__MAIN_TEXT__

Page 1

Köik Saaremaast!

SAAREMAA SÖÖK JA KÖÖK


• Praamiga mandrilt Virtsu sadamast Info telefonil +372 618 1310 või kodulehelt www.praamid.ee • Praamiga Hiiumaalt Sõru sadamast Info telefonil +372 443 1069 või kodulehelt www.veeteed.com • Bussiga Info telefonil +372 453 1661 või kodulehelt www.bussipilet.ee • Lennukiga Info telefonil +372 453 0313 või kodulehelt www.kuressaare-airport.ee

SAAREMAA

Saaremaa on läbi aegade olnud tuntud oma suitsukala, koduõlle ja tumeda leiva poolest. Kõiki neid kullakarvalisi hõrgutisi saab siin nautida. Saare suitsevatest ahjudest tuleb suve jooksul välja tuhandeid räimesid, tuulehauge ja lestasid. Meie magus koduõlu on leidnud viimastel aegadel tee ka peenemate restoranide menüüdesse. Omaküpsetatud koduleiva pakkumine on iga perenaise au asi. Ilmekas tõestus sellele, et saarlased ei ela tänapäeval teps mitte ainult tuhlist ja notist, on konkurss „Eesti maitsed täna“. Mitmed Saaremaa toitlustuskohad on olnud selles mainekas nimekirjas. Saarlane eelistab kindlalt oma kohalikku toodangut. Saaremaised puhtad tooted koguvad üha suuremat tuntust ka väljaspool saart ning uskuge, saarlased teevad ise selle nimel kõvasti tööd! Kaubanduses leiab Saaremaal valmistatud hõrgutised üles pisikese sinise kleebise ja kirja „Saaremaa ehtne toode“ järgi. Just selle märgisega söögikraam ja ka käsitöö on saare kõige-kõigem. Kõik need tooted või teenused on valminud Saare- ja Muhumaa puhta loodusega keskkonnas, saare inimeste töö ja kogemustega. Saaremaa külalistele mõeldes märgistavad ka Saaremaa toitlustusettevõtted oma menüüs saaremaistest toiduainetest valmistatud roogasid sama märgiga. „Hakkasin pakkuma pannileiba, tuhliputru, notti ja soolasilku. Sellist lihtsat toitu, mille peal me ise kasvasime.“ „Kes sul seda sööma tuleb“ kahtlesid paljud. „Nüüd on kõik see juba 20 aastat menüüs ja just sellepärast meid siit mitme maa ja mere tagant üles otsitakse,“ ütleb Juta Pae, kes peab Lümanda söögimaja.

Tehtud Saaremaal, puhtas keskkonnas!

Kuidas Saaremaale saab?

Saaremaa traditsioonilised söögid on tuhlis ja nott. Ehk siis kõigile arusaadavas keeles kartul ja kaste. Kõlab lihtsalt aga maitseb sellest hoolimata suurepäraselt ja on tänaseni veel restorani menüüst leitav roog. Küll mitte väga paljude restoranide, aga traditsioonilisi saare roogasid pakkuva Lümanda Söögimaja menüüs on see au sees tänapäevani.


Riivi 10 keskmist kartulit ja pigista neist vesi välja. Lisa kartulisegule umbes 12 spl jahu ja 0,5 spl soola. Taigna sisse prae suitsupekki või põseliha. Sega kõik koostisosad omavahel ja küpseta 250 kraadises ahjus 45 minutit. Teine traditsiooniline saare roog tuleb Muhu saarelt. Hapuroka nime kandvat magustoitu ei oskaks nime järgi esmalt toitude kategooriasse ehk liigitadagi. Tegemist on muhulaste seas kõrgelt hinnatud magustoiduga. Traditsioonilise hapuroka põhikoostisosa on kartul. Roka valmistamisel lisatakse kartulile jahu, misjärel segu kuni päevaks hapnema jäeti. Järgmisel päeval läbi sõela aetud segu pandi keema ja sellele lisati suhkrut. Jahtunud hapurokka süüakse külma piimaga. Tänaseks on kartul retseptist hapendatud piimatoodete poolt välja tõrjutud. Nii jääb kartuli hapendamise tüütu protsess ära. Ühiseid hapuroka söömisi kutsuti Muhus rokaõhtuteks. Kui vanade saarlaste ja muhulaste laual olid pannileib ja hapurokk väga traditsioonilised road, siis kaupade kättesaadavuse ja toidukultuuri arenguga seoses jäid need söögid vahepeal järjest enam tahaplaanile. Viimasel aastakümnel on aga taas hakatud väärtustama esivanemate pärandit ja tänu sellele on ka traditsioonilised toidud järjest leidmas tagasiteed Saaremaa toidulaudadele.

Leib on eestlase laual alati olnud tähtsal kohal, nii ka saarlastel. Talu suurtesse leivaahjudesse lükatakse armastusega siledaks silutud pätse veel tänapäevalgi, kuigi moodne tehnika on selles vallas peale pressimas. Elava tulega kuumaks köetud ahju on asendanud kaasaegsed leivaküpsetusmasinad. Saarlaste leiva ja leivaküpsetamise armastusest annab tõestust seegi, et üsna mitu sügist on saarel peetud konkurssi parima koduleiva väljaselgitamiseks. Kohe esimesel aastal osutus konkurss väga populaarseks ja hindamiseks toodi pea 50 erinevat leiba. Nende seas on nii traditsioonilisi, kui ka maitseleibasid. Lisaks aule ja kuulsusele saadeti võiduleiva retsept ka leivatööstusele, kes seda tootma hakkas. Neile saarlastele, kes nii tragid ei ole, et oma leiva ise küpsetavad, teevadki leivad ja ka saiad valmis tööstused. Suuremaid leivatööstuseid on saarel kolm. Tänaseni valmib Borodino leib, mis oli nõukogude ajal Eestis vaata, et kõvem maksevahend kui käibelolev raha. Oma isikliku retsepti järgi leibade küpsetamise õiguse on lubanud Eesti eelmine presidendiproua. Kolmas pagarikoda kasvas välja plaanist küpsetada kodus oma pere jaoks maitsvat leiba, kus maitseomadused ja tervislikkus oleks tasakaalus. Nüüd soovivad seda ikka ja jälle süüa juba tuhanded inimesed.

Jätku leiba!

Pannileib ja rokaõhtu

On olemas mitmeid toite, mida sa saad ainult Saaremaalt. Just selline on pannileib. Pannileival on nii palju erinevaid variante, kui on perenaisi. Iga pannileiva lahutamatuks koostisosaks on pekine liha, kartul ja jahu. Tähtis on siinkohal märkida, et liha peab olema ikka kena ja pekine, nii et ahjusooja pannileiba hammustades rasvanire suunurgast alla voolab.


Kala on saarlase toidulaual alati kõrges hinnas olnud. Suurem kalapüük läheb lahti esimeste kevadsoojade tulekuga. Siis on kätte jõudnud särjepüügi aeg. Kuivatatud särg ripub ühel tõsisel saarlasel aprilli lõpuks kindlasti räästas. Kui särjed just parajalt on ära tahenenud, hakkavad kalurid randa tooma tuulehaugi, mida Saaremaal ka „vaese mehe angerjana“ tuntakse. Suvel juhtub sedagi, et kalameeste mõrdadesse jääb päris angerjaid, mis maitsevad eriti hästi suitsutatult. Lesta armastavad saarlased ühtemoodi nii kuivatatult, suitsutatult kui praetult. Nendel, kes kalaroogasid väga armastavad, aga ise kala püüda ei taha, ei jää üle muud, kui seada sammud mõne toidukoha poole. Mitme Saaremaa söögikoha menüüs on just need kalad, mis samal hommikul kalurite võrku on jäänud. Harvad pole juhud kui peakokad ka ise kalamehesaapad hommikul jalga tõmbavad ja sammud vee poole seavad. Neil, kes tahavad oma toidu ikkagi ise lauale tuua, tasuks minna mõne mereäärse turismitalu õuele. Sealt leiab hakkajaid peremehi, kel võrgud varnast võtta ja paatki kaldal ootamas. Kui kenasti küsida, on nad tihtipeale valmis mõne „sulase“ merele kaasa võtma.

Õlletootmine Saaremaal elas ka nõukogude aja üle. Üht tolle aja parimat õlut toodeti just Saaremaal. Peale Saaremaa õllevabriku sulgemist oli Saaremaal õlle tootmises paus. Masstoodang on asendunud kõrgelt hinnatud käsitöö-õllega. Saare väikestes pruulikodades valmistatakse esiisadelt päritud retsepti järgi ehtsat taluõlut. Klassikaliste koduõllede kõrvale on viimastel aastatel valikusse lisandunud ka eriõlled. Õlletootmine on Saaremaal taas olulisele kohale tõstetud. Väiksemates kogustes toodetakse Saaremaal ka veini ja siidrit, kuid need jäävad kindlalt õlle varju. Karskemate eluviiside austajad võivad oma janu kustutada limonaadiga.

Saaremaine janukustutus

Merehõbe toidulauale

Saaremaa koduõlu on kurikuulus. Justnimelt kuri ja kuulus. Mandrimehed ei julge seda sageli suu sissegi võtta. See aastasadade taha ulatuva traditsiooni järgi pruulitud märjuke on üks väga salakaval jook. Põlvest põlve edasi antavate nippide järgi valmistatud koduõlu maitseb magusalt ja mitte ülearu tavaõlle sarnaselt. Nii võibki juhtuda, et kena magusat rüübet libistades üks moment jalg enam hästi ei kanna.


Tunnustatud söögikohti on saarel teisigi. „Eesti maitsed täna“ on aastaid reastanud riigi parimaid söögikohtasid ja üsna mitmel Saaremaa restoranil on sinna nimekirja viimastel aastatel asja olnud. Tõenäoliselt on selles suur osa kohalikel peakokkadel ja nende heal maitsel. Kuressaare Ametikool on kokkasid õpetanud aastakümneid. Hakkajad saare peakokad on loonud suisa oma liidu – „Saaremaa kokkade liit“, millelt on oodata suuri tegusid. Kohalikku toorainet on restorani köökides järest enam hakatud kasutama, sh õlid, ürdid, juurviljad jne.

Kui GOSPA peakokk Alar Aksalu kodusaarele tagasi tööle tuli, siis sõbrad kadestasid teda, et saab mere äärde saarele puhkama. Reaalsus on üks lõputu tormlemine ja ikka kõik selleks, et klientidele parimat pakkuda. „Jah, toit mulle meeldib. Just sellepärast ma ametikoolis kokaks õppisingi,“ ütleb Alar, kes on ilmselt üks Eesti kõhnemaid peakokkasid ja lisab, et kolleegide poolt on tal kohustus lõuna ajal kindlasti süüa. Peakokk peaks ikka suure kondiga ja paks mees olema, arvavad paljud, aga sellise tormlemise juures pole lihtne kosuda. Saarlasena teab Alar täpselt, mida klientidele pakkuda.

Kala on Saaremaal ikka püütud ja ka kasvatatud. Kartul on ka tõsisel saarlasel ikka maas. Saaremaa vorste ja juustu teavad nii kohalikud kui mandrieestlased. Aga toortatar, jõevähk või kadakakommid, see on juba hoopis teine tera. Ent nii nagu kala, liha ja piim, kuuluvad ka need toiduained saare kohaliku toodangu hulka. Lisaks kohalikule Läänemerest püütavale kalale on Saaremaal seda merehõbedat kasvatatud ka tehistingimustes. Punane kala on kasvandustes ujunud enne ja teeb seda ka nüüd. Kaladele lisaks leiab Saaremaalt aga teisigi mereande. Sõrve poolsaare kaunil rannaastangul, puhtas allikavees kasvavad jõevähid, mis on maailmale üsna haruldaseks jäänud. Eesti jõevähk oma hõrgu ja maitsva liha ning kergelt avatava koorikuga on kõigiti hinnatud gurmeetoit. Rukis, kaer ja nisu on Eesti põldudel üsna tavalised. Aga Saaremaal on teravilja valik laiem. Siin kasvatatakse mahedat tatart ja speltat. Ökoloogilises kiviveskis jahvatatakse tervislikku jahu, mannat ja kliid. Kui põllul kasvava tatra või spelta tunneb mõni inimene ehk ära, siis tuder on enamikele täiesti tundmatu. Seda tarvitatakse nii seemnete kui külmpressitud tudraõlina, mis on tõeliselt väärtuslik. On kuulda olnud, et nii mõnigi kokk on restorani köögis seni kasutusel olnud õlid just kohaliku tudraõli vastu vahetanud.

Söö nagu saarlane

Tuhlist ja notist gurmeeni

Tõestamaks saartel pakutavate maitseelamuste mitmekülgsust, asub siin ka kogu Eesti parim gurmeerestoran. Muhu saarel asub restoran, mis on nimetatud tiitli tasku pannud kohe üsna mitmel järjestikusel aastal.


Tule tänavapiknikule!

Maitseküllaseid kastmeid valmistatakse Leedri külas, kus põhiliseks tooraineks on valitud saarele nii omane kadakas. Kadakas on rahvausu järgi elujõu ja tervise andja: toob merelist kosutust kopsudesse, suvesooja kontidesse, annab häälele väge.

Huvitavaid Saaremaa fakte • Saaremaa pindala: 2922 km2 • Rannajoone kogupikkus: 1414 km • Saaremaa rahvaarv: 34 000 • Kuressaare rahvaarv: 13 000 • Keskmine õhutemperatuur: suvel 19 oC, talvel -1 oC • Keskmine veetemperatuur: juunis 17 oC, juulis 18,5 oC, augustis 19 oC • Saaremaal on kõige rohkem päikesepaistet Eestis • Kuressaare on Eesti päikesepealinn

Septembris toimub Kuressaare tänavapiknik, kus saarlased ja meie külalised tulevad Kuressaare peatänavale pika laua taha kokku. Head ja paremat saab kaasa võtta kodust või osta kohalikelt pakkujatelt. Olete oodatud osalema!

Söögisõnavara • Kena keik - mitmes mõttes Saaremaal kasutatav väljend võib tähendada nii head kui halvustavat suhtumist • Tuhlis - kartul • Nott - kaste • Silk - soolaräim • Tuhlimoos - kartulisalat • Runnakas - koorega keedetud väike kartul • Õllekiha - õllenõu • Kört - vedel jahusupp • Koost - lusikas • Mekkima - maitsma


Märgi oma Saaremaa muljed sotsiaalmeedias sildiga #visitsaaremaa ja avasta teiste seiklusi nii Facebookis kui ka Instagramis.

Saaremaa Turismiinfokeskus MTÜ Visit Saaremaa Tallinna 2 Kuressaare Eesti +372 45 33 120 www.visitsaaremaa.ee info@visitsaaremaa.ee

Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks

Saare maakonna omavalitsused

Profile for Saarte Turismiarenduskeskus

Saaremaa söök ja köök  

Saaremaa söök ja köök  

Advertisement