ESTÜ Uudiskiri 53

EESTI SUHTLEMISTREENERITE ÜHING

UUDISKIRI

Talv 2012

NR 53 Selles numbris: Mõeldes saaabuvale

JUHTKIRI

Istun mõnusalt soojas toas, küünlaleek kõrval värelemas ning akna taga lumehelbed keerlemas.

Pildike 2013. aastale jõulukaardilt? Jah, see meeleolu sobiks ka sinna, kuid Kuidas möödus aasta hetkel olen kirjutamas oma väikest aastalõpu mõtisklust 2012? teile, armsad kaaslased ühingust. On aasta lõpp ning tagasivaatamise aeg. Ma usun, et teil igaühel on sellesse aastasse maha jäämas palju häid ning innustavaid mälestustekilde.

Kindlasti olete algatanud uusi ettevõtmisi või siis lõpetanud vanu, olete leidnud uusi kolleege või sõpru, olete saanud eduelamusi seoses tööga, aga ka suhetes lähedastega. Loodan siiralt sedagi, et igaüks on midagi leidnud endale kui suhtlemistreener, on see siis õnnestunud koolitus või hoopiski edukas ning rahuldustpakkuv suhtlus isiklikus elus.

Ega suhtlemistreeneriks olemine ei pea tähendama ainult koolituste läbiviimist. See on justkui ka maailmavaade ja suhtlusstiil. Ma usun, et kõik meie ühingu liikmed lähtuvad võitja-võitja olukorrast ka oma igapäevases elus.

See ehk eristabki meid ja annab meile nö missioonitunde.

Saan aru, et selle aasta üheks märksõnaks ESTÜ jaoks on just selliste missioonitundega inimeste ühendamine.

Oleme alustamas koostööprojekti meiega sarnaselt mõtlevate inimestega teistest ühingutest. Oleme need, kes tahavad, et kogu ühiskonnas oleks rohkem püüet teisi mõista, rohkem hoolivust ning üksteisega arvestamist. Seda kõike saab pakkuda läbi nende oskuste ning teadmiste, mis on olemas meie ühingu liikmetel. Seega hoidke alles oma oskused paremini suhelda ning aidake teistelgi sellel teel edasi liikuda. Uus aasta toob meile kindlasti uued võimalused oma kompetentsi edukalt kasutada ka laiemalt kui ainult enda või ühingu jaoks. Mingem siis uute ideedega ja rõõmsal meelel uude aastasse, ikka koos ja ühingusse kuuludes.

Angelika Naris

UUDISKIRI

lk. 2

NR 53

MÕELDES SAABUVALE 2013. AASTALE Paaril viimasel aastal näitavad numbrit meie ühingu liikmeskonna kahanemist. Ühelt poolt on põhjused hästi tajutavad: standardikohast suhtlemistreeningut ei õnnestu kuigi sageli müüa, sest tellijad eelistavad lühemaid ja odavamaid koolitusformaate – ja see omakorda raskendab kutse taotlemist; erinevalt ühingu asutamise ajast on praegu kõiksuguseid muid viise teha oma tööst ja pereelust üle jääv vähene vaba aeg endale arendavaks ja professionaalselt kasulikuks jne jne.

Statistikast on ka selgelt näha, et ühingu liikmeskond on kasvanud pärast iga suhtlemistreenerite väljaõpet, väljaõppeid aga pole pärast 2008. aastat olnud.

Võib öelda, et liikmeskonna kahanemine mõjub jääjatele ebasoodsalt mitte ainult intellektuaalses ja emotsionaalses plaanis, vaid ka rahaliselt, ja see kõik mõjutab omakorda meie töökorraldust. Ühingu loomisest saadik on meil olnud asjaajaja, algul Merike Sarapuu, siis Krista Jaakson ja nüüd alates selle aasta algusest Angelika. Seni oleme asjaajaja tööd ühingu arvelt kompenseerinud ja ikkagi on kõigi juhatuste liikmed, suveseminaride korraldustoimkonnad ja teisedki teinud palju asju oma vabast ajast ja heast tahtest. Kõige järjepidevam näide ongi Uudiskiri – honorare pole, küljendustasu pole, ühing maksab ainult kuumaksu Elionile...

Kui senist asjaajaja tööd enam kompenseerida ei õnnestu, peavad juhatuse liikmed oma tasuta töö panust veelgi suurendama ja siin on küll risk, et a) meie asjaajamine nt kutsekomisjoniga, registriosakonnaga jne muutub (veelgi) aeglasemaks ja kohmakamaks, b) ühingu sisetöö kängub.

Suveseminarid on osalejate vähesusest hoolimata ikka toimunud, sest kõigile pöördumistele ja küsitlustele on alati tulnud vastuseks, et suveseminare soovitakse. Korraldajad on iga kord eelarves välja toonud osalejate miinimumarvu, mille puhul jääme rahalises mõttes nulli – aga kui kasvõi ainult üks registreerunu ikkagi ei osale ja sellest enne suveseminari teatab, viib see kogu ürituse kahjumisse. Sellised olukorrad on viimastel aastatel ühingu rahalist seisu üksjagu kahjustanud.

Lähiaegade valikud Kõigil, kelle jaoks on ühingu hea käekäik oluline, on vist laias laastus kaks valikut: säilitada ühingut kui sama väljaõppe ja erialaga inimeste regulaarset omavahel suhtlemise võimalust (laiendatud kavaga aastakoosolekud, suveseminarid, Uudiskiri, regulaarselt uuenev kodulehekülg) või kui kutseorganisatsiooni, kus pearõhk on uutel väljaõpetel ja hilisemal suhtlemistreenerite toetamisel-innustamisel, et nad kutset taotleksid, rahvusvaheliste kontaktide arendamisel meiega sarnaste koolitajatega ja organisatsioonidega jms.

Raske valida? Kindlasti tahaks mõlemat? Ühingu liikmete väike arv ja ühingus vajaliku töö reaalsete ärategijate nappus ei anna just põhjust optimismiks.

Allpool on värsket infot, mis aitab tulevikustsenaariume luua. Seetõttu palun loe lõpuni ja mõtle oma eelistuse üle! Või leia variant, kuidas saada ikkagi kõike!

ESTÜ kui kutseorganisatsiooni tulevikuväljavaadetest Niipalju kui oleneb minust, on esimene valik olla kutseorganisatsioon. Vajadus arendada suhtlemisoskusi on nii ilmne. Viimasel juhatuse koosolekul ütles seda teemat arutades Marju Käärst: seos suhtlemisoskustega ilmneb paljudes valupunktides: sõltlaste teemas, perevägivalla teemas. Kui 5. novembril kohtusime supervisiooni ja coachingu ühingu juhi Signe Vessoga, siis tema rääkis, kuidas ta aastaid jälgib avalikke diskussioone netis ja telesraadios-ajakirjanduses näiteks haridusreformi teemal. Haridusreformist räägitakse 15

UUDISKIRI

lk. 3 NR 53 aastat, ometi pole veel ametliku algusenigi jõutud! Suur küsimus, mis meile on ju “tööalaselt isiklik” - mis takistab rohkest eneseväljendusest hoolimata jõudmist üksteise mõistmiseni, sisulise dialoogi ja koostööni?

Samasuguseid näiteid sisaldab ka tänavune poliitiline diskussioon – alguses hoolimatu eneseväljendus, seepeale teise poole agar solvumine, ja “juttu jätkub kauemaks”.

Kokkuleppeni jõudmine vajab tarkuse ja kannatlikkuse seitsmepenikoormasaapaid...

Tundub, et ESTÜ-l on sellise “kingsepa”ülesande jaoks kaugelt liiga vähe mõju- ja inimjõudu.

Kuidas peaks meie ühing Eesti tänases tegelikkuses edasi toimima, see saab kindlasti olema üks aastakoosoleku aruteluteemasid.

Tänase Uudiskirja peamine eesmärk on pakkuda aastakonverentsiks mõtlemisainet.

Liituda või mitte – ja kui, siis kellega?

5. novembril kohtus ESTÜ juhatus meie suveseminari külalistega (vt eelmine Uudiskiri).

Arutasime, kas meil oleks mõtet moodustada ühiste eesmärkidega koalitsioon, assotsiatsioon vmt. Jõudsime seisukohani, et jah, terve Eesti huvides oleks inimeste arendamisega tegelevate organisatsioonide (koolitajad, konsultandid, superviisorid, nõustajad jt) selgem nähtavalolek, parem kättesaadavus, suurem mõjukus ühiskonnas. See, mille nimel ühiselt tegutseda, võiks olla sõnastatud kui töö inimeste vaimse tervise heaks.

Järgmistel nädalatel arutasime seda mõtet, kui kokku saime, Kadriga, Meelikesega, Airiga, ka mõnede vanade tuttavatega Avatud Ruumi meetodi kasutajate seas. Hea oli sel teemal rääkida, aga esialgu ühtki säravat ideed juurde ei tekkinud.

Läbimurre tuli alles detsembri keskel, kui sain Airilt info, et üks analoogiline katusorganisatsioon on hiljuti tekkinud Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi (ERSI) juures ja nad arvestatavad ka sisulise ning rahalise toetusega Sotsiaalministeeriumilt. Airi soovitusel kirjutasin ERSI tegevdirektorile Merike Sisaskile meili, mille sisu oli lühidalt järgmine: ESTÜ on paari organisatsiooniga kaalunud koostöövõimalusi ja kui leiame, et eeldused koostööks on olemas, siis võiks meid ühendav teema olla nii lai nagu vaimne tervis Eestis. Meiepoolsed organisatsioonid on valmis sellesse ideesse panustama eelkõige praktilise tööga (seminarid, koolitused, nõustamine jms).

Merike Sisask kirjeldas oma 13.detsembril saadetud vastuses Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni (VATEK) tekkelugu ja saatis sellest parema ettekujutuse saamiseks ka mitu manust: memod kahest esimesest koosolekust ja koalitsiooni liikmete nimekirjad ning slaidid, mille kaudu tutvustati ERSI tegevust, vaimse tervise alal Eestis tegutsevate ühenduste uue tekkiva katusorganisatsiooni võimalikke vorme ja analooge Põhjamaades (nt Soome Mielenterveysseura).

Merike mainis ka, et juriidiliselt on loomisel olev VATEK praegu informaalne avatud vabaühendus ning 2012. aasta viimastel kuudel on sellega pidevalt liitunud uusi organisatsioone. Nad on hiljuti esitanud Avatud Eesti Fondile taotluse lähema 2 aasta tegevuskava rahastamiseks.

Niisiis on ESTÜ-l ja meiega liitujatel vaja teha põhimõtteline otsus: kas luua oma “inimeste arendajate” ühendorganisatsioon algusest peale ja hakata nuputama, kust saada rahastust ja kõike muud, mis aitaks meil Eesti mastaabis esile tõusta, või liituda mõne juba olemas oleva struktuuriga, kellel on meie tekkiva ühendorganisatsiooniga analoogilised eesmärgid.

VATEK tundub olevat üks sellistest.

Et äsja loodud VATEK-ist paremat ettekujutust anda, toob Uudiskiri siinkohal ära mõned väljavõtted esimeste koosolekute (25. oktoobril ja 19. novembril) arutelude memodest ja praeguseks VATEK-iga liitunud organisatsioonide ja nende esindajate nimekirja.

UUDISKIRI lk. 4 NR 53 VATEK´i 25. oktoobri koosolekul arutati: o keda sellesse ühendusse kaasata. Oli kaks ettepanekut: kaasata valitud hulk valdkonna arvamusliidreid või moodustada võimalikult laiapõhjaline ühendus.

1. Teatud hulga valdkonna arvamusliidrite kaasamise puhul leiti, et siis oleks Ühendust kergem hallata, sest inimesi oleks vähem - samas tõenäoliselt ikkagi suur arv selleks, et oleks tagatud tulemuslik sisuline töö; 2. Laiapõhjalise ühenduse puhul on oht, et ei suudeta arvukat kaasatute hulka hallata ja sisulist tööd ei teki. Samas on mehhanismid, millega arvukat liikmeskonda hallata, siiski olemas, seda enam, et Sotsiaalministeerium on valmis ühenduse tegevust mitmekülgselt toetama.

Otsustati: kohalolijad jagavad informatsiooni kavandatavast ühendusest organisatsioonidele, kelle põhiline tegevusvaldkond on seotud vaimse tervise teemaga või kelle peamise sihtgrupi huvide eest on antud valdkonnas vaja seista. Eesmärgiks on anda kõigile võimalus ning lähtuvalt huviliste hulgast leida sobiv vorm – kõik saaksid osaleda ja samas oleks ühendus teovõimeline;  Arutati, kas kaasata ka eraisikuid – leiti, et reeglina on oma valdkonnas tunnustatud tegijad liitunud mõne ühendusega ning seeläbi nagunii kaasatud; samas võiks mõelda auliikme staatusele;  Põhjamaade kogemusega lähemalt tutvumine oleks huvitav ja annaks paljudele küsimustele vastuseid;  Kui eeldada, et ühendus on tulevikus eestkõneleja vaimse tervise valdkonnas ja võib-olla ka nn „valvekoera“ rollis, siis on oluline saada teadmisi selliseks tegevuseks;  On vajalikud ühised koolitused, et kõik ühendused saaksid omavahel suheldes mõistetest ja protsessidest ühtmoodi aru;  Korduvalt esitati küsimusi selle kohta, kuidas tagada ühenduse jätkusuutlikkus, kuna osadel valdkonnas tegutsejatest on kogemus 2000. aastast, mil aktiivsete ühenduste koostöö lõpuks siiski hääbus. Toodi välja, et tookord Sotsiaalministeerium tagas küll ruumi, kus koos käia, kuid puudus poliitiline toetus – täna on olukord muutunud, sest oma osalusega näitab ministeerium üles huvi ja toetust ning valmisolek ühendusele alus panna on ka ERSI -l;  Tehti ettepanek alustada kohe konkreetsete tegevustega ja leppida kokku kuupäevad... samas planeerida tegevusi mõõdukas tempos.

Lepiti kokku: Võimalikult kiiresti koostatakse küsimustik, millega saaks ülevaate osalejate seisukohtadest olulistes küsimustes.

25.oktoobril Sotsiaalministeeriumis toimunud esimese infokoosoleku registreerimislehel on kirjas selliste organisatsioonide ja inimeste nimed: Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut ERSI Merike Sisask; Peeter Värnik Sotsiaalministeerium Tiina Parmasto; Triinu Täht Eesti Psühholoogide Liit Liina Vahter Eesti Psühholoogide Liit; Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Assotsiatsioon SENSUS Katri-Evelin Kalaus Ida-Tallinna Keskhaigla Neuroloogiakeskus Rene Randver SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik Ester Reinsalu SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik, Noorukite Psühhoanalüütilise Psühhoteraapia Selts Jana Ots Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond Aneth Tuurmaa Eesti Psühhoteraapia Assotsiatsioon; Eesti Gestaltpsühhoterapeutide Ühing Katrin Rosental Gestaltteraapia Arenduskeskus MTÜ, Eesti Gestaltterapeutide Ühing MTÜ Karmel Tall Eesti C.G.Jungi Analüütiise Psühholoogia Selts Ja MTÜ TK& Partnerid Monika Luik Marienthali Psühhiaatria ja Psühholoogia Keskus OÜ Külliki Kents Eesti Koolipsühholoogide Ühing Triin Kahre MTÜ Perekoolitusühing Sina ja Mina; Eesti Koolipsühholoogide Ühing Kadri Järv-Mändoja MTÜ Perekoolitusühing Sina ja Mina Ly Kasvandik TLÜ Haapsalu Kolledzh Kädi Lepp Holistilise Teraapia Instituut Marina Paula Eberth

UUDISKIRI

lk. 5

NR 53

MTÜ Läbi Tähevärava Kaidi-Ly Välb Eesti Vaimse Tervise Ühing Svetlana Varjun MTÜ Vaimne Tervis Anna-Kaisa Oidermaa Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühing Olga Sumbajeva; Urve Tõnisson MTÜ Avitus Anneli Valdmann; Triin Ülesoo MTÜ Mahena Tiina Naarits-Linn MTÜ Harimus Kristi Reimets Eesti Patsientide Esindusühing Kristi Rekand Tallinna Laste Turvakeskuse Lilleküla Keskus Ivi Hindpere; Tiina Simson Põhja-Eesti Autismi Liit, Tallinna Puuetega Inimeste Koda Ivica Mägi Poliitikauuringute Keskus PRAXIS; Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Selts Vootele Veldre SA Dharma Krista Sink 25. oktoobri koosoleku tulemusena moodustatud 3 töögrupi käsitsikirjutatud registreerimislehtedel leiduvad sellised organisatsioonid: 1.Ravi, rehabilitatsioon ja hoolekanne Eesti Kliiniliste Psühholoogide Selts Katrin Küünarpuu MTÜ Eesti Psühhoterapeutide Ühing Jelena Kael Arengukeskus Avitus Anneli Valdmann Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühing Külli Mäe Pereteraapia Ühing / Andromed Kliinik Jelena Põldsam SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Reet Labe SA Pärnu haigla MTÜ Hingerahu Indrek Linnuste Tallinna Naiste Turvakeskus Tallinna Laste Turvakeskus 2. Lapsed ja noored Koolipsühholoogide Ühing Triin Kahre Eesti Koolipsühholoogide Liit / MTÜ Perekeskus Sina ja Mina Kadri Järv-Mändoja MTÜ Vaimne Tervis Anna-Kaisa Oidermaa MTÜ Lahendus.net Triinu Puussaar MTÜ Laste ja Noorte Kriisikeskus Maire Riis MTÜ NPTS Signe Sammelselg Põhja-Eesti Autismi Liit / Tallinna Puuetega Inimeste Koda Ivica Mägi Inimeseõpetuse Ühing Margit Kagadze Kaagvere Erikool Maire Reest MTÜ RuaCrew Annegrete Johanson 3. Teavitus /ennetus/Vaimse tervise (juriidika?) kujundamine Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut ERSI Airi Värnik; Merike Sisask; Peeter Värnik MTÜ Holistiline Teraapia Eestis Katariina Martens, Tiia Frantsusova MTÜ Eesti Vaimse Tervise Ühing Svetlana Varjun MTÜ Eesti Patsientide Esindusühing Kristi Rekand MTÜ Läbi Tähevärava Kaidi-Ly Välb MTÜ Tugi- ja Koolituskeskus Usaldus Marika Juuse PS registreerimislehed olid käsitsi kirjutatud ja edastamiseks skaneeritud, seetõttu ei õnnestunud neid paaris kohas dešifreerida :) ERSI poolt kureerib VATEK-i tegevust tegevdirektor Merike Sisask, Sotsiaalministeeriumi poolt rahvatervise osakonna peaspetsialist Tiina Parmasto.

Tõenaoliselt tunnevad ESTÜ liikmed päris paljusid sellest nimekirjast 

VATEK-i 19. novembri koosolekul oli päevakord Ülevaade saabunud ankeetides kirjeldatud ootustest ning vajalikest tegevustest ; 1. Töögruppide moodustamine; 2. Ühenduse tegevuse eesmärgi sõnastamine; 3. Ühendusele nime valik; 4. Üldiste tegevuste arutelu

järgmine:

UUDISKIRI

lk. 6 NR 53 1. Ülevaate saabunud ankeetidest tegi T. Parmasto Saabunud ootused grupeeriti muutmata sõnastusega sisust lähtuvatesse gruppidesse.

Ootustena edastati, et koostöös: I on võimalik vaimse tervise poliitika kujundamine; II saab vaimse tervise valdkonna ühendustest ülevaate ning luuakse alus koostööks; III pannakse alus süsteemsele teavitus- ja ennetustööle; IV on võimalik panustada rohkem arendustöösse Tegevuste osas olid ettepanekud kokku leppida: I eesmärgi, missiooni, visiooni sõnastuses ning nime valik; II struktuuri, koostöövormi ja infovahetuse korraldus; III ühenduses osalejatele ja avalikkusele suunatud tegevused.

Küsitlustulemused jäävad aluseks edasiste tegevuste planeerimisele.

2. 25.10.2012 koosolekul tehtud ettepaneku põhjal otsustati tulemuslikuma koostöö eesmärgil moodustada töögrupid. Saabunud ankeetide põhjal tehti ettepanek moodustada töögrupid tegevuse või sihtgrupi põhjal: I Ravi, rehabilitatsioon ja hoolekanne II Ennetus- ja teavitustöö III Teenuste tarbijate esindajad (patsiendiesindus, eneseabigrupid jne) IV Lapsed ja noored V ...................../esialgu määramata/ Kokkusaamisel osalevad ühendused kuuluksid oma tegevuste põhjal korraga mitmesse gruppi, kuid lepiti kokku, et tehakse valik prioriteetide järgi käesoleval ajal.

Selline jaotus on esialgne ja võib asjaosaliste kokkuleppel muutuda.

Tegelikkuses ühines III töögrupp esialgu I-ga, V gruppi ei moodustunud.

Töögrupid valisid enda hulgast koordinaatori: I + III koordineerib Külli Mäe (toetavad Anneli Valdmann ja Jelena Põldsam) II koordineerib Kristi Rekand III koordineerib Ivica Mägi 3. Ühenduse tegevuse eesmärgi sõnastamine – kujunes 3 sõnastust: I „Vaimse tervise poliitika kujundamine ja rakendamine Eesti elanikkonna tervise ning heaolu edendamiseks“.

II „Olla rahva vaimse tervise edendajaks, poliitika kujundajaks ja elluviijaks, ühendades erinevaid vaimse tervise organisatsioone ja avalikku sektorit“.

III „Katusorganisatsioon, mis osaleb ja eestkõneleb ühtse ja jätkusuutliku vaimse tervise poliitika kujundamisel Eestis“.

Ettepanek: kaaluda I valikut eesmärgina, II valikut missioonina ning III valikust sõnastada visioon. Järgmise kohtumise otsus.

4. Ühendusele nime valik. 3 töögrupi poolt esitatud nimedevalik : „Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon“ Arvamusi: „+“ – heaolu lisamine annab laiema tähenduse „- „ – koalitsioon on võõrapärane „Eesti Vaimse Tervise Ühendus“ (EVTÜ). Tõlkes Estonian Mental Health Union.

Arvamusi: „+“ - olemas oluline määratlus Eesti „-„ – Eestis on olemas sarnase nimega ühendus /Eesti Vaimse Tervise Ühing/ ja see asjaolu võib tekitada segadust „Eesti Vaimse Tervise Ühendkoda“ ehk Eesti VATEK Arvamusi: „+“ – lihtne, toob välja ühenduse ja võimaldab kasutada lühendit „-„ - „koda“ tundub edaspidi planeeritud tegevusi silmas pidades „pehme“ Otsustati ühenduse nimeks võtta: „Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon“

UUDISKIRI

lk. 7 NR 53 5. Mõtteid üldiste tegevuste arutelult: a. Struktuuri osas võiks jääda esialgu mitteformaalseks ühenduseks ja teha otsustused peale Põhjamaade vastavate vaimse tervise ühenduste kogemusega tutvumist; b. Arutati võimalust ühisprojektiga taotleda vahendeid Avatud Eesti Fondist suuremate ja rahalisi vahendeid nõudvate tegevuste läbi viimiseks /tööseminarid kohtumiseks Põhjamaade vaimse tervise ühenduste esindajatega ning tutvumiseks tõenduspõhiste sekkumismeetoditega; veebikeskkond, mis koondab kõigi valdkonnas tegutsejate andmed ning on ühendusele suhtluskanaliks avalikkusega jne./; c. Mitmed osalejad tegid ettepaneku vaadata üle 2002.aastal koostatud vaimse tervise poliitika alusdokument ning kaaluda võimalust selle korrigeerimiseks, ülevaatamiseks, täiendamiseks, sest see oleks ka tänasel päeval kasutatav; d. Koalitsioon jääb kõigile avatuks; e. Otsustati, et lepitakse kokkusaamise aegadeks iga kuu 2.esmaspäev, et kõik osalejad saaksid oma tegevusi eelnevalt planeerida ja oleks võimalik kokkusaamistel osaleda.

Materjalidest, mis Merike Sisask meile edastas, jääb silma: päris paljud VATEK-I liikmesorganisatsioonid tegelevad vaimutervise rehabilitatsiooniga (ja selle kaudu preventsiooniga); tekkival organisatsioonide ühendusel VATEK-il olemas eestvedaja, Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut ERSI, ja toetus Sotsiaalministeeriumilt; - seoses Norra rahastusega rahvatervise programmile on loota mitmeid võimalusi vaimse tervise valdkonna tegevuste mitmekesistamiseks; - analoogilised vaimse tervise ühendused on olemas kõigis Põhjamaades.

Ilmne on, et projektid, mida ESTÜ koos endale sarnaste organisatsioonidega võiks VATEK-I katuse all vaimse tervise edendamiseks pakkuda, on erinevad koolitused ja treeningud, nõustamis- ja arendustegevused, mille peamine sihtgrupp on vaimselt terved inimesed ja eesmärk nende areng veelgi paremateks suhtlejateks, koostöötegijateks ja eneseteostajateks.

Keda näeme endaga liitumas?

Eelkõige Supervisiooni ja Coachingu Ühingut, Sisekoolitajate Liitu, Konsultantide Assotsiatsiooni, Avatud Ruumi metoodika kasutajaid, Lepitajate Ühingut, Perekoolitusühingut Sina ja Mina, kliinilisi psühholooge, koolipsühholooge, noorsootöötajaid, persnalitöötajaid …

Uue aasta alguses on ESTÜ juhatusel plaanis kohtuda just nende organisatsioonide esindajatega ja kui huvi leidub piisavalt, teha ümarlaud, kuhu kutsuda ka Merike Sisask, Tiina Parmasto ja mõned VATEK-I esindajad. Ümarlaua tulemusena võiks siis selguda, kas meiega liitunud inimesi arendavad organisatsioonid peavad vajalikuks liituda nt omaette töörühmana VATEK-iga või alustada ühist tegevust omal käel või…

Miks ühise tegutsemise vorm (koos VATEK-iga või sellest eraldi) oleks ESTÜ-le kasulik: - kuulumine laiemasse ühendusse aitaks rohkem ja paremini tutvustada suhtlemisoskusi ja suhtlemistreeningu meetodit - ESTÜ liikmed leiaksid oma koolitustele ja treeningutele rohkem kliente - oleks võimalik taotleda rahaline toetust kulude katteks (transpordikulud jmt) ja asjaajamise korrashoiuks - … (millega seda loetelu täiendaksid?)

Angelika saadab jaanuaris meilides infot edasiste liikumiste kohta siinsete ideede vallas.

Otse loomulikult on kõik huvilised väga oodatud oma mõtteid peatselt meilitsi jagama ja ümarlaual vm edasistel üritustel osalema!

Ann Seilenthal

UUDISKIRI

lk. 8

NR 53

KUIDAS MÖÖDUS KOOLITUSAASTA 2012?

Kadri Kõiv Kuidas läks minu nüüd just lõppev aasta?

Praegu, detsembri viimastel päevadel sellele tagasi mõeldes on raske leida vaid ühte ainsat omadussõna, mis selle kõik kokku suudaks võtta. Sellesse aastasse mahtus väga palju erilist ja positiivset.

Mõned olulisemad märksõnad minu jaoks sellest aastat olid: Ennastjuhtiv õppija. Just videotreeningus võib selle – täiskasvanute õppimise ühe olulisema põhimõtte rakendumine olla komplitseeritud. Kuigi treeningul ollakse aktiivsed ja osaletakse harjutustes, on treenitavad samas koolitajatest väga sõltuvad ja koolitaja nähtav vastutus toimuva eest on suur. Ja nii võib olla, et õppija ei ole sisemiselt tegelikult üldsegi nii aktiivne, kui see tema käitumises paistab. Tänavu viisin läbi palju juhtide arendamiseks mõeldud koolitusi ja arenguprogramme, kus kasutasime videotreeningu metoodikat. See oli hea võimalus teadlikult aidata kursuslastel olla tõeliselt ennast juhtiva õppija rollis. Üheks oluliseks tegevuseks selle aitamise juures oli (nii ülekantud kui otseses tähenduses) videokaamera õppijate eneste kätte usaldamine.

Karjäärinõustamine. Olen seotud ühe karjääriteemalise projektiga ja viinud läbi koolitusi ning nõustamisi, mille põhieesmärk on aidata inimestel viia oma unistusi ellu, kavandada oma tulevikku, teha muutusi elus. Põnev on selle juures olnud võimalus kohtuda väga erinevas vanuses ja erinevas elusituatsioonis olevate inimestega. Nõustajana on see mulle olnud võimalus mõista, mida tegelikult tähendab see, kui töö, millele inimene kunagi oli väga pühendunud ja mida ta armastas, enam talle midagi ei paku. Või andnud mulle nõustajana võimaluse elada kaasa inimestele, kes juba väga noorelt teadsid, missugust elu nad soovivad elada, ja pühendasidki end selle saavutamisele.

Värskendavad koostöökogemused.

Lõppev aasta tõi mitmeid olulisi koostöökogemusi nii koolitajatega Skandinaaviast ja Baltikumist kui ka meie ühingukaaslastega, nt koos Jelena ja Anuga kutseuuendamise töögrupis osaledes ja Jana ja Sirjega koos koolitades.

Aiakontsert. Oli veebruar, kui mõtlesin, et tahaksin korraldada ühe tänupeo kõige hea eest, mis mu elus on. Ja nii oligi, et augustis kogunes meie koduaeda sadakond inimest, et nautida suurepäraste muusikute esinemist ja head toitu. Oli erakordne õhtu ja atmosfäär. Kindlasti üks selle aasta kõrghetkedest.

Jana Tamm Kuidas läks minu nüüd just lõppev aasta?

Sel aastal on olnud väga palju tööd ja suur osa sellest on pakkunud ka väga suurt rõõmu. Oleme nüüd juba 2 aastat koolitanud ühe suure tootmisettevõtte töötajaid, kellest enamik on täiesti psühholoogiakauged inimesed, tehnikud jt spetsialistid, esmatasandi juhid... Nii mõnedki neist ütlesid alguses: mis juraga me siis nüüd tegelema peame?! Ka tellija tahtis algul piirduda 1-päevaste koolitustega, kuid nõustus hiljem 2-päevaste videotreeningutega suurele hulgale gruppidele.

Praegu käivad samad inimesed meil juba kolmandat korda. Teemad on olnud erinevad: algul arenguvestluste läbiviimine, siis raskete kõneluste ja konfliktide juhtimine ja nüüd kolmandal korral meeskonna juhtimine. Seda teeme ilma videota ja on inimesi, kes on

UUDISKIRI

lk. 9 NR 53 pettunud, et seekord ei saagi ennast rollimängudes kõrvalt vaadata (a miks meil seekord videot ei ole?) – niivõrd kõrgelt hindavad nad oma videokogemusi. Kui enne koolitusi suheldi ettevõttes üksteisega sageli agressiivselt ja omavahelised suhted olid halvad, nii et väga valiti, kellega üldse koos töötada, ja kõige selle tõttu oli tootmisprotsess pidurdunud, siis treeningute mõjul muutus ka omavahelise igapäevase suhtlemise kultuur ja nii inimesed ise kui ka nende juhid tunnetavad tööõhkkonda palju meeldivamana.

Need, kes on mitmendat korda treeningus, tõmbavad kaasa ka esimest korda osalejaid – ja on näha, kuidas need, kes alguses ei julgenud midagi öelda ega kellelegi otsa vaadata, lähevad palju julgemaks! Samas on olnud kuulda, et need, kes varem suhtlesid ebaviisakalt, on hakanud tööl olles oma pöördumisi teiste poole enne läbi mõtlema.

Inimesed on meile pärast treeningut kirjutanud, mida oskuslikum suhtlemine on nende elus muutnud – ka peres, suhetes abikaasa ja teismeliste lastega, ning tänanud.

Selle pika arenguprogrammi alguses kartsin, et tüdinen iga teema programmi tegemisest 8 korda, nagu tellijaga sai kokku lepitud, – aga inimesed ja grupid on nii erinevad ja pikemate vahede järel samade inimestega uues treeningus kohtudes on neis näha tõesti suured muutused! Ka iga teema programm läheb nende kordustega aina kohasemaks ja täpsemaks.

Samuti oli väga hea teha sisekoolitajate koolitust ühes riigiasutuses, kus sisekoolitajad olid küll eelduste alusel valitud, aga osal puudus varasem koolitajakogemus täiesti. Nendega oli meil võimalik kokku 4 päeva harjutada koolitajaoskusi, hiljem pärast esimesi ülesastumisi said nad supervisiooni ja lõpuks käivitasime koolitajate kovisioonigrupi, ms jätkab kovisioone iseseisvalt On olnud ka teistsuguseid tellijaid, kes ei muuda oma otsust koolitada töötajate suhtlemisoskusi 1 päeva jooksul. Teooria kaudu ei saa grupile näidata kasu oskuse valdamisest, see tuleb ikka välja alles videoharjutustest! 1-päevase formaadi ja suure osalejate arvu puhul jääb koolitaja mõju ulatus lihtsalt väikseks.

Väga rahul olen ka oma suvega. Võtsin eesmärgiks, et puhkan vähemalt poolteist kuud – ja see õnnestus! Käisin uuesti oma lemmikmaal Itaalias, reisisime perega... Pärast seda puhkust tundsin, et tõesti tahan jälle tööle.

Sirje Pree Kuidas läks minu just nüüd lõppev aasta? Ühe sõnaga vastates – vaheldusrikkalt.

Seda aastat tegid säravamaks elamused – sain ringi rännata, suhelda ernevate inimestega, õppida .... Ja loomulikult oli aastas seda nö tavalisemat poolt – koolitamine-õpetamine, nõustamine, projektidega tegelemine ... talv, kevad, suvi, sügis.

Mõned hetked tagant ettepoole: Selleaastase talve teeb rõõmsaks lumi ja läbi paksu lume õhtusele koolitusele pärale jõudmine Eriliselt säravate värvidega sügis koos kunstiteraapia koolitusega, mida vürtsitas mu üks itaalia lemmikutest – Firenze.

Mõnusalt sooja (va vee temperatuur) suve ringirändamised ja lihtsalt olemine. Suveseminar oli kahtlaselt külmale ööle sattunud, kuid hingele tegi sooja.

Duubeldatud kevad, kuhu mahtusid tihedalt kokku surudes nii koolitusi, rändamist kui õppimist.

Head meelt teeb sama firma korduv koolitamine koos konsulteerimisega – tulemused on tunduvalt paremad. Kuidagi on kätte jooksnud kaks põhiteemat: meeskonnatöö ja ajajuhtimine.

UUDISKIRI lk. 10 NR 53 Uus kogemus oli sel sügisel TLÜ psühholoogia lõpetanud praktikandi juhendamine nõustamise rajale ja rajal.

Leelo Kingisepp Kuidas läks minu just nüüd lõppev aasta?

Esimene tööaasta videotreenerina on toonud tõdemuse, et heaks videotreeneriks teoreetiliste õpingute ja pika järelemõtlemise kaudu kuidagi ei saa – nagu iga praktiline asi eemalt vaadatuna tundub hoopis romantilisem ja teistsugusem kui ise selle sees ujudes, nii on ka videotreeneriks olemisega. Olen 2012. aastal saanud kogeda mõlemat - ESTÜ-lt saadud stipendium andis võimaluse koos Endel Hangoga kaardistada videotreeningu anatoomiat – teda intervjueerides dokumenteerisin videotreeningu metoodikat alustades treeningu kavandamisest ja lõpetades videotreeningu läbiviimise nüanssidega, mis on teada vaid kogenud treenerile. Intervjuude põhjal valmib metoodiline juhend algajale videotreenerile, mis annab selgroo videotreeningute professionaalseks läbiviimiseks, millele iga treener saab ehitada oma personaalse lähenemise. Metoodiline juhend valmib elektroonilise käsikirjana 2013. aasta alguses ning selle levitajaks on ESTÜ.

Videotreeningute praktilise poolega on nii – kui tsiteerida Goethet, kes laseb Mefistol lausuda: Hall sõbrake on kõik teooria, kuid haljas elu kuldne puu. Tõesti – päris töös on kulda ja võrseid ja lehti ja kahtlemata ka okkaid, mis algajale ehk arendavamadki kui kaunid õied. Olen esimesel koolitusaastal väga nautinud tööd inimestega ja kogenud imesid, mis hakkavad juhtuma, kui koolitusrühmas õnnestub luua õhkkond, kus osalejad ei karda katsetada ja eksida. Inspireeriv on olnud välja mõelda kujundeid, mille kaudu selgitada teooriat – näiteks kujutada suhtlusetappe redelipulkadena, mida mööda me hea kontaktini ronime või vaadelda läbipõlemise põhjuseid tellistena, mis rändaja seljakoti raskeks teevad ning edasiliikumise kurnavaks muudavad. Mis on algajale raske? Olen tundnud enda piiratust videoanalüüsis – ei ole veel piisavalt teravat silma ja taju, et leida detaile, mida iga konkreetse inimese ja suhtlussituatsiooni juures oleks arendav välja tuua. Seetõttu on alustajale ikkagi väga oluliseks toeks kogenum kaastreener, kes need puudujäägid osalejate jaoks kompenseerib.

2012. aastasse on minu jaoks mahtunud palju – alustasin tõsisemat tööd suhtlus- ja videotreenerina ning 2012. saime suure meeskonnatööna valmis Euroopa keeleõppe tunnuskirja ja aasta võõrkeelealase teo tiitli pälvinud eesti keele e-kursuse Keeleklikk, mille abil juba praegu õpib eesti keelt võõrkeelena ligi 20 000 õppijat. Aga õnneks ei koosne elu vaid tööst – või siiski? Tuhnin vabal ajal oma maakodu mullas, et õitseksid lilled ja ka mu muud agrotehnilised katsetused kannaksid vilja. Kõrvalt vaadatuna võib seegi näida raske tööna, kuid asi on siiski vaid suhtumises. Niikaua kuni mistahes tööd on võimalik võtta kui lõbu, ei sega sellest rõõmu tundmast ka ohakate okkad.

Kuidas läks sinu just nüüd lõppev aasta? ……………

OOTAME JUST SINU KAASTÖID !

UUDISKIRJA TOIMETUS: Angelika Naris Angelika.Naris@hotmail.com 51 77 049 Ann Seilenthal Ann.Seilenthal@gmail.com 52 86 802 ESTÜ postiaadress: Pikk 74-12, Tartu, 50603 e-mail: info@suhtlemisoskused.ee koduleht: www.suhtlemisoskused.ee