Issuu on Google+

TÜRI RAHVALEHT 28. mai 2010

TÜRI VALLA AJALEHT 28. mai 2010 nr 2 (774) SÕNUMID

Koorilauljad tulevad Türile kokku 5. juunil toimub Türil segakooride laulupäev, millest võtab osa 97 koori üle Eesti. “Suurte laulupidude vahel korraldavad kõik Kooriühingu alaliidud nn liigilaulupäevi. Kes sagedamini, kes harvemini,” rääkis Eesti Segakooride Liidu (ESL) tegevsekretär Katrin Puur. Puur teatas, et Türil toimuvale laulupäevale on end registreerinud rekordarv segakoore. “Kas on põhjuseks möödunudsuvine ülimenukas üldlaulupidu või kooride suurenenud huvi ühistegevuse vastu, igatahes tõotab tulla väga lauljaterohke (ca 2500 lauljat) ja meeleolukas pidu,” kinnitas ta. Laulupäeva kavas on nii eelmise suve menukamad, üldlaulupeol kõlanud segakoorilaulud kui ka aegumatut eesti koorimuusikaklassikat ja kaasaegset või päris uut lauluvara. Esmakordselt kõlavad nii suure koori esituses noorte heliloojate Pärt Uusbergi ja Kristo Matsoni teosed. “Meeles peetakse selleaastaseid juubilare – Olav Ehala loomingust on kavas 3-laululine plokk autori enda saatel, lisaks astub ta üles ka solistina. Türi rahva rõõmuks saab kuulda ka andekat solisti Mikk Dedet,” teatas Puur veel. Koore juhatavad dirigendid, kes on välja valitud osalevate kooride juhtide seast, lisaks on kutsutud juhatama järgmise aasta noortelaulupeo dirigendid Ave Sopp, Vahur Soonberg ning professor Kuno Areng. Lisaks kooridele osaleb laulupäeval orkester Türi Ants Oidekivi juhatusel ning esinavad ka Paide ja Tallinna rahvatantsijad. ESLi eelmised laulupäevad toimusid 2005. aastal Alatskivil (pühendatud Eduard Tubina 100. sünniaastapäevale), 2006. aastal Toilas ja 2007. aastal Hüpassaares (Mart Saar 125).

Türi Muuseum kutsub jalutama

Türi Muuseum korraldab ka käesoleval aastal tavapäraseid jalutuskäike Türi linna ja valla erinevatesse kultuuriajaloolistesse ja põnevatesse paikadesse. Muuseumi direktor Erika Jaanhold ütles, et seekordne ringkäik viib huvilised Säreverre. “Kohapeal võtab meid vastu Särevere Mõisarahva Seltsi liige Marike Reedla, kes tutvustab mõisa ja veskit,” selgitas Jaanhold. Ta ütles veel, et kuna seekordne ringkäik viib retkelised Säreverre, võiksid osalejad kohale tulla jalgratastega. Kõiki huvilisi oodatakse 31. mail kell 18 Türi Muuseumi ette, et siis üheskoos Särevere poole liikuda. Teine ringkäik toimub 21. juunil, siis on kavas külastada mõnd Türi kaunist koduaeda. TR

• Kiriku kellasaaga jõuab lõpule lk 2 • Haridussüsteemi ümberkorraldamisest Türil lk 4 • Türilane kogub tarkust Uus-Meremaal lk 5

• Persoon – Elor Ilmet lk 6 • Vallas muutub noorsootöö korraldus lk 9 • Rattakrossi hooajale anti avastart lk 10

Kultuurimaja pere on uue maja valmimise üle rõõmus. Veidi muret teeb vaid see, kas avapidustuste ajal ikka kõik plaanipäraselt sujub ja kas külastajatele uuenenud maja sama palju meeldib. Igatahes ootavad nad kõiki vallakodanikke pühapäeval kultuurimaja oma silmaga kaema. Merit Männi

Uuenenud kultuurimaja ootab avatud uste päevale Reedel, 28.mail, toimub Türi Kultuurimaja pidulik avamine, kuhu on kutsutud maja ehitamisega seotud asutuste ja ettevõtete esindajad. Vallarahvas saab aga ümberehitustööde käigus pea tundmatuseni muutunud maja uudistama tulla pühapäeval, 30. mail, mil toimub avatud uste päev. MERIT MÄNNI rahvaleht@tyri.ee

Eelmisel aastal viisid õhtused jalutuskäigud retkelised Türile ja TüriAllikule. Merit Männi

www.tyri.ee/rahvaleht

Kultuurimaja direktor Ülle Välimäe lubab, et põnevaid tegemisi jagub pühapäeval kõigile. Alates kella 12st kuni 17ni saavad külastajad majas ringi käies jälgida, kuidas kulgevad kultuurimaja erinevate kollektiivide proovid. Keskpäeval on lapsed oodatud väikesesse saali, kus saab näha filmiprogrammi. Kell 14 on külastajad oodatud kultuurimaja suurde saali, kus publiku ette astub Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkester. Kui maja on seestpoolt juba piisavalt uudistatud, tasub sammud seada kultuuri-

maja siseõue, kus saab näha Teatristuudio lavastust ja kuulata ansamblite MS Veetoru V ja Poissmehed esinemist. Samuti annab lühikontserdi Türilt pärit muusik ja kirjamees Jaan Pehk. 17.30 saab Pehki tegemisi jälgida juba kinolinal, kui kinosaalis näidatakse Ove Mustingu lühimängufilmi „Kallis sõber, Sind austan“. Ülle Välimäe kinnitas, et kui ilmataadiga kokkulepet ei saavutata, siis sisehoovi planeeritud üritused kindlasti ära ei jää. „Vihma korral kolime väikesesse saali,“ teatas ta. Kultuurimaja avatud uste päeva lõpetab tantsuõhtu, mil jalga saab keerutada Antti Kammiste ja Meelis Punderi muusika järgi. Vaheaegadel laseb laulu valla meesansambel Avaja ning tantsunumbreid esitab trupp Modus. 2009. aasta märtsis alustatud Türi Kultuurimaja ehituse projekti koostas Krive Ehitus OÜ, arhitekt on Kristi Smirnoff. Ehituse peatöövõtjaks oli AS Paide MEK, alltöövõtjateks Koma Ehitus AS, AS COMFORT AE, AS KATRI ja OÜ Joveld. Kultuurimaja varustasid mööbli ja si-

sustusega Saloni Büroomööbli AS, ELKE MÖÖBEL OÜ, AS Inest Market. Teisaldatava saalitoolide süsteemi tarnis ELKE MÖÖBEL OÜ. Valgustehnika tõi kohale ja paigaldas E&T OÜ, helitehnika OÜ AUDIOSKY ja EVENTECH OÜ. Lavatehnika hankis ja paigaldas Stratus OÜ. Infotehnoloogilised seadmed ja esitlustehnika tarnis ja seadistas ATEA OÜ. Türi Kultuurimaja rekonstrueerimist rahastati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu fondist 28,5 miljoni krooni ulatuses. Türi valla omaosalus projektis on veidi üle 5 miljoni krooni. Projekti käigus taastati uuel kujul olemasolev hoone, korrastati ümbrus ja ja ehitati parkla ning varustati kultuurimaja uue mööbli, sisustuse ja tehnikaga. Täielikult uuendati valgustehnika, helitehnika, lavaseadmed ning informatsiooni- ja esitlustehnika. Saal varustati lava alla teisaldatavate toolidega, mis võimaldab saali paarikümne minutiga muuta teatrisaalist ballisaaliks ja vastupidi.


2

TÜRI RAHVALEHT 28. mai 2010

uudised

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Kirik saab uue tornikella

Türi võõrustab Järvamaa lauluja tantsupeolisi 29. mail toimub Türi lauluväljakul Järvamaa laulu- ja tantsupidu, mis seekord kannab nime „Järvamaa oma lugu”. Järvamaa Omavalitsuste Liidu kultuurikorraldaja Jane Kiristaja sõnul viitab peo nimetus sellele, et esitamisele tuleb 19 Järvamaal elava või siit kandist pärit laulu- ja tantsulooja looming. Peokava seovad tervikuks Järvamaaga seotud legendid ja lorad. Peo kujunduses on kasutatud motiive rahvuslikust lilltikandist ja logo on loodud „Loomislaulu“ ainetel. Türil toimuval maakonna laulu- ja tantsupeol esineb 130 kollektiivi, enam kui 2000 lauljat, tantsijat, pillimängijat ja võimlejat. Laulu- ja tantsupidu korraldab Järvamaa Omavalitsuste Liit koostöös Paide Kultuurikeskuse ja Türi Kultuurimajaga. Laulu-ja tantsupeo tuli süüdatakse 29. mail Paides Lembitu pargis. Peorongkäik alustab oma teekonda 30. mail kell 17 Türi Koolipargist, kontsert lauluväljakul algab kell 18. TR

Majandusaasta aruandega saab tutvuda Türi Vallavolikogu 26. mai istungi määrusega nr 21 vastuvõetud Türi valla 01.01.2009–31.12.2009 majandusaasta aruandega on võimalik alates 31. maist tutvuda Türi Raamatukogus, Türi Vallavalitsuse kantseleis ja teeninduspunktides ning Internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee TÜRI VALLAVALITSUS

������������������ ������������������������������� �����������������������������

���������������������������������������� ������������������������������ ���������������������������������� ������������������������ �������������������������������� ��������������������� ��������������������������������������� ������������� ������������������������������� ��������������� ����������������������

������������������������� �����������������������

������� ��

������� �������

�������������������������� ������������������ ���������

�������

���

����� ����������� ����������

������������������������������ �������������������������������

��������������������� ��������������

������������������������������������ ��������������������������������

�������������������������������������������

Probleemid Türi kiriku katkise tornikella ümber leiavad peatselt lahenduse. Saksamaal valatakse uut kella, mis kõigi plaanide kohaselt paigaldatakse torni jaanipäevaks. Kellamehe asemel aga paneb kella helisema elektroonika. MERIT MÄNNI rahvaleht@tyri.ee

Türi Püha Martini kiriku koguduse õpetaja Teet Hanschmidt kinnitas, et kui kõik kulgeb tõepoolest plaanipäraselt, siis on jaanipäevaks uus kell tornis. Koguduse õpetaja sõnul sai kogu asjaajamine alguse juba kolmneli aastat tagasi, kui käimas oli Paide kiriku põranda renoveerimine. Tollal oli riigikogulastel võimalus kasutada nn „kommiraha“, mida siis igaüks oma äranägemise järgi toetusteks jagas. Kommiraha jagus ka Paide kiriku põranda remondi toetuseks ning Hanschmidti sõnul oli nimekirjas järgmine Türi kiriku tornikell. „Kahjuks tuli majandussurutis, raha enam heldekäeliselt ei jagatud ja nii jäi asi sinnapaika,“ mainis Hanschmidt.

Katkine kell kaotas kõla Kiriku suurele kellale tehtud ekspertiisi käigus selgus, et kellal on mõra sees. Hanschmidti sõnul ei takista see kella helistamist, ent muutub ajapikku järjest riskantsemaks. „Iial ei tea, millal see viimane pauk käib. Samuti pole spetsialistide sõnul ka kella toon enam selline, nagu peaks olema,“ märkis ta. Kuidas mõra täpselt tekkis, polegi teada, ent Hanschmidti jutu kohaselt on kindlasti üheks põhjuseks see, et kellatool, mille ülesandeks on kella vastu tila lüüa, on ammu katki. Seepärast löödi tila hoopis vastu kella, mis aga on kella kahjustanud. Vajaminevat raha otsustati taotleda PRIA kaudu. Rahataotlusprojekti kirjutamisel oli koguduse õpetaja sõnul abiks

Türi koguduse õpetaja Teet Hanschmidti käes on pilt uue tornikella maketist. Originaalis on kella mõõtmed kordades suuremad – laius 1meeter ja kõrgus natuke üle meetri. Auris Rätsep Pipi-Liis Siemann. Hanschmidti sõnutsi on PRIAst raha taotlenud paljud teisedki kogudused ning seetõttu tundus, et rahamure leiab lahenduse. Hanschmidt sõnas, et ei taha PRIAt küll sarjata, ent nende rahastusskeem tundub veidi kummaline. „Saime PRIAlt vastuse, et meile eraldatakse 573 424 krooni, millest kümme protsenti moodustab omaosalus. Probleem aga on selles, et asi – antud juhul siis kell, peab olema valmis ja tegijatele tasutud, alles siis eraldab PRIA meile selle summa,“ rääkis ta. Läbirääkimiste käigus pakkus PRIA esindaja välja variandi, et kella valmistamise eest makstakse kolmes osas. „See tähendab, et teeme ühe osakulutuse ära, PRIA tasub selle meile jne,“ täpsustas Hanschmidt.

Kellameest asendab digipult Raha selleks, et tasuda esimene sissemakse, misjärel meistrid saaksid Saksamaal hakata kella valama, tuli kogudusel leida kiiremas korras. Koguduse

õpetaja andmetel läksid käiku kõikvõimalikud variandid – laenu võeti jõukamate koguduseliikmete käest, mängu pandi ka kütteraha, mille vald oli nõus ettemaksuna kogudusele eraldama ning jõulude ja Grillfesti ajal kogutud vabatahtlike annetajate raha. Järgmiste sissemaksete tasumiseks pöördus kogudus aga panga poole, samuti oodatakse endiselt vabatahtlike annetusi. Uus tornikell peaks valmis saama maikuu lõpupäevil ning kiriku torni paigaldatakse see jaanipäevaks. Uue kella helinat aga samal päeval kuulda ei saa, kuna seadistamine võtab aega. Koos uue kellaga paigaldatakse torni ka kellatool, samuti keeruline elektroonikasüsteem. Hanschmidt kinnitab, et edaspidi kellamehe amet kui selline kaob. „Tõesti, edaspidi tuleb kella helistamiseks vaid digitaalsele puldile vajutada ning valida, kas tornis helisevad pulma- või matusekellad või lööb kell lihtsalt täis- ja pooltundi,“ lisas ta. Augustikuus tähistatakse Türi kiriku ja koguduse 690.

aastapäeva, siis tuleb Türile EELK peapiiskop Andres Põder, kes kella sisse õnnistab.

TEAVE Türi Püha Martini kiriku uue tornikella maksumuseks on 573 424 krooni, millest ettemaksuna on valmistajatele tasutud 172 027 krooni. Järgmine makse, mis peab olema tasutud maikuu lõpuks, on 316 522 krooni. Viimase osamakse suuruseks on 84 875 krooni ning selle summa kogumiseks on kirik võtnud ka pangalaenu. Samas on võimalik oma panus teha ka vabatahtlikel annetajatel, kandes raha EELK Türi Püha Martini koguduse arveldusarvele 10220006661019 (Türi kiriku tornikell). Seni on vabatahtlike annetajate abiga kogutud 62 496 krooni ja 40 senti.

Toetusraha aitab näidendit lavastada Hasartmängumaksu Nõukogu (HMN) jagas mais 4,3 miljonit krooni kultuuri-, spordi-, hariduse- ja sotsiaalprojektide toetuseks. Kokku esitati nõukogu esimehe Kaia Iva sõnul aprillis 256 projekti, millest täielikult või osaliselt rahuldati 108. Kultuuriprojekte toetati 450 000 krooni, spordiprojekte 2,6 miljoni krooni, haridusprojekte 430 000 krooni ning sotsiaalvaldkonna projekte 850 000 krooni ulatuses.. Iva sõnul oli aprillis hasartmängumaksu laekumine parem, mistõttu oli võimalik ka taotlusi suuremas mahus rahastada. Järvamaalt esitati kokku 12

projekti, millest toetati seitset kavandit. 10 000 krooni toetusraha pälvis ka Laupa Põhikooli projekt „Mõisa ajaloo toomine lavalaudadele“. Laupa kooli direktor Kaarel Aluoja selgitas, et tegemist on väikse teatriprojektiga, mille käigus jõuab lavalaudadele Laupa mõisa ja mõisakooliga seonduv ajalugu möödunud sajandi esikümnetest. Osatäitjateks on kooli praegused ja endised töötajad ning veel mõned Laupaga seotud inimesed, käsikiri pärineb Piret Rammo sulest. „Kuna Laupa kooli ootavad käesoleval sügisel ees mitmed

suured sündmused – pea kolm aastat kestnud remonditööde lõppemine, seejärel vilistlaste kokkutulek – siis teatriprojekt on üks osa neid sündmusi väärtustama,“ rääkis Aluoja. Järvamaalt pälvisid toetust veel spordiklubi Maribel, projekt „Sportlik koolivaheaeg“ (15 000 kr); spordiklubi Vargamäe projekt „XIV Erika Rattaralli korraldamine“ (7 000 kr); korvpalliklubi Seitse projekt „Tänavakorvpallisari “Paide Suvi 2010”“ (3 000 kr); A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel SA projekt „Seigeldes läbi A.H.Tammsaare loomingu“ (10 000 kr); Järva

Naiste Varjupaiga projekt „Järva Naiste Varjupaiga töö jätkamine“ (94 400 kr) ning Järvamaa Pensionäride Koondise projekt „Eakate sotsiaalse kaasamise õppepäev Türil“ (28 000 kr). Mais esitatud taotlused tulevad läbivaatamisele Nõukogu istungil 21. juunil. Kuna tavapäraselt esitatakse suvekuudel taotlusi mõnevõrra vähem ning hetkel on hasartmängumaksu laekumised kasvava trendiga, siis loodab nõukogu esimees Kaia Iva, et Järvamaa taotlejad saavad suhteliselt soodsama situatsiooni ära kasutada. TR


TÜRI RAHVALEHT 28. mai 2010

3

majandus

sõnumid Suveperiood toob bussiliinides muudatusi

Ettevõtlusest Türi vallas 2009. aastal Mitmel korral olen mõelnud, kas me ikka teame millised on need Türi valla ettevõtted, kes annavad olulise panuse kohaliku piirkonna arengule? Kes on need inimesed, kes „veavad“ neid firmasid, hoides selle kaudu Türi valda ettevõtluskaardil, tagavad elanike tööhõivet, kes omakorda maksavad vallakassasse makse. Kaldun arvama, et ega õieti ei teata. Olen teinud uurimuse 2009. aasta kohta ja jõudnud järeldusele, et vaid 26,93% Türi valla elanikest sai tulu ettevõtetest, mis on registreeritud juriidilise aadressiga Türi valda. Ülejäänud 73,07% sai töötasu ettevõtetelt, mis ei ole registreeritud koduvalda. See ei tähenda, et käiakse tööl kodust kaugel. On ju kõigile teada näiteks Järva Tarbijate Ühistu, mis annab Türi linnas tööd paljudele inimestele. Paljud meie elanikud käivad tööl naaberlinnas Paides, aga ka Imaveres, Tallinnas ning välismaal. Mida pikemaks aga muutub vahemaa elu- ja töökoha vahel, seda suuremaks muutub elukohavahetuse tõenäosus.

Lisatud tabelist selgub, et suurim maksumaksja ja tööandja on Türi Vallavalitsus. Ettevõtete pingerea eesotsas on Estonia OÜ, kellele järgneb Taure AS, Metre OÜ, Prelvex AS ja Mateko OÜ. Need kohalikud äriühingud on tabeli eesotsas suurimad. Usun, et tabelit vaadates leiab nii mõnigi inimene ettevõtte, kelle nime ei ole isegi varem kuulnud, või siis teada-tuntud ettevõtte oluliselt tagasihoidlikumalt positsioonilt, kui võis arvata. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Türi vallas oli 2009. aastal kokku 258 erinevat maksumaksjat. Tabelis on eraldi välja toodud neist 29. Neilt on laekunud vallakassasse 79,72% kohalikku päritolu tulumaksust, sealhulgas Türi vallavalitsuselt 28,37%. Tore, kui Türi vallas saaks traditsiooniks, iga-aastane üritus, kus tunnustatakse valla kohalikke suurimaid tööandjad ja uute töökohtade loojaid. Kui Türi kandis on tööd, siis ei lahku siit noored ja tagatud on valla jätkuv areng.

VELLO OHU Türi Vallavolikogu liige

VÄLJAMAKSE TEGIJA NIMI %KOGUSUMMAST Türi Vallavalitsus Estonia OÜ Taure AS Metre OÜ Prelvex AS Mateko OÜ Edelaraudtee AS Kabala Agro OÜ Edelaraudtee Infrastruktuuri AS TAC-Ettevõtted AS Türi Tervisekeskus OÜ Convi Food Sweets OÜ Farmo SM AS Türi Vesi OÜ Kadri Tare OÜ Sampo Grupp OÜ Estpig OÜ Vekmari OÜ Dessert AS Türi Õmblus OÜ NP Õmblus OÜ Krive Ehitus OÜ Raider Trans OÜ Edelaraudtee Halduse AS DeRossi OÜ Türi Vaip OÜ Karutex OÜ Vacca OÜ Türi Apteek OÜ Ülejäänud Türi valla maksumaksjad

28,37 12,58 4,62 4,26 3,65 3,61 2,03 1,99 1,81 1,77 1,60 1,06 1,02 1,01 0,98 0,90 0,84 0,80 0,76 0,70 0,66 0,66 0,64 0,64 0,59 0,57 0,55 0,55 0,53 20,28

Üksikisiku tulumaksu laekumine Türi valda

26,93%

30. maist kuni 31. augustini hakkab liinil nr 10 Paide-TüriSärevere kehtima suvine sõiduplaan, mis tähendab tööpäevadel kolme väljumise võrra ja pühapäeval ühe väljumise võrra hõredamat sõidugraafikut. “Kuna reisijate arv väheneb pidevalt ja suveperioodil on seoses puhkustega reisijaid niigi vähem, oli otsus vältimatu. Buss sõidab tööpäevadel 24 ringi,” selgitas Järvamaa Ühistranspordi Keskuse liinimajanduse spetsialist Sirje Tuga. Ära jäävad statistika põhjal kõige vähem kasutatavad väljumised: tööpäeviti kell 6.20, 15.30 ja 17.15 ning 11.10 (pühapäeviti). Lokuta kandi elanike jaoks jääb endiselt seitse väljumist tööpäevadel. “Kolm viimast õhtust ringi on kõigil nädalapäevadel kümne minuti võrra hilisemaks muudetud, kuna Edelaraudtee muudab alates 30. maist samuti oma sõiduplaani,” ütles Tuga. Teised Türi piirkonna maaliinid jäävad sõitma eelmisel aastal kinnitatud suviste sõiduplaanide järgi. Seoses 5. juulil algava koolivaheajaga hakkavad suvised sõidugraafikud kehtima ka maakonnaliinidel. Busside väljumisaegu peatustest ja sõiduplaane saab vaadata Interneti-aadressidelt www.jytk.ee ja www.peatus.ee.

Türi valla koolide lõpuaktused 73,07%

Vallaelanikelt, kes töötavad Türi valda reg ettevõtetes Vallaelanikelt, kes töötavad ettevõtetes, mis ei ole reg Türi valda

Türi valla kuues koolis toimuvad lõpuaktused järgmistel aegadel: Türi Toimetulekukoolis 4. juunil kell 11; Kabala Põhikoolis 18. juunil kell 15; Retla Koolis 18. juunil kell 17; Laupa Põhikoolis 19. juunil kell 12; Türi Gümnaasiumi IX klasside lõpuaktus 19. juunil kell 14; Türi Gümnaasiumi XII klasside lõpuaktus 20. juunil kell 14; Türi Majandusgümnaasium IX klasside lõpuaktus 20. juunil kell 13; Türi Majandusgümnaasiumi XII klasside lõpuaktus 20. juunil kell 16. TR

Kõik oma rahaasjad saate korda ajada pangabussis!

Kabala rahvamaja juures peatub pangabuss üle nädala esmaspäeviti kell 14.15–15.15 (II ja III kvartalis: 7. ja 21. juuni, 5. ja 19. juuli, 2., 16. ja 30. august, 13. ja 27. september) Bussis saate: • nõu pangateenuste kohta • tellida ja kätte pangakaardi • makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta • teha arvuti abil makseid • sõlmida hoiuseid ja erinevaid lepinguid Pangabussi sõiduplaan internetis: www.swedbank.ee Küsige lisa 6 310 310


4

TÜRI RAHVALEHT 28. mai 2010

Türi Arengu Sihtasutus Türi Rahvalehe trükiarv suureneb

Aprillikuus ilmunud uuenenud Türi Rahvalehe tiraaž oli 4500 eksemplari, millest Eesti Post jaotas Türi valla postkastidesse 4400 ja ülejäänud saadeti lehe reklaamiklientidele väljapoole Türi valda, jagati Türi Vallavalitsuse ja Türi Arengu Sihtasutuse koostööpartneritele. Eesti Posti palvel suurendame lehe püsivat trükiarvu 100 lehe võrra, lisaks trükime maikuu lehte Mati Sadama palvel 100 lehte levitamiseks Türil toimuvatel Eesti valdade suvemängudel ja Eesti Grilliliidule 100 lehte Türi Grillilehe ilmumise lepingu raames. Kokku trükitakse ja levitatakse maikuu Türi Rahvalehte 4800 eksemplari.

AURIS RÄTSEP Türi Arengu Sihtasutuse juhatuse liige

Merike Holdblomi peres tunnevad Türi Rahvalehe üle rõõmu kõik, sest see on ainus leht, mis postkasti saabub. Auris Rätsep

hariduselu

Haridussüsteemi ümberkorraldamisest Türil 20. mail Türi Kultuurimajas toimunud haridusteemalisel rahvakoosolekul esitati mitmeid küsimusi, millele vastab lehe vahendusel abivallavanem Vahur Salom. Milleks on vaja Türil haridusreformi? Meil on teada nii lähema seitsme aasta jooksul valla koolide 1. klassidesse astujate kui ka lähema 16 aasta jooksul 10. klassidesse astujate arv. Sündide arv valla territooriumil oli suurim 2005. aastal – 107 last ning väikseim 2002. aastal – 79 last ning gümnaasiumidesse astujate osatähtsus vallas põhihariduse omandanutest on ca 60%. Pikema prognoosi tegemiseks võib lähtuda ka parimas sünnituseas (20–35 aasta vanused) naiste arvust vallas, mis praeguste tendentside järgi on 20 aasta pärast enam kui 1,5 korda väiksem praegusest. Seega saame arvestada kuni 100 1. klassi astujaga ning kuni 60 gümnaasiumisse astujaga aastas, mida on ilmselgelt vähe valla senise haridusmudeli säilitamiseks. Haridusreformi on vaja ka selleks, et lõpeks Türi kahe gümnaasiumi vaheline ebaterve konkurents õpilaste pärast. Õpilased on jagunenud kahe kooli vahel enam-vähem võrdselt ja kummaski koolis on 2 paralleelklassi. Ühe koolina tegutsedes saaks moodustada 4 klassi asemel 3 klassi, mis võimaldab riigipoolse rahastamismudeli järgi koole edukamalt üleval pidada, kui jätkates praeguse süsteemiga. Mis saab Türi Gümnaasiumi algklasside majast? Türi Gümnaasiumi algklasside maja maha ei müüda. Eesmärk on säilitada maja Türi valla rahva hüvanguks ning võimaldada selles hoones tegutseda erine-

Türi Muusikakoo li uute õpilaste vastuvõtt toimub 7. juunil kell16–18 Erialad: klaver, akordion, viiul, tšello, kitarr, flööt, plokkflööt, klarnet, fagott, saksofon, altsarv, tenorsarv, trompet, tromboon, tuuba, löökpillid Sisseastujail valmistada etteaul. l Samas toimub 5–6aastaste laste registreerimine eelkooli (katseid ei ole). Sisseastumisavalduse blanketi leiate Türi valla kodulehelt www.tyri.ee/ index.php?page=122&

Haridusteemalisel koosolekul osalesid mõlema Türi gümnaasiumi õpetajad. Plaanitavad ümberkorraldused Türi hariduselus tekitasid kuulajate seas palju küsimusi ja vaidlusi. vatel valla asutustel. Oma koha leiaksid ringhäälingumuuseum, multimeediakeskus, kunstikool, perekeskus, MTÜ-de, seltsingute nn oma kodu. Osa algklasside maja ruume kasutab põhikool üleminekuperioodil. Kas algklasside maja sulgemine tekitab rahalist kokkuhoidu ja kui, siis kuhu see kokkuhoitud raha paigutatakse? Tuleb arvestada, et olukorras, kus hariduskulude osatähtsus on valla eelarves üle 40%, ei ole reaalne selle edasine suurendamine teiste valla eluvaldkondade arvelt. Türile puhast gümnaasiumi luues on siht tagada loodava kooli atraktiivsus ja õppekvaliteet ning seeläbi Türi gümnaasiumihariduse jätkusuutlikkus. Algklasside maja kulud kokku on ligi 652 000 krooni. Hariduskorralduse ümberkujundamise ja optimeerimise käigus vabanev raha suunatakse tagasi hariduse sisusse, õppekavade arendusse, õpetajate motivatsioonisüsteemi ja nii edasi. TÜRI MAJANDUSGÜMNAASIUM OOTAB OMA PERRE UUSI ÕPILASI!

Õpilaste registreerimine toimub kooli kantseleis: kuni 21. juunini E–R kell 9–15 28. juunist kuni 16. juulini E–R kell 9–14 alates 2. augustist E–R kell 9–14

Kaasa võtta lapse sünnitunnistus ja lapsevanema isikut tõendav dokument. Avaldus täidetakse kohapeal. NB! Sellest sügisest alustab tööd gümnaasiumiklass täiskasvanutele (10. klass)! On alanud dokumentide vastuvõtt!

Info www.tyrimg.tyri.ee; tel 384 8567 (õppealajuhataja), 384 8566 (sekre tär)

Kas vald kavatseb alates 2011. aastast ümber korraldada ka transpordi, tagamaks parema bussiühenduse Türi Majandusgümnaasiumi ja kesklinna vahel? Vallavalitsus korraldab valla laste transporti kooli ja kodu vahel ning analüüsib selle vajadust. Vastavalt lapsevanemate ja kooli avaldustele tuleb kooli ja kodu vahelise transpordi ümberkorraldamise küsimus päevakorda ka enne 1. septembrit 2011. Koolipäeva hommikul hakkavad bussid tihedamini liikuma kesklinnast Türi Majandusgümnaasiumi juurde ja pärastlõunasel ajal tagasi kesklinna. Mis saab mõlema kooli pedagoogidest ja kui paljud neist koondatakse? Vastavalt volikogu otsusele likvideeritakse Türi linna koolid ning moodustatakse kaks uut kooli – põhikool ja puhas gümnaasium. Kogu töötajaskond koondatakse. Kõik töötajad saavad kandideerida loodavatesse uutesse koolidesse vastavatele ametikohtadele. Majandusgümnaasiumis on õpetajaid 33,32 kohta ja gümnaasiumis 52,4 kohta. Kokku 85,72 kohta. Uues põhikoolis (õpilaste arv 650, 3 komplekti paralleelklasse) saab olema õpetajaid 39,78 kohta ja gümnaasiumis (õpilaste arv 217, 2 komplekti paralleelklasse) 18,1 kohta. Kokku 57,88 kohta. Uute koolide loomisega väheneb õpetajate ametikohtade arv vähemalt 23,55 kohta. Mis on kvaliteetne haridus? Üheselt mõistetavat definitsiooni ei ole. Meie eesmärk on, et kool on õpilast toetav ja kasvatav keskkond, mis aitab lastel, lastevanematel ja õpeta-

Silvi Lukjanov

jatel luua sidemeid koolielu ja pereelu vahel. Kool toetab ja väärtustab laste loominguliste võimete arengut samavõrd kui laste akadeemilisi võimeid ning soodustab laste enesehinnangut ja eneseusaldust. Uute õppekavade rakendamisel loome uued ootused nii õppijale kui õpetajale. Põhikoolis on esiplaanil kasvatuseesmärgid, õpioskuste ja sotsiaalse toimetuleku arendamine ning lapse tervikliku arengu toetamine, põhikooliõpetaja on rohkem õpetaja ja kasvataja. Gümnaasiumis on esiplaanil maailmapildi süvendamine, iseseisva töö harjumuse kujundamine ning ainekeskne õppekava. Seega, gümnaasiumiõpetaja on pigem juhendaja ja toetaja. Selliselt püüame tagada veelgi kvaliteetsemat haridust. Uute koolide moodustamisel on arvestatud õpetaja koormusnormiks 21 ainetundi nädalas, mis tähendab õpetajatele suuremat töötasu. Oleme seisukohal, et kool on kasvatusasutus ja õpetaja töö peab saama väärtustatud. Uuendustega on eesmärk tõsta antava hariduse kvaliteeti, luua paremad tingimused laste arenguks ning kvaliteetse hariduse omandamiseks kõigis valla koolides, lähtudes nii traditsioonidest ja senitehtust kui ka uutest ideedest ja võimalustest. Kui minu laps käib Türi Gümnaasiumi 6. klassis, siis millise õppekava järgi ta edasi õppima hakkab? Õpilased, kes juba õpivad, saavad jätkata üleminekuperioodil sama õppekavaga , mille järgi nad senini on õppinud. Üleminekuperiood lõpeb 1. septembril 2013. Selleks ajaks on rakendunud uued õppekavad ja kõik saavad jätkata õppimist nende järgi. TR


5

TÜRI RAHVALEHT 28. mai 2010

noored

külaelu

Türilane nõuab tarkust taga Uus-Meremaal Türi Gümnaasiumi õpilane Johannes Karpender otsustas aastajagu tarkust taga nõuda hoopis Uus-Meremaal. Nüüdseks tunneb ta end Lõunasaarel asuvas Christchurchi linnas päris koduselt. MERIT MÄNNI rahvaleht@tyri.ee

Kuidas tekkis idee minna vahetusõpilaseks ja miks just UusMeremaale? Idee sai alguse tavalisel koolipäeval, kui märkasin infostendil YFU (Youth For Understanding ehk siis organisatsioon, kelle kaudu ma Uus-Meremaale rändasin) plakatit. Pea täitus ideedega ja koju jõudes sai vaikselt vanematele mainitud. Ja kõigest mõne päevaga oli vanemate luba ja toetus võidetud. Miks just Uus-Meremaa? Minu soov oli lihtne – minna kuhugi kaugele, kuhu vast muidu kunagi ei satuks. Isa poolt oli tingimuseks, et riik kuhu lähen, oleks kindel ja turvaline. Ja mis oleks sobinud paremini kui Uus-Meremaa, mis on Eestist nii kaugel kui vähegi võimalik ja samas on tegu üsna turvalise ja tsiviliseeritud riigiga. Momendil tuleb tõdeda, et enam paremat valikut ei oleks saanud teha. Eestist olen ara ligi ühe aasta, naasen detsembris. Keskkooli lõpetan loodetavasti siin, kuid on üsna tõenäoline, et Eestisse saabudes tuleb naasta koolipinki ja lõpetada pooleliolev XI klass ja seejärel lõpuklass. Aga eks näis, mis saab. Mida arvasid sinu otsusest osaleda vahetusõpilase programmis kodused? Kuidas/kui tihti nendega suhtled? Eks sellised äraminekud ole alati kahe poolega asjad. Kodused teadsid, et tegu saab olema eluetapiga, mis tuleb mulle igati kasuks. Samas oli ilmselge, et mind hakatakse igatsema, vähemalt veidi. Suhtlen kodustega pea igal nädalavahetusel Skype´i teel. Põhilisteks jututeemadeks on sport, ilm ja poliitika. Kui suurt vaeva kogu asjaajamine nõudis? Milliseid avaldusi, soovituskirju vms tuli hankida? Asjaajamist oli rohkem kui küll. Esmalt tuli saata YFU’le avaldused, mis koosnesid soovituskirjadest, personaalsest infost, õppeedukust tõendavatest dokumentidest jne. Seejärel tuli paar nädalat oodata, kas osutun valituks või mitte. Minu õnneks oli vastus positiivne. Tarvis oli veel arstitõendeid ja nõusolekut, viisat, hambaarsti ülevaatust, hunnikus per-

Johannes (keskel) koos oma koolikaaslastega. Noormehe sõnul on klassikaaslased ta omaks võtnud ja palju aega veedetakse ühiselt ka väljaspool kooli. Erakogu sonaalset infot tulevasele hostperele, luba koolilt jne. Õnneks sain kõik paberid valmis õigeks ajaks ja järgnes mõnekuine ootamine. Eestist lahkusin jaanuari lõpus. Kuivõrd erineb Uus-Meremaa haridussüsteem siinsest? Uus-Meremaa haridussüsteem erineb Eesti omast tunduvalt. Põhiline erinevus seisneb just hinnetesüsteemis ja ainekavas, kuid erinevusi on ka mujal. Koolipäev algab kell 8.45 klassijuhatajatunniga, kus 10 minuti jooksul jagatakse vajalikku informatsiooni ja vesteldakse ka koolivälistel teemadel. Seejarel algab esimene tund, mis kestab 60 minutit. Pikematel tundidel on omad eelised ja ka miinused, aga vast aimab igaüks ise, mis need olla võivad. Esimesele tunnile järgneb kohe teine tund, ilma vahetunnita. Jube, eks ole? Kui nüüd päris aus olla, siis pole nii hull midagi, kui esmapilgul tunduda võib. Sellega harjub kiiresti ära ja praeguseks ei kujutaks koolipäeva teistmoodi ettegi. Järgneb 20minutiline vahetund, mille jooksul saab midagi näksida ja sõpradega vestelda või siis õppida, kui vajadust peaks olema. Vahetunnile järgneb kaks õppetundi ning siis on lõunapaus, mille pikkuseks koguni tund aega. Päeva lopetab aga viies tund kell 15.10. Ainekava on aga hoopistükkis erinev ja õnneks just minu maitse järgi. Kõik lõpuklassi õpilased saavad valida 5 ainet ja siis kogu aasta jooksul õpitakse just neid viit ainet. Taoline valikuvõimalus muudab keskkooli ka akadeemilises mõttes meeldivaks. Hinnetesusteem on aga üsna keerukas. Põhimõte seisneb selles, et on kahte tüüpi

teste. Esimese testi läbimiseks pead saama 95% vastustest õiged, teise testi läbimiseks aga umbkaudu 25%. Samas, saades 70% õiged vastused, on võimalus saada kiitus ja 90% õigete vastustega perfektne hinne. Iga test annab aga alati teatud arvu punkte. Et klass läbida/ lõpetada, tuleb aasta lõpuks koguda 60 punkti. Kuidas sinu uued klassikaaslased ja õpetajad sinusse suhtuvad? Kui palju nad Eestist teavad? Kõige vaimustavam asi UusMeremaal on inimeste suhtumine sinusse ja see kehtib ka õpetajate suhtes. Sinust peetakse alati lugu, ollakse sõbralikud ja abivalmid. Ja rõõmsameelsus on siin vägagi laialt levinud, nagu ka naeratused. Eesti kohta aga ei tea peaaegu mitte keegi mitte kui midagi. Mõned üksikud on arvanud, et eks see kuskil Euroopas ole ja on ka üks geograafiaõpetaja, kes noorena on käinud Lätis ja seega on teadlik Eesti riigi olemasolust. Tõsi küll, mõned muusikategelased teavad Arvo Pärti, mis minule tuli üsnagi suure üllatusena.

Milliseid uusi kogemusi see vahetusõpilaseks olemine sulle annab? Uusi oskusi ja kogemusi olen juba saanud lugematul hulgal ja kõiki neid siin mainida oleks peaaegu et võimatu. Aga vaieldamatult on tegu kirjeldamatu kogemusega, millesarnast teist ei olegi vast võimalik leida. Tegu on justkui uue algusega uues kultuuris, teistsuguses maailmas ja uutes olukordades. Ja kogu selle aja jooksul käib sinu elust läbi rohkem inimesi kui kunagi varem. Ja igauks neist jätab sinusse oma jälje. Kas elad peres või internaadis? Elan n-o kasuperes koos host-isa ja host-emaga. Kui kõik jätkub sama hästi nagu momendil, pole just võimatu, et aasta lõpuks kutsun neid oma teiseks pereks. Õpid Türi Muusikakoolis saksofoni erialal, kas võtsid pilli UusMeremaale kaasa? Pilli võtsin kaasa, sest elu ilma pillita ei suuda momendil ettegi kujutada. Mängin mitmetes kooli bändides ja ka linnarajooni big bandis.

KOMMENTAAR

ANTS OIDEKIVI Türi Muusikakooli õpetaja

Juss pakatab energiast. Tema mõttemaailmal on eakaaslastega võrreldes paariaastane edumaa. Tal on omad huvid ja eesmärgid, mille poole püüelda. Usk endasse, julgus ja visadus aitavad kindlasti elus kaugele jõuda. Muidugi juhul, kui säilib mõõdutunne ja hoomatakse teatud reegleid. Tean, et Juss on tugev reaalainetes – see vast aitab kahe jalaga maa peale jääda ega lase boheemlaseks muutuda. Muusikakooli astus Juss oma vabast tahtest. Algul paistiski silma ainult tahe. Täna ei ole tal saksofoni taga põhjust silmi maha lüüa. Noormeest kisub rohkem džässi poole. Minu arvates see ka sobib talle. Sellise muusika tegijal peab olema kupli all see midagi, mida paljudel ei ole – Jussil tundub olevat. Ega muud, kui: Tuld!

Muudeti külavanemate kulude kompenseerimise korda

Vallavolikogu muutis seni kehtinud „Türi valla küla- või alevikuvanema statuuti“, täpsemalt selle viimast osa – kulude kompenseerimise korda. „Uue korra järgi on külavanema oluliseks partneriks kohalik külaselts, kellega on kasulik koostööd teha. Põhjuseks asjaolu, et külavanema tegevusega seotud kulude kompensatsioon makstakse nüüdsest välja mitte külavanema, vaid juriidilisest isikust mittetulundusühingu ehk külaseltsi pangakontole,“ ütles vallavalitsuse külaliikumise ja seltsitegevuse spetsialist Riina Trumm. Kompensatsiooni maksmise eelduseks on kehtiv kolmepoolne leping, mis tuleb sõlmida Türi vallavanema, külavanema ja külaseltsi vahel, ning külaseltsi esitatud taotlus sihtotstarbelise toetuse saamiseks. Külavanema tegevuse toetuseks on võimalik esitada taotlusi kaks korda aastas – 1. juuniks ja 1. detsembriks. „Kuna tegemist pigem kulude kompensatsiooniga, tuleb esitatavale taotlusele lisada ka üldine aruanne külavanema tegevuse kohta perioodil, mille kohta toetuse taotlus on esitatud,“ täpsustas Trumm veel. Külavanemale eraldatava toetuse summa võib aastas olla kuni 5000 krooni, väljamakstava toetuse suurus oleneb külavanema aktiivsusest ning vallaeelarvesse külavanemate tegevuseks planeeritud rahast. „Kui külas külaseltsi ei ole, ei pea seda külavanemale toetuse kättesaamiseks loomulikult asutama hakkama. Sel juhul on soovitav koostööd teha mõne teise lähimas külas tegutseva külaseltsiga,“ ütles Trumm. Uuendatud küla- või alevikuvanema statuut ning kompensatsiooni taotlemise uus vorm on kättesaadavad valla kodulehel seltsitegevuse/külaliikumise alajaotuses.

Naabrivalve kogub populaarsust

Türi vallavolikogu turvalisuse komisjon on korduvalt arutanud valla territooriumil asuvate naabrivalvesektorite tegevust. Türi vallas on kümme naabrivalvesektorit, neist kaheksa asub Türi linnas. Naabrivalve Järvamaa koordinaator Jüri Siim ütles, et just viimasel ajal on inimesed üha enam hakanud naabrivalve vastu huvi üles näitama. “Kuna mitmesugused kuritegelikud juhtumid, nagu sissemurdmised ja vargused, on sagenenud, on loomulik, et inimesed püüavad igal moel taolisi juhtumeid ennetada,” rääkis Siim. Naabrivalve liikumine soodustab ka naabritevahelist suhtlemist ja korra hoidmist sektori enda sees. Jüri Siimu sõnul on kõige lihtsam naabrivalve liikumisega ühinemiseks pidada nõu naabritega, kas ollakse nõus teineteisega koostööd tegema, tõstes seeläbi oma kodupiirkonna turvalisust. Kui koostööks ollakse valmis, tuleb koostada naabrivalves osalejate nimekiri koos kontaktandmetega. “Moodustatavale naabrivalve sektorile tuleb liitujate seast valida vanem, kes organiseerib ka kontaktandmete kogumise ja kes allkirjastab lepingu. Kui soovijate nimekiri on koos, siis edastage see oma naabrivalve piirkondlikule projektijuhile,” selgitas Siim lisaks. Möödunud aastal moodustati Järvamaal 16 uut naabrivalve sektorit. Naabrivalve tegemisi toetab SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital. TR


6

TÜRI RAHVALEHT 28. mai 2010

persoon

Toots, kes tunneb end metsas koduselt Kui veidi enam kui kuu aja eest ümmargust 50. juubelit tähistanud Elor Ilmeti tuttavatelt uurida, mis mehega tegu on, vastab enamik neist kõhkelmatult: metsamees. MERIT MÄNNI

Suure-Jaani Metsamajandi Kabala metskonda abimetsaülemaks ja kahe kuu möödudes edutati metsaülemaks,“ räägib mees. Metsade keskele Tõrvaaugule, kus asus Kabala metskonnakeskus, rajas noor mees ka kodu. Koos abikaasa Heliga on üles kasvatatud kolm tütart.

rahvaleht@tyri.ee

Elor isegi vastab ausalt, et iseloomustab end lihtsalt kui „mees metsast“. Kosmonaudi ega miilitsa ametist tal väiksena unistada pähe ei tulnudki. „Eks see, et valisin metsamehe ameti, on vist tõesti perekonnaviga. Mu vanaonu pidas metsavahi ametit ning isa ja õde lõpetasid mõlemad Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) metsanduse erialal. Elori esimesed eluaastad möödusid Aakre metskonnas Valgamaal, kus isa oli metsaülemaks. 1963. aastal kolis perekond Luuale, kus perepea asus metsatehnikumi juhatama, ema oli õpetaja. „Nii see metsapisik mind siis tasapisi nakatas,“ arvab Elor. Kooliteed alustas noor metsasõber Luual asuvas Ehavere Algkoolis ning pärast II klassi jätkus tema haridustee Palamuse Keskkoolis.

Toots? Või hoopis Arno? Oma tagasihoidlikkuses jätab Elor seoses Palamuse-aegadega mainimata ühe huvitava seiga. Enam kui kolmkümmend aastat on igal sügisel Palamuse koolis toimunud abiturientide seast populaarse poisi ja tüdruku ehk Tootsi ja Teele valimised. Aastal 1977, mil traditsioonile alus pandi, omistatigi Tootsi tiitel Elorile. Ehk oli nooruk kooliajal raamatukangelasele sarnaselt krutskeid täis ning valmis kasvõi saksapoiste parve jõepõhja laskma, aga praegused tuttavad võrdleksid teda suurema tõenäosusega hoopis Arnoga – oma maailmapildiga ja jalad kindlalt maas. Palamusel keskkooliaastad läbinud, asus Elor õppima EPAsse, loomulikult metsanduse erialale. „Pärast EPA lõpetamist 1983. aastal suunati mind tööle

URMAS KUPP sõber

Tihedamalt puutusin Eloriga kokku pärast 1996. aasta sügisel toimunud kohaliku omavalitsuse valimisi, kui minust sai Kabala vallavanem ja Elorist volikogu esimees. Olime uute meestena ametis ega osanud midagi arvata edasistest tegevustest vallas. Elor pakkus välja mõtte, et Väike-Maarjas elab härrasmees Peeter Albi, keda loetakse tugevaks spetsialistiks omavalitsuste küsimustes ja võiksime tema käest võtta eraviisiliselt konsultatsioone. Nii me need kokkulepped

Tõrvatilk ei riku meepotti vaid meelitab turiste Nagu Ilmetite pere kodupaiga nimest aimub, on tegemist paigaga, kus ammustel aegadel lõõmasid tõrvaahjud ja õhus levis tõrvaajamise lõhn. 1997. aastal taastati metskonna töötajate abiga vana tõrvaahi, mis peaks turistidele ja niisama asjast huvitatutele aimu andma, milles see tõrvaajamise kunst õieti seisneb. Tulihingelise metsamehena seisab Elor ka selle eest, et metsamehe ametit igati populariseerida, seetõttu korraldab ta igal sügisel Metsapäeva. „See on seotud metsatöötajate päevaga, mida omal ajal peeti septembrikuu kolmandal nädalavahetusel. Eesmärgiks oli ja on pakkuda kõigile huvilistele, sõltumata oma igapäevaametist, enda proovilepanemist metsamehena,“ räägib Ilmet. Kõigil osalejatel on võimalus proovida täpsussaagimist mootorsaega, metsatraktoriga puude virnastamist, silmamõõdulist puu mõõtude määramist ja muud põnevat. Tänaseks on Metsapäev ületanud nii küla kui ka valla piirid ja üritusele on oma õla alla pannud ka vald. 2008. aastal otsustas riik, et seni kehtinud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) struktuur vajab muudatusi. „Olulisi ümberkorraldusi tehti mitmeid – näiteks 64 metskonna asemele jäi 17. Oluliselt vähendati ka töötajate arvu,“ ütleb mees seda keerulist perioodi meenutades. „Üheks eesmärgiks oli kulude optimeerimine, mis ka saavutati, ja seda just vahetult enne majanduskriisi algust. Kõik muudatused organisatsioonides, mis puudutavad otseselt inimesi, on rasked. Ka mõnedele Kabala metskonna töötajatele ei jätkunud uues struktuuris

ka sõlmisime ning päris mitmed hilised õhtud olid sisutatud sõiduga Väike-Maarjasse ning seal tarkuse taganõudmisega. Oma erilist aktiivsust ja kohalike kaasahaaramist on ta edukalt rakendanud Kabala piirkonnas ja kodukülas Tõrvaaugul. Tänu temale said loodud kontaktid Kabala valla ning Soomes asuva Kiikala valla vahel, mille tulemusena on Kabala kooli õpilased käinud Soomes ning sealtkandi lapsed omakorda Kabalas. Samuti on tänu koostööle priitahtlike pritsimeeste käsutuses Kiikalast too-

tööd, kuid enamik siiski jätkas tööd RMKs,“ ütleb ta. Elorile jäi metsaülema koht küll alles, ent nüüd on tema valitseda RMK Viljandimaa metskond.

Elor ja Karoliine Kes on sattunud Jõgevamaal asuvasse Elistvere loomaparki, on kindlasti kohanud ka sealset vapilooma – karu Karoliinet, kes oli loomapargi üks esimestest asukatest. Loomapargi töötajate jutu kohaselt on just Elor Karoliine „maaletooja“, sest Kabala metskonnast orvuks jäänud mõmmik leitigi ja nii Elor ta Elistverre toimetas. Pea tosin aastat hiljem on väikesest mõmmikust sirgunud ligi 150 kilogrammi kaaluv tõeline karumürakas, kes tagajalgadele tõustes ulatub kahe meetrini.

Traditsioonide hoidja Oma kodukandis Rassil hinnatakse Elorit igati, ta osaleb aktiivselt ka külaseltsi tegemistes. „Ühistegevus on mind alati huvitanud, külaseltsi asutamise idee arenes juba ammu, kuid tõsiseks läks asi 2008. aastal, kui selleks tekkis konkreetne vajadus,“ meenutab mees. Enne külaseltsi loomist oli küla ühisürituste korraldamine Kabala metskonna rida, pärast reformi olid kohalikud seda meelt, et traditsioone on vaja jätkata. Nii tähistabki sealtkandi rahvas üheskoos jõule, jaanipäeva, vastlapäeva ning sügiseti metsapäeva. Tegeletakse ka küla ajaloo ja pärandkultuuri uurimise ja tutvustamisega. Külaseltsi suureks unistuseks on saada omale külamaja, kus koos käia, ning Elori jutu kohaselt on lootust, et unistus ka täitub. Elor täpsustab, et külaseltsi ülesannete hulka on lisandunud veel ka külavalve korraldamine. “Asume ju keset metsa, suurematest keskustest kaugel. Sellistes kohtades kipub ikka uppuja päästmine uppuja enda asi olema,“ nendib ta. Kui ihu ja hingega end metsale pühendanud mees parasjagu järjekordsel metsaretkel – kas jahipüssiga või ilma – po-

dud tuletõrje paakauto Scania, mis üks suuremaid toimivaid Järvamaal. Tõrvaaugul on Elori eestvedamisel korrastatud vaatamisväärsustena tõrvaahi, metsamajakesed puhkekohtadena, metsarajad oma kopratammide ja rikkaliku taimestikuga ning tuntust toonud rahvusvaheline skaudilaager. Igal aastal korraldatakse Tõrvaaugul jaanituld, on läbi viidud küla ühiseid talgupäevi, RMK metsapäevi ja palju muud. Võib ainult tunda heameelt, et meil leidub inimesi, kes oma igapäevatöö kõrvalt leiavad aega ja võimalusi tegele-

Ülle Kuldkepp

le, siis jaotab ta oma jõuressursse kahe laulukoori vahel. Ta laulab Võhma segakooris Leelo ning Forestalia meeskooris. Kui segakoori kohta saavad irvhambad ikka öelda, et naised laulavad ja mehed segavad, siis Forestalias kõlavad vaid meeste hääled. Nagu koori nimigi viitab, laulavad seal metsandusega seotud mehed. Esinemisriietusekski valiti metsameeste roheline munder noodivõtmega lõkmel. Kuna metsameestelt tänapäeval enam mundri kandmist ei nõuta, siis

ongi laulumehed selle traditsiooni jätkajateks jäänud. Peakatteks on roheline sulega kaabu mis laulupidude rongkäikudes on ikka rohket tähelepanu äratanud.

da ka kõige muuga.

nud neid koos jõuluid pidamas, metsapäevi korraldamas, saunas käimas – suur ja üksteist toetav pere.

KAAREL ALUOJA ka loodusemees

Elori iseloomustamiseks piisab suuresti ühest faktist ja sõnast – ta on metsamees. Seda nii hingelt kui ka hariduselt ja ametilt. Teda ka põgusalt tundes võib kinnitada: ta on hooliv, abivalmis, arvestav, analüüsiv. Ta panustab rohkem, kui amet seda nõuab. Ja mitte üksnes loodusesse: tänu Kabala metskonna tegemistele ja eestvedamisele on Rassi küla rahvas sõbralik ja ühtehoidev kogukond. Olen näi-

Mets on merest etem „Metsas on kindel maa jalge all ja kasukas ümber,“ vastab Elor küsimusele, kas teda näiteks veteavarused ei tõmba. Meremehena ta ennast ette ei kujutaks. „Mets ise annab juba jõudu, elan ju metsade keskel. Kuid et metsas elada, peab ole-

LEHTE LENK endine töökaaslane, hea tuttav

Tunnen Elorit juba üle 20 aasta, täpsemalt 25 aastat. Kui Kabala metskond veel tegutses, oli tema mu otsene ülemus. Kuigi Kabalas enam metskonda pole, suhtleme endiselt edasi, elame ju ühes külas. Elori näol on tegemist väga sõbraliku ja abivalmi inimesega, kes arvestab alati teistega. Ta on

ma tugev pere toetus, mis minul ka õnneks olemas on.” Metsas käies jääb ikka aega maailmaasjade üle mõtelda või enesega nõu pidada. Elor tunnistab, et mõnikord valmistab see ilmaelu ja keerukad ajad muret ka. „Selle kohta võiks öelda, et iga kingsepp jäägu oma liistude juurde ja seda mitte ainult metsaasjanduses. Eesti rahvaarv on niigi väike, ühtehoidmistunnet võiks oluliselt rohkem olla. Laulupeost ainult ei piisa,“ arvab ta.

ka väga tore pereisa. Olen alati imetlenud tema suuri organisatoorseid võimeid, ürituste ja ühisettevõtmiste korraldamise juures on ta alati abiks. Ta pole anekdoodivestjast seltskonnalõvi, kes armastab tähelepanu keskpunktis seista, pigem eelistab ta oma tagasihoidlikul moel veidi tahaplaanile jääda. Elor on läbi ja lõhki metsamees. Arvan, et kui ta peaks kaks nädalat veetma üksikul saarel, elaks ta selle üle. Kuid ainult selle tingimusega, et ta sealt pääsedes kohe metsa tagasi saaks minna.


7

TÜRI RAHVALEHT 28. mai 2010

poliitika

Sellel leheküljel saavad sõna kõikide Türi vallas KOV valimistel osalenud erakondade ja valimisliidu esindajad.

EURO tulek peaks aktiviseerima elukeskkonda Eestis JAAN ARVOLA Türi Vallavolikogu aseesimees

Lähemale jõuab päev, mil Eestis hakkab kehtima euro. Elame uue raha kasutusele võtmise ootuses ja eurole ülemineku valmisolekust räägitakse üha rohkem. Mida võidame euroraha kasutusele tulekuga, kas oleme valmis, kui alates 01.01.2011 on euro meie kõigi reaalsus. Eesti arengu eelduseks on olnud heas mõttes suur välis-

investorite huvi Eesti vastu. Mis huvitab investorit? Soodne majanduskeskkond, kus valitsevad madalad maksud, tegutseb kvaliteetne tööjõud ja lihtne maksusüsteem. Piltlikult võttes toodi Eestisse suur kogus (välis)raha, mis aktiviseeris Eesti majandust, samas tekitas see osaliselt tänase probleemi, kus palgad suruti tihti kunstlikult kõrgele ja seda taset ei

suudeta enam täna säilitada. Sageli põhjendamatult kõrget palka maksti ka madala kvalifikatsiooniga ja ebakvaliteetse töö eest inimestele, kelledest tänaseks on paljud töötud. Pangad laenasid raha, valimata klienti. Eesti investeeris enamustes majandussektorites lihtsalt üle. Täna on paljudel inimestel laenude teenindamisega probleeme ja osad ettevõtted ei ole jätkusuutlikud. Mida lähemale jõuab Eesti Euroopa arenenud riikide tasemele, seda raskem saab olema tulevikus meie majanduse arengu kiirus. Võrreldes Eestit ja Põhjamaid, on elujärg Soomes, Rootsis ja Norras Eestist 10–15 aastat eespool.

Täna peaks olema põhieesmärk, kuidas suurendada majanduslikku usaldusväärsust ja stabiilsust. Juba on kohal uued Skandinaavia investorid, tekivad uued töökohad – see kõik loob eelduse, et peagi peaksime saavutama Eesti majanduses 2005 – 2006. a taseme. Täna on ilmselt võtmesõna INIMESED – kuidas arendada inimesi, kuidas saame toetada ettevõtlikke inimesi. Siin on suur rõhk haridusel. Tekib küsimus, kumb on tähtsam, kas toome juurde 100 võõrtöölist või koolitame oma inimesi. Vastus on Türi Vallavolikogu otsuses – muuta/ümber korraldada Türi haridussüsteem. Euro kasutuse-

levõtt loob ettevõtjale eeldusi ja võimalusi kasutegurite suurendamiseks ettevõtluskeskkonnas. Investorite ootused euro tulekuga on seotud Eesti arengu taseme tõusus, st euro tagaks investeeringute kindluse ja majanduse stabiilsuse, mis omakorda peaks aktiviseerima kogu majandust. Praeguses majandussurutises on üldteada omavalitsuste rahanappus kohaliku elukeskkonna elamisväärsemaks arendamiseks. Seda olulisemaks muutub oskus kirjutada edukaid projektitaotlusi väljastpoolt lisaraha hankimiseks. Ettevõtlikud inimesed võiks julgemalt pöörduda Türi Vallavalitsuse poole info saamiseks

oma ettevõtluse käivitamise ja arendamise osas. Koos on lihtsam arendada ettevõtluskeskkonda, st ettevõtjad saaksid siin tegevust alustada, laiendada ja tööd pakkuda. Samuti saab vald koostöös erasektori, riigiasutuste ja koolidega laiendada täiendõppevõimalusi. Vallas asub kaks gümnaasiumi, kolledž ja kutsehariduskeskus. Miks mitte käsitleda kaugemalt tulnud õppureid võimalike Türi valla kodanikena ja koos oma valla noortega integreerida neid rohkem kohalikku ellu? See oleks hea võimalus meelitada siia jääma haritud ja aktiivseid noori, kes rikastaksid oluliselt meie valla elu.

Uut saab luua üksnes tuginedes vanale heale JAANUS MARRANDI kohalik riigikogulane

Iga kogukonna jaoks on väärtused, millest taganeda on võimatu ja mida muutes ei tohiks talitada uisapäisa. Reeglina kuulub niisuguste teemade hulka haridus ja kool. Kogukondade ajalugu koosnebki inimestest, kes kohalike koolide lõpetajatena maailmas mehetegusid on teinud. Kool seob kokku põlvkonnad ja

määrab lõpuks kogu piirkonna hakkamasaamise. Türi valla mehena, Retla kooli ja Türi Gümnaasiumi vilistlasena ei ole ma kunagi pidanud oma koole häbenema, nii nagu ilmselt teisedki türikad. Minu jaoks on põhimõtte küsimus ka see, et minu tütred peavad saama hea hariduse siitsamast Türi val-

last. Rääkides Türi Gümnaasiumist, küünib minu mälu 1980. aastate algusesse, kus Türi ainsat keskkooli juhtisid legendaarsed koolimehed Kalju Leht ja Kalju Tamm. Tollane haridus kandis endas väärtusi, mis pärinesid ilmselgelt järjepidevalt ennesõjaaegsest gümnaasiumitraditsioonist Türil. Mis siis, et vahepeal oli õpetamise raskuskese nihkunud uude hoonesse ja vene aeg oli oma mõju avaldanud. See polnud kindlasti enam päris sama kool, aga järjepideva hea gümnaasiumihariduse vaim oli igatahes hõljumas. Ma pole kindel, aga loodan, et see hõng on

ka praegustes gümnaasiumides olemas. Siit jõuangi Türil plaanitava haridusreformi juurde. Selle eesmärgiks ei tohi olla rahaline kokkuhoid, vaid heatasemeline ja võimalusterohke haridus. Olen ühel nõul nendega, kes ütlevad, et raske on õpilaste vähenemisel tagada kahe hea gümnaasiumi tegutsemine. Seepärast on mõistlik ühe nn puhta gümnaasiumi loomine, mis sõltumata hoonest peab suutma kanda olemasolevat head gümnaasiumitraditsiooni. Muidugi tuleb kasutada ära mõlema kooli parimad küljed. Selline gümnaasium loob võimaluse Türi parimate

jõudude koondumiseks. Ei tohi unustada, et kahe kooli säilimisel jääks toimima kogukonnasisene konkurents, mis õpilaste vähenemisel ei suuda tagada õpetajatele täiskoormust ega ka lõpuks head kvaliteeti. Meie, Türi kogukonna gümnaasiumide mõttetust sisemisest konkurentsist võidaksid lõpuks hoopis teised, kaugemal asuvad koolid ja selline tulemus ei saa olla kellegi huvides. Arusaadavalt on see kõik seotud emotsioonidega, mälestustega, kellegi jaoks tähendavad muutused staatuse muutumist, ebamugavusi. Üheskoos peame ükskord jõudma kainele kok-

kuleppele. Ikka selle nimel, et lapsed saaksid hea hariduse ning mõistaksid, et see koht hoolib neist ja siia tasub naasta ka pärast koolide lõpetamist. Lisaks hariduse sisule on olulised meid kõiki siduvad sümbolid. Türil on kaks väärikat hoonet: kirik ja vana gümnaasiumihoone. Pole võimalik rääkida õnnestunud koolireformist, kui unustatakse vana gümnaasiumihoone. See on koht, kust hea traditsioonilise gümnaasiumi vaim alguse ongi saanud. Selle hoone täitmine meile kõigile olulise sisuga peaks olema vallavõimude esimesi ülesandeid.

õpilastega võib jääda väheseks. Progümnaasiumis saaksid õpilased alates VII klassist lisaaineid valides kasutada gümnaasiumi õpetajaid ja ka vastavat õppekeskkonda ning selle koolitüübi puhul oleks piisavalt rakendust ka hästisisustatud õppekabinettidel. Olen volikogus korduvalt küsinud hoonete kohandamise kulude analüüsi, aga seda pole veel esitatud. Arvan, et kulud ümberehitustele oleksid kõige väiksemad, kui tekiks kaks suhteliselt võrdset kooli ja kõiki õppekabinette poleks vaja dubleerida. Kui me täna ei räägi enam kokkuhoiust, mille arvel hariduse kvaliteeti veelgi parandada, siis miks me üldse seda reformi teeme?

Miks kirjutan seda nüüd, mil volikogu otsus tehtud? Vastus on lihtne. Just nii, kiirkorras küsimus uue volikogu ette seati. Eelmise volikogu ette toodud komisjoni töö tundus olevat sobiv lähtekoht, kust arutelu jätkata. Lootsin, et saame õhkujäänud küsimustele vastused ning siis saab volikogu otsustama asuda. Ootamatult seati volikogu ette uued seisukohad, kusjuures neid ei arutatud isegi mitte kõigis volikogu komisjonides. Juba nädala jooksul seati küsimus üles lõpliku otsuse tegemiseks. Tegin volikogu istungil ettepaneku võtta aeg maha üheks kuuks, et rääkida läbi osapooltega ja saada puuduvad vastused. Kahjuks seda

mõtteaega ei võetud. Otsus on nüüd tehtud – jääb vaid soovida ja jälgida, et hariduse kvaliteedi tõstmise nimel algatatud muutused eesmärki silmas pidades ka ellu viidaks ning kogu ettevõtmine ei lõpeks päeval, mis kaks uut kooli alustavad – tuleb pidevalt panustada meie õpetajatesse, lastevanematesse, majadesse, õppevahenditesse! Soovitan kõikidele otsustajatele – midagi plaanides rääkige läbi ka kogukonnaga, varakult ja põhjalikult! On ju haridus, koolid ja lapsed meie kõigi ühine asi. Kuna leheruum on piiratud, saab lugeja põhjalikuma ülevaate teemast aadressil: www.koduvaldtyri.ee.

käigus. Kavas on arengudokumendid lõplikult volikogu poolt vastu võtta selle aasta septembris. Paralleelselt nimetatutega toimub veel valla finantsstrateegia koostamine, et võetud kohustused oleksid kaetud valla rahaliste võimalustega. Valminud on juba Türi valla rahvastiku vanuselise struktuuri prognoos aastateks 2015 ja 2020. Sellest nähtub, et kui jätkuvad senised arengud, väheneb valla elanike arv aastaks 2018 alla 10 000 elaniku. Meie ees seisab terve rida põletavaid küsimusi.

Haridus- ja rahvastikuteemad on seni arengustrateegia aruteludes kõige teravamalt üles kerkinud ja seda õigustatult – nende küsimuste lahendamise eesmärkidest sõltuvad paljud muude küsimuste lahendused. Juuni lõpus on plaanis korraldada arengukava ja strateegia arutelud valla erinevates piirkondades ja sügisel korraldada arengukava avalik konverents. Kõik inimesed, kes elavad kaasa Türi valla arengule – kutsume aktiivselt ja konstruktiivselt

osalema arengukava koostamise protsessis. Millisena tahate näha Türi valda ja valla erinevaid piirkondi aastatel 2018 ja 2025? Kuidas suurendada Türi valla konkurentsivõimet – pole ju mingi saladus, et lisaks koostööle teiste omavalitsustega samas ka konkureerime nendega. Millest tunnete puudust oma külas, linnas? Ka küsimused aitavad meil aruteludes lahendusi leida. Ettepanekud võib saata kirjalikult vallavalitsusse või meilile Yllar.Vahtramae@tyri.ee.

Mõtteid haridusreformist Türil RAIVO PINK Vallavolikogu liige

Miks hääletasin vallavalitsuse poolt koostatud eelnõu vastu moodustada Türil üks põhikool klassidega 1.–9. ja üks gümnaasium klassidega 10.–12.? Väited, et õpilaste arv on 20-30% ulatuses vähenenud, vastavad tõele. Paaril viimasel aastal on sündide arv suurenenud, aga mitte piisavalt, et jõuda parimate aastate tasemeni. Koolivõrgu ümberkorraldami-

se üle on Türil arutletud juba ca 4 aastat. Eelmise volikogu koosseisu ajal moodustati komisjon, kes lõpetas oma töö järeldusega, et alates 2011/2012 õ.-a algusest on linnas üks 6-klassiline kool ning üks VII–XII klassiga kool koos täiskasvanute gümnaasiumi klassidega. Eelmise volikogu koosseisus hääletasin komisjoni järelduse heakskiitmise poolt. Uuele voli-

kogule esitatud eelnõu aga ei kajastanud komisjoni ettepanekut ning seda polnud tutvustatud ega läbi arutatud ka koolide esindajatega, lapsevanematega ega vilistlastega. Miks samal ajal ei võetud vaatlusele uuesti ka kolmandat varianti, luua linna üks kool, kus oleks I–XII klass, jäi selgusetuks. Arvan, et see pole õige viis otsuste tegemiseks. Arvestades õpilaste arvu vähenemist, saab tulevikus meie gümnaasiumis olema ca 150 – 160 õpilast. Tegemist oleks suhteliselt väikese kooliga, kus enamik erialaainete õpetajaid ei leia täit rakendust ja peavad lisatunde otsima mujalt. Sellest tulenevalt ei ole õpetajat tihti majas ja side

Osakem näha nähtamatut ÜLLAR VAHTRAMÄE abivallavanem

Veebruaris võttis Türi Vallavolikogu vastu tegevuskava arengudokumentide koostamiseks. Arengustrateegia koostamine on toimunud juba alates selle aasta jaanuari lõpust paljude inimeste osavõtul. Tänan kõiki, kes lugesid arengustrateegia mustandit ja te-

gid ettepanekuid eelnõusse. Kuna võrreldes vahepealsete buumiaastatega on majanduslangus meie mõtteid jahutanud, siis on õige aeg tulevikuplaanide tegemiseks. Arengustrateegia on pikaajaline visioonide ja strateegiliste eesmärkide kogum, mille

rakendamiseks koostame selle aasta sügiseks arengukava kuni aastani 2018. Täna ei oska keegi täpselt öelda, milline on Türi vald aastal 2018, aga meil kõigil on omad unistused ja soovid, mille poole püüdleme. Meie kõigi soov on, et Türi vald oleks aastate pärast hea elamispaik, kus pakutakse kvaliteetseid omavalitsuse teenuseid ja kus on töökohti. Vallavolikogu kiitis heaks aprillis valminud arengustrateegia tooriku. Kindlasti muutub arengustrateegia arengukava koostamise


8

TÜRI RAHVALEHT 28. mai 2010

vallavalitsus Mitteeluruumi kasutusele andmine Oisus

Koolitranspordi korraldusest

Türi Vallavalitsus algatas 18. mai istungil Türi vallas Oisu alevikus aadressil Tehnika tänav 2 asuvas hoones paikneva mitteeluruumi nr 73 (14,5 m²) kasutusele andmiseks kirjaliku enampakkumise. Ruum antakse kasutusele enampakkumise väljakuulutamise momendil olevas seisukorras ja sellega on võimalik tutvuda tööpäevadel. Konkreetne aeg tuleb eelnevalt kokku leppida Türi Vallavalitsuse varade arvestuse spetsialisti Signe Tõõtsuga (telefon 384 8249, e-kiri Signe.Tootsu@tyri.ee). Ruum antakse üürile tähtajaga kuni 3 aastat ja alghinnaga 6 (kuus) krooni pinna 1 (ühe) ruutmeetri kasutamise eest kuus. Avaldus enampakkumisel osalemiseks tuleb esitada Türi Vallavalitsusele hiljemalt 18. juunil 2010 kella 12.00-ks.

SIGNE TÕÕTSU varade arvestuse spetsialist

Linnas algab soojatrasside vahetus

Juunis algavad soojatrassi rekonstrueerimise tööd Tehnika tänava katlamaja piirkonnas. Tööde käigus vahetatkse välja piirkonna küttetorud. Töid alustatkse Anna Haava tänava majade juurest Kaare tänavale ja edasi kuni Tehnika tänava katlamajani. Tööde käigus viiakse ka Lokuta pargi soojustrass maa sisse. Töödega on kavas vähendada soojakadu vähemalt 10%. Tegemist on kaheaastase projektiga, mida toetab SA KIK ja mille jooksul tehakse töid 11 miljoni krooni eest. Teisel aastal renoveeritakse soojatrassid Kraavi ja Mehaanika tänavate piirkonnas.

URVE MEERITS energeetik

Vallavanem õnnitles õppureid

Juba neljandat korda paluti valla koolide tublimad lõpetajad õppeaasta lõpus toimuvale vallavanem Aivo Prüsseli vastuvõtule. Oma tulemustega teiste seast silma paistnud kutsuti vastuvõtule koolide ettepanekuid järgides, sel aastal kokku 50 noort. Vallavanema vastuvõtule kutsutud on eeskujuks teistele ja rõõmuks õpetajatele ning kaasõpilastele.

KATRIN SOOMETS kultuuri- ja välissuhete spetsialist

Perelaager puuetega inimestele

Järvamaa Puuetega Inimeste Koda korraldab tavaks saanud iga-aastase perelaagri puuetega inimestele ja nende pereliikmetele 18.-19. juunil Samlikul. Laagris viiakse läbi erinevaid põnevaid võistlusi, puhatakse ja kohtutakse sõpradega ning külastatakse Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi Kurgjal. Kaasa tuleb võtta toidunõud ja voodiriided. Padjad, tekid ja madratsid on kohapeal olemas. Buss väljub Paidest puuetega inimeste koja juurest, Tallinna tänav 13, kell 10, Türilt orienteeruvalt 10.15 Tervisekeskuse eest bussipeatusest. Perelaagrisse kirjapanek toimub kuni 15. juunini telefonil 3852 553 või 5331 6930 (Ülo Paas). Omaosaluse, 100 krooni, saab maksta valla sotsiaalosakonda Türi Vallamajas Kohtu tänav 2 kuni 15. juunini.

ASTRIT UJOK sotsiaaltöö spetsialist

Linna tänavate sulgemine

Türi Vallavalitsus lubas MTÜ-l Järvamaa Omavalitsuste Liit kasutada 29. mail Türil Koidula, Kohtu ning Kurrikoffi tänavaid Järvamaa laulu- ja tantsupeo rongkäiguks ning sulgeda need kell 17–17.30 sõidukite liikluseks. 5. juunil lubatakse kasutada Türil Koidula, Wiedemanni, Kungla ning Kurrikoffi tänavaid segakooride laulupäeva rongkäiguks. Seoses üritusega suletakse sõidukitele liiklemiseks kell 16–16.30 Koidula, Wiedemanni ja Kungla tänav ning kell 10–21 Kurrikoffi tänava lauluväljakuga piirnev ala ning kell 16–16.30 kogu tänav. 6. juunil lubatakse kasutada Hariduse tänavat, Hariduse tänava ja Wiedemanni tänava vahele jäävat parklat, Wiedemanni, Kungla ning Kurrikoffi tänavat Europeade’i Eesti päeval osalejate rongkäiguks ning need sulgeda kell 15.45–16.30 sõidukitele liiklemiseks.

Mälestushetked ja kontsert

14. juunil kell 12 toimub mälestushetk Türi kesklinna kalmistul küüditatute kivi juures. 15. juunil algusega kell 19 on Türi kirikus juuniküüditamise mälestuskontsert, mis on kõigile valla kodanikele tasuta. 23. juunil kell 10 toimub võidupüha mälestushetk kesklinna kalmistul ja vallavalitsus toob Karedal toimuvalt maakaitsepäeva tähistamiselt Vabariigi Presidendi saadetud võidu- ja jaanitule Türile. Laternas tuli jääb Kaitseliidu Järva Maleva (Väike-Pärnu 6B) trepile, kust soovijad saavad alates kella 16.30st võtta oma jaanitulede süütamiseks võidutule.

SILVI LUKJANOV vallavanema nõuniku asendaja

Wiedemanni tänava kõrvale, endise Türi aiandi territooriumile rajatakse laste mänguväljak. Silvi Lukjanov

Türi vald ehitab projektiraha toel Türi valla projektide teostamiseks saadakse 2010. aastal raha nii Leader meetmest, Euroopa Liidu struktuurfondidest kui Sihtasutusest (SA) Keskkonna Investeeringute Keskus. TIIU LEVOL arendusspetsialist

LEADER-meetmest rahastatakse 2010. aastal Türi valla projekte ligi 200 000 krooni ulatuses. Suurem osa summast kulub valla aktiivseks mainekujunduseks vajalike vahendite, nagu telgid, treiler, infostendid, soetamiseks ja mitmete reklaamtrükiste tegemiseks. Toetust saadi ka valla ettevõtjatepäeva läbiviimiseks ning Türi poistekoori 50. juubeliaasta tähistamiseks.

40 miljonit kolmele objektile Euroopa Liidu struktuurfondidest saadi 40 miljoni krooni ulatuses rahastust Türi kultuurimaja rekonstrueerimiseks, Türi toimetulekukooli õpilaskodu juurdeehituseks

ja Türi avatud noortekeskuse renoveerimiseks. Kultuurimaja avapidustused toimuvad 28. ja 30. mail, noortekeskus valmib juunis ja toimetulekukooli juurdeehitus augustis. SA Keskkonna Investeeringute Keskuse toetusel parendatakse kanalisatsioone ja renoveeritakse veetorustikke ligi ühe miljoni krooni eest Taikses ja Metsakülas. Rahastamise otsust ootavad Kirna asula kanalisatsioonitorustiku ja joogiveetorustiku parendamise taotlused. Norra EMP-finantsmehhanismide kaudu sai projekt „Laupa mõisakooli rekonstrueerimine“ toetust üle 17 miljoni krooni ja tööd peaks lõppema veel tänavu. Regionaalsete investeeringutoetuste programmist toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) Türi lastepargi ehitust 500 000 krooniga ja LEADER-meetmest saadakse teine sama palju. Lastepargi ehitus käib ja see peaks kava kohaselt valmima veel sel suvel. Türi linna hõlmava veeprojekti eeldatav maksumus on

ligi 140 miljonit krooni, millest Euroopa Liidu toetust saadakse üle 107 miljonit krooni.

Linn saab uued veetrassid Veeprojekti raames rekonstrueeritakse Türi linnas olemasolevaid veetrasse ja pumbajaamu ning ehitatakse juurde uusi ja projekti lõppedes peaksid 97% linnaelanikest saama võimaluse liituda ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassidega. Täpne projekti maksumus selgub läbiviidavatest riigihangetest ja lõpptähtajaks on kavandatud 2012 aasta lõpp. Veebruaris esitas Türi vald EAS-ile taotluse Oisu rahvamaja invatee ehitamiseks, mis ootab veel rahastamise otsust. Türi vald esitas mai algul taotluse ka mõisakoolide programmi, et remontida Kabala Põhikooli esifassaadi rõdu. Projekti eeldatav eelarve on ligikaudu 400 000 krooni. Kõikide projektide juures on ka Türi vallal omaosalus, mis kõigub 10–15% vahel.

Türi Toimetulekukoolis algavad sisetööd Türi Toimetulekukooli õpilaskodu juurdeehituse tööd on edukalt toimunud viis kuud. Ehitaja, AS Paide MEK, on töödega sealmaal, et õpilaskodusse saab hakata paigaldama elektri-, side- ja ventilatsioonisüsteeme ning tuletõrjevee varustust. Aprilli lõpus kuulutati välja mööbli ja sisustuse hange, millel osalemiseks edastati kutsed 21 ettevõttele. Viis firmat esitasid oma pakkumised, parimaks osutus AS Saloni Büroomööbli. Määravaks

sai pakutava kvaliteet ning vastavus eseme tellijapoolsele kirjeldusele. Türi Toimetulekukooli õpilaskodu juurdeehitus valmib kolme kuu pärast ja alates septembrist saavad toimetulekukooli lapsed nautida kodust õhkkonda ilusas majas. Toimetulekukooli ehitustööd kulgevad ajakava järgi 2011–2012. aastani. Veel tänavu on kavas välja kuulutada riigihange toimetulekukooli peahoone renoveerimiseks. Projekti rahastatakse „Elu-

keskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna “Haridusliku infrastruktuuri arendamine” meetme “Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekeskkonna kaasajastamine” toel.

TIIU LEVOL Türi Toimetulekukooli projektijuht

Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fond

Türi vald on suur ning väga palju lapsi peab kooli sõitma. Vallavalitsus korraldab koolitransporti, see tähendab kaardistab järgmise õppeaasta olukorra, otsib võimalusi paindlikeks lahendusteks, otsib vedajad, sõlmib nendega lepingud jms. Seetõttu ei saa koolitranspordiga tegelemist jätta augustikuusse, sest tegemist on pika protsessiga ning paljude läbirääkimistega. Olukorras, kus Türi Rahvaleht jõuab igasse postkasti, on koolitranspordi korraldamine tänavu vast kiirem ja lihtsam. Palun, et kõik lapsevanemad mõtleksid hoolega läbi, kuidas nende laps järgmisel aastal kooli saab, ning kui selgub, et kooli ja kodu vahel tõepoolest puudub kooli õppekorraldusega sobiv ühistransport, annaksid sellest vallavalitsusele teada juunikuu jooksul. Oma soovidest saab teada anda kas e-kirja teel (kylle.viks@tyri.ee), telefonil 384 8233 (Külle Viks) või tehes kirjaliku avalduse Türi vallavalitsusele. Avaldust esitades ärge unustage lisada kõiki oma kontaktandmeid. See palve kehtib ka kõikidele nende laste vanematele, kelle koolisõitu vald juba aastaid on korraldanud. Ühistranspordis sõitmiseks võimaldab vald jätkuvalt õpilastele tasuta sõidu kaardid. Need soovid tuleb esitada kooli järgmise õppeaasta alguses.

KÜLLE VIKS haridusspetsialist

Valla teedel lapitakse auke Türi valla 2010. aasta eelarves on teede remondiks üle 3,6 miljoni krooni, millest maikuu lõpuks on kulunud ligi 2,1 miljonit. Suurem osa sellest kulus valla teede lumetõrjeks. Kevadel kulus raha ka kruusateede greiderdamiseks ja tolmutõrjeks. Praegu käivad mitmel pool asfaldiaukude parandamistööd. Lähiajal on kavas hakata niitma teeääri. Kui nimetatud töödest raha üle jääb, remonditakse ka kruusateid. Osa eelarve summast tuleb jätta novembri ja detsembri võimalikuks lumetõrjeks. Märtsis lõppes vallal talihooldusleping Turgel Grupp ASiga. Lähiajal kuulutab volikogu välja uue riigihanke talihooldaja leidmiseks. Mais-juunis sõlmitakse kinnistute omanikega eellepinguid, mille järgselt saadakse ülevaade ja kinnitatakse Türi valla avalike teede nimekirji. Küsimuste tekkides pöörduda valla majandus- ja planeeringuosakonna juhataja Urmas Kupu poole tel. 384 8259, 509 1415 või tulla vastuvõtule teisipäeval kell 14–16.

URMAS KUPP osakonna juhataja


9

TÜRI RAHVALEHT 28. mai 2010

vallavalitsus Muutus huvihariduses tehtud sõidukulu hüvitamise kord

Türi vallas muutub noorsootöö korraldus

Türi Vallavolikogu võttis 26. mai 2010 istungil vastu määruse, millega muutis vallavolikogu 28. novembri 2007 määrusega sätestatud huvihariduse omandamisel tehtud sõidukulu hüvitise maksimaalset suurust. Taotlejatel on nüüd võimalik endise 300 krooni asemel saada valla eelarvest hüvitist 500 krooni. Muudatust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. märtsist 2010, mis tähendab, et 15. juuniks Türi Vallavalitsusele esitatavate taotlustega võib küsida juba suuremat hüvitist. Taotlusi läbivaataval komisjonil on taotlejatele palve – palun märkige taotletavaks summaks tegelik kulu, sest selle järgi tehakse vastavad analüüsid ja määruse muudatusettepanekud. Muutus ka taotluse vorm, kuhu on lisatud taotleja e-posti aadressi väli, et arusaamatuste või küsitavuste tekkimisel saaks taotlejale igal ajal täiendavaid küsimusi esitada või selgitusi jagada. Üks siiski ei muutunud – tähtaeg. Määruste väljatöötamise eesmärk ongi tagada vastavas asjaajamises ühetaoline õiguskord ning tähtaja ületamine toob jätkuvalt kaasa olukorra, kus taotlust läbi ei vaadata ning see tagastatakse taotlejale. Maikuu lõpust on huvihariduse omandamisel tehtud sõidukulu hüvitamise taotlus kättesaadav ka Türi valla veebilehel www.tyri.ee hariduse valdkonna õigusaktide seas. Tuletan siinkohal meelde – huvihariduse omandamisel märtsis, aprillis ja mais tehtud sõidukulu hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg on 15. juunil.

Seoses uue noortekeskuse valmimisega on kavas luua ka uus allasutus, mis hakkab juhtima noorsootööd vallas. SULO SÄRKINEN noorsootööspetsialist

Seitse-kaheksa aastat tagasi käisid suured arutelud ja viidi läbi mitmeid rahvusvahelisi töötubasid teemal “Türi vana katlamaja renoveerimine noortekeskuseks”. Olin siis 16aastane ja osalesin nendes, suhtusin protsessi küll põnevusega, kuid skeptiliselt. Mäletan, et tollase noorsootöötaja Triin Pärnaga rääkides arvasin, et noortekeskus saab Türil olema, kui olen 80aastane. Arvasin nii, sest katlamaja ümberehitus noortemajaks vajas väga suurt investeeringut, mis sel ajal tundus ulmena. Aga võta näpust! Triin oli tubli ja kirjutas projekti Eestisse jõudnud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi, kust saime positiivse vastuse ja renoveerimise protsess algas kolm-neli aastat tagasi.

Türil valmib noortekeskus Tänavu aasta septembriks saab noortekeskus valmis. Selles on ruumid mitmete eri suundadega sündmuste läbiviimiseks: tantsutrennid, näitemäng, bändi proovid, tantsupeod, kontserdid, jooga jne.

KÜLLE VIKS haridusspetsialist, osakonnajuhataja ülesannetes

Türi noortekeskuse välisvaade. Eraldi on lauamängude ruum, internetikohvik, psühholoogi või nõustaja ruumid, toad erinevateks käelisteks tegevusteks ja seminariruum. Uue noortekeskuse valmimisega kaasnevad muudatused ka noorsootöö vallas. Erinevates töögruppides on arutatud mitmeid edasise noorsootöö korraldamise võimalusi. Alates 2004. aastast korraldab Türi vallas noorsootööd MTÜ Türi Avatud Noortekeskus. Seal töötab kaks palgalist noortejuhti, kes tegelevad erinevas vanuses noortega just nende vajadustest ja huvidest lähtuvalt.

Silvi Lukjanov

Türi vald on läbi aastate hinnanud noorsootöö vajalikkust ja toetanud noorte arengut. Noorsootöö ümberkorralduse käigus on kavas jätkata valdkonna koordineerimist allasutusena. Uues noortekeskuses näeme töötamas kolme noortega igapäevaselt tegelevat töötajat ja noortekeskuse juhatajat. Türi valla noorsootööspetsialisti koht koondatakse ja tema palgakulu suunatakse loodava allasutuse eelarvesse. MTÜ Türi Avatud Noortekeskuse iga aastane toetus suunatakse

samuti loodava allasutuse eelarveridadele ja MTÜ töötajad võetakse tööle allasutusse.

Areng jätkub ka külades Loodava allasutuse ülesandeks jääb noortetöö organiseerimine ja teenuste pakkumine terves Türi vallas. Kindlasti tahame jätkata Oisu ja Kabala noortetubade arendamist ning korraldada noorteüritusi ka teistes valla külades. Siinkohal ka üleskutse Türi valla noortele – olgem aktiivsed, hoiame seda, mis meile tehtud.

Türi Vallavolikogu 26. mai istungi kokkuvõte • Türi Vallavolikogu muutis Türi valla 2010. aasta eelarvet, mille tulu pärast muutmist on 145 681 709.32 (ükssada nelikümmend viis miljonit kuussada kaheksakümmend üks tuhat seitsesada üheksa krooni ja 32 senti) ja kulu pärast muutmist on 165 653 653.39 (ükssada kuuskümmend viis miljonit kuussada viiskümmend kolm tuhat kuussada viiskümmend kolm krooni ja 39 senti). Muudatustega Türi valla 2010. aasta eelarve on avalikustatud Internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee. • Kinnitas Türi valla 2011. aasta eelarve koostamise tegevuskava, mis on aluseks valla eelarve õigeaegseks vastuvõtmiseks jaanuari volikogus 2011. aastal. • Kinnitas Türi valla 2011. aasta eelarve tulu, finantseerimistehingute ja kulu liigendamise. • Kinnitas Türi valla 01.01.2009–31.12.2009 majandusaasta aruande, millega on võimalik tutvuda Türi Raa-

matukogus, Türi Vallavalitsuse kantseleis ja teeninduspunktides ning Internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee. • Muutis Türi valla arengukava aastateks 2007–2013. Arengukava koos muudatustega on avalikustatud Türi valla veebilehel www.tyri.ee. • Asutas Türi vallas noorsootöö korraldamiseks Türi Vallavalitsuse hallatava asutusena Türi Noortekeskuse. • Kinnitas Türi Noortekeskuse põhimääruse. • Muutis Türi Vallavalitsuse põhimäärust ja kehtestas ametiasutuse ülesandeks noorsootöö koordineerimise ja järelevalve loodud hallatava asutuse, Türi Noortekeskuse tegevuse üle. • Muutis Türi Vallavalitsuse teenistujate koosseisu ning koondas ametiasutuse haridusja kultuuriosakonnast noorsootööspetsialisti ametikoha. • Muutis Türi valla eelarvest huvihariduse omandamisel tehtud sõidukulu hüvitamise kor-

da ning kehtestas tehtud kulu maksimumsuuruseks 500 krooni ühe taotluse kohta. • Võttis AS Järvamaa Haigla aktsionärina eelarveaastateks 2012–2022 kohustuse katta Türi valla eelarvest osaliselt Järvamaa haigla hooldusravi korpuse ehitamisega seotud kulu kogusummas 3 129750 (kolm miljonit ükssada kakskümmend üheksa tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. • Võttis Sihtasutuselt KredEx toetuse saamise korral kohustuse katta valla 2012.–2013. aasta eelarvest Taikse sotsiaalmaja loomiseks omaosaluse kulu kogusummas kuni 2 500 000 krooni. • Viis läbi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2007–2019 esimese lugemise, kus mitmete muudatuste tegemise vajaduse tingivad võimalused teha valdkonnas enam töid ja küsida erinevatest fondidest lisaraha. • Otsustas võtta Türi Vallava-

litsuse hallatava asutuse Türi Kommunaalasutus teenistusülesannete täitmiseks kasutusrendile veoauto, traktori koos agregaatidega ja murutraktori koos agregaatidega. • Viis läbi Türi valla terviseprofiili ja tegevuskava esimese lugemise. • Koormas Oisu alevikus asuvad kinnisasjad aadressidel Retla tee 1, Lasteaia tänav 7 ja Tervisemaja kinnis-tu isikliku kasutusõigusega OÜ Oisu Biogaas kasuks. Isiklik kasutusõigus seatakse kaugküttetorustiku ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, remontimiseks ja likvideerimiseks 99 aastaks. • Muutis õpilastele õppetoetuste määramise aluseid ja maksmise korda ning kehtestas rahvusvahelistel aineolümpiaadidel ja konkurssidel 1.–6. koha saavutanutele toetuse summaks 2000 krooni.

Prügivedu hakkab teostama AS Veolia Keskkonnateenused Vastavalt jäätmeseadusele korraldab kohalik omavalitsus oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumist ja vedu. Lähtuvalt sellest algatas Türi Vallavolikogu jäätmevedaja leidmiseks avaliku konkursi, mille võitis AS Veolia Keskkonnateenused. Lähiajal sõlmitakse firmaga leping ning uue vedaja tööde algusest antakse teada nii Türi Rahvalehe kui ka Türi valla kodulehe kaudu. Vastavalt seadusele loetakse kõik jäätmevaldajad liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Seega toimub korraldatud jäätmeveoga liitumine kõigile jäätmevaldajatele automaatselt seaduse alusel. See tähendab, et isikul puudub valik, kas korraldatud jäätmeveoga liituda või mitte. Isikut saab korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugeda vaid erandkorras ja seda kohaliku omavalitsuse loal ning teatud tähtajaks isiku põhjendatud avalduse alusel. Sellist vabastust saab anda ainult valla keskkonnaspetsialist, kellele tuleb esitada vastav taotlus. Taotluse vormi saab Türi valla kodulehelt alapealkirja keskkond/jäätmemajandus alt või vallamajast paberkandjal. Kodulehelt on võimalik leida ka jäätmeveo graafikuid ning konteinerite tühjendustasusid. Küsimuste tekkides on võimalik pöörduda keskkonnaspetsialisti Ott Vilusaare poole tel 384 8253, 5342 1140 või vastuvõtuaegadel T 9–16, lõuna 13–14 ja N 10–16, lõuna 13–14.

URMAS KUPP majandus- ja planeeringuosakonna juhataja

Koolide aadressid otsustatakse juuni volikogus Türi Vallavolikogu 26. mai istungil lükati haridussüsteemi ümberkorraldamise tulemusel moodustatavate koolide aadresside otsustamine kuu aega edasi. Seda tehakse juunikuu volikogus. Vahepealsel ajal tuleb vallavalitsusel koostada hariduse ümberkorraldamise tegevuskava arvestusega, et selle elluviimist saab alustada 1. septembrist 2011. Volinikel on võimalus esitada kirjalikult küsimusi ja ettepanekuid kuni 2. juuni tööpäeva lõpuni aadressil vallavalitsus@tyri.ee. Juunikuu volikogu istung toimub 30. juunil vallamaja III korruse saalis. Aprillikuu volikogu istungil otsustati 16 poolthäälega muuta Türi valla hariduskorralduslikku süsteemi eesmärgiga lõpetada Türi valla kahe gümnaasiumi tegevus ning asutada Türi linnas põhihariduse andmiseks ja koolikohustuse täitmiseks põhikool ning üldkeskhariduse andmiseks gümnaasium. Türi Vallavalitsusele anti ülesanne korraldada Türi valla gümnaasiumide tegevuse lõpetamine ja uute õppeasutuste asutamine vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning esitada hiljemalt jaanuaris 2011 Türi Vallavolikogule asutuste tegevuse lõpetamise ja uute õppeasutuste asutamisega seotud õigusaktide eelnõud ning tagada uus hariduskorraldus 1. septembriks 2011.

SILVI LUKJANOV

SILVI LUKJANOV

vallavanema nõuniku asendaja

vallavanema nõuniku asendaja


10

TÜRI RAHVALEHT 28. mai 2010

sport

Sigrid Ruul kuulub Baltimaade orienteerumisparemikku Baltimaade lahtised meistrivõistlused orienteerumises toimusid Tartumaal Selgisel. Lisaks Balti riikide koondistele olid konkureerimas ka Valgevene ja Peterburi koondised. Järvakaid oli Eesti koondises võistlemas neli. Naisjuunioride W20 klassis kuulus järvakatest koondisesse Sigrid Ruul, kel oli kaitsta mullune Baltimaade meistritiitel aste nooremas vanuseklassis. Sigridi hetke sportlik vorm pole seoses koolilõpueksamitega kõige parem ning kuna Eesti meistrivõistlustel jooks ei õnnestunud, tuli tal startida nõrgemas grupis ühena esimestest. Orienteerumises on võistlejate rivi tagumises pooles startimine muidugi eelis, sest eesjooksjad jooksevad ka rohu ning risu maha. Ruul stardiasetusest end häirida ei lasknud, tegi tehniliselt väga hea ja suuremate vigadeta jooksu ning lõpetas 6,6 km ja 12 kontrollpunktiga raja esimesena. Liidrina sai ta end tunda pea võistluse lõpuni, mil 17 neiu konkurentsis lõpetas leedulanna Aušrine Kutkaite, kes võttis võidu. Selle jooksuga tagas Ruul aga endale koha Eesti koondises juunioride maailmameistri-

võistlustel, mis toimuvad juuli alguses Taanis. Meeste eliitklassi 12,8 km ja 19 kontrollpunktiga rajale startis JOKA mees Kristjan Trossmann samuti ühena esimestest. Raja esimene pool sujus tal väga hästi ja vaheaegades oli ta paremate hulgas. Raja teisel poolel hakkas väsimus mõju avaldama ning tempolangus ja paar viga ei võimaldanud heidelda kõrgele kohale. Esimesena finišisse jõudnuna jäi tal vaid jälgida järgneva 50 võistleja lõpetamist ning lõpuks tunnistada, et seekord olid paarkümmend konkurenti kiiremad. Võitis Eesti parim meesorienteeruja Olle Kärner. Neidude W18 klassis oli stardis Evely Kaasiku. Tehniliselt keerukas maastik ja tihe mets ei sobinud neiule just kõige paremini, ent siiski õnnestus rada läbida rahuldava sooritusega. Evely lõpptulemuseks 6,1km ja 11 KP-ga rajal jäi 16. koht 25 neiu konkurentsis. Võitis Madara Freimane Lätist. Poiste M14 klassis tegi debüüdi Eesti koondises Martin Sulg. Noormees suutis võistluspinget üsna hästi taluda ja suuri vigu rajal ei teinud ning tulemu-

Sigrid Ruul (vasakult teine). Erakogu

seks oli 15. koht. Võitis Klavš Linde Lätist. Teatejooksudes kuulusid kõik järvakad Eesti võistkondadesse. 17 meeskonna avavahetuse jooksjate rivis oli Eesti IV meekonna koosseisus ka Kristjan Trossmann. Avavahetuses on orienteerujal eriti oluline lisaks enda sooritusele jälgida ka konkurentide tegutsemist ja tempot ning püüda mitte kaotada kontakti liidritega. Raja esimeses pooles oli Kristjanil raskusi just tempo hoidmisega, ent teises

pooles suutis ta oma jooksu leida ja andis tihedas liidrite grupis teate edasi teisena. Meeskonnakaaslased Jaagup Truusalu ja Tauno Tiirats jätkasid samuti kindlalt ja nii lõpetati 7. kohaga. Võitis Eesti I meeskond (Peeter Pihl, Andreas Kraas ja Olle Kärner). Järgnesid Leedu ja Eesti II meeskond. Naisjuunioride W20 klassis alustasid Eesti 1 naiskonna jooksjad Adele Puusalu ja Piibe Tammemäe hästi ning lõpuetapile pääses Sigrid Ruul liidrina. Tõsi küll, edu eelmise aasta juunioride maailmameistrivõistluste 14. neiu, Karina Fershalova ees oli vaid 40 sekundit. Jooks kulges tasavägiselt kuni raja teises pooles tihnikus asuva kontrollpunktini, kus Sigrid tegi vea ja konkurent pääses püüdmatult eest. Seega tuli ka teatejooksus hõbedane medal. Eesti III naiskonna koosseisus saavutas Evely Kaasiku 9. koha. Poiste M16 vanuseklassis saavutas Martin Sulg Eesti III meeskonna koosseisus 13. koha. Koondistevahelises võistkondlikus arvestuses võidutses Eesti võistkond, Leedu ja Peterburi ees.

PAUL POOPUU JOKA president

Rattakrossi hooajale anti avastart 20. mail toimus Saunametsa radadel Türi Rattapoe rattakrossi seeriavõistluse esimene etapp. Ilus ilm ja eelmiste aastate ladus korraldus tõi radadele ligi 70 võistlejat Järvamaa erinevatest paikadest ning Vändra rattaklubi võistkonna. Arvukalt oli ka Türi valla rattaspordihuvilisi, kelle võistlustulemused olid igati tasemel. Noorimate, kuni 6aastaste arvestuses saavutas 300meetrisel ringil tasavägises võistluses Eidapere poisi Reesi Orupõlluga esikoha Raimond Holm. Kolmas koht kuulus Artul Soole. 7–10aastased poisid-tüdrukud läbisid 2,1kilomeetrise ringi

ning poiste arvestuses oli parim Kren Kask. Andres Viidikas saavutas kolmanda koha. Tüdrukute arvestuses viis võidu Albu valda Anni Jalakas. 11–14aastased noormehed ja neiud sõitsid 3.5 kilomeetrit. Neidude arvestuses tõid kaksikvõidu Türile Maire Liidlein ja Tene Must. Noormeeste sõidu võitis Karl-Arnold Vendelin Vändrast. Parima türilasena oli Kristof-Tiit Ehamäe kaheksas. Põhidistantsil, 13,5 kilomeetrisel ringil oli 15-18aastaste noormeeste arvestuses võitja Siim Lehemets (Vändra). Järgnesid Alar Nõmmik ja Olavi Allase (mõlemad Türi). Nais-

te põhivanuseklassi võit läks Jana Matvejevale (Albu), Tiina Nõmmiku ja Mailis Petrovitsi ees. Meeste põhiklassis võidutses Siim Jalakas (Albu), kes kuulub Eesti parimate noorratturite hulka ning valmistub noorte maailmameistrivõistlusteks. Türi valla ratturitest saavutasid Neeme Gross neljanda, võistluste peatoetaja Kristjan Männa viienda ja Jaan Oja kuuenda koha. Meesveteranide esimeses vanusegrupis oli ülekaalukas võitja Ivo Mölder, Vello Lillipuu lõpetas kolmandana. Meesveteranide vanemas grupis saavutas esikoha Imavere vallavanem Jüri Ellram, kes

on võtnud eesmärgiks edukalt võistelda Eesti valdade suvemängude rattakrossivõistlusel, mis peetakse 26. juunil Tolli metsa terviseradadel. Türi kogenuimad rattamehed Neeme Pihlik ja Rein Noodla olid vastavalt neljas ja viies. Esimese etapi rajameister Ivo Mölder võttis Saunametsa teedest ja radadest maksimumi ning valmistas ette huvitavad ja kõigile võimetekohased distantsid. Kaks järgmist seeriavõistluse etappi peetakse Tolli metsa radadel. Teine etapp toimub 3. juunil ning kolmas 17. juunil. TR

kuhu minna JUUNIKUU ETTEVÕTMISED TÜRI VALLAS 4.06 kell 12–16 “Kaitseliit – tulevik on Sinu enda kätes” avatud uste päev KL Järva Malevas (Väike-Pärnu 6B) (KL Järva Malev, Urmas Piigert tel 525 3860) 5.06 Üleriigiline segakooride laulupäev Türi lauluväljakul. Rongkäigu algus kell 16, kontsert kell 17 (Eesti Segakooride Liit, Türi Kultuurimaja) 6.06 kell 11 14. rahvakultuurifestivali “Minieuropeade” kontsert Türi keskväljakul, kell 14 Ollepa ja Kurla külas. Kell 16.30 rongkäik, kell 17 kontsert Türi lauluväljakul. (Lili Välimäe tel 5343 9531). 11.–13.06 R kell 10–18, L kell 9–18, P kell 9–15 Maaelumess AGRI Säreveres (www.naitused.ee) 12.06 kell 11–23.30 Hea Toidu Festival-Grillfest Türi rannas ja lauluväljakul (http://festival.grillfest.ee, festival@grillfest.ee, 5043000) 12.06 kell 11–23.30 Hea Toidu Laat Türi rannas ja lauluväljakul

(www.toidulaat.ee, toidulaat@grillfest.ee, 5043000). 14.06 kell 12 Leinapäeva mälestushetk Türi kesklinna kalmistul (Türi Vallavalitsus tel 384 8231). 15.06 kell 19 Juuniküüditamise mälestuskontsert “Me ei näinud teda enam kunagi!” Türi Püha Martini kirikus. Liina Saari (vokaal, vahetekstid), Raivo Tarum (zink, barokktrompet, vahetekstid), Tõnu Jõesaar (fiidel, vioola da gamba, vahetekstid), Imbi Tarum (klavessiin, vahetekstid) (Raimo Kivistik tel 510 4881). 18.06 kell 19 Noortepidu Türil (Sulo Särkinen tel 5308 8495). 19.06 Kabala Küla ja Naabrite Päev. Spordivõistlused, Kabala Rammumees 2010 ja jaaniõhtu. (Katre Saar tel 5300 3987) 20.06 kell 12 Kevadpiigade ilukooli lõpetamine Türi Kultuurimajas (Türi Kultuurimaja tel 385 7284). 20.06 kell 17 Kevadpealinna hooaja lõpetamine- pargikontsert Kooli

pargis. Moeetendus “Emad õmblevad, lapsed näitavad” (Korraldustoimkond, www.kevadpealinn.tyri.ee). 21.06 kell 18 Õhtune jalutuskäik Kevadpealinnas. Kogunemine muuseumide maja juures. (Türi Muuseum tel 385 7429). 22.06 kell 21–01 Türi linna jaanilõke Türi lauluväljakul (Türi Kultuurimaja tel 385 7284). 23.06 kell 10 Võidupüha mälestushetk Türi kesklinna kalmistul (Türi Vallavalitsus tel 384 8231). 23.06 kell 11–14 Vanasõidukite Suursõidul osalevate vanasõidukite näitus Türi Kultuurimaja parklas (Eesti Vanatehnika Liit, Tõnu Piibur tel 511 6265). 23.06 kell 20 Jaaniõhtu Taikses (Oisu Rahvamaja tel 5340 3551). 23.06 kell 11 Oisu kandi päev ja kell 21 jaaniõhtu Oisus (Oisu Rahvamaja tel 5340 3551).


11

TÜRI RAHVALEHT 28. mai 2010

vana ja uus Türi vallas

teated UUED KODANIKUD! TEELE HECHT 26. aprill PATRIK HECHT 26. aprill ALINA GUTAK 27. aprill NELE SENIN 2. mai GREGOR KUKK 5. mai ITI MADLI RIGA 12. mai RASMUS GRUPMANN 9. mai PERTTI-TIIT NUUTINEN 17. mai MIHKEL RADALA 11. mai MARIANNE VEEBERG 16. mai Palju õnne!

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 387 9717, 5333 3152 E-mail: rahvaleht@tyri.ee www.tyri.ee/rahvaleht Peatoimetaja Merit Männi Türi valla lehekülgede toimetaja Silvi Lukjanov Küljendaja Elin Kalda Raamatupidaja Marge Tropp

14. 07. 1932 Türi Arengu SA juhatuse liige Auris Rätsep

Enne rannakohviku ehitamist asus Türi ujula päris Koidula silla juures. Ujulakompleksi kuulusid nii riietusruumid kui ka jõkke ulatuv paadisild, kust oli võimalik ka vettehüppeid sooritada. Väiksemat purret kasutati tavaliselt nii enda kui ka riiete pesemiseks. Minule tuttavatest suvitajatest on pildile jäänud Marta, Endel ja Ernestiine.

Väljaandja Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa Trükkija AS Kroonpress Levitaja AS Eesti Post

2010 René Viljat Ujulakompleks lagunes pikkamisi aastate jooksul ja kaotas oma otstarbe pärast seda, kui kiriku lähistele ehitati 1938. aastal uus rannakohvik koos liivarannaga. Praeguseks on kunagine ujulakoht võssa kasvanud.

TEATED Kütte-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, septikud. Projekt, paigaldus ja hooldus. Garantii 5 aastat! www.avterm.ee, tel. 513 8314 Küttesüsteemide ehitus, www.alupex.ee, tel 506 6507 Seoses Eesti valdade suvemängude korraldamisega Türil, kuulutab Türi Spordiklubide Liit välja konkursi alljärgnevatele stipendiumitele: Eesti valdade suvemängude kergejõustikuvõistluse, rattakrossivõistluse, orienteerumisvõistluse, mälumänguvõistluse, köieveovõistluse korraldaja, võrkpallivõistluse ettevalmistaja. Avaldusi võetakse vastu TSKLis (Kalevi tn. 9) 2. juunini.

Fotograaf René Viljat tel 525 8325

Ostan vanu (enne 1945. aastat) õnnitluskaarte ning fotosid Eesti ja välismaa linnadest, küladest, inimestest ja sündmustest. MÜÜK Müüa 2toaline ahjuküttega korter Säreveres (41,6m²). H:185 000 kr 5800 3083 Müüa roosa koolilõpukleit (nr 36/ 38) H: 400 kr. Tel 5656 6134.

Türi Vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke SELMA HERODES 28. aprill AINO REKAND 30. aprill HELMI EVART 2. mai ANTS KIILMANN 3. mai ELGA AMANDUS 10. mai RIIVO SALLA 6. mai AMANDA PALTMAN 10. mai VALDEK TIMOSKIN 10. mai AKSEL REINPALU 11. mai UNNAR ROHTLA 13. mai ANNA DRIGALINA 13. mai UNO-EDUARD MASIK 13. mai OLGA VOKK 18. mai IAKOV TOME 21. mai ja avaldab kaastunnet omastele.

Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja arvatud riiklikel pühadel) kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152. Muude kaebuste korral palume pöörduda Türi Arengu Sihtasutuse poole: Auris Rätsep, e-mail tasa@tyri.ee, telefon 5043000. Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides. Lehe trükiarv on 4800 eksemplari ja lugejaid 10 000 inimest. Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või meili teel rahvaleht@tyri.ee. Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepanekud lehe sisu kohta palume saata peatoimetajale. Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 22. juunil.


12

TÜRI RAHVALEHT 28. mai 2010

lugejaküsimus

hea nõuanne

Raske, ehk isegi võimatu on Türilt leida mõnda koduaeda, kus ei kasva ühtegi õunapuud. Need viljapuud, mis kevadel õitsemise ajal silmailu pakuvad ja sügisel rikkalikult saaki annavad, on olnud inspiratsiooniallikaks ka Türi linna ja valla vapi kujundajatele. Et õun on meie valla vapimärgiks, kasutatakse õunasümboolikat ka erinevatel suveniiridel ja trükistel, samuti leiab käesoleva aasta sügisel Veskisillal aset esimene Eesti Õunafestival. Õunapuid on mitmesuguseid sorte: kes kasvatab neid koduaias oma tarbeks, kes soetab omale õueiluks dekoratiivse istiku. Ka Türi linna territooriumile on linnapildi ilmestamiseks istutatud iluõunapuid – üks kena allee asub raudteejaama viiva kõnnitee ääres. Viimati istutati dekoratiivõunapuid Türile eelmise aasta sügisel, kui valminud oli Wiedemanni ja Hariduse tänavate vahel asuv autoparkla. Küsime teilt, head lugejad: Mitu õunapuuistikut parkla äärde istutati ja mis on selle punaselehelise, kuninglikult õitseva õunapuusordi nimi? Kõikide vastajate vahel loositakse välja kaupluse „Lilled, kingid, aiakaubad“ 300-kroonine kinkekaart. Vastused palume saata hiljemalt 17. juuniks aadressile rahvaleht@tyri.ee või posti teel: Türi, Kohtu tn.2, 72215, Türi Rahvaleht. Eelmise viktoriini õige vastus oli: kõige rohkem „lamavaid politseinikke“ on Türil, Väike-Pärnu tänaval – 4 tükki. Auhinna võitis Ants Põrk. Võitja saab oma auhinna kätte Türi Õunapuualle Wiedemanni tänava parklas. infopunktist (Vabriku pst 11, tel 385 3111). Merit Männi

MaaRitza puhkemajad

Paide linna ujula UJULA

TUTVUMISHIND 40% soodsam majutus

Türi Hariduse 18

SAUN JÕUSAAL

30. mail kell 12

VESIAEROOBIKA www.paidetervis.ee ujula@paidetervis.ee Tel 385 1325

Kell 12 Lasteetendus “Piip ja Tuut” Kell 13–16 Erinevad töötoad Kell 13–16 “Läheb Madinaks 2010” võistlused Kell 19–23.30 Välipidu noortele

Tel 514 2066 www.maariza.ee

“Tegevusi nii suurtele kui väikestele”

Juunis selle kupongiga 1x pääse -25%

Lisainfo www.tyri.ee

Kuidas hoiduda allergiast Pidage meeles, milliseid allergeene millisel aastaajal karta. KEVAD Enamlevinud kevadine allergeen on nähtamatu õietolm, mida levitavad sellised lehtpuud nagu sarapuu, kask, lepp, paju ja tamm. Õhus hõljub ka muru levitatud õietolm. SUVI Hädaohtu tekitavad pehme kevadine muru, samuti timut, nurmikad, aruhein,kerahein, raihein, lusted ka nõges ning oblikas. SÜGIS Umbes augustist oktoobrini on peamiseteks allergia põhjustajateks puju, maltsalised ja nõges. Sügisel vohavad teatud territooriumidel hallitusseened

TALV Talvel veedate palju aega kinnistes ruumides, seepärast tekitavad muret tubased allergeenid, näiteks hallitusseened, tolmulestad ja koduloomade kõõm. Nõuanded, kuidas hoiduda allergeenidest väljas: • Hoiduge pikkadest jalutuskäikudest puuderohketes kohtades ja aedades. • Kuumadel kuivadel tuulistel päevadel, samuti ajavahemikul

kella viiest kümneni ärge viibige õues, sest sel ajal on õietolmu kontsentratsioon õhus tavaliselt kõige suurem. •Muru niites või aias töötades kasutage maski (näiteks suhteliselt odavat maalrimaski). • Ärge riisuge lehti, ärge tehke heina, ärge multšige, kui olete tundlik hallitusseene suhtes. • Õuest tulles peske end duši all, peske ka juukseid ja riietuge ümber, sellega eemaldate teie riietele kogunenud õietolmu. Allikas: Internet

Türi Kesklinna Lasteaed võtab 1. septembrist 2010 1,0 ametikohaga tööle LO G O P E E D I Avaldus, CV ja haridust tõendavad dokumendid saata kuni 25. augustini aadressil: Vabaduse 2a, Türi 21 211


TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE – TÜRI GRILLILEHT

Türi Grillileht

TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 28. mai 2010

www.grilliliit.ee

SÕNUMID

Türile püstitatakse suurim batuudilinnak Tallinnas tegutsev ettevõte Tuudila OÜ rajab 12. juunil Türi Lauluväljakule järve äärde suurima batuudilinnaku „Tuudi Batuudid“, mida Eesti väliüritustel seni nähtud on. Selleks on batuudimeistrite kasutada kolm suurt platsi ja projektijuht Marek Suursalu sõnul saab seal kõikidel lastel kindlasti väga lõbus olema. Suursalu ütlust mööda on suuremate batuutide kõrgus koguni 11 meetrit. Lisaks pakub Tuudi Batuudilinnak ka muid atraktsioone: töötab Saksamaalt saabunud karussell, tehakse näomaalinguid ja lapsi sõidutab poni. Lisainfot Tuudi Batuulinnaku kohta saab telefonil 5020207.

Järvamaa grillivõistkonnad kogunesid kevade alguse päeval Türi Kultuurimaja parklasse, et selgitada välja maakonna parimad grillijad. Seitsmest auhinnalisest kohast läks Türi valda tervelt neli. Kutt Niinepuu/Eesti Grilliportaal

Türi on kevad- ja grillipealinn Grillfestile koos koeraga! „Hea Toidu Festival – Grillfest“ on kogu pere festival ja lemmikloomad on pereliikmed, kes sarnaselt peremeestele armastavad heas seltskonnas hästi süüa. Juba teist aastat töötab festivali peaväravas kiriku kõrval Royal-Canin`i koerteparkla, kuhu pääsevad tasuta parkima ainult koertega saabuvad autojuhid. Parklasse on rajatud koertele mõeldud mänguväljak ja puhkekohad, samuti saab koerteparklas oma neljajalgsele lemmikule värsket vett ja soodushinnaga head koeratoitu soetada. Kindlasti tuleb meeles pidada, et koerte ujutamine Türi tehisjärves on keelatud, lisaks peab koeraomanik tagama ka selle, et tema lemmik ei ohustaks mingil moel teisi festivalikülastajaid. Iga koeraomanik peab ka hoolitsema, et koerteparkla ei muutuks „miiniväljaks“, seega peab omanik koera väljaheited koguma festivali infopunktis ja koerteparklas jagatavatesse kotikestesse! GRILLFEST

Türi pritsumees Arvi Pitelkov on öelnud, et toiduvalmistamine on hobi, mis ei lõpe iialgi, sest maailma kõiki maitseid ei jõuaks me kunagi ära maitsta. Hea seltskond ja head maitsed kohtuvad 12. juunil Türi rannas ja lauluväljakul.

tekaitse Ühingu võistkond Krõbe Kõrv on osalenud erinevatel grillimisvõistlustel ning teeb seda ka tänavu 12. juunil Türi rannas ja lauluväljakul toimuvatel Koolidevahelisel Meistrivõistlustel Grillimises – Grillium. Esmakordselt osaleb sel aastal Grilliumil ka teine Türi noorte võistkond Snack.

kehtestata – see võimaldaks keerulises majandusolukorras hankida korraldamiseks lisavahendeid ja hoiaks festivalialalt nn mittesoovitava publiku eemal. Vastus küsimusele on lihtne – Grillfestile peab olema kõigile sissepääs prii ja festivalile on oodatud kogu rahvas!

Türi – mitteametlik Eesti grillipealinn

Grillfest on Türi üheks tähtsündmuseks

Türil kohtuvad toit ja kultuur

Türi on ametlikult Eesti kevadpealinn. Kui mõnele linnale omistataks ametlikult ka Eesti grillipealinna tiitel, siis ei ole kahtlust, et see kuuluks just Türile. Siin elab kuulus grillimeister Sämm ja siin tegutsevad üleilma kuulsad Türi Pritsumehed, Türil on asutatud Eesti Grilliliit ja siin peetakse iga aasta juunikuus Grillfesti, kuhu saabutakse häid roogasid ja seltskonda nautima ka piiri tagant.

Türil elab palju grillihuvilisi inimesi Türil elab palju grillihuvilisi inimesi, kes igal aastal võistlevad erinevatel toiduvalmistamise võistlustel ja hoiavad Türi kui mitteametliku grillipealinna lippu kõrgel. Lisaks juba tuntud grillivõistkondadele on siin sirgumas ka grillihuviliste järelkasv – Türi Las-

Hea toit ei tunne riigipiire, seepärast on suve hakul toimuv toidukultuuri festival kujunenud visiitkaardiks, mida Türi vald ja festivali korraldajad tutvustavad nii Eestis kui ka välismaal. Grillfest on heaks põhjuseks külastada Türi valda ja siinseid huviväärsusi: nii saab Türi maailmas head kuulsust, saab kosutust kohalik ettevõtlus ja Türi elanikel, nende sõpradel ja sugulastel on suure toidupeo üle lihtsalt hea meel. Grillfesti ajal toimuvad Türi kaunites koduaedades kokkutulekud ja sõprade kokkusaamised, et üheskoos nautida suurt toidupidu.

Iga aasta juunikuu keskel sõidavad toidusõltlastest inimesed Türile Grillfestile, et nautida heas seltskonnas häid roogasid. Erinevatel toiduteemalistel lavadel toimuvad presentatsioonid ja esinevad head artistid, toidu ja kultuuri kohtudes sünnibki suur toidukultuuri festival. Head sõbrad, Eesti Grilliliit hoiatab: „Grillimine on seltskondlik nauding, mis tekitab tugevat sõltuvust!“ Kohtumiseni Grillfestil!

AURIS RÄTSEP Festivalile sissepääs on tasuta Palju on korraldajatelt küsitud, miks festivalile kas või sümboolset sissepääsutasu ei

Eesti Grilliliidu asutaja ja juhatuse liige Eesti Barbecue Assotsiatsiooni asutaja „Hea Toidu Festival – Grillfest“ korraldaja Festivali koduleht: http://festival.grillfest.ee


2

TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE – TÜRI GRILLILEHT

Eesti Grilliliidu auliikmed ja patroonid

Türi Pritsumehed

Sämm koos räppar Cool D ja suure seaga on edukalt esinenud isegi Eesti Televisiooni populaarses muusikasaates „7 vaprat“. Margus Johanson/Eesti Grilliportaal

Sämm

Alvar Sammal alias Sämm Türil tutvustamist ei vaja. Vähem teatakse kuulsast grillimeistrist aga seda, et just tema oli eelmise sajandi üheksakümnendate aastate lõpul suure rahvaliku toidupeo korraldamise idee üheks autoriks. Sämm on osalenud arvukate toidutoodete arenduses ja tutvustamisel: nii oli tublil toidumehel oma kastmete ja lihatoodete sari ja isegi omanimeline küüslauguviin. Paljud eestlased on saanud maitsta Sämmi väljatöötatud retseptide alusel valminud maitsvaid roogi (ja ka kuulsat pekileiba) Mäos tänaseni töötavas Sämmi köögis ja kunagi ka Tallinnas samanimelises toidukohas. Kahjuks ei ole Sämmil oma veebilehte, kust saaks ülevaate tema saavutustest ja ettevõtmistest. Panuse eest Eesti grillikultuuri arendamisse on Eesti Grilliliit nimetanud Sämmi oma auliikmeks ja on ka põhjust – suur Sämm on Eesti grilliliikumise vankumatu alustala. Eesti Grilliliit soovib Sämmile head tervist ja rõõmsat meelt! GRILLFEST

Üleilma kuulsate Türi Pritsumeeste kui küpsetajate karjäär sai alguse aastal 2000, mil Türi-Allikul, Veskisilla Puhkekeskuses, peeti üleriigilise grillimisvõistluse kohalikku vooru Üle Linna Lihameister. Võistkonna koosseisu kuulusid Arvi Pitelkov, Allan Saks ja Ivo Mölder. Ribi grillimises saavutas meeskond esimese koha, millega kaasnes ühe korstnaga barbecue ahi Oklahoma Joe. See auhind kulus marjaks ära, sest võistlus oli võidetud tavalise kuppelgrilli ehk UFO-ga. Samal aastal osalesid mehed ka suurel üleriigilisel Grillfesti küpsetamisvõistlusel, kus saadi suure tähelepanu osaliseks fantaasiaroaga, millel nimeks „Vardas grillitud pullimunad“. Kaks aastat hiljem moodustus Türi Pritsumeeste küpsetusvõistkonna uus koosseis, mille liikmeteks on tänaseni asutajaliige Arvi Pitelkov, Peep Lints, Pearu Mandre ja Eilo Eesmäe. 2007. aastal tunnistati võistkond Eesti absoluutseteks barbecue meistriks, 2008. aastal võitsid Türi Pritsumehed Eestis suurte sigade küpsetamise võistluse „Suur sigadus“ ja pääsesid Eestit esindama Ameerika Ühendriikides toimuvale maailma suurimale barbecue võistlusele „Memphis in May“.

Türi Pritsumehed (vasakult): Pearu Mandre, Eilo Eesmäe, Peep Lints (tundmatuks jääda soovinud põrsaga) ja Pritsumeeste küpsetusmeeskonna asutajaliige Arvi Pitelkov. Erakogu Kokku osales seal 236 võistkonda erinevatest riikidest ja võistkondlikus arvestuses saavutati igati väärikas 36. koht. Riikide arvestuses pälvis Eesti 2. koha, jäädes alla vaid lihaküpsetamise isamaale USA-le. Täna peavad mehed üheskoos catering-ettevõtet BBQ Service OÜ. Tellimise peale küpsetatakse suuri sigu ja valmistatakse kõike muud salatist kuni tordini. Kogu laekuv raha kulutatakse uute küpsetamisideede elluviimiseks ja ideid jätkub meestel küllaga. 12. juunil teevad Pritsumehed koos kohaliku ettevõttega Mediato AS Türi Lauluväljakul suurt grillirestorani, kus kindlaks rahva lemmikuks ku-

juneb meeste sõnul külastajate silme all valmiv barbecue-kaelakarbonaad. „Kui võistlustel käime, siis anname endast alati parima, kuid sealjuures ei sae lusikat pooleks ega aja varrast lõhki – küpsetamine heade sõprade seltsis peab olema eelkõige fun,“ selgitab Peep Lints fenomeni, kuidas suur meestepere juba 10 aastat „küptsetamisabielus“ koos on püsinud. Lints peab lugu Jamie Oliver`i kokakunstist, sest just lihtsuses peituvat toidutegemise võlu. Mehed on käinud korduvalt söömas ka Türi Gümnaasiumi sööklas ja kiidavad üksmeelselt seal pakutavat toitu. Türi Pritsumeeste unistus

on tulla USA-s maailmameistrivõistlustel viie parema hulka, aga see on väidetavalt väga raske. Kuid meeste endi kinnitusel peab unistus olema, sest see on edasiviiv jõud. Loo lõpetuseks ütleb Arvi Pitelkov, et toidutegemisel ei ole piire ja lagi ei tule ka kunagi vastu, sest kõiki maailma maitseid ei jõua keegi ealeski ära proovida. Pitelkov lisab, et toiduvalmistamine ongi selline hobi, mis kestab terve elu. Grilli- ja barbecue-kultuuri populariseerimise eest rahva seas on Eesti Grilliliit nimetanud Türi Pritsumehed liidu auliikmeteks. Vaata lisaks kodulehelt: http://pritsumehed.grillfest.ee GRILLFEST

Eesti grilliliikumise patroonid

Sämm Apelsini ja Tõnu Aarega 1999. aastal Tallinnas Toompuiesteel Grillfesti sügispeo laval ühislaulu esitamas. Grillfesti arhiivifoto

Eesti grilliliikumise ja Grillfesti patroonideks on läbi aegade olnud erinevad põllumajandusministrid. Nii on patrooni austavat tiitlit kandnud Ivari Padar, Jaanus Marrandi ja Ester Tuiksoo. Patroonid on oma tegevuse ja sõnavõttudega tähtsustanud Eesti toidutootjate tegevuse olulisust meie toidulaua sisustamisel. „Grillfesti patroonina tegutsedes rõhutasin alati seda, et on oluline midagi ise oma kätega ära teha. Täna teame, et väga paljud eestimaalased valmistavad kodus

leiba, kasvatavad aiasaadusi ja toodavad liha- ja piimatooteid,“ ütles Grillfesti patroon Jaanus Marrandi. Grillfesti raames toimuv Hea Toidu Laat on Marrandi sõnul heaks väljundiks väiketootjatele oma kauba tutvustamiseks ja müügiks. „Paraku väiketootjad oma huvitava ja kvaliteetse toodanguga suurtesse poekettidesse kahjuks alati löögile ei pääse, aga ilma talutoodanguta oleks meie toidulaud hoopis kesisem“, on Marrandi arvamusel. GRILLFEST

Grillfesti patroonide ühispilt. Ivari Padar annab Jaanus Marrandile ja Ester Tuiksoole üle Türi Pritsumeeste süüdatud grillimisvõistluste võistlustuled. Kutt Niinepuu/Eesti Grilliportaal


TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE – TÜRI GRILLILEHT

3

Türi kuulsad grillivõistkonnad Kevadpealinn Türi

Rõõmsad kevadpealinna võistlejad ratsutavad kepphopustel võistlusplatsile. Kutt Niinepuu/Eesti Grilliportaal

Kui Grillfest 2007. aaastal esimest korda Türil toimus, otsustasid tegusad Türi inimesed panna kokku ka kevadpealinna esindusvõistkonna Kevadpealinn Türi. Võistkonda kuuluvad Aarne Pindmaa, Kaarel Aluoja, Kristjan Aluoja, Peeter Sergejev, Jürgen Aluoja, Tõnu Lohvart ja kõikide meeste abikaasad ja lapsed. Nii sai kokku suur grillivõistkond, kus

igaühel on täita oma roll. Tõnu ja Aarne on tugevad ribigrillimises, fantaasiavooru esitluse mõtlevad välja Jürgen, Peeter ja Kristjan. Fantaasiavooru töö idee hakkab Tõnul tavaliselt juba varem kuklas tiksuma, aga reeglina esitletakse fantaasiarooga võistlusel esmaesitlusena. Auhinnalistele kohtadele on võistkond tõusnud kolmel järjestikusel aastal.

Onu Riho & Sugulased

2009. aasta kevadel Paides toimunud Järvamaa võistlusel saavutati nii ribi- kui ka fantaasiavoorus auhinnalised kohad. Auris Rätsep

Kolme aasta eest, mil Grillfest esmakordselt Türil toimus, otsustas grillihuviline Riho korraldada sugulaste (grilli)kokkutuleku. Kohale tulnud sugulased otsustasid oma teadmised toiduvalmistamisest ühendada ja moodustada grillivõistkond Onu Riho & Sugulased. Tänaseks on võisteldud erinevatel võistlustel ja saavutatud häid tulemu-

Kutt Niinepuu/Eesti Grilliportaal

Türi Lastekaitse Ühingu vabatahtliku ja MTÜ Türi Avatud Noortekeskuse noortejuht Erika Terase sõnul käis Türi Lastekaitse Ühingu võistkond esmakordselt võistlemas kahe aasta eest ja siis kõrvetati toit tundmatuseni ära. Sellest esimesest katsest ei lastud end heidutada ja nii osaleti võistlustel ka edaspidi. Sel aastal võistleb 12. juunil Türil „Koolidevahelisel Meistrivõistlustel Grillimises – Grillium“ kaks Türi noortevõistkonda – Krõbe Kõrv ja „Snack“. Esimesse nimetatud võistkonda kuuluvad Dmitri Onegin (kapten), Elis ja Liis Järvsoo, Martin Pill ja Sergei Onegin. Teise võistkonna liikmed, kellest ainult kapten on varem võistelnud, on Veigo Valdur (kapten), Alex Helmelaid, Tomi-Claus Kallavus, Madis Roosipuu ja Diana Atraškevitš. Erika sõnul on noored väga hakkajad ja juhendajat on vaja ainult selleks, et grillimine päris metsa ei läheks.

si. Selle aasta kevade esimesel päeval osaleti „Järvamaa Meistrivõistlusel Grillimises – Kevadgrill“ võistkonnana, millel nimeks Türi, Hariduse 10, 72210. Nimevahetus pole võistkonna grillimisoskustele õnneks pärssivalt mõjunud – Kevadgrillil saavutati ribivoorus esimene ja fantaasiavoorus teine auhinnaline koht. Türi noored grillisid Kevadgrilli fantaasiavoorus vahukomme. Elin Kalda

Türi Jahimehed

Türi Jahimehed on täies võistlushoos.

Türi noortevõistkonnad Krõbe Kõrv ja Snack

Türi Sotsiaaldemokraadid Võistkonda Türi Jahimehed kuuluvad Kalle ja Piret Grünthal, Miina ja Anton Rubis, Villu ja Ain Kald ja jahimees Arvo Küüt. Jahimeeste võistkonnal on teiste ees see eelis, et fantaasiaroa teema on alati jahiga seotud ja seepärast ei pea teemat kaua mõtlema. Eelmisel aastal toimunud Grillfestil küpsetati fantaasiavoorus valmis terve Eestimaa kaart.

Üheks põhiliseks „ehitusmaterjaliks“ oli metsseamaksapasteet. Kaardil oli Türi tähistatud grillvarrastega. Kõige magusam koht oli Tallinn, mis tähistati maasikatega, seevastu kõige raskem elu oli Lõuna-Eestis, mille kohal asusid grillitud kartulikoored. Peipsi järv valmistati grillitud kalast ja Pärnu rand küpsetati munakollasest.

Türi Vallavolikogu võistkond kogunes esmakordselt kevade esimesel päeval Türi Kultuurimaja parklasse, et osaleda „Järvamaa Meistrivõistlustel Grillimises – Kevadgrill 2010“. Toomas Marrandi koos jahimehest sõbra Kalle Grünthaliga küpsetas ribi, toiduvalmistamise oskustega oli suureks abiks Tiiu Aasavelt, fantaasiavooru töö

idee pärines Jaan Arvolalt, Piret Lai hoolitses fantaasiavooru töö väljapaneku eest ja Üllar Vahtramäe viis läbi töö esitluse. Üheskoos tegutsedes saavutati viieteistkümne võistkonna seas fantaasiavoorus auhinnaline kolmas koht ja sellega hoiti Türi valla (grilli)lippu igati väärikas kõrguses. GRILLFEST

Sel kevadel otsustasid Türi Sotsiaaldemokraadid moodustada grillivõistkonna ja osaleda maakondlikel küpsetamisvõistlustel. Võistkonnas osalesid Jan-Roland Raukas, Vello Ohu, Eve Rõuk, Reet Länkur ja Egle Raukas. “Võistkonna peakokaks kujunes Jan-Roland, kelle suurepärastest kokaoskustest me varem teadlikud ei olnudki. Nii on grillimine heaks võimaluseks oma kolleege rohkem tundma õppida ja mul on väga hea meel, et hobigrillijatest nii tubli võistkonna kokku saime”, ütles grilliaktivist Vello Ohu. Türi Sotsiaaldemokraatide võistkond saavutas maakondliku võistluse ribivoorus igati väärika teise auhinnalise koha. GRILLFEST

Türi Vallavolikogu

Eesti Grilliliidu kohtunikud hindavad Kevadgrillil võistkonna fantaasiavooru võistlustööd. Kutt Niinepuu/Eesti Grilliportaal

Kevadgrilli fanataasiavoorus esitles sotsiaaldemokraatide võistkond grillitud hiidkrevetisabasid. Kutt Niinepuu/Eesti Grilliportaal


4

TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE – TÜRI GRILLILEHT

Grillfest 2010 Toidukultuuri festivali Hea Toidu Festival – Grillfest 2010 ajakava Toimumise koht ja aeg, pileti hind: Türi rand ja lauluväljak, laupäev, 12. juuni, kell 11.00-23.30. Sissepääs on kõigile tasuta! Iga külastaja on pääslas oodatud annetama 1 krooni Türi kiriku kellatorni kellade renoveerimiseks. Rahvakogunemine Türi Kultuurimaja pargis, purskkaevu juures: kell 10.30– toiduteemalised kihutuskõned, mängib orkester Türi kell 10.50 – „Grillfesti hommikune äratus” Pritsumaja tornist (ja ka Türi Lauluväljakult Star FM-i raadiotornist) kell 10.55 – pidulik rongkäik ja võistlustule toomine Türi Lauluväljakule Võistlustuld kannavad Türi Pritsumehed, paraadi juhatab Allan Hook E-Piima juustulava: kell10.50 – „Grillfesti hommikune äratus” Türi Lauluväljakult Star FM-i raadiotornist (ja ka Türi Pritsumaja tornist) kell 11.00 – orkestri, rongkäigu ja võistlustule saabumine lavale kell 11.05 – Türi kirikuõpetaja Teet Hanschmidt lausub söögipalve ja avab festivali kell 11.10 – võistlustule jagamine võistluste korraldajatele, võistluste tutvustus kell 11.20 – Türi kultuurimaja tervituskontsert kell 12.00 – esineb ansambel Bad Orange & Grete Klein kell 12.50 – AS Võhu Vein esitleb: „Suvevein Kuldrannake“ publikumäng kell 13.00 – Reola Gaasi gaasigrillikool kell 13.45 – Rakvere Lihakombinaadi publikumäng kell 14.00 – Bosse lemmikloomapood esitleb: Koerte showprogramm kell 14.15 – Atria lihakokkade show-programm kell 15.00 – Santa Maria publikumäng kell 15.15 – Rakvere Lihakombinaadi publikumäng kell 15.30 – Üleriigiline Kalapüügivõistlus – Kalak” võitjate autasustamine kell 15.45 – Rakvere Lihakombinaadi publikumäng kell 16.00 – esineb Eesti Mandoliini Orkester kell 17.00 – Star FM loosimine kell 17.15 – Meira publikumäng – „Maitsesta julgesti!” kell 17.30 – E-Piima publikumäng kell 17.45 – Kutse tantsule rahvatantsukool: tantse õpetab Albu Kakerdaja kell 18.45 – Tarmo Märss`i barbecue sea oksjon kell 19.00 – Kutse tantsule salsakool: õpetab Jorge Hinojosa kell 20.00 – toiduvalmistamise võistluste võitjate autasustamine kell 20.30 – esineb ansambel Hellad Velled kell 22.00 – esineb ansambel FIX kell 23.30 – Grillfesti suur ilutulestik kell 23.35 – festivali lõpp Lava juhatab Urmas Vaino

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) Tunnustatud Maitse lava: kell 11.20 – lava päevakava tutvustus kell 12.00 – Üksildaste Südamete Klubi yksildane.ee VI kokkutuleku avamine, esineb Leino Einer kell 12.30 – Arke Lihatööstus AS presentatsioon kell 13.00 – Eesti Grilliliit esitleb: võistluste kohtunike avalik koolitus, esineb Enn Tobreluts kell 13.30 – Värska Vesi AS presentatsioon kell 14.00 – JJ-Street Dance Company show-programm kell 14.30 – Saidafarm AS presentatsioon kell 15.00 – Hotsport show-programm kell 15.30 – Pai Pagarid presentatsioon kell 16.00 – Mõisakeraamika levaküpsetamise koolitus kell 16.30 – Tunnustatud Eesti Maitse „Tõehetk“ kell 17.00 – TRE.EE esitleb: Marian (live) kell 17.30 – EPKK presentatsioon kell 18.00 – Eesti Koolimissi showprogramm kell 18.30 – EPKK presentatsioon kell 19.00 – DJ Raigo Brauer mängib head Eesti tantsumuusikat läbi aastakümnete kell 23.00 – programmi lõpp Lava juhatab Madis Malk Koolidevaheline Meistrivõistlus Grillimises – Grillium: kell 09.30 – Selveri toidukorvide ja Meira maitseainete jagamine võistkondadele, võistlustööde küpsetamise algus kell 10.00 – esineb DJ Sulo Särkinen – võistluse eelsoojendus kell 11.20 – võistlustule saabumine võistluse lavale, võistluse pidulik avamine kell 14.00 – ribivooru hindamise algus Eesti Grilliliidu kohtunike telgis kell 15.00 – fantaasiavooru hindamise algus võistkondade võistlusplatsidel kell 20.00 – võistluse võitjate autasustamine E-Piima juustulaval Võistlust juhatab Sulo Särkinen Võistluse kohta vaata lisaks: http://grillium.grillfest.ee Eesti Meistrivõistlused Grillimises – Grillfest ja Eesti Rahva Barbecue Võistlus – BBQ: kell 09.30 – Selveri toidukorvide ja Meira maitseainete jagamine võistkondadele, võistlustööde küpsetamise algus kell 11.20 – võistlustule saabumine võistluste lavale, võistluste algus – Selveri toidukorvide jagamine kell 15.00 – grillimisvõistluse ribivooru hindamise algus Eesti Grilliliidu kohtunike telgis kell 16.00 – barbecue võistluse ribivooru hindamise algus Eesti Grilliliidu kohtunike telgis kell 16.00 – fantaasiavooru hindamise algus võistkondade võistlusplatsidel kell 20.00 – võistluse võitjate autasustamine E-Piima juustulaval Võistlust juhatab Allan Hook Võistluste kohta vaata lisaks: http://grillfest.grillfest.ee või http://bbq.grillfest.ee

Üleriigiline Kalapüügivõistlus – Kalake Türi järvel: kell 10.00 alates – võistlejate saabumine ja ujuvvahendite vettelaskmine kell 12.00 – Selveri toidukorvide ja Meira maitseainete üleandmine ja võistluspüügi algus Türi järvel kell 15.00 – võistluse lõpp ja kalade kaalumine kell 15.30 – võistluse võitjate autasustamine E-Piima juustulaval Võistlust juhatab Theo Aasa Võistluse kohta vaata lisaks: http://kalake.grillfest.ee Hea Toidu Laat: Suur toidulaat on avatud kell 11.00-23.30. Laada kohta vaata lisaks www.toidulaat.ee Tuudi Batuudilinnak: Eesti suurim Tuudi Batuudilinnak on avatud kell 11.00-22.00. Lisainfo: 5020207, info@tuudi.ee, www.tuudi.ee. Royal Canin koerteparkla ja Speedest motoparkla: Festivali peaväravas, kiriku kõrval, töötavad tasuta Royal Canin koerteparkla (parkimine ainult koos koeraga saabuvale festivalikülastajale) ja tasuta Speedest motoparkla (mootorrattad, rollerid ja jalgrattad). Parkimise kohta vaata lisaks festivali kodulehelt http://festival.grillfest.ee. Sularaha: Kauplejate juures saab arveldada sularahas. Swedbank Pangabussi sularahaautomaat asub festivali infopunkti kõrval. Festivali jätkupidu: Jätkupidu toimub Veskisillal algusega südaöösel – esineb ansambel Hellad Velled. Pilet 50 krooni. Veskisilla asub 1 km kaugusel festivaliplatsilt Paide suunas. Vaata lisaks www.veskisilla.ee. Festivali sisekorraeeskirjad, võimalikud muudatused ajakavas ja korraldaja kontaktandmed: Festivali sisekorraeeskirjad on kohustuslikuks täitmiseks kõigile festivali territoorimil viibijatele. Sisekorraeeskirjad on lugemiseks festivali kodulehel http://festival.grillfest.ee ja festivali infopunktis. Korraldajal on õigus teha festivali paremaks korraldamiseks ajakavas muudatusi, teatades sellest festivali kodulehel http://festival.grillfest.ee ja festivali infopunktis. Festivali korraldaja on MTÜ Toidukultuuri Eest koostöös Türi vallaga. Telefon 5043000, e-mail: festival@grillfest.ee, koduleht: http://festival.grillfest.ee.


28.05.2010 - Türi Rahvaleht