The Baltic Guide Talv 2012/2013

Page 11

turism

Kindel valik talvepuhkuseks

LOOMAAIAD: 1 Ranua 2 Ähtäri 1 2 3 4 5 6

SUUSAKESKUSED: Laajavuori Himos Riihivuori Häkärinteet Tahko, Nilsiä Iso-Syöte/Syötekeskus

1 2 3 4 5 6

VEEKESKUSED: Tropiclandia Ikaalisten Kivitippu Rauhalahti Spa Sokos Hotel Eden Rantasipi Laajavuori

Vaasa

Kesk-Soome mäesuusakeskused on üllatavalt lähedal ja ka lõunapoolsed tundrad ei ole võimatus kauguses. TEKST JUKKA ARPONEN, KAART EVE JAANSOO

1 Kemi

Seinäjoki

2

6

Oulu

5

5

3

1

11

2

4 1 6 2

3

4

Kuopio

Jyväskylä

Helsingi

Himos, Riihivuori, Laajavuori, Häkärinteet ja Tahko on paljudele Eesti mäesuusafännidele tuttavad paigad. Himosel on 21 suusanõlva ning 15 lifti, mis tagavad, et aeg kulub pigem suusatamisele kui liftijärjekorras seismisele. Pikim laskumine on 1200 meetrit. Häkärinteet on paljude aastate jooksul keskendunud peamiselt pereturismile. Erineva raskusastmega nõlvad ja rajad ning lastesõbralik majutus sobivadki eriti hästi neile peredele, kus mäesuusatamine on maast-madalast elustiili osa. Laajavuori on tänu uutele omanikele saanud uue nime Laajis. Vastsed omanikud on üle vaada-

nud ka seni pakutud teenused, eelkõige just lapsi ja algajaid suusatajaid silmas pidades. Avati uus nõlv ja kogu suusakeskus on saanud turistisõbralikuma välimuse. Laajis asub peaaegu Jyväskylä keskel. Tahko lööb kõiki teisi keskusi nõlvade arvuga, mida siin on lausa 23. Suurimad nõlvad on enam kui kilomeeter pikad ning kõrguste vahe on 200 m. After-ski aega saab veeta söögi- ja joogikohtades ning ka muud kõrvalteenused on kõrgklassist. AASTA SUUSAKESKUS Soome suusakeskuste liit valis oma kevadisel koosolekul 2012. aasta parimaks Iso-Syöte suusakeskuse. Kohtunike sõnul sai otsuse langetamisel määravaks kogu keskuse

tegevuse hea korraldus, seatud kõrgete sihtide poole püüdlemine ja kliendikesksus. Lisaks kiideti panustamist arendustegevusse ning töötajate heaolu ja kvalifikatsiooni tõstmisse. Koos moodustavad Iso-Syöte ja Pikku-Syöte Soome lõunapoolse tundrapiirkonna mäe- ja murdmaasuusatamise paradiisi. Helsingist on sinna 750 km. Lähim lennujaam asub 140 km kaugusel Oulus. Nõlvu on kokku 24 ja suusaradade kogupikkus 120 km. Kõrguste vahe on umbes 200 m ning pikimad nõlvad tublisti üle kilomeetri. Majutusvõimalusi on palju ja erinevaid alates tavapärastest hotellidest kuni iglude ja mägimajakesteni. ■

Troopiline soojus kesktalvel Spaades kestab suvi aasta läbi.

Miski pole keset talvepimedust ja -pakast mõnusam kui ergastav soe vesi. Spaas saab nautida troopilist kuumust ka lihtsalt basseini veerel jalgu kõlgutades. Kesk-Soomes leidub ootamatult palju väga häid spaasid. Järgnevalt teeme juttu kõige suurematest. Ikaalisten Spa asub looduskaunis kohas Kyrösjärve rannal, Tampere-Vaasa riigimaantee ääres. Traditsioonilise spaa basseinipoolel asub 60 meetri pikkune veeliumägi, vastuvoolubassein, mullivannid ning ka talvel avatud sooja veega välibassein. Mitmesuguseid meelelahutusüritusi korraldatakse õhtuti restoranis. Unikaalse meteoriidijärve – Lappajärvi – rannal asuv Kivitippu on tõeline rahuoaas. Kvaliteet-

sed protseduurid ja basseinipool loovad puhkusel lõõgastumiseks suurepärased tingimused. Majutust pakutakse nii peahoones kui kahes uues hotellis, mille nimed on Chalets ja Aquarius. Jyväskylä suurim spaa on Rantasipi Laajavuori, mis asub päris mäesuusakeskuse naabruses. Mitmekülgseid teenuseid pakkuva spaa juurde kuulub 200 toaga hotell, mis on lihtsalt suurepärane peatumispaik, kui soovitakse omavahel ühendada talispordiharrastust ning linna- ja spaapuhkust. Lääneranniku kuumim spaa on Vaasa Vaskiluotos asuv Tropiclandia. See on oma nime vääriline paradiisisaareke kesk kõledat talve. Suvel jätkub troopilisi lõbustusi nii siseruumidesse kui õue,

Vaasa Tropiclandiat naudivad nii lapsed kui täiskasvanud. Foto Restel

Kõige erilisemad sihtkohad

Sel talvel võiks reisikavasse võtta ujumise jäises meres, ööbimise lumest ehitatud hotellis ja külaskäigu Soome vanimasse teaduskeskusse. Juba kümme aastat on Soome talve suurimaid tõmbenumbreid olnud hiiglaslik lumelinn LumiLinna. Igal aastal talve hakul Kemisse uue projekti põhjal rajatud lumeehitis sulab kahjuks igal kevadel ära. Sel talvel avab LumiLinna oma väravad 26. jaanuaril ning hooaeg lõppeb 7. aprillil, kui just suur soe meid varem ei üllata. Tegu ei ole mingi tühise projektiga. LumiLinna territooriumil tegutsevad LumiHotelli, LumiRavintola (restoran) ja LumiKappeli

(kabel), kus igal aastal astub seaduslikku abiellu kümneid paare. Ettetellimisel võib restoran iga

päev lõuna- ja õhtusööki pakkuda. Hotellis magatakse mõnusate pehmete karusnahkade vahel magamiskottides, mis hoiavad sooja ka siis, kui temperatuur toas on alla nulli. LumiLinna on avatud iga päev 10–19. Endine riiklik jäälõhkuja Sampo pakub oma uues elus väga erilist Lumehotellis on ka voodid jääst. Foto LumiLinna kruiisi. Reis suun-

kuid ka talvel pakuvad piisavalt palju rõõmu sees asuvad liumäed, saunad ja mullivannid. Kuopios tegeleb veemõnude pakkumisega Rauhalahti Spa, kus on kümme erinevat basseini ning lisaks veeliumägi. Peale üldsaunade külastamise on Rauhalahtis võimalik rentida privaatseid saunaruume väiksemale seltskonnale. Rauhalahtis saab lisaks spaa- ja tavahotellidele ööbida ka odavamates hostelites. Oulus asub esinduslik Sokos Hotel Eden, mis pakub merevaadete taustal kõikvõimalikke kogupere spaahotelli teenuseid. Tube on hotellis 170. Kõiki kirjeldatud kohti iseloomustab järeleandmatu puhtusearmastus ja need on avatud aasta läbi. ■

SUURIMAD LINNAD dub Põhjamerelt Kemi sadamasse. Laeva pardal viibijad saavad väga erilise kogemuse osalisteks, jälgides jäälõhkuja aeglast edasirühkimist külmunud meres. Neljatunnisesse kruiisiprogrammi kuulub lõunasöök laevarestoranis ja võimalus riietuda hüdrotermilisse päästeülikonda, et seejärel jäisesse merre sulpsata. Lisateavet leiab internetist aadressil sampotours.com mitmes keeles, kuigi eesti keel nende hulka kahjuks ei kuulu. Rahvalik ja interaktiivne teaduse tutvustamine on Tietomaal käinud isegi Heurekast kauem. Oulus tegutsev Tietomaa avati 1988. aastal. Praegu sisaldab eks-

Oulu 145 256 elanikku Jyväskylä 132 713 elanikku Kuopio 97 899 elanikku Vaasa 60 622 elanikku Seinäjoki 59 138 elanikku Kemi 22 279 elanikku

positsioon umbes 150 mitmesugust objekti, millest enamikku saab ning peabki oma käega proovima. Teaduskeskuse kinos asub Soome suurim kuvar, millel kuni 2012. aasta lõpuni seiklevad dinosaurused. Vahepeal näidatakse ekraanil ka planetaariumiprogrammi. Tietomaa on avatud iga päev alates kell 10.00 (sulgemisaeg olenevalt päevast kell 17, 18 või 20), välja arvatud 24.–26. detsembril ja 1. jaanuaril, mil teaduskeskus on suletud. ■


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.
The Baltic Guide Talv 2012/2013 by The Baltic Guide - Issuu