06.02.2015 - Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 6. veebruar 2015

TÜRI VALLA AJALEHT

1

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

6. veebruar 2015 nr 2 (830)

SÕNUMID

Oodatakse ettepanekuid Türi valla suurkujude jäädvustamiseks Türi vallas on elanud ja toimetanud terve hulk tublisid tegijaid väga erinevatest eluvaldkondadest. Mõni isik on teada-tuntud kõigile, mõne saavutused ja panus valla ajaloo- või kultuurilukku hakkab tasapisi tuhmuma. Teod ja saavutused aga tegelikult ju jäävad. Nii käivitaski Türi arengu sihtasutus koostöös Eesti Päevalehe ajakirjaniku Andres Eilartiga möödunud aasta keskel uue algatuse Türi vallast pärit suurkujude jäädvustamiseks ja tutvustamiseks.

Algselt koguti võimalikke tuntud nimesid ning koostati pikk ja põhjalik nimekiri, tegevusse sai kaasatud Türi muuseumi juhataja Erika Jaanhold. Sellest nimekirjast ei puudu ka tänapäevased tuntud tegijad, kuid esialgu otsustati keskenduda siiski mineviku nimedele.

Valiku üheks olulisemaks kriteeriumiks oli asjaolu, et suurkuju peaks olema teada ja tuntud ka laiemas mõistes, mitte olema tuttav ainult oma valdkonna inimestele.

Tänaseks on sellest pikast nimekirjast sõelale jäänud umbes 20 nime – näiteks Mats Tõnisson, Avelinius Tõnisson, Ferdinand Johann Wiedemann, Andreas Kurrikoff, August Liivik, Juhan Kaljaspoolik, Silver Anniko, Jaan Lintrop, Enn Vaigur, Erna Kaasik, Jaan Eilart, Johannes Võerhansu, Harald Nugiseks, Laupa mõisnik von Taube, August Rei, Hans Kalm, Jüri Vilms, Olaf Prinits, Toomas Lassmann ja Viktor Viilup.

Need on inimesed, keda on plaanis tutvustada esimeses Türi valla suurkujude trükises – loodetavasti laialdast huvi pakkuvas koguteoses. Kuid kindlasti oleks tore, kui osa neist suurkujudest (miks mitte ka mõni teine) oleks meie linnapildis nähtav või kuidagimoodi valla tegemistega seotud ka muul viisil.

Aga kuidas neid jäädvustada? Põnevate mõtete ja ideede osas soovib Türi arengu sihtasutus teha koostööd vallarahvaga. Ehk tekib lähitulevikus võimalusi mõni neist ideedest ka ellu viia?

Kõik ettepanekud ja mõtted Türi valla nimekate inimeste jäädvustamiseks on oodatud Türi arengu sihtasutuse e-posti aadressil tasa@ tyri.ee või kirjalikult aadressil Kohtu 2, Türi linn 72213, Türi vald.

Türi jäätmejaamas saab eterniiti tasuta ära anda Veebruari algusest peale saavad eraisikud Türi jäätmejaamas tasuta ära anda eterniiti. Väätsa prügila Türi jäätmejaama töötaja Ulvi Esko sõnul on vajadus selleks juba ammu olemas ja paljud jäätmejaama külastajad on selle võimaluse kohta küsinud. „Alates veebruarist on konteiner Türi jäätmejaamas kenasti olemas ja Türi valla elanikud saavad siin oma nõukaaegse katusekatte tasuta ära anda. Väätsa prügilasse viiduna maksab eterniidi äraandmine üle kuuekümne euro tonn.” ütles ta. ”Keskkonnainvesteeringute keskus rahastas Kesk-Eesti jäätmehoolduskeskuse projekti, mille raames võetakse Türi jäätmejaamas eraisikutelt eterniidijäätmeid vastu tasuta. Projekt kestab selle aasta detsembrini või kuni projektivahendeid jätkub. Türi jäätmejaam teenindab ainult Türi valla elanikke. Kõik jäätmetoojad registreeritakse,” lisas Kesk-Eesti jäätmehoolduskeskuse projektijuht Evelyn Jasson.

Valla talvemängud algavad pühapäeval Kabalas Tänavused mängud algavad 8. veebruaril kell 11 Kabalas lauamängudega. „Hetkel on kirjas viis küla seitsme võistkonnaga, aga kõik huvilised võivad meiega liituda ka pühapäeval Kabala spordihoones,” ütles korraldaja Mati Sadam.

Võistluste juhendiga saab tutvuda valla kodulehel ning lisainfot saab Türi spordiklubide liidust aadressil tyri.skl@neti.ee või telefonidel 384 7185, 525 0582.

tr

• Türi vallavolikogu jaanuari istung lk 2 • Politsei tegi Kabalas kokkuvõtteid lk 3 • Türi põhikooli liikumispidu: tasemel nagu alati lk 4

• Villi Vantsi: hingega kooli, südamega pallimängu juures lk 5 • Parimatest parimad said pärjatud 6–7 • Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 6. märtsil

Igal aastal annab jaanuarikuusse värvi ja särtsu Türi põhikooli liikumispidu. Nii oli see ka tänavu. Alati on huvitavad kavad, alati on saal pealtvaatajaid täis, tihti ei taha publik saali äragi mahtuda.

Teet Reier

Uus lasteaed alustas tööd 1. veebruaril 2015 alustas tööd Türi linna ja lähiümbruse lasteaedade ühinemisel moodustunud Türi lasteaed. Türi lasteaial on neli tegutsemiskohta: Lokuta lasteaed, Kesklinna lasteaed, Särevere lasteaed ja Türi-Alliku lasteaed. Ümberkorralduste käigus oleme proovinud nii vähe kui võimalik häirida rühmade igapäevatööd ning pigem seadnud ringi taustajõude, kelle tegevus aitab õpetajatel teha oma tööd parimal moel. Seni on olnud osas lasteaedadest probleemiks mõnede spetsialistide puudus, Türi lasteaias on need spetsialistid olemas. Juba oktoobrikuust töötab lasteaia kõikides tegutsemiskohtades logopeed, kes jagab oma tööaega vastavalt erinevate majade vajadustele. Praeguseks võib öelda, et selline töökorraldus on ennast õigustanud – ükski laps, kel logopeedi abi vaja, ei jää päris tähelepanuta ning koostöös rühmaõpetajate ja vanematega on võimalik arendada iga last tema individuaalsetest vajadustest lähtuvalt.

Veebruarist töötab Türi

lasteaias ka üks täiskoormusega tervishoiutöötaja. Tema ülesandeks on jälgida, et laste õppe- ja kasvukeskkond vastaks kõikides majades tervisekaitse nõuetele ning kõik tegevused lasteaias oleksid laste tervise edendamise huvides.

Tervishoiutöötaja teeb tihedat koostööd õppealajuhatajate ja õpetajatega, jälgib laste tervist, korraldab regulaarset kontrolli, vestleb lastega tervise- ning hügieeniteemadel ning vajadusel nõustab lapsevanemaid.

Lisaks väga asjatundlikule, toimekale ja tublile Kesklinna lasteaia õppealajuhatajale liitub Türi lasteaia perega veel üks õppealajuhataja, kes hakkab arendama Särevere lasteaia, Lokuta lasteaia ja Türi-Alliku lasteaia õppe- ja kasvatustegevust. Loomulikult teevad õppealajuhatajad omavahel tihedat koostööd ning nende ühine tegevus peaks tagama kõikide tegutsemiskohtade õppe- ja kasvatustegevuse kõrge kvaliteedi.

Kõik, mis puudutab lastevanemate suhtlust lasteaiaga, jääb esialgu samaks: alles jäävad kõikide majade kodulehed, e-pos-

kommentaar

Aime Roosioja

Türi vallavalitsuse finantsjuht

Vallavalitsus loodab, et ühine lasteaed Türi linnas ja selle lähiümbruses aitab kaasa spetsialistide leidmisele, kellest me puudust oleme tundnud. Heaks näiteks on logopeed, kes ühendlasteaias hetkel juba olemas on. Kindlasti on palju tööd vaja teha asutuse juhil, et neljas erinevas majas töötavad inimesed ühiseks kollektiiviks muuta.

Numbrilise poole pealt on ühendasutuse eelarve umbes 20 000 euro võrra väiksem, kuid milliseks see lõpuks kujuneb, saab öelda alles siis, kui üks aasta on edukalt tegutsetud. Vallavalitsuse poolt soovime lasteaia kollektiivile jõudu ja jaksu ning toredat koostööd. ti aadressid, telefoninumbrid, ELIIS (lasteaedade internetipõhine infosüsteem) nendes majades, kus seda ennegi kasutati.

Kesklinna lasteaias toimub küll rühmadesse ühendamine alates kella kaheksast, enne seda võib ühendust võtta rühma õpetajatega või direktoriga. Lasteaia juriidiline aadress on Tehnika tänav 12, Türi linn, Türi vald, postiindeks 72213. Siiski jõuavad kenasti kohale ka kõik need kirjad, mis saadetakse erinevate tegutsemiskohtade aadressidel. Üldine e-posti aadress on tyri. lasteaed@tyri.ee, infotelefon

387 8737, sellel numbril vastab teile Türi lasteaia sekretär. Direktoriga saab ühendust e-posti aadressil sirle.votti@tyri.ee või telefonitsi numbril 5648 7855.

Lapse lasteaia järjekorda panemiseks tuleb ühendust võtta direktoriga, kuid ka kõikides tegutsemiskohtades on olemas lasteaia järjekorda registreerimise taotluse vormid. Lasteaia kontaktandmed ja muu vajalik info on leitav Türi valla kodulehelt ning tegutsemiskohtade kodulehtedelt.

Sirle Võtti

Türi lasteaia direktor

TÜRI RAHVALEHT 6. veebruar 2015

2

arvamus / uudised Kindlalt edasi või ebakindlalt tagasi Ei saa üle ega ümber. Valimistest nimelt. Saan aru neist, kes sellest juba parasjagu tüdinenud on. Topitakse seda head ja paremat nii suu kui kirjasõna kaudu. Ega valija pole kummist, aga eestlasel on pikk kannatus. Kirume, mis me kirume, aga iga kord on tulemused samad. See saab tähendada seda, et regulaarselt käivad valimas ühed ja samad inimesed.

Eelistused üldiselt aastatega muutunud ei ole, vahest mingi kümnendik on neid, kes lasevad ennast mõnel uuel tegijal ära rääkida. Võibolla laseks ka, aga sellega on selline kurb lugu, et meil on uued ja kõlava nimega erakonnad. Kui nende nimekirju uurida, siis on raskusi sealt mõne tuttava nime leidmisega. Rääkimata siis sellest, et ega järvakas ikka mulki ei vali ja vastupidi.

Aastatega on mahenenud ka valimisloosungid ja eks head mõtted saavad ka ükskord otsa. Isamaaliidu kunagine loosung „Plats puhtaks” oli ikka üsna radikaalne. Nüüd kipume teisiti tegema, Eesti asja ajama või kindlalt edasi rühkima. Nii kuidas kellelgi tahtmist.

Veel üks mõte valimistest. See on tore aeg ka selle poolest, et kõiksugu nänni jagatakse, kotid, tikud, helkurid on selline laiemaltlevinud kraam. Uus tulija peab leppima väikese tikutoosiga, kogenud poliitik saab endale suuremat lubada.

Türi vibukooli noored võistlesid hiljuti Prantsusmaal. Üks vibuneiu, kellele meeldib Reformierakonna sportlik loosung „Kindlalt edasi“, tahtis kangesti endale sama kirjaga kollast kotti.

Saatiski siis oma palve peaministrile ja üllatus-üllatus – peagi oli kott kohal ja mitte ainult kott, vaid ikka koos kommidega. Küsija suu pihta ei lööda, ütleb vanasõna. Vähemalt enne valimisi mitte.

teet reier

klõps

Uskumatult ilus lugu juhtus Türi põhikooli töötaja Anne kodus, kui jaanuari alguses tuppa vaasi toodud sirel ootamatult õide puhkes. „Olen ka varasematel aastatel proovinud, aga õitsema pole sirelioksad enne läinud. Nüüd selline meeldiv üllatus. Tore, et õied said ka pildile ja seda rõõmu saab ajalehe vahendusel teistegagi jagada.“ Erakogu

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Tallinnas Türi asja ajamas Peagi valime endale uue esinduskogu. Olen kaheksa aastat olnud teie esindajaks Toompeal, viimasel ajal ainus Järvamaal elav saadik. Kahjuks on kujunenud nii, et suurima häältearvu on saanud just Tallinnast siia „komandeeritud“ kandidaadid. Kindlasti on nad tublid poliitikud, kuid Järvamaa ja Türi valla huve oskavad paremini kaitsta siiski kohalikud inimesed.

Rahvasaadik peab ühelt poolt nägema suurt pilti ja oskama seadustesse kirjutada reegleid, mis sobivad terve Eesti jaoks. Teisalt teame, et saatan peitub detailides. On vaja, et parlamendi liikmed tunnevad

hästi elu Tallinnast kaugemal ja ka väljaspool maakonnakeskusi ning oskavad neid erisusi sisse kirjutada seadusandlikesse aktidesse. Näiteks on mõnelgi korral tulnud meelde tuletada, et maakonnakeskuste kõrval peavad ka teised linnad olema linnadele eraldatavast rahast abikõlblikud, kui jagatakse näiteks Euroopa Liidu toetusi. Või et kahe linnaga maakondades peavad keskusteenused olema kättesaadavad mõlemas linnas. Olen tänulik Türi vallavalitsuse ametnikele, kes on suutelised seaduseelnõusid analüüsima ja muudatuste tegemisel nõu andma. Mitte kõigis omavalitsustes ei ole nii

pädevaid ametnikke.

Teine piirkonna vajadusi arvestav tegevus on investeeringuteks vajaliku raha otsimine. Kohalike vajaduste tundmine ja pidev infovahetus on loomulik tegevus ringkonnast valitud saadikule.

Mul on hea meel, et olen sellega saanud Türi inimeste tublile tööle kaasa aidata ning mitmed suured projektid on teostamisel.

Summaliselt küll hoopis tagasihoidlikum, aga kõige konkreetsem on riigikogu fraktsioonide ettepanekul valdadele suunatud täiendav riigi raha. Viimase kolme aastaga on IRLi fraktsiooni ettepanekute alusel jõudnud Türi valda 239 000 eurot. Refor-

mierakonna fraktsioon on kolme aastaga Türi valla heaks suunanud 24 500 ja sotsiaaldemokraadid 15 000 eurot. Tallinnast vaadates võivad need tunduda tühiste ja ebavajalike eraldistena, kuid arvan, et iga seaduslik kohalikku elu parandav samm on piirkonnale oluline.

Loodan, et Türi valla kodanikud on otsustajad. See tähendab, et nad ei jäta riigikogu liikmete valimist teiste hooleks, vaid teevad 1. märtsil oma valiku. Suur tänu Türi valla elanikele senise tugeva toetuse ning hea koostöö eest!

Kaia Iva

riigikogu liige

Vallavolikogu jaanuari istungil: Türi vallavolikogu 29. jaanuari 2015. aasta istungil kuulas vallavolikogu ära volikogu alaliste komisjonide töö kokkuvõtte ning võttis vastu järgmised otsused: 1) tunnistas revisjonikomisjoni kontrolli tulemusena ja revisjonikomisjoni ettepaneku alusel Türi valla eelarvest tegevustoetuste maksmise nõuetekohaseks ja heaks; 2) kinnitas 1. märtsil 2015 toimuvaks riigikogu valimiseks Türi valla territooriumil moodustatud viie valimisjaoskonna jaoskonnakomisjonide koosseisud ja komisjonide esimehed.

Türi valla valimisjaoskonna nr 1 (asukoht Türi ühisgümnaasium) komisjon on üheksaliikmeline ning komisjoni esimees Urmas Saluste; valimisjaoskonna nr 2 (asukoht Türi kultuurikeskuse Türi kultuurimaja) komisjon on üheksaliikmeline ning jaoskonnakomisjoni esimees Piret Taube; valimisjaoskonna nr 3 (asukoht Järvamaa kutsehariduskeskuse Särevere õppehoone) jaoskond on kuueliikmeline ning esimees Marike Reedla; valimisjaoskonna nr 4 (asukoht

Türi kultuurikeskuse Oisu rahvamaja) komisjon on kuueliikmeline ning esimees Jaanus Roosileht; valimisjaoskonna nr 5 (asukoht Türi kultuurikeskuse Kabala rahvamaja) komisjon on kuueliikmeline ning esimees Signe Tõõtsu. Igale komisjonile kinnitati ka kaks asendusliiget; 3) otsustas seada Türi vallale kuuluvale kinnisasjale (aadress Türi vald, Türi-Alliku küla, Keskuse) Elektrilevi OÜ kasuks tähtajatult isikliku kasutusõiguse. Isiklik kasutusõigus seatakse avalikes huvides elektripaigaldise (tehnovõrgu) ehitamiseks, omamiseks, majandamiseks ja likvideerimiseks; 4) andis keskkonnaametile nõusoleku OÜle Mateko geoloogilise uuringu loa väljastamiseks. Vastavalt keskkonnaameti koostatud eelnõule väljastatakse geoloogilise uuringu luba tarbevaru uuringuteks Änari II uuringuruumile, mille teenindusala paikneb Järva maakonnas Türi vallas Änari külas Nõosauna maaüksustel; 5) muutis Türi vallavolikogu kultuuri- ja spordikomisjoni

koosseisu, arvates Maarja Holteri komisjoni koosseisust välja ning Esta Saksa komisjoni koosseisu; 6) lähtudes asjaolust, et 1. veebruarist 2015 liidetakse Kesklinna lasteaed, Särevere lasteaed Kurepesa ja Türi-Alliku lasteaed Lokuta lasteaiaga; asutuste liitmise tulemusena Kesklinna lasteaia, Särevere lasteaia Kurepesa ja Türi-Alliku lasteaia tegevus lõpetatakse ning tegevust jätkab üks Türi vallavalitsuse hallatav asutus Lokuta lasteaed, mille nimeks alates 1. veebruarist 2015 on Türi lasteaed, otsustas volikogu anda kinnisasjad ja põhivara, mis olid asutuste, mille tegevus 1. veebruarist 2015 lõppes, üle Türi lasteaiale; 7) volikogu valis Türi vallast Pärnu maakohtu rahvakohtuniku kandidaadiks Ellu Rusi; Lisaks eelnimetatud otsustele võttis Türi vallavolikogu vastu määruse Türi vallavolikogu 26. mai 2010 määruse nr 23 “Türi Noortekeskuse põhimäärus“ muutmiseks. Vallavolikogu muutis Türi noortekeskuse põhimääruse § 14 lõiget 7 ning määras, et Türi noortekeskuse

nõukogu koosolekud peavad toimuma vähemalt kahel korral aastas. Eelnevalt oli nõukogul kohustus koguneda vähemalt neli korda aastas.

Vallavolikogu menetles teisel lugemisel Türi valla 2015. aasta eelarvet. Volikogu arutas vallavolikogu komisjonidest, vallavalitsuselt ja avalikkuselt eelarve muutmiseks esitatud ettepanekuid. Vallaeelarve teine lugemine katkestati, et vastuvõetud muudatused määruse eelnõusse vormistada ja parandada muudatustest tulenevalt eelarve seletuskirja.

Vallavolikogu kuulas informatsioonina ära ametiasutuse rahandusosakonna juhataja ning vallavalitsuse liikme Aime Roosioja ettekande Türi valla 2014. aasta eelarve esialgse täitmise kohta ning ametiasutuse majandusosakonna juhataja ja asevallavanema Urmas Kupu informatsiooni Türi linnas Mäekalda tänava pikendamisest Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteeni.

Vallavolikogu järgmine istung toimub 26. veebruaril 2015.

TÜRI RAHVALEHT 6. veebruar 2015

3

uudised Aedlinna kohvikute päev Korraldajad soovivad, et 2. juulil tegutseksid kohvikud, mis alustavad kell 12 ja kell 17. Kui kaua soovitakse avatud olla, on igaühe valik. Varasem kogemus on näidanud, et soovitakse süüa lõuna- ja õhtusööke ning muul ajal kergemalt einestada ja mõnusalt kohvikus aega veeta.

Mõelge, mida head ja paremat võiksite külalistele pakkuda.

Palume tegutsemissoovist teada anda 25. veebruariks 2015 e-posti aadressil kevadpealinn@ tyri.ee 4. märtsil kell 17.30 saame Türi kultuurikeskuses kokku, et kuulata eelmiste aastate kogemusi, tutvustada ja arendada ideid ning arutada läbi päeva korralduslikud küsimused.

Omanäolise kohviku ideid on aega genereerida ning edastada korraldajatele aprillikuu alguseni. Seejärel koostame päeva reklaamid ja asume tutvustama kõiki kohvikuid.

Oisus valitakse alevikuvanemat 13. veebruaril oodatakse oisulasi kell 19 kohalikku rahvamajja alevikuvanema valimistele. Korraldajate sõnul on kõik oodatud aktiivselt kaasa lööma ja arvamust avaldama.

tr

Politsei tegi Kabalas kokkuvõtteid 30. jaanuaril kohtusid Kabala rahvamajas Järvamaa politseijuhid Türi ja Imavere vallavalitsuste esindajatega, et teha kokkuvõtteid möödunud aastast ja selgitada muudatusi kohalikus politseitöös.

Teet Reier

Türile plaanitakse võidutule altarit Ajaloost on teada, et eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel rajati Eestis mitmetes paikades lipuväljakuid ja võidutule altareid. Türi võidutule altar rajati 1936. aastal kiriku parki.

Vallavalitsuse arendusjuhi Üllar Vahtramäe sõnul on võidutule altari taastamine olnud viimastel aastatel Türi valla arengukavas ning Kaitseliidu Türi malevkond on seda ideed aktiivselt toetamas. „Plaanis on Türi võidutule altar taasavada 23. juuniks. Esialgseks asukohaks on pakutud Türi kultuurikeskuse esist ala, kuna seal on olemas juba lipuväljak ja lihtsate väärtuste monument,” lisas Vahtramäe. „Kui kellelgi on hea idee, siis on see teretulnud,” täpsustas ta.

Ettepanekud altari võimaliku kuju ja materjali kohta (nii kirjelduse kui joonistena) on oodatud Türi vallavalitsuse aadressil Kohtu 2, Türi linn või e-posti aadressil Yllar.Vahtramae@tyri.ee kuni 15. veebruarini 2015.

TR

teet.reier@tyri.ee

Kui eelmisel kevadel võisid vallakodanikud rõõmustada uudise üle, et Türi vallas on töös kaks konstaablit, siis alates mullu esimesest oktoobrist kaotati järjekordse reformi tulemusena Türilt konstaablipunkt ning Türi ja Imavere valda jäi teenindama piirkonnapolitseinik Alo Allemann, kelle tööruum asub vallamajas.

Eelmise aasta korrarikkumiste statistikat käsitles vabariigi ja maakonna lõikes Paide politseijaoskonna juht Margus Toomsalu, kes tõdes, et KeskEestis on jätkuvalt turvaline elukeskkond. „Vaatamata viimasel ajal tehtud ümberkorraldustele struktuuris on hea meel tõdeda, et politseinikke pole seejuures vähemaks jäänud.

LUGEJA KIRJUTAB Kabala rahvamajas tehti kokkuvõtteid Järvamaa politseitööst.

Teet Reier

See, et maakonnas on võrreldes 2013. aastaga kasvanud narkokuritegude arv, näitab, et valdkonnas on tehtud head tööd ning ühe kurjategija arvele võib langeda kümneid episoode,” ütles Toomsalu.

Türi ja Imavere vallas toimunust tegi ülevaate piirkonnapolitseinik Alo Allemann. „Ka kohalikku statistikat kergitas too lahendatud narkokaubanduse juhtum. Üldiselt on olukord stabiilne, eelmisel aastal ei toimunud ühtegi hukkunuga liiklusõnnetust ega pandud toime ainsatki tapmist,” selgitas Allemann.

341

Piirkonnapolitseiniku uuenenud roll tähendab Allemanni sõnul tihedamat koostööd kohalike omavalitsustega, koolide, sotsiaal- ja lastekaitsetöötajatega. „Rõhku tuleb panna ka koostöövõrgustike loomisele ning loomulikult ennetustegevusele haridusasutustes,” lisas ta.

Peale kuulatud ettekandeid said kõik osaleda töörühmades, kus pandi kirja erinevaid ettepanekuid selle kohta, kuidas saab politsei meie elukeskkonda turvalisemaks muuta, mida me saame selleks ise ära teha ja kuidas aidata erinevate riskigruppide inimesi.

Rahvalehe toimetusele laekus Türi linnakodaniku kiri, kus ta tõi välja probleemi, et paljud kaheksakümneaastased ja vanemad inimesed ei teagi, et neil on õigus vallalt saada sünnipäevatoetust 32 eurot aastas.

Peeter Kruusement

Türi vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja

Türi vallavalitsuse sotsiaalosakond maksab vastavalt Türi vallavolikogu 28. märtsi 2012 määrusele nr 11 „Türi valla eelarvest sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise ning sotsiaalteenuste eest tasumise kord” § 6 avalduse alusel valla eakatele isiku 80. ja 85. sünnipäeva puhul ning alates 90. eluaastast iga järgneva sünnipäeva puhul toetust 32 eurot. Avaldus tuleb esitada kolme kuu jooksul isiku sünnipäevast arvates. Toetusraha kantakse taotleja pangakontole, taotleja avalduse alusel tema poolt märgitud isiku pangakontole või makstakse taotlejale ametiasutuse kassast sularahas.

Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja avalduste vormid on kättesaadavad Türi valla koduleheküljelt aadressil www.tyri.ee rubriigis “Sotsiaal, tervishoid” või vallavalitsuse infolauast. Eaka kutsel aitab kodus avaldust täita sotsiaaltööspetsialist

TÜRI RAHVALEHT 6. veebruar 2015

4

haridus

Türi põhikooli liikumispidu: tasemel nagu alati 9. veebruaril kell 14.30–16.30 toimub Türi kultuurikeskuses Eesti-Soome jalatsivabriku naturaalnahast sügis- ja talvejalatsite müük.

Talvesaapad lambavilla voodriga.

odsad Väga so ! hinnad

Kuuluta ja reklaami Türi Rahvalehes

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

Türi Ühisgümnaasiumi infopäev „ÜKS PÄEV GÜMNAASIUMIS“ 26. veebruaril kell 8-13

Türi Ühisgümnaasium ootab külla tublisid üheksandikke, kel on mõttes jätkata õpinguid gümnaasiumis.

Pakume võimalust: • osaleda aktiivselt tundides;

• kuulata põnevat aulaloengut;

• tutvuda õppimisvõimaluste ja õppekeskkonnaga;

• saada osa tavapärasest koolipäevast gümnaasiumis.

Osalemiseks on vajalik eelregistreerimine hiljemalt 10. veebruariks e-posti aadressil maili.roosme@tyriyg.tyri.ee

••••••••••••••• Sisseastumiskatsed kunsti-, rakendus- ja loodus-reaalsuunda on võimalik sooritada kevadisel koolivaheajal, 17.–18. märtsil kell 10–13. Tule endale sobival ajal.

Kandidaadid teevad testi matemaatikas, eesti keeles ja valitud võõrkeeles, seejärel toimub vestlus (kokku kestab 1,5 tundi). Neljadele-viitele õppijad on põhiainete testist vabastatud.

Täpsem info sisseastumise kohta ilmub kooli kodulehel www.tyriyg.tyri.ee

22. jaanuaril kell 17 olid Türi kultuurikeskuse uksed avatud kõigile, kes soovisid osa saada Türi põhikooli liikumispeost. Õpilased olid elevil ja sees oli väike lavanärv. Pärast mitut nädalat rasket trenni, tuhandeid kulutatud kaloreid ja sadu liitreid vett olid õpilased lavakardinate taga, et kohe-kohe lavale astuda ja oma oskusi näidata.

Kokku esitati 21 kava. Üle lavalaudade tantsis rohkem kui 300 õpilast ning saal oli pealtvaatajaid täis.

Laval hüppasid ringi vahvad jänesed, peeti karujahti, kollased rõngad keerlesid nagu ehtsad päikeserattad. Omavahel rivaalitsesid headus ja kurjus, tantsiti Aafrika ja India tantse. Kikilipsuga nägid šikid välja nii poisid kui tüdrukud, tehti vahvaid akrobaatilisi numbreid, huvitavaid kujundeid ja lõpplahendusi.

Meie kooli õpetajad tõid väikese meenutuse minevikust. Lava vallutasid tutimütsid, sallid, kindad, suusakepid, sest „Suusabaasis oli tantsupidu“.

Sel ajal, kui žürii otsuseid te-

Tulemused on järgmised: I kooliaste: I koht 3.c klass „Karutants“.

Juhendaja Merle Vantsi II koht 2.c klass „Headus ja kurjus“. Juhendaja Marju Mei III koht 3.a klass „Päikeseratas“. Juhendaja Merle Vantsi

Esimeses kooliastmes pälvis esikoha 3.c klassi energiline “Karutants”. gi, esinesid Türi kultuurikeskuse show-tantsugrupp, Türi noortekeskuse breiktantsijad Complete Crew ja Türi põhikooli rahvatantsijad. Žüriisse kuulusid inimesed, kes rohkemal või vähemal määral muusika ja tantsuga kokkupuuteid omavad: Türi põhikooli direktor Ervin Jürisoo, Kesk-Ees-

Teet Reier

ti noorsootöö keskuse juhataja Kati Nõlvak ja rahvatantsujuhendaja Annely Läänesaar.

Otsus ei olnud kerge. Loomulikult oli oluline lavaline liikumine, kava ülesehitus, muusika valik, kuid peamiselt sai määravaks lavalt tulev emotsioon ja kuivõrd lapsed ise esinemist nautisid.

II kooliaste: I koht 5.b klass „Kikilips“.

Juhendajad Lisette Taube ja Ines Altsivanovitš II koht 6.b klass „If you wanna do it, do it now“. Juhendajad Maria-Eliisabet Avamere ja Eliise Zeemann III koht 4.c klass „17 mustvalges“. Ühiskava III kooliaste: I koht 9.a klass „Slaavid laval“. Ühiskava II koht 9.b klass „Viimane tants“. Juhendajad Õnnela Link ja Kristin Kaldasaun III koht 8.b klass „8b“. Ühiskava Täname kõiki osalejaid ja pealtvaatajaid.

Merit Puna

Türi põhikooli huvijuht

Olümpiaadide hooaeg algas Türi ühisgümnaasiumile edukalt Iga-aastased maakondlikud aineolümpiaadid algasid juba detsembrikuus ning tänaseks on meil ette näidata mitmed väga head tulemused. Traditsiooniliselt on Türi ühisgümnaasium olümpiaadidel esindatud rohkearvuliselt, sellega eristume paljudest teistest gümnaasiumitest.

Meid rõõmustab õpilaste soov ja valmisolek end proovile panna.

Saksa keeles tõid Raimond Lai ja Taavi Rudi TÜGile kaksikvõidu. Seekord jäi peale 11. klassis õppiv Raimond, edestades abiturient Taavit ühe punktiga.

Raimond on olnud edukas mitmel alal ning ta oli sel õppeaastal

Vali IRL-i maksureform!

Muudame tulumaksu reegleid nii, et kuni 500 eurot teeniv töötaja on tulumaksust vabastatud ning 500-846 eurot teenival töötajal on senisest suurem maksuvaba tulu.

Samuti vabastame kuni 500 euro suuruse pensioni tulumaksust.

Küsime. Kui suur on 500 eurose palga saaja võit tänu tulumaksuvabastusele ühes aastas? a) 350 eurot b) 540 eurot c) 830 eurot vaata www.maksureform.ee Vali välja õige vastusevariant ja saada aadressile Paldiski mnt 13, Tallinn märgusõnaga JÄRVAMAA või e-postile: jarvamaa.vastus@irl.ee hiljemalt 1. märtsiks.

Õigesti vastanute vahel loositakse välja meeneid ja üks reis Brüsselisse.

Järva maavalitsuse andeka õpilase stipendiumi nominent.

Inglise keele olümpiaadil oli parim meie kooli abiturient Carl Robert Sookael. Eraldi esiletõstmist väärib kindlasti ka 10. klassi õpilase Johanna Mückeri tulemus – võisteldes endast vanemate õpilastega, saavutas ta kõrge viienda koha.

Geograafiaolümpiaadile oli koolis sedavõrd palju soovijaid, et korraldasime eelnevalt koolivooru. Seitse parimat esindasid Türi ühisgümnaasiumi maakonnas. Ülinapilt (0,57 punktiga) jäi teisele kohale Karoliina Kurvits, jättes kolmandaks kooli-

vend Karl-Hans Aasavelti.

Keemiaolümpiaadil oli meie õpilastele konkurentsi pakkujaid eriti vähe. Meie tublid kümnendikud – Jürgen Vahter, Reigo Tirmaste ja Jürjo Eibak – tõid ära kolmikvõidu. Kaksikvõidu eest 11. klasside arvestuses hoolitsesid Selena Jõesuu ja Kaarel Eensoo.

Esmakordselt osalesid meie õpilased riigikohtu kaasuskonkursil. Eesti kõrgeima kohtu asutamise 95. aastapäevale pühendatud õigusvõistlusel saavutas 11. klasside õpilaste tihedas konkurentsis I koha Indra Rüüt.

Silmapaistva loomingulise

saavutusega rõõmustas meid kõiki Elina Pent – tema moekollektsioon jõudis ainsa Järvamaa esindajana MoeP.A.R.K. finaali.

Headele saavutustele eelneb pühendunud koostöö õpilaste ja õpetajate vahel. Oleme uhked oma õpilaste üle ning ütleme aitäh õpetajatele – Leelo Kivirannale, Reet Pärnale, Aet Sarvele, Mariliis Arenile, Sirje Haavale, Rutt Oleskile ja Ellu Rusile!

Esimene poolaasta on lõppenud, teine poolaasta toob kaasa juba uued olümpiaadid ja konkursid.

Ellu Rusi

Türi ühisgümnaasiumi direktor

TÜRI RAHVALEHT 6. veebruar 2015

5

persoon

Villi Vantsi: hingega kooli, südamega pallimängu juures Tänavusel Järvamaa kultuuri- ja spordipreemiate jagamisel hõigati Villi Vantsi nimi poodiumilt maha lausa mitmel korral. Esiteks pälvis ta Järvamaa spordielu edendaja preemia, teiseks sai Villi treenitav Paide-Türi-Väätsa võrkpallimeeskond tunnustuse lausa kahes kategoorias ja kolmandaks pälvis Villi abikaasa Merle parima naisveterani preemia.

Teet Reier

teet.reier@tyri.ee

Hetkel peab Villi kehalise kasvatuse õpetaja ametit Türi põhikoolis. Kui tunnid läbi, saab törtsu puhata, siis tuleb sammud seada Türi linna võimlasse, kus ootavad juhendamist noored pallipoisid, -tüdrukud. Klubide treenimiseks tuleb vähemalt korra nädalas ka pealinna sõita. Klubisid on Villi kantseldada kaks: Paide-Türi-Väätsa meeskond ja Paide võrkpalliklubi.

Võrkpall oli koolis popp Päritolult on Villi Paide poiss Vallimäe-taguselt Parkali tänavalt. „Ega lapsepõlves polnud mahti toas istuda. Suvel ja talvel möödus enamik koolivabast ajast õues. Talvel olid Vallimäel ja selle ümbruses suusarajad ja laskumisnõlvad, igal neist oma nimi: surmakas, keerukas, titekas jne,” meenutab Villi. „Pärastpoole, kooliajal tuli muidugi pallimäng. Võrkpall oli Paides popp, need kes tahtsid korvpalli mängida, pidid Türil trennis käima.” ”Eks sõltus paljugi juhendajast. Kooliajal oli meil energiline treener, selline rahmeldaja. Laupäeval, kui koolis oli neli tundi, läksime pärast veel võrkpallitrenni. See polnud aga tavaline harjutamine, vaid hoopiski teooria.

Mäletan, et pidin mingist venekeelsest spordiajakirjast tõlkima loo võrkpallist. Sain keelest küll päris hästi aru, aga keerukaks tegid loo terminid. Nii pidin tõlkimisega kaks-kolm päeva vaeva nägema.” „Keskkooli lõpetamisel oli selge, et tahan võrkpalliga jätkata. Siis oli kaks võimalust: kas minna pedagoogilisse instituuti või Tartu ülikooli. Mõte õpetajaks saamisest tollal mulle üldse ei meeldinud, treeneriks saamisest aga küll. Öeldi, et ülikooli on raske sisse saada. Mina seda ei uskunud ja läksin eksameid tegema.” ”Tollal juhtis kehakultuuri kateedrit Ilmar Kullam. Tegin siis erialaeksami, milleks selline pallimänguoskuse kontroll, ja läksin järgmist eksamit tegema, milleks oli vist füüsika. Eksamineerija ütleb mulle, et ma olevat ju see, kes erialaeksamil läbi kuk-

Villi Vantsi Sündinud 15. novembril 1959 Paides Õppis Paide 1. keskkoolis, mille lõpetas 1978 1978–1980 Paide rajooni sidesõlm 1980–1982 Nõukogude armee 1982–1987 Tartu ülikool 1985–1987 Tartu linna laste ja noorte spordikool, võrkpallitreener 1987–1990 Paide rajooni laste ja noorte spordikool, võrkpallitreener 1990–1994 Järvamaa spordikool, võrkpallitreener 1994–1995 Paide spordikool, võrkpallitreener 1995–1998 Türi linna ME Tervis, võrkpallitreener 1998– Türi spordiklubide liit, võrkpallitreener 2009–2011 Türi gümnaasium, kehalise kasvatuse õpetaja 2011– Türi põhikool, kehalise kasvatuse õpetaja 1991–2011 erinevate Eesti noorte ja juunioride koondiste pea- ja abitreener Aasta parim võrkpallitreener 1998 ja 1999.

Treenerina mitmekordne Eesti noortemeister ja karikavõitja.

Järvamaa spordielu edendaja preemia 2014.

Abielus, 3 täiskasvanud last.

kus. Mina vastu, et ei ole, aga ta otsis eksamilehe välja ja nii oligi.

Hakkasin otsima siis neid, kes eksamilehele alla kirjutanud, et teada saada, milles asi.

Lõpuks suutsin tabada allkirja andnud suusatreeneri. Tema ütles, et andis allkirja, rohkem ei tea midagi, pärast aga poetas, et noh, kui ma Eestis ikka kümne parema hulgas ei ole, siis ülikooli ei taheta.” „Samas juhtusin nägema, kuidas üks Nõukogude Liidu noortekoondise kandidaat katsetel lihtsalt lollitas ja vastu võeti.

Tõsi, kui ma peale sõjaväge kooli tagasi jõudsin, siis oli tema sealt juba läinud.” „Ega mul ei jäänudki muud üle, kui kaheks aastaks Vene kroonusse kobida, olin Arhangelskis Valge mere ääres. Külma oli talvel nelikümmend kraadi, aga meie kakskümmend on tunduvalt hullem kui sealne kuiv külm. Kodus tagasi, läksin ülikooli nullkursusele, selle lõpetamisel olingi päris koolis sees.” ”Tudengielu oli töine ja lõbus. Sain õppimise kõrvalt spordikooli tööle ja juhendasin ka ülikooli võrkpallimeeskonda, nii polnud elul materiaalselt väga viga. Oma lisa andsid ka erinevad treeninglaagrid, seal jagati toidutalonge piisavalt heldelt, need, mis üle jäid, sai pärast väikese vahetasu eest rahaks vahetada. Abikaasa Merlega käisime ühel kursusel, abiellusime, kolmandal kursusel sündis esimene poeg.”

Kuus tuba kahe peale Tollel ajal toimis Villi sõnul veel suunamissüsteem. „Peale kooli lõpetamist oli kohustus kolm aastast ühel kohal töötada.

Kuna oli juba Gorbatšovi sula ja perestroika, õnnestus mul ka ülikooli lõpus toimuvast sõjalisest laagrist, mille tulemusena said tudengitest ohvitserid, kõrvale hiilida. Tavaliselt anti diplomid lõpetajatele kätte ühispiltide ajaks, pärast korjati jälle ära ja tagasi said siis, kui sõjaline laager läbi.

Mina aga ei andnud tunnistust tagasi ja veetsin rahulikult suve.

Kord Pärnu rannas olles kohtasin üht õppejõudu, kes päris, miks mind sõjakomissariaat taga otsib. Vastasin, et ei tea. Ta ütles, et tema ei tea ka ja lisas naljaga pooleks, et pätt olen,” räägib Villi.

„Suunamisega läks mul kenasti, sain Türile kolmetoalise korteri ja tööle Paide spordikooli, mille võrkpallitreeningud toimusid Türil. Lisaks sain töökoha Aravete kolhoosi, mis tähendas, et pidin nende ridades kuni kümmekond korda aastas võistlemas käima. Selle eest maksti viiskümmend rubla ja seda sain ikka hulga aastaid, kuni kolhoos lõpuks lagunes.” „Suunamisega oli huvitav asi, et pidin saama Türile kolmetoalise korteri. Merle, kes suunati Särevere spordikooli, pidi saama omakorda kolmetoalise korteri Säreverre. Atko Viru oli siis Merle käest küsinud, kas me hakkame elama kuuetoalises korteris. Et tema pole enne sel-

list asja kuulnud, et mõlemad suunatavad saavad korteri, kuigi nad on üks pere.” „Ega selle korteriga kõige libedamalt ka ei läinud. Spordikooli direktor Tiit Aasma kutsus mind enda juurde ja rääkis, et korterikomisjonis nuriseti, et tuleb noor spetsialist ja kohe antakse korter, mõni teine teenekam inimene on aga juba kümme aastat järjekorras oodanud.

Et leppigu ma kahetoalisega.”

Õpetajaamet meeldib Eks ma vist oleksingi leppinud, kui poleks olnud isa, kes seda juttu kuuldes ütles, et näe, tema on terve elu kahetoalises elanud ja kui ma selle vastu võtan, jäängi sinna. Ütlesin siis

Aasmale, et suunamises oli lubatud kolmene, olgu siis olla, muidu lähen mujale. Nii ma ta saingi.” „Neid asutusi, kus olen tööd teinud, on erinevate nimedega.

Spordikool ju kadus ühel hetkel ära. Ja siis tuli Veiko Valang jutuga, et kooli on õpetajat vaja. Kuna pidime seda kohta kahekesi täitma, tähendas see vähemat koormust ja kuna hommikupoolikud olid niikuinii vabad, olin sellega päri. Treeningud algasid üldjuhul pärastlõunal ja siis oligi tunne, et lähen tööle siis, kui teised end juba koju asutavad,” naerab Villi.

Kui pärin, kuidas õpetajaamet istub, vastab Villi: „Tead, täitsa meeldib. Hingega olen

koolis. Mu süda aga kuulub ikkagi võrkpallitreeningutele. Kui tuleks see aeg, et seda ka vastavalt väärtustama hakataks, siis vist pikalt mõtlemist ei oleks.

Kool aga pakub samuti huvitavaid väljundeid. Kui alguses andsin tunde seitsmendast üheksanda klassini, siis eelmisest aastast lisandus ka esimene klass.” „Kui oma lapsed on ammu juba suureks sirgunud, siis esimene klass on täiesti uus ja avastamist väärt maailm. Samas tuleb tunnistada, et kui oled neile kaks tundi vanas koolimajas ära andnud, lähed suuremate majja otsekui puhkama. Väiksemad ei püsi ju hetkekski paigal, isegi suusamäele on nendega raske minna, nad lükkavad üksteist pidevalt pikali. Ühel päeval käisime nendega järve ääres lumesõda tegemas. Päris vahva oli.”

Ja uut spordihoonet oleks Villi arvates linnale hädasti vaja. „Lastest on kahju, kui nad vanas koolimajas peavad oma tunde koridoris tegema. Ja eks linna võimlagi ole ajast ja arust. Üllatav, et kui seal aastaid tagasi põrandat uuendati, leidsid töömehed vana põranda igati sirge ja loodis olevat. Omal ajal kombainikuuri nime all valminud ehitise kohta oli see igati hämmastav. Aga ehk see uue võimla aeg ka kätte jõuab,” lisab Villi.

TÜRI RAHVALEHT 6. veebruar 2015

6

Türi vald Müüa saetud ja lõhutud küttepuid – lepp Pikkused 30, 40, 50, 60 Kohaletoomisega Hind alates 27 eurot / m² Pakume halumasinateenust Tel 5695 0043

Parimatest parimad sai 16. jaanuaril tunnustati Paide kultuurikeskuses maakonna kultuuri-, spordi- ja noorsoovaldkonna parimaid ning anti üle Kultuuripärli preemia. Hulk tunnustusi tuli ka Türi valla tublidele tegijatele: Anu Pink pälvis Kultuuripärli preemia, Ave Avamere kultuurielu edendaja tiitli, Evely Kaasiku tunnistati parimaks naissportlaseks, Villi Vantsi spordielu edendajaks ja veel paljud teised, kelle teenetest võib alljärgnevalt ülevaate saada.

Teet Reier

teet.reier@tyri.ee

21. veebruaril kell 18 Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud

KONTSERT-AKTUS “Oma külad” Oisu rahvamajas

Peale kontsert-aktust PEOÕHTU Taikse kapelliga “Lõõtsaliigutajad” Pääse peole 3€ Avatud on “Oisu Rahva Oma Kohvik” Kohtade broneerimine oisu.rahvamaja@tyri.ee või telef: 53003987

Paide kultuurikeskuses oli suur saal tunnustamisürituse ajal tühi: kõik kutsutud ja esinejad mahutati kenasti lavale. Kolmetunnisel galal tunnustas Järvamaa omavalitsuste liit maakonna kultuuri-, spordi- ja noorsoovaldkonna parimaid, spordiliit edukamaid sportlasi ning kultuurkapital andis välja aastapreemiaid ja Kultuuripärli preemia.

Türi vallast tunnustati: aasta kultuurielu edendaja preemia: Türi kultuurikeskuse kunstiline juht ning ansamblite Naized ja Avaja juhendaja Ave Avamere; Järvamaa spordielu edendaja preemia: võrkpallitreener ja Türi põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja Villi Vantsi; aasta naissportlane: orienteeruja Evely Kaasiku; parim võistkond: Paide-Türi-Väätsa võrkpallimeeskond; parim naisveteran: Merle Vantsi; aasta kultuurisündmuse preemia: Kaarel Orumägi muusikali „Lumivalgeke“ lavastamise eest; aasta spordisündmuse preemia: Paide-Türi-Väätsa võrkpallivõistkonna jõudmine Schenkeri liigasse; Järvamaa Kultuuripärli preemia: Anu Pink, kes on Saara kirjastuse üks omanikke ning kirjastuse õppekirjanduse ja käsitöötrükiste metoodik-toimetaja. Alates 2012. aastast on Anu ka Tartu ülikooli tekstiilitehnikate õppejõud ja 2014. aastast tegev rahvarõivakooli koolitajana.

Anu Pink, Järvamaa Kultuuripärli preemia rahvusliku käsitöö õpetamise ja jäädvustamise eest Minu viimase nelja aasta tööd ja tegemised on kõik kantud ideest – Eesti silmuskudumise ajaloo ja tehnoloogia uurimine.

Möödunud aasta oli selles mõttes ehk ka n-ö kommide söömise aasta, sest kaante vahele sai kolme autori ja kujundaja põhjaliku töö tulemusena Saara kirjastuses valminud raamat „Eesti silmuskudumine 1. Tavad ja tehnikad“. Nagu raamatu pealkirigi ütleb, on raamatul ka järg, seega jätkub minu töö sarja järgmise osaga „Eesti silmuskudumine 2. Sukad ja sokid“.

See raamat toob kudujateni ka osa minu kaks aastat tagasi kaitstud sukakandu käsitlevast magistritööst. Sellise raamatu koostamine tähendab minu jaoks uurimistööd muuseumites üle Eesti.

Jätkuvad ka koolitused ja loengud silmuskudumise ajaloost ja etnograafilistest kudumitest. Neid olen üle Eesti teinud juba kolm aastat ja graafik aina tiheneb.

Kuigi minu töölaud asub Türil Saara kirjastuses, pole minu töö otseselt seotud Järvamaaga. Tegutsen nii kitsas valdkonnas, et töö tulemus on suunatud huvilistele üle Eesti ja tegelikult kaugemalegi.

Seetõttu on üllatav ja soe kogeda tunnustust kodumaakonnalt.

Järvamaa Kultuuripärli preemia laureaat Anu Pink Ave Avamere, aasta kultuurielu edendaja preemia laureaat 2014. aasta oli raske, aga põnev! Eelkõige mõtlen just väljakutset lavastada isadepäeva kontsert Estonia kontserdisaalis. Aasta algas ansambel Avaja juubelikontserdi ettevalmistamisega, Eesti vabariigi 96. aastapäevale pühendatud kontsertaktuse korraldamisega Türi kultuurikeskuses ning sellele järgnes kohe Järva maavanema ja JOLi juhatuse esimehe vastuvõtu kontserdi lavastamine. Algus oli töömahukas, aga sel hetkel ma ei teadnud, et veel mahukam ja põnevam väljakutse ootab ees. Aprillis tuligi Külli Kiivetilt ettepanek lavastada 9. novembri isadepäeva kontsert Estonia kontserdisaalis.

Külli ise oli selle projekti muusikaline juht. Need olid 2014. aasta suuremad ettevõtmised ja lisaks igasuguseid väiksemaid ettevõtmisi töö ja samas ka hobidega seotult.

Koos Siret Heinastega juhendan ansambleid Naized ja Avaja ja meie aastasse mahub mitmeid konkursse ning kontserte, mis vajavad ettevalmistust ja teostust. 2015. aastaks suuri sihte ei ole seatud. Ma ei ole väga suur etteplaneerija. Ootamatult tulnud pakkumised, ideed ja väljakutsed on tihtipeale palju paremini teostunud kui varakult etteplaneeritu. Oma tööd püüan ikka hästi teha, aga samas tean, et arenemisruumi on veel küllaga.

Evely Kaasiku, aasta naissportlane Olen möödunud aastaga rahul. Kuigi suusaorienteerumishooaja loen pigem ebaõnnestunuks, siis orienteerumisjooksuhooaeg korvas selle. Tegelikult polnud mul 2014. aastaks kummagi ala suhtes kõrgeid ootusi ega eesmärke. Tegin lihtsalt oma esimese sammu põhiklassi. Loomulikult andsin endast parima Eestile heade tulemuste

Hea vallakodanik, Tahan riigikogu valimisteks anda soovituse – palun anna oma hääl Kaia Ivale!

Olen näinud vallavanemana, kui palju kasu on temast olnud valla asjade korraldamisel Tallinnas.

Oleme saanud head nõu, millistele nuppudele vajutada, et mahukad teeremondid jõuaks Türile.

Tegime koostööd, et Türi saaks kauaoodatud kiirabipunkti. Vahetame infot, et projektiraha jõuaks meieni. Ta on osanud veenvalt põhjendada valla täiendavaid taotlusi, et saada riigieelarvest lisaraha.

Ikka ja jälle räägib mõni vallakodanik mulle, et Kaia on teda või temaga seotud organisatsiooni aidanud. Tema nõuanne on abiks olnud Türi vallas kõigile ja alati, sõltumata poliitilistest eelistustest või hoiakutest.

Aga mis vast veelgi olulisem, Kaia on arukas ja töökas. Ta ajab küll terve riigi asju, kuid ei unusta kodukohta. Kaial on süda õige koha peal.

Minu soovitus, mine kindlasti valima ja vali Kaia Iva! Pipi-Liis Siemann, vallavanem ja vallakodanik

TÜRI RAHVALEHT 6. veebruar 2015

id pärjatud

Järvamaa aasta kultuurielu edendaja Ave Avamere

Järvamaa aasta naissportlane Evely Kaasiku

saavutamiseks, kuid vaimselt oli see minu jaoks enese katsetamise ja teistega võrdlemise aasta. Sain teada, millisel pulgal oma karjääriredelil asun ja kui pikk maa on veel minna. Mul on hea meel, et töö kannab vilja ja olen silmanähtavalt arenenud nii füüsiliselt kui vaimselt.

Käesoleva aasta kõige üldisem eesmärk on möödunud aasta tulemuste ületamine. Siiski, kui täpsemalt rääkida, on suusaorienteerumishooaja peamine eesmärk juba täidetud – EMi teates 5. koht.

Individuaalselt on soov jõuda suusaorienteerumise MMil 20 parema sekka (EMil jäi parimaks 21. koht). Orienteerumisjooksu MMil olin möödunud aastal 29. kohal. Praegu ütleks, et selle tulemuse ületamisega loen aasta õnnestunuks. Samas ma ei ruttaks ette ja ootaks täpsema eesmärgi sõnastamisega kevadise ettevalmistusperioodini.

Samm sammu järel peab aga kahtlemata liikuma kõrgemale, sest 2017. aastal Eestis toimuv orienteerumisjooksu MM ei ole enam kaugel. Vaid järjepidev töö ja sellega kaasnev areng viivad tulemusteni.

7

Türi vald osaleb taas „Maale elama” messil 30. jaanuaril toimus Paide keskraamatukogu konverentsisaalis tänavuse „Maale elama” messi piirkondlik infopäev.

11. aprillil Tallinnas Kalevi spordihallis toimuv mess kannab alapealkirja „Maale ettevõtjaks“ ning keskendub veidi enam ettevõtlike inimeste tähelepanu võitmisele. Eesmärgiks on julgustada neid looma uusi töökohti ja teenused maapiirkondadesse. „Türi vald osales messil juba eelmisel aastal, kui see toimus Tartus. Võrreldes mullusega oodatakse tänavu veel suuremat hulka osalejaid ja külastajaid,” ütles Türi arengu sihtasutuse juhatuse liige Riina Trumm. „Järvamaa ning sealhulgas ka Türi valla jaoks on Tallinn messikohana eeldatavasti sobivam paik, kuna Tartus toimunud messil olid maale elama kolida soovijate pilgud valdavalt Lõuna-Eestisse suunatud. Järvamaa ei olnud seal piisavalt atraktiivne.“ Enamik Paidesse infopäevale tulnud olid Trummi sõnul osalemiskogemusega omavalitsused. „Aga oli ka uusi huvilisi, näiteks Lääne-Virumaalt Kadrinast. Nii mõnigi omavalitsus oskas öelda ka numbriliselt, kui palju neile „Maale elama“ kampaania kaasabil möödunud aastal elanikke lisandus. Türi valla puhul seda kahjuks teha ei saa, sest järelsuhtlus võimalike huvilistega jäi puudulikuks. Tänavu tahame seda viga parandada ja loodame leida konkreetse inimese, kes jätkab huvilistega aktiivset tööd ka peale messi,” lisas ta.

Et messil Türi valla võimaluste tutvustamiseks paremini valmistuda, soovib Türi toimkond infot müügis oleva kinnisvara (sh alles müügi kavandamise) kohta. Samuti soovitakse kogukondade (külade) kaupa kaardistada vabu ettevõtlusvõimalusi ning teenuste vajadusi. Info palutakse saata Türi arengu sihtasutuse e-posti aadressil tasa@tyri.ee.

Narva kunstnike näitus „Narva monoloog“ 28. veebruaril avatakse Türi kultuurikeskuses Narva kunstnike ühenduse Vestervalli näitus nimega „Narva monoloog“. Ühendus on loodud 1999. aastal ning praegusel hetkel on selles kunstnike ühenduses 25 liiget, kes tegelevad kujutava kunsti erinevate žanrite ja suundadega. Narva kunstnike ühendus osaleb aktiivselt näitustel ning lisaks Narvale on nende tööd olnud esindatud Sillamäel, Kohtla-Järvel, Paides, Võrus, Tartus, Tallinnas, Jõhvis, Peterburis ja Petrozavotskis (Venemaal).

Näitusel esitavad oma töid 20 autorit: Kuzja Zverev, Gennadi Kurlenkov, Boriss Uvarov, Jelena Kuznetsova, Anatoli Romanov, Vera Lantsova, Šamil Alijev, Olga Tjurina, Irina Sopina, Tamara Barbarina, Olga Loginova, Tatjana Sonina, Inesa Dubova, Vladimir Smirnov, Albert Beljakov, Vadim Jerohhin, Natalja Kapajeva, Irina Kivimäe, Valeri Boltušin ja Igor Višnjakov. Igaühel neist on oma nägemus ümbritsevast maailmast, oma loominguline maneer ja teostuse tehnika.

Narvalaste näitus Türil on esmakordne ning märkimist väärib asjaolu, et pea kõik kunstnikud on tegelenud või tegelevad pedagoogilise hariduse andmisega kunstikoolis, üldhariduslikes koolides või stuudiumites ning seejuures leiavad aega ka oma loomingulise tööga tegelemiseks.

Mitmepalgeline ekspositsioon loob võimaluse Türi elanikel tutvuda Narva kunstnike loominguga.

tr

TÜRI RAHVALEHT 6. veebruar 2015

8

ujula 45 Teabepäev vaegkuuljatele Paide linna ning Paide ja Türi valla vaegkuuljate ühine teabepäev toimub neljapäeval, 26. veebruaril kell 12.30 Paide eakate päevakeskuses (Paide, Lai tänav 33, keskraamatukogu hoone).

Kavas: kuulmisohutus ja kuulmislanguse põhjustest heaolu ühiskonnas; uued kuulmis-abivahendid ja mitmesugused vajalikud signaliseerimise ja häireseadmed kasutamiseks tööl ja kodus; proovimine, vajadusel ja soovi korral tellimine.

Info: 5340 4750, 522 3186. Üritus on tasuta.

Detailplaneeringu koostamise algatamine Türi vallavalitsus algatas 27.01.2015 korraldusega nr 66 detailplaneeringu koostamise Türi vallas Poaka külas asuvale Männiku kinnisasjale (katastritunnus 83701:004:0122, suurus 2 ha). Planeeringuala ja detailplaneeringu mõjuala suurus kokku on ligikaudu 3,8 ha.

Detailplaneeringu eesmärk on Türi vallas Poaka külas asuva Männiku kinnisasja kruntideks jagamine, kruntidele ehitusõiguse, tehnovõrkude ja juurdepääsude asukohtade määramine ning muude detailplaneeringu ülesannete täitmine.

Kahele krundile kavandatakse elamumaa sihtotstarbe määramist, teistele kruntidele kavandatakse senise maatulundusmaa sihtotstarbe määramist.

Vajadusel kavandatakse Pärnu jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamist.

Detailplaneeringu algatamise dokumentidega, samuti detailplaneeringu koostamise käigus tekkivate menetlusdokumentidega on võimalik tutvuda Türi vallavalitsuse majandusosakonnas selle tööajal või digitaalselt Türi valla kodulehel www. tyri.ee rubriigis “Detailplaneeringud”.

Küsimusi, vastuväiteid või ettepanekuid planeeringu kohta saab esitada kirjalikult Türi vallavalitsusele postiaadressil Kohtu tänav 2, Türi linn, Türi vald 72213 või e-posti aadressil vallavalitsus@tyri.ee.

türi vallavalitsus

Kultuurikeskuses kaks uut näitust Sel nädalal avati Türi kultuurikeskuses kaks uut näitust. Teise korruse klaasgaleriis on vaadata Tiit Jaansoni maalinäitus „Melanhoolia”, mis jääb avatuks märtsi lõpuni.

Kunstigaleriis saab aga kuni 27. veebruarini vaadata Rein Mägari akvarelle ning 23. veebruaril kell 16 toimub kohtumisõhtu kunstnikuga.

tr

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Türi ujula eilne ja tänane päev: aastad 1970 ...

ja 2015.

Erakogu ja Teet Reier

Türi ujula 45: Paide EPT veehoidlast rahvaspordimajaks 1970. aasta jaanuaris avatud Türi EPT siseujula oli tollases ENSVs üks esimesi, mis maapiirkonnas valmis. Lisaks tähtsaid koosolekuid pidamas käinud valitsusjuhtidele on ujula olnud järjepidevalt avatud ka tavakülastajatele, aastate jooksul on ujumise algõpet antud ligi 10 000 lapsele.

Teet Reier

teet.reier@tyri.ee

„Ujula avamisel oli kohal kogu kõrgem võimuladvik: Johannes Käbin, Artur Vader ja Arnold Green, samuti väiksemad tegelased kohalikust täitevkomiteest ja linnavalitsusest,” meenutab kohe peale avamist Türi ujulas treenerina tööd alustanud Otto Männa. „Pidu oli korralik ja kestis hommikuni. Peale avamist lasti basseinist vesi välja, sest mõningad tööd vajasid veel lõpetamist. Selleks kulus oma paar nädalat.” „Ega ma tollal kõiki, kes avamisele olid kogunenud, tundnudki. Olin Türil vaid korra käinud. Võimalused tundusid aga head ja korter anti ka, nii ma siia Tallinnast ümber asusingi. Enne mind oli treeneriks palgatud Toomas Tuuling, hiljem liitus meiega Irina Kivisepp,” räägib Männa.

Ujumas käidi Vändrast ja Kohilastki Paar huvitavat seika on Männal avamiselt samuti meeles: „Tolleaegne ENSV välisminister Arnold Green, keda teatakse olümpialiikumise edendajana ja rahvuslike vaadetega mehena, vaatas ujulasse ülespandud stende ja ütles, et mis pioneerilaagrid, rohkem tuleb ikka spordilaagreid korraldada. Samas lausus üks kõnepidaja, et loodetavasti pole seda ujulat tehtud elevandiluust, teadmata et toonase Paide rajooni RSNi täitevko-

mitee esimehe nimi oli Erich Elevant.”

Treeningud läksid Männa sõnul kohe hooga käima. „Siia sõideti ujuma kogu rajoonist ja kaugemaltki, Kohilast, Raplast ja Vändrast. Ma arvan, et ei liialda, kui pakun, et kogu selle aja jooksul on Türi ujulas algõpetust saanud 10 000 last.

Loomulikult ainult algõpetusest ei piisa. See paarkümmend ettenähtud tundi vajaksid hiljem lisa.” „Juhtus ka nii, et poole tunni pealt kadus basseinist vesi ära. Läksin ujula juhataja Jaan Uibu juurde asja uurima, selgus, et on oodata oluliste tegelaste külaskäiku, enne seda tuli kõik korda seada. See, et kõrgetel kohtadel olevad mehed ujulas oma istumisi korraldasid, oli tõenäoliselt kasulik nii EPTle kui ujulale. Isiklikud kontaktid aitasid tihti rohkem edasi kui ametlik asjaajamine.” ”Kuna siin sai ööbida ja oli ka kaminasaal, juhtus pea igal aastal mõni tähtsate ninade delegatsioon Türi ujulat väisama. Kord oli nendega kaasas ka EKP I sekretär Johannes Käbin. Ta oli selline lühike õllekõhuga mees. Eks ta tahtis siis ujuma minna, endal tolleaegsed susped ehk aluspüksid jalas. Koridoris kohtas Käbin aga koristaja Minnat, kelle käest sai kohe kurjustada, sest ujumas käiakse ikka korralike ujumispükstega, mitte mingite trussikutega.” „Rahvast käis ujumas palju.

Asutused broneerisid oma töötajatele aegu, toimus erinevaid spordilaagreid. Lisaks ujujatele meeldis Türil käia ka näiteks tõstjatel, Jaan Taltski on ujulas oma ettevalmistusi teinud.

Laagreid pidasid maletajadki, nii on Türi ujulas ujunud ka Paul Keres. Ainukeseks puuduseks, mida ujulale ette heita sai, oli see, et ta polnud ujulaks projekteeritud. Tolleaegsed Paide EPT juhid eesotsas Elmar Jüriga alustasid ujula ehitamist tuletõrje veevõtukoha nime all. Eks

Jüri sai selle eest alguses noomida, hiljem kiita. Praegune Türi linna võimla ehitati paberite kohaselt kombainide kuuriks.

Selleks et spordielu edendada, tuli osata paberitel vigurdada,” ütleb Männa.

Erastamine tõi uue hingamise „1980. aastal lõpetas spordikool ujumistreeningud, aga jätkasin osa õpilastega veel neli aastat, siis tulin ujulast ära. Tagasi ujumistreeningute juurde jõudsin alles aastal 2002. Nii vahepealsetest aastatest väga rääkida ei oskagi. Aga võrreldes algusaastatega on tänaseks palju muutunud küll, alates riietus- ja pesuruumidest ning lõpetades basseini ja tehnikaga,” lisab Männa. „Arvasin, et enam omale uusi õpilasi ei võta, nendega läheb umbes 3–4 aastat, et tulemusteni jõuda, aga läks nagu ikka, ei oska ilma tegevuseta olla,” ütleb ta.

Uus etapp Türi ujula elus algas erastamisega 1997. aastal. Siis said ujula omanikeks Türi ettevõtja Aarne Rohtvee oma sõbraga ja Türi linnavalitsus. „Lõpetasin kooli ja saabusin noore spetsialistina Türile 1980. aastal. Sellest ajast olen olnud kursis ja osaline kohaliku ujula tegemistes,” räägib Rohtvee. „Mingil hetkel oli ujulas külastajaid nii palju, et kitsaks läks. Siis sai mõnda aega käidud hoopis värskelt valmis saanud Oisu ujulas.” „Ühel hetkel tekkis võimalus ujula erastamiseks. Sai neid asju arutatud kohalikus Rotary klubis ja huvilisi jagus, konkreetselt aga keegi sellega väga tegeleda ei tahtnud. Rääkisin siis sõbrale augu pähe, et hea võimalus ja tore oleks, kui linnas ujula ja majutuskoht säiliksid, ning saingi ta nõusse.

Kolmandaks osapooleks asus Türi linn, seda aga seniks, kuni selgus, et vajalikud on investeeringud, mida kõik osapooled peaksid võrdselt kandma.

Siin tõstis linn käed üles ja loo-

bus oma osalusest,” meenutab Rohtvee.

Kui vaadata seda, mis seitsmeteistkümne aastaga on ujulas muutunud, siis Rohtvee arvates on seda üksjagu. „Esmalt tegime korda pesu-, leili- ja riietusruumid. Tavaliselt on nii, et ujulate juures olevates saunades vihelda ei lubata. Arvan, et see on tingitud pigem laiskusest.

Meie vihtlemises probleemi ei näe. Korda tegime kohe ka tualettruumid. Enne oli nii, et pesuruumi sisenedes lõi ninna ebameeldiv uriinilõhn.” „Remontisime hoonete katused, vahetasime välja kõik aknad ja välisuksed. Loomulikult oli üheks suuremaks kulutuseks tehnika uuendamine. „Nõukaaegsed pumbad tarbisid tohutult elektrit, nende väljavahetamine tõi olulise kokkuhoiu.

Kunagi läks kogu vesi, mis üle serva valgus, lihtsalt kaduma.

Praegu suunatakse see vesi basseini tagasi. Samuti võtsime kasutusele basseinikatte, mis kasutusvälisel ajal vähendab vee aurustumist. Kogu basseinitehnika on kaasajastatud ja täisautomaatne, alles nädal tagasi lisandus uus söefilter, mis aitab veelgi kaasa basseinivee puhtuse hoidmisele.”

Kogu hoone on uuenenud Rohtvee sõnul on kõik ruumid, mis majas leida, läbinud uuenduskuuri ja kõik on kasutusel, osa uutes funktsioonides, nagu aeroobikasaal, taiji-saal ja jõusaal. „Selleks et midagi veel teha, tuleks hakata lihtsalt juurdeehitusele mõtlema. Ainuke, mida pole tehtud, on ventilatsioonisüsteemi uuendamine.

See nõuaks väga suurt investeeringut ja kas seda olekski mõttekas nii vana hoone puhul üldse teha,” küsib Rohtvee. ”Kui vaadata tagasi, siis võib öelda, et oleme omadega toime tulnud. Kasumit ujula tootnud ei ole, kuid loodan, et ükskord ta ennast väikese pensionisambana siiski õigustab.

Algselt polnud meil korralikku

teave

Türi ujulas toimuvad igal aastal Järvamaa ujumise seeriavõistluse etapid.

Viimastel etappidel on osalejaid olnud 150– 200.

Igal sügisel peetakse ujulas Türi-Paide triatloni avaetapp ujumises.

Aastatel 2006–2010 toimusid ujulas populaarsed 24 tunni ujumismaratonid.

Lähemalt Türi ujula tegemistest: www.tyriujula.ee lepingut linnaga. Igal aastal oli närvesööv küsimus, kui palju ostab linn ujulalt teenuseid ja millises summas. Alles siis, kui Kaia Iva sai linnapeaks, sõlmiti esimest korda kolmeaastane leping. See andis meile ka pankadelt laenude taotlemisel garantii.” ”Ühel hetkel tundsin, et ei jaksa enam kõiki ujula asju korraldada, siis võtsin appi abikaasa Luule, kellest sai ujula juhataja. Alates 2014. aastast tegeleb ujula tegevuse arendamisega moodustatud sihtasutus Türi Rahvaspordi Maja,” lisab Rohtvee.

Türi Rahvaspordi Maja juhatuse liikme Kristjan Männa sõnul oli sihtasutuse loomine vajalik selleks, et koordineerida koostööd kohaliku omavalitsusega ja jätkata arendustegevust. „Eelmisel aastal saime tänu koduvalla poliitik Kaia Iva abile 50 000 eurot toetust. Selle raha eest sai kogu hoone soojustatud ja uue välisviimistluse.” ”Uusi teenuseid on ujulasse lisandumas ka tänavu. Lisaks on sõlmitud Türi vallaga viieaastane koostöölepe. Kõik see tagab, et ujula saab normaalselt oma tööd jätkata ning lasteaia- ja algklasside lapsed saavad seal omandada esmase ujumisoskuse. Ka argipäevaõhtutel on ujulas rahvarohke, jagub nii ujujaid kui saunalisi,” lisas Männa.

TÜRI RAHVALEHT 6. veebruar 2015

9

vallavalitsus

Valla eelarve on valmimas Hetkel on valmimas üks aasta tähtsamaid dokumente – eelarve. Eelnõu andis valitsus vallavolikogule üle eelmise aasta novembrikuus. Eelarve eelnõu ei olnud tasakaalus – kulud ületasid tulusid umbes 302 000 euro võrra. Jaanuarikuu volikogus olid menetluses muudatusettepanekud ning praeguseks hetkeks on eelarve tasakaalus.

Eelarve eelnõus on suurendatud üksikisiku tulumaksu 2% võrreldes 2014. aasta üksikisiku tulumaksu laekumisega. Muid suuremaid muudatusi tulude laekumises ei ole. Samuti ei ole suuri muutusi kulude struktuuris – lisandunud on uue asutusena Türi Haldus ning ühendasu-

tusena Türi lasteaed.

Toetusfondis on eraldatud vahendeid õpetajate, õppealajuhatajate ja direktorite palkadeks 1 308 799 eurot ehk 2% rohkem kui 2014. aastal, samas kui õpetajate palk tõuseb 12,5%. Et tagada vähemalt 900eurone palk kõigile õpetajatele, peab vald panustama 126 505 eurot.

Jaanuarikuust on tasuta koolilõuna ka Türi valla gümnasistidel. Riik annab nende koolilõunaks 78 senti, täpselt samuti nagu kõigile teistele kooliõpilastele. Paraku ei kata see kõiki toitlustusega seotud kulusid ja ka siin lisab vald juurde ligikaudu 160 000 eurot, seda siis kõikide õpilaste peale.

Hetkel on volikogus katkestatud eelarve eelnõu teine lugemine, et veebruarikuus seda jätkata.

Edasi on volikogu otsustada, kas võtta eelarve vastu või suunata see kolmandale lugemisele. Täpsemalt saab eelarvest rääkida ja kirjutada peale selle vastuvõtmist.

Kohe algab arengukava ja eelarvestrateegia koostamine aastateks 2016–2019. Selle tarbeks moodustas Türi vallavalitsus ajutise komisjoni, mille eesmärk on hinnata ja välja selgitada Türi vallavalitsuse hallatavate asutuste tegevuste tulemuslikkuse, tegevuskulude ning investeeringute tegelik, optimaalne ja mõistlik kasutamine.

14liikmeline komisjon koos-

neb vallavolikogu alaliste komisjonide esimeestest, vallavolikogu esimehest ning vallavalitsuse liikmetest.

Komisjoni esimene koosolek toimus 26. jaanuaril ning arutusel olid teemadena haridus ning sotsiaal- ja munitsipaalpinnad.

Komisjon ei võtnud esimesel koosolekul vastu ühtegi otsust, kõik arutusel olnud päevakorrapunktid tulevad uuesti arutamisele koos lisamaterjalidega 2. veebruaril. Komisjon teeb tööd kuni 14. maini.

Kõik ettepanekud, mida arutada, on teretulnud meiliaadressil vallavalitsus@tyri.ee

aime roosioja

Türi vallavalitsuse finantsjuht

Valimisjaoskondade moodustamine Türi vallavalitsuse 18.06.2013 määrus nr 6 Määrus on antud riigikogu valimise seaduse § 8 lõigete 1, 2 ja 3, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 10 lõigete 1, 2 ja 3, Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 7 lõigete 1, 2 ja 3 ning rahvahääletuse seaduse § 11 lõigete 1, 2 ja 3 alusel. § 1. Valimisjaoskondade arv Türi valla halduseterritooriumil on riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi liikmete valimiseks ning rahvahääletusel hääletamise korraldamiseks moodustatud 5 valimisjaoskonda. § 2. Valimisjaoskondade piirid ja hääletamisruumide asukohad (1) Valimisjaoskonda nr 1 kuuluvad Türi vallas Kolu, Lokuta ja Änari külad ning Türi linna järgmised tänavad ja elamud: Aia tänav, Aiamaa tänav, Anna Haava tänav, Eduard Vilde tänav, Ilmajaama tänav, Kaare tänav, Kalevi tänav, Kraavi tänav, F. R. Kreutzwaldi tänav, Lai tänav, Liiva tänav, Loode tänav, Lutsu tänav, Lõuna tänav, Mehaanika tänav, Männiku tänav, Pikk tänav (v.a elamud 1–5 ja 2–10), Puiestee tänav, Põllu tänav, Raua tänav, Raudtee tänav, Sõpruse tänav, Tallinna tänava elamud nr 25 ja 27–58, Tehnika tänav, Telliskivi tänav, Tolli tänav, Tsemendi tänav, Tähe tänav, Uus tänav, Vainu tänav, Vambola tänav, Väike-Pärnu tänav (v.a elamud 2, 2a, 4 ja 6), Väätsa tee ning Karila talu.

(2) Valimisjaoskonna nr 1 hääletamisruum asub Türi ühisgümnaasiumi õppehoones, mille aadress on Järva maakond, Türi vald, Türi linn, Tolli tänav 62.

(3) Valimisjaoskonda nr 2 kuuluvad Türi vallas Kirna, Näsuvere, Pala, Poaka, Tori ja TüriAlliku külad ning Türi linna järgmised tänavad ja elamud: Allika tänav, Hariduse tänav, Heina tänav, Jaama tänav, Jaama põik, Jõe tänav, Kalda tänav, Kastani tänav, Kevade tänav, Kohtu tänav, Koidula tänav, Koidula põik, Kooli tänav, Kooli puiestee, Kungla tänav, A. Kurrikoffi tänav, Küti tänav, Lembitu tänav, Lille tänav, Linnu tänav, Luha tänav, Marjamaa tänav, Marjamaa põik, Metsa tänav, Mäe tänav, Mäekalda tänav, Mäekalda põik, Nooruse tänav, Nõmme tänav, Näituse tänav, Ollivere tänav, Paide tänav, Paju tänav, Pargi puiestee, Pika tänava elamud 1–5 ja 2–10, Põhja-Puiestee tänav, Põik tänav, Päikese tänav, Pärna tänav, Raadiojaama tänav, Raja tänav, Ravila tänav, Ristiku tänav, Roheline tänav, Rohu tänav, Roopa tänav, Savi tänav, Staadioni tänav, Suur-Puiestee tänav, Tallinna tänava elamud nr 1–24 ja 26 ning 26a, Tiigi tänav, Turuplatsi tänav, Vabaduse tänav, Vabriku tänav, Vabriku puiestee, Vanemuise tänav, Viljandi tänav ja Väike-Pärnu tänava elamud 2, 2a, 4 ja 6 ning F. J. Wiedemanni tänav.

(4) Valimisjaoskonna nr 2 hääletamisruum asub Türi kultuurikeskuses, mille aadress on

Järva maakond, Türi vald, Türi linn, Hariduse tänav 1.

(5) Valimisjaoskonda nr 3 kuuluvad Türi vallas Särevere alevik ning Jändja, Laupa, Karjaküla, Mäeküla, Põikva, Taikse, Tännassilma ja Vilita külad.

(6) Valimisjaoskonna nr 3 hääletamisruum asub Järvamaa kutsehariduskeskuse õppehoones, mille aadress on Järva maakond, Türi vald, Särevere alevik, Tehnikumi tänav 1.

(7) Valimisjaoskonda nr 4 kuuluvad Türi vallas Oisu alevik ning Kärevere, Metsaküla, Raukla, Retla, Rikassaare, Saareotsa, Väljaotsa ja Äiamaa külad.

(8) Valimisjaoskonna nr 4 hääletamisruum asub Oisu rahvamajas, mille aadress on Järva maakond, Türi vald, Oisu alevik, Estonia puiestee 1.

(9) Valimisjaoskonda nr 5 kuuluvad Türi vallas Arkma, Kabala, Kahala, Kurla, Meossaare, Ollepa, Pibari, Rassi, Sagevere ja Villevere külad.

(10) Valimisjaoskonna nr 5 hääletamisruum asub Kabala rahvamajas, mille aadress on Järva maakond, Türi vald, Kabala küla, Sauna tänav 2. § 3. Väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamine Valimisjaoskonnad, kus valijad Türi vallas saavad hääletada väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda on: 1) valimisjaoskond nr 2, hääletamisruumi asukoht Türi kultuurikeskuses, mille aadress on Järva maakond, Türi vald, Türi

linn, Hariduse tänav 1; 2) valimisjaoskond nr 3, hääletusruumi asukoht Järvamaa kutsehariduskeskuse õppehoones, aadress Järva maakond, Türi vald, Särevere alevik, Tehnikumi tänav 1; 3) valimisjaoskond nr 4, hääletusruumi asukoht Oisu rahvamajas, aadress Järva maakond, Türi vald, Oisu alevik, Estonia puiestee 1; 4) valimisjaoskond nr 5, hääletusruumi asukoht Kabala rahvamajas, aadress Järva maakond, Türi vald, Kabala küla, Sauna tänav 2. § 4. Valimisjaoskond, kus Türi vallas saavad hääletada valijad, kelle elukoha andmed Eesti rahvastikuregistrisse on kantud Türi valla täpsusega Valimisjaoskond, kus Türi vallas saavad hääletada valijad, kelle elukoha andmed Eesti rahvastikuregistrisse on kantud Türi valla täpsusega, on valimisjaoskond nr 1, hääletusruumi asukoht Türi ühisgümnaasiumi õppehoones, aadress Järva maakond, Türi vald, Türi linn, Tolli tänav 62. § 5. Määruse kehtetuks tunnistamine Tunnistada kehtetuks Türi vallavalitsuse 23. veebruari 2009 määruse nr 3 „Türi vallas valimiste korraldamiseks valimisjaoskondade moodustamine“.

Pipi-Liis Siemann

vallavanem

Lii Laanemets

vallasekretär

Türi valla ettevõtjate ümarlaud Käimas on Euroopa Liidu struktuuritoetuste periood 2014– 2020. Ümarlaual tutvustame eesseisvaid võimalusi valla ettevõtjatele. Ümarlaud toimub kolmapäeval, 11. veebruaril kell 15 Türi kultuurikeskuses.

Päevakorras: 1. Türi kultuurikeskuse tut-

vustus – Ülle Välimäe, Türi kultuurikeskuse direktor 2. Ettevõtjate koostööst – Andrus Eensoo, Türi vallavolikogu esimees, ettevõtja 3. Ettevõtluse arendamise sihtasutuste toetusmeetmed ettevõtjatele – Saima Piisner, SA Järvamaa Arenduskeskus, ettevõtluskonsultant 4. Keskkonnainvesteeringute

Keskuse toetusmeetmed ettevõtjatele – Andrus Tšumakov, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Järvamaa esindaja 5.

LEADER-programmi meetmed ettevõtjatele – Ülle Leesmaa, MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu tegevjuht 6. Türi valla ettevõtjate osalemisest Türi valla sõprusomavalitsuse Åmåli ettevõtlusmessil

ja Åmåli ettevõtjate osalemisest Türi lillelaadal – Üllar Vahtramäe, Türi vallavalitsuse arendusjuht Ümarlaual osalemiseks palun registreerida hiljemalt 9. veebruaril e-posti aadressil Yllar.Vahtramäe@tyri.ee või telefonil 504 0112.

Üllar Vahtramäe

Türi vallavalitsuse arendusjuht

Türi valla talihooldus 2015 Türi vallavalitsus viis läbi 2014. aasta teises pooles Türi linna ja Türi valla maapiirkondade talihoolduse teostajate leidmiseks riigihanked ning sõlmis tööde teostajatega lepingud järgnevaks kolmeks aastaks. Türi valla kodulehe rubriigis „Keskkond/teed ja tänavad/talihooldus“ on esitatud kõikide piirkondade lükatavate teede kaardid ning avaldatud talihoolduse teostajate kontakttelefonid.

Vallapoolseks muudatuseks 2015. aastal on uue asutuse Türi Haldus loomine, kelle üheks ülesandeks on talihooldustöödel valla esindamine. Tuleb märkida, et kui mitmed aastad tagasi oli olukord, kus maha oli langenud suurel hulgal lund, mis eeldas olemasoleva tehnika maksimaalset kasutamist ja vahel ka lisaressursside tellimist, siis viimastel aastatel on talv olnud lumevaene.

Paraku võib jaanuarikuud oma nullilähedase temperatuuriga pidada järjekordseks katsumuseks – valitsevaks osutus suur libedus. Lepingujärgne kohustus libedusetõrje teostamiseks on ainult Türi linnas, sest maapiirkondade hanke tulemusena leiti talihooldustööde teostaja ainult lumetõrjele, kuna libedusetõrje eeldab tööde teostajalt teehooldustööde tegevusloa olemasolu. See omakorda oleks aga maapiirkonnast kõrvale jätnud kõik tänased pakkujad ning tõstnud pakutavat hinda märgatavalt kõrgemaks.

Väljapääsuks maal on olukord, kus kriitilistesse piirkondadesse tellitakse eraldi libedusetõrje teostaja ja likvideeritakse oht.

Türi linna tingimustes on aga lume- ja libedusetõrje lepingujärgne kohustus, st rõhuval enamikul tänavatel ja kõnniteedel on vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2002. aasta määrusele nr 45 „Tee seisundinõuded“ määratud seisunditaseme nõudeks seisund 2 – teel võib olla lume- või jäätunud kate, nõutav haardetegur peab olema vähemalt 0,25 ning koheva lume paksus on alla 5 cm ning sulalumel ja lörtsil alla 3 cm.

Ohtlikel enamkasutatavatel tänavatel ja ristmikel on seisunditaseme nõudeks seisund 3 – sõidujäljed sõiduteel lume- ja jäävabad, haardetegur 0,3, kohev lumi sõiduteel sõidujälgede vahel alla 3 cm. Seega tingimused on ette määratud ja eeldavad pideval nullilähedasel temperatuuril tõsist tööd. AS Eesti Keskkonnateenustel kui talihoolduse teostajal Türi linnas on esinenud mõningaid probleeme lepingu täitmisega, kuid ühiselt on kitsaskohad üle vaadatud ja lepingu edasine täitmine peaks sujuma tõrgeteta.

Probleeme on olnud bussiooteplatvormide puhastamisega, kus erinevate lepingupartneritega esines taas lepingu tõlgendamisel ebakõlasid. Maapiirkondade talihoolduse teostamisel eeldasime riigihanke läbiviimisel efektiivsuse kasvu võimsama tehnika kasutamise kaudu. See tõi kaasa mõningaid probleeme lepingu tõlgendamisel, mida on edaspidises töös võimalik kõrvaldada.

Talihooldustööde kokkuvõtteks võib öelda, et lepingute korduval lugemisel on jõutud kõiki osapooli rahuldava arusaamiseni ning see peaks muutma paremaks meie liikumise talvistel Türi piirkonna teedel.

Urmas Kupp

Türi vallavalitsuse majandusosakonna juhataja

Riigikogu valimised Hiljemalt 9. veebruaril 2015 saadab siseministeerium valijatele valijakaardi. Valija, kes 15. päeval enne valimispäeva, s.o 14. veebruarist 2015 ei ole saanud valijakaarti või kelle andmetes on vigu, võib pöörduda avaldusega vallasekretäri poole.

19.–22.02.2015 toimub eelhääletamine maakonna valimiskomisjoni määratud jaoskonnas (Järva maakonnas Paide linnas).

Hääletamine algab kell 12 ja lõpeb kell 20. 19.–25.02.2015 toimub elektrooniline hääletamine. Hääletamine algab 19. veebruaril kell 9 ja kestab ööpäevaringselt kuni 25. veebruaril kella 18ni.

23.–25.02.2015 toimub eelhääletamine kõigis valimisjaoskondades kell 12–20. Toimub ka hääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. Hääletamine valija asukohas, kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses korraldatakse ajavahemikus kell 9–20. 01.03.2015 valimispäev, hääletamine toimub kell 9–20. Toimub ka kodus hääletamine.

Türi valla haldusterritooriumil on 5 valimisjaoskonda. Valimisjaoskonnad on moodustatud Türi vallavalitsuse 18.06.2013 määrusega nr 6.

Valimisjaoskondade asukohad ja esimehed on jaoskond nr 1 Türi ühisgümnaasiumi hoones, aadress Tolli tänav 62; jaoskonnakomisjoni esimees Urmas Saluste; jaoskond nr 2 Türi kultuurimajas, aadress Hariduse tänav 1, jaoskonnakomisjoni esimees Piret Taube; jaoskond nr 3 Särevere alevikus Järvamaa kutsehariduskeskuse koolihoones, aadress Tehnika tn 1, jaoskonnakomisjoni esimees Marike Reedla; jaoskond nr 4 Oisu rahvamajas, aadress Estonia puiestee 1, jaoskonnakomisjoni esimees Jaanus Roosileht; jaoskond nr 5 Kabala rahvamajas, aadress Sauna tänav 2; jaoskonnakomisjoni esimees Signe Tõõtsu.

Väljaspool elukohta saab hääletada jaoskondades 2, 3, 4 ja 5.

Info valimiste kohta on avaldatud internetis ka vabariigi valimiskomisjoni veebilehel www.vvk.ee ning Türi valla veebilehel www.tyri.ee.

tr

TÜRI RAHVALEHT 6. veebruar 2015

10

reklaam/uudised HÜDRO- ja AUTOTARVIKUTE KAUPLUS avatud E–R 8–17 L, P suletud

Deta akud -25% SAETARVIKUD - plaadid, ketid, õlid, varuosad jne.

KEEVITUSTARVIKUD - traadid, maskid, määrded, varuosad jne.

HÜDROVOOLIKUD

TÖÖRIIDED, TÖÖSAAPAD, TÖÖKINDAD AUTOVARUOSAD JA FILTRID HÜDROTARVIKUD TÖÖRIISTAD AKUD AUTOKEEMIA LÕIKEKETTAD LAHTISED ÕLID

FILTRID LAAGRID SAETARVIKUD TÖÖKINDAD PNEUMAATIKA KLAMBRID TIHENDID TÖÖTULED

TÕSTETROPID KINNITUSVAHENDID POLDID MUTRID PUKSID PUKSIIRKÖIED TROSSID

HÜDROABI 24H tel 5853 1888 VILJANDI mnt 11 TÜRI Tel 383 8109 info@hydroparts.ee

METALLUKSED PUITAKNAD, KATUSEAKNAD SISE- JA VÄLISUKSED TULETÕKKEUKSED GARAAŽIUKSED, VARIKATUSED

Saku Metall Hörmann Haapsalu Uksetehas Viljandi Aken ja Uks Kvaliteetaken Kõigi toodete paigaldus!

Järelmaks aitab kauba või teenuse soetamisel

LAUPA PÕHIKOOL

ootab tänavu sügisel kooliteed alustavaid lapsi eelkooli 11. ja 18. veebruaril 4. ja 11. märtsil 8. ja 15. aprillil Täiendav info ja registreerimine tel 387 3342, 5326 7230, 503 7849

Turniirivõidu võtsid sedakorda vändrakad

Türi vibulaskjad olid Prantsusmaal edukad 23.–25. jaanuarini toimus Prantsusmaal Nimesis suurim sisevõistlus vibuspordis, mis oli ühtlasi ka maailmakarika III etapp. Võistlemas oli 1300 laskjat üle maailma ja kohal olid kõik maailma paremikku kuuluvad vibusportlased. Türi vibukoolist olid võistlustules Lisell Jäätma, Artur Aas, Kristjan Puusepp, Evert Ressar ja Krista Kull.

Võitlejate rohkuse tõttu olid sportlased jagatud gruppidesse ja võistlus toimus kolmes suures hallis paralleelselt.

Esimestena asusid võistlema meeste klassi arvestuses Evert Ressar ja juunioride arvestuses Kristjan Puusepp ning Artur Aas. Nii noormeestel kui ka Lisell Jäätmal tuli võistelda endast viis aastat vanemate laskjatega. Meeste klassis võistles 318 sportlast ja meesjuuniorite klassis 45 laskjat. Kvalifikatsioonis lasi Artur Aas välja isikliku ja ka Eesti meesjuuniorite rekordi tulemusega 575 punkti, Kristjan Puusepp lasi 568 punkti, Evert Ressar 589 punkti, mis on konkurentsi arvestades väga hea tulemus. Krista Kull lasi

557 punkti ja Lisell Jäätma 566 punkti. Naiste klassis oli osalejaid 98 ja neidude klassis 13 laskjat.

Finaali pääses iga võistlusklassi 32 paremat laskjat.

Meeste klassis oli konkurents väga tihe ning viiel võistlejal, sealhulgas Evert Ressaril, olid võrdsed tulemused ning edasipääsenu selgitamiseks toimus ümberlaskmine. Ümberlaskmisel lasid kõik viis meest võrdselt kümnesse. Finaali pääses see võistleja, kelle nool oli tsentrile kõige lähemal ehk otse kümnes.

Evert Ressari lõplik koht oli 34.

Krista Kull lõpetas naiste arvestuses 57. kohaga.

1/16 finaalis lasi Artur Aas prantslase Lucas Leali vastu ja võitis tulemusega 142:136 ning Kristjan Puusepp lasi hollandlase Kylian de Vriesi vastu ja võitis samuti tulemusega 142:140.

1/8 finaalis tuli Artur Aasa vastaseks hilisem teise koha omanik, Horvaatiast pärit Mario Vavro, kellele tuli alla vanduda tulemusega 144:148. Kristjan Puusepa vastaseks tuli aga hilisem klassi võitja, ungarlane Viktor Orasz,

kuhu minna NÄITUSED: Veebruaris Tiit Jaansoni maalinäitus Türi kultuurikeskuse klaassaalis ja Rein Mägari akvarellinäitus kultuurikeskuse galeriis 28. veebr–31. märts näitus „Narva monoloog“ Türi kultuurikeskuses R 6. veebr kell 16–18 Türi noortekeskus külas Taikse rahvamajas.

Põnevad meeskonna seiklusmängud, tegevused noortele ja noortemeelsetele R 6. veebr kell 18 Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontsert Kaspars Putninši juhatusel Türi kultuurikeskuses. Tasuta P 8. veebr kell 11 Türi valla talvemängude I etapp Kabala spordihoones. Info tel 525 0582 P 8. veebr kell 12 jääraja võistlus mootorratastele Türi tehisjärvel K 11. veebr kell 18 lühiraja kiiruisutamise võistlus TÜG liuväljal K 11. veebr kell 19 Rakvere teatri etendus – Slawomir Mrožeki „Leping“ Türi kultuurikeskuses. Piletid 13/11 eurot. Lavastaja Indrek Apinis, kunstnik Eveli Varik, muusikaline kujundaja Lauri Kaldoja, tõlkija Hendrik Lindepuu, osades Märt Avandi, Volli Käro K 11. veebr 112 päeva tähistamine Kabalas, Oisus ja Taikses N 12. veebr kell 18 mälumängu 30. hooaja IV voor Kabala rahvamajas N 12. veebr kell 18 suusatamise seeriavõistluse III etapp Tolli metsas R 13. veebr kell 13–15 Türi noortekeskus külas Kabala rahvamajas. Põnevad meeskonna seiklusmängud, tegevused noortele ja noortemeelsetele L 14. veebr kell 19 sõbrapäeva tähistamine Oisu rahvamajas. Külas on Saaremaa rahvateater etendusega „Millal küll Kalev koju jõuab“.

Pilet 7/5 eurot. Peale etendust sõbrapäevamöll (pilet 3 eurot). Külas on sõbrad Türi noortekeskusest lõbusate mängudega. Teatripiletite ostjatele sõbrapäevamöll tasuta. Avatud baar. Kohtade broneerimine ja bussitranspordi (Kabala ja Oisu piirkond) soovist teatamine oisu. rahvamaja@tyri.ee või telefonil 5300 3987. Osalejate vahel loositakse välja kaks tasuta pääset 18.02 Oisus toimuvale Rakvere teatri etendusele „Leenane’i kaunitar“ L 14. veebr kell 21 sõbrapäevadisko kohvikus “Kevad” P 15. veebr kell 15 eakate klubi Ehavalgus peoõhtu Türi kultuurikeskuses P 15. veebr kell 13 perespordipäev Türi ujulas T 17. veebr kell 17 vastlapäeva tähistamine Taikse rahvamajas T 17. veebr kell 17–19 Türi linna vastlapäev Türi põhikooli algklasside maja õuel. Erinevad võistlused, auhinnad, lumelinna ehitamine, talvedisko ja ÜLLATUS! Tasuta K 18. veebr kell 15 EV 97. aastapäevale pühendatud kontsertaktus Kabala mõisas

kellele tuli alla vanduda tulemusega 142:148. Mõlema noormehe vastased on absoluutsed maailma tipud meesjuunioride klassis. Mõlemad Türi noormehed saavutasid 9. koha.

Lisell Jäätma võistles 1/8 finaalis Belgia neiu Coralie Parentsi vastu ning saavutas võidu 141:135. Tee 1/4 finaali oli tagatud. 1/4 finaalis tuli vastaseks Horvaatia neiu Amanda Mlinariä, kellega jäädi viiki tulemusega 144:144. Võrdsete tulemuste korral toimub ümberlaskmine ning seal tuli sel korral tunnistada vastase paremust. Horvaatia neiu lasi 10 punkti ja Lisell Jäätma 9 punkti. Seega saavutas Lisell igati kõrge 5. koha. Ühtlasi lasi ta duellides olümpiaringide Eesti rekordi nii juunioride kui naiste arvestuses – 144 punkti.

Tänu noorte väga headele kohtadele said nad auhindadeks vibulaskmise varustust. Noorte treeneriteks on Maarika ja Erki Jäätma. Õnnitlused nii võistlejatele kui ka treeneritele väga heade tulemuste eest.

Katrin Puusepp

18. jaanuaril üheksandat korda peetud saalijalgpalliturniiri „Türi Ganvix Cup 2015“ võitis tulises finaaliheitluses Vändra esimene meeskond, Türi Ganvixi esirivistus pidi teise kohaga leppima. „Viimasel kolmel aastal on finaalis mänginud alati Vändra ja Türi Ganvixi võistkonnad.

Kahel korral oleme pidanud nende paremust tunnistama nagu kahjuks sellelgi korral,” ütles turniiri korraldaja Vitali Gansen. „Nemad mängivad muidugi ka esiliigas, nad peaksid meist tugevamad olema, saalis mängides oleme neid aga korduvalt võitnud.” „Finaalmäng algas hästi, juba esimesel minutil lõi Ganvix värava. Siis aga tuli küsitav värav vastasmeeskonnalt, kelle mängija selle käega lõi, kohtunikul jäi see aga märkamata. Lõppseisuks jäi 1:3 meie kahjuks. Türi teine võistkond kaotas kolmanda koha matšis Paide võistkonnale Juurikad,” lisas Gansen.

Kokku osales turniiril kaheksa võistkonda.

tr

Turi

Kevade kodu

K 18. veebr kell 18.30 loodusõhtu Türi kultuurikeskuses, külla tuleb Karl Ander Adami “Liikuv loodus. Metsasosinad” K 18. veebr kell 19 Rakvere teatri etendus – Martin McDonagh / Scéal Éireannach „Leenane’i kaunitar“ Oisu rahvamajas. Pilet 13/11 eurot saadaval Türi kultuurikeskuse kõikides majades ja Piletimaailmas. Tõlkija Erkki Sivonen, lavastaja ja muusikaline kujundaja Üllar Saaremäe, kunstnik Mae Kivilo, osades: Ines Aru, Ülle Lichtfeldt, Mait Joorits ja Velvo Väli R 20. veebr kell 18 EV 97. aastapäeva tähistamine kontsertaktusega „Minu Eestimaa elab minus“ Türi kultuurikeskuses. Konkursi „Aasta tegu ja aasta tegija 2014“ võitjate ning valla ettevõtluskonkursi parimate tunnustamine L 21. veebr kell 18 EV 97. aastapäevale pühendatud kontsertaktus „Oma külad“ Oisu rahvamajas. Peale kontsertaktust kell 20 peoõhtu Taikse kapelliga Lõõtsaliigutajad. Pääse 3 eurot. Avatud on baar ja Oisu rahvamaja kohvik. Kohtade broneerimine oisu.rahvamaja@tyri.ee või numbril 5300 3987 E–K 23.–25. veebr kell 12–20 riigikogu valimiste eelhääletamised Kabala ja Oisu rahvamajas ning Türi kultuurikeskuses T 24. veebr kell 12 Eesti iseseisvuspäeva mälestushetk Türi kesklinna kalmistul K 25. veebr kell 14 teater Vaba Vanker etendusega „Mäng“ Türi kultuurikeskuses. Etendus 4.–8. klassi õpilastele. Pilet 5 eurot K 25. veebr kell 18 lühiraja kiiruisutamise võistlus TÜG liuväljal N 26. veebr kell 13 väärikate ülikool Türi kultuurikeskuses. Külas on Hannes Hermaküla ja Kaia Iva N 26. veebr kell 18 suusatamise seeriavõistluse IV etapp Tolli metsas P 1. märts kell 9–20 riigikogu valimiste jaoskonnakomisjonid Kabala ja Oisu rahvamajas ning Türi kultuurikeskuses P 1. märts kell 11.30 lauluklubi kokkusaamine Helle Maalmani ja Astrit Ujoki eestvedamisel Oisu rahvamajas. Kavas on naistele pühendatud laulud. Kell 14 Türi kultuurikeskuses. Kavas on armastuslaulud N 5. märts Türi päevakeskuse teatripäev Türi kultuurikeskuses R 6. märts kell 20 naistepäeva tantsuõhtu ansambliga K2 Taikse rahvamajas. Pilet 3 eurot L 7. märts kell 16 Eesti teaduste akadeemia naiskoori kontsert Türi kultuurikeskuses L 7. märts kell 20 naistepäeva tantsuõhtu Kabala rahvamajas. Pilet 3 eurot P 8. märts kell 15 naistepäevakontsert „Oma küla meestelt naistele“ Oisu rahvamajas Info: kultuurikeskus.tyri.ee Tel 387 8248 Türi, 5340 3551 Oisu, 387 5539 Taikse, 5300 3987 Kabala

TÜRI RAHVALEHT 6. veebruar 2015

11

vana ja uus

teated u 1935 René Viljati erakogu

lugejaküsimus Tänases Türi Rahvalehes on juttu sellest, et kunagise Paide EPT Türi siseujulast on tänaseks saanud Türi Rahvaspordimaja.

Küsimus on: milline tähtpäev täitus Türi ujulal tänavu jaanuaris?

Järgmise lugejaküsimuse auhinnaks pakub ilusalong Nofretete kümneeurose kinkekaardi.

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 387 9717, 5333 3152 E-post: rahvaleht@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Triin Toome-Hosman

Vastuste saatmise tähtaeg on 5. märts, e-post rahvaleht@tyri.ee.

Detsembrikuu Türi Rahvalehe lugejamängu võitja on Jaanus Varilepp. Õnnitleme!

Küljendaja: Elin Kalda Raamatupidaja: Marge Tropp

UUED KODANIKUD VIHUR MEENTALO 15.12.2014 Vabariigi aastapäeva tähistamiseks on üles rivistatud Kaitseliidu Türi malevkonna ratsaeskadroni mehed. Äratuntavatest meestest on pildil eskadroni pealik reservnooremleitnant K. Erma ja Käreverest pärit harrastuspiltnik A. Hirtentreu. Ratsamehed seisavad Viljandi tänaval asuva Toomas Nõmmiku kaupluse ees.

2015 René Viljat

LUMI-LY KOPA 30.12.2014 ELLI VILLEM 01.01.2015 MERIBEL ROOTSMA 03.01.2015 ISABEL PENT 03.01.2015 ADRIAN KULEMIN 17.01.2015 RENET HULKO 21.01.2015

Palju õnne!

Väga paljud Viljandi tänava puitmajad hävisid sõjatules. Viimased selle piirkonna majad likvideeriti seoses uue Maxima kaupluse ehitusega. Tänapäeval tähistatakse Türil vabariigi aastapäeva Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juures kesklinna kalmistul.

PIDU LAUPA MÕISAS

KAVAS • Esinejaid mitmes mõõdus • Jalakeerutust keskööni • Õnneloos

28. veebruaril kella 19st südaööni

Kehakinnitust saab kohvikust, mõisaga tutvuda nagunii.

Osavõtumaks 5 €, piduõhtul tasudes 8 €.

Tasuda saab kooli kantseleis, info telefonidel 387 3342, 5326 7230.

Igal erakonnal on oma head ja vead – teeme koostööd ja jääb ainult hea!!!

Türi vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke VELLO SELTER 05.01.2015 EDUARD ALLIK 06.01.2015 VAIDA KÖÖP 06.01.2015 MARTA SARNIK 09.01.2015 LEONID SAVELJEV 09.01.2015 ELVE MURUMAA 10.01.2015 KOIT SAMM 10.01.2015 AINO TÕNISSOO 12.01.2015 HUGO LOTT 13.01.2015 BRUNO LIIVOJA 15.01.2015 SALME KANGRU 15.01.2015 MALLE KASK 16.01.2015 ÕIE KONTUS 18.01.2015 LEONID FROLOV 23.01.2015 LEILI VILLEM 24.01.2015 JAAN VAHEOJA 26.01.2015 HELGA KOTSAR 26.01.2015 LAINE ADEROV 29.01.2015 WOLFHARD WERNER BAGWITZ 30.01.2015

Trükkija: AS Kroonpress Levitaja: AS Eesti Post Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa Türi Rahvaleht ilmub iga kuu esimesel reedel (välja arvatud riiklikel pühadel) kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides.

Trükiarv on 4800 ja lugejaid 10 000.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel rahvaleht@tyri.ee.

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Türi Rahvalehes ei avaldata anonüümset reklaami. Samuti on toimetajal õigus teadet/reklaami mitte avaldada, kui ei ole võimalik kontrollida teate sisu õigsust.

Kaastöid ei honoreerita.

Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepanekud lehe sisu kohta palume saata tegevtoimetajale.

Ostan vanu fotosid ja igasuguseid spordi- ja koolilõpumärke.

Avaldame kaastunnet omastele

kuulutused Küttesüsteemide ehitus. Tel 513 8314, www.avmterm.ee.

Tule valima ja tee valik enda koduvallas elavate kandidaatide seast!

OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee Türi ujulas toimub 15.02 kell 13 “Sõbrapäeva lustlik perespordipäev.” Läbiviijaks Merle Vantsi.

Ostan hõbedast lusika, kahvli, noa, kulbi, pitsi, kandiku, portsigari, uuri. Võib ka muid hõbeesemeid pakkuda. Korralik hind!

Tel 5665 5551.

Ostan nõukaaegseid valgusteid, nõusid, mänguasju, Salvo nukke, Norma kuivainetopse ja muud põnevat, mida valmistati aastatel 1945–1990. Tel 513 3385.

Fotograaf René Viljat tel 525 8325 reneviljat@hot.ee

TÜRI RAHVALEHT 6. veebruar 2015

12

reklaam

OMA MEES RIIGIKOKKU! Kandidaat 903

KUTSE 15. veebruaril kell 11.00 toimub tore lastehommik Türi kultuurikeskuse kohvikus.

Veedame aega koos laste ja sõpradega. Lastele teeb näomaalinguid Liina Raud, sööme pannkooke ning arutame üheskoos, kuidas muuta Eesti laste- ja peresõbralikumaks!

KUTSE KUTSE

15. veebruaril kell 11.00 toimub tore lastehommik Türi kultuurikeskuse kohvikus. veebruaril kell Veedame 11.00 toimub torelaste lastehommik aega koos ja sõpradega. Lastele ri kultuurikeskuse teebkohvikus. näomaalinguid Liina Raud, sööme pannkooke edame aega koos ja sõpradega.

Lastele ninglaste arutame üheskoos, kuidas muuta Eesti laste- ja peresõbralikumaks! eb näomaalinguid Liina Raud, sööme pannkooke

15. veebruarlil 14.00 toimub SDE ng arutame üheskoos,kell kuidas muuta Eestivestlusring laste- ja saadikukandidaatidega resõbralikumaks!

Türi kultuurikeskuse saalis.

Osalevad: Helmen Kütt, 15. veebruarlil kell 14.00 toimub vestlusring SDE Jaanus Marrandi, Liina saadikukandidaatidega Raud jt. Muusikalist Türi kultuurikeskuse saalis.

Osalevad: esitab Helmen Kütt, vahepala veebruarlil kell 14.00 toimub vestlusring SDE

Jaanus Marrandi, Liina saadikukandidaatidega Raud jt. Muusikalist .

Türi kultuurikeskuse saalis. vahepala esitab ja kringlit!

Pakume kohvi

Pangabuss Kõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis!

Pangabussi peatused: Võhma linnavalitsuse juures kell 14.30–15.30

I kvartalis 6. ja 20. veebruaril 6. ja 20. märtsil

Suure-Jaani Konsumi kaupluse juures kell 16.30–18.00

Boris Lehtlaan

Osalevad: Helmen Kütt, Boris Lehtlaan.

Jaanus Marrandi, Liina kohvi ja kringlit!

Pakume Raud jt. Muusikalist vahepala esitab

Boris Lehtlaan.

Pakume kohvi ja kringlit!

Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid.

Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.