Page 1

NR 4 │3-2013

JUHTKIRI Sven Nuutmann USS Security Eesti AS juhatuse esimees

POLE PROBLEEME,

ON VÕIMALUSED

USS Security ostis

ALFASTARI 14. märtsil tegi USS Security Eesti AS avalikult teatavaks, et on sõlminud lepingud turvafirma Alfastar kõigi aktsiate ostuks senistelt omanikelt. Ettevõtted ühendatakse, kuid käibele jäävad mõlemad kaubamärgid. Ostule pühendatud pressikonverentsil teatas USS Security Eesti juhatuse esimees Sven Nuutmann, et ühinemise järgselt koondub valveteenuste osutamine USS Security märgi alla, nii et kõik patrullautod muutuvad kollaseks ja turvatöötajad hakkavad kandma USS-i mundrit. Alfastari kaubamärgi alt hakkab toimuma valveseadmete maaletoomine, müük ja paigaldus. Kui USS Security on seni tegelnud vaid valveseadmete paigalduse ja hooldusega, siis Alfastari üks tugevus seisnebki just selles, et nad toovad valveseadmeid ise maale ja tegelevad ka nende hulgimüügiga. See tagab ettevõttele soodsa hinnaga seadmed ja ka täiendava käibe. Ettevõtete ühendamisega suureneb USS Security patrullide arv ja kasvab juhtimiskeskus. Sven Nuutmann rõhutas eriti asjaolu, et Alfastari olemasolevad töötajad, sealhulgas kõik võtmeisikud jätkavad tööd. „Sellest saab ebatraditsiooniliselt positiivne tehing,“ lausus Nuutmann. „Kokku pannakse kaks toimivat ettevõtet.“ Ühinenud ettevõtte töötajate arv küünib üle 1500, valvatavaid objekte saab kokku olema üle 16 000 ning ettevõttele kuulub hinnanguliselt ligi kolmandik Eesti valveteenuste turust. Nagu USS Security Eesti nõukogu esimees Urmas Sõõrumaa pressikonverentsil ütles, ei ole turuliider enam väga kaugel. Siinkohal tasub meenutada, et 2011. aasta sügisel turule tulles oli USS-i valveteenuste turuosa vaid ligi 15 protsenti G4S-i 56 protsendi vastu. Turvateenistus Alfastar AS asutati 1999. aastal ühe kohaliku suurettevõtja kapitali ja objektide

baasil. Lisaks pikaajalisele kogemusele on ettevõte silma paistnud ka stabiilsusega. Teenindusdirektor Jaan Jaaska rõhutas, et enamik administratsioonist, vähemalt pooled patrullteenistuse töötajatest ja kolmandik mehitatud valve töötajatest on firmas algusest peale. „Oleme suutnud hoida meeldivat tööatmosfääri ja taganud inimestele kindlustunde,“ ütles Jaaska. „Ka kliendibaas on igati korralik ja firma majandusseis hea.“ Nagu Alfastari tegevdirektor Kirill Samsonov pressikonverentsil märkis, oli ettevõtte edasise arengu seisukohast probleemiks see, et ei oldud suudetud laieneda väljaspoole Tallinna, Paldiskit ja Maardut. Seega just üle-eestiline haare on Alfastari poolt vaadates USS Security selge trump. „Suhtume USS-iga ühinemisse suurte ootustega ja positiivselt,“ sõnas Jaaska. „Meil ei ole ka omavahel olnud kunagi konfliktseid kokkupuuteid. Kui G4S-iga on meie huvid mõne suure kliendi puhul põrkunud, siis USS-iga mitte; oleme kumbki ajanud oma asja, teineteist segamata.“ Nii Nuutmann kui Jaaska rõhutasid, et kuivõrd ühinevad kaks pikaajalise tausta ja kogemusega ettevõtet, kus paljudki tööprotseduurid on korraldatud erinevalt, seisab ees küll mõningaid kohanemisraskusi, kuid hoopis olulisem on võimalus teineteiselt õppida. „Meie peame kindlasti õppima elektroonilist asjaajamist,“ märkis Jaaska. „Kuna oleme tunduvalt väiksemad ja tegutseme ainult Tallinnas, on meil mõnedki asjad olnud korraldatud palju lihtsamalt kui suures firmas, mis töötab üle Eesti.“ USS Security ja Alfastari ühendamine ja kaubamärgi vahetus saab teoks järkjärgult ja sujuvalt. Kõik Alfastari lepingud jäävad kehtima ning ebamugavusi nii klientidele, koostööpartneritele kui töötajatele püütakse igati vältida.

Meie ettevõte on taas kord läbi tegemas tõsist arenguhüpet. Alfastari ühendamisega kasvab USS Security Eesti töötajaskond ligi 300 inimese võrra, ka objekte tuleb kolmandiku jagu juurde. Kuid mahtude kasv ei saa kindlasti olla eesmärk omaette. Suuri numbreid on küll kena raporteerida, kuid tegelikult peab kogu meie tegevus, sealhulgas firmaostud tõstma nii teenuse kui kogu ettevõtte sisu ja kvaliteeti. Isegi kui ühinevad kaks tugevat ettevõtet – nagu antud juhul just on -, ei teki efekt iseenesest, vaid läbi mõlema asjaosalise tõsise suhtumise ja tubli töö. Pikk ajalugu ja kogemus tähendab hoolega välja kujundatud ja kindlalt paika pandud töökorraldust ja –protseduure. Samas ka töötajate tugevat emotsionaalset sidet ettevõttega, ka lihtsalt inimlikke harjumusi käia tööl just selles kohas, just selles vormis, teha asju just nii ja mitte teisiti. Seega on kahe ettevõtte liitmine kaugel külmast matemaatikast, vaid on lisaks kõigele muule ka tugev vaimne ja psühholoogiline pingutus. Turvaturg on täna jaotatud ja turuosaliste positsioonid just nagu paigas. Uusi suuri hankeid pole silmapiiril, ka meeletut ehitustegevust ei käi, uusi suurettevõtteid ja kaubanduskeskusi massiliselt ei rajata. Järelikult, kui oleme kinnitanud soovi jätkuvalt kasvada ja areneda, saab jutt olla lisaks firmaostudele vaid olemasoleva turu ümberjagamisest. Oleme korduvalt välja öelnud soovi olla valveteenuste turul number üks. Selle all ei tule tingimata mõista ettevõtte suurust, vaid seda, et kui mis tahes ettevõte või eraisik vajab valvet, siis esimesena tuleb talle selles kontekstis meelde USS Security. Selle eesmärgini jõudmine on võimalik vaid läbi meie töö kvaliteedi hoidmise ja tõstmise. Kvaliteet sõltub suuresti inimestest, sellest, kuivõrd hästi on nad koolitatud ja motiveeritud. Mis omakorda sõltub ettevõtte rahalistest võimalustest, mis nii madala marginaaliga tegevusalal on alati küllalt pingelised. Lisaks sisemiste protseduuride täiustamisele oleme alustanud klientidega kõnelusi teenuse hindade teemal, põhjendades ja selgitades, mil viisil väga madala hinnaga teenus ei ole lõppkokkuvõttes ka kliendi enda huvides. Kutsun kõiki USS Security Eesti ja Alfastari töötajaid ilmutama ettevõtete ühinemisprotsessis rohkesti head tahet ja avatud meelt. On kindel, et erinevatest arusaamadest ja harjumustest tingitult tekib meie teel ka olukordi, mida negatiivse mõtlemise juures võis defineerida probleemidena. Pidagem ikka ja alati meeles, et positiivse lähenemise juures ei ole olemas probleeme, on vaid võimalused. Tere tulemast, hea Alfastari rahvas, meie ettevõttesse!


TÕRVA

kujunes tänavu turvalinnaks Tõrvast kujunes tõeline turvalinn, kui selgus, et USS Security seal teenust hakkab osutama. Nüüd on selles väikeses Lõuna-Eesti linnas kõrvuti askeldamas koguni kahe turvafirma patrullid. USS Security Eesti Lõuna regiooni direktor Kalev Ints meenutas, et kõik sai alguse eelmise aasta detsembris, mil tema poole pöördus Tõrva abilinnapea Maidu Ruusmann. Küsimus oli konkreetne: kas USS oleks valmis panema Tõrvas tööle oma patrulli ja võtma ühtlasi tehnilisse valvesse Tõrvas ja Tõrva ümbruses asuvad objektid linnavalitsusest kuni kodudeni. Varem Tõrvas 10 aastat ainsa turvafirmana tegutsenud G4S Eesti oli nimelt saatnud novembri lõpus oma

kõigile sealsetele klientidele ootamatu kirja, et viib patrullauto Tõrvast ära ja häiretele hakatakse edaspidi reageerima Valgast, Elvast või Viljandist. Linnavalitsuse täiendavale päringule vastas G4S, et jah, otsus on tehtud ja patrull võetakse maha. Kuivõrd Tõrva piirkonna aktiivsed inimesed ja ettevõtjad omavahel tihedalt suhtlevad ja ka regulaarselt ümarlaua vormis koos käivad, tekkiski neil mõte otsida varasemale turvateenusele alternatiive. Objekte ju korraliku valveta jätta ei tihkaks ja patrullauto kohalolek linnas on ikkagi kvaliteetse tehnilise valve teenuse peamine komponent. „Kaalusime pisut tekkinud olukorda ja leidsime, et võtame selle riski ja paneme Tõrvasse patrullauto veebruari

algusest välja,“ rääkis Kalev Ints. „Risk on see just selles mõttes, et seni tehnilist valvet kasutanud kliente on Tõrva ja Helme valla peale kokku siiski napilt ühe patrulli jagu. Aga arvestasime ka potentsiaalselt lisanduvate klientidega, keda on aktiivse müügitegevusega võimalik juurde saada.“ USS Security aktiivne müügitegevus ja lepingute ümbervormistamine läkski jaanuari algusest lahti, kui korraga teatas G4S Eesti, et patrullauto äraviimine oli viga, vastavad järeldused on tehtud ja auto tuuakse Tõrvasse tagasi. Turvaturu liider võttis nõuks käivitada klientide tagasiveenmiseks ka tõsise pressingu, pakkudes senisest 30 protsenti odavamat hinda ja lisaks veel 3-6 kuud suisa tasuta teenust.

Tõrva patrullimeeskonna vanemaks on määratud kohalik mees Aivar Tamm.

Algab koostöö Rimiga Aprillist algab USS Security Eesti AS-i koostöö Eesti ühe suurema jaekaubandusketiga Rimi Eesti Food AS. 3. aprillist võtame mehitatud valvesse Tallinnas Tammsaare teel asuva XL-formaadis Säästumarketi, 8. aprillil Õismäel asuva Rimi supermarketi ja Säästumarketi. Seni valvas neid kauplusi G4S Eesti. Rimi keti valveteenuste partneriteks on varasemast veel Securitas Eesti AS ja Grifs OÜ.

Uued

Rain Annusvere

VKG vaid meie valves Alates 14. aprillist on USS Security Eesti valves kogu Viru Keemia Grupi (VKG) territoorium. Kui seni valvasime meie 10-11 töötajaga umbes neljandikku VKG-st ja ülejäänud osa teenindas G4S Eesti, siis nüüdsest on kogu läbipääsurežiim ja põhiterritooriumi mehitatud valve meie korraldada. Turvatöötajaid lisandub orienteeruvalt 30.

Meelis Tammehoid

„Käisin siis ka ise uuesti kohaliku aktiiviga kohtumas,“ sõnas Kalev Ints. „Valdav seisukoht kujunes, et nii, nagu G4S tegi, siiski ei tehta, ja selline käitumine ei ole aktsepteeritav. Lõppkokkuvõttes loobusid meie valvesse tulemast vaid üksikud kliendid ning lisaks jäid muidugi G4S-i valvesse suurfirmade esindused, millel on nendega kogu kontserni hõlmav leping. Nii seisavadki täna Tõrvas sisuliselt kõrvuti kaks patrullautot, üks valge ja teine kollane. Kuidas ja kui kaua püsib seal turvaturgu valitsema harjunud ettevõte, ei ole võimalik prognoosida, küll aga on USS Security andnud Tõrva rahvale kindla lubaduse, et patrull kindlasti jääb. „Tõrva linn ja Helme vald kokku on kena ja arenev piirkond,“ leidis Kalev Ints. „Eriti ilus on seal suvel, ja siis on ka sissesõitnuid päris palju. Kindlasti edeneb tulevikus seal kandis nii ettevõtlus kui elujärg.“ Tõrva patrulli tegevust korraldav ja kontrolliv Lõuna regiooni teenistusjuht Janar Stokerman avaldas heameelt, et õnnestus komplekteerida kiiresti väga hea patrullimeeskond. Üks meestest töötaski varem G4S-is ja koondati seoses patrulli Tõrvast äraviimisega. Ka ülejäänud kaks meest on pikaajalise turvavaldkonna kogemusega. Stokerman rõhutas, et Tõrvas on kasutuses täiesti uus patrullauto, mitte ei toodud sinna ära mõne muu piirkonna autot. „Seni on töö Tõrvas kulgenud igati hästi,“ kinnitas Stokerman. „Suuremaid vahejuhtumeid pole aset leidnud, koostöö Tõrva politseiga on väga hea ja suheldakse omavahel päris palju.“ Eraldi toonitas Stokerman rolli, mida turvafirmade patrullid nii ehk naa mängivad üldise avaliku korra tagamises. Ettevõtete vaheline konkurents ei tähenda ju sugugi seda, et n-ö eesliini mehed omavahel kuidagi konkureeriksid või üksteisele viltu vaataksid. Nii on see tegelikult kõikjal Eestis, ja nii see peabki olema.

JUHID

3. jaanuarist töötab Põhja regiooni teenistusjuhina Rain Annusvere. Tema varasem karjäär kulges põhiliselt justiitsüsteemis. 19992006 töötas ta Pärnu Vanglas, kus tõusis osakonnajuhatajast vangla direktoriks. 2007-2009 oli Viru Vangla direktori asetäitja vangistuse alal ja juhtis ühtlasi vanglate relvastatud eriüksust. 11. märtsist asus Ida regiooni teenistusjuhiks Meelis Tammehoid. Meelisel on pikaajaline kogemus turvavaldkonnas. 2002-2013 juhtis ta turvafirma SKARABEUS Kesk-Eesti regiooni, enne seda JI Turvateenistuse Kesk-Eesti regiooni. Varem on töötanud siseministeeriumis, Kaitseliidu Peastaabis ja kriminaaljälituses.

Enn Sõõrumaa

Aili Lipp

NR 4 │ 3-2013 │ 2

18. märtsist juhib USS Security Eesti juhtimiskeskust Enn Sõõrumaa. Tegemist on Eesti turvaturu tõelise veteraniga. Enn oli nimelt 1. septembril 1991 esimene turvatöötaja, kes vormistati tööle Eesti esimeses eraturvafirmas ESS. Sealt alates kuni käesoleva aastani töötaski ta turvafirmas ESS/Falck/G4S Eesti, olles alates 1996. aastast juhtimiskeskuse vahetuse ülem. 1. aprillist töötab USS Security Eesti pearaamatupidajana Aili Lipp. Aili Lipul on väga pikaajaline kogemus turvavaldkonna rahaasjade korraldamisel - aastatel 19982012 oli ta turvafirma ESS/Falck/ G4S Eesti finantsjuht.


Mitte nii väga lühikese jutuga

MEES Põhja regiooni turvajuht Marko Koka mõtiskleb, et aasta parima turvajuhi tiitli tõi talle ilmselt kalduvus pidevalt sekkuda asjadesse, mis temasse üldsegi ei puutu. „Sageli olen mõelnud, et minu rida on ju kaubandusobjektid, no mille pärast ma pean siis mujale nina toppima,“ muheleb Koka. „Aga ju siis on iseloom selline, et ikka lööd kaasa, kus vähegi abi vajatakse.“ Otseseks põhjenduseks Marko autasustamisel oli tema töö suurte kaubandusobjektide mehitatud valve käivitamisel. Seejuures näiteks Rocca al Mare keskuses tuli alustada suisa nullist – eelmisest turvafirmast ei tulnud üle ühtegi inimest. Lisaks leidis äramärkimist Marko roll muudes väga suurtes projektides, nagu Tallinna Sadama valve ülevõtmine ja mehitamine või Baltikumi suurima spordiürituse, auto24RallyEstonia turvalisuse korraldamine. „Kui tekib ootamatu olukord, kus enam kelleltki nõu ei oska küsida, siis võin alati pöörduda Marko poole ja me leiame lahenduse,“ märkis USS Security Eesti juhatuse esimees Sven Nuutmann Markot autasustades. Turvatööle sattus Marko pooljuhuslikult 15 aastat tagasi, mil oli avastanud, et kutsekoolis omandatud ehitaja elukutse pole ikka päris tema kutsumus. „Kusagil nägin kuulutust, et kauplusse vajatakse turvameest,“ meenutab Marko. „Ise veel mõtlesin, et no mis turvamees mina olen, aga üks sõber ässitas, et mine, mine.“ Edasi liikus Marko juba USS-i eellase, K-Grupi ridadesse. Oli valvetöötaja, siis turvatöötaja, seejärel sõitis patrullis, kuni läbi mõnede keerdkäikude maanduski turvajuhi ametikohal, kuhu on jäänud tänaseni. „Turvajuhi töö on ennekõike pikaajaline ja pidev töö inimestega, ja selles

Lõuna regiooni

Rocca keskuses jäid koos Marko Kokaga pildile objektivanem Kristiina Kuulme (vasakul) ja administraator Deana Kütt.

töös pole ükski päev teisega päris ühesugune,“ rõhutab Marko. „Kui suhtlus klapib ja läbisaamine on hea, siis ka asjad sujuvad. Inimesi tuleb muidugi tunda – keda kuidas motiveerida. Laias laastus jagunevad ju inimesed kaheks. Ühed tahavad päeva õhtusse saada, teised selle huvitavaks teha. Mina eeldan, et minu meeskonnas tahab igaüks iga päev tööle tulla ja siin ka tööd teha. Minu ja juhtkonna ülesanne on luua selleks koht ja tingimused.“ Marko sõnul on turvatöös väga tähtis selgete ja konkreetsete raamide kehtestamine – töötajale tuleb öelda, kuidas asju tehakse, ja kes standardit ei järgi, sellel ettevõttes pikka karjääri ei ole. Samuti on oluline pidev pisteline kontroll.

„Tuleb käia objektidel, suhelda nii töötajate kui klientidega, juhendada uuemaid töötajaid,“ selgitab Marko. „Püüan jõuda võimalikult paljudesse kohtadesse, olla ka alati juures, kui on suurem probleem või tõsisem juhtum.“ Marko tõdeb, et töötempo kasvab sageli üle pea ja tegelikult tähendab turvajuhi amet seda, et teenistuskohustused kestavad 24/7. „Nädalavahetust eristab sageli see, et kui tööpäevadel ärkan äratuse peale, siis laupäeval-pühapäeval telefonihelina peale,“ muigab Marko. „Siiski olen endale kehtestanud kindla reegli, et pühapäeval ma tööd ei tee... kui just midagi ei juhtu...“ Põhitöö kõrvalt peab Marko koos ühe sõbraga portaali Turvamees.ee,

KONTOR KOLIS

USS Security Eesti Lõuna regiooni kontor töötab märtsi algusest uues kohas – Tartus aadressil Sõbra 54. Tegemist on Tartu uusima büroohoonega, mille omanik on ehitusfirma Rand&Tuulberg. Meie käsutuses on II korrusel üle 90 ruutmeetri pinda, kus on hetkel sisse seatud viis töökohta, kuid tulevikus võimalik ka laieneda. Kui eelmine kontor asus üsna kesistes ruumides Lõunakeskuse majas ehk siis linna kaugemas servas, siis nüüdne jääb Tartu ühe elavama liiklusega tänava, Turu tänava äärde ja kesklinn on vaid kiviviske kaugusel. „Varasema kontoriga ei saa uut võrreldagi,“ kinnitab Lõuna regiooni juht Kalev Ints rahulolevalt.

eesmärgiga populariseerida turvatööd ja koondada ühte kohta selle tegevusalaga seotud info. „Kahjuks ei ole olnud aega piisavalt pühenduda, aga eesmärgid on muidugi suuremad, kui see, mis ta praegu on,“ sõnab Marko. „Tahame teha neutraalset ja mitteärilist portaali, kus inimesed saavad vastused kõigile valdkonnaga seotud küsimustele, kus meie ala inimesed saavad lugeda olulisi uudiseid ja ka omavahel suhelda.“ Kas selline tegevus reedab huvi ka näiteks ajakirjandusliku töö vastu? Marko vastab sellele mõnusa muigega: „Asi on ehk lihtsalt selles, et kui väga hea turvamees on lühikese jutuga mees, siis mina nii väga lühikesega ei ole.“

KUTSU SÕBER TÖÖLE! Otsime jätkuvalt üle Eesti: – Valvetehnika paigaldajaid ja hooldajaid – Juhtimiskeskuse operaatoreid – Turvatöötajaid Täiendav info personal@uss.ee Tel 6 191978, 52 62 345

NR 4 │ 3-2013 │ 3


Tunnust 25. jaanuaril sai teoks USS Security Eesti esimene aastaauhindade gala, millest olid osa võtma kutsutud meie parimatest parimad. Regioonidest ja allüksustest tulnud ettepanekute alusel otsustas ettevõtte juhatuse poolt moodustatud laiapõhjaline komisjon anda sel korral välja kuus aasta parima tiitlit, 26 teenetemärki ja 54 tänukirja. Omaette tunnustuseks oli aga loomulikult juba kutse galale. Autasud ja tänukirjad andsid üle USS Security Eesti nõukogu esimees Urmas Sõõrumaa, nõukogu liige Indrek Sepp ja juhatuse esimees Sven Nuutmann. Oma sõnavõttudes tänasid nad kokkutulnuid ja nende kaudu kogu USS-i töötajaskonda tehtud suure töö eest. Meeleolukas õhtu Tallinna Lauluväljaku ruumides sisaldas lisaks ametlikule osale ka rohkesti meelelahutust. Kokkutulnutele esinesid ansambel Violina, mustkunstnik Charlekas ja Koit Toome. Tantsu jätkus üle südaöö.

NR 4 │ 3-2013 │ 4


tus PARIMATELE Aasta tiitel

Aasta 2012 Turvatöötaja

Aasta 2012 Turvajuht

Aasta 2012 Turvajuht

Aasta 2012 Müügiesindaja

Kristjan Ordabajev, USS Security Eesti juhtimiskeskuse korrapidaja

Urmas Raud, Ida regioon

Marko Koka, Põhja regioon

Margit Deket, Ida regiooni Rakvere esindus

Aasta 2012 Meeskond

Aasta 2012 Tegija

auto24Rally Estonia turvatiim, mida juhtisid USS Security Eesti sisekontrolli direktor Marko Haruoja (puudub pildilt) ning turvajuhid (vasakult) Artjom Lofitski, Priit Pärgmaa, Janar Stokerman ja Marko Koka

Sven Nuutmann, USS Security Eesti juhatuse esimees

USS Security aumärk Kuldmärk

Sven Nuutmann, USS Security Eesti juhatuse esimees Urmas Sõõrumaa, USS Security Eesti nõukogu liige Indrek Sepp, USS Security Eesti nõukogu liige

Hõbemärk Paul Muttanen, USS Security Eesti Ida regiooni juht

Pronksmärk

Mait Pärg, USS Security Eesti juhatuse liige, finantsdirektor

Tarmo Hõbe, USS Security Eesti turundusdirektor

Peeter Are, Ida regiooni müügi- ja klienditeenindusjuht

Marko Koka, Põhja regiooni turvajuht

Tiit Moor, Lääne regiooni Haapsalu piirkonna juht

Priit Pärgmaa, Põhja regiooni turvajuht

Andrus Moroz, USS Security Eesti teenistusdirektor

Kristjan Ordabajev, USS Security Eesti juhtimiskeskuse korrapidaja

Dmitry Kizilov Aivar Hromov Stepan Iljuk Sergei Lopin Toivo Lvov Urmas Verzibikovs Toivo Viholainen Jüri Sokolov Valery Shcherbo

Valeri Bõtškov Aleksandr Sergijenko Deniss Starodub Gennadi Pustovalov Oleg Rassadinov Ivan Zagulyaev Marina Štšukina Jevgeni Bezzaborkin Vladislav Koljuhhin

Artjom Lofitski, Põhja regiooni turvajuht Olga Liiv, USS Security Eesti personalispetsialist Vjatšeslav Lukin, Ida regiooni Narva piirkonna juht

Nadežda Žukova, Põhja regiooni objektivanem

Aivar Pärna, USS Security Eesti juhatuse nõunik

Tanel Aps, Põhja regiooni turvatöötaja

Maksim Vlassov, Ida regiooni turvatöötaja

Andra Oja, Põhja regiooni turvatöötaja Anatoli Krapivnitski, Lõuna regiooni turvatöötaja

Igor Griga, Ida regiooni turvatöötaja

Allan Nabi, juhtimiskeskuse operaator

Rainer Kaasik, Lõuna regiooni turvatöötaja ja müügiesindaja.

Sergei Potapenko, Ida regiooni turvatöötaja

Irina Kitsemets Julia Salnikova Ulvi Giller Natalja Männimägi Viktor Kreus Margid Kaljur Andrei German Andres Kelder Olev Timberg

Tarmo Fimberg Janar Stokerman Kalev Ints Andres Eeskivi Ruslan Mironov Igor Annus Vadim Vilde Anneli Ehte Indrek Lindsalu

Katrin Peets Maret Koppelmaa Pjotr Grutkin Pavel Past Kersti Sireli Ago Pallum Tony Paškovski Irina Aleksandrova Marvi Kašan

Anne Skripka, juhtimiskeskuse operaator

Tänukiri Margus Taprimäe Svetlana Simohhina Ivo Põldmann Triin Proos Vaido-Robert Suik Nadežda Skaburskas Grigori Suvorov Rünno Telling Freddie Voola

NR 4 │ 3-2013 │ 5


KLIENDITEENINDUS läbis uuenduskuuri USS Security Eesti klienditeenindus on viimastel aegadel läbi teinud tõsise uuenduskuuri ning täna võib juba öelda, et meie struktuur ja töökorraldus on suures plaanis paika loksunud. Kuivõrd Ida regiooni maht on Põhja regiooniga võrreldavas suurusjärgus ja väga oluline on kliendiandmebaasi korrektsuse tagamine, toimub Ida regiooni kliendihaldus nüüdsest läbi Tallinna. Nii on lihtsam kliendihaldureid koolitada ja töö kvaliteeti tagada. See ei tähenda muidugi seda, et Ida piirkond kohapeal klientidega enam ei suhtle. Operatiivtöö kliendi juures toimub ikka läbi kohalike inimeste. Teine ja veelgi suurem muudatus on olnud tehnikaosakonna toomine klienditeeninduse struktuuri. See oli koht, kus meil kahjuks esines kõige suuremaid lõtke ja vastutus kippus hajuma. Müügiosakond müüs ja klienditeenindus teenindas, aga tehnikud ei pruukinud jõuda õigeaegselt objektile. Ühtse tiimina töötades paraneb nii info kui kogemuste vahetamine. Juba on toimunud kliendihalduritele koolitused tehnilises valves kasutatava turvatehnika osas. Lähiajal hakkame koolitama ka tehnikuid hea klienditeeninduse põhimõtetest. On ju tehnik see esimene ja sageli ka ainus USS-i töötaja, kellega klient kokku puutub, kui müügiosakond on lepingu sõlminud. Seega on ta ettevõtte visiitkaart, kelle professionaalsusest ja korrektsusest sõltub suuresti kliendi kogu suhtumine meisse.

Põhja ja Ida regiooni kliendibaasi hallatakse ühest ja samast toast.

Selle aasta aasta märksõnaks klienditeeninduse vallas on just veelgi usalduslikuma suhte loomine meie klientidega. Ainult siis, kui kliendid ettevõtet usaldavad, saab see olla jätkusuutlik ja edukas. Turvaäris on usaldus veel eriti oluline, sest klient annab ju meie hoole alla oma vara ja isikliku turvatunde.

Esimene reegel usalduse saavutamiseks on lihtne – täida oma lubadused. Kui oleme lubanud tehniku saata, siis tehnik ka ettenähtud ajal saabub. Kui oleme lubanud reageerida häirele teatud aja jooksul, siis peab patrull nendes ajapiirides ka tegutsema. Kui oleme lubanud kliendile täna tagasi helistada, siis seda ka teeme.

Tundub lihtne teoorias, aga osutub sageli keeruliseks praktikas. Eriti, kui selle usalduse loomisega on seotud paljud erinevad osapooled ja kõigil on omad põhjused ja põhjendused, miks ühte või teist teha ei saa. Aga igaüks saab alustada iseendast, sellest töölõigust, mida just tema saab mõjutada. Tihti mõeldakse ekslikult, et klientide teenindamine on peamiselt klienditeeninduse osakonna asi. Samas kliendid kirjeldavad teenindust ikkagi läbi tunnete, mis neid valdavad firma kui tervikuga suheldes. Seega vastutab iga töötaja usaldusliku suhte loomise eest kliendiga ja enda poolt antud lubadustest kinnipidamise eest. Statistika ütleb, et umbes 65% juhtudest on kliendikaotuse põhjuseks see, et kliendisuhe jäetakse pärast edukat müüki unarusse. Me kõik teame ka seda, et uut klienti võita on kordades kallim kui olemasolevat hoida. Seega on meie prioriteet olemasolevate klientide hoidmine, nende teenusega seotud vajaduste kiire ja professionaalne rahuldamine. Klient väärib alati parimat, sõltumata nädalavahetusest, tehnikute puudusest, kliendihalduri haigestumisest. Klienti ei huvita, et me tegime eelmisel õhtul ületunde ja jõudsime hilja koju ning täna pidime uuesti kell 8 alustama. Parimat teenindust saavad pakkuda parimad töötajad, kes tegutsevad meeskonnana ja keskenduvad lahendustele, mitte ei otsi süüdlasi. Meeskonnal on ühine eesmärk, mis on prioriteetne. Igaühe isiklikud eesmärgid on püstitatud just ühise eesmärgi täitmiseks, ja seda ei tohi unustada. Anne Nurmik USS Security Eesti klienditeeninduse direktor

ISO välisaudit läks edukalt Veebruaris läbis USS Security Eesti AS järjekordse ISO välisauditi, mille kokkuvõtted olid igati rahuldavad. USS Press palus ISO-ga seonduvat kommenteerida ettevõtte teenistusdirektoril Andrus Morozil. Mida tähendab teenindusettevõtte jaoks ISO kvaliteedisüsteem? „Veidi üldistades võib ju öelda, et kvaliteedisüsteem on sama mis korralikud sisekorraeeskirjad, mis on olemas igas endast lugupidavas ettevõttes. Tegemist on ettevõttes toimuvate protsesside kirjeldusega, mille eesmärk on tagada, et kõik struktuuriüksused ja töötajad mõistavad asju ühtemoodi ja teevad olulisi toiminguid ühtemoodi. Ainult sellisel juhul saab tagada, et klient saab meilt mis tahes punktis ja ajahetkel samasugust teenust. Kvaliteedisüsteemi osas on iga ettevõtte enda otsustada, kuidas ta selle üles ehitab. Kui on soov kvaliteedisüsteem sertifitseerida, mis on eelduseks paljude riigihangete puhul, siis on mõttekas lähtuda mõnest rahvusvaheliselt tunnustatud standardist. Meie

lähtume ISO standardist 9000:2008, kus esimene number (9000) näitab, et tegemist kvaliteedijuhtimissüsteemiga ja teine (2008) tähistab aastat, millest käesolev versioon pärineb.“ Kvaliteedisüsteem seostub ilmselt paljude jaoks suure bürokraatiaga, kus iga liigutus toob kaasa mingi paberi täitmise. „Tegemist ei ole sugugi bürokraatliku õudusega, ehkki loomulikult saab kvaliteedisüsteemi ajada ka nii keeruliseks, et see hakkab tekitama juurde palju mõttetut tööd. Mina olen algusest peale lähtunud põhimõttest, et ISO ei ole asi iseeneses, kvaliteedisüsteem peab olema lihtne ja selge igaühe jaoks. Kirjeldatud on ettevõtte põhiteenuste protsessid. Kui kõik see on selgelt kirjas, läheb iga töötaja elu märksa lihtsamaks. Otsused sünnivad kiiremini ja ka vastutus on paigas. Teistpidi: mida vähem peab töötaja

tõlgendama ja improviseerima, seda efektiivsem ja kvaliteetsem on osutatav teenus.“ Milline roll on välisauditil ja kas toimuvad ka siseauditid? „Välisaudit annab ülevaate, kas meie protsessid vastavad ISO standardile ja kas me täidame neid nõudeid, mis me oleme ise endale seadnud. Toimub see kord aastas ning partneriks oleme endale valinud Bureau Veritase. Audit päädib alati raportiga, kus fikseeritakse mittevastavused. Väikseid mittevastavusi leiab alati, seda enam, et nii protsessid kui ka näiteks ettevõtte struktuur on pidevas muutumises, ja eriti meie ettevõtte kiire kasvutempo juures ei jõua alati kõiki muutusi protsessi kirjeldustes operatiivselt fikseerida. Ise analüüsime oma tööprotsesse tegelikult igapäevaselt. Võtame näiteks mehitatud valve objekti: valve-

NR 4 │ 3-2013 │ 6

objektil töötavate turvatöötajate tööd analüüsib vahetuse vanem, tema tööd omakorda objektivanem, (siia vahele jääb ka patrullteenistus ja juhtimiskeskus) sealt edasi turvajuht, regiooni teenistusjuht jne kuni tippjuhtkonnani välja. Mida võiks ISO kontekstis pidada meie ettevõtte suurimaks probleemiks? „Hetkel vajab kindlasti parandamist info liikumine ettevõtte sees. Tuleb ette olukordi, kus juhtimiskeskust ei informeerita viivitamatult mõnest objektil toimunud sündmusest. On muidugi tore, et koha peal suudetakse ka mõni väga tõsine olukord oma jõududega ära lahendada, kuid meie süsteemis peab koordineeriv roll olema ikkagi juhtimiskeskusel. See on ka turvaseadusega paika pandud ja ettevõtte seisukohal on oluline, et see kajastuks meie statistikas. Statistika analüüsi tulemused mängivad määravat rolli erinevate otsuste tegemisel. Nende protsesside kohendamisel ja rakendamisel töö käib.“


ESIMENE TÖÖAASTA päädis suure tunnustusega

Jaanuaris 2012 astus Margit Deket USS Security Jõhvi kontorisse ja teatas, et tuleks hea meelega USS-i tööle. Täpselt aasta hiljem, jaanuaris 2013, tunnistati ta USS-i aasta parimaks müügiesindajaks.

„See auhind oli mulle ikka väga suur üllatus,“ räägib Margit. „Ettevõttes on ju piisavalt toredaid ja asjalikke müügiinimesi, kes oleksid seda tiitlit väärinud.“ Ida regiooni müügi- ja klienditeenindusjuhi Peeter Are sõnul on Margiti puhul suurim üllatus see, kui kiiresti ta on enda jaoks täiesti võõrasse valdkonda sisse elanud. Kokkupuudet valveteenustega polnud Margitil varem üldse, kuid iseseisvalt ja edukalt müüa ja kliente teenindada suutis ta juba paar-kolm kuud peale tööleasumist. „Teema oli tõesti täiesti tundmatu ja eks õppimist on ka praegu ja edaspidi,“ tõdeb Margit. „Olin õppinud laomajandust ja sellega seotud ärikorraldust ning töötanud sel alal nii Eestis kui Soomes. Kui siis senised tööd otsa said, käisin läbi päris palju Virumaa firmasid, kes mulle vähegi suuremad ja tõsisemad tundusid. USS oli lihtsalt üks nendest. Olin kindel, et kui ka teema on täiesti tundmatu, siis jätkub mul küllaga pealehakkamist, kui ainult töö inspiratsiooni pakub.“ Sujuva alguse eest on Margit tänulik vahetutele juhtidele ja kolleegidele nii Jõhvist kui Tallinnast, kes teda suunasid, õpetasid ja oluliste kontaktideni viisid. Esialgne väike hirm klientidega suhtlemise ees sai niiviisi kiiresti ületatud. „Minu jaoks ei ole inimestega kontakti loomine iseenesest üldse mingi probleem,“ lausub Margit. „Kuna aga valdkond oli võõras, siis pidin tegema lisaks näo, et olen õudne proff. Eriti kartsin tehnika poolt, printisin endale suure hulga valveseadmete kasutusjuhendeid välja, et mitte jänni jääda. Käisin ju muu hulgas ka ukselt uksele, jagasin potentsiaal-

Puhkuste planeerimise AEG Kätte on jõudnud aeg, kus tööandjal on kohustus kinnitada asutuse töötajate puhkuste ajakava. Puhkuste ajakava tuleb koostada iga kalendriaasta kohta ning puhkuse määramisel võtta arvesse töötajate soove, mis on mõistlikult ühildatavad tööandja huvidega. Puhkuse eesmärk on anda töötajale aega töövõime taastamiseks ja järgmiseks tööperioodiks valmistumiseks. Puhkuse kasutamisest ei ole õigust keelduda ja puhkust ei ole lubatud asendada muude hüvedega. Puhkuse ajakava kalendriaasta kohta tuleb teha töötajale teatavaks aasta esimese kvartali jooksul, st hiljemalt märtsi lõpuks. Puhkuse ajakavasse on tööandjal kohustus kanda nii jooksva aasta põhipuhkus kui kasutamata põhipuhkus eelnevate perioodide eest. Puhkusegraafikusse kandmata puhkust võib töötaja nõuda igal ajal 14-kalendripäevase etteteatamisega, mis peab olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Puhkuste ajakava on pooltele siduv ja seda saab muuta vaid poolte kokkuleppel, välja arvatud põhipuhkuse osas, kui muutus on tingitud tööandja poolsest töökorralduse hädavajadusest, mida ei olnud võimalik ette näha, või on töötajal õigus põhipuhkust edasi lükata, katkestada või enneaegselt lõpetada tema isikust tuleneval olulisel põhjusel. 

Põhipuhkuse võib poolte kokkuleppel jagada osadeks. Taolise kokkuleppe olemasolul peab vähemalt ühe puhkuseosa pikkuseks olema 14 kalendripäeva. Puhkuse põhjendamatut osadeks jagamist ja seeläbi puhkamisaja pikendamist aitab vältida tööandja õigus keelduda puhkuse andmisest lühemate kui 7-päevaste osadena (TLS § 68 lõige 5).

Korduma kippuvad küsimused Kuidas aeguvad puhkusenõuded? Kõik nõuded, mis tekkisid enne 1 .juulit 2009, aeguvad 4 aasta jooksul arvates 1. juulist 2009. Iga töötaja jaoks eraldi nõude aegumist välja ei arvutata ehk kõik, mis oli väljatöötatud ja aegumata 30.06.2009 seisuga, aegub 1.07.2013. Näiteks kui 30.06.09 seisuga on töötaja välja teeninud 10 puhkusepäeva, mida ta ei ole ära kasutanud ning mis ei ole aegunud, siis puhkuse nõue aegub 1.07.2013 ehk alates 1.07.2013 seda enam nõuda ei saa. Seega 1.07.2013 seisuga on aegunud: enne puhkuseseaduse jõustumist (1.01.2002) tekkinud  puhkusenõuded; nõuded, mis tekkisid 1.07.200530.06.2009. Puhkust ei saa nõuda aja eest, mis puhkuseseaduse järgi oli uue Tööle-

setele eraklientidele visiitkaarte, ja pidin siis valmis olema selleks, et esitatakse ka keerulisi küsimusi.“ Margiti töökoht on USS-i Rakvere esinduses ja tema vastutada on valveteenuste müük valdavalt Rakveres ja selle lähiümbruses. Vastavalt vajadusele tuleb aga abiks käia ka Ida-Virumaal, nii et ringisõitmist on sageli ja palju. „Mulle meeldib paindlik ja liikuv töö, kontoris istun ikka võimalikult vähe, põhiliselt siis, kui koostan pabereid ja aruandeid,“ ütleb Margit. „Igaks päevaks panen plaani paika, kus ja kellega kohtun Kui vähegi võimalik, tuleb ise kliendi juurde minna, sest klient tahab näost näkku suhelda ja ka mina tahan talle enne pakkumise tegemist silma vaadata. Kuigi otseselt on minu töö müük, siis ikka pean jälgima ka seda, kuidas läheb olemasolevatel klientidel, kellega olen varem lepingu sõlminud. Kas nad on rahul ja millised on nende võimalikud uued vajadused.“ Tulevikust rääkides märgib Margit, et tema kindel plaan on jätkata töö kõrvalt ka õppimist. Parasjagu on käsil ärikorralduse stuudium Lääne-Virumaa Rakenduskõrgkoolis, mille järel õpib kindlasti edasi ärijuhtimist. Töötada tahab Margit aga ikka USS Security ridades. „Ma leian, et see on ülimalt tubli firma juba kas või sellepärast, et ta mind tööle võttis,“ naerab Margit. „Vastutasuks kavatsen siin pikalt töötada. USS-is on väga palju megatöökaid, samas toredaid ja abivalmis inimesi, kes on mulle suureks eeskujuks ja vajadusel ka abiks. Firma ise on tohutu potentsiaaliga; struktuur, protseduurid, inimesed – kõik muutub, areneb ja kasvab pidevalt, nii et igav ei saa siin hakata.“

ON KÄES

pinguseaduse jõustumise ajaks juba aeguda jõudnud. Kas hooldusleht annab aluse puhkuse katkestamiseks? Kas puhkuse katkestanud ja hoolduslehel oleval töötajal on õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast hoolduslehe lõppu? TLS § 69 lõike 6 kohaselt on töötajal õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada töötaja isikust tulenevatel olulistel põhjustel, eelkõige ajutise töövõimetuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse või streigis osalemise tõttu. Seega võimaldab TLS § 69 lõige 6 puhkust katkestada ka ajutise töövõimetuse korral, milleks on ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 3 kohaselt ka hoolduslehel viibimine. Hoolduslehel olev töötaja saab puhkuse katkestada, teatades sellest tööandjale esimesel võimalusel. Samuti on töötajal õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast hoolduslehe lõppemist või poolte kokkuleppel muul ajal. Kas töötaja saab kasutada TLS § 135 alusel lapsepuhkust mitme tööandja juures? Kui kõik tööandjad töötajale nimetatud lapsepuhkusepäevi ka võimaldavad, siis kes neist omab õigust saada hüvitist riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu?

NR 4 │ 3-2013 │ 7

Seaduse eesmärk on anda lapsepuhkust ainult ühele vanemale. Puhkuse eesmärk on see, et töötaja saab lapsega koos olla. Sotsiaalkindlustusamet hüvitab lapsepuhkuse päevad ainult ühele tööandjale. Töötajal on õigus minna teiste tööandjate juurde ja küsida selleks ajaks tasuta vabad päevad. Teistel tööandjatel tasustamise kohustust ei ole, aga puhkusepäevad on töötajal õigus saada. Tööandjal on õigus nõuda makstud summad tagasi, kui selgub, et töötaja on teise tööandja juures riigieelarvest hüvitatavat lapsepuhkust juba kasutanud. Kuidas käituda siis, kui töötaja soovib ootamatult puhkust saada? Töölepingu seaduse (TLS) § 69 lg 7 järgi on õigus puhkust saada talle sobival ajal: • naisel vahetult enne ja pärast rasedus-jasünnituspuhkustvõivahetultpärast lapsehoolduspuhkust; • mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal; • vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last; • vanemal, kes kasvatab 7- kuni 10-aastast last – lapse koolivaheajal. Katrin Peets USS Security Eesti personalidirektor


SPORT

massidesse! USS Security Eesti töötajate sportimisvõimalused on taas kord laienenud. Märtsist alates on kõik USS-i töötajad SportID.ee liikmed, mis tähendab, et senise 20 spordiklubi ja –baasi asemel saame sportida üle Eesti rohkem kui 60 kohas. Tähtsaim muudatus USS-i töötaja jaoks seisneb selles, et nüüdsest tuleb sportimiskohas vastavat piletit või perioodikaarti ostes öelda, et ollakse SportID.ee liige ja esitada isikuttõendav dokument. Endiselt kehtib põhimõte, et USS Security Eesti katab pileti/perioodikaardi hinnast poole ja see toimub SportID poolt tagantjärele esitatud arvete alusel. Seega koha peal maksab töötaja poole kehtivast SportID liikme hinnast. Teenuste kasutamine toimub USS Security Eesti AS-i töötajate nimekirja alusel, mida personaliosakond uuendab sagedusega kord kuus. Kahjuks ei võimalda leheruum avaldada täielikku tabelit, mis sisaldaks ka kõigi spordibaaside piletihindu. Seepärast toome siinkohal ära loendi kõigist hetkel meie käsutuses olevatest sportimiskohtadest. Hinnainfot saavad huvilised kas koha pealt või siis logides sisse SportID.ee keskkonda. Paljud töötajad, kes olid esitanud personaliosakonnale oma isikliku mailiaadressi, on saanud e-kirja teel SportID-lt personaalsed kasutajatunnused, millega nad saavad siseneda SportID. ee keskkonda. Lisaks on USS-il olemas üldkasutatavad paroolid – kasutaja: uss / parool: 123Uss. Kuivõrd tegemist on täiesti uue ja alles käivituva süsteemiga, siis palume mõistvat suhtumist, kui ühes või teises kohas esineb arusaamatusi. Iga uus asi vajab sissetöötamist ja tehnilisi tõrkeid ei saa kunagi täielikult välistada. Kõigi küsimuste ja pretensioonidega seoses sportimisvõimalustega palume pöörduda aadressil sport@uss.ee. Ja kindlasti on oodatud ka ettepanekud selle kohta, milliseid spordiklubisid ja –baase võiks veel süsteemi lisada. Kõik need edastame operatiivselt SportID.ee-le. Rannahooaeg on kohe käes, nii et – kiiresti kõik sportima!

TALLINN

Tervise- ja Spordiklubi Arena

Arctic Sport Club Tallinn

Ujumine, vesiaeroobika, jõusaal

Arigato Spordiklubi

Jõusaal, fitness, võitluskunstid, tants

Aurea ajurveeda- ja massaažikeskus Massaaž, erinevad teraapiad

City Dance Studio

Tantsu- ja treeningtunnid naistele

Jõusaal, ujula, rühmatreeningud, squash

HIIUMAA Käina Ujula

Ujumine, sõudeergomeetrid

IDA-VIRUMAA Narva MyFitness

CitySpa

Jõusaal, rühmatreeningud

Euphoria Dance Studio

Jõusaal

Jõusaal, basseinid, spaahoolitsused Ladina-Ameerika tants, jooga

Fittest

Jõusaal, massaaž

Fitness 4U Sport Club Jõusaal, bassein

Kadrioru Tennisekeskus Tennis

Kalev Spa

Narva Spordikeskus JÕGEVAMAA Kuremaa Ujula

Ujumine, jõusaal

Spordiklubi Virtus Jõusaal, aeroobika

JÄRVAMAA

Ujumine, fitness

Lasnamäe Kergejõustikuhall

SA Paide Spordi- ja Tervisekeskus

Kergejõustikuareen, jõusaal

Ujumine, jõusaal

Veekeskus, jõusaal

Ujumine, vesiaeroobika, jõusaal

Meriton Spordiklubi MyFitness Tallinn

Jõusaal, treeningsaalid, Rocca al Mares ka ujula

Nõmme Ujula

Türi Ujula

LÄÄNEMAA Haapsalu Veekeskus

Ujumine

Ujumine, vesivõimlemine

Pirita Top Spa

Ujumine, vesiaeroobika

Pirita Top Tennisekeskus Tennis

Reval Sport

Haapsalu Wiedemanni Spordihoone Jõusaal

Haapsalu Spordikeskus Jõusaal

Haapsalu Universaalhall

Fitness

Scala Fitness Club Jõusaal, aeroobika

Sparta Spordiklubi

Jõusaal, pallimängud, võitluskunstid, erinevate alade rühmatreeningud

Tallinna Ashtanga Jooga Kool Jooga

Tallinna Spordihall

Tennis, sulgpall

LÄÄNE-VIRUMAA Aqva Spa

Ujumine, veekeskus, jõusaal

PÄRNUMAA Fitlife

Kergejõustikuareen, jõusaal

Rühmatreeningud

Jõusaal, rühmatreeningud

Jõusaal, rühmatreeningud

Ujumine, vesiaeroobika, jõusaal

Tennis, sulgpall, jõusaal

Tulbi Spordiklubi

MyFitness Pärnu

Õismäe ujula

Pärnu Tennisekeskus

Zelluloosi Spordiklubi

Fitness, sulgpall, lauatennis

RAPLAMAA Märjamaa Ujula

HARJUMAA

Ujumine, jõusaal

Keila Tervisekeskus

Ujumine, jõusaal

Laagri ujula

Ujumine, rühmatreening

Rae Valla Spordikeskus Ujumine, jõusaal

Tabasalu Spordikompleks

Ujumine, jõusaal, squash, lauatennis, sulgpall, rühmatreeningud

Trennielamus

Aeroobika/rasvapõletus, BodyPump, Pilates

Viimsi SPA

Ujula, jõusaal, rühmatreeningud

Viimsi Sport

Rühmatreeningud

Sadolin Spordihoone

Jõusaal, squash, sulgpall, lauatennis

SAAREMAA Fitlife Kuressaare

Rühmatreeningud

Kuressaare Gümnaasiumi Ujula Ujumine

VALGAMAA Kääriku Spordikeskus

Jõusaal, kergejõustikustaadion

Tehvandi Spordikeskus Kergejõustikuareen, jõusaal

VILJANDIMAA

TARTU Arctic Sport Tartu

Ujumine, jõusaal, rühmatreeningud

Eesti Maaülikooli Spordiklubi Jõusaal, rühmatreeningud

Fitlife Tartu Eeden Rühmatreeningud

Fitlife Tartu Tamme

MyFitness Viljandi

Jõusaal, rühmatreeningud

HOPE Spordiklubi Jõusaal, aeroobika

VÕRUMAA Võru Spordikeskus

Rühmatreeningud

Kergejõustikuareen, staadion, jõusaal, aeroobika

Jõusaal, rühmatreeningud

Ujula, vesiaeroobika

MyFitness Tartu Lõunakeskus

Toimetuse kontaktid:

USS Security Eesti AS Ravi 2 / Tatari 43 10134 Tallinn Tel: 6 191 980

NR 4 │ 3-2013 │ 8

Väimela Tervisekeskus

USS Press Nr. 4 märts 2013  

USS sise infoleht