Page 1

TREFI TEATAJA Laupäev 8. juuni 2013

TALLINN TREFF FESTIVAL

06.06.–08.06.2013 Kultuur päästab maailma!

Trefil kuiva nahaga ei pääsenud PERSOON Stereotüüpidega võitlev Matija Solce

ARVUSTUS Lustakad näitlejad Viljandist

UUDIS Žüriil jagub emotsioone, mida jagada

www.nuku.ee/festival


2

Uudised

08/06/2013

Festivalil trehvasid NEECPA liikmed Veidi rohkem kui aasta tegutsenud Põhja- ja Ida-Euroopa Nukuteatrite Liidu liikmed kohtusid Trefil ja muutsid muuhulgas põhikirja. Festivali kunstilise juhi Vahur Kelleri sõnul oli esmane põhikiri nikerdatud üle jala selleks, et oleks midagi olemas ning praeguseks olid kogemused näidanud, et dokument vajas täpsustamist. „Kuna analoogseid organisatsioone ei ole eriti, ei oskanud isegi juristid mitmele küsimusele vastata. Uue põhikirja moodustamine oli ülikeeruline,“ rääkis ta. Põhja- ja Ida-Euroopa Nukuteatrite Liidu näol on Kelleri sõnul tegemist võrgustikuga, mille peamiseks eesmärgiks on vahetada kogemusi, nende läbi areneda ja paista maailmas rohkem silma. Praeguseks on tugevamalt koostööd tehtud näiteks Sloveeniaga, kelle marionetikultuur on Kelleri hinnangutel rohkem arenenud, kui meil. „Samuti on meil mingisugused oskused, mida mujal ei ole,“ arvas ta. Vaatamata sellele, et liidu nimi viitab Põhja- ja Ida-Euroopale, pole Kelleri sõnul NEECPA-l tegelikult nii tugevaid geograafilisi piire ja olulisem on, et liikmed oleks võimelised ka ise liidu arengusse panustama. Annika Andresen

Lohe pääses vihma käest Eile kell 15:07 alanud vihmasadu ähvardas jooksus olnud lohet kahjustada. Õnneks oli ta saju alguses astunud just festivali klubi telgi uksest sisse ja pääses sellega paduvihma käest. Paljudel teistel festivalil osalenutel nii hästi ei läinud ja nad pidid ligunenult külmetama.

Valikutes vaba zürii teatab täna enda lemmikud FOTO: TAAVI INTS

Žürii: raske on leida festivalilt üles pärle Viimase päeva eel küsis Trefi Teataja festivali pingsalt jälgivatelt žüriiliikmetelt nende muljete kohta. LIISA POOL Tänavune žürii koosneb neljast teatriteadlikust inimesest: Tatiana Priyatkina (multifunktsionaalse teatrikeskuse Skorohod kunstiline juht), Alexander Vainshtein (multifunktsionaalse teatrikeskuse Skorohod asendusdirektor), Eva Klemets (Teatri NO99 näitleja ja lavastaja) ja Anders Härm (kuraator, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi juhatuse liige). Vabad valikud Anders Härm nimetab žüriid professionaalseteks teatrivaatajateks, kelle missiooniks on näha nii palju teatrit kui võimalik, et hiljem tegijatele tagasisidet anda. Erineva tausta tõttu lahknevad mõnikord ka žürii arvamused selle kohta, mida nad näevad, ent seeeest tekitab see tagasisideks olulisi diskussioone. Žüriil ei ole kindlalt fikseeritud kriteeriume, mida tuleks seitsme parima auhinna väljajagamisel arvesse võtta. Kõige olulisem on, et etendus lihtsalt töötaks. Tatiana Priyatkina täiendab, et etendustel jälgitakse publiku reaktsioone, mis on eriti olulised lasteetenduste puhul, andes žüriile vajalikku informatsiooni oma arvamuse kujundamisel. Eva Klemets loodab, et oma hinnan-

gutes suudetakse olla üle isiklikest maitse-eelistustest. Festivalide korraldamine on suunanud NUKU arengut väga positiivses suunas. Siin käib lavastamas mitmeid välislavastajaid ning eesti nukunäitlejad osalevad näitlejate ja lavastajatena välisprojektides, mis Anders Härmi hinnangul veel näiteks kümne aasta eest üldse aktuaalne polnud. Ta lisab, et areng Eesti nukuteatris on siiski veel võimalik, eriti kui võtta arvesse meie küllaltki lühikest nukutraditsiooni võrreldes teiste riikidega nagu näiteks Prantsusmaa või Venemaa. Ka Eva Klemets kinnitab NUKU suuri festivalidest innustatud arenguid. Kvantiteedi asemel peensuste kallale Alexander Vainshtein peab üheks uudseimaks festivalil kogetud nähtuseks kohaspetsiifilist nukuteatrit. Nukuetendused toimuvad tavaliselt kehva valgustusega black-box saalides või tänavatel, kus ainukeseks valguseks on päike. Festivalil nähtu tõestas, et on ka teisi võimalusi. Samuti avaldas ta lootust, et eesti näitlejate fantaasia areneb veelgi, et edaspidised festivalid tuleksid olemasolevast veelgi huvitavamad. Anders Härm leiab, et kuna festival on seadnud kõik programmiosad võrdselt ühele pulgale, siis on keeruline leida üles tõelisi pärleid. Eriti keeruline on see tavalistele teatrikülastajatele, kes soovivadki tulla vaatama vaid mõnda üksikut etendust, mitte

kogu programmi. Üldiselt on festivali areng ja mitmekesistumine aga hea ning kultuuri ei saagi purki panna, ega väga kindlalt piiritleda. Festival on saavutanud kvantiteedi, nüüd on aeg asuda peensusi lihvima. Kindlamaid valikukriteeriume programmi koostamisel sooviksid näha ka teised žüriiliikmed. Konkureerivad üritused Suure plusspoolena toob Eva Klemets välja välisosalejate viibimise festivalil algusest lõpuni, mida sageli teatrifestivalidel ei juhtu. Tihti käiakse välismaal üksnes oma etendusi tegemas, mille tulemusel teiste tegijate töid kuigi palju ei nähta. Ühtlasi leiti veel, et kuna Treff leiab aset samal ajal Vanalinna Päevadega, siis toimub korraga liialt palju konkureerivaid üritusi. Ehk on see üheks põhjuseks, miks festivali programm laialivalguvana näib? Võib-olla võiks Treff toimuda iseseisvalt? Anders Härm nentis, et peale selle, et Raekoja Platsil toimuvad üritused festivaliüritustega konkureerivad, kostab nende heli ka välietendustele. Näitlejatele on aga tänaval mängimine niigi suureks väljakutseks, sest seal ollakse kõige suhtes väga haavatavad ja enese nähtavaks tegemine on pingutust nõudvam kui siseruumides. Žürii Laboratooriumi tulemused tehakse teatavaks juba täna õhtul, seniks žürii oma teatrielamusi lähemalt ei kommenteeri.


Uudised

08/06/2013

3

Tuhkatriinu esitab laste kujutlusvõimele väljakutse Täna kell 11.00 ja 13.00 toob Nukuteatri Ovaalsaalis Šotimaalt pärit Shona Reppe publikuni süngema kuid menuka versiooni tuntud muinasjutust „Tuhkatriinu“. ANNIKA ANDRESEN Kui mõnes versioonis muutuvad südaööl Tuhkatriinu tõld kõrvitsaks ja hobused tagasi hiirteks, siis Shona Reppe selliseid trikke ei tee. Kogu sündmus toimub Tuhkatriinu kodus ja ballile neiu ei lähe, sest ta ei olnud sinna kutsutud. „Ma räägin süngemat lugu,“ kommenteeris Reppe. Lavastusest ei puudu kurjad kasuõed, võõrasema ega prints, kuid nad on seal hoopis teistsugusel kujul, kui inimesed on harjunud nägema. Üles astuvad vaid üks näitleja ja üks nukk – (see on) peategelane Tuhkatriinu. Ülejäänud rollid on lahendatud teiste materjalide või helidega ning seetõttu võib öelda, et etendus esitab publiku fantaasiale väljakutse. Lavastust arvustanud Thom Didbin peab „Tuhkatriinut“ vaatamisväärseks erinevatele põlvkondadele. „See annab noorele publikule ruumi kasutada oma kujut-

Süngem lugu Tuhkatriinust lusvõimet ja pakub põnevust igale täiskasvanule, kes on samuti valmis kujutlema,“ kirjutas ta. Samas köidavad nukunäitleja meisterlikud, kuid õrnalt totrad pöörded muinasjutu süžees publikut terve etenduse jooksul. Lavastus on kogunud ka mitmeid auhindu ning veel annab selle menukusest märku asjaolu, et sama „Tuhkatriinut“ on Shona

FOTO: WWW.SHONAREPPE.CO.UK

Reppe enda teatris mänginud juba 2002. aastast. Reppe sõnul on etendusest saanud tema leivanumber ja seda nõutakse veel ja veel. „Ma endiselt naudin selle esitamist ja kui see lõpeb, lõpetan ma ka selle mängimise,“ lubas ta. Ingliskeelse etenduse vaatamine on muudetud vaatajatele lihtsamaks eestikeelse sünkroontõlke abil. Reppe sõnul sobib etendus

kõige paremini üle viieaastastele ja peredele. Noorematele võib muutuda arusaamine raskemaks. Tallinn TREFF Festival toob Shona Reppe elus esimest korda Eestisse. Ta loodab, et tal on siinse publikuga lõbus. Reppe on põnevil ja loodab, et põnevil on ka Eesti publik.

Ratastooli takistused kutsuvad inimestes üles kahetisi emotsioone Nii nagu eile, on publikul ka täna võimalik osa saada lavastusest „Takistused“, mille jooksul püüab ratastoolis mees nuku abil kogeda linnas toimuvat. ELERIN KEERUS „Takistused“ näol on tegemist lavastusega, kus võimalik on näha nuku tegevust, kes on saatjaks ratastoolis mehele, või ratastoolis mehe tegevust, kelle saatjaks on nukk. Lavastuse autor Iñaki Mata sõnul on need kaks tegelast koos olnud juba pikka aega, jaganud palju ühiseid kogemusi ja emotsioone. “Takistused” on otsing. Nukk on elavaks saatjaks päris inimesele ja samal ajal äratab see inimene nuku ellu.

Lapsed kohtumas takistusega Lavastust on esitatud erinevates riikides, kuid lavastaja ja näitleja Iñaki Mata ütleb, et teatud situatsioonides reageerivad inimesed sarnaselt. Mõned inimesed naera-

FOTO: TAAVI INTS

vad, teised nutavad, mõned tulevad lähedale ja teised kõnnivad hoopis eemale. See on lavastus, mis ei jäta kedagi ükskõikseks. Autori sõnul on “Takistuste” tõeline pea-

tegelane publik, mitte tegelane ratastoolis või nukk. Mata lisab, et iga etendus on tema jaoks justkui esimene kord lavastust mängida. Etendusele minnes ei tea ta, kellega ta kohtub ja mis juhtuma hakkab. See on ringi reisiv lavastus, mis on igal korral uus ja kutsub publikut erinevate teemade üle mõtisklema. Idee autor, lavastaja ja näitleja Iñaki Mata on Baskimaalt pärit ning alustas oma teatrikarjääri 1987. aastal. Aja jooksul on ta koostööd teinud mitmete Baskimaa teatritruppidega, viinud läbi nukkude valmistamise kursuseid ja konverentse Baskimaal, Hispaanias, Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerikas. 2007. aastal alustas ta iseseisvalt tegevust oma nime all, et luua enda uurimisprojektidel põhinevaid lavastusi, mille hulka kuulub ka “Takistused”.


4

Intervjuu

08/06/2013

Matija Solce mõtiskleb teatri eluliste küsimuste üle

FOTO: TAAVI INTS

Matija Solce: nukke ei tohi luku taha panna Matija Solce on Sloveeniast pärit muusik, nukunäitleja ning töötubade korraldaja ja juhendaja. Festivalile Treff on ta tulnud kui etenduse „Väike salamander läheb üle tee“ autor ja lavastaja. ELERIN KEERUS Räägi palun natuke endast. Millega Sa praegu peamiselt tegeled? Siia tulin ma lavastajana koos Ljubljana Nukuteatriga. Muidu olen ma vabakutseline nukunäitleja ja tegelen ka muusikaga. Hetkel olen ma doktorant Praha Teatriakadeemias. Peamiselt üritan ma ühendada muusikat ja nukuteatrit ning nii ongi üheks mu meelisteemaks näitekirjandust muusika abil lahti mõtestada. Ma olen ka Histeria festivali korraldaja. See festival on pooleldi pühendatud muusikale,

pooleldi teistele kunstivormidele ja lõpu poole püüame me neid kõiki ühendada. Histerial on meie eesmärgiks inimesi inspireerida, aidata neil asju teise nurga alt näha ja panna nad loovamalt mõtlema. See on minu arvates palju enamat kui festival, kus lihtsalt maha istuda ja jälgida. Me püüame seda võimalikult loomulikuna läbi viia. Me ei konstrueeri lavasid, mis looduse taustal silma riivavad, vaid kasutame seda, mis meil käepärast on: kive, puid ja põõsaid. Meie lavaks on peamiselt loodus, mis meid ka toetab. Sellel aastal on meil teatris tähtsamal kohal ka poliitilised ja sotsiaalsed teemad. Ma arvan, et inimesed peaksid olema teadlikumad sellest, mis nende ümber toimub. Eestis nähakse nukuteatrit pigem laste pärusmaana. Miks peaksid täiskasvanud nukuteatri vastu huvi tundma?

Selline olukord on levinud igal pool. Võib-olla kuskil on väiksemaid teatreid, mis üritavad seda muuta, aga muidu ongi nukuteater pigem lastele suunatud ja draamateater klassikalise taustaga. Leian, et teater ei peaks olema mitte otseselt nukuteater või klassikaline teater, vaid pigem võiks kõik olla ühtsem. Igasugune teater on vaid omamoodi illusioon. Ma ei kutsu seda nukuteatriks, objektiteatriks ega klassikaliseks jne. Teatrisse tullakse jälgima laval etendatud illusiooni. Sa näed laval mu emotsioone, kuuled järsku muusikat või liigutad ennast ja tunned ennast kohe erinevalt. Muu on minu arvates kõrvaline. Minu jaoks on oluline vaid see, mille peal on fookus. Ma ei taha seda isegi nukuteatriks kutsuda, sest nukud ei ole lihtsalt objektid – neil on palju sügavam tähendus.

Mina ütleks, et teater on teater. Tänapäeval on raske pääseda igasugusest sildistamisest, kas siis lihtsa ja lastele mõelduna, või vastupidi tõsise ja klassikalisena. Need stereotüübid võiks kõrvale heita ja termineid veidike muuta, et teater uuesti rahva ette tuua. Tänapäeval on teater peaaegu et ära peidetud. See pole enam väga sotsiaalne nähtus. Teater võiks olla rohkem nagu muusika, miski, mis on oluline ka väikestes seltskondades ja kodudes, nii et inimesed räägivad sellest ja mõtlevad selle üle ning see stimuleerib omakorda nende mõtlemist. Minu eesmärgiks on pääseda inimestele võimalikult hinge lähedale, kaitsemüüridest mööda, panna nad millegi konkreetse üle mõtlema, mitte neile kõike korraga nina ette heita. Võib-olla ma kutsuksin teatrit ka impulsiks, sest just impulssidega see tegelebki ja see tuleb muusika rütmist. See on nagu


Intervjuu

08/06/2013 iga muu impulss maailmas. See võib tulla muusikast, kehast prožektorite kuma all, naljast – kõik võib anda impulsi, mis inimesed üles äratab. Minu arvates vaevleb nukuteater stereotüüpide küüsis ja ma üritan seda nendest vabastada, sest ma mängin oma etendusi kogu aeg lastele ja need on väga irooniarikkad, mistõttu on neid keeruline lastele esitada. Kui publik on mitmekesisem, töötavad mu lavastused minu arvates paremini, sest nendes pole oluline mitte kontekst, vaid impulsid ja musikaalne loogika. Kui tuttav oled Sa Eesti nukuteatriga? Ma ei tea sellest kuigi palju. Siin paistab olevat suur huvi nukkude vastu ja inimesed on selle üle uhked. Seda entusiasmi võiks rohkem ära kasutada. Selles osas on meil Sloveenias palju õppida, sest seal püütakse nukuteatrit ainult lastele suunata. Üldine suhtumine on ikka see, et nukuteater pole tegelikult kunst, vaid ainult meelelahutusvorm. Tegelikult on asjad aga täpselt vastupidi, sest nukuteatril on kõige rohkem vahendeid panna inimesi mõtlema. Seda saab etendada igal pool ja mängida kuidas iganes. Ja nukuteatriga tegelemist ei tohiks hukka mõista. Nukke ei tohi luku taha panna.

5

Keller: on esinejaid, kelle toomisest Trefile unistan Trefi Teataja teeb festivali viimasel päeval lühikese intervjuu festivali kunstilise juhi Vahur Kelleriga, et meenutada olnut ja mõtiskleda tulevikust. TAAVI EILAT Käes on viimane Trefi päev, mis festival see aasta oli? See festival on olnud üks paremaid, milles mina olen osaline olnud. Vaadates järjest, kuidas seni etendused on läinud ja publik neile reageerinud, tekib hea tunne. Näiteks eile oli Köismäe tornis „Väike tsirkus“ ja inimesed tõusid pärast püsti, plaksutasid pikalt ja läksid küsima autogramme. Suured inimesed elavad kaasa nagu väiksed lapsed ja selline emotsioon on väga vinge. Kaks päeva on seni tõusvas joones olnud ja loodame, et viimasel päeval läheb ka kõik hästi. See ei kehti ainult etenduste puhul, ka näiteks festivali klubis käib melu hiliste tundideni ja see on kindlasti tunnustus ka uutmoodi klubile. Hea programm ja hea korraldus.

Treff paneb Kelleri veel suuremalt unistama

Selles, et Treff tuleb taas, ei kahtle enam keegi, küsimus on vaid, mida tahaks tulevikus muuta ja saavutada? Tahaks saada siia mõningaid esinejaid, kellest ma olen unistanud juba päris mitu aastat, aga kelle ajagraafik on äärmiselt tihe. Siin on Kanadast, Hollandist ja Saksamaalt mõned trupid, kelle peale ma olen mõelnud ja kellega ma olen võtnud ühendust, kuid paraku pole õnnestunud seni neid veel siia saada. Tavaliselt selguvad Trefi rahaasjad niivõrd hilja, et on olnud meeletult keeruline neid siia saada. Kuna sel aastal on paista, et ka linnarahvas tuleb Trefile järjest rohkem, ostetakse passe

ja tullakse festivalile ka Eestist, siis loodetavasti me jõuame stabiilsema rahastuseni: teame varem ette, palju meil kulutada on, saame kutsuda suurema honorariga esinejaid ja pikemalt kokkuleppeid sõlmida. Seni on mõnede esinejatega olnud see, et neid on viimase hetkeni kinni hoitud teadmata, kas saame neid ikka rahaliselt lubada või mitte. On esinejaid, kes selliste lubadustega meile tulla ei saa. Ühesõnaga, on esinejaid, kellest ma unistan. Festivali kvaliteet on juba praegu hea, kuid tahaks seda veel kasvatada. Lagi lihtsalt peab kuskil veel kõrgemal olema.

Täna festivalil Laupäev, 08.06.

Kuidas Sulle Treff meeldib? Kuna olen varem Tallinnas käinud, siis ma armastan Tallinnat. Olin väga põnevil, et saan siia tagasi tulla ja põnevus pole kuhugi kadunud. Ootan pingsalt oma võimalust siin esineda. Jätkake Trefiga samas vaimus! Mul on hea meel, et ka Ljubljanaga on siin ühendusi loodud.

Matija Solce lavastust “Väike salamander läheb üle tee” saab näha täna kell 16.00, 17.30 ja 19.00 Linnateatri Taevalaval Luulet ja nukukunsti ühendava lavastuse eesmärgiks on tekitada publikus mõnusat hämmingut, neid rõõmustada ning hällitada värsside kerges rütmis. Etendus viib vaatajad aistingulise, muusikalise ja fantaasiaküllase teatri maailma.

Mina arvan:

11.00

TUHKATRIINU

Shona Reppe’i Nukud

GBR

nukukunst

lapsed 5+

50’

NUKU ovaalsaal

12.00

VÄIKE TSIRKUS

Kompanii Oisiveraie

FRA

objekti- ja muusikateater

täisk.

30’

Köismäe torn

12.00

LOHE ON LAHTI!

NUKU teater

EST

tänavateat./nukukunst

kogu pere

40’

algus: NUKU auruteater; liikuv

12.00

RABA

Dreek stuudio

EST

performance

kogu pere

30’

algus: Kitselava; liikuv

12.00

FUNNY WALK

Tallinna Kanutiaia Noortemaja kaasaegse tantsu ja teatristuudio Dreek

EST

performance

kogu pere

2h

Vanalinna tänavad, liikuv

12.00

AATOMIKU JUHTUMUSED

Tantsuteatristuudio Lavaauk

EST

tants

kogu pere

30’

Lastekirjanduse keskuse hoov

12.00

ALICE IMEDEMAAAL

Free Flow stuudio

EST

tants

kogu pere

20’

Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi hoov

12.00

KOOS

TLÜ Koregraafiaosakond / Variantide Ruum

EST

tants

noored-täisk.

20’

Börsi käik

12.15

SÕNADETA LÜHILOOD

Kompanii Alinéa

FRA

nukukunst

täisk.

1 h 15’

Kitselava

12.20

KARBIKUMMITUS

Moodsad Nukunäitlejad

FIN

tänavateater/ nukukunst

kogu pere

15’

NUKU auruteater

12.30

KANGELANE

Uru noorteteater

EST

sõnateater

noored

45’

Loodusmuuseumi hoov

12.45

KAKS PÄIKEST

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia

EST

sõnateater

lapsed 7+

45’

Lastekirjanduse keskuse saal

lapsed 5+

50’

NUKU ovaalsaal

13.00

TUHKATRIINU

Shona Reppe’i Nukud

GBR

nukukunst

13.00

TAKISTUSED

Iñaki Mata

ES

tänavat./nukukunst

noored-täisk.

35’

Vabaduse väljak

13.00

VANA DON JUAN

Paljaste Käte Teatri stuudio

FRA

nukukunst

kogu pere

3x10’

NUKU ametikäik algus: NUKU ametikäik, liikuv

13.00

SIND JÄLGITAKSE

NUKU teatri tänavaduo

EST

tänavateater

noored-täisk.

30’

13.45

ÜLI

Kunda Ühisgümnaasiumi kooliteater

EST

sõnateater

noored

30’

Loodusmuuseumi hoov

13.30

LOHE ON LAHTI!

NUKU teater

EST

tänavateat./nukukunst

kogu pere

40’

algus: NUKU auruteater; liikuv Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi hoov

13.45

ROHELINE

Kalli Pikas, flamenkotantsustuudio Duende ja viiulitrio Midrid

EST

tantsuteater

noored-täisk.

25’

13.50

KUS SA OLED, LIISA?

Vene Teatrikool

EST

tantsuteater

kogu pere

30’

Kitselava

14.00

RABA

Dreek stuudio

EST

performance

kogu pere

30’

Vanalinna tänavad; liikuv

14.00

KOLM PAKSU

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia

EST

sõnateater

lapsed 5+

45’

Lastekirjanduse keskuse hoov

15.30

TUULEST TOODUD

Jaroslavli Riiklik Teatriakadeemia

RUS

maskiteater/ nukukunst

lapsed 7+

35’

Raekoja plats

15.30

LOOD SABA OTSAST

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia

EST

sõnateater

lapsed 4+

40’

Lastekirjanduse keskuse hoov

16.00

KARNEVAL

Teater Kuninglik Kaelkirjak

EST

pantomiim/tants

täisk.

1 h 20’

NUKU väike saal

16.00

VÄIKE TSIRKUS

Kompanii Oisiveraie

FRA

objekti- ja muusikateater

täisk.

30’

Köismäe torn

16.00

AUK

Ljubljana Nukuteater

SLO

visuaalteater/ nukukunst

täisk.

1h

Linnateatri Taevalava

16.00

TAKISTUSED

Iñaki Mata

ES

tänavat./nukukunst

noored-täisk.

35’

Vabaduse väljak

18.00

KÜLM ON

NUKU noortestuudio

EST

sõnateater/nukukunst

noored

50’

NUKU ovaalsaal

täisk.

1h

Linnateatri Taevalava

noored-täisk.

1 h 30’

19.00

AUK

Ljubljana Nukuteater

SLO

visuaalteater/ nukukunst

19.00

SIDDHARTHA

Goltsman Ballett

EST

tants

21.00

FESTIVALI LÕPETAMINE

KUMU auditoorium NUKU väike saal


6

Arvustus

08/06/2013

Lustakad lood tulevad teatritudengite abiga pildi seest välja „Lood pildi seest“ on Viljandi Kultuuriakadeemia 10. lennu tudengite leidlik ja särav lastetükk, millest inspiratsiooni ja head tuju võivad ammutada igas vanuses teatrisõbrad. TRIINU SIKK „Tere!“, alustab lavale tulnud noormees. Publiku poolt kostab vastuseks arglik „tere“, mis väikese ergutamise peale kasvab suuremaks ja suuremaks, nii et lõpuks kõik üheskoos rõkkavad. Viljandi tudengid saavad juba esimeste minutitega publiku peo peale ning viivad nad lugusid jutustades kirevate piltide maailma vaatama. Pärast lastelavastusele traditsioonilist algust, publikuga tutvumist, tõmmatakse vaatajad endaga vene absurdiklassiku Daniil Haarmsi kirja pandud lugude huumoriküllasesse maailma. Empaatilisus lugudes Väikesed lapsed esiridades on alguses ehk veidi ehmunud. Vaatavad ja uudistavad. Kes on need säravad, suure naeratusega 17 noort siin meie ees? Viljandi tudengid löövad trummi, laulavad ja tantsivad, teevad kukerpalle ning jutustavad lustakaid lugusid, millest saavad aru kõik. Nad

Laevukesega seilates tuuakse lastele energiat kükitavad madalamale, vaatavad lastele toetavalt silma ja naeratavad avalalt. Empaailiselt elatakse kaasa üksteise jutustatud lugudele, ollakse üheskoos kurvad ja rõõmsad. Lustakad lood suurtest ja väikestest inimestest ning kentsakatest loomadest panevad tööle nii näitlejate kui vaatajate fantaasia. Kuidas saab rullivatest inimestest jõgi? Aga kukil olevast inimesest

torn? Kuidas teha enda suuga metsahääli? Ei ole tarvis suursugust Noorte leidlikkus paneb ka suuremad vaatajad imestama ning tõestab veelkord, et eduka lastelvastuse tegemiseks ei ole vaja meetrite jagu uhkeid kostüüme, grimmi ja butafooriat. Ka minimalistliku ruumi saab elama panna ning lugusid veenvalt esitada, kasutades vaid

FOTO: MARIS NAKSTRÖM

iseenda keha. Tulem on selle võrra isegi muljetavaldavam. Teatritudengid teevad ise helikujundust, moodustavad oma kehadest hooneid ja esemeid ning annavad igale mängitud loomale isikupärase karakteri. Sellelt energiasüstilt edasi tänavatele festivali nautima minnes või oma toimetusi jätkates on pikka aega tahtmine ümiseda lavastuses kõlanud viisijuppe, mõnus muie näol.

Neli aastaaega Morrisoniga kaunis miniatuurmaailmas Mini teater Sloveeniast tõi Trefile väikese tükikese pisikese poisi unenäomaalimast. KRISTI RUUSNA Publik oli tunnistajaks Morrisoni nelja aastaaja vaheldumise unenäomängule, kus ta kohtub viinamarjakorjajast sügismehe, jäise talvemehe, erksa kevadmehe ja viimaks rõõmsameelse suvepiigaga. Nad kõik olid kaaslasteks teekonnal, läbi imepärase keskkonna, kus aastajad mööduvad sama märkamatult kui päriselus. Etendust saatis mahe ja müstiline muusika, mis lisas toimuvale dünaamilisust ja lõi miljööd. Osaks saada Morrisoni unenäomaailmast oli privileeg omaette. Kuigi etenduse verbaalne osa edastati sloveeni keeles, mistõttu tekst tõenäoliselt enamikel kõr-

Morrisoni ja Suve suhe lõppes etenduse lõpuga vust mööda jooksis, siis lavastuse sõnum püsis sellegipoolest selge. Igal aastaajal on omamoodi lummavus, mille esindajateks on juhukohtumised, mille igaüks neist kaasa toob. Kohtumistes kajastatakse avameelsust erinevuste suhtes, sõb-

ralikku avatud suhtumist uue ja huvitava vastu. Ei ole Morrisonile takistuseks vanamehega kelgutamine ega suvepiigaga kiikumine, kevadmehega puude lehtimine või sügismehega viinamarjade korjamine. Morrison on lapsemeelsuse positiivse külje nukuline kehastus.

Ta näeb ja tunnustab ilu kõigis varjundites, võttes oma kogemusest kõik. Iga tegelane, kellega poisiklutt kohtub, kingib ajaveetmise eest tänutäheks jupikese võtmest, mis võiks avada tee Morrisoni seiklustesse ka pärast etendust. Nagu etenduskunstnikud ka ise etenduse lõpus mainisid, võib vaid loota, et ehk külastab Morrison tulevikus vaatajaid nende unenägudes. Loodud lavamaailm oli meeldejääv oma detailirohkuses, aga ka koltunud-kulunud stilistikas. Küllap vajutas see iga vaataja mällu jälje, mille kaudu Morrison võiks ära tunda tuttava, kes on temaga ühte unenägu juba jaganud. Mina igaljuhul olen põnevil – kuhu võiksin Morrisoniga seigelda mina ja milliseid maailmu võiks ta näidata mulle.


Arvustus

08/06/2013

7

Shakespeare laboritingimustes Lavastuses “Shakespeare’i laboratoorium” heidetakse suurtelt teostelt vähemalt näiline klassikalisus ning tema tegelastel lastakse laval tegutseda teistsugust keelt kasutades. Peterburi Suure Nukuteatri laboratooriumisse on sattunud Shakespeare’i näidendite erinevad tegelased - leedi Macbeth, Othello, Kuningas Lear, Romeo ja Julia ja teised. ELERIN KEERUS Etenduse jooksul jõuavad lavale fragmendid erinevatest näidenditest. On nii klišeestunud süžeedega stseene kui ka pisut väiksema tuntusega osasid. Tegelased on oma kujud saanud erinevate visuaalteatri vahendite kaudu. Lisaks näidenditest tuntud tegelastele on teatrilaboratooriumis visuaalse kuju saanud ka Shakespeare’i tragöödiate tegelaste põline vaenlane - saatus. Ühest küljest on tal temale tavapärane roll - otsustades lavastuses stseenide alguse ja lõpu üle. Teisalt õnnestub tal sel korral tegevusse pääseda vaid ühes stseenis. Sealgi ei ole tal harjumuspärane juhiroll, vaid tal tuleb hoopiski taluda kellegi teise pimedaid otsuseid ning üldsegi mitte meeldivat käitumist. Kas on mõlemal puhul üldsegi tegemist saatusega või jõutakse laboratooriumis selleni, et ehk peaks laskma tegelastel ilma juhtiva jõuta tegutseda? Terav vastasseis Iseseisvaks tegutsemiseks antakse tegelastele erinevaid vorme ja võimalusi, kuid kas see ka muudab midagi? Romeo ja Julia suguvõsade suhted on endiselt keerulised. Tekkimata ei jää ka konfliktid ning ühel hetkel võetakse kasutusele ka vägivald. Mürgitada sel korral kedagi ei saa ning teravate konfliktide initsiaatoriks on hoopiski magnet. Konfliktist teravamaks osutuvad osapooled ise. Lõpptulemus on siiski klassikaliselt verine ja mitmete langenutega.

Lavastuses ei mürgitatud kedagi Laval tõestatakse, et põnevalt ja arusaadavalt saab Romeo ja Julia armastusloo traagilist lõppu mängida ka nööpnõeltega. Kuigi erinevate igapäevaste esemete abil jõuavad lood edukalt publikuni, ei puudu lavalt siiski ka nukud. Näiteks Kuningas Lear on elu saanud inimsuuruses nukuna. Tema tegevuse keskmes on endiselt tema tütred. Nende iseloomud ja olemused on talletunud hoopiski mütsidesse. Isani ja ka publikuni jõuavad tütarde mõtted neid mütse kandva näitlejanna kaudu. Kunin-

gas Lear aga jääbki laval nukuks, kes käib ühe tütre käest teise kätte ning valearusaamade, salatsemise ning omakasu tagajärjed jäävad selliseks nagu need selles tragöödias on alati olnud. Machbethi niidid Leedi Macbeth, kes jõuab lavastuse jooksul tõmmata ka hapraid niite ja neid lõhkuda, saab enda kaaslaseks ka nuku. Püüdes kaaslast enda meele järele käituma panna, lõhub ta sellegi, mis tal oli,

FOTO: ANNI NÕPS

tükkideks. Sel korral sõna otseses mõttes. Laboratooriumi abil jõudis publikuni huvitav ja mitmekülgne visuaalteater. Shakespeare’i tegelased said endale uue kuju ning samuti tekkis neil võimalus tegutseda, olles saatusega tavapärasest erinevates suhetes. Siiski jäid tegelased ka laboritingimustes enda ideedelt ja sügavamalt olemuselt selliseks nagu nad alati on olnud. Laval olid lõpuks siiski klassikalised lood, kuigi uudses ja põnevas visuaalses esituses.


8

Vaba aeg

08/06/2013

Vabandus! Üleeilses lehes ilmus väärinformatsioon loo ”Keskkondlik Treff muutub väiksemaks, aga kvaliteetsemaks” foto juures. Nimelt ütles fotoallkiri, et pildi autor on Georg-Sander Männik, kuid nii see ei ole, sest tegelikult on Georg-Sander Männik koos Vahur Kelleriga hoopis fotol jalutamas. Täna vabandame aga selle eest, et me ei suutnud varem välja selgitada, kes oli tegelikult foto autor. Selleks oli Kadri Kalda. Vabandame südamest preili Kalda ees. Samas ei tohiks jätta mainimata ka Männikut, sest tema oli inimene, kes fotot töötles ja sellega preili Kalda palvet täitis. Valesti nimetamise tõttu vabandame südamest härra Männiku ees. Vabandame siis nii preili Kalda kui ka härra Männiku ees. Eilses esimeses viiekümnes trükitud lehes oli eksitav informatsioon loos “Brice Coupey: nukuteater on omaette kujuteldav maailm”. Mainitud viiekümnes lehes oli eesnimi Brice lohakusvea tõttu saanud nimeks Brian. Trefi Teataja toimetus märkas viga aegsasti ja parandas selle järgnevalt trükitud lehtedes ning tegi käsitsi parandused vigastesse lehtedesse. Me mööname, et korvamatu maine kahju on härra Coupeyle tekitatud ja palume selle eest südamest vabandust. Palume vabandust eile ilmunud „Morrison ja neli aastaaega“ tutvustava artikli juures olnud pildi eksitava allkirja tõttu. Nimelt väitis pildi all olev tekst, et Morrisoni ja Suve suhe lõppeb Sügise saabumisega, aga tegelikult läksid nende teed lahku hoopis etenduse lõpuga. Palume väga vabandust!

Festivali klubis oli iga päev lahe pidu - selleks, et natuke istuda, pidi seisma pikalt järjekorras. Sabatants. Vabandus! Vabandame, et üleval asuva pildiallkiri on nii pikk ja seetõttu ei mahu ära fotograafi nimi, kelleks oli Urmas Mand. Vabandust, härra Mand!

Luuletus

Eilses lehes kaja saanud Vahur Kelleri ilmateade ei pidanud paika. Ajalehe viimasel leheküljel esitatud tsitaat „Iga-aastane kokkulepe püsib: ilm tuleb ikka ilus ja läheb aina paremaks.“ oli tehnilise rikke tõttu eksitav. Kelleri sõnul lubas Ilmataat lepingu rikkumise suve jooksul kompenseerida ja sel korral lahendati asi kohtuväliselt. Palume vabandust kõigi vihmavarjuta treffajate ees.

Oo Treff, oo Treff,

miks pole nii kehv?

Samuti peab Trefi Teataja vabandama Kristi Ruusna ees, kes tegi lehe heaks ennasthävitavat tööd, kuid kelle nimi ilmub esimest korda toimetuse nimekirjas alles täna. Vabandame, preili Ruusna! Lisaks vabandab festivali meeskond eksitava mulje eest, justkui päästaks kultuur maailma. Eile sai tiim aru, et see ikkagi nii ei ole. Avalda arvamust, mis päästaks maailma leheküljel 5.

Sa oled nii lahe, eelmisega sees täitsa vahe. - õpeta see lulla omal vasakul seisvale külalisele selgeks. Lõpetamisel peavad seda värssi kõik kooris esitama.

Ilm

Nüüd on asi selge. Kohtume järmine aasta

22.00–23.00 23.00–01.00

FESTIVALI KLUBI AJAKAVA

05.06 “Iga-aastane kokkulepe püsib: ilm tuleb Festivali klubi ikka ilus läheb aina paremaks.” DJ-d Rasmus Kaljujärv, Gertja Raudsep ja Johann Kolmtuhat NUKU fuajee NUKU teatri bänd JDM

06.06.

21.20 22.00 23.00–01.00

- Vahur Keller, Trefi kunstiline juht

TALLINN TREFF FESTIVAL 24.–27.05. Vokaalansambel Chillin

Festivali klubi

Trio Johanson-Sillaots-Aimla; ansambel Squeezed Lemon and Teabags

Festivali klubi

DJ-d Katariina Tamm, Liisa Kivi, Kaisa Selde ja Mart Müürisepp

NUKU fuajee

07.06. TREFI KLUBI LÄHEB KRAHLI

20.00–23.00 23.00

Toimetus: Peatoimetaja: Taavi Eilat Reporterid/kriitikud: Liisa Pool, Liisa Ojakõiv, Annika Andresen, Elerin Keerus, Triinu Sikk, Merete Väin, Pia Maira Uuetoa, Deivi Tuppits, Kristi Ruusna Tõlkijad: Hele Priimets, Mari Mägi, Raido Vahtra

DJ-d Krahli õues

Palju kultuure, üks keel! Ansambel Fankadeelik All Stars

Festivali klubis täna: (sissepääs vaid passi või DJ-d Kõrs ja Pullerits aka Kelgukoerad, DJkaelakaardiga) Jim Barnard 24.00–03.00

(Inglismaa), DJ Talis Paide

Von Krahli teatri baar Von Krahli teatri baar

08.06.

21.30–23.00

Ansambel Fibrill

NUKU väike saal

23.00

DJ Helen Tammemäe ja Märt Kivi

NUKU fuajee

Sissepääs klubisse festivali kaelakaardi või passi ettenäitamisel. 07.06. Von Krahlis pilet 5 €, Treffi passi ja sama päeva piletiga 2 €.

08.06.2013 Trefi Teataja