ČUOVGAGOVVA: KAISA SIRÉN
njardeapmi”, spesiáladutki Rigel Kivi muitala varas
šaddovistegásat dodjet olahusaid. 2015 njukčamánu
bohtosiin.
eananspáppa čitnadioksidadoalu mánu gaskaárvu
Otsonageardi suddje ealániid beaivváža
manai badjel 400 ppm:a. Dat lea alimus lohku
vahátlaš ultravioleahttasuonjardeamis. Dan lassá-
maŋimus 800 000 jagi áigge. Dálkkádaga historjá
neapmi vuolleáibmogearddis lokte liekkasvuohta-
dovdojuvvo bures jiekŋagarrabohkamiid geažil.
diliid eanangierraga lahka. Dán dihte lea dehálaš
Dain čitnadioksidadoallu sáhttá mihtiduvvot jikŋii
mihtidit otsonadoalu sierra allodagain. Lullinanna-
fáŋgan báhcán jiekŋabulljarasain.
ma bajábeal otsonaráigi fuomášuvvui 1980-logus,
”Soađegilis áibmogearddi molsašuddamat
mii johttáhii viiddes otsonadutkanfierpmádaga lulli
leat mihtiduvvon spektromettariin jagi 2009 rájes.
ja davvi jorbalasbeliin.
Soađegili mihtidemiid vuođul čitnadioksida lea
Njukčamánu 2011 Soađegilis mihtiduvvui olahusasehis otsonageardi sulaid 20 kilometta-
lassánan sulaid 2.4 ppm:a jagis”, Kivi lohká. Ppm (parts per million) lea gorreovttadat, mii
ra allodaga áibmogearddis. Dat lei dušše sulaid
adnojuvvo govvidettiin sierra ávdnasiid doaluid
goalmmádas mánu gaskaárvvus. Maiddái eará
ovdamearkka dihte áimmus, eananvuođus ja čázis.
35