaldusega kriminaalmenetluse alustamiseks karistusseadustiku (KarS) § 157-2 järgi. See paragrahv

40 -ÂŻ2+!,!343Ă„')3

sätestab karistuse teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise eest. Täpsemalt: “Teist isikut tuvastavate vĂľi tuvastada vĂľimaldavate isikuandmete tema nĂľusolekuta edastamise, nendele juurdepääsu vĂľimaldamise vĂľi nende kasutamise eest eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaĂľige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud Ăľigustele vĂľi huvidele, vĂľi varjata kuritegu.â€? Eelkirjeldatud juhtumi puhul loodi Evelinist ebaĂľige ettekujutus ja sellise tegevusega tekitati kahju tema seadusega kaitstud Ăľigustele, eelkĂľige mittevaralistele Ăľigustele. PĂľhiseaduse (edaspidi PS) § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada. Samuti on vastavalt PSi § 25 igaĂźhel Ăľigus talle ĂźkskĂľik kelle poolt Ăľigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hĂźvitamisele. PSi § 26 kohaselt on igaĂźhel Ăľigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. PSi § 26 kommentaarid räägivad muu hulgas isiku Ăľigusest oma kujutisele ning Ăľigusest sĂľnale. Ă•igus oma kujutisele kaitseb Ăźksikisikut tema näitamise eest meedias ning Ăľigus sĂľnale tagab seda, et isikule ei omistataks avaldusi, mida ta pole teinud. Lisaks on vastavalt vĂľlaĂľigus-


seaduse (VÕS) § 1045 lg 1 punktile 4 kahju tekitamine þigusvastane, kui see tekitati kannatanu isikliku þiguse rikkumisega. VÕSi § 1046 (isiklike þiguste kahjustamise þigusvastasus) lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime vþi kujutise þigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse vþi muu isikliku þiguse rikkumine þigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Nßßd sai kßll päris palju paragrahve kirja, mida pole ehk huvitav lugeda. Aga on oluline, et kui pÜÜrdute avaldusega politseisse, et politsei alustaks kriminaalmenetlust KarS § 157-2 järgi (identiteedivargus), on tähtis tuua välja, millist teie þigust sellise tegevusega on kahjustatud. Kui Evelini nimele poleks libakontosid tehtud ning Laine ja Ene oleksid enda kontodelt kirjutanud Evelini laimavaid kommentaare, ei oleks tegemist olnud identitee-

divargusega, vaid lihtsalt laimu ja solvangutega. Sellised juhtumid kuuluvad tsiviilkohtu pädevusse ja nende lahendamisel politsei teid aidata ei saa. TĂźdrukud polnud täisealised. Enamgi veel, nad ei olnud jĂľudnud ka kriminaalvastutuse ikka – Eestis saab kriminaalvastutusele vĂľtta 14. eluaastast. Teo toimepanemine noorema isiku poolt sunnib kĂźll lĂľpetama kriminaalmenetluse tema suhtes, kuid ei välista politseilist uurimist ega sellele järgnevat karistust (politsei ei tea ju enne uurimise lĂľpuleviimist teo toimepanija isikut, seega ka tema vanust). Kui teo toimepanija on noorem vĂľrreldes kriminaalvastutuse eaga, siis edastatakse tema kohta materjalid alaealiste asjade komisjonile, kes teeb otsuse mĂľjutusmeetmete kohaldamiseks. Antud juhtumi puhul sai Ene ja Laine “naljastâ€? midagi, mis ei olnud naljakas neile endile ega ammugi mitte Evelinile. Q

-ÂŻ2+!,!343Ă„')341


, !34%Ă€)'53%$

Lastekaitse ßhes Eesti väikses linnas 6ËIKELINNALASTEKAITSETÚÚEELISTESTJARASKUSTESTKIRJUTAVAD+EILA LASTEKAITSESPETSIALISTIDOlga Oksner ja Ave Kivinukk

eila on umbes 10 000 elanikuga väikelinn, kus lapsi on ligi 2500. LastekaitsetÜÜd on Keilas tehtud juba pea 15 aastat, ametis on kaks lastekaitsespetsialisti. LastekaitsetÜÜ peamine pĂľhimĂľte on Keilas nagu igal pool mujalgi seada esikohale lapse huvid. Väikelinnal on lastekaitsetÜÜ seisukohalt nii häid kui ka halbu kĂźlgi. VĂľib pidada plussiks, et igale poole jĂľuab suhteliselt kiiresti, ka jalgsi. Miinuseks on aga see, et konfidentsiaalsust on raske hoida, sest inimesed teavad-tunnevad Ăźksteist, olles endised kooli- vĂľi tÜÜkaaslased. Näiteks psĂźhholoogi juurde suunamisel on inimesed murelikult kĂźsinud, kas psĂźhholoog on Keila elanik. Ă•nneks on meil psĂźhholooge valida nii tÜÜkogemuse, elukoha kui ka keele järgi. PsĂźhholoogilist nĂľustamist pakub sotsiaalkeskuse ruumides MTĂœ Toetus, ka koolides tÜÜtavad psĂźhholoogid.

K

USALDUSVÄÄRNE MEESKOND Lastekaitsespetsialistidel on Keilas tihe koostÜÜ sotsiaaltÜÜtajatega linnavalitsuses, sotsiaalkeskuses, koolides ja noortekeskuses. Kþige tähtsam on, et laps ja pere leiavad

42 -ÂŻ2+!,!343Ă„')3

inimese, keda nad usaldavad, kes saab vajadusel kaasata teisi spetsialiste ja pakkuda sobivat abi. Näiteks kui kooli sotsiaaltÜÜtajaga on hea kontakt, vþib ka tema olla juhtumi korraldaja ning lastekaitse- ja/vþi teiste spetsialistidega koostÜÜd teha. Kui tÜÜl on kaks lastekaitsespetsialisti, saab klient vþimaluse suhelda mþlemaga ning valida, kumb talle paremini sobib. KoostÜÜ vþimaldab juhtumeid läbi arutada, keerulisemate probleemide korral kaasata teisi sotsiaaltÜÜtajaid, psßhholooge vþi politseitÜÜtajaid. Väga tähtis on, et spetsialistid ßksteist usaldavad ja saavad olla kindlad, et info lekkimise pärast ei pea muretsema. LastekaitsetÜÜ on juhtumikeskne, mis tähendab arutelusid, kokkuleppeid, vþimaluste leidmist – usaldusväärne meeskond on siin hädavajalik. MITU ROLLI Konfidentsiaalsuse nþue on sotsiaaltÜÜs väga oluline, iga ametnik peab seda järgima. Oma kodulinnas arsti juurde minnes peab ka vahet tegema, kas oled seal patsiendina vþi lastekaitsetÜÜtajana. Koolis vþi lasteaias on meil samuti mitu rolli: oleme emad, kellegi sþbrannad, kuid tÜÜajal las-


tekaitsetÜÜtajad. Peame ka ise teadvustama, mis rollis me leemide korral on väga oluline läbimĂľeldud tegutsemisparasjagu oleme. Ă•htul toidupoes kliendi muret kuulates plaan, et laps kindlasti abi saaks ning tema läbielamised on tähtis osata viisakalt kokku leppida vestlusaeg järgmi- oleksid kĂľige valutumad. Aasta tagasi viisime politsei eestseks päevaks ja vabandust paluda, et seda teemat praegu vedamisel läbi projekti “Oska aidata!â€?, mille raames korei aruta. raldasime infopäevi Keila lasteIga pere on teistest väga aedade Ăľpetajatele ja juhtidele. erinev, seetĂľttu erinevad ka 0!,*5/.3))3+)%%,!26!-53) %4 Infopäevade eesmärk oli teavimured, millega lastekaitse +5)0%2%'!4%'%,%",!34%+!)4tada väikelastega tÜÜtajaid abi poole pÜÜrdutakse. Info pakkumise vĂľimalustest ning abivajavast perest tuleb 3% /.3%!,-)$!')6!,%34)6Ă€) sellest, kuidas käituda lapse tihti lasteaiast vĂľi koolist, väärkohtlemise kahtluse korral. aina rohkem juhtub, et (!,6!34) Sageli on lastesse puutuvat probleeme märkavad heainfot inimestel raske edastada, tahtlikud naabrid. kuna kardetakse kaebaja staatust vĂľi suhete halvenemist naabritega. Anonßßmsed kĂľned aga teevad lastekaitsetÜÜ EELARVAMUSTEST VABAKS keerulisemaks, sest enamasti on siis lisainfot saada väga Palju on siiski eelarvamusi, et kui perega tegeleb laste- raske. Siiski vĂľtame vastu ka anonßßmse teabe, hindame kaitse, on seal midagi valesti vĂľi halvasti. Kuid pea igal olukorda ja tegutseme vastavalt sellele. perel on vahel keerulisi perioode, mistĂľttu nĂľu kĂźsimine ja Julgege rääkida, nĂľu kĂźsida vĂľi abi pakkuda, kui on abi otsimine on hädavajalik. Lastekaitse Ăźlesanne on vaja- tunne, et mĂľne lapsega ei ole kĂľik hästi. Soovime, et abi ja dusel iga peret toetada. toetus jĂľuaks lasteni varem – kui mured ei ole veel lapseRaskete, ebameeldivate ja perekonnale valusate prob- pĂľlve rikkunud. Q

-ÂŻ2+!,!343Ă„')343


+ ! 3 6!4 5 3

!SENDUSKODUST iseseisvasse ellu

44 -¯2+!,!343Ä')3


Tekst: Merle Linno, Tartu Ăœlikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi sotsiaaltÜÜ assistent Foto: Scanpix

!

sendushooldus on katusmþiste, märkimaks laste ßleskasvatamist nii asutuses kui ka peres, kuhu ta ei ole sßndinud. Riiklik statistika näitab, et enamik asendushooldust vajavatest lastest leiab endale uue pere, vaid umbes kolmandik paigutatakse asenduskodusse 1 (vt täpsemalt Tikerpuu, Reinomägi 2009:17). Pþhjused, miks laps vajab asendushooldust, on erinevad, ent läbiv joon on vanemahooleta jäämine kas vanemate surma vþi muude pþhjuste tþttu. Iga statistilise numbri taga, mis tähistab asendushooldusel last, on selle lapse lugu, tema ßleelamised ja traumad, mida ßldistada on vþimatu. Kahjuks puuduvad meil uuringud, mille pþhjal asenduskodudes elavaid lapsi iseloomustada, vþrreldes kodudes elavate eakaaslastega. Peamiselt on seda sihtgruppi uuritud tudengitÜÜde raames, mille tulemusi ei saa ßldistada, ent need on kirjeldavad. Sageli on asenduskodus elavatel lastel madal enesehinnang, neil puuduvad teadmised oma identiteedist ja päritolust (Kiil, 2004), nad tunnevad, et nende elus on olnud liiga palju muutusi (Naudre, 2008), neil on sageli koolis probleemid ja nad on kogenud þpetajate eelarvamuslikkust (Kallavus, 2002; Linno, 2005). Samas on nad iseseisvamad ja tugevamad kui eakaaslased, kes elavad peredes, ning nad väärtustavad sþprust ja sþpru (Naudre, 2008). JÄRSK ELUMUUTUS Muret tekitab mitmetest uurimustest (Turk, 2011; Heero, 2011; Kallavus, 2002; Kaldma, 2002) ilmnev usaldamatus: asenduskodus elavad lapsed ei usalda täiskasvanuid, sageli ei ole neil inimest, kellega oma muredest rääkida. Sellise pagasiga – madala enesehinnanguga, identiteedikriisis ja kedagi usaldamata alustab asenduskodus elav laps iseseisvat elu. Iseloomulik on, et väga sageli toimub see järsku, mis on ehk ßks suuremaid erinevusi peres kasvava noorega vþrreldes. Puudulik vþi olematu tugivþrgustik, sidemete katkemine sugulastega, uus ja vþþras keskkond, järjekordsed muutused – need ja veel paljud teised tingimused seavad asenduskodust ellu astuva noore ebavþrdsemasse seisu. Kuidas tagada vþrdsus? Eesti sotsiaaltÜÜ korralduse järgi on asenduskodus elava noore iseseisva elu alustamise toetajaks ja abistajaks omavalitsus, kust noor on pärit. Kuid elluastuja kontaktid oma endise kodukohaga vþivad olla vähenenud vþi hoopis katkenud, seega lähevad nad tagasi vþþrasse keskkonda. Omavalitsus vþimaldab noorele elamispinna ja riiklik toetuste sßsteem elluastumistoetuse, ent oma argipäeva ja eluga on noor ßksi. Meil puudub järelhoolduse sßsteem asenduskodust ellu astunud noortele ja me teame väga vähe sellest, mida tähendab alustada iseseisvat elu. Uurimustest on teada,

et elluastumise eel on noored optimistlikud ja usuvad oma vþimekusse hakkama saada. Samas näeme sotsiaaltÜÜ praktikas, et nad vajavad abi. Vahel on need noored oma eluga hädas sellepärast, et keskkond, kuhu nad satuvad, on eelarvamuslik ja pidurdav. Ja siis ei aita ka suuremad toetused ega paremad korterid. Kþige oluli-

SUUNISED PRAKTIKUTELE: Asendushoolduselt lahkumine ja järelhooldus TOOLKIT FOR PRACTITIONERS: Leaving and aftercare

3%,,)3%0!'!3)'!n-!$!,!%.%3%()..!.'5'! )$%.4)4%%$)+2))3)3*!+%$!') 53!,$!-!4!!,534!"!3%.$53+/$53 %,!6,!03)3%3%)36!4%,5 sem ehk ongi, et noored ei jääks pärast korteri ßßri lepingu allkirjastamist Ăźksi, vaid keegi – ĂźkskĂľik kas järelhooldussĂźsteem ja tugiisik, endine kasvataja asenduskodust vĂľi sĂľbralik naaber –, paneks neid tähele ning pakuks toetust ja mĂľistmist tundmatu olukorraga hakkama saamisel. Nii nagu meid endid on keegi kunagi toetanud. Q Kasutatud kirjandus Heero, M. (2011). Asenduskodus kasvavate laste vĂľimalused ja valmisolekud iseseisvasse ellu astumisel. BakalaureusetÜÜ. Tartu Ăœlikool. Kaldma, D. (2002). Lastekodulapse sotsiaalse keskkonna käsitluse pĂľhijooned. KursusetÜÜ. Viljandi KultuurikolledĹž. Kallavus, T. (2002). Ida-Virumaa lastekodud – neljandik Eesti lastekodulastest elab siin! SotsiaaltÜÜ, 5, 24–26. Kiil, K. (2004). Lastekodust elluastuvate noorte toimetulekut mĂľjutavad tegurid. MagistritÜÜ. Tallinna Ăœlikool. Linno, M. (2005). Kaks vaatenurka koolisotsiaaltÜÜle. MagistritÜÜ. Tartu Ăœlikool. Naudre, K. (2008) Tavakodu ja lastekodu noorte väärtushinnangud: erinevused ja sarnasused. MagistritÜÜ. Tallinna Ăœlikool. Tikerpuu, A., Reinomägi, A. (2009). Lapse Ăľiguste tagamise strateegia 2004–2008. Strateegia täitmise aruanne. Tallinn. http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/ Sotsiaalvaldkond/lapsed/lastekaitse/LOTS_ 2004-2008_ taitmise_aruanne.pdf 8.10.10 Turk, P. (2011). Kuidas tagada asenduskodude noorte edukas iseseisvumine? www.praxis.ee 1

Alates 1. jaanuarist 2007 nimetatakse lastekodusid asenduskodudeks

-ÂŻ2+!,!343Ă„')345

1


+/ ' %- 5 3

Arenesin koos lastega +EERULISTESTOLUDESTPĂ‹RIT)DA 6IRUMAA LAPSEDĂœPETASID2EMNIKULAAGRIKASVATAJATNĂ‹GEMAMAAILMAHOOPISTEISEPILGUGA Tekst: Kiira Nauts Fotod: Erakogu

e kujutame ette ideaalset lapsepĂľlve, mis Kasvataja on korraga nii ema kui ka isa, vanaema, mÜÜdub kaunis maakohas, kus suvel saab Ăľpetaja, psĂźhholoog ja hea sĂľber. Minul oli Ăľnn olla kĂľige mängida maasikapeenarde vahel ja jĂľes pisemate poiste kasvataja. Olin poistega 24 tundi ÜÜpäesupelda, talvel jĂľulude ajal meisterdada vas: hommikul äratasin, Ăľhtul lugesin unejuttu, päeval lumememme ning hiljem kamina ees kin- plaasterdasin jalgu ja käsi ning kuulasin nende muresid. gitusi avada. LapsepĂľlv lähedaste keskel, nauding pĂźha- Mängisime, meisterdasime ja esinesime. Koos arenesime: päevastest moosiga pannkookidest, ema-isa hellus. nii mina 25aastasena kui ka nemad alla 10aastaste poisPaljudele lastele on kirjeldatud pilt reaalsus, kuid osale tena. Ă•ppisin neilt kaastunnet ja kĂľige enam keerulistes jääb see vaid unistuseks. Selliste lastega veetsin mÜÜdunud olukordades positiivseks jäämist. suve hakul 12 meeldejäävat päeva Remniku Ăľppe- ja puhEsimesed päevad olid rasked, sest paljud ei olnud kekeskuses. varem nii pikalt perest Teadsin, et laagrisse tulevad eemal olnud. Oli loomu6–14aastased lapsed ja noored !26%34!3). %4%%3//4!"2!3lik, et nad tundsid algul Ida-Virumaalt, kes on pärit keekoduigatsust, jonnisid +%+/'%-53 +5)$%)/,%+3))!,') ja otsisid pĂľhjusi lahkuruliste oludega peredest. Valmistasin end psĂźhholoogiliselt !26!.5$ %40ÂŻ2!340ÂŻ%6! miseks. Kui poisid olid ette, vĂľttes missiooniks pakminuga ära harjunud, kuda lastele vĂľimalikult meel- /,%.*534+5)4%).%).)-%.% otsisid nad pidevalt minu divat ja turvalist keskkonda. tähelepanu, näidates Arvestasin, et ees ootab raske kogemus, kuid ei oleks iialgi oma tĂśid, kĂźsides arvamust ja oodates kiidusĂľnu. KĂľige arvanud, et pärast 12 päeva olen justkui teine inimene. enam ootasid nad aga tähelepanu ja enda väärtustamist. Laps on väärtus, olenemata rahvusest, vanusest, soost ja tervislikust seisundist. Lapse väärtustamisest kĂľnelevad LAPS KUI KODU PEEGEL mitmed rahvusvahelised dokumendid, mille on ka Eesti Kohtusin ka lapsevanematega ja suhtlesin nendega telefoni riik suure uhkusega vastu vĂľtnud, kuid kĂľigi lubaduste teel. Kohtumised rääkisid nii mĂľndagi laste kodusest olutäitmiseni ei ole veel jĂľutud. korrast: fßßsiline ja vaimne vägivald, negatiivne eeskuju. Lastega suheldes kĂźsisin neilt ka koduste kohta, 24 TUNDI LASTEGA kindlasti tegin seda siis, kui nad olid pahandust teinud, Remniku laager asub kaunis paigas Ida-Eestis Peipsi järve et mĂľista tegude tagamaid. Ă–eldakse ju, et laps on perekaldal. Olen lastega kokku puutunud juba kekskoolist konna peegel. Perekonnast tulevad sageli vägivallatsemise alates, neid hoides vĂľi neile Ăźritusi korraldades. Ka oma eeskujud, ebatsensuursed väljendid. ĂľigusĂľpingutes keskendusin laste Ăľigusele. NĂľnda tundsin Seni ei ole Eestis palju keskendutud lastevanemate ma, et kätte on jĂľudnud aeg end proovile panna ka laste- harimisele. Oluline positiivne samm on sotsiaalministeelaagris. riumi “Laste ja perede arengukava 2012–2020â€?, mis pÜÜ-

M

46 -ÂŻ2+!,!343Ă„')3


4!354!356%05(+53 ,!34%,% Lastekaitse Liit korraldas sel suvel tänu Avatud Eesti Fondi kriisiprogrammile lastele taas tasuta suvepuhkuse.

rab suurt rþhku vanemaharidusele. Tþelise edasimineku tagaks ka arengukava ßleriigiline kehtestamine. Paljudel poistel puudusid elementaarsed hßgieenitarbed, mþned keeldusid kätepesust, nad ei olnud harjunud voodiriietega ega osanud kasutada patja. Soe vesi ja ÜÜoode tegi neile nii palju rþþmu, et pisikesed olid nþus diskolt varem tubadesse naasma, et saaks mþnuleda sooja vee all ja nautida ÜÜoodet. Kurbi seiku tuli ette sÜÜklas, kus lapsed vþitlesid toidu pärast, kuigi seda jätkus kþigile ja jäi ßlegi. Leib oli neil alalþpmata taskus ja þpetada oli vaja ka lauakombeid. Lastega nende ootustest ja unistustest rääkides tuli tihti ette kurtmist koduse olukorra ßle. Kurb ja uskumatu, et juba kuueselt teadsid lapsed, mis on alkoholism, nad kasutasid oma ellujäämisinstinkti ja käisid kasvatajate toas vargil, muretsesid vanemate rahalise seisu ja tÜÜ pärast. Arvestati ka ema-isa tujudega, teades täpselt, millal vþib lähedastega suhelda. Kuueaastaselt, kui lapsed peaksid mþtlema vaid mängule! Ka Rahvusvaheline Laste Mängu Nþukogu (ICCP) rþhutab, et lapse ainus tÜÜ on mäng! Kuid kaugel sellest, et oleksin kogenud vaid negatiivseid emotsioone. Nagu hallid vihmapiisad loovad kauni vikerkaare, andsid laagrilapsed mulle palju positiivsust. Pikal koduteed mþtlesin, kuidas Lastekaitse Liit saaks nende pisikeste kodanike heaolu edendamisele veelgi enam kaasa aidata. Olen tänulik oma väikestele sþpradele, kes kahe nädala jooksul þpetasid mind maailma teise pilguga nägema ning andsid innustust edasisteks tegudeks. Suve lþpul sattusin uuesti Ida-Virumaale. Kaubanduskeskuses jooksis mind rþþmsalt kallistama ßks minu rßhma poistest. Q

2010. aastal sai ßle 700 Tallinna vähekindlustatud perede lapse selle programmi abil veeta suvepuhkuse maalilise Peipsi järve kaldal asuvas Remniku þppe- ja puhkekeskuses. Veendunud projekti vajalikkuses, esitas Lastekaitse Liit Avatud Eesti Fondi kriisiprogrammile taotluse ka sel aastal. Tänu sellele saime mÜÜdunud suvel pakkuda 500 lapsele taas tasuta puhkust Remnikul. Seekord korraldati Remnikul kaks 12päevast laagrivahetust Ida-Virumaa lastele. Laagrisse registreeruti kohaliku omavalitsuse lastekaitse spetsialistide kaudu, kes on kþige paremini kursis abi vajavate lastega. Veebikeskkonnas registreerimisel said esimese laagrivahetuse 270 kohta täis kolme päevaga, mis näitab suurt vajadust sellise vþimaluse järele. Tasuta suvepuhkuse programmis osales 17 Ida-Virumaa kohalikku omavalitsust. Laagris oli lastele mitmekesine programm, mis sisaldas seikluskasvatust, käelisi tegevusi, vþistlusi ja sportlikke mänge. Uusi kogemusi ja teadmisi anti teemapäevadel, nt meedia-, folkloori-, spordi-, teatri-, kunsti- jm päevadel. Laagris tÜÜtasid peale pedagoogilise personali ka psßhholoog ja meedik. Kahe aasta kogemused ja suhtlemine kohalike lastekaitsespetsialistidega on näidanud, et laagri järele on vajadus ka järgmistel aastatel. Kahjuks napib paljudel kohalikel omavalitsustel ja lapsevanematel selleks raha. Lastekaitse Liit soovib samalaadset projekti jätkata ja otsib sellele rahastajaid.

-ÂŻ2+!,!343Ă„')347


, !03%355

Rþþm, rþþm, rþþm

Sissi Margaret JAHelena-Mai ON Ă HENDATUDNĂ‹HTAMATUKLEEPLINDIGA6AHELON LINTNIIJONNAKALTKOKKUKLEEPUNUD ETSĂœBRANNADEISAAĂ KSTEISESTĂ LDSEKAUGEMALEMINNA *AVAHELONSEEJĂ‹LLENIIPIKK ETLOHISEBJĂ‹RELE Tekst: Kätlin Vainola Fotod: Virge Viertek

HERNEKATSE Parimad sĂľbrannad Ăľpivad teises klassis ja leiavad, et koolis on väga tore käia. “Koolikott muutus raskemaks, kuigi vähem asju tuli vĂľtta,â€? Ăźtleb Sissi. “Sel aastal on vähem kodust tÜÜd,â€? arvab Helena. “Minu lemmikuimad tunnid on muusika ja trenn. Muusikas ma olen kĂľige rohkem asju koju jätnud,â€? räägib Sissi. “Mulle meeldib ka trenn ja loodusĂľpetus. Mulle meeldib väga loodus ja mulle meeldib seda Ăľppida,â€? Ăźtleb Helena. “Ja mulle meeldivad loomad, endal mul on kalad,â€? lisab ta. â€œĂœkskord sa said ju kaamelit patsutada,â€? hßßatab Sissi. “Jaa, Egiptuses,â€? noogutab Helena. “Aga emme ei lubanud mul temaga ratsutada.â€?

48 -ÂŻ2+!,!343Ă„')3

“Nii kahju, ma oleksin tahtnud kuulda, kuidas sa temaga juba ratsutad,â€? naerab Sissi ja jätkab. “Mulle meeldib ka looduses käia ja meeldivad loomad, aga loodusĂľpetuses me peame korjama lehti ja kuivama panema ja mul on kodus kass, kes need ära nopib ja siis katki lĂľhub.â€? “Koolis meil on praegu Ăźks hernekatse,â€? asuvad tĂźdrukud Ăľhinal seletama. “Me pidime panema kahe niiske salvrätiku vahele kuivi herneseemneid ja vaatama, millal idud tulevad, ja siis vihikusse kirjutama.â€? “Neile, kellel idusid ei tulnud, andis Ăľpetaja uued seemned,â€? räägib Sissi. “Minul Ăźhel ei tulnud,â€? Ăźtleb Helena. “Minul tuli mĂľlemal,â€? hßßab Sissi. “MĂľnel lapsel tulid lausa juured ja Ăľpetaja Ăźtles, et paneme mulda, siis saame vaadata, kuidas kasvavad,â€? jutustab ta.


KIRJANDUS JA KUNST “Minule meeldib väga raamatuid lugeda,â€? räägib Sissi ja keerutab patsid sĂľrmede Ăźmber. “Mulle meeldib rohkem etendusi vaadata,â€? Ăźtleb Helena. “Ma olen käinud vaatamas “Väikest nĂľidaâ€? ja siis veel Ăźhte, mille nimi mul praegu meelde ei tule. Ja me lähme talvel ka veel teatrisse.â€? “Me oleme muidu parimad sĂľbrad, aga meile meeldivad erinevad asjad,â€? selgitab Sissi. “Mulle meeldib lugeda paksemaid raamatuid, sest need ei saa nii ruttu otsa. Praegu on mul pooleli “Meie lapse munapĂźhadâ€?. MĂľnda raamatut ma loen kaks korda ka, kui see on hästi vahva.â€? Milline on tĂźdrukute arvates hea ja huvitav raamat? Helena vajub mĂľttesse, Sissil on juba vastus valmis. “Minu arust vĂľiks lasteraamatutes olla mĂľni laps ka,â€? leiab ta. Seejärel läheb jutt kunsti peale. “Mulle meeldib väga, kui Helena joonistab hobust. See tuleb tal nii hästi välja,â€? Ăźtleb Sissi. “Mitte väga,â€? lÜÜb Helena silmad maha. “Tal tuleb see hästi välja, sest ta lemmikloom oli hobune minu arust,â€? arvab Sissi. Helena noogutab. Ta on koos täditĂźtrega juba ratsutamas käinud ja ootab pikisilmi emalt luba ratsutamistrenni minna. “Mulle meeldib guaĹĄĹĄidega värvimine,â€? räägib Helena. “Mul on Ăźks hea tÜÜ tulnud, mida Ăľpetaja kĂľige rohkem kiitis. Niimoodi valge kriidiga pidime tegema enne need jooned ja siis ära värvima.â€? “Ta oli klassi kĂľige parem selles tÜÜs,â€? hĂľiskab Sissi. “Mulle jälle meeldis, kui me pidime oma käe paberile panema ja siis harilikuga tĂľmbama, Ăľpetaja tahtis, et me jalaga ka teeks.â€? “Aga ta unustas Ăśelda, et me peaks jalatsid ära pesema,â€? lisab Helena. “Ja siis pidime pildi ära värvima, mina tegin siili,â€? kirjeldab Sissi. “Ja mina tegin kuke,â€? lisab Helena. “Kui me 1. klassi lĂľpetasime, sain ma raamatu, mis Ăľpetab loomi joonistama,â€? Ăźtleb Sissi. “Seal Ăľpetatakse konna ja kärnkonna ka joonistama.â€?

pealkiri,â€? räägib tĂźdruk veel. “Meile mĂľlemale meeldib laulmine,â€? selgitab Helena. Uusi laule ja lauljaid näeb-kuuleb telerist. “Mulle meeldib väga saade “Laulupealinnâ€?,â€? Ăźtleb Helena. “Meie lemmiklauljad on Koit Toome ja Getter Jaani,â€? tutvustab Sissi. “Ma väga nägin vaeva, et saada telefoni Koit Toome ja Getter Jaani laul “Valged ÜÜdâ€?. Nßßd me saime ka Getter Jaani “Teatriâ€? ja “Me kĂľik jääme vanaksâ€?.â€? “Rosanna Lints oli ka Ăźkskord minu lemmik,â€? lisab Helena. “TrenniĂľpetaja Ăźtles, et kui me telekat vaatame, siis me vĂľiksime end venitada. Nßßd, kui ma vaatan, siis ma teen alati poolspagaati,â€? räägib Sissi veel. “Mina tahaks saada lauljaks, kes tantsib ja joonistab. Ja siis, et mul laulus ja tantsus oleks loodus,â€? arutab Sissi. “Ma vĂľiksin saada lauljaks ja maalijaks,â€? leiab Helena. “Tahaksin laulda rþþmsaid laule.â€? “Tahaksin laulda ka rþþmsaid laule, aga vahel kurbi, kus Ăśeldakse, kuidas saab rþþmsaks,â€? selgitab Sissi. “VĂľi siis nii, et rþþmus-rþþmus-kurb-kurb-rþþmus-kurb ja lĂľppu ikka rþþmus.â€? Q “Mulle meeldib väga, kui Helena joonistab hobust. See tuleb tal nii hästi välja,â€? Ăźtleb Sissi (paremal).

RĂ•Ă•MSAD PLAANID “Mulle meeldib ise raamatuid kirjutada. Olen kirjutanud ka, aga pole veel eriti alustanud,â€? räägib Sissi. “Meil on juba joonelised vihikud selle jaoks olemas.â€? “Mina mĂľtlesin algul tähestikust kirjutada, aga nßßd mĂľtlesin ponist,â€? arutleb Helena. “Ma tahaksin rohkem lastemuinasjutte välja mĂľelda. Ja igasuguseid luuletusi erinevate sĂľnadega,â€? arutab Sissi. “Praegu me kirjutame ise koos laulu. “Must kuldâ€? on

-ÂŻ2+!,!343Ă„')349


Lapsed pooleks? Tekst: Meelike Saarna, pereterapeut, Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja ja nĂľustaja

/

n Ăźsna sage, et perenĂľustamisse ei tulda mitte selleks, et saada abi ja ideid kooselu paremaks toimimiseks, vaid hoopis lahutamiseks. Nii nagu kooselud on erinevad, on erinäolised lahutusedki. Ja kindlasti saab lahutada ka sel moel, et kannatusi oleks vähem. See ongi nende paaride siht, kes tulevad nĂľustamisse kĂźsimusega, kuidas mĂľistlikult lahku minna. Lahutuse lävel oleval vĂľi juba lahutaval paaril tuleks eelkĂľige arvestada, et kĂľige nĂľrgem ja haavatavam on laps. SeetĂľttu on neis jutuajamistes, kus n-Ăś jagatakse lapsi, hädavajalik mehe-naise tasand ajutiselt kĂľrvale jätta ja otsuseid vastu vĂľtta hooliva-armastava lapsevanemana. MĂľistagi ei ole see lihtne. Näen seda aina oma tÜÜs: kui lagunenud paarisuhe teeb Ăźhele vĂľi ka mĂľlemale poolele veel väga haiget, ei suudeta ka laste suhtes kuidagi kokku leppida. Ent kui lapsed tĂľmmatakse lahutuskonflikti, satuvad väikesed inimesed manipulatsiooni ja kiusu ohvriteks. “Lastele tahan kĂľige paremat!â€? usub vanem ega pane tähelegi, kuidas ta endisele partnerile kättemaksu haududes ka lastele haiget teeb. Sageli deklareerivad mĂľlemad vanemad: “Mina olen hea, minu juures on lapsel kĂľik olemas, laps peaks kasvama minu juures.â€? Nii vĂľib ollagi, ent kui kumbki ei tagane, jäävad sĂľlmimata ka kokkulepped – ja kannatajaks on laps. Kas teeme siis lapse pooleks? Laps tunneb vanemate lahutuse ajal nagunii suurt ärevust ja ebakindlust, vanemad oma käitumise ja otsustega (vĂľi otsustamatusega) saavad pinget kas suurendada vĂľi vähendada. MĂľistliku lahutuse juurde peaks kuuluma see, et lapse vajadused on esiplaanil, ohvriteks peavad valmis olema vanemad, mitte lapsed. Pahatihti on laste kannatu-

50 -ÂŻ2+!,!343Ă„')3

sed varjatud ja täiskasvanud ei pruugi neid märgatagi, seda enam, et endagi tunnete ja toimetulekuga on tegu. Iga laps vajab kasvamiseks vĂľimalikult stabiilset ja turvalist keskkonda, lapse arenguks hädavajalikud emotsionaalsed ja fßßsilised vajadused peavad olema rahuldatud. Stabiilse kasvukeskkonna tagatisi on, et vanemad jĂľuavad kokkuleppele, kus on lapse kodu (kodu saab olla vaid Ăźks), samuti kohtumiste ja infovahetamise korras. Mida kindlamad ja vettpidavamad on kokkulepped vanemate vahel, seda turvalisemalt tunnevad ennast lapsed. Lahutuse käigus on lojaalsuskonflikt kerge tekkima. Sellel vanemal, kes tunneb end mahajäetuna, vĂľib olla raske hoiduda halvustavatest märkustest teise vanema suhtes, kuid lapsel peab olema vĂľimalik armastada mĂľlemat vanemat ja kohtuda mĂľlemaga. On laste psßßhilise tervise huvides, et lahutav paar suudaks hoiduda teise vanema mahategemisest. Lapsele tuleks kindlasti anda ka eakohaseid, mitte liialt detailseid selgitusi lahutuse kohta. VĂľimalusel vĂľiks paar arutada, mida ja kuidas Ăśelda, et vältida lisapingeid ja valu ning segadust tekitavaid mÜÜdarääkimisi Ă la “issi Ăźtles, et me mßßme nßßd maja ja koera mahaâ€?. MĂľistagi on vaja lapsi pidevalt emotsionaalselt toetada – olla olemas, kuulata, näidata, et lapse valu mĂľistetakse. Lahutuse negatiivsed mĂľjud lastele on palju suuremad, kui vanem(ad) ise ei tule toime lahutusega kaasnevate emotsioonidega. Mida mĂľistlikumalt suudavad käituda vanemad, seda vähem kannatavad lapsed. Kui kumbki on nĂľus vĂľtma vastutust nii toimunu kui ka juhtuva ees, on pinget ja haigetsaamist vähem. Q Artikli ilmumist toetab Hasartmängumaksu NĂľukogu.


,!34%+!)43%,))$5,))+-%$ Tallinn Pelgulinna Lastekaitse Keskus Kärt Käesel Järve 14 Tallinn 11314 kart.kaesel@gmail.com www.plk.ee

Saue Linna Lastekaitse Ühing Anneli Ritsing Puidu 23 Saue 76506 anneli@saue.ee www.sauelastekaitseyhing.ee

Tallinna Kesklinna Lastekaitse Ühing Aimar Karu Õismäe tee 113–20 Tallinn 13515 kesklinnalastekaitse@hot.ee

Ida-Virumaa

Tallinna Lastekaitse Ühing Ants Siimer Kesklinna Lastepolikliinik Ravi 27 kab 378 Tallinn 10138

MTÜ TK Romashka Roman Tretjakov Rahu 34–71 Narva 20604 info@tkromashka.ee www.tkromashka.ee

Jõhvi Lastekaitse Ühing Tatjana Laada Ridaküla 7–16 Kohtla-Järve minatl@hot.ee

Harjumaa

Lääne-Virumaa

Tartumaa

Kadrina Lastekaitse Ühing Siiri Sammel Rakvere tee 14, Kadrina Lääne-Virumaa 45201 siiri.sammel@kadrina.ee

MTÜ NAK Carpe Diem Heidi Hansar Ranna tee 1a–8 Tartu 51008 hsusi@one.ee

Rakvere Lastekaitse Ühing Kaie Kranich Rakvere Lääne-Virumaa 44310 mty.rly@mail.ee www.rly.ee

Tartu Lastekaitse Ühing Ille Jõgi Pepleri 27 Tartu 51010 tartu.lastekaitse@mail.ee www.tlku.ee

Tapa Lastekaitse Ühing Ave Pappe Kooli 24, Tapa Lääne-Virumaa 45106 ave.pappe@tapa.ee www.tapalky.ee

Vara Valla Lastekaitse Ühing Vaike Torokvei Matjama pk, Vara küla Tartumaa 60401 tvaike@hot.ee www.varalaps.ee

Põlvamaa

Valgamaa

Harku Valla Lastekaitse Ühing Helve Keel Ranna tee 1, Tabasalu Harjumaa 76901 helve.keel@harku.ee www.harkulaps.ee

Sillamäe Lastekaitse Ühing Irina Golikova Viru pst 22/1–11, Sillamäe Ida-Virumaa 40232 info@sscw.ee www.sscw.ee

Põlvamaa Lastekaitse Ühing Aira Lutsar tel 56454763 aira.lutsar@gmail.com www.lasteyhing.polvamaa.ee www.malev.polvamaa.ee

Valgamaa Lastekaitse Ühing Aili Heinjärv Allika 19–19 Valga 68206 ailiheinjarv@hot.ee

Jõelähtme Lastekaitse Selts Rozeta Meos Saha tee 7, Loo Harjumaa 74202 rozeta.meos@mail.ee

Jõgevamaa

Pärnumaa

Tabivere Lastekaitse Ühing Maire Mällo Tabivere Keskkool, Tabivere Jõgevamaa 49101 maire.mallo@mail.ee

Audru Lastekaitse Ühing Peep Tarre Pärna allee 7, Audru Pärnumaa 88301 peep.t@audru.ee

Järvamaa

Pärnu Lastekaitse Ühing Anu Aunapuu anu.aunapuu@pc.ut.ee

Viljandimaa

Kose Valla Lastekaitse Ühing Kristel Kadapik Hariduse 1, Kose Harjumaa 75101 kristel@kose.ee www.koselastekaitse.ee Keila Valla Lastekaitse Selts Lea Papp Paldiski mnt 28a Keila 76606 lea.papp@keilavald.ee Kuusalu Lastekaitse Selts Kai Sinisalu Kiiu mõis, Kiiu side Harjumaa 74604 Kai.Sinisalu@kuusalu.ee Saku Lastekaitse Ühing Ene Kadakas Kannikese 8–30 Saku 75501 ene.kadakas@mail.ee

Järvamaa Lastekaitse Ühing Kristiina Kais A.Haava 3a/8, 72215 Türi Tel: 384 7177 Türi Lastekaitse Ühing Erika Teras Vabriku pst 6, Türi Järvamaa 72213 erika.teras@mail.ee www.tyri.ee/tyrilaps

Läänemaa Hiiumaa Lastekaitse Ühing Merle Salusoo Koidu 2 Kärdla merle.salusoo@mail.ee

Raplamaa Rapla Lastekaitse Ühing Sirje Praks Tallinna mnt 9–1 Rapla 79513 sirje.praks@marjamaa.ee

Saaremaa Kuressaare Lastekaitse Ühing Kai Saar Komandandi 10b Kuressaare 93812 lastekaitse@kuressaare.ee Saaremaa Lastekaitse Ühing Maili Lonks Sepa 2–12 Kuressaare 93812

Viljandi Lastekaitse Klubi Anneli Raave Kooliaia 5 Viljandi 71004 margit@viljandimaa.ee www.viljandimaa.ee Võhma Lastekaitse Selts Enna Tikas Veski 11, Võhma Viljandimaa 70602 enna.tikas@mail.ee www.vohmalks.ee Päikesekillu Perekeskus Kristel Kadakas Posti 24 Viljandi 71004 kristel@paikesekilluperekeskus.ee

Võrumaa Võrumaa Lastekaitse Ühing Inge Järvpõld Sulevi 13 Võru 65604 Inge1963@gmail.com


D I P I N I T NE Mõ t k u i le enn kõi klikid e k – leh e ei o küljed l tur e val ised

Ainult oma tle, sõpradele ü kes sa oled, ja kus sa oled d mida sa tee

d, e s e Inim sa ei keda , e tunn õrad õ on v räägi a - är kõike neile

Käitu internetis viisakalt, sest siis teevad seda ka teised

Loe, testi oma tea dmisi ja vaata multikaid Targalt internet is kodulehel www.targaltintern etis.ee

Kui m kah iski t u t selle lane, r ndub ä s van t oma ägi e k e l l matele e usa legi, ke või ldad da

Kui vaj ad abi, siis helista tasuta lasteab itelefon ile 116 111, küsi nõ u MSNis (kasuta ja info@la steabi.e e) või kirj uta info@la steabi.e e

Marka_Last_sygis2011  

kellele määratakse Pille Alaver , NETINALJAD lähenemiskeeld? Kuidas teatada abi vajavast lapsest? KRIMINAALSED Advokaat annab nõu: pedofiilid...

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you