Triin Sellik, Sirje Sammul

Triin Sellik, Sirje Sammul

The nursing profession is accompanied by long working days, night work and in addition, caring for the patients is accompanied by various stressors. Stressors foster risky health behaviours at work, manifested in poor food choices, smoking and low physical activity. The work environment significantly influences the health behaviour of nurses.

The final thesis was a literature review aimed to describe the risky health behaviour among nurses associated with shift work and the work environment’s impact on behaviour, aa well as the nurses’ risky health behaviour as a negative example for patients. The research was based on 28 sources, out of which 23 were scientific articles.

After graduating from a higher education institution, nurses are aware of health-promoting activities, so nurses often set an example for the general public by their health behaviour. Nurses understand that they are more aware of good health behaviour standards. However, this is accompanied by an obligation to demonstrate a healthy lifestyle, which causes stress among nurses. At the same time, nurses have admitted that they feel hypocritical when they recommend the patients such health behaviours that they do not follow themselves.

Being role models is less critical according to patients’ understanding. According to patients, nurses could at least try to follow a healthy lifestyle to ensure their credibility. However, it was also emphasized that the nurses’ risky behaviour is not significant if it does not affect providing medical care. Professionalism and the service provided are considered important. In addition, it was pointed out that all health behaviours cannot be assessed physically or based on the nurses’ appearance.

Keywords: nurse, health behaviour in the hospital, the impact of the work environment, risky health behaviour as a negative example for patients.

Kõrgkooli lõpetades on õed teadlikud tervist edendavate tegevuste tähtsusest, nagu tervislik toitumine, kehaline aktiivsus, stressijuhtimine, unehügieen ja tervislike suhete hoidmine (Ross jt 2017). Üks õdede tööülesandeid on patsiendi motiveerimine ja inimese muutmine teadlikumaks tervislike eluviiside järgmisel. Õdedel, kes puutuvad kõige rohkem kokku patsientide ja nende lähedastega, on potentsiaalselt suurem võimalus avaldada positiivset mõju inimeste tervisekäitumisele. Teadlikult tervislikke eluviise jälgivad tervishoiutöötajad on patsientide jaoks usaldusväärsemad ja avaldavad neile positiivsemat eeskuju (Tavolacci jt 2018).

Teaduskirjanduses on tõstatatud sellised küsimused nagu „mille tõttu muutub õdede tervisekäitumine ja kerkib esile tervise riskikäitumine?“, „miks esineb õdede hulgas alkoholi ja muude mõnuainete tarvitamist, suitsetamist, ebatervislikku toitumist, vähest füüsilist aktiivsust?“ (Ross jt 2017). Töökeskkond mõjutab suurel määral õdede tervisekäitumist (Malik jt 2011). Pingelise töö tõttu on õdede stress suurem (Reed 2014) ja stressoritest tuleneva pinge maandamiseks hakkavad õed rakendama ebaefektiivseid ning ebatervislikke toimetuleku mehhanisme (Malik jt 2011). Liigse stressi tõttu muutuvad õdede toitumisharjumused, hakatakse eelistama suurema rasva- ja suhkrusisaldusega toite (Barrington jt 2014), tarvitama tubakatooteid (Rezk-Hanna jt 2018) ning füüsiline

aktiivsus tööst vabadel päevadel väheneb (Malik jt 2011, Daud jt 2021). Pikemas perspektiivis mõjutab õdede riskeeriv tervisekäitumine suunatud terviseedendamist, mis võib olla negatiivne eeskuju patsiendi tervisekäitumise kujundamisel ning mõjuda kaudselt kogu ühiskonna tervisele ja pakutavale tervishoiuteenusele (Pender jt 2011; ref Ross jt 2017 järgi).

Õdede riskeeriv tervisekäitumine on aktuaalne teema, mida mõjutab ühelt poolt vahetustega töötamine ja stressirohke töökeskkond ning teiselt poolt teadmine, et õed peavad olema enda tervisekäitumisega patsientidele eeskujuks. Sellest lähtuvalt oli uurimistöö eesmärk kirjeldada õenduses vahetustega tööga kaasnevat riskeerivat tervisekäitumist ja töökeskkonna mõju sellele ning õdede riskeerivat tervisekäitumist kui negatiivset eeskuju patsientidele.

Lähtuvalt uurimistöö eesmärgist püstitati järgmised uurimisülesanded:

1) kirjeldada vahetustega tööga kaasnevat õdede riskeerivat tervisekäitumist ja töökeskkonna mõju sellele; 2) kirjeldada õdede riskeerivat tervisekäitumist kui negatiivset eeskuju patsientidele.

Uurimistöö hõlmab kirjanduse ülevaadet, mis põhines 28 kirjandusallikal, neist 23 olid teadusartiklid. Uurimistöös kasutati originaaluurimusel põhinevat 18 teadusartiklit ja viit ülevaateartiklit, mis ilmusid aastatel 2011–2021.

Võtmesõnad: õde, tervisekäitumine haiglas, töökeskkonna mõju, riskeeriv tervisekäitumine ja selle negatiivne mõju patsientidele

Uurimistöö käigus läbi töötatud originaaluurimuste tulemustest olid esirinnas õdede ebatervislik toitumine, tubakatoodete tarvitamine ja vähene füüsiline aktiivsus. Inglismaal läbi viidud uuringust 540 õega selgus,

et uuritavatest üks neljandik olid ülekaalulised või rasvunud, peaaegu pooltel puudus igapäevane füüsiline aktiivsus tasemel, mis oleks kasulik nende endi tervisele, kaks kolmandikku uuritutest ei söönud vähemalt viit portsjonit puu- ja köögivilju päevas ning veidi enam kui viiendik uuritutest olid suitsetajad (Blake jt 2013). Lisaks leiti Inglismaal tehtud teises uuringus, et normkaalus olevad õed liikusid statistiliselt oluliselt rohkem võrreldes ülekaalus olevate õdedega (Blake ja Harrison 2013). Pingelise töö tõttu tarvitasid õed tubakatooteid, mis aitab õdede sõnul stressiga paremini toime tulla (Rezk-Hanna jt 2018).

Toitumiskäitumises eelistasid õed töökeskkonnas enim suurema rasva- ja suhkrusisaldusega toite (Barrington jt 2014), sealhulgas kiirtoitu ja suure kalorisisaldusega suupisteid (Monaghan jt 2017), mis võivad mõjutada pikemas perspektiivis õdede tervist, sealhulgas krooniliste haiguste kujunemise riski (Reed 2014, Nichols jt 2016). Ehkki uuringus 183 õega leiti, et töökohustusi täites saavutas enamik õdedest päevase füüsilise aktiivsuse miinimumtaseme, oli vabadel päevadel nende üldine mõõdukal tasemel füüsiline koormus märksa väiksem võrreldes tööpäevadega (Daud jt 2021). Statsionaarses osakonnas töötades oli õdede tööalane füüsiline aktiivsus patsientide liigutamise, transportimise ja hooldamise näol palju suurem kui ambulatoorses osakonnas töötavate õdede seas (Peplonska jt 2014). Väikese füüsilise aktiivsuse põhjustena tõid õed välja vahetustega tööst tingitud väsimuse, samuti motivatsioonipuuduse ja ajanappuse töövälisel ajal, mistõttu ei ole võimalik endale lubada liikumiseks sobivat aega (Malik jt 2011).

Peamine õdede riskikäitumise põhjus on seotud nende vahetustega töö olemuse ja stressirohke töökeskkonnaga (Rezk-Hanna jt 2018, Malik jt 2011, Monaghan jt 2017). Ülevaateartiklis toodi välja, et õdedel on vajalik kohaneda pikkade tööpäevadega, muutuva töökeskkonnaga, tööstressoritega, sealhulgas patsientide surma ning patsientide ja nende perekondade nõudmistega tervishoiutöötajatele (Reed 2014). Nimetatud tegurid põhjustavad õdedele tööstressi, millega toimetulek on indiviiditi erinev

ning paljudel juhtudel väljendub stressiga toimetulematus riskeerivas tervisekäitumises, sealhulgas ebatervislikus toitumises ja suitsetamises (Malik jt 2011, Rezk-Hanna jt 2018). Õed on ise täheldanud, et nende tervisekäitumine hakkab halvemaks muutuma pärast kõrgkooli lõpetamist ja selle põhjus on haiglakeskkond (pikad valved, tööstress), mis soodustab riskikäitumist (Malik jt 2011).

Tervishoiuasutused peaksid pöörama suuremat tähelepanu õdede töökoormusele ja tagama töötajatele puhkepauside võimalused, mille abil väheneksid ka töökeskkonnast tingitud mõjud riskeerivale tervisekäitumisele (Monaghan jt 2017). Haigla töökeskkonna parendamiseks peaks osakondadesse valima õde-eestvedajad, kes tagaksid koostöös haigla juhtkonnaga tervislikud toiduvalikud tööl, toetaksid toimetulekut tööstressoritega, samas organiseeriksid koosolekuid seistes, räägiksid kaasa töökeskkonna paremaks muutmisel, sealhulgas nõuaksid õdedele osakonnas eraldatud ruumi lühiajaliseks puhkamiseks ja lõõgastumiseks (Ross jt 2017).

Õdede üks tööülesanne on patsienti motiveerida ja muuta inimesi tervislike eluviiside osas teadlikumaks. Üldiselt eeldatakse, et patsiendid näevad õdesid eeskujudena (Blake ja Harrison 2013), samas võib selline sotsiaalne norm põhjustada pingeid, sest õdedelt eeldatakse vastavaid käitumismustreid. Kui õed neid ei täida, siis suhtutakse õdedesse negatiivselt (Kelly jt 2017). Kõikide õdede elustiilivalikud ei käi alati kokku sellega, mida nad ise patsientidele tervisekäitumise osas soovitavad (Blake jt 2011). Teiselt poolt on vähe tõendeid, mis kinnitaksid, kui tähtis on patsientide jaoks õdede endi tervisekäitumine (Blake ja Harrison 2013). On leitud, et alati ei suhtu patsiendid õdede mitte nii väga eeskujulikku tervisekäitumisse nii kritiseerivalt, kui õed seda ise arvavad, sest patsiendid peavad tähtsamaks professionaalset kutseoskust ja pakutavat teenust (Baker 2016).

Teadusuuringud on näidanud, et õdede positiivseks eeskujuks olemist patsientidele mõjutab õdede enda tervist edendava käitumise jälgimine (Hurley jt 2015, Darch jt 2017, Tavolacci jt 2018), õdede füüsiline välimus (Blake jt 2011) ja patsientidele soovituste andmisel õe enda normis olev kehakaal (Blake jt 2013). Õdedele ei saa panna elukutsest tulenevalt ja nende endi elustiili tõttu vastutust patsientide tervisekäitumise osas, samas õdede töös peaks kehtima suundumus „tee nii, nagu mina ütlen, mitte nii, nagu mina teen“ (Kelly jt 2017). Põhjusel, et riskeeriv tervisekäitumine hakkab pikemas perspektiivis mõjutama peale õe tervise ka tema töökvaliteeti ja produktiivsust (Nicholls jt 2016), on uurimistöö autori arvates õdedel tähtis järgida tervislikku elustiili, et säilitada oma töövõime, vältida krooniliste haiguste teket ning suuta pikka aega teha oma kvalifikatsioonile vastavat tööd kvaliteediga, millega patsiendid on rahul.

Artikli autorite arvates on ebatervislik toitumine, tubakatoodete tarvitamine ja vähene füüsiline aktiivsus levinud probleemid ka Eestis õdede hulgas. Õdede eeliseks on nende tervishoiualane haridus, mis peaks tagama heal tasemel teadlikkust riskeeriva tervisekäitumise ennetamiseks. Õdedel peab olema oskus kohaneda kutsealaga kaasnevate teguritega (tööstress, vahetustega töö) ja arvestada oma eluviisides tööspetsiifikaga. Haiglad saavad panustada töötajate heaolusse töökeskkonna tingimuste parendamise, tööstressiga toimetulekut käsitlevate koolituste ja tervislike toiduvalikute pakkumisega töökohal, mis ennetab õdede riskeerivat tervisekäitumist ning vähendab patsiendi vaatenurgast õe enda ebatervislikust käitumisest tulenevat negatiivset kuvandit. Uurimistöö autor soovitab empiirilist uurimust Eesti patsientide seas, millega selgitataks välja patsientide suhtumine õdedesse kui eeskujudesse, sealhulgas õdede endi tervisekäitumise jälgimine. Selle kohta on tehtud maailmas vähe uurimusi.

Õe elukutse on iseloomult pingeline ja stressirohke ning soodustab oma olemuselt riskeerivat tervisekäitumist. Vahetustega tööl haiglakeskkonnas esineb riskeerivat tervisekäitumist enim ebatervisliku toitumise, tubakatoodete tarvitamise ja ebapiisaval tasemel füüsilise aktiivsuse osas. Ühe või mitme stressori tõttu tekkinud stressi on seostatud suurema rasva- ja suhkrusisaldusega toitude eelistamisega, sealhulgas kiirtoit ja ebatervislikud suupisted, samuti vähenenud füüsilise aktiivsusega vabal ajal tingituna väsimusest ja ajanappusest. Töökeskkonnal on suur mõju õdede tervisekäitumisele. Kättesaadavaid tervislikke valikuid (suupisted, liikumine) toetav töökeskkond mõjutab pikemas perspektiivis õdede tervist. Suurt osa selles etendab ka osakonna töö spetsiifika ja õe töö ülesanded.

Kõrgkooli lõpetades on õed tervist edendavatest tegevustest teadlikud. Seetõttu on õed oma ameti tõttu oma tervisekäitumisega patsientidele ja laiemale avalikkusele eeskujuks. Õed teadvustavad endale, et neil on teadmised tervisekäitumisest ja nende üks tööülesandeid on tervise edendamine. Sellega kaasnev kohustus ise eeskujulikult tervislikku eluviisi järgida võib õdedes esile kutsuda lisapingeid. Ebatervislikke eluviise järgiva õe halb füüsiline tervis, ülekaalulisus ja suitsetamine on patsientidele negatiivseks eeskujuks. Kuigi patsientide hulgas peetakse tähtsaimaks õdede professionaalsust ja pakutavat teenust, on sama oluline õdede enda tervist edendava käitumise jälgimine, sest see on patsientidele positiivse eeskujuna väga tähtis.

Baker, S. C. (2016). Patients’ Perceptions of Nurses as Role Models of Healthy Behaviors. East Tennessee State University. College of Nursing Honors-in-Discipline

Program. Lõputöö. Barrington, W. E., Beresford, S. A., McGregor, B. A., White, E. (2014). Perceived stress and eating behaviors by sex, obesity status, and stress vulnerability: Findings from the vitamins and lifestyle (VITAL) study. Journal of the Academy of Nutrition and

Dietetics. 114(11): 1791–1799.

Blake, H., Harrison, C. (2013). Health behaviours and attitudes towards being role models. British Journal of Nursing, 22(2): 86–94. Blake, H., Malik, S., Mo, P. K. H., Pisano, C. (2011). ‘Do as I say, but not as I do’: Are next generation nurses role models for health? Perspectives in Public Health, 131(5): 231–239. Darch, J., Baillie, L., Gillison, F. (2017). Nurses as role models in health promotion: a concept analysis. British Journal of Nursing, 26(17): 982–988. Daud, N., Ongsang, S., Armah Tengah, A., Abdul Rahman, H., Abdul-Mumin, K. (2021).

Physical activities among medical-surgical nurses: a descriptive cross-sectional study. Journal of Public Health, 29(2): 319–324. Hurley, S. (2015). Nurses’ Perceptions of Self as Role Models of Health. Electronic

Teses and Dissertations. East Tennessee State University, Doctor of Philosophy in Nursing. Doktoritöö. Kelly, M., Wills, J., Jester, R., Speller, V. (2017). Should nurses be rolemodels for healthy lifestyles? Results from a modified Delphi study. Journal of Advanced Nursing, 73(3): 665–678. Malik, S., Blake, H., Batt, M. (2011). How Healthy Are Our Nurses? New and registered nurses compared. British Journal of Nursing, 20(8): 489–96. Monaghan, T., Dinour, L., Liou, D., Shefchik, M. (2017). Factors Influencing the Eating Practices of Hospital Nurses During Their Shifts. Workplace Health & Safety, 66(7): 331–342. Nicholls, R., Perry, L., Duffield, C., Gallagher, R., Pierce, H. (2016). Barriers and facilitators to healthy eating for nurses in the workplace:an integrative review. Journal of Advanced Nursing, 73(5): 1051–1065. Peplonska, B., Bukowska, A., Sobala, W. (2014). Rotating night shift work and physical activity of nurses and midwives in the cross-sectional study in Łódź, Poland,

Chronobiology International, 31(10): 1152–1159. Reed, D. (2014). Healthy Eating for Healthy Nurses: Nutrition Basics to Promote

Health for Nurses and Patients. The Online Journal of Issues in Nursing, 19(3): 7. Rezk-Hanna, M., Sarna, L., Petersen, A. B., Wells, M., Nohavova, I., Bialous, S. (2018).

Attitudes, barriers and facilitators to smoking cessation among Central and Eastern European nurses: A focus group study. European Journal of Oncology Nursing, 35: 39–46.

Ross, A., Bevans, M., Brooks, A. T., Gibbons, S., Wallen, G. (2017) Nurses and Health-

Promoting Behaviors: Knowledge May Not Translate Into Self-Care. AORN Journal, 105(3): 267–275. Tavolacci, M. P., Delay, J., Grigioni, S., Dechelotte, P., Ladner, J. (2018). Changes and specificities in health behaviors among healthcare students over an 8-year period.

PLoS ONE, 13(3): 1–18.