Club_One_kevad_2011

Page 1

CLUB ONE 2/2011

CLUB ONE PÜSIKLIENDI AJAKIRI

8=03=; ;´8:),- 2) 8-:-/) *)4<15)),- ;m,) :11) 8´6-> 8):3-6 B77 :77<;1; ;77,;), 3:=11;1,

Erilised laevaveinid

WWW.TALLINK.EE

TALLINN

2011 ERIMENÜÜ Koeraga reisile

VANEMTÜÜRIMEES ARTI KALVIK – ÜMBER MAAILMA KODUVETESSE

MERI PUHTAKS!

;1;=37:, 4

KOHTUMISENI PARDAL!

6

ÜMBER MAAILMA KODUVETESSE

10 MERI PUHTAKS!

6

15 PARKEN ZOO – MITTE AINULT LOOMAAED 18 BALTIMAADE SÜDA RIIA 22 NELJAJALGSE SÕBRAGA MERELE

10 26

44

26 10 PÄEVAGA LÄÄNEMEREST VAHEMERENI 30 MERI, LAEVAD JA VÄRSKED MÕTTED 34 RUUDULISED KÜÜNED? MIKS MITTE! 38 KULTUURIPEALINNA LAINEL 40 KULTUURIPEALINNA MAITSED 42 MAIUSPALAD MEREVÄRAVAS

40

44 ERILISED LAEVAVEINID 46 ÕLLEKULTUUR JA KVALITEET 48 TIITLID JA TUNNUSTUS TALLINKILE 50 HEA TUJU KÕIGILE

18

15

22 [Q[]SWZL

KT]J WVM

370<=51;-61 8):,)4

4

auri Saatpalu laulab: “Talvel ei olegi teha muud, kui oodata kevadet.” Ja kevad on käes! Mis oleks veel parem, kui planeerida puhkust või pikemat nädalavahetust pere ja sõpradega. Mõeldes Sulle, hea Club One klient, oleme koostanud ka soodsaid reisipakette Stockholmi. Häid pakkumisi leiad siitsamast ajakirjast. Ka seekordne ajakiri pakub vihjeid ja ideesid, kuhu reisida Tallinki laevadega. Küsi Tallinki kassadest ka meie suvekataloogi, kus kirjeldatakse sihtkohtasid, et saaksid paremini puhkust planeerida. Paljud lugejad on küsinud, kuidas ometi juhitakse laevu läbi tormide ja pimedate ööde. Superstari vanemtüürimees Arti Kalvik vastab selles ajakirjas neile küsimustele ning selgitab põhjalikult, miks on Tallinki laevadega turvaline reisida. id ise Sel aastal Euroopa kultuuripealinna nime kandva uud ie ie e e m i m Tallinna koostööpartner Tallink pakub oma klientidele Tule imeJälg s kis! e o o d b a ja meeldivaid üllatusi. Club One kliendid saavad kultuuriFace s – sa ustest ik at pealinna üritustelt lisasoodustusi. Täpsemat infot leiad fänn eada üll t . t a sen stes Tallinki kodulehelt www.tallink.ee. ustu d o so Soovitan kindlasti külastada Tallink City Hoteli restorani, mille peakokk Kaie Karu on koostanud kultuuriCLUB ONE AJAKIRI pealinna erimenüü. NR 2/2011 Tallinki panust looduse hoidmisel oleme kajastanud igas väljaandes. Vastutav toimetaja: Nüüd saad lugeda veel ühest projektist, milles Tallink osaleb – nimelt stardib Kaidi Krimm 2. juunil Tallinnast elektriautode Toimetaja: ralli marsruudil Tallinn–Monte Sirje Maasikamäe Carlo. Tallinki laevad viivad võistKujundaja: lejad Helsingisse ning Turust Külli Kuusik Stockholmi. Ralli peakorraldaja, Reklaam: Monaco suursaadiku Jüri Tamme Siim Kala siim@menuk.ee sõnul on ralli peamine eesmärk Teostaja: propageerida elektriautonduse tuleMenu Kirjastus vikku ja loodussäästlikku eluviisi. Väljaandja: Harivat lugemist leiad artiklist, AS Tallink Grupp mis kajastab Tallinki koostööpartSadama 5/7, 10111 Tallinn neri, Eestimaa Looduse Fondi tegeTrükikoda: AS Vaba Maa misi Läänemere kaitsel, et looduse Club One info +3726409808 mitmekesisus säiliks ka tulevastele clubone@tallink.ee põlvkondadele. www.clubone.ee Club One püsikliendiajakiri on kõigile Gold ja Silver taseme klientidele postiga saadetav väljaanne. Ajakiri ilmub neli korda aastas. Järgmine ajakiri ilmub augustis 2011.

Ilusat kevadet ja sooja suve! Kaidi Krimm Club One manager

I^I^MMZO

KT]J WVM

Kingi r천천mu!

Kinkekaardid kehtivad Apollo ja Filmipoe kauplustes. ^^^ HWVSSV LL

XMZ[WWV

KT]J WVM

<ITTQVSQ TIM^I ;]XMZ[\IZ ^IVMU\ ZQUMM[ ):<1 3)4>13 ZqqOQJ UQS[ \I MMTQ[\IJ 4qqVMUMZMT [ Q\UQ[\ UJMZ UIIQTUI [MQTIUQ[MTM 6QVO [MTTM[\ UQS[ WV UMZM[ Q\ <ITTQVSQ TIM^ILMT IJ[WT]]\[MT\ \]Z^ITQVM

<-3;< 5):/=; 5m14 I .7<7, >1:/- >1-:<-3

-

hkki mitu aastakümmet merd sõitnud vanemtüürimees Kalviku poisipõlveunistused ei kulgenud piraadilaevade ega asustamata saarte lummuses, astus ta juba 15aastaselt Tallinna merekooli. Aasta oli siis 1982. Sisemaalt, Kiviõli linnakesest pärit Kalvik tõdeb, et sinna tõmbas teda mingil määral võimalus välismaale pääseda, aga peamiselt siiski soov Nõukogude armeest eemale hoida. HIINA KAUDU KODUVETESSE Kui seni olidki merekooli poisid tänu koolis läbi viidud sõjalisele õppele Vene kroonust pääsenud, siis vahitüürimehe paberid omandanud Kalvikul ei vedanud. Tema lend oli esimene, kes muutunud õppekava tõttu merekoolist siiski punalipu alla kutsuti. Kalvik “sildus” punalipulise Balti mere laevastiku inseneriväeosas Kroonlinnas, mis tähendas teenistust ujuvpraamil, sadamates ja kaide ehitusel. Pärast armeed asus Kalvik 1989. aastal tööle tolla-

sesse Eesti Merelaevandusse. Sellest ajast ongi ta merd sõitnud, vedanud muu hulgas Ameerikast vilja ja teinud 1990ndate alguses “ühe jutiga” ka maakerale tiiru peale. “USA, Panama kanal, Vaikne ookean, Hiina, sealt edasi Saudidesse...” meenutab tüürimees kuus ja pool kuud kestnud retke. Üle poole aasta laevas. Samad seinad, sama meri, samad näod. 35 meest, spordisaal ja koroonalaud. Kuidas seda üle elada? “Ega seal midagi normaalset küll ei ole. 30 päeva sõidad üle Vaikse ookeani, ümberringi ainult vesi,” muigab Kalvik. “Ma nüristusin ära. Tulin koju, mind ei huvitanud mitte miski. Loeks ajalehti? Ei huvita. Mitte miski ei huvita! Nii sa siis taastud kõigepealt paar nädalat, enne kui eluvaim taas sisse tuleb.” Ookeanil loksudes vanade merekarude kombel purjelaevamudeleid pudelitesse ei aetud. Küll aga punusid mehed ajaviiteks vanadest köieotstest nuustikuid.

mUJMZ

5))145) 37,=>-<-;;-

XMZ[WWV

KT]J WVM

Vanemtüürimees Arti Kalvik on ühtlasi ka laeva turvaohvitser ehk turvaülem.

TALLINK SUPERS TAR Ehitusaa sta: 2008 Valmista ja: Fincan tieri, Ancona, Itaalia Reisijako hti: 2080 Kajuteid: 186 Kajutikoh ti: 730 Tekke: 10 Laeva pi kkus: 17 7m Laeva la ius: 27,6 m Kiirus: 27,5 sõlm e Autokoh ti: 1930 lii ni meetrit Jääklass : 1A Mootori võimsus: 50 400 kW

ajal. Laadimise ja ka mahalaadimise ajal on esmatähtis laeva püstivuse ehk tasakaalu säilitamine, millega peab arvestama autode paigutamisel.”

SOBIKS KA OOKEANILE Tänapäevase meresõidu aluseks on turvalisus. Arti Kalvik kinnitab, et Tallink Superstar on piiramatu tormikindlusega laev, mis võiks Helsingi asemel sama hästi ka New Yorgi vahet seilata. Ehk teisisõnu – see on alus, mis jõuab punktist A punkti B mis tahes ilmaga. "Vöörivisiiri nagu Estonial, ei ole ühelgi Tallinki laeval. Vööris on kaks külgedele avanevat vööriust ehk kaks „põske“, siis on ramp ja lisaks veel veekindel sein,” kirjeldab Kalvik. “Kõik need on pidevalt kontrollitud ja laitmatus töökorras. Peale muu on olemas ka luku- ja veeandurid ning valvekaamerad. Kui vesi pääseks laeva, hakkaks alarm kohe tööle, lisaks teeb vahimadrus iga tund turvaringe.” Nii saab reisijaile ainus tormiga seotud ebameeldivus olla vaid laeva kõikumine, mis mõned inimesed merehaigeks teeb. Siin on abivalem lihtne – Superstari 6. teki infopunktis jagatakse kõigile soovijaile merehaigust peletavaid tablette.

HIRM POLE LUBATUD Kuid siiski. Mis peaks sellise laevaga juhtuma, et olukord oleks väga tõsine? “Tulekahju,” pakub Kalvik ning samas välistab selle võimaluse juba eos. “Laev jaguneb neljaks tulekindlaks tsooniks, mida eraldavad üksteisest tulekindlad uksed ja vaheseinad. Kõikjal on tuletõrjeandurid ja -süsteemid. Vähimagi suitsuvine korral jõuab häiresignaal momentaalselt sillale, kus tüürimees on 24 tundi valves. Ka laeva sadamas seismise ajal.” Kalvik lisab, et ka siis, kui keegi peaks kajutis kogemata sigareti süütama, on valveteenistus hiljemalt kahe minutiga kohal korda loomas. Kas vanemtüürimees ise on kunagi merel hirmu

1990ndate keskel sai Kalvikul sellest küllalt. Ta otsustas tulla ja jääda kodule lähemale, Läänemerele. KAPTENI PAREM KÄSI Viimased kolm aastat on Arti Kalvik teeninud vanemtüürimehena Tallink Superstaril. Läänemere iludusel, mis sobiks oma turvalisuse ja meresõiduomaduste poolest ka ookeanilaevaks. Kalvik nõustub, et vanemtüürimeest võib kutsuda ka kapteni paremaks käeks. Talle allub 14 meeskonnaliiget, teiste seas pootsman, kaks teist ja üks kolmas tüürimees ning kolm turvameest. See tähendab, et vanemtüürimees Kalvik on ühtlasi ka laeva turvaohvitser ehk turvaülem. “Tavareisija puutub sellega kokku niipalju, et ta peab ostma pileti, sest jäneseid laeva ei lubata,” jutustab Kalvik, kes vastutab muu hulgas ka autode pardale paigutamise eest. Sõiduautosid mahub Tallink Superstari autotekkidele 500, mis rittaseatuna moodustaksid kahe kilomeetri pikkuse rivi. “Muidugi lähevad autojuhid vahel veidi närvi, sest kõigil on pardale minekuga kiire,” räägib Kalvik ja manitseb reisijaid rahulikkusele: “Olgugi et äriklassi- ja püsikliendiklubi kuldkliendid saavad laevale võimalusel eelisjärjekorras, väljub laev siiski kõigi jaoks samal

XMZ[WWV

KASULIKKE VIHJEID Tallink Superstaril kulub Tallinna–Helsingi ülesõiduks vaid kaks tundi. Laeva sisekujunduse pärliks on laeva vööris läbi kolme korruse kõrguv klaasseinaga Dolce Vita baar. Lisaks on laevas veel à la carte restoran, buffet-restoran, pitsarestoran, hamburgerikohvik, jäätisekohvik lastele, laste mängunurk, päikeseteki baar, kasiino ja äriklassi salong. Ahtris asub kaht korrust läbiv klaasseinaga baar. Q Superstari pardal on mitmed kauplused, kus on saadaval nii joogid, toidukaubad, mänguasjad, suveniirid kui ka kosmeetikatooted. Q 141 kohaga õdus Business Lounge pakub hinna sees võimalust kogu reisi jooksul töötada, lõõgastuda ja häid sööke nautida. Kogu laevas on tasuta Wi-Fi ja muu hulgas saab lugeda BNSi uudiseid. Q Reisijakajuteid on 185, sealhulgas 93 aknata ja 92 aknaga kajutit kuni 4 inimesele. Laevas on üks kajut ka liikumispuudega reisijale. Kõikides kajutites on WC ja dušš. Q Lemmikloomade ülevedu on lubatud spetsiaalsetes laeva lemmikloomapuurides või -kajutites. Lemmikloomi tohib vedada ka autos ilma eraldi tasuta, kuid pääs autotekile on reisi ajal keelatud. Q Q

KT]J WVM

tundnud? “Ma ei saa hirmu tunda,” lausub ta. “Meeskond joondub ju minu järgi. Kui mina hakkan kartma, peaksid ju ka teised hirmu tundma. See on välistatud.” PÄÄSTEPARVI JÄTKUB KÕIGILE Tormikindluse, esmaklassilise jääolude taluvuse ja tuleohutuse kõrval seostub laeva turvalisus reisija jaoks ka päästeparvede ja -paatide olemasoluga. “See ei ole nii nagu filmides, et keegi peab maha jääma,” selgitab Kalvik. “Laeval viibijate maksimumarv koos meeskonnaga on 2200 inimest. Mereohutusreeglid näevad ette, et kohti päästeparvedel ja paatides peab jätkuma kõigile pluss 25% varu. Ja just nii meil ongi.” Et päästeparvedega kõik ja alati laitmatult toimiks, kontrollitakse neid igal aastal. Parved võetakse lahti, vaadatakse põhjalikult üle, uuendatakse vajadusel parvel leiduvaid medikamente, pürotehnikat ja muud merehädavarustust ning pakitakse seejärel taas kokku. Vaadisarnastes valgetes kapslites sajakohalised kummiparved täituvad vette heidetuna automaatselt õhuga ning inimesed saavad parve ja laeva ühendava, “sukaks” kutsutava toru kaudu turvaliselt parvedesse laskuda. “Poole tunniga oleks laevas plats puhas,” sõnab Kalvik. Meeskond on ohtudeks valmis, sest laeval toimuvad igal nädalal turva-, tulehäire- ja evakueerumisõppused. TURVALINE SOOME LAHT Kalvik ütleb, et tema jaoks pole olulist vahet ookeanija Läänemere-sõitudel. “Üle ookeani sõit ei ole tegelikult midagi erilist. Lähed otse ja vaatad ainult ilma. Kui ees on torm, sõidad ringi. Läänemerel seevastu on väga tihe liiklus.” Keskmiselt 46–47 kilomeetrit tunnis (see on merel suur kiirus) kulgeva Superstari kohta lausub tüürimees Kalvik, et mida kiirem laev, seda lihtsam on manööverdada. Mis sest, et pidurdama tuleb ligikaudu üheksakorruselise maja kõrgust laevamürakat hakata juba kolm miili enne sadamasse jõudmist. Liiklemist Tallinna ja Helsingi vahel peab Kalvik absoluutselt turvaliseks. “Kõik ohud on ju meremärkidega märgistatud, Tallinna lahes on ainult sirge kurss. Helsingis mõni pööre rohkem, kuid sealgi on kõik karid märgistatud.” Pealegi peavad Eestis vanemtüürimehel ja kaptenil olema ka lootsipaberid. Sageli küsitakse, kuidas laev pimeduses ohutult sõita saab. “Väga lihtsalt!” kostab Kalvik. “Meil on väga head elektronkaardid ning radarid nii turvaliseks sildumiseks kui ka näiteks udus sõitmiseks.” Maailmatasemel radarid jälgivad laeva ümbrust 12 miili raadiuses ning seega on välistatud ka kokkupõrked teiste aluste või muude objektidega. Et merel kellegi või millegagi siiski kokku põrgata, peaks Kalviku sõnul kogu meeskond eesotsas kaptenisilla rahvaga magama jääma. Superstari elektroonika on maailmaklassist. Ent kas praegused meremehed oskaksid esiisade kombel ka pelgalt tuule, päikese ja taevatähtede järgi navigeerida? “Kunagi oskasin, aga need teadmised ja oskused tuleks üle korrata,” ütleb vanemtüürimees Arti Kalvik ausalt. Kuid vastuseks küsimusele, kas vastab tõele, et vanasti olid laevad puust ning mehed rauast ja tänapäeval vastupidi, ta ainult muigab.

Alexela on Club One koostööpartner! Tänaseks on Alexela Oil rajanud Eesti kõige tihedama tanklate võrgu, kuhu kuulub 56 tanklat. Hästi väljaarendatud tanklakett tagab, et Sa ei jää kunagi teele! Alexela mootorikütused tarnitakse rahvusvaheliselt tunnustatud Porvoo rafineerimistehasest Soomest ja neid on parendatud komplekslisanditega (CleanSystem3, Nitro3000).

Pakume Club One kliendikaardi omanikele

SOODSAMAT TANKIMIST! Club One kaardiga:

0.010 €/l

(0,15 EEK/l) soodsam kütus Alexela automaattanklates,

0.016 €/l

(0,25 EEK/l) soodsam kütus Alexela mehitatud tanklates.

SUVE ERIPAKKUMINE CLUB ONE KAARDIOMANIKELE! Juunis 2011 on Club One kaardiga tankides kütus kõikides Alexela tanklates

0.02 €/liitrilt SOODSAM! Kampaania kehtib 1.06 -30.06.2011. Lisainfo ja tanklate asukohad www.alexela.ee

SUURIM TANKLAKETT EESTIS! Alexelast saad ausat kütust! Tarbijana võid kindel olla, et ostad kütust ettevõtte käest, kes täidab oma kohustusi riigi ja ühiskonna ees.

5MZQ

<-3;< 0144- <g6)>;== I .7<7, ;>-6 B)Č-3

8=0<)3;

-M[\QUII 4WWL][M .WVL -4. <ITTQVSQ SWW[\ XIZ\VMZ SM[SSWVVISIQ\[MT \MO]\[MJ [MTTM VQUMT M\ TWWL][M UQ\UMSM[Q[][ [qQTQS[ SI \]TM^I[\MTM X T^SWVLILMTM mS[ WT]TQ[Q \MOM^][[]]VLQ WV 4qqVMUMZM SIQ\[M TqqVMUMZQ

KT]J WVM

5

aailma Looduse Fondi (WWF) analüüs näitas, et Läänemeri on tugevasti reostunud ja tema tulevik on tume. Ühise mere päästmiseks on vaja kõigi Läänemere riikide koostööd, kuid ka iga inimene saab mere puhtuse nimel midagi ära teha, kinnitab ELFi teabejuht Ivar Tamm.

tihedamaks muutub inimtegevus Läänemerel, seda pakilisem asi on. See on kõigi Läänemere riikide ühine asi. Aga Eestis planeerimine seisab, sest siseministeerium ja keskkonnaministeerium kemplevad, kes peab seda tegema, selle asemel et koos ära teha. Praegu ei oska keegi otsustada, sest asi tundub segane. See tähendab ühtse merepoliitika puudumist, info koos-kõlastamatust, vastutuse jaotumist. Näiteks Austraalia Suure Vallrahu alal tehti planeerimine. Territoorium on sama suur kui Läänemeri. Viidi läbi uuringud, saavutati koostöö laevafirmade, kalastajate ja teiste huviliste vahel. Seal mõistetakse, et tegemist on suure loodusväärtusega. Meil aga pole selge, kes üldse vastutab.

Eestimaa Looduse Fondi kodulehelt võib lugeda, et oleme Läänemere ära reostanud ja niisugune asi tuleb ära lõpetada. Mille või kelle eest on vaja Läänemerd kaitsta? Erinevad inimesed näevad asja erinevalt. Transpordijuhid võtavad merd veonduskanalina ja soovivad liiklust laiendada. Teised tahavad arendada energeetikat, panna mere tuulikuid täis. Kolmandad tahavad ohutult ujumas käia. Mõned tahavad kala püüda. Teised hoolivad, et rändlinnud tuleksid läbi Eesti, neil on oma lennuteed. Kui rändekoridor mingite ehitistega blokeerida, rikub see nende teekonna ja keegi ei tea, mis tagajärjed sel on.

Milline on ELFi osa merealade planeerimisel? Meie ülesanne on pakkuda oskusteavet ja samas olla survestaja, hoida silma peal. Võtame või needsamad tuulikud. Ehitustehniliselt on neid mugavam püstitada madalasse vette, aga madalas vees on mereelustik mitmekesisem. Kui see üles tuhnida, kaovad lindude toitumisalad. Lisaks tuleb arvestada nii lindude kui nahkhiirte rändeteedega, kalade kudemisaladega. Tegeleme ekspertidena merealade uurimisega ja selgitame välja neist väärtuslikud. Meie eestvedamisel on läbi uuritud kaks suurt Eesti territoriaalmere madalat. See oli keeruline töö: sukeldumine, merepõhja uuringud, kala- ja linnuvaatlused. Oleme jõudnud niikaugele, et möödunud aasta augustis kiitis valitsus heaks Gretagrundi hoiuala kaitse alla võtmise. See on 14 650 ha suurune mereala Ruhnu lähedal. Teine unikaalne ala on Krassgrund, mis asub Suur-Pakrist lääne pool. Praegu on Eesti merealade uurimine õnneks käima läinud, kolmandik merest on juba uuritud.

<MOMTQS]T\ [IIJ QOI QVQUMVM 4qqVMUMZM X]P\][MTM SII[I IQLI\I rohelisemalt

Olete kasutanud sellist mõistet nagu rämpsmajandus. Mis see on? Jah, rämpsmajandus toob kiire kasu, aga pikaajalise kahju. Mõne asja rajamine on ehitajatele tululik, näiteks suure keskkonnamõjuga Saaremaa sild, aga kas seal pärast keegi sõitma hakkab, on teine asi. Sama lugu on Nord Streami gaasijuhtmega. Kiire kasu nimel tehakse see valmis, aga keegi ei tea, kas Venemaal üldse gaasi jätkub või kas see on majanduslikult tasuv. Loomulikult peab ettevõtja oma huvisid kaitsma ja on poliitilisi jõude, kes ettevõtlust toetavad. Majandus hoiab elu käigus, aga majandust ei saa ülejäänud maailmast eraldada. Ei ole eraldi raharinglust: kõik on seotud looduse ja keskkonnaga.

käituda.

Mis on Läänemere tervisele kõige ohtlikum? Läänemere suurim probleem on eutrofeerumine, mis tähendab, et vette on sattunud palju toitaineid: vetikad hakkavad vohama, võtavad ära mere eluvormidele vajaliku hapniku. Ümber Läänemere on tihe asustus, seal on suured linnad, tegeldakse põllumajandusega. Üks asi on punktreostus, mille korral paned ühe toruotsa kinni ja kõik, teine aga hajureostus, kus ohtlik saast igalt poolt põldudelt merre koguneb. Selle takistamine tähendab põllumajanduspoliitika muutmist. Läänemere praeguse olukorra on põhjustanud inimtegevus ning mere väiksus ja suletus. Tööstusajaloo käigus on merre lastud kõiksugust kraami, mis on põhja vajunud. Kui sinna midagi ehitatakse, näiteks Nord Stream, siis aetakse see ju põhjast üles.

Kuidas suhtute tuuleparkide rajamisse merre? Põlevkivienergiat toota on tõepoolest väga saastav, kallis ja ebaeetiline. Seepärast on tuuleparke rajada mõistlik. Aga tuulikuid ei tohi püstitada, kuhu pähe tuleb. Tuleb kokku leppida kriteeriumid ja paika panna, kuhu ja mis tingimustel tuulikuid rajada tohib. Me ei ole tuulikute vastu, aga need on vaja ehitada õigesse kohta. Esmapilgul tundub asi ju lihtne ja loogiline, aga seda peab aina selgitama. Kuidagi peaks riigi- ja äriinimesteni jõudma teadmine, et mida varem nad keskkonnaaspektidega arvestavad, seda kasulikum neile. Kui asjatundjad kõrvale jäetakse ja suur investeering juba tehtud, tekivad probleemid ootamatutes kohtades.

WWF hoiatab, et surve jätkub, Läänemerele tuleb aina rohkem laevu, sealhulgas tankereid. Kui tõenäoline on 2006. aasta naftareostuse sarnane oht? Arvestades tankerite suurust ja meresõidu keeru-

Kuidas merealade planeerimine kulgeb? Planeerimisel tuleb arvestada kõigi asjaosaliste huve: kusagil peavad laevad liikuma, kusagil on ehitused ja kusagile jäävad lindude rändeteed. Mida

TqqVMUMZQ

KT]J WVM

kust – jääolud, madal meri, tihe liiklus –, siis on ime, et suuri õnnetusi on nii vähe olnud. Kui siin midagi tõsist juhtub, on kogu Soome laht reostunud. Suuremad naftakatastroofid pälvivad tähelepanu, aga väiksemaid reostusi tekib iga päev. Väikseid naftalaike on meri täis. Merd ei reosta üksnes tankerid, vaid kõik laevad, mis salaja oma pilsiveed merre lasevad. Ükski riik seda oma vetes ei luba, kuid rahvusvahelistes vetes tehakse igasugu asju. Mõni aeg tagasi kutsus ELF laevafirmasid üles heitvett merre mitte laskma. Paljud, nende hulgas ka üleskutsega liitunud Tallink, ütlesid, et nad juba täidavad neid norme. Probleem on suurte rahvusvaheliste kruiisilaevadega, mis sõidavad Läänemerel vaid hooajati. Kuid sageli oleneb asi sellest, kas sadamas on võimalused pilsivete äraandmiseks.

Suuremad QDIWDNDWDVWURR¿G pälvivad \qPMTMXIV]

IOI ^qQS[MUIQL ZMW[\][Q \MSQJ QOI XqM^

Kas Läänemerd on võimalik päästa? Selleks tulebki teha koostööd teiste keskkonnaorganisatsioonidega. Läänemere ühisprojekti veab WWF, kel on oma kontor Soomes, Rootsis, Poolas, Saksamaal, Taanis, ka Venemaal. Meie oleme partnerid, oleme võrgustikuga seotud projektide kaudu.

TqqVMUMZQ

Eri maades proovitakse ühiselt infot koguda, valitsusi otsuste tegemiseks survestada. Läänemere kaitseks on sõlmitud hulk rahvusvahelisi leppeid, aga vaja oleks terviklahendusi. Need ei tule kergelt. Mil viisil saab iga inimene Läänemere puhtusele kaasa aidata? Näiteks võiks kasutada fosfaadivabu pesupulbreid. Kuigi paljudes kohtades on puhastusseadmed olemas, satub siiski merre palju toitaineid, mis panevad vetikad vohama. Rääkisime sellest keemiatööstuse liiduga. Sealt öeldi, et fosfaadivabu pesuvahendeid on võimatu teha, sest masinaid on keeruline ümber seadistada. Tegelikult on need lahendused Euroopas olemas, aga siin polnud keegi keskkonnasõbralikumat alternatiivi lihtsalt nõudnud. Pakendil on fosfaadisisaldus kirjas: kui see on 15–30% või veelgi rohkem, on see loodusele ohtlik. Aga inimeste keskkonnateadlikkus kasvab, mis teeb ainult rõõmu. Nord Stream valmib, nafta tarbimine kasvab, kalavarud vähenevad, mere seisund halveneb. Kas teile ei tundu, et te tallate tühja tuult? Sugugi mitte. Sellist tunnet küll ei ole, et kõigest üle sõidetakse. Ega me seda tööd teeks, kui asjadesse ei usuks. Praegu on ELFil käsil 19 looduskaitseprojekti, üks suuremaid ongi “Meri puhtaks!”. Tegelikult saab iga inimene Läänemere puhtusele kaasa aidata, rohelisemalt käituda.

KT]J WVM

LPOUBLU 5SBEFCBODP "# t t XXX USBEFCBODP TF

OTSI! ALT RO nna– SOODS on Talli s ntidele

eurot ük ne klie ates 25 Club O i i hind al es Tallink mi kruiis l kõikid gi Stockhol üü M tis. ju 1. ka 01 4 .2 koht B 05–31.05 11. nalites 1. 30.06.20 müügika iood kuni er ip is Re : tud arv imused akse piira Lisating ele müü väljumis , Q igale ei lisandu online’is kohti, odustust da koos so ta a tr su ex ka e alik Q onlin ole võim lustega, umist ei allahind Q pakk imalik umiste ja kk pa ei ole võ te teis llaaegu ke ja i päev uu ik is Q re a, tagastat muuta, oneeriel raha ei kohe br lleerimis a sm Q annu ak m u tuleb eest peab use kaud sk ke Q reisi is rim ee on , br se misel, ardimak sta krediitka vega mak teha kohe lubata, ar inguid ei er ne ro Q eelb le. eeringute ei saa, tele bron ainult uu iv ht ke Q bone.ee www.clu

[QP\SWP\

KT]J WVM

-[SQT[\]VI[ I[]^ 8):3-6 B77 WV S[ :WW\[Q XWX]TIIZ[MUIQL I\ZIS\[QWWVM 0IZ]TLI[ML TWWUIL T J][\][XIZS RI XITR] U]]L X VM^I\ \MM^IL [MTTM[\ SWO] XMZM TMUUQS]

·

51<<- )16=4< 4775))-, <-3;< ;1:2- 5));13)5g- I .7<7, 8):3-6 B77

:

ootsis on mitmeid loomaaedu, kuid Parken Zoo on eriline: seal on üle 100 loomaliigi ja üle 1000 looma, enamik neist haruldased või hävimisohus. Paljusid sealseid loomi teistes Rootsi loomaaedades pole ja nad on haruldased mujalgi maailmas. Mõned Parken Zoo asukad on lausa ülemaailmsed kuulsused – näiteks maailma suurim sisalikuline Komodo varaan, kes võib kasvada üle kolme meetri pikkuseks. Kuulus elanik, kellest on palju ajakirjanduses kirjutatud, on ka suur sipelgaõgija Eskil, kuna ta on esimene Rootsis sündinud sipelgaõgija. Parken Zoos on ka Sumatra tiigrid, haruldased ahviliigid, leopardid ja lõvid, surikaadid ja leemurid, kilpkonnad ning palju muud elamuslikku ja avastamisväärset. MITMEKESINE KESKUS Parken Zoo teeb eriliseks mitmekesisus – see pole pelgalt loomaaed, vaid nii haridus- kui meelelahutuskeskus.

[QP\SWP\

KT]J WVM

? RKEN ZOO hariMIS ON PA is tegeleb nii

,m on loomaaed amisega. Parken Zoo made säilit öö kui ka loo ist te projekrim uu , duse hvusvahelis ra öd tö os eb ko s liikide säiliLoomaaed te hävimisohu on suunatud võimelised tidega, mis mad oleksid loo et le, lle se ialal. lev l ku tamisele ja uli m ma oma loo tulevikus ela na? b ilusti Kuidas min sireisija jõua ist ckholmi kruii on Stockholm Tallinna–Sto ed aa om Lo ära käia. omeetri Parken Zoos idu, 120 kil sõ to au e iajas stunasse ka umbes tunn käivad Eskil t ockholmist rongijaamas kaugusel. St Eskilstuna on o Zo en id jaamast ku el, us rongid. Park ug ka . jalutuskäigu transpordiga 15minutilise iskondliku da, saab ka üh na kanti jää stu loomaaiani kil Es pikemalt maaias ja Kes plaanib aaegu et loo se seada pe loomade võib end sis st ärgata alu im võ ruldast g, millele nautida ha Zoo Campin en rk Pa . peale rval. Seal möirgamise loomaaia kõ li tärni, asub luksuslikult at ds oo on antud ne m 20 vanikohta ja ka minigolfion 100 kara heduses on e. ajakest. Lä on üle 60 po s ku sisustatud m , us sk iuus ostuke väljak ja uh se g. pin w.cam Vaata ka ww

LAHTIOLEKUAJAD 12. mai – 19. juuni: loomaaed iga päev 10–17, lõbustuspark N–P 12–17 20. juuni – 26. juuni: loomaaed iga päev 10–17, lõbustuspark iga päev 12–17 27. juuni – 14. august: loomaaed iga päev 10–18, lõbustuspark iga päev 12–18 15. august – 4. september: loomaaed iga päev 10–17, lõbustuspark L–P 12–17 5. september – 18. september: loomaaed L–P 10–17, lõbustuspark L–P 12–17 Hinnad olenevad hooajast ja sellest, kas külastatakse ainult loomaaeda või ka lõbustusparki. On võimalik osta nii eraldi kui ühispilet.

[QP\SWP\

KT]J WVM

Siin on ka lõbustuspark põnevate ja erutavate atraktsioonidega kogu perele. Veepargis on kolm soojendusega basseini, rannavolleväljak ja palju ruumi päikesevõtuks. Parken Zoo pöörab suurt tähelepanu haridusele – just selle tarvis on siia loodud ka Lilla Zoo (väike loomaaed), kus lapsed saavad loomadega lähedalt suhelda. Sel hooajal on Lilla Zood veelgi laiendatud ja täiustatud. Lapsed ei pea olema ainult passiivsed vaatajad, vaid võivad loomaaia tegemistes ise osaleda: nad saavad koos loomaaia töötajatega loomi toita ja hellitada, isegi puure puhastada. Nii tekivad väikestel maast madalast head suhted loomadega, mis on oluline, et õppida tundma ja kaitsma ohustatud liike. Parken Zood külastades võib väga kergesti juhtuda, et näete esinemas mõnd Rootsi populaarset artisti. Peaaegu iga päev on Parken Zoo pealaval mõni etendus või kontsert.

riga on Tallinki vouche hinnad kohapeal ostes d. 50% soodsama Zoosse Voucher Parken s broneerida koo minekuks tuleb arvestatakse s dlu hin alla , reisiga kohapeal.

[QP\SWP\

ÜLLATUSED UUEL HOOAJAL Sel hooajal on Parken Zoos hulgaliselt beebiuudiseid ja muid üllatusi. Näiteks sai kogu maailmas tuntuks kääbusjõehobu poeg, sest tal õnnestus imekombel ellu jääda, kuigi ema keeldus teda imetamast. Hiljuti sündisid kaksikud maailma väikseimal ahvil ehk kääbusmarmosetil. Kõiki neid armsaid loomakesi saab ka näha ja Parken Zoo lubab sel hooajal veelgi uudiseid. VEEL LÕBUSTUSI Parken Zoo on väga uhke ka Ordköpingi ehk maailmaküla üle – see on kogu maailm lastele. Ordköpingi linnapea on jänes Kalle Kunskap, kes on tuntud laste harivatest arvutimängudest. Ordköpingis võivad lapsed ringi jalutada ja sisse astuda hoonetesse, kus neil on võimalik nii mängida kui õppida. Lapsed saavad kujutada linnaväljakut turuna ja tänavatel mänguautodega sõita.

KT]J WVM

Öö hin d uhiu Tallin k Hote ues hotell is l Riga (Eliza on be 64 eu tes 24) ala rot (tu tes ba ka Kaks hele) kuni . 12-aa ööbiv stast ad va las nema tasuta te toa t ! s Brone eri ko www he: .hote ls.tall ink.co m

*IT\QUIILM SM[S][ :QQI XIS]J WP\ZIT\ MUW\[QWWVM R]]OMVL[\QQTQ[ ^IVITQVVI -]ZWWXI PM []]ZMUI [Q[M\]Z] X VM^I\M U]][M]UQLM RI [ OQSWP\ILMOI

<-3;< <´6= <:)55 I .7<7, <´6= <:)55 ;+)681@ +7:*1;

*)4<15)),;m,) [QP\SWP\

:QQI KT]J WVM

suurim esmatarbekaupade siseturg, mida tasub kindlasti külastada. Turg asub vanalinna vahetus läheduses raudteejaama kõrval Daugava jõe kaldal. Turukompleks hõlmab 72 300 ruutmeetrit, seal on neli hiigelsuurt paviljoni, mis on spetsialiseerunud eri kaupade müügile, lisaks väiksemad ehitised mitmesuguste söögikohtade ja kauplustega. Riia keskturg tähistas möödunud aasta novembris 80. aastapäeva. Oma avamise ajal, 1930. aastal, oli see suurim siseturg kogu maailmas. www.rct.lv

JUUGENDSTIILIS VANALINN Iga turisti n-ö püha kohus on külastada Riia vanalinna ja sealseid arhitektuurilisi kunstiteoseid. Riia on ju tuntud kui Baltimaade juugendarhitektuuri keskus ja üks viiest juugendstiilis pealinnast Euroopas, kuuludes kõnealusesse nimistusse koos selliste kuulsate linnadega nagu Pariis, Praha, Barcelona ja Viin. Arhitektuurihuvilistel turistidel on kasulik ette võtta väike jalutuskäik, mis algab vahetult Tallinki Stockholmi– Riia liini sadama juurest Elizabetesi tänavalt, ning teha väike kõrvalepõige Vilandesi ja Alberti tänavale. Lõuna pool Krišjana Valdemara nimelist peatänavat leiab juugendstiilis kunstiakadeemia hoone, mis asub Kalpaka bulvaril, edasi tasub liikuda mööda Merkela ja Krišjana Barona tänavat. Hooned, mida sellel jalutuskäigul näha võib, on ilmekad mälestusmärgid suurtest Riia linna ümberehitustöödest, mis tehti 19. ja 20. sajandi vahetusel: umbes kolmandik uutest majadest ehitati juugendstiilis. On arvatud, et Riias ongi kõige enam juugendehitisi maailmas ja need on koondunud suhteliselt väikesele alale. Olulise tõuke juugendstiili arengule andis 1901. aastal toimunud suur tööstus- ja käsitöönäitus, mis oli pühendatud Riia linna 700. aastapäevale. Riia juugendarhitektuurile on omane rikkalik dekoratiivsus, mida iseloomustab erakordselt mitmekesine galerii elegantseid paabulinde, karjuvaid koletisi, moonikupraid, madudega meduuse, Mehhiko vaase, luudadel lendnõidu, voolavaid ojasid, kasvavaid puid jpm. www.liveriga.com

RIIA OOPERIMAJA Läti Rahvusooper (Aspazijas bulvar 3) on rahvusvaheliselt tunnustatud ooperiteater, mille üks peamisi erinevusi võrreldes teiste Euroopa tuntud ooperiteatritega on soodne piletihind. Kunstilise taseme poolest aga allahindlust ei tehta, mistõttu iga Riia ooperimaja etendus läheb täismajale. www.opera.lv ELAMUSLIK OKUPATSIOONIMUUSEUM Keskturu juurest mööda Daugava kallast vanalinna poole tagasi jalutades jääb Kungu ja Kalku tänava vahelisele platsile (Strelnieku 1) Riia kõige populaarsem muuseum – okupatsioonimuuseum. Väljapanek on kohati küll üsna sünge, kuid elamuse saab sealt kahtlemata iga külastaja. www.occupationmuseum.lv PUITMAJADE RAJOON KIPSALA Teisel pool jõge, Swedbanki peahoone juurest, algab Kipsala puitmajade rajoon, mida peetakse üheks ainulaadsemaks piirkonnaks maailmas: mitte üheski teises pealinnas ei ole säilinud nii palju puitmaju kui Riias.

RIKKALIK KESKTURG Riia keskturg on lätlaste kinnitusel Euroopa

[QP\SWP\

!

KT]J WVM

LIDO VABAAJAKESKUS Vanalinnast piki Daugava kallast lõuna poole sõites jääb tee äärde Lido vabaajakeskuse tuuleveski (Krasta 76). Tänavu 10. aasta juubelit tähistav keskus on olnud eestlaste seas populaarne juba päris algusest alates. Küllap oli see ka peamine põhjus, miks Lido avas mõni aeg tagasi oma restorani ka Tallinnas Solarise keskuses. Riia Lido vabaajakeskust tasub kindlasti külastada, sest seal pakutavate Läti rahvusroogade valik avaldab muljet, lisaks saab juua kohapeal villitud õlut, kuulata õhtuti elavat muusikat, keskuses on rohkelt atraktsioone lastele jpm. www.lido.lv

2]ZUITI S]TL[M\M TQQ^ILMOI ZIVVIRWWV WV ühtekokku

LOOMAAED Riia loomaaed oli juba nõukogude ajal eestlaste peamine turismiatraktsioon naabervabariigi pealinnas. Loomaaed on Riias endiselt elujõus ning tema looduslähedane keskkond Meža pargis, mis pole väga kaugel südalinnast, loob külastajatele suurepärased võimalused tutvuda väga erinevate loomaliikidega kogu maailmast. Riia loomaaed on ka Tallink Club One koostööpartner, kõikidele klubiliikmetele on sissepääs 15% tavahinnast soodsam. www.rigazoo.lv

33 km pikkune.

kõrval asub Rolls-Royce’i radiaatorit meenutava fassaadiga Riga Motor Museum ehk auto- ja motomuuseum. Tegemist on Baltimaade suurima automuuseumiga, kus leidub unikaalseid autosid ja mootorrattaid, nii mõnigi eksponent on pärit Eestist. Uudistada saab unikaalset Leonid Iljitš Brežnevile kuulunud avariilist Rolls-Royce’i jpm. Muuseum asub S. Eizenšteina 6 ning on avatud iga päev kella 10–18. Ka Riga Motor Museum on Tallinki koostööpartner, kõikidele klubiliikmetele on sissepääs muuseumisse 25% tavahinnast soodsam. www.motormuzejs.lv KULDSETE LIIVADEGA JURMALA Kindlasti tasub külastada Riiast 20 km kaugusel asuvat Jurmalat. Jurmala on Baltimaade suurim kuurortlinn ning suuruselt teine linn Lätis. Tema kuldsete liivadega rannajoon on ühtekokku 33 km pikkune. Suvisel ajal on linnas palju üritusi, muul ajal saab aega veeta ühes Baltimaade suurimas veepargis. www.jurmala.lv www.akvaparks.lv

AUTO- JA MOTOMUUSEUM Riia südalinnast mööda Brivibase peatänavat Tallinna suunas sõites ja siis paremale Šmerja tänavale keerates jõuab peatselt Baltimaade suurima motoringraja, Bikernieki ringraja juurde. Selle

[QP\SWP\

KT]J WVM

Q

.7<7 ;) <)44166

Q

Morten lollide laeval.

.7<7 ;115 >)0=:

Kirjandusfestival HeadRead, 25.–29. mai Gate(way)s. Kunst ja vĂľrgustunud kultuur, mai–september Linnainstallatsioonide festival LIFT, 11. mai – september Q Teater NO99 PĂľhuteater, mai–september Q Kino linnaruumis, aprill–november Q Tallinna Noa laev, mai–detsember Q Tallinn Treff ja XXX Tallinna vanalinna päevad, 28. mai – 5. juuni Q SaĹĄa Pepeljajev: “Tantsiv tornâ€?, 8.–11. juuni Q AfroReggae & Trumm-Iti kontsert, 11. juuni Q “GilgameĹĄ ja teisedâ€?, august Q XI noorte laulu- ja tantsupidu “Maa ja ilmâ€?, 1.–3. juuli Q Tallinna Merepäevad, 15.–17. juuli Q Nargenfestivali veekarneval, 17. juuli Q Euroopa juunioride kergejĂľustiku meistrivĂľistlused, 21.–24. juuli Q Helimärgid: Tuned City Tallinn, juuli Q Uue tsirkuse festival “Tsirkusepuuâ€?, 5.–14. august Q Birgitta festival, 13.–21. august Q “Morten lollide laevalâ€?, 17.–19. august Q TeateTants, 20.–28. august Q Stalking Stalker, 24.–26. august Q Dovlatovi päevad, 25.–27. august Q “60 sekundit Ăźksindust aastal Nullâ€?, august Q “Parsifalâ€?, 25.–28. august Q

==,1;-,

>ITQS S]T\]]ZQXMITQVVI <ITTQVV [†VLU][Q

<MZ^ML PIUJIL WV PQVLIUI\]L ___ STQQVQS MM KT]JWVM

UMZMTM

6-42)2)4/;- ;´*:)/)

<-3;< -47 7,:-; I .7<7, >1:/- >1-:<-3

:MQ[QUQVM SWW[ XMZM VMTRIRITO[M\M [ XZILM MZQ\Q SWMZ\MOI U]]\]J PI \I^ITQ[MUIS[ -VVM ZMQ[Q \]TMJ IOI SQVLTI[\Q ^MMVL]LI M\ LWS]UMVLQL WTMS[QL SWZZI[ RI ^IRITQS]L XZW\[ML]]ZQL \MP\]L [QP\SWP\

KT]J WVM

LEMMIK LOOMAK AJU

TID ON: ‡ (HVWLÂą5R RWVL OLLQL N UXLLVLODHY Baltic Que DGHO en ja Vict oria I. ‡ /lWLÂą5R RWVL OLLQL N UX LLV LOD Romantik HYDO a ja Silja Festival. ‡ 6RRPHÂą 5RRWVL OLLQ L NUXLLVLOD Silja Sym HYDGHO phony, Si lja Serena Galaxy ja de, Europa. ‡ 6RRPHÂą 6DNVDPDD OLLQL 6XS laevadel. HUIDVW ‡ (HVWLÂą6R RPH OLLQL ODHYDGHO Supersta 6WDU MD r. Kajutite hinnad ol enevad lii nädalapä nist, evast ja kajuti tĂź Täpsem Ăźbist. info Tallink i kodulehe www.tallin lt k.ee.

-

riti tihedad laevareisijad on need lemmikud, kelle peremeeste hobiks on näitustel käimine. Perega koos sĂľidavad sageli ka välismaal tÜÜtavate Eesti inimeste loomad. Allpool on mĂľned Ăźldised soovitused algajale koeraga reisijale, mille aluseks on nii isiklikud kui ka tuttavate koeraomanike kogemused. s 5URI VARAKULT MILLISED NĂœUDED KEHTIVAD SIHTkohariiki sisenemisel. Kontrolli, kas sinu lemmikul on kĂľik vajalikud vaktsineerimised ja muud protseduurid Ăľigel ajal tehtud. Tähelepanu sĂľnadele

[QP\SWP\

â€œĂľigel ajalâ€?, sest vaktsineerimiste puhul kehtib ooteaeg. s %RI REISIFIRMADEL ON ERINEVAD NĂœUDED LEMMIKloomade transpordile. Tallinki laevadel ei tohi koeraga viibida Ăźldkasutatavates ruumides. Kui lähed koeraga laevale jalgsi, siis peab koer kandma suukorvi. Reisi ajal peab koer viibima kennelruumis vĂľi tuleb osta spetsiaalne lemmikloomakajuti pilet. s 6AHETULT ENNE REISI Ă‹RA ANNA KOERALE SĂ Ă A SEST tal vĂľib sĂľidu ajal paha hakata. s %NNE LAEVALEMINEKUT LASE LOOMAL PIISAVALT

KT]J WVM

liikuda ja oma hädad ära õiendada. Kui tuled Tallinna kaugemalt, anna autosõidu ja laevalemineku vahel koerale võimalus veidi liikmeid sirutada. s +UI LËHED LAEVALE AUTOTA PEAB KOER ENNAST terminalis, laevale ja kennelruumi minnes viisakalt ülal pidama. Kui looma maailm on seni piirdunud vaid koduhooviga, lase tal võõra ümbrusega harjuda. s -INNES LAEVALE AUTOGA PEAD KOERA HARJUTAMA autosõidu ja autosolemisega, kui see on talle seni võõras olnud. s ,AEVAREISIKS ON KOLM VÜIMALUST A BRONEERIDA lemmikloomakajut, b) osta kennelruumi pilet, c) jätta koer autosse, kui reisite auto ja kiirlaevaga (Star ja Superstar). Kõigil neil võimalustel on omad plussid ja miinused. Kajut on nii koerale kui peremehele tõenäoliselt kõige mugavam viis reisida, kuid ka kõige kallim. Kennelruumides võivad eri laevadel olla erinevad tingimused. Autos on autosõiduga harjunud loomal ilmselt kõige mugavam üle mere sõita, samuti jätab see pererahvale vabad käed. Osa koeraomanikke ei taha lemmikuid autosse õhupuuduse kartuses jätta, teised jälle selles probleemi ei näe. Koera autosse jättes tuleks aknad avada 5–10 cm ulatuses. ÜLDNÕUDED EUROOPA LIIDUS REISIMISEL (ELI LIIKMESRIIKIDE ELANIKELE): s -ËRGISTUS MIKROKIIP VÜI SELGESTI LOETAV LIGIPËËsetavas kohas asuv tätoveering (aktsepteeritakse identifitseerimismeetodina kuni 03.07.2011). s %UROPASS n SINISTE KAANTE JA %UROOPA ,IIDU täheringiga pass, kuhu teeb sissekandeid ainult

[QP\SWP\

loomaarst pärast looma märgistuse kontrollimist. Passi kantakse üksnes reisiks vajalikud tõendid, regulaarset profülaktilist parasiidikuuri sinna kirja ei panda. Pass peab olema korrektselt täidetud, kindlasti peavad olema sisestatud omaniku, looma ja märgistuse andmed. s 6AKTSINEERIMINE MARUTAUDI VASTU n ESMASE VAKTsineerimise järel kehtib reisikeeld 21 päeva. Kordusvaktsineerimise järel ooteaega ei ole, kui see tehakse enne eelmise vaktsineerimise kehtivuse lõppemist. Marutaudivastane vaktsineerimine pole nõutav alla kolme kuu vanuste koerte, kasside ja tuhkrute puhul eeldusel, et loom on kliiniliselt terve, kasvanud üles kontrollitud tingimustes ja/või reisib koos vaktsineeritud emaga.

HARJUTA LOOMA REISIGA AEGSASTI Soovitusi jagab Tartu Pallimi loomakliiniku arst Mari Makko. Kindlasti tuleks koera harjutada uute olukordadega juba varem. Näiteks suukorvi kandmist, et loom ei peaks seda reisil karistuseks, mis põhjustaks hirmu ja lisaprobleeme tulevastel reisidel. Harjutada tuleks ka roojamist ja urineerimist vastavalt loa andmisele, et vältida soovimatut ümbruse reostamist. Koeri, kes on olnud peamiselt kodused, võiks enne reisi viia jalutama rahvarohketesse kohtadesse. Lühikesteks reisideks sobivad koerale tekstiilist, pikemateks fikseeritud kujuga plastist või metallist suukorvid, mis võimaldavad loomal pingutuseta hingata ja lõõtsutada. Pikema reisi eel on mõistlik uurida, kas laeval on võimalusi looma ihuhädade rahuldamiseks (spetsiaalsed liivakastid). Loomal peab olema ligipääs puhtale joogiveele. Osa loomi ei kannata reisimist ja nad kipuvad jääma merehaigeks – autos, lennukis, laevas või bussis võib neil tekkida iiveldus ja tugev süljevoolus, esineda võib oksendamist ja kõhulahtisust. Selle vältimiseks võib käsimüügist soetada looduslikke rahustavaid preparaate, kuid nende toime pole mõnikord piisav. Tugevamate ravimite vajadust võib arutada loomaarstiga ning seejärel otsustada, kas neid kasutada.

KT]J WVM

Riigiti võib esineda erinõudeid, mis kindlasti tuleks enne reisiplaanide tegemist üle kontrollida, sest olenevalt sihtriigist võivad vajalikud toimingud aega võtta isegi kuni 7 kuud. ROOTSI: s -ARUTAUDI ANTIKEHA TIITRI MËËRAMINE LOOMA verest – vereproov tuleb võtta siis, kui viimasest vaktsineerimisest marutaudi vastu on möödas vähemalt 120 päeva ning passis märgitud vaktsineerimistähtaeg pole veel möödunud. Aktsepteeritav on marutaudi antikehade tiitri tulemus vähemalt 0,5 IU/ml, mittepiisava tiitri korral tuleb loom uuesti marutaudi vastu vaktsineerida ning seejärel uuesti määrata antikehade tiiter 120 päeva möödumisel vaktsineerimisest. s %HHINOKOKI Echinococcus multilocularis) tõend – loomaarsti kinnitus selle kohta, et loom on saanud siseparasiitide vastast ravimit, mis sisaldab prasikvanteeli või epsipranteeli. Ravim peab olema manustatud 10 päeva jooksul enne riiki sisenemist. s -ààGIKS MÜELDUD JA PAGASIRUUMIS REISIVA LOOMA puhul ning juhul, kui ühe inimesega reisib enam kui 5 looma, tuleb passis täita ka tervisekontrolli lehekülg, kus loomaarst kinnitab, et looma seisund on reisimiseks sobilik.

arv reisil on piiratud, v.a kui reisitake Eesti–Soome liinil Tallink Shuttle’i teenust pakkuvate kiirete reisilaevadega Star ja Superstar ning lemmikloom jäetakse kogu reisi ajaks sõidukisse. Sõidukis on lemmiklooma vedu tasuta, kuid tuleb arvestada, et loom peab olema autos kogu reisi vältel, ta viibib autos ja autotekil omaniku vastutusel ning pääs autotekile on reisi ajal keelatud. Neile, kes ei soovi jätta oma lemmikuid kaheks tunniks üksinda sõidukisse, soovitame osta lemmikloomale pilet ja paigutada ta puuri või broneerida spetsiaalne lemmikloomakajut. Puure on eri mõõtmetega, arvestades nii suuri kui väikseid lemmikuid. Lisatasu eest on võimalik jääda koos lemmikuga Helsingis kajutisse ööbima ja lahkuda laevalt alles hommikul. Ülejäänud liinidel ja laevadel tuleb osta lemmikloomapilet ning paigutada lemmikloom spetsiaalsesse puuri või lemmikloomakajutisse. Loomulikult on omanik kohustatud jälgima, et lemmikloom ei häiri teisi reisijaid ja laeva meeskonda ega ohusta laeva turvalisust, samuti peab koeral reisijate ruumide läbimisel olema peas suukorv. Reisi vältel ei tohi lemmikloomad viibida reisijatele määratud ruumides. Pimedate juhtkoera ei käsitLEMMIK LOOMAP leta lemmikloomana. Juhtkoera võib UURID O (HVWL±6R N: tasuta kaasa võtta kõikidele laevadele. RPH OLLQL O ODHYDGH Supersta O 6WDU MD r ning kr Omanik peab tagama, et tal uiisilaeval Princess, Baltic pileti hind oleksid dokumendid nii lemmikühel suun 13 eurot. al looma kui ka juhtkoera riiki sisse (HVWL±5R RWVL OLLQL N UXLLVLODHY toomiseks ja väljaviimiseks. Tallink Baltic Que DG HO en ja Vict oria I, pi ühel suun ei hüvita laevapiletit, kui reis jääb leti hind al 16 euro t. /lWL±5R ära ebaõigesti vormistatud või RWVL OLLQL N UXLLVLODHY Romantik DO puuduvate dokumentide tõttu. a, pileti hi nd ühel su 16 eurot. unal Lemmikloomapass on kohustuslik 6RRPH± 6DNVDPDD kõigile Euroopa Liidu piires OLLQL 6XS laevadel, HU IDVW pileti hind loomadega reisijatele. Ohtlike ühel suun 80 eurot. al loomade toomine laevale on Le mmikloom keelatud. a ka

Reisi ajal peab koer viibima kennelruumis

^ Q \]TMJ W[\I [XM\[QIITVM SWMZISIR]\Q XQTM\

SOOME: s %HHINOKOKI Echinococcus multilocularis) tõend – loomaarsti kinnitus selle kohta, et loom on saanud siseparasiitide vastast ravimit, mis sisaldab prasikvanteeli või epsipranteeli. Ravim peab olema manustatud 30 päeva jooksul enne riiki sisenemist. Kui loom lahkub riigist lühiajaliselt ja tuleb tagasi 24 tunni jooksul, ei ole vaja ravimit manustada. Ravimit ei ole vaja manustada alla 3 kuu vanusele loomale. s -ààGIKS MÜELDUD JA PAGASIRUUMIS REISIVA LOOMA puhul ning juhul, kui ühe inimesega reisib rohkem kui 5 looma, tuleb passis täita ka tervisekontrolli lehekülg, kus loomaarst kinnitab, et looma seisund on reisimiseks sobilik. See peab toimuma 24 tunni jooksul enne reisi. Vaktsineerimata alla 3 kuu vanuste kutsikate ja kassipoegade otsene import on lubatud ainult järgmistest riikidest: Holland, Belgia, Iirimaa, Island, Kreeka, Küpros, Luxembourg, Malta, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Rootsi, Šveits, Taani, Tšehhi, Inglismaa. NB! Eestit siin nimekirjas pole. Tuhkrute import enne 3 kuu vanuseks saamist on keelatud.

jut lisatas u eest.

KOERAGA KAJUTIS VÕI KENNELRUUMIS Lemmikloomaga on lubatud reisida kõikidel Tallink Silja opereeritavatel liinidel, kuid kruiisireisile ei ole oma lemmikut võimalik kaasa võtta. Lemmikloomade veo tingimused erinevad liiniti. Soovist reisida koos lemmikloomaga tuleb teada anda juba reisi broneerides, kuna lemmikloomade

[QP\SWP\

KT]J WVM

<-3;< <´6= <:)55 I .7<7, <77<2),

8g->)/) 4gg6-5-:-;< >)0-5-:-61

R]]VQT [\IZLQJ <ITTQVVI[\ UIIQTUI M[QUMVM MTMS\ZQI]\WLM ZITTQ <ITTQVV·5WV\M +IZTW UQTTM S[ \WM\IRI WV SI <ITTQVS

<

allinna–Monte Carlo ralli ei ole päris uus nähtus. Juba 1930. aastal startis Tallinnast esmakordne Monte Carlo tähesõit, mis toonaseid autosid ja olematuid teeolusid arvestades oli paras katsumus. 1937. aastal tunnustati Karl Siitanit südi osalemise eest sellel rallil karikaga, mida antakse siiani rändkarikana välja välismaistel võistlustel parima tulemuse saavutanud ralliekipaažile. Küll aga on täiesti esmakordne kogu maailmas, et sedavõrd pikka etappi asuvad sõitma elektriautod, ja korraldajatel on kavas talletada sündmus ka Guinnessi rekorditeraamatusse. “See ei ole ralli selle sõna otseses mõttes ehk võistlus, kes esimesena finišisse jõuab. Siin käib mäng täpsuse peale ehk tuleb pigem peen malemäng kui gladiaatorite võitlus: osalejad peavad

ZITTQ

KT]J WVM

Elektriautode maratoni üks põhilisi sõidukeid on sportlik elektriauto Tesla, mida soovijad saavad ka Šveitsi rendifirmalt rentida.

Elektriautode laadimiseks on rallil kaasasveetav kiirlaadimispunkt, mis suudab öö jooksul akud täis laadida tosinal elektriautol.

Lübeckisse, pärast seda tulevad Hamburg, Hannover, Frankfurt, Baden-Baden, Zürich, Bern, Lausanne, Genf, Torino. 11. juuniks jõutakse Vahemere äärde Monte Carlosse. Kümne päevaga sõidetakse Läänemerest Vahemereni.

piinliku täpsusega arvestama nii aja- kui energiakulu,” tunnistab ralli peakorraldaja, Monaco suursaadik Eestis Jüri Tamm. STARDIS KA MONACO PRINTS Start antakse 2. juunil Tallinnas Estonia teatri ees. Võistlejate hulgas on ka Monaco prints Albert II, kes on suur elektriautode austaja ning kogu ettevõtmise protežee. Rallil on 27 etappi ja selle kogupikkus on 3167 km, millest mööda maismaad sõidetakse 2761 km. Eestist osaleb rallil esialgsetel andmetel kolm meeskonda. Tallinnas toimub ka mitteametlik eeletapp ehk 17kilomeetrine proloog pealinna tänavatel. Sellest saavad osa võtta kõik eestlased, kellel on täiselektriline auto. Hübriidid ja nn plug-in-autod rallil osaleda ei saa. Proloogi starti on oodata näiteks Eestis ehitatud elektrilist Pobedat. Esimene ametlik etapp on Tallinn–Helsingi ehk Tallinki laevaga sõidetakse Helsingisse, kus antakse start teisele, 168,2 kilomeetrit pikale Helsingi–Turu etapile. Turus minnakse taas Tallinki laevale ning sõidetakse Stockholmi. Peale üleveo võimaldab Tallink rallil osalejaile laevasõitude vältel ka oma autode akusid laadida. Stockholmist sõidetakse Norköppingisse, sealt Jonköpingisse, edasi läbi Taani

Mitsubishi i-MiEV on elektriauto, millega hakkab lähitulevikus sõitma enam kui 500 Eesti sotsiaaltöötajat.

ELEKTRIAUTOD KUI TULEVIK Kogu ralli vältel tagatakse 12 elektriauto laadimine kaasasveetava kiirlaadimisjaama kaudu. Jüri Tamme sõnul on korraldajatel kõikide etappide vahel eelkokkulepped, et neile võimaldatakse ligipääs 380 V elektrivõrgule, et saaks kiirkorras ära laadida kõik tosin elektriautot, mis rallil osalevad. Tamm rõhutab, et üksikutel etappidel võivad kaasa lüüa ka kõik kohalikud elektriautode omanikud, kuid nemad peavad oma autode laadimise eest juba ise hoolt kandma. Kellel elektriautot ei ole, saab rentida ühelt Šveitsi autorendifirmalt elektrilise sportauto Tesla, kuid siin hinnaalandust ei tehta: rendihind on 1000 eurot ööpäevas ja sama hind kehtib ka neile, kes soovivad rendiautoga mõnel rallietapil osaleda. Tesla rentimine kogu ralliks maksab 10 000 eurot. Jüri Tamme sõnul on ralli peamine eesmärk propageerida elektriautonduse tulevikku ja suvine ralli ei jää kindlasti viimaseks. “Vastupidi, see on alles algus ja juba järgmiseks aastaks loodame pääseda Rahvusvahelise Autospordi Föderatsiooni FIA ametlikku kalendrisse. Tänavune ralli ongi mõnes mõttes FIA testüritus. Selle põhjal koostatakse raport ja tehakse ettepanekud võistlusmäärustesse,” selgitab Tamm. Kogu ralli on jälgitav ka satelliitseadmete ja arvuti vahendusel, osalejate asukoht on kaardil nähtav nagu Tätte ja Matvere aluse omagi, mis parasjagu maakera kuklapoolel seilab.

Täiesti esmakordne kogu maailmas, M\

[MLI^ ZL XQSSI M\IXXQ I[]^IL [ Q\UI MTMS\ZQI]\WL

ZITTQ

KT]J WVM

ALLAR LEVANDI t 4Ă OEJOVE EFUTFNCSJM t 7ĂœJUJT QSPOLTNFEBMJ NBBJMNBNFJTUSJWĂœJTUMVTUF NFFTLPOEMJLVT LBIFWĂœJTUMVTFT /ĂœVLPHVEF -JJEV NFFTLPOOBT BBTUBM OJOH JOEJWJEVBBMTF QSPOLTNFEBMJ LBIFWĂœJTUMVTFT BBTUB $BMHBSZ PMĂ NQJBNĂŠOHVEFM t " 5 4QPSU Ă LT PNBOJLFTU t "MBUFT BBTUBTU 1BG DPN $PVOUSZ .BOBHFS

Allar Levandi: elu tuleb vĂľtta mänguliselt Alates käesoleva aasta veebruarist asus spordiennustus- ja lotoportaali Fortuuna.ee asemele internetimängude portaal Paf.com. Uus mängukeskkond sai endale juhiks tuntud olĂźmpiasangari Allar Levandi, kelle esmaseks Ăźlesandeks on portaali käivitamine ja uute vĂľimaluste tutvustamine Eestis. Mida kujutab endast Paf.com? 5FHFNJTU PO FOEJTF NĂŠOHVQPSUBBMJ GPSUVVOB FF PMVMJTF MBJFOEBNJTFHB "BESFTTJM 1BG DPN BTVC OĂ Ă E FFTUJ KB WFOFLFFMOF JOUFSOFUJNĂŠOHVEF QPSUBBM LVT IVWJMJTJ PPUBC FFT FOBN LVJ TBEBLPOE NĂŠOHV /FOEF TFBT PO CJOHP QPLLFS LBTJJOP KB UĂŠSJOHVNĂŠOHVE MPUFSJJE OJOH NVJEVHJ LB WBOB IFB TQPSEJFOOVTUVT 1BG PO KVCB BBTUBJE UFHVUTFOVE FEVLBMU 4PPNFT 3PPUTJT KB )JTQBBOJBT TBNVUJ 5BMMJOLJ MBFWBEFM 1PSUBBMJ Ă IFLT PMVMJTFNBLT EFWJJTJLT PO MVVB LFTLLPOE LVT UFSWFM TĂœQSVTLPOOBM PO NĂœOVT Ă IFTLPPT BFHB WJJUB 1BMKVE 1BG DPN POMJOF NĂŠOHVE POHJ KVTU FSJMJTFE TFMMF QPPMFTU FU OFJE TBBC NĂŠOHJEB TFMUTLPOOBHB

Kui suur mängija ise oled ning mis on sinu lemmikmängud? 4VVSF TQPSEJTĂœCSBOB KĂŠMHJO NVJEVHJ IVWJHB TQPSUJ KB NJUUF BJOVMU TVVTBBMBTJE &LT TĂœQSBEFHB PO JLLB IVWJUBW WBJFMEB KB LJIMB WFEBEB PMFNF KV LĂœJL FOEB NFFMFTU TVVSFE BTKBUVOEKBE ,VJE NVJEVHJ FJ PMF TQPSU BJOVT TVVSUF JOJNFTUF NĂŠOH *OJNFTFE WBKBWBE WBIFM IBTBSUTFU NFFMFMBIVUVTU -JTBLT TQPSEJFOOVTUVTFMF QBOFO NĂœOFE FVSPE LB NVVEFTTF NĂŠOHVEFTTF &MV UVMFC WĂœUUB NĂŠOHVMJTFMU 7BIFM NF UĂŠIUTVTUBNF UĂ IJTFJE BTKV MJJBMU Ă MF

Kuidas meeldib endisel tippsportlasel tegutseda karmis ärimaailmas? 0MFO UĂœFTUJ IJOHFMU TQPSUMBOF )BTBSUOF JOJNFOF "HB UFHFMJLVMU KVTU TFMMJTF IJOHFMBBEJHB JOJNFTFE TBBWVUBWBE LB ĂŠSJT FEV "SNBTUBO WĂœUUB LBBMVUMFUVE SJTLF FU TBBWVUBEB NBLTJNBBMOF UVMFNVT KB OBVEJOH SJTLJNJTFTU LVJ TFMMJTFTU

&OEJTF TQPSUMBTFOB UFBO FU TVVSUF FFTNÊSLJEF OJNFM UVMFC QBMKV QJOHVUBEB FJ WÜJTUMVTUFM FHB ÊSJT UVMF NJEBHJ MJJHB MJIUTBMU LÊUUF /JJ FUUFWÜUMVTFT LVJ TQPSEJT QFBC PMFNB QBMKV QàTJWVTU KB VTLV FOFTFTTF FIL SVUJJOJ UBMVWVTU 5BHBTJMÚÚLJEFTU UVMFC ÜQQJEB KB FEBTJ NJOOB ­SJT PO UFHFMJLVMU TFMMF WÜSSB QBMKV UPSFEBN FU WÜJUKBJE WÜJC PMMB LB NJUV KB LBPUBNB FJ QFB LFFHJ .FJF JOUFSOFUJNÊOHVEF QVIVM UPFUBWBE LÜJL NÊOHJKBE &FTUJ TQPSUJ KB IFB UFHFWVTMJLLF QSPKFLUF )FBUFHJKB FJ TBB KV FOOBTU LVJEBHJ LBPUBKBLT QJEBEB

Millised on Paf.com tulevikuplaanid? 1MBBOF PO QBMKV &TJBMHV LBUTVNF IBLLBNB TBBEB LÜJHF MJIUTBNBUF àMFTBOOFUFHB FIL LÊJWJUBEB 1BG DPN 1MBBOJEFTU SÊÊLJEFT LBWBUTFNF PNB NÊOHVEF WBMJLVU WFFMHJ MBJFOEBEB o TàHJTFTU LÊJWJUVC 1BG DPN WFFCJLFTLLPOOBT live-betting KB MJTBOEVWBE NJUNFE FSJOFWBE LBTJJOPNÊOHVE )BLLBNF MÊCJ WJJNB FSJOFWBJE OFUJUVSOJJSF TÜQSVTLPOEBEFMF .BJLVVT UPJNVC "IWFOBNBBM QPLLFSJTÜQSBEF BBTUB TVVSàSJUVT 1BG 1PLFS $IBMMFOHF

Kas Paf toetab ka heategevust? 1Bö KBPLT PO IFBUFHFWVT WÊHB PMVMJOF ,PHV FUUFWÜUUF LBTVNJTU TVVOBUBLTF WÊHB TVVS PTB IFBUFHFWVTTF OJOH UFHFMJLVMU IFBE UFHFNJTF FFTNÊSHJM 1BG UFHVUTFCLJ &FMNJTFM BBTUBM BOEJT 1BG IFBUFHFWVTTF FOBN LVJ NJMKPOJU FVSPU &FTUJT UFFNF UJIFEBU LPPTUÚÚE &FTUJ 0MàNQJBLPNJUFFHB UPFUBEFT TQPSUJ NVVIVMHBT PMFNF BTVNBT TBBMJCÊOEJ LPPOEJTF TQPOTPSJLT 5VMFWJLVT LBWBUTFNF UPFUBEB LB UFJTJ UFHFWVTWBMELPOEJ LBBMVNF FSJOFWBUF LFTLLPOOBTÊÊTUMJLF QSPKFLUJEF UPFUBNJTU -ÊCJ OFOEF QSPKFLUJEF BOOBWBE LB NFJF NÊOHJKBE PNB QBOVTF IFBUFHFWVTTF

Internetis mängimisega kaasnevad mängijale ka teatud riskid? Mida teeb Paf selleks, et riske maandada? .ÊOHJNJTFMF PNJTUBUBLTF TBHFMJ UÜFTUJ OFHBUJJWTFU UÊIFMFQBOV .FJMF PO UÊIUJT PMMB WBTUVUVTUVOEMJL UFFOVTUF QBLLVKB 4FFUÜUUV KÊMHJNF PNB QPSUBBMJT FU LPHV NÊOHJNJOF UPJNVLT UVSWBMJTUFT LPOUSPMMJUVE UJOHJNVTUFT KB NÊOHJNJTF OFHBUJJWTFE UBHBKÊSKFE PO QJJSBUVE .ÊOHVTàTUFFN TFBC NÊOHJKBUFMF FSJOFWBJE QJJSBOHVJE "OBMPPHTFJE QJJSBOHVJE TBBWBE FOEBMF LFIUFTUBEB LB NÊOHJKBE JTF 1BG DPN BBESFTTJMF TBBWBE NÊOHJNB UVMMB WBJE OFFE JOJNFTFE LFM WBOVTU FOBN LVJ BBTUBU KB LFT FJ PMF FOE SFHJTUSFFSJOVE NÊOHVTÜMUMBTFLT .FJM PO PMFNBT LB OÜVTUBKBE LFT WBKBEVTFM BJUBWBE NÊOHVTÜMUVWVTTF LBMEVWBJE JOJNFTJ .ÊOHJNJOF PO NFFMFMBIVUVT KB TFF QFBC PMFNB MÜCVT NJUUF LVSCBEF UBHBKÊSHFEFHB

t 1BG MPPEJ BBTUBM "IWFOBNBBM t "MBUFT BBTUBTU UFHVUTFC 1BG LB JOUFSOFUJLFTLLPOOBT BBESFTTJM QBG DPN t -JTBLT &FTUJMF UFHVUTFC 1BG 4PPNFT 3PPUTJT KB )JTQBBOJBT OJOH BMBUFT BBTUBTU 5BMMJOLJ MBFWBEFM t 1Bö LPHVLÊJWF FFMNJTFM BBTUBM PMJ NJMKPOJU FVSPU TFMMFTU NJMKPOJU FVSPU BOOFUBT 1BG IFBUFHFWVTFLT t BBTUBM PMJ 1BG (BNJOH *OEVTUSZ "XBSET LPOLVSTJ OPNJOFOU WBTUVUVTUVOEMJLV NÊOHJNJTF LBUFHPPSJBT t &FTUJ 0MàNQJBLPNJUFF PNBC 1BG &FTUJTU

1BG UPFUBC TQPSUJ *HB BBTUB BVHVTUJ LPMNBOEBM OÊEBMBM UPJNVC "IWFOBNBBM 1BG 0QFO 4XBUDI '*7# 8PSME 5PVS LVT PTBMFWBE NBBJMNB QBSJNBE SBOOBWÜSLQBMMVSJE 5VSOJJSJ BVIJOOBGPOE PO 64" EPMMBSJU

3I[ WTM\M \]VLV]L M\ †S[S‚QS S]Q []]Z XWTMS[ [\ZM[[ ^‚Q SWP][\][\M SWWZMU ¡ TIM^I I[\]LM[ WV SWPM \]VLI R][\S]Q ]]\ PQVOIUQ[\ RI U‚\\ML [MTOQVM^IL <ITTQVSQ SWZXWZI\QQ^STQMVLQR]P\ 3)<:16 3):16/ \]\^][\IJ UQ[[]O][ML WV XT][[QL S]Q SWZZITLILI [MUQVIZ SWWTQ\][ IR]Z†VVIS ^‚Q \WW\MM[Q\T][ TIM^IT

hel, e va is þtet ttev d ma e e a l, id Kþik rraldav i laeva k ko allin suta kes rentsi T lja ta le. se vä ve kon akse ime 0 in d it loos rents 3 use im e g v kon mad tin se k.ee Täp tallin . w ww

5MZQ

4)->), 2) >g:;3-, 5´<<-,

<-3;< ;1:2- 5));13)5g- I .7<7, <)44163 *=44;

Kas seminari-konverentsi-koolitust saab teha ka siis, kui laev seisab sadamas, vĂľi peab tingimata merereisile minema? Ăœritusi saab teha ka siis, kui laev seisab sadamas: kĂľik toimib samamoodi nagu teisteski ruumides maa peal. Kuna Tallinkil on palju laevu, siis on ka vĂľimalusi palju. Erinevus on vaid selles, et laevale minekuks on vaja osalejate nimesid ja sĂźnnikuupäevi ning kĂľigil peavad kaasas olema isikut tĂľendavad dokumendid. Seminari saab korraldada sĂľites Rootsi vĂľi Soome ning ka sadamas laeva seisu ajal. Ka Soome kruiisi ajal on vĂľimalik laevale ÜÜbima jääda ja lahkuda Tallinnas laevast alles hommikul. Missugused on klientide kĂľhklusedkahtlused, kui kĂľne all on Ăźrituse korraldamine laevas? Sageli arvab Ăźrituse läbiviija, et on keeruline teada saada osalejate sĂźnnikuupäevi, mida on kindlasti vaja laevale minekuks. Samas – kui lisada vastav väli registreerimise ankeeti, on vajalik info

SWV^MZMV\[

kohe käes. Samuti kardetakse, et korraldamine on kuidagi keerulisem, kuid selle pärast pole vaja muretseda, sest Tallink aitab kĂľik asjad kliendi eest korda ajada. Kui tegemist on mĂľne keerulisema ja suurema konverentsiga, siis läheme ka ise kindlasti reisile kaasa. Vahel on tunda eelarvamust, justkui oleks konverentsi korraldamine laeval kallis. Tegelikult on hinnad maapealsete konverentsiruumide omaga täiesti vĂľrdväärsed. Laevas on ju igasugu kiusatusi – baarid, tants ja trall. Kas see ei takista tĂśise Ăľhkkonna teket? VĂľi on hoopis vastupidi? Takistuseks see kindlasti ei ole, kuna konverentsikeskused ja restoranid-meelelahutuskohad asuvad eri tekkidel. Pigem on see ikka laevade pluss, et hinna sees on juba ka Ăľhtune pidu ja show’d, mis mujal tähendaksid lisakulutusi. Kuna konverentsikeskused asuvad eraldi, ei sega Ăźlejäänud reisijate melu kindlasti konverentsil osalejaid. Samas – kui tÜÜkas päev on lĂľpetatud, saab ka ise meelelahutusest osa vĂľtta.

KT]J WVM

TALLINN –HELSIN G

I–TALLIN Konveren N tsi päevak ava näid 9.30 laev is: ale minek 10.00 ho mmikukoh v 10.15–12 .15 semin ari esimen 12.30 lĂľun e osa asÜÜk Ro otsi laua 13.30–16 s .30 semin ari teine 18.00 Ăľh os a tusÜÜk Ro otsi laua vaba aeg s Tallinna– Helsing i–Tallinn koos ÜÜ a kruiis bimiseg a Hind Ăźhel e reisijale alates 51 (797,98 eurost krooni) si saldab Q kruiisip iletit B-kl assi kaju inimesele, tis Ăźhele Q konver entsiruum i kasutam tundi, ist kuni vi is Q kohvib uffet’d, Q homm ikusÜÜki Rootsi la Q lĂľunas uas, ÜÜki Root si lauas, Q Ăźht jo ogikupon gi.

SWV^MZMV\[

KT]J WVM

TALLINN–STOC KHOLM–TALL INN

Laevad tunduvad suured ja uhked. Kas ruume leidub ka väikestele seltskondadele? Konverentsikeskustes on eri suurusega ruume, ka privaatsemaid ja pisemaid. KĂľige rohkem inimesi on vĂľimalik ära mahutada meie showbaari – kuni 1000. Näiteks Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 on sel aastal laeva seisu ajal mitmeid edukaid konverentse korraldanud. Nßßd on kuni 12 inimesele mĂľeldud ruum ka kiirlaeval Superstar, kus on kĂľik vajalik eduka koosoleku pidamiseks. Kas laeval ÜÜbides peab tingimata kolleegidega 4kohalises kajutis olema vĂľi on ka teisi vĂľimalusi? Ka kajutite valik on mitmekesine: on aknata ja aknaga kajutid, lukskajutid ja sviidid, ka allergikute kajut ja invakajut. Aknata ja aknaga kajuteid on nii 2- kui 4kohalisi. Seega saab valida, mitme kolleegiga koos ÜÜbida vĂľi kas olla hoopis omaette. Osades aknaga kajutites on suur lai voodi, kus saab täitsa Ăźksi pärast tÜÜkat päeva laiutada.

Konverentsi päe vakava näidis: 1. päev 17.00 laevale min ek 17.30–18.00 koh vipaus 18.00–20.00 kon verents vaba aeg, meele lahutus 2. päev 6.30–10.00 hom mikusÜÜk 10.00–13.00 kon verents 13.00–17.00 vab a aeg, tutvumine Stockholmi vaatamisväärsus tega 17.30–19.30 Ăľht usÜÜk Rootsi lau as vaba aeg, meele lahutus 3. päev 10.00 saabumine Tallinna KĂľik kellajad on kohaliku aja jär gi.

kuulata trubaduuri, laulda karaoket, diskoKruiisi hind Ăźhe le reisijale alates teegis tantsida. 74 eurost (1157,85 krooni ) sisaldab: Lisaks on vĂľimalik Q kruiisipiletit B-k lassi kajutis Ăźhe le inimesele, Q konverentsiru kĂźlastada restorane ja umi kasutamist kuni viis tundi, kohvikuid, kus ootavad Q kohvibuffet’d , hĂľrgutavad sÜÜgid ja Q Ăźht hommik usÜÜki Rootsi lau joogid. as vabalt valitud suunal, Saab mĂľnuleda Q Ăźht ĂľhtusÜÜki Rootsi lauas vab alt valitud saunas ja ilusalongis suunal, Q Ăźht joogikupo ning osta midagi laia ngi. valikuga kauplustest. Ahvatlev on kindlasti seegi, et vĂľime sisustada päeva sihtkohas, kus kĂźlastame pĂľnevaid vaatamisväärsusi ja muuseume.

Kas kevadsuvisel hooajal on mingeid vahvaid ja erilisi vĂľimalusi? Hea vĂľimalus on motiveerida oma tÜÜtajaid korraldades ettevĂľtte suvepäevad kruiisil Stockholmi. Laeval on kĂľik vĂľimalused meeldejääva Ăźrituse korraldamiseks. Reisile vĂľib minna ainult kolleegidega vĂľi vĂľtta kaasa ka pisemad pereliikmed. Juba on korraldatud seminare, kus täiskasvanud veedavad tÜÜka päeva ja lapsed lĂľbutsevadmängivad samal ajal mängutoas koos mängutädiga. Suvel tegutseb Kidz Club: kruiisilaevadesse on rajatud suured mängutoad. Mida saab laevas Ăźritust korraldades n-Ăś kauba peale? Hinna sees on Ăľhtune meelelahutusprogramm: erinevad show’d, mis muutuvad laevadel vastavalt Tallinki kampaaniatele ja teemadele, pubis saab

SWV^MZMV\[

MEELDEJĂ„Ă„V SEMINAR Anu Baum, Politsei- ja piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna juhtivkriminaalametnik Politsei- ja piirivalveamet korraldas märtsikuus Tallinki laeval Baltic Princess seminari, kus oli 27 osalejat. Laeva kasuks otsustasime, kuna tegemist oli Euroopa Komisjoni rahastatava projekti “KĂźberkuritegude menetlemineâ€? viimase seminariga ja soovisime, et see oleks teistsugune kui tavaliselt. KĂľik osalejad olid seminarile väga pĂźhendunud – nad olid tavapärasest keskkonnast eemal ja olid arvestanud, et enne Ăľhtut Tallinna tagasi ei saa. Märgatavalt vähem tegeleti muude igapäevaste asjadega. Päevakava oli koostatud nii, et pärast pikka seminaripäeva jäi osalejatele vaba aega lþþgastumiseks. Tegelikult jätkusid tÜÜjutud ka pärast seminari – kuni laeva randumiseni ja kauemgi. Ăœrituse korraldamise tegi väga mugavaks vĂľimalus jääda laevale ÜÜbima, sest mĂľned osalejad olid väljastpoolt Tallinna, ka välismaalt. Kindlasti jäi kĂľikidele meelde kĂźlaskäik kaptenisillale. Osalejate tagasiside oli igati positiivne, kĂľlama jäi mĂľte, et ka edaspidi vĂľiks osa seminaridest korraldada laeval. Tallinki seminaripakett muudab korraldajate elu lihtsamaks – see oli hästi koostatud ja meie mĂľningad erisoovid lahendati kiiresti ja probleemideta. Korraldajana vĂľin kinnitada, et seminari korraldamine laeval oli väga lihtne. Ka eelarve ei olnud suurem, kui oleks kulunud seminariks maa peal. Ainus pisiasi, millest tundsime ehk puudust, oli mikrofon, mida ei saanud antud ruumi lisada. Ruum oli kĂźll väike ja hea akustikaga, kuid märtsis oli väga palju jääd, mis tekitas mĂźra, mille tĂľttu mikrofoni puudumine andis kohati tunda.

KT]J WVM

G U E S S W AT C H E S . C O M A R T D I R : PA U L M A R C I A N O P H : Y U T S A I

GUESS?©2011

:==,=41;-, 3mm6-,' 513; 51<<- <-3;< :--41 5));13)5g- I .7<7, >1:/- >1-:<-3

=]L[M 516@1 UIVQSย ย ZQOI [IIJ IVLI Sย ย V\MTM WW\IUI\] ^qTQU][M" [ย LIUMU][\MZ qUJTQS]^ย ZO]L UM\ITTQSX]VIVM ^ย Q SI \IOI[QPWQLTQS ZWW[I ยน7W UQ[ Sย ย VML ยบ Pย ย I\][ML WV SQVLT][\I\]L

QT]

KT]J WVM

5

inx on Eestis värske vĂľimalus kßßnte eest hoolt kanda. Kihvti välimuse annavad kßßntele kßßnekiled, mis oma olemuselt meenutavad kleepekaid. KĂľlab lihtsalt, kuid Minxi saab kßßntele panna vaid kßßnetehniku juures, kes sulatab kile kßßnele spetsiaalse soojuslambiga. Manikßßr vĂľtab aega natuke Ăźle tunni ja on kßßntele ohutu. Salongist väljudes on boonuseks sĂľprade Ăźllatushßßded: “Oo, mis kßßned!â€? Ăœhena vähestest pakub Minxi manikßßri Tallink Spa & Conference’i hotellis asuv Hera Salongid. Kßßnetehnik Signe Piiskop paneb lauale hulga eriilmelisi Minxi kßßnekilesid. Suur valik vĂľtab sĂľna otseses mĂľttes silme eest kirjuks. On tagasihoidlikke vesiroosasid ja -lillasid, armsaid lillemustreid ja samas ka väga ekstravagantseid, näiteks halli-mustakirjusid ämblikuvĂľrkudega kilesid, pealuude ja Playboy jänestega, ruudulisi, triibulisi ja sĂźdamemustriga kilesid ning ka naiselikke säravpunaseid. Sobiva mustri leiavad eri vanuse ja eelistusega naised. Kui valik on tehtud, korrastab Signe kliendi kßßned ja kßßnenahad kuivmanikßßriga ning protseduur vĂľib alata.

delt laiem kui kßßs, lþikab Signe selle pisikeste kßßnekääridega þrnalt servadest parajaks. Minxi kßßnekiled sobivad igat tßßpi ja kujuga kßßntele. Nii saavad tunni ajaga valmis ilusad ja efektsed lillemustriga kßßned.

Kihvti välimuse annavad kßßntele kßßnekiled,

UQ[ WUI WTMU][MT\ UMMV]\I^IL STMMXMSIQL MINXI MANIKĂœĂœRI EFEKTIKĂœĂœNED Soovitusi Minxi manikßßri kohta jagab kßßnetehnik Signe Piiskop. Kui kaua Minxi manikßßr pĂźsib? Kui käia palju saunas, pesta nĂľusid ja kasutada olmekeemiat, siis manikßßr väga pikalt ei kesta. Olmekeemiat kasutades peaks olema käes kindad. Ujumine pole vastunäidustatud, kuid see kindlasti lĂźhendab Minxi kilede pĂźsimist. Pärast kilede panekut vĂľib käsi kreemitada ja kßßnenahaĂľli panna, kßßnenahku korrigeerida. Arvutiga tÜÜd tehes kuluvad kiled kßßntel kĂľige kiiremini. Anname kliendile alati kaasa ka väikse poleeri, millega kilesid vajadusel korrigeerida. Kui kßßsi hästi hoida, pĂźsivad Minxi kßßnekiled 1–2 nädalat. Kunstkßßntel pĂźsib Minx kauem kui päris kßßntel. Ka varbakßßntel on Minx väga efektne ja peab seal kauem vastu kui näpukßßntel. Enne pedikßßris kßßnekilede panekut soovitan varbakßßned tavalisest natuke pikemaks kasvatada.

MINXI KILEDE SULATAMINE Signe lßlitab sisse tavalist laualampi meenutava soojuslambi, vþtab kßßnetangidega Minxi aluselt kßßnekile ja asub seda lambi all soojendama ja sulatama. Minxi kile all on liimikiht, mis lambi soojuses sulab, ja jäik kile muutub tþesti silmanähtavalt pehmeks. Täpselt kßßnenaha kaugust mþþtes paneb Signe kile tangidega þrnalt kßßnele ja surub näppudega kinni. Kilet kßßnel siludes lßkkab ta välja mustrikile alla jäänud þhumullid: nii jääb tulemus ilus ja pikeneb ka Minxi kandmise periood. Kuna kiled on pikad, siis kleebib kßßnetehnik osa kilest näpu alla, et see teistele kßßntele kilede panemist ei häiriks. Samamoodi sulatades, mþþtes ja siludes paneb Signe kiled kþigile kßßntele.

Mida peaks teadma enne kßßnekilede panemist? Enne Minxi panekut saab teha ainult kuivmanikßßri, sest kßßs peab olema maksimaalselt kuiv, et kßßnekileliim jääks tugevasti kßßne kĂźlge. SeetĂľttu teen kßßned vahetult enne kile panemist ka antiseptikuga Ăźle. Enne Minxi manikßßri ei ole soovitatav samal päeval kodus kßßntele kßßneĂľli panna ega käsi koorida. Kuidas kiled maha tulevad? Minxi kiled on nagu kleepekad – kile ääred hakkavad Ăźles tĂľusma. Manikßßris saab kiled lahti sulatada spetsiaalse lambiga ja need tulevad lihtsalt ära. Teine vĂľimalus on ise kodus kßßnetangidega kiled Ăľrnalt ära tĂľmmata. Ei pea kartma, et kile kßßne kĂźljest ära tuleb, aga kui nii ikkagi juhtub, siis saab kodus kßßnepoleeriga selle uuesti kßßne kĂźlge suruda. Kleeps ei lähe kßßne peal kindlasti katki ega hakka murenema. Pärast vanade kilede mahavĂľtmist vĂľib kohe uued asemele panna. Minxi kßßnekileliim on kßßnele ohutu.

KILEDE PARAJAKS VIILIMINE Kui kþik kßßned on kiledega kaetud, on aeg need parajaks viilida. Klaasviiliga þrnalt paar korda ßhelt ja teiselt poolt tþmmates annab kile järele ja vþtab kßßne kuju. Tavaline viil on Minxi kilede jaoks liialt kare ja viilides saaks kahjustada manikßßri puhas lþpptulemus. Kui mþni kile on kßlge-

Minxi kßßnekiled sobivad igat tßßpi ja kujuga kßßntele.

QT]

KT]J WVM

Muumi UV-riided

lastele UV-SPF 50+

K

õigi poolt armastatud Muumilugude tegelased seiklevad nüüd rõõmsavärvilistes UV-kaitsega riietes. Ka Sinu mudilasele leidub Muumide valikus kindlasti sobivaid riideesemeid, mida ta rõõmu ja uhkusega kannab. Club One püsikliendikaardi omanikele erihinnad kuni juuni lõpuni!

Muumi UV-kaitsega müts

15,76 EUR

norm. hind 16,90 EUR

Muumi UV-kaitsega särk

28,15 EUR

norm. hind 31,50 EUR

Muumi UV-kaitsega püksid

22,72 EUR

norm. hind 25,00 EUR

Muumi UV-kaitsega kombe

35,76 EUR

norm. hind 39,50 EUR

Hinnad võivad liiniti erineda.

3=4<==:18-)4166) 4)16-4 <ITTQVSQ SZ]QQ[QTIM^ILM []^QVM UMMTMTIP]\][ WV \QQ^][\I\]L II[\I S]T\]]ZQXMITQVVI[\ <ITTQVVI[\

MEELELAHUTUST LASTELE

8

rofessionaalsed trupid pakuvad Tallinna–Stockholmi kruiisi mþlemal suunal haaravaid folktantsude ja -lauludega show’sid. Meeleolukat kaerajaani ja Saaremaa valssi saavad ka pealtvaatajad kaasa tantsida.

BALTIC QUEEN Kruiisilaeva Baltic Queen show “Tallinn – linn täis Ăźllatusiâ€? teeb kultuuripealinnale kummarduse. Tantsude ja lauludega tutvustatakse Tallinna kĂľige olulisemaid kohti ja sĂźndmusi. Kaasakiskuv kava pakub kindlasti ka nalja ja naeru. “Euroopa värvidâ€? on teine Baltic Queeni show, kus reisitakse tantsude ja muusika saatel Euroopa tähtsamatesse kultuurimetropolidesse. PĂľigatakse Pariisi, Londonisse, Amsterdami ja Moskvasse ning lĂľpetatakse Tallinnas. VICTORIA I Kruiisilaeva Victoria I show koosneb Euroopa rahvaste tantsudest ja lauludest. Show’d juhib humoorikalt Tallinna kui kultuuripealinna korraldajamaa seltskond. Kava lĂľpus valitakse parimatest parimad palad. Igal Ăľhtul mängivad laevadel tantsubändid, mille saatel vĂľib jalga keerutada hiliste tundideni. Samuti on avatud noori haaravad diskoteegid. Kruiisiprogrammi kuuluvad ka mängud, karaoke ja bingo ning trubaduur esitab rokihitte.

UMMTMTIP]\][

KT]J WVM

Suvel on lastel ja peredel Tallinki kruiisilaevadel eriti tore. Saab nautida päikesetekilt avanevaid kauneid vaateid ja mitmekĂźlgset lasteprogrammi, pakutakse lastesÜÜke ja -jooke. Juunist augustini on laevadel avatud Kidz Clubi suvekeskused, kus on vahva mängida, batuudil karata ja niisama mĂźrada. Päevajuhi eestvedamisel toimuvad lastedisko, karaoke ja peetakse sportlikke vĂľistlusi. Lapsi käib lĂľbustamas kĂľigile tuttav koeratĂźdruk Lotte, kellega koos on tore diskol tantsida ja hullata. Kidz Clubis on mßßgil jäätisekokteilid, jäätis ja kommid. Laevadel on avatud lelude ja pallimerega Kidz Clubi mängutoad, kus kĂľige väiksemaid lapsi ootab mängutädi. Lapsed saavad osa vĂľtta Lotte meelelahutusprogrammist, vaadata multifilme ja joonistada. Tehakse näo- ja käemaalinguid. Igal Ăľhtul pakutakse suures showbaaris lastele kaasahaaravat meelelahutust. Suvel on buffet-restoranis lastele kaetud oma laud, kus saab sßßa friikartuleid, viinereid, kanapalu, värsket kurgi- ja tomatisalatit ning teisi laste lemmiksÜÜke. Loomulikult on ka jäätist ja pannkooke ning kĂľigega vĂľib maiustada nii palju, kui hing ihaldab! Ă€ la carte restoranides on Lotte lastemenßß ja baarides lastekokteilid. Suveperioodil leidub kauplustes rikkalikus valikus lastekaupu. Laevalt saab hankida kava, kus on kirjas kĂľik laste kruiisiprogrammi Ăźritused ja muu meelelahutus.

Vürtsikiluga täidetud räimefilee musta leiva paneeringus, mis on serveeritud sinepimajoneesiga.

3=4<==:18-)4166)

UIQ\[ML

3]T\]]ZQXMITQVV <ITTQVV XMQJ]\IJ XMITM U]] SI P ZS]LM UIQ\[M\MOI <ITTQVS +Q\a 0W\MTQ ZM[\WZIV WV S[ ^ITQ\]\M[\ S][ XIS]\IS[M ^I[\I^I\ MZQUMV L

4

<-3;< ;1:2- 5));13)5g- I .7<7, >1:/- >1-:<-3

"Rõhusin pigem klassikale," iseloomustab kultuuripealinna erimenüüd restorani City peakokk Kaie Karu.

\WQ\

isaks tavapärasele à la carte menüüle on Tallink City Hoteli restoranis nüüd ka kultuuripealinna erimenüü. Pakutakse roogi, kus tuttavad maitsed ja toiduained on põnevates kooslustes. “Kus siis veel, kui mitte restoranis proovida sööke, mida varem pole maitsnud,” julgustab restorani City peakokk Kaie Karu uusi toite nautima. Kultuuripealinna menüü siht on tutvustada Eesti ja Põhjamaade kokakunsti ja tooraineid. Tõesti – me ei leia sealt ennekuulmatuid nimesid ega võõristust tekitavaid maitseid. “Rõhusin pigem klassikale,” selgitab Kaie Karu. Menüü peegeldab hästi tänapäeva Eestit:

KT]J WVM

Mooritud põdraliha kartulivorsti, tüümianipunapeedi ja sibula-peekonikastmega.

MENU

TA ST E OF E ST ONIA

Bubert ahjuõunasupiga.

enamik toorainest on kohalik, kuid loomulikult on kasutatud ka meile harjumuspäraseks saanud toiduaineid ja maitseid nii naabrite juurest kui kaugemalt (oliiviõli, põdraliha jm). Toitudes on ühtviisi nii maalähedust ja lihtsust kui hõrku glamuuri. Erimenüü leiab lihtsalt – see on märgistatud logoga, millel kirjas “Tallinn Menu. Taste of Estonia”. EELROOG Vürtsikiluga täidetud räimefilee musta leiva paneeringus, mis on serveeritud sinepimajoneesiga. “Räimefilee kilutäidisega musta leiva paneeringus tundub algul ehk ülepakutud – kala on täidetud kalaga,” kirjeldab Kaie Karu. “Aga räim saab vürtsikilult eelkõige maitse.” Eelroog on põnevalt serveeritud ja külluslik: portsjonis on kolm täidetud fileed. Kõrval on isuäratav, kerge ja tervislik tomatimungoaidu salat oliiviõliga, mis sobib imehästi suvisesse aega. Nagu i-le täpi annavad kohapeal küpsetatud näkileivad, milles on tunda õrna tillimaitset. PEAROOG Mooritud põdraliha kartulivorsti, tüümiani-punapeedi ja sibula-peekonikastmega. Kui põdraliha on meie põhjanaabrite ja rootslaste üks lemmikuid ja eestlastelegi tuttav, siis kartulivorst mõjub vägagi intrigeerivalt. Kaie möönab, et see võib esialgu isegi võõrastav tunduda, kuid see oli esimene roog, mille ta tahtis kindlasti menüüsse panna. Kartulivorstis on peale kartuli soolapekki, metsaseeni ja sibulat, mida on maitsestatud muskaatpähkliga. Kodune vorstitegu on suuremat sorti mässamine – ja kõiki tooraineidki pole võtta –, seetõttu on hea proovida restorani City meistrite valmistatut. Prae kõrvale on serveeritud mõnusalt krõmpsuvad ahjus küpsetatud peedikuubikud – Eesti

PARIM M ENÜÜ P ARIMAT KOKKAD ELT ELT “Tallinn M enu 2011 tada Eest ” siht on tutvusi ja Põhjam aade trad parimat itsioone, gastrono om Tallinna ku iat ja es i arenenud itleda Euroopa tuuriga lin toidukulna. Projek ti idee on põhjanaa pärit mei britelt. e 2000. aa Helsingi stal, ku oli Euroop i a kultuur käivitati ipealinn, projekt “H elsinki M tutvusta omad muidugi! Ka Kaie Karu enu 2000 maks So ”, ome toid kohalikke rõõmustab, et meie restoukultuur toiduain i, eid ja Ettevõtm maitseid. ranid on taas peedi avasine oli ed uk kasutuse as ja tä l Helsing nini on tanud. i, aga ka linna, näite mitme te ks Jyväsk ise Sibula-peekonikastmes ülä, Oulu, Rovaniem Tampere i ja Tu , ru erimen on tunda õrna fenkoli“Tallinn üü . Menu 20 11” siht maitset. esile Eest on tõsta i kokkad e oskusi, kohalikku tutvustada kvaliteet set toor suurenda MAGUSTOIT ainet ja da selle ka restoranid sutamist Bubert ahjuõunasupiga es. Parim meie atest men kavas vä üüdest on lja anda Magusroa puhul on kokaraam Estonia” at “Taste . Pr oj of ekti kä üllatus garanteeritud, Kulinaaria ivitas Ee Instituut sti . sest nimi tõotab midagi Tallink Ci ty Hoteli restoran takse ku mannapudrulaadset, is pakultuuripea linna men lõpuni ja kuid tulemas on hoopis üüd aast kui see on a m kauemgi enukas, midagi muud. Kaie . siis ehk

nõustub: “Nime järgi arvatakse, et see on puder, kuid roog, mis lauda tuuakse, on väga pidulik.” Bubert on kaunistatud nagu väikeste tornikestega, mida hea fantaasia korral võiks seostada kas või meie maalilise vanalinna tornidega. Magusa bubertiga harmoneeruvad hästi hapukad kaneeliga maitsestatud õunaviilud, mida on kergelt ahjus kuumutatud. Kultuuripealinna menüü on olnud edukas – seda on tellinud näiteks välismaalaste grupid. Hiljuti maitses kartulivorst Soome turistidele sedavõrd, et nad soovisid seda kaasa osta. Kuid nii nagu kultuuripealinna sündmused, pole ka kultuuripealinna menüü mõeldud üksnes välismaalastele, vaid ka oma inimestele. Rahule peaksid jääma nii need, kes tahavad tõhusat ja toitvat einet, kui ka need, kes sooviksid nautida restoraniglamuuri. Kõiki roogi saab ka eraldi tellida.

\WQ\

KT]J WVM

5IQ][XITIL 5-:->g:)>); ;ILIUI \]ZO <ITTQVVI[ WV UIQ][XITI VMQTM SM[ ^qqZ\][\I^IL S^ITQ\MM\[M\ SWL]UIQ[\ \WQ\] VQVO MMTQ[\I^IL WUIXqZI[\ SI]JI^ITQS]\

<-3;< 5):/=; 5m14 I .7<7, ;+)681@ *=44;

;

adama turu perenaine Liina Karron ütleb, et ligikaudu 80% turul pakutavast kaubast on unikaalne ning pärit väiketööstustest ja taludest. Õrn põrsaliha, talujogurtid ja tallekeeled, värske Peipsi ja Võrtsjärve kala… See siin on ehe eesti maitse! Sel suvel pakutakse Sadama turu hõrgutisi ka Tallinki laevade toidulaual. Mis võikski Euroopa kultuuripealinna külastavatele turistidele meie maitseid paremini esitleda!

Sadama turu perenaine Liina Karron.

\WQ\

KT]J WVM

Sadama turu motoks on mahekaubakultuse ja tervisliku toitumise asemel pigem terve mĂľistusega toitumine. “Eestimaa pĂľllumajandus ei ole veel nii hukas, et iga kurgi, lihatĂźki ja piimaliitri juurest peaks otsima mahemärki,â€? selgitab Liina Karron. MĂľistagi on turul ka mahemärgistusega veise- ja lambaliha, piimatooted ja kuivained. Kuid tasub vaid vaadata mĂľnd koduleivakĂźpsetajat vĂľi hapukapsamßßjat ja pilt on selge – see on märgistusetagi kindel kraam! Kvaliteedist kĂľneleb ka fakt, et mitmete Tallinna restoranide peakokad on Sadama turu pĂźsikunded. Selline on trend – kohaliku tooraine eelistamine nii talutoodangu kui ka metsaviljade puhul kogub kogu maailma toitlustusäris Ăźha suuremat populaarsust. VALGE EESTI VĂ„Ă„RISKALA Liina Karron Ăźtleb, et tßßpiline Sadama turu kĂźlastaja tuleb suure tĂźhja kotiga ning lahkub täis kotiga. Ăœks popimaid kaupu on siin valge vääriskala. Kui teiste turgude hitid on rookimata räim ja kilu, siis Sadama turul eelistatakse siiga, koha ja haugi ning tihti lastakse kala kohapeal ka fileerida. Ăœlikuum kaup on latikahakkliha. Kohaliku kala kĂľrval oskab turu klient hinnata ka eksootilisemaid palu, nagu Norrast toodud kammkarbid. Eriti kirglikud sÜÜgisĂľbrad haaravad Sadama turu lettidelt vasikamaksa, tallekeelt, värsket silmu ja suitsutatud tallekooti. Kevadet kuulutavad turgudel haruldased kevadseened kogritsad, suve hakul aga on ĂźlinĂľutud Uus-Kongo talu spargel. Väga kiiresti on omaks vĂľetud Papa Joe delikatessipood, kus vahva kaupmees Joseph pakub Lähis-Ida ja Vahemere vĂźrtse ja konserve, Kreeka jogurtit, kvaliteetset fetajuustu ja endavalmistatud hummust. Portugali maitsete poest saab peale veinide ka sealset oliiviĂľli, meresoola ja maitseaineid. VĂ„RSKED VILJAD, VAHVAD MOOSID SĂźgisest kevadeni on väga nĂľutud Halika Ăľunatalu Ăľunad, mille puhul vĂľib 100% kindel olla, et need on kodumaised ning Ăźhe perekonna hoole ja armastusega kasvatatud, korjatud ja säilitatud. Värske kauba kĂľrval ostetakse turult meeleldi ka hapukurki, moose ja muid hoidiseid. Kaunissaare talu murakamoos, Saaremaa rahva rabarbri-sellerimoos, vĂźrtsikas mustasĂľstramoos, Ăľuna-ĹĄokolaadimoos ning Ristemäe talu kĂľrvitsa-viskimoos on hoidised, mida lihtsalt peab proovima! TALUSINK JA TALLEKEEL Sadama turg ei oleks Ăľige turg ilma Ăľige singita. Linnarahva seas on eriti kĂľrgelt hinnatud pakendamata, vanade traditsioonide kohaselt valmistatud suitsusingid, mis vahel suitsust suisa mustad, kuid mekilt erakordselt mahedad. See ehtne Eesti maitse on Ăźhtviisi menukas nii tavaostjate kui ka restoranikokkade hulgas. Nagu ka suitsutatud pĂľrsakoot – uskumatult mahlakas ja Ăľrn pala! “Turul on esindatud kĂľik lihad – siga ja pĂľrsas, vasikas, lihaveis eri tĂľugude kaupa, lammas, sĂźgisel

Et eestlane eelistab omamaist kÜÜgivilja, VQPS]J SI M[QUMVM

SWPITQS] S]ZOQ \WUI\Q RI UII[QSI [IIS II[\I II[\IT\ †PI ^IZI[MUIS[ ka ulukid,â€? loetleb Liina Karron. “Aeg-ajalt, enamasti nädalavahetustel, saab ka kßßlikut ja talukana, sĂźgise poole ja jĂľulude ajal kodumaist parti ja hane.â€? JUUSTUD, JOGURTID JA EESTI LEIB Menu naudivad ka juustutootjad ja mitmete talumeiereide kaup ostetakse ära kiiremini, kui toota jĂľutakse. Omaette klass on talukohupiimad ja -jogurtid. Ning lĂľpetuseks – eestlane on leivarahvas ja omakĂźpsetatud taluleib on taas ausse tĂľusnud ka linnarahva seas. Sadama turult saab nii leiba kui ka rukkijahu ja linnasesiirupit, mida leiva tegemisel kasutatakse.

\WQ\

KT]J WVM

5IQ ITO]T \]\^][\IJ <ITTQVS ]][Q [XM\[QIIT[MT\ VMQTM ^ITUQ[\I\]L TIM^I^MQVM ¹;MM WV UMQM ^ QUIT][ XISS]LI STQMVLQTM ^MQVM UQTTM WV ^ITQV]L RI PMIS[ SQQ\V]L <ITTQVS ;QTRI [WUUMTRMML º S VMTMJ <ITTQVS ;QTRI ^MQVQLM \WW\MR]P\ 2IIVQSI 2 OQ[\M

-ZQTQ[ML 4)->)>-161, <-3;< :--41 5));13)5g- I .7<7, <77<2), *=44;

^MQV

KT]J WVM

TALLINKI UUED LAEVAVEINID

RIKKAL IK VEIN IVALIK Ta

Šampanja Lanson Black Label 50% Pinot Noiri, 35% Chardonnay, 15% Pinot Meunieri viinamarjadest 1760. aastal Prantsusmaal Reimsis loodud Lansoni veinikoja šampanjade unikaalne maitse saadakse aastasadu saladuses hoitud šampanjavalmistamise tehnikaga, mida pärandatakse edasi põlvest põlve. Šampanja maitsega püütakse edasi anda selle valmistajate iseloomu ja omapära. Üks Lansoni šampanjavalmistamise erijoontest on malolaktilise fermentatsiooni puudumine. See annab šampanjale elegantse värske maitse, jätab alles veini mahlase aroomi ja pikendab säilivusaega. Lanson Black Label sobib ideaalselt aperitiiviks, mereandidega ja ka ilma toiduta nautimiseks.

llink Silja laevade ja restor kauplust anides on es väga rik veinivalik kalik . Ligi 30 0 veini hu leiab tunt lgast ud ja hinn atud vein omi, lihts imajade aid ja ka väga erili palju on si , ning müügil br ände, mid ei müüda a maal . Hinnad kõiguvad laial skaa sama lal – kõig e odavam maksab 4. pudel 90 eurot, kõige kalli Silja vein m on ibaaris Bo n Vivant m madeira üüdav – 4000 eu rot.

<

Valge vein Geil Riesling Trocken 100% Rieslingu viinamarjadest 1871 loodud Geili pere veinimaja Saksamaal Rheinhessenis seob oskuslikult vanad veinivalmistamise traditsioonid ja moodsa lähenemise. Tallink Silja jaoks tehtud kuiva Rieslingu rikkalikud maitsenüansid ja pikk järelmaitse tulevad viinamarjade maksimaalsest küpsusastmest korjel. Veini maitses on tunda näiteks puuvilju, tsitruselisi ja mineraalsust. Õrn vein sobib hästi seltskonnaveiniks – nautimiseks ilma toiduta, aga ka Aasia toitude, kalatoitude ja karpidega.

allink Silja laevaveinid on erilised: need on valmistatud spetsiaalselt laevafirma jaoks ja valitud välja tihedas konkurentsis pimetestimisel. Eriliseks teeb laevaveinid veel see, et Põhjamaades neid ei müüda. Veine saab osta vaid Tallink Silja laevade baarides, restoranides ja poodides ning Tallink Silja neljas hotellis Tallinnas ja Riias. Eksklusiivsusele vaatamata on laevaveinide hinnad väga mõistlikud – valge ja punane vein ning vahuvein maksavad 8.50 eurot ja šampanja 27.90 eurot pudel. “Laevaveine valides lähtume sellest, et vein sobiks restoranides ja Rootsi lauas erinevate toitudega ja oleks samas nauditav seltskonnavein baaris,” selgitab Jaanika Jõgiste. LAEVAVEINID PIMETESTIMISELT Laevaveinide valimine on pikk protsess. Kõigepealt saadetakse usaldusväärsetele veinikodadele kutse osaleda laevaveini konkursil, kuhu iga veinikoda võib saata kahe šampanja, kahe vahuveini ning kahe valge ja punase veini näidised. Parimad valitakse välja kahepäevasel pimetestimisel. Sel aastal kandideeris laevaveini nimetusele üle 100 erineva veini. Paberisse pakitud ja nummerdatud pudelitest maitsevad veine kaks veinidega töötavat teenindajat igalt Tallink Silja laevalt. Esimesel pimetestimise päeval proovitakse vahuveine, šampanjasid ja valgeid veine, teisel päeval punaseid veine. “Alati paneme pimetestimisse ka praegused laevaveinid, et näha, kuidas maitse-eelistus ja trendid kahe aastaga muutuvad,” räägib Jaanika. Kõik veinid maitstakse üks kord läbi ja nendest kaheksa paremat lähevad teisele maitsmisele. Väljavalitud veinid saavad laevaveini staatuse kaheks aastaks, spetsiaalse sildi ja nime Tallink Silja Ships Wine. Selline laevaveini valimise traditsioon on kestnud juba ligi 10 aastat. “Laevaveinid on Tallink Silja laevadel väga populaarsed. Reisija teab, et kui ta ei oska nimistust midagi valida, siis laevaveini ostes saab ta kindlasti hea veini ja võib kindel olla kvaliteedis ja mõistlikus hinnas. Hea tava mõttes oleme jätnud ka eelmised

Punane vein Galante Shiraz Merlot IGT 50% Merlot’ ja 50% Shirazi viinamarjadest Enoitalia veinimaja Sitsiilias kuulub Pizzolo perekonnale. Viinamarjaistandus asub mäe jalamil, kus päeval on kliima soe ja kuiv, kuid öösiti jahe. See annab viinamarjadele ja hiljem veinile mõnusa aroomi ja maitse. Enoitalia on üks suurimaid Itaalia veinitootjaid, mis valmistab aastas 70 miljonit pudelit veini. Galante Shiraz Merlot vein sobib hästi punase liha ja juustudega. Vahuvein Bernard-Massard Premium Dry Chardonnay, Chenin Blanci ja Pinot Blanci viinamarjadest Luxemburgis asuv Bernard-Massardi veinimaja loodi 1921. aastal. Bernard-Massardi erinevad vahuveinid on populaarsed – aastas toodetakse 3 miljonit pudelit vahuveini. Tallink Siljale valmistatud vahuvein on eriline, kuna see on valmistatud šampanjameetodil, see tähendab, et vahuveini teine kääritamine toimub pudelis.

laevaveinid valikusse, sest need on alati head ja tugevad keskklassi veinid, kuid need ei ole enam laevaveini nimega.” Kõige rohkem juuakse loomulikult veini restoranides toidu kõrvale, kuid Tallink Silja laevaveine saab kinkepakkidena laevast ka kaasa osta. Valida saab punase ja valge laevaveini ja Aastas müüakse vahuveini kinkepaki vahel või omal kokku üle poole valikul komplekteerida laevaveini kuusmiljoni pudeli kott. laevaveine.

^MQV

KT]J WVM

<ITTQVSQ RI ;QTRI TIM^ILM[\ WV II[\I\MOI [IIV]L WUIUWWLQ TTMS]T\]]ZQ MLMVLIRIL 4qqVMUMZMT VQVO -M[\Q RWWOQ\WW\RIL UqVOQ^IL [MTTM[ PI SIIT]SIUI\ ZWTTQ

<-3;< 5):/=; 5m14 I .7<7, *=44; <77<2),

TALLINK SOOVIT AB

Q Tallink ja A. Le Co reisijatele q pakuva d laevaeksklusiiv tootena Tuuliku he Saaremaa ledat lage r-tüüpi õl saab osta ut, mida vaid Tallink i laevadel sadamak t ja Tallink aupluste i st. Saarem on omak aa Tuulik s võtnud u nii Soom tarbijad ni e kui Ee ng see on st i toode, m reisidelt ka ida laevaväga sage li kaasa os tetakse. Q A. Le Co q Premiu laevareisi m Export jate kui So on nii ome tarb oma tunt ijate seas ust ja m üügimah m ää ra l tu olulisel ka svat an ud . S am Skandina ut i on avia õlle sõprade kõrgemal se t hinnatud as üha Eesti esim teetõlu Sa en e kvaliku Origin aal. Popu koguvad laarsust jõudsast i ka Livi Tallinn, Vi ko Vana ru Valge ning Met liköör. smaasika Q Vaid laevadel müüdav ja Aasia Liviko Co turul oler on na säilitusa turaalselt ineteta ja va lmistatu Jookide d jook. naturaal sust hinn enam, m atakse üh istõttu Li a viko Cool populaar er on vä ne nii ee ga stlaste ku rahvuste i ka teiste st laevar st eisijate se as.

´TTM

3=4<==: 2) 3>)41<--<

<

allinki tootejuht Birgit Ummer ütleb, et õlle, aga ka muu lahja alkoholi tarbijad eelistavad laevareisidel aina enam tippkvaliteeti, mida neile – seejuures soodsate hindadega – ka pakutakse.

Milline on Tallinki ja Silja laevade roll Põhjamaade õllekultuuris? Laevade õllesortimendi koostamisel on arvestatud Läänemere eri kallaste kultuuride eripärade

RWWS

ja reisijate maitsemeelega. Seega võib öelda, et Tallinki ja Silja laevadest on aastatega saanud omamoodi õllekultuuri arendajad Läänemerel. Kes on laevareisijate seas õllelembesemad – eestlased, soomlased või rootslased? Kõige õllelembesemad on soomlased, samuti armastavad nad long drinki laadi tooteid. Rootslased on pigem mõõdukad tarbijad. Eestlased paigutaksin nende kahe rahvuse vahele.

KT]J WVM

Miks soomlased on nii suured õllesõbrad? Soome on traditsiooniline õllemaa, milles mängib suurt osa saunakultuur. Seejuures võib öelda, et soomlased armastavad oma pruulikodade tooteid. Soomlane on väga lojaalne oma õlletehaste toodangule, samas kehtib see ka teiste kääritatud ja kääritamata jookide kohta.

Kas siidreid, long drinke ja coolereid eelistavad peamiselt naised või on need menukad ka meeste seas? Longerot võib lugeda meeste hulgas populaarseks, kuid siidreid ja coolereid eelistavad siiski naised. Samas on see maitse asi ja üldistada on siin keeruline. Isiklikult mina eelistan õlut.

Millised on eestlastest reisijate ostueelistused? On näha, et Põhjamaades kujuneb ostueelistus pigem n-ö koduturu toodangu kasuks. Ka eestlaste seas.

1990ndatel oli soomlaste sinine longeropurk eestlaste seas sama tuntud kui Hansapanga logo. Kuidas long drinkidel õllega konkureerimine praegu läheb? Hartwalli ja Sinebrychoffi longerod on endiselt väga populaarsed. Inimesed jagunevadki peamiselt kahte leeri: need, kes armastavad Hartwalli longerot, ja need, kes Sinebrychoffi toodet.

Kuidas on õlletarbimiskultuur laevadel aastatega muutunud? Aina enam hinnatakse head kvaliteeti. Kas õlle joomine laevadel on pigem meeste pärusmaa? Õlut on hakanud rohkem jooma ka naised. Võrreldes siidriga on õllel väiksem kalorsus ja suhkrusisaldus, seega on õlu tervislikum. Õlu kogub naiste seas ka toidukõrvasena järjest enam populaarsust. Klassikaline vaadiõlu aga on olnud ja jääb ka edaspidi siiski ennekõike meeste pärusmaaks. Mis on välismaalastest reisijate seas kolm kõige menukamat Eesti õllesorti? A. Le Coq Premium, Saaremaa Tuulik ja Saku Originaal. Kuidas läheb Saksa ja Taani õllemarkidel? Taanlaste Carlsberg ja Tuborg ilmselt tutvustust ei vaja. Sakslastelt on esindatud nende tuntuim õlu Becks, samuti Apostel, mis on meie tootevalikus suhteliselt uus, kuid mis on samuti juba Saksa õlle kvaliteeti hästi tõestanud. Missuguseid Rootsi õllesorte tasuks kindlasti proovida? Rootslaste seas on väga populaarsed Mariestads 5,2% ja Norrlands Guld Spendrupsi õlletehase toodangust. Need tooted on müügil ka meie laevadel. Uus toode, millega Rootsi tänavu üllatas, on Pistonheadi 5% õlu, mis on mõjutatud 1940. aastate USA lääneranniku stiilist. Alates maist on seegi jook saadaval kõikidel Tallinki laevadel. Millega laevade pubid õllegurmaanide meeli hellitavad? Näiteks heade Tšehhi pilsnerite ning eri pruulikodade toodanguga mujalt maailmast. Ent kõikides laeva pubides pakume ka laia pudeliõllede valikut, mis on mõeldud eelkõige nendele õllesõpradele, kes otsivad tavapärasest pilsneri tüüpi õllest veidi erinevat, iseloomuga toodet. Valik varieerub Belgia nisuõlledest kuni Iiri kuivade stoutideni.

Kui edukad on Eesti long drinkid? Järjest edukamad, sest A. Le Coqi ja Saku Õlletehase toodang on väga kvaliteetne ning pakub üha enam konkurentsi põhjanaabrite toodetele.

Soomlane on väga lojaalne

WUI TTM\MPI[\M \WWLIVO]TM

Kas laevadelt ostetakse rohkem kangeid või lahjasid alkohoolseid jooke? Ülekaalus on siiski lahjad alkohoolsed joogid. Mis on lähiaja hitid kangema alkoholi vallas? Uuel hooajal lisanduvad Tallinki portfelli käsitööna valmistatud Vana Tallinn Heritage, Viru Valge Salmiakki ja konjak Jules Gautret VS. Miks on mõistlik oma õlle- ja muud alkoholiostud teha just laevadel? Näiteks on laevasortimendis õllesõpradele soodsa hinnaga nii Põhjamaades kui ka kaugemal maailmas tuntud kvaliteettooteid. Ehk teisisõnu – suudame pakkuda häid ja kvaliteetseid jooke ning seda parimate hindadega. Milliseid soodustusi on oodata Club One püsiklientidel? Suur osa meie klientidest on Club One püsikliendid ja neile pakume mitmesuguseid tooteid, sealhulgas rahvusvaheliselt tuntud õlle- ja siidribrände erihinnaga.

Veel häid uudiseid õllesõpradele? Alates maikuust on Tallinki laevadel saadaval ka mugavas kohverpakendis ehtne ja ehe Eesti tume õlu – Saku Tume. Samuti on uudisena kohvri sees naturaalsest mahlast kääritatud Kissi siider.

RWWS

KT]J WVM T]J WVM

Tallinki juhatuse aseesimees Andres Hunt võtab president Toomas Hendrik Ilveselt vastu 2010. aasta Eesti konkurentsivõimelisima ettevõtte auhinna.

<11<41, 2) <=66=;<=; <)4416314<-3;< 4==4-) 4gg6- ); <)44163 /:=81 3755=613)<;177612=0< I .7<7, <)44163

<ITTQVS WV XqT^QV]L XITR] \]VV][\][\ RI WT]TQ[Q \QQ\TMQL VQQ SWL] S]Q ^qTQ[UIIT

4

oomulikult hindab Tallink oma igapäevast tööd rangelt: kuidas on teenustega rahul reisijad, kuidas on ettevõtte arenguga rahul investorid, kuidas tunnevad end töötajad ning kas oleme suutnud vastata ühiskonna ootustele. Meie ettevõttele annavad hinnanguid reisijad, aktsionärid, teised tööandjad ja ühiskond. Meil on siiralt hea meel, kui meie tööga ollakse rahul – see kinnitab, et oleme teinud õigeid otsuseid ja liigume õiges suunas. Q Üks

Tallinki juhatuse esimees Enn Pant.

tähelepanuväärsemaid tunnustusi tuli meie ettevõtte juhatuse esimehele Enn Pandile. President Toomas Hendrik Ilves andis talle Valgetähe III klassi ordeni majanduse edendamise eest. Enn Pandi sõnul kuulub see kõikidele Tallinki töötajatele, kes on ettevõtte edu nimel vaeva näinud.

\ITTQVS

KT]J WVM

Q Tallink

on meie koduturul Eestis võtnud kolmel aastal järjest vastu “Kliendid kiidavad” tunnustuse. Q TNS Emori korraldatud uuringute põhjal on Tallink olnud aastaid enim hinnatud tööandjate hulgas. Q Tallink pälvis kolmandat korda Eesti konkurentsivõimelisima ettevõtte tiitli (varem aastail 2007 ja 2008). See on äärmiselt oluline tunnustus, mis kajastab ettevõtte võimet olla stabiilne tööandja ja tugev konkurent nii siinsetele kui välismaistele ettevõtetele. Eriti motiveeriv on see tiitel pärast majanduskriisi: Tallink on endiselt uhkelt laineharjal. TUNNUSTUST SOOMEST JA ROOTSIST Soomes ja Rootsis oleme saanud oma tööle väga positiivset tagasisidet. Q Juba kaheksandat aastat järjest on Tallinki Silja Line’i kaubamärgi all sõitvad liinid (Helsingi– Stockholm ja Turu–Stockholm) pälvinud Soome suurima tarbijaajakirja tunnustuse kui kõige usaldusväärsemad kruiisilaevaliinid. See on kahtlemata suur saavutus, arvestades sealse laevareisituru suurust ja mitmekesisust. Q Silja Line’i laevaliinid said 2011. aasta Rootsi turismiauhinna. Q Rootsi turismiajakirjanikud valisid Tallinki sealse kommunikatsioonijuhi Janis Pavulsi Rootsi parimaks pressiesindajaks. Q Ka

Tallink Silja AB kommunikatsioonijuht Janis Pavuls (vasakul) 2011. aasta Rootsi turismiauhinnaga.

Täname meie reisijaid, töötajaid, investoreid ja pöidlahoidjaid toetuse eest! Tallink ei jää kindlasti loorberitele puhkama.

5.2.-15.9.2011

BON APPÉTIT

SYÖ DÄÄ N Y H D E S S Ä | ÄTA T I L L S A M M A N S

28.4.-2.10.2011 TEADUSPARK GALILEI

DINO-

SAURUSED

kui palju keegi klientidelt kiitvat tagasisidet saab. Ăœsna tavaline oli, et olin nimeliselt välja toodud umbes pooltel juhtudel. Milline viimase aja probleem, mille suutsite kliendi jaoks positiivselt lahendada, on teile meelde jäänud? Meenub Ăźks Ukraina klient, kes oli jätnud rendiauto Ukrainas valesse parklasse: lepingus oli ebaselge info, kuhu tuleb auto tagastada. Kuna rendifirma meelest oli auto kolm päeva kauem kliendi käsutuses olnud, taheti temalt selle eest suhteliselt suurt summat. Klient sai sellest Eestis viibides teada, kuid tal ei olnud mingil pĂľhjusel vĂľimalik oma mobiililt Ukrainasse helistada ja ta tuli mulle muret kurtma. Helistasin siis Ukrainasse rendifirmasse ning selgitasin, et kuna lepingu infot vĂľis mĂľista mitmeti, tagastaski klient auto valesse parklasse. Saime probleemi lahendatud ja klient hoidis paarsada eurot kokku. Ăœsna sageli tulebki hotelli vastuvĂľtuletis lahendada muresid, mille tekkimises Tallinkil sßßd pole – näiteks kui klient on Tallinnas paljaks varastatud vĂľi oma jope koos rahakotiga baari unustanud.

0MI

<-3;< 0-4-6) ;)): I .7<7 >1:/- >1-:<-3

<=2= 3´1/14-

<ITTQVS ;XI +WVNMZMVKM 0W\MTQ ^IVMUILUQVQ[\ZII\WZ 5g:< ´1/=; WV UMM[ SM[ []]LIJ WUI ^IPM\] WTMS]OI \]R] PMIS[ \MPI VQQ SWTTMMOQLMT S]Q STQMV\QLMT Märt, teid pärjati Tallinki hotellide 2010. aasta parima tÜÜtaja tiitliga. Mis te arvate, miks? Kßllap on pþhjuseks suhtlemisoskus. Arvan, et oskan inimestega läbi saada. Ka siis, kui ette tuleb mþni kriitiline olukord, suudan selle lahendada mþlemale poolele positiivselt. Pärast tullakse sageli kätt suruma ja tänama, vahel pistetakse väike kingitus pihku. Klienditeenindajal on oluline meeles pidada, et ei ole olemas halba klienti, on vääriti mþistetud klient. Kunagi oli meil tÜÜkaaslastega väike vþistlus,

UMM[SWVL

Hotelli vastuvĂľtus meeldiva teeninduse tagamine tundub olevat Ăźsna stressirohke tÜÜ? Olen Tallink Spa & Conference Hotelis tÜÜtanud alates selle avamisest 2007. aasta märtsis. Jah, vahel tekib hetki, kus tunnen, et ei jaksa. Aga tÜÜ teeb minu jaoks huvitavaks see, et saan iga päev kohtuda uute inimestega – kĂľik kliendid on kordumatud. Kuigi kĂźsimused loomulikult korduvad – näiteks kus pool on vanalinn vĂľi milline on Tallinnas normaalne taksohind. Oluline on ka vahva meeskond, sest kĂľik, mis siin hotellis toimub, on meeskonnatÜÜ. Kaadri voolavus on meil väike – need, kes tÜÜle kandideerivad ja pärast kaht-kolme proovipäeva pĂźsima jäävad, jäävad meiega pikemaks ajaks. HotellikĂźlalised on enamjaolt välismaalased. Mida te soovitaksite eestlastele – näiteks noorte sĂľpruskonnale vĂľi lastega perele? Ăœhe- vĂľi kahepäevaseks puhkuseks leiab siin tegevust kĂźll. SĂľpruskonnale soovitaksin broneerida toad, vĂľtta ilukeskuses Hera Salongid mĂľni hooldus, näiteks massaaĹž, ja siis mĂľnuleda meie Aqua Spas. Minu teada on meil pealinna ainus meresoolabassein ja lisaks sellele muidugi muudki basseinid, sealhulgas aastaringne välibassein. Ka saunade valikust leidub midagi igale maitsele – meil on aurusaunad, TĂźrgi saun, Soome saun. Pärast spaamĂľnude nautimist saab koos sĂľpradega kĂľhu täis sßßa restoranis Nero, mis on minu arvates Tallinna hotellide parim Ă la carte restoran. Seejärel vĂľib Ăľhtu hommikusse saata sigaribaaris Fidel. Lastele meeldib eriti meie sisekujundus – näiteks vett pritsivad kujud ning pĂľrandasse sĂźvistatud ja värvi muutvad ledvalgustid. Lapsed vĂľivad neid pool tundi uudistada! Ka spaast on lapsi teinekord keeruline välja meelitada, sest sealgi leiavad nad endale lĂľpmatult tegevust.

KT]J WVM

Oslo

Mariehamn riehamn

Turu Tu

Helsingi H l ingii Sankt-Peterburg Sankt-P

Kapelsk채r Stockholm

Paldiski Pald

Tallinn nn

Riia Kopenhaagen Kopenhaage

5RV 5RV VWRF FN

Vilnius us

London L Amsterd sterdam Br Br체ssel

Pariis

Berliin r

Prah Pr aha a

Varsssavi vi

Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.