Issuu on Google+

EESTI SUHTLEMISTREENERITE ÜHING

UUDISKIRI

Sügis 2013 NR 56

Selles numbris:

Konstellatsioonimeetod Positiivne vaimne tervis Motiveerivast intervjuust Anu Stambergiga Dagmari lugu Noh, juhatus? Raamatutest ja muust ... Koolitajate-suhtlemistreenerite väljaõpe

JUHTKIRI Uue kooliaasta alguses on ajakirjandus täis erinevaid arvamusi, hinnanguid, analüüse ja reformide kirjeldusi Eesti kooli kohta. See teema on üleval ka ESTÜ-s. Sellest suvest jäävad kindlasti meelde paljud emotsioonid, mida tekitas selleaastane poliitika, kuidas jagada koolijuhtide koolitusrahasid. Täpsemalt loe altpoolt. Meie, ESTÜ-kad aga ju ei kaota oma särasilmi ja usume ikka, et suhtlemisoskused on see, mis toob õnne minu õuele ja suhtlemisoskuste teemal jätkame diskussioone ka edaspidi. 2013. aasta suvi jääb ESTÜ suvepäevadelt meelde lisaks imelistele tarkustele, mida Tiiu Vilu ja Airi Mitendorf jagasid, meie omavaheliste pikkade koolitusdiskussioonide poolest. Ajendiks hiljutine Innove hange, mis koolitajaid sügavalt ärritas koolitusgruppide suuruse (30, 45, 70 inimest) ja koolituse tulemuste ebarealistlikkusega (meie teame, et gruppi, kus on 45 inimest, ei ole võimalik 8 tunniga õpetada konflikte juhtima). Sel hetkel oli veel innukust ja särtsu, sest Innovega kohtumine seisis ees. Pärast meie suvist kohtumist jäi pähe keerlema hulk segaseid küsimusi. Miks on nii, et riiklike koolitusrahade jagajad ise ka südamest tahavad asju parandada, aga välja kukub nii nagu alati... (Loe: meie kohtumisel istusid teisel pool lauda

särasilmsed inimesed, kes kinnitasid südamest, et ka nemad tahavad VÄGA haridusinimesi sisuliselt harida, aga... jah... raha on vähe... kõigile ei jagu... ja kindlasti on olemas koolitajad, kes suudavad 70-le inimest koolitada ka grupitööde jm meetoditega kui loeng...)

Millal jõuab otsustajateni see, et suhtlemisoskusi on võimalik arendada ainult asju läbi tehes ja väikestes gruppides? (Loe: siin võime ESTÜ-katena ikkagi ise peeglisse vaadata sel alal on alati võimalik rohkem teavitustööd teha.)

Kas kaasamine on alati hea? Mis saab siis, kui kaasamisest saab tegelikult manipulatsioonivahend? (Loe: antud korral oli koolide koolituste planeerimisse kaasamine vaid vahendiks, et maha rahustada haridusasutuste juhid, kes on ärritunud koolitusrahade koolidelt ära võtmisest.)

Miks on alati varnast võtta vabandus, et „raha on vähe“, aga samas külvatakse „lennukilt“ raha selleks, et saada kirja „linnuke“? Millal hakkab riik sisu ja tegelike tulemustega tegelema? (Loe: statistikas ja paberil kõlab ikka ilusasti, et „koolitasime mitusada haridusasutuse juhti“, aga reaalsuses ei muutu suurt midagi.)

Kui ministeeriumi suur eesmärk on kooli paradigma muutmine, siis miks kasutatakse selleks ikka veel kiviaegseid vahendeid, vabandusena ikka see va rahapuudus? (Loe: 70-seid koolitusgruppe ikkagi ei koolita muudmoodi kui loengut pidades. Pakkusime küll välja innovatiivsemaid ja tulemuslikumaid variante - e-loengute ja kontaktseminaride ühildamist jne, aga ega suurt riigihanke masinat ju ei peata.) vt.edasi 


ESTÜ UUDISKIRI

lk. 2 NR 56 Ja kui paar päeva pärast meie kohtumist tuli teade, et otsustati ikkagi hankes mitte midagi muuta, kuna nende arvates on kõik eesmärgid saavutatavad, jäi hinge tühi tunne. Kerkisid uued küsimused: Kui palju võitlemist ja energia panustamist on väärt Eesti rahva suhtlemisoskuse arendamine? (Loe: kas missioonitundega koolitajad jaksavad panna tohutu energia ja aja sellesse. „Tegijatel“ on endal tööd küllalt ja riigihangetel, kus on sõnaselgelt öeldud, et valime kõige odavama pakkumise, ei ole neil lihtsalt mõtet osaleda.)

Merike Mitt

KONSTELLATSIOONIMEETOD Suveseminari üheks huvitavamaks teemaks oli sel aastal kindlasti Tiiu Vilu poolne saksa psühhoterapeudi Bert Ellingeri loodud konstellatsioonimeetodi tutvustus. Esmast saime lühiülevaate meetodist endast ja selle põhiseisukohtadest, seejärel tegime grupiga läbi ka ühe pikema harjutuse. Kuigi meie algne huvi Tiiu Vilut kutsudes oli uurida selle meetodiga ESTÜt kui organisatsiooni, me seda teed kohapeal siiski ei läinud. Oma olemuselt on konstellatsioonimeetod uuritava pere või organisatsiooni terviksüsteemi käsitlus, nn süsteemne paigutus, mis võimaldab juurdepääsu sellele, mis peres või organisatsioonis tegelikult toimub ja millised on liikmete omavahelised seosed. Meetodi looja Hellinger ise on sündinud 1925. a. Saksamaal, keerulise ja huvitava elusaatusega inimene, tänaseks guru ja neti põhjal ka Saksamaa prominentseim pereterapeut, nagu tema naine Sophiegi. Kõrges eas Hellinger praktiseerib Saksamaal tänaseni, netist võib leida tema poolt läbiviidavaid kursusi. Kuigi meetod sai alguse tööst peredega, töötatakse tänapäeval ka organisatsioonidega, kasutades konstellatsioone kas kogu organisatsiooni probleemide kaardistamiseks või üksikliikmetega seotu Bert Helliger esiletoomiseks. Konstellatsiooni põhimõtteks, nagu mina sellest aru sain, on töötada konkreetse probleemiga ja lasta konstellatsiooni käigus sellega seonduval olulisel (tegelikkusel) avalduda, nähtavaks saada. Paigutuseks ja olukorra iseloomustamiseks kasutab konstellöör grupiliikmeid kui kliendiga seotud reaalsete isikute esindajaid. Protsessi alguses paigutab klient konstellööri abiga pere või organisatsiooni liikmed osalejateringi keskele jäävale alale, tekitades nii konstellatsioonivälja. Esindajad on tegelikust probleemsest olukorrast ja eri osapoolte omavahelistest suhetest pigem vähe (kui üldse) teadlikud. Konstellatsiooni valitud esindajate peaülesanne on püüda olla täiesti tõlgendustevaba ja tunnetada oma rollis tekkivaid sisemisi tunge ja oma emotsioone. Klient ise vaatab konstellatsiooniprotsessi enamuse aja kõrvalt, aeg-ajalt annab kontsellöör nappe suuniseid.. Protsessi jätkatakse, kuni esindajad ja vastavalt ka klient on erinevate muutuste tulemusel leidnud oma rollis sisemise rahu. See, millal lõpetatakse ehk millal ollakse valmis, jäi minu jaoks harjutuse käigus üheks küsimärgiks. Tiiu sõnastas konstellatsiooni korral kehtivad põhiprintsiibid, milleks on: igaühel on õigus kuuluda; julge näha, mis tegelikult toimub, tunnista seda, mis tegelikult on; andmise ja saamise vahelise tasakaalu tähtsus; kronoloogilise hierarhia olulisus, igaühel on süsteemis


ESTÜ UUDISKIRI

Tiiu Vilu ESTÜ suveseminaril 2013

lk. 3 NR 56 oma koht, väärtustada tuleb neid, kes on süsteemi tulnud varem jt. Kokkuvõtteks: põgusal „nuusutamisel“ tundus meetod huvitav. Õhku jäi muidugi põhiküsimus, et kuidas see kõik siis ikkagi töötab ja missugused on need energiaväljad, mis võõraste (probleemist mitteteadvate) inimeste vahel tekivad ja võimaldavad nende kaudu tegelikkusel avalduda. Keda valdkond enam huvitab, saab eesti keeles meetodist lähemalt lugeda raamatutest „Tegelikkuse tervendav jõud“, autor Wilfred Nellese, ja „Perekonna varjatud seadused. Suhete käsiraamat sünnist surmani“, autor Tiiu Bolzmann. Ülle Velt

POSITIIVNE VAIMNE TERVIS Suhtlemisoskuste edendamine ei ole alati piisav heade inimestevaheliste suhete tagamiseks. Suhtlemisoskuste kõrval on olulise tähtsusega inimese üldine heaolu ning vaimne tervis. Vaimne tervis ja heaolu on väga olulised tervise komponendid läbi inimese elutee. Vaimse tervise edendamine ei tähenda mitte ainult keskendumist psüühikahäiretele ja vaimse tervise probleemidele, vaid on seotud ka positiivse vaimse tervise edendamisega. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO, 2001) on defineerinud positiivset vaimset tervist kui “inimese heaolu seisundit, milles inimene on võimeline hindama enda võimeid, saab hakkama igapäevaelu normaalse stressiga, suudab produktiivselt töötada ning on võimeline tegema koostööd kogukonnaga”. Positiivset vaimset tervist võib vaadelda ka kui inimese võimet tajuda, mõista ja tõlgendada ümbritsevat keskkonda, suutlikkust teiste inimestega kaasa mõtelda ning vastavalt sellele valida kohane suhtlemisstiil. Inimeste positiivne vaimne tervis ja vaimne heaolu mõjutavad oluliselt nende võimeid tulla toime igapäevaelu normaalse stressiga, töö ja ümbritsevate suhetega. Positiivse vaimse tervisega on seotud inimeste emotsioonid (tunded, kognitsioon ehk tunnetus, taju, mõtlemine, tähelepanu), sotsiaalne toimetulek (suhted teiste inimestega ja ühiskonnaga tervikuna) ja sidusus (elu mõte ja eesmärgid). (Vaimse tervise edendamine haridusasutustes 2012). Positiivse vaimse tervisega inimesi iseloomustavad järgmised iseloomuomadused/võimed: Heaolu- ja rahulolutunne Võime nautida elu, naerda ja tunda rõõmu Võime tulla toime stressirohkete elusündmustega ning ebaõnnestumistega Aktiivne osalemine elus nii palju kui võimalik läbi mõtestatud tegevuse ja positiivsete suhete Võime muutuda, kasvada ning kogeda erinevaid tundeid ka elutingimuste muutumisel Tasakaal üksinduse ja seltsivuse, töö ja meelelahutuse, une ja ärkveloleku, puhkuse ja liikumise vahel


ESTÜ UUDISKIRI

lk. 4 Hoolitsemine iseenda eest viisil, mis katab kõik inimese vajadused – meel, keha, vaim ja looming Intellektuaalne areng, hea tervis Võime teistest inimestest hoolida Enesekindlus ning kõrge enesehinnang

NR 56 Positiivne vaimne tervis on midagi rohkemat kui vaimse tervise probleemide puudumine. Positiivse vaimse tervisega inimesed on positiivsete tunnete ja iseloomujoontega, neil on kõrge enesehinnang ja kontroll enda elu üle, nad tajuvad elu tähendusrikka ja mõtestatuna ning neil on usk oma tegudesse.

Vaimse tervise riski- ja kaitsetegurid Vaimse tervise seisund on bioloogiliste, psühholoogiliste, sotsiaalsete ja keskkonnategurite koosmõjude tulemus. Inimese individuaalsed omadused ja kogemused ning välised tegurid võivad vaimset tervist kaitsta või vastupidi just kahjustada. Kaitsetegurid toetavad positiivset vaimset tervist ning vähendavad vaimse tervise probleemide tekkimist. Kaitseteguritel on veel teinegi väga oluline tähendus, need aitavad tulla toime väliste ehk inimesest endast vähem sõltuvate riskiteguritega. Pikk periood tööl on vähem ohtlik nendele inimestele, kellel on positiivne enesehinnang, toetav võrgustik ja head suhted perekonnas. Riskifaktorid seevastu mõjuvad vastupidiselt. Riskitegurid Kaitsetegurid: Madal enesehinnang Positiivne mina-pilt Vähene toimetulekuoskus Hea toimetulekuoskus Puudulikud sidussuhted Perekondlik seotus Kuritarvitamine ja vägivald Sotsiaalsed oskused Füüsiline või vaimne puue Hea füüsiline tervis Tõrjutus eakaaslaste poolt Positiivne varane seotus Eraldatus ja kaotus Head suhtlemisoskused Vaesus, kodutus Toetavad sotsiaalsed suhted Ebakindlus Majanduslik kindlustatus Läbikukkumine koolis Positiivsed hariduskogemused Sõltuvused Ligipääs toetavatele teenustele Toetavate teenuste puudumine Nii kaitse- kui riskitegurid toimivad individuaalsel, perekondlikul, kogukondlikul ja ühiskondlikul tasandil. Nende tegurite mõistmine aitab valida ja suunata sobivaid positiivse vaimse tervise edendamise ja vaimse tervise probleemide ennetamise meetmeid. Vaimse tervise edendamise alased sekkumised peaksid tugevdama kaitsetegureid ja vähendama riskitegureid nii individuaalsel kui ka kogukondlikul tasandil. Sekkumiste eesmärk on toetada inimeste positiivset vaimset tervist ja tõsta seeläbi nende elukvaliteeti. Vaimse tervise edendamine peaks keskenduma selliste oskuste arendamisele, mis on aluseks positiivsele vaimsele tervisele, näiteks optimistlik ellusuhtumine, sidusus, efektiivne suhtlemisoskus ning oskus kujundada rahuldustpakkuvaid suhteid. Airi Mitendorf Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut Pildil: Airi Mitendorf tutvustas positiivse vaimse tervise teemat ESTÜ suveseminaril Võsul 2013 augustis


ESTÜ UUDISKIRI

lk. 5

NR 56

MOTIVEERIVAST INTERVJUUST ANU STAMBERGIGA Kui ESTÜle maikuist motiveeriva intervjuu (MI) koolitust korraldasime, kuulsin üllatusega Eesti Motiveeriva Intervjueerimise Treenerite Assotsiatsiooni esimehelt Inga Kartonilt, et ühing on vastselt lõpetanud uute MI treenerite koolituse I osa. Inga pakkus, et ta võtaks heal meelel endaga kaaskoolitama meie võrgustiku liikme Anu. Nii juhtuski, et Inga kõrval õpetas meile motiveerivat intervjueerimist ka Anu Stamberg. Uurisin Anult, mis teda MI teema juures võlus ja õppima ahvatles. Palun räägi veidi sellest, kuidas Sa motiveeriva intervjuu teemani jõudsid? Info motiveerivast intervjuust jõudis minuni 2011. aastal, kui tõlgiti S. Rollinicki, W.R. Milleri ja C.C. Butleri raamat „Motiveeriv intervjueerimine tervishoius“. Kuna oman meditsiiniharidust ja olen viinud läbi Tervise Arengu Instituudi poolt korraldatud õdede nõustamiskoolitusi, siis tunnetasin kohe, et tegemist on huvitava suhtlemismeetodiga, mis täiendab tavapärast lähenemist nõustamisele. Lugesin tookord raamatut ja internetimaterjale, kuid reaalselt meetodi õppimise ja selle rakendamiseni jõudsin alles 2013. aasta alguses. Mis Sulle MI juures huvipakkuv tundus? Motivatsioon ja selle tekitamine on alati olnud minu jaoks üks huvipakkuvamaid teemasid. Olen uurinud põhjalikult erinevaid teooriaid ning palju seda teemat ka koolitustel käsitlenud. Teooriad tunduvad kõik õiged, aga kuidas siis tegelikult mittemotiveeritud inimese motivatsiooni mõjutada, on siiani jäänud minu jaoks mõneti häguseks. Kuidas aiadata teisel inimesel teadvustada muudatuste möödapääsmatust ning teha seda tema enesemääramisõigust arvestades? Olen leidnud MI-st mitmeid vastuseid ja „tööriistu“ vastupanus kliendiga töötamiseks. Kas oli ka midagi sellist, mis pani Sind selles meetodis kahtlema? MI oskused on baassuhtlemisoskused ja hoiakud ning esmapilgul ei erine see metoodika tavapärasest nõustamisest ja coachingust.Ma ei saanud aru, miks seda eraldi õpitakse ja miks ei võiks suhtlemistreeninguid läbiviiv inimene seda õpetama hakata. Samuti ei saanud ma aru intervjuude kodeerimise tähendusest. Lähemal uurimisel ning praktiseerimisel olen hakanud siiski erinevusi tunnetama ning leidnud, et üsna palju on vaja juurde õppida. Loomulikult pole see mingi imevahend, mis sobib alati, kui on tegemist alamotiveeritud inimesega. Kuidas saab õppida MI treeneriks? Selleks on vaja läbida MI treeneri koolitus ja esitada intervjuu kodeerimiseks, aga täpsema vastuse annab sellele küsimusele kindlasti EMITA koduleht http://www.emita.ee/ MI ja suhtlemistreening – milliseid mõtteid see sõnapaar Sinus tekitab? MI on kliendi käitumises muutusi esile kutsuv metoodika, mida kasutatakse mittemotiveeritud inimeste nõustamisel. Suhtlemistreening seab eesmärgiks inimestele suhtlemisoskuste õpetamise nii, et nad saaksid neid oma eluolukordades kasutada ning seda win-win lähenemisviisi alusel. Mõlemad meetodid väärtustavad aktsepteerimist ja empaatiat. Inimestele, kes MI-d igapäevatöös kasutada saavad, on kõige efektiivsem seda õpetada kasutades suhtlemistreeningu õppemetoodika põhimõtteid.


ESTÜ UUDISKIRI

lk. 6

NR 56

Kuidas kavatsed MI oskust oma edasises elus kasutada? Kasutan MI-d töös teraapiaklientidega. Samuti plaanin ennast MI õpetamise teemal edasi harida ning hakata tegema MI koolitusi seda oskust oma töös vajavatele inimestele. Kas on midagi veel, mida Sa tahaksid MI kohta öelda? Ma arvan, et MI metoodika tuleb kasuks kõigile, kes töötavad Piltidel Anu Stamberg (vasakul) ja Inga Karton inimestega ning kellel on vajadus estükaid koolitamas 11. mail Tartus oma töös teisi inimesi motiveerida. Siiski peab ütlema, et selle metoodika valdamine eeldab paljudest oma piiravatest uskumustest loobumist ning hoiakute muutmist. See tähendab, et eelkõige peab motiveerivat intervjuud kasutav nõustaja ise olema väga motiveeritud ja pühendunud. Anu Stambergiga ajas juttu Helle Saaremägi

DAGMARI LUGU Tulime koos Leelo Kingisepa ja Dagmar Narussoniga ESTÜsse viimastena. Meid tuntakse ilmselt teistest ühingukaaslastest vähem. Loodan, et Dagmari lugu on estükatele inspireeriv. Oleme Dagmariga kursusekaaslased suhtlemistreenerite väljaõppest, kaaskoolitajad ja mõttekaaslased. Kes on Dagmariga suhelnud, on usutavasti märganud tema haprust, peenetundelisust ja malbust. Kes teda rohkem teavad, on näinud tema tarkust, kirglikkust ja sügavust. Dagmar teeb, näeb, mõistab ja jõuab hämmastavalt palju. Allpool pisut tema kujunemisloost ja talle olulistest teemadest. Valik ja algus „Tagantjärgi vaadates oli see kõik õnn. Ma ei teadnud siis Henn Mikkinist, Ann Seilenthalist, Aita Keerbergist. Läksin ülikooli eripedagoogikat õppima. Sel ajal tehti ülikoolis Jaan Kõrgesaare juhtimisel otsus hakata eripedagoogikas õpetama teiste spetsialiseerumiste kõrval sotsiaalpedagoogikat. Sotsiaaltöös avati ainult magistriõpe. Algul kuulasin sotsiaaltöö aineid kõrvalainetena. Teadsin kohe, et selle ma võtan. Meie loengud, st Hennu loengud olid Tiigi tänava õppehoones kolmandal korrusel. Ükskord läksin loengu pausi ajal koridoris Hennu juurde ja küsisin, kas oleks võimalik üle tulla (sel ajal võeti tudengeid juba bakalaureuseõppesse). Henn vaatas mind ja ütles: "Raudsed närvid peavad olema." See oli algus.“ 2013 augustil Võsul

Henn Mikkin „Kutsusime end mingi aeg mikkinlasteks. Hennu loengud olid nagu kunstiteos - kõik läbi mõeldud ja läbi tunnetatud. See hingamine, need mõtted - tundsin ära, et see on just see õige. Olen püüdnud Hennu loengupidajana teadlikult silme ees hoida. Kui Henn oli mulle haiglas superviisor, kirjutasin ta lauseid üles. Need laused kestsid aastaid. Mõned kestavad siiani. Mu juured ja väärtused on selles ajas.“ Tervishoiu sotsiaaltöö üheksakümnendate Eestis „Henn oli tervishoiu sotsiaaltööd just Ameerikas näinud. Ta rääkis ühes oma pikas kolmetunnises loengus, et sotsiaaltöö tervishoius on huvitav, privilegeeritud ja suur väljakutse. Mulle see meeldis. Käisin ülikooli ajal tööl ja tegelesin lastega. Siis otsiti


ESTÜ UUDISKIRI lk. 7 NR 56 Lastekliinikusse sotsiaaltöötajat ja Henn soovitas mul intervjuule minna (sest ta nägi, et mul on kogemus olemas). Läksingi ja see tundus nii lahe. Tegelikult kulus veel terve aasta, enne kui mind sinna päriselt tööle võeti. Aeg oli põnev, kujundasin endale töökoha, hakkasime üksteist otsima, valdkonda kujundama, siis lõime Eesti Tervishoiu Sotsiaaltöötajate Assotsiatsiooni ETSA .“ Rehabilitatsioon „2000. aastal muutus süsteem, hakati kujundama rehabilitatsiooni, haiglad lõid oma rehabilitatsiooni- meeskonnad. Rehabilitatsioon tekkis mitme valdkonna piirialal, kuid selle juured, baasilised põhimõtted ja sihtgrupp on samad mis sotsiaaltöös. Sel ajal läksin doktoriõppesse, osalesin sotsiaalteaduste doktorikoolis. Oli hea juhus, et Aleksander Pulver läks tol hetkel Tallinnasse, panustas doktorikooli. Tallinna loengute jätkuks õppisin Itaalias.“ Kannatuste mõistmine „Mulle läks hästi hinge Hennu loengus kuuldud mõte, et kõige raskemad kannatused on need, mis on seotud inimese kehaga, need ei jää kunagi inimesest väljapoole (nagu enamik teisi sotsiaalprobleeme). Mäletan, kuidas nutsin laste lugude pärast. Mulle läheb see valu korda, mõtlesin, miks inimesed peavad kannatama. Aga mingil hetkel sündis muutus. Mikside aeg on minu jaoks läbi. Näen, kui tugevad on inimesed, kellele on kannatused antud. Üks ema ütles kunagi: " Ju ma olen siis nii tugev, et mulle võidi niisugune laps anda." Mul on inimeste suhtes tekkinud hästi suur respekt.“ Tervis „Praegu ma mõtlen ja vaatan asju paljuski läbi tervise ja rehabilitatsiooni vaatenurga. Mulle meeldivad need mõtted ja arusaamad, mis selles valdkonnas praegu maailmas on välja kujunenud. Näen muutunud mõtteviisi. Kogu maailm mõtestab kannatusi, sh terviseolukordi ümber. Enam ei tehta vahet, et kusagil oleme meie ja kusagil on nemad. Räägitakse meist, inimestest. Me kõik kogeme oma elu jooksul tervise olukorra tõttu tegevus- ja osalusvõime piiranguid. Tegemist on universaalse nähtusega, mis puudutab kõiki. Inimeste valik ei ole jääda haigeks. Seepärast peaks sallivus olema loomulik. Ma ootan ja eeldan Kursusekaaslastega MI koolitusel vasakult: Kaire Bachmann, Helle Saaremägi, Dagmar Narusson sallivust, respekti ja austust. Puude individuaalses ehk meditsiinilises käsitluses tõlgendatakse puuet kui probleemi, mis on inimeses ja inimene vajab muutmist ning ravi. Kuid puuet on võimalik vaadata ka kui sotsiaalset konstruktsiooni. Keskkond, inimeste suhtumine, ühiskond, füüsiline keskkond lõikab mingi osa inimestest teatud võimalustest ära. Inimese endaga ei ole midagi valesti. Kujutame ette, et maailmas elaksid peamiselt kuulmislangusega inimesed ja suhtleksid omavahel viipekeeles. Kogu elu selles maailmas oleks üles ehitatud nii, et inimesed saaksid just viibeldes kõige mugavamalt hakkama. Sellises maailmas oleksid kuuljad haavatavas olukorras. Ilmselt oleks kuuljatel siis raske tööd leida, nende suhtlusringkond oleks piiratud, nad ei saaks teenused ja nad elaksid isolatsioonis. Nad oleksid ülejäänud elust ära lõigatud, sest keskkond pole nende vajadustest lähtuvalt loodud.“


ESTÜ UUDISKIRI lk. 8 NR 56 Lapsed „Tundub, et meie rehabilitatsioonisüsteem ja haridussüsteem eeldavad, et kui laps õpib midagi ära, tema võimeid arendatakse, alles siis on ta täisväärtuslik. Ja kui lapsel on keeruline terviseolukord (ma ei kasuta sõna puue, sest ei armasta seda), siis ta ei ole justkui täisväärtuslik. Ma ei arva nii. Eelmise aasta kevadel vastu võetud ÜRO puuetega inimeste konventsioonis on üldpõhimõtete punktis kaheksa ära toodud austus puuetega laste arenevate võimete vastu. Usun samuti, et lapsed on olulised ja täisväärtuslikud sellistena, nagu nad parasjagu on. „ Koolitamine „Suhtlemistreeningust kuulsin Hennu loengutes, ta oli ise seda Venemaal õppinud. Kolmandal kursusel hakkas ta meile treeninguid tegema ja need olid täiesti müstilised. Henn andis hästi palju personaalset ja isiksuslikku tagasisidet. Ühel läbirääkimiste treeningul, kus mulle tundus, et ma üldse ei oska, osutas Henn minu oskusele leebel viisil protsessi mõjutada. See oli nii julgustav ja mõjus positiivselt minapildile. Ükskord kolmanda-neljanda kursuse ajal kutsus Henn meid Kadri Kõivuga enda juurde. Olime esimene lend ja hakkasime lõpetama. Kui Henn meile rääkis, et peaksime hakkama . Henn Mikkin õpetama, siis tundus see aukartust äratav väljakutse. Mõned aastad hiljem küsis Henn uuesti, kas ta võib mind välja pakkuda, kui dekanaadis noori õppejõude otsitakse. Koolitamine on eelkõige õppimine. See töö tähendab protsessis olemist ja selle protsessi osad on lugemine, mõtlemine, kirjutamine, dialoogis olemine inimeste ja keskkonnaga. Ja see on õnn, kui treeningus õnnestub luua keskkond, kus inimestes hakkavad toimuma huvitavad protsessid ja inimesed proovivad uusi oskusi, teevad enda jaoks avastusi, jagavad oma mõtteid. Inimeste ette minnes mõtlen üksnes, et olen mina ise – Dagmar – ja keskendun sõnumile. „ Ühel soojal augustiööl Tartu südalinnas Dagmariga räägitu tähendas üles Helle Saaremägi.

NOH, JUHATUS? Suveseminari lõpuringis öeldi välja mitmeid ootusi lähitulevikuks (motiveeriva intervjueerimise koolituse jätk, VATEK-isse kuuluvate teiste mtü-dega suhtlemine, üksteiselt õppimise võimalused) ja kõlas ka soov saada täpsemat ja ülevaatlikumat teavet juhatuse tegemiste kohta. Varem me aasta keskel sellist ülevaadet pole kirjutanud – seda enam, et kõiki juhatuse koosolekute protokolle saab lugeda ESTÜ kodulehe kinnisest osast – aga kuivõrd 2014. aastal valime uue juhatuse, siis soovime alloleva ülevaatega peamiselt pakkuda igale meie ühingu liikmele mõtlemisainet teemal: kas mina oleksin valmis saama järgmiseks 2 aastaks juhatuse liikmeks? Need ajad, kus ühingud endi seast kedagi, kes teistest vähem vastu punnis, juhatustesse lükkasid, on loodetavasti juba kauges minevikus. ESTÜ juhatusse on vaja uusi mõtteid ja uut energiat – ja usume, et igale ühingu liikmele kulub mingil ajal ära kindlaks perioodiks võetud vastutuse kandmise ning kindlate asjade vabatahtlikult ärategemise kogemus! ESTÜ tänavune tegevusaasta algas nagu ikka aastakoosolekuga, mis seekord toimus 9. veebruaril Rahvusraamatukogus. Jaanuaris valmistas juhatus selle ette (tegevusaruanne, majandusaruanne, selle edastamine koos algdokumentidega meie revidendile Marge


ESTÜ UUDISKIRI

lk. 9 NR 56 Enslingile ning muud ühingu tegevust puudutavad küsimused). Väga positiivse vastuvõtu leidis aastakoosolekul ametlikule osale järgnenud lastega filosofeerimise meetodi tutvustus Merike Mitilt ning selle käigus tehtud enda peale mõtlemise harjutus. Aasta algusest saadik on toimunud 8 juhatuse koosolekut. Olulisemad teemad, millega oleme tegelenud, võib jagada 3 gruppi: I. ESTÜ üritused kogu liikmeskonnale Mitmel varasemal aastal on ESTÜ suveseminar sattunud samale nädalavahetusele Olustvere psühhodraamakonverentsiga. Seetõttu oleme viimastel aastatel oma suveseminari teinud augusti 1. või 2. nädalavahetusel. Et võimalikult vähe oleks loobumisi ebasobivate kuupäevade tõttu, tegi Angelika tänavu meiliküsitluse. Leiti, et parim variant on 3.-4. august. Suveseminar toimuski nendel kuupäevadel Võsul. Peaesineja oli Tiiu Vilu, kes sisustas esimese päeva. Teisel päeval esines meie oma ühingu liige Airi Mitendorf ning arutati muud ühinguga seonduvat. Kui varasematel aastatel on suveseminari korraldanud selleks moodustatud 2-3- liikmeline orgkomitee, siis tänavu viis praktiliselt kogu ettevalmistuse läbi juhatus. Et ühingu liikmete kaasatus üleühinguliste eetevõtmiste korraldamisse oleks suurem, võiksime juba talvisel aastakoosolekul mõelda, millist suveseminari järgmisel suvel teha tahame, ja teha kokkuleppe orgkomitee osas. Hästi õnnestus motiveeriva intervjuu teemaline sisekoolitus mais. Sellest koolitusest ja motiveeriva intervjuu spetsiifikast oli juttu uudiskirja eelmises numbris ja on ka käesolevas. Läbiviijad olid Inga Karton ja Anu Stamberg, korraldasid Helle Saaremägi ja Ülle Velt. Tänud! Järgmiste sisekoolitustena on plaanis MI koolituse jätk (läbirääkimised eelmise koolituse läbiviija Inga Kartoniga on käimas). Juhatuse augustikoosolekul tekkis meil idee ka sisekoolituse korraldamiseks teemal “Emotsionaalse aju mõju suhtlemisoskustele“. Marju Käärst valmistub edastama uut infot emotsionaalse aju toimest käitumisele. Aastakoosolekul kõlanud ettepanek, et Uudiskirja koostaksid ühingu liikmed vabatahtlikkuse alusel roteerudes, on samuti ennast hästi õigustanud. Aitäh, Merike (Mitt) ja Angelika, selle aasta esimest numbrit koostamast, Meelike ja Anu teise numbri eest ja Helle meie praegusi kirjutamisi õhutamast! Aasta lõpunumbri koostajat praegu veel pole. Ootame, et üks või kaks vabatahtlikku annaksid endast peatselt teada, juhatus on valmis teid tugevalt toetama. Keeleline toimetus ja tehniline teostus püsivad seejuures ikka endiste tegijate käes. II. ESTÜ tegutsemine kutseorganisatsioonina Kevadel tuli Kutsekojalt teade, et vastavalt kutseseaduse § 26 lõikele 2 on tähtajatut tegevusluba omavad kutse andjad kantud kutseregistrisse tähtajaga kuni 2014. aasta 1. jaanuar. Sellest lähtuvalt valmistasime ette üpris üksikasjalised dokumendid osalemiseks konkursil, mis võimaldaks suhtlemistreeneri kutse andjana tegutsemist ka eeloleval 5 aastal. Mai lõpul toimunud kutsenõukogu suurel koosolekul ESTÜ selle õiguse ka sai.


ESTÜ UUDISKIRI lk. 10 NR 56 Uuenes kutsekomisjoni koosseis, uueks liikmeks sai PARE esindajanaTerje Veide. Kutsekomisjon on eelkõige tänu komisjoni esiisiku Külli Meieri pühendumusele olnud ESTÜ-le kui kutse andjale toetavaks ja väljakutseid esitavaks peegliks. Kevadine kutsetaotlusvoor toimus esimest korda uue, 2012. aastal koostatud ja kinnitatud kutse andmise korra alusel. Peamine erinevus varasemast on supervisioonile lisaks ka hindamiskomisjoni töö korraldamine ja tulemuse edastamine kutsekomisjonile, mis lisandus ESTÜ kui kutse andja, tegelikult juhatuse ülesannetesse. Hindajate töö maht on samuti küllaltki suur, seetõttu on hea, kui meil on hindajaid piisavalt. Oma nõusoleku hindajana osaleda on andnud Anu Stamberg, Jana Tamm, Meelike Saarna, Merike Kim, Marju Käärst ja Vahur Murutar.Taotleja jaoks on peamiseks uuenduseks oma tegevuse mahukas kirjalik analüüs. Kuivõrd uue korra järgi oli see esimene taotlus, siis oli kõigil protsessis osalenutel vaja uue olukorraga harjuda. Mari-Liis Järg sai keerulisemaks muutunud protseduuriga hakkama edukalt, hurraa! Uue kutsetaotlusvooru kuulutame välja 1. oktoobril. Enne uue taotlusvooru väljakuulutamist tahame ühingu kodulehel kõik vajalikud dokumendid paremini süstematiseerida, et need oleksid lihtsamalt leitavad kutse nii taotlejale kui ka hindajatele ja superviisoritele ning kutsekomisjonile. Juhatus arutas läbi ja andis ühingupoolse kooskõlastuse ka uuele, oktoobris käivituvale suhtlemistreenerite-koolitajate väljaõppe programmile.Väljaõppeprogrammi juht on Kadri Kõiv, juhtmeeskonda kuuluvad veel vastutavad koolitajad-ainekavajuhid Kadri Kõiv, Kristel Jalak, Mari-Liis Järg, Ann Seilenthal ja Tiit Kõnnussaar III. Suhtlemistreeningu meetodi tutvustamine avalikkusele on meil omavahel kõne all olnud aastaid ja ühingu liikmed on seda võimaluste piires ajakirjanduses ka teinud. Tänavu oleme sihtmärke muutnud konkreetsemaks. Aasta algusest oleme suhelnud mitmete meiega sarnaste mtü-dega, osalenud Avatud Ruumi juubeliüritusel ja Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi ning Sotsiaal-ministeeriumi poolt kokku kutsutud Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni VATEK-i üritustel – kokku neljal VATEKi kuukoosolekul, mille sisuks on muuhulgas olnud mitmed väga huvitavad ettekanded liikmes-mtü-delt, ja mais-juunis ka kolmel rahvusvahelisel seminaril või konverentsil. Kõigi nende ürituste peateema on olnud vaimne tervis. Meie esialgne eesmärk oli – vahelduseks lihtsas keeles – ennast näidata ja teisi vaadata. Praeguseks on see teisenenud sooviks leida, mida ESTÜ saaks teistelt VATEK-i liikmetelt õppida ja mida neile õpetada. Kaugem eesmärk on meie eneste valmisolekust olenev osalemine suurtes projektides. Veebruaris ilmus Tartu Postimehes artikkel, kus tutvustati suhtlemistreeningu meetodi kasutamist professor Halliki Harro juhtimisel Tartu Ülikooli õpetajakoolituses. Koolitajatena osalevad selles ka meie ühingu liikmed Karmen Palts ja Tiit Kõnnusaar. Otsustasime ülikooli Haridusteaduste instituudile ESTÜ poolt abi pakkuda. Juunis sai kohtumine teoks, meie poolt osalesid Kadri Kõiv, Tiit Kõnnusaar ja Ann Seilenthal, ülikooli poolt Kadri Ugur. Halliki Harro jäi kahjuks tulemata, kuid järgmisel päeval saatsime kohtumise memo nii temale kui Kadri Ugurile. ESTÜ-poolne peamine sõnum oli, et me ei pea õigeks lasta mõnedel ca 25-liikmeliste õppegruppide liikmetel teha videosse rollimänge


ESTÜ UUDISKIRI

lk. 11 NR 56 ja neid suure grupi ees analüüsida, sest selleks pole eelnevalt loodud psühholoogiliselt turvalist tööõhkkonda, ja oleme vastu sellise tööviisi nimetamisele suhtlemistreeninguks. Eks sügise jooksul saame kuulda, kas ja missugune jälg sellest kohtumisest õpetajakoolituse meetoditesse tekkis. Suvel said mitmed meie ühingukaaslased pakkumiskutse osaleda INNOVE riiklikus hankes koolijuhtide massiliseks koolitamiseks tänavu sügisel. Merike Mitt edastas 22. juulil ühingu listis selle hanke dokumendid ja oma arvamuse loengumeetodi kasutamise kohta, kui tellija eesmärgiks on koolitusel osalevate juhtide oskuste arendamine ja muutused nende töises käitumises. Paari päevaga sai Merikese tõstetud teemast Miks ...kirjutan ESTÜ-le? Mulle tundub, meie meililistis tempokas ja kirglik et kui meil millekski üldse seda arvamustevahetus, mida loodetavasti enamus ühingut vaja on, siis just selleks, et teadvustada laiemalt (nii riigi kui üldse ühingu liikmeid kaasa mõeldes jälgis. Kui algul oli tellijate tasandil), mis vahe on loengul plaanis kirjutada artikkel mõnele ja treeningul, miks nõuame aktiivkoolitustel grupi maksimaalmeediaväljaandele, siis üsna kohe tõusis suuruseks 15 inimest, mis on antud esiplaanile hoopis idee taotleda kohtumist hanke koolituse tulemus võrreldes loengult korraldajatega. Sirje Tammiste helistas saadava tulemusega. Rääkides ESTÜ nimel (ja miks mitte kaasata ka teisi hankedokumendid saatnud ametnikule Janar koolitusega seotud liite) oleks kõlapind Õunpuule ja üllatus-üllatus! Janar helistas pärast ehk laiem? Mis teie arvate? Merike Mitt väikest järelemõtlemist Sirjele tagasi, st võttis Sirje räägitut tõsiselt. Järgmisena koostasime kähku kirja meie seisukohaga selle hanke suhtes, kooskõlastasime selle Avatud Meele Instituudiga, kes koolitab palju õpetajaid ja koolijuhte, ning Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühinguga, nii et kirjalikul pöördumisel Innovesse olid lausa 5 mtü juhatuste esindajate allkirjad. Saime ametliku vastuse nõusolekuga kohtuda meie ühingute esindajatega 5. augustil. Kohtumisel osalesid Innove spetsialistid Janar Õunpuu, Keiu Tamm, Elve Kukk, Heli Markson ja Haridus- ja Teadusministeeriumi peaekspert Signe Granstöm, mtüdest meie poolt Merike Mitt, Sirje Tammiste, International Supervision and Coaching Institute-i (ISCI) ja Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühingut (ESCÜ) esindasid Tiina Merkuljeva, Piret Bristol ja Sigrid Melts ning Omanäolise Kooli Arenduskeskust (OKA) ja Avatud Meele Instituuti (AMI) Ene Velström. Kuidas kohtumine läks, seda olete seekordse Uudiskirja avaloost ilmselt juba lugenud. 2 päeva hiljem saime INNOVE projektijuhilt Keiu Tammelt ametliku vastuse oma kirjalikule pöördumisele, mis oli aluseks 5. augusti kohtumisele. Lõviosa tema kirjast võtavad põhjendused, miks kohtumise teemaks olnud hanget ikkagi muuta ei saa, kuigi kohtumise lõpul kinnitati meile, et nad pikendavad hanke tähtaega 1 nädala võrra ja korrigeerivad koolituste eesmärkide sõnastusi realistlikumaks. 5. augusti kohtumise ainus jälg selles tekstis leidub kirja lõpulausetes: „Eeltoodust lähtuvalt kaalusime oma võimalusi antud hankega toimetamisel ja jõudsime järeldusele, et kahjuks ei ole meil võimalik hanke tingimusi muuta ilma, et plaanitud koolituste ajakava läheks paigast ära ja tekitaks olukorra, kus sihtrühmal poleks võimalik koolitusel osaleda. Samas kinnitame, et tulevaste koolitushangete planeerimisel võtame arvesse nii teie kirjas kui ka 05.08.2013 kohtumisel välja toodud ettepanekuid.“ Sellele kirjutas Ann ESTÜ juhatuse nimel ka vastuse, milles oli nurin, et nad pole meile oma memo 5. augusti kohtumisest seni saatnud (memode vahetamise leppisime kohtumise lõpul suuliselt kokku) ja lõpulõik kõlas nii:


ESTÜ UUDISKIRI lk. 12 NR 56 „Käesoleva aasta märtsis kirjeldas Eestimaa Looduse Fondi ekspert Liis Kuresoo Postimehes oma organisatsiooni pettumust selle üle, et ministeeriumi „kaasamis“taktika on nende puhul jäänud vaid võimaluseks ühise laua taga „auru välja lasta“, riigiametnike tegevust aga pole see mõjutanud. Praegu tunneme me end samamoodi – ja nagu ELF-i esindasid keskkonnakaitse eksperdid, kes pole mitte üksnes „rahulolematud kodanikud“, nii on ka meie näol tegemist täiskasvanukoolituse, coachingu ja supervisiooni valdkonna spetsialistidega... vähim, mida praegu ootame, on teiepoolne memo sellest, mida ühiselt arutasime 5. augustil.“ Kolmas ettevõtmine, suhtlemistreeningu meetodi tutvustamine PARE liikmetele, toimub tänu Sirje Tammiste visadusele septembris. Vastavalt suhtlemistreeningu meetodi edaspidi ilmnevatele alahindamisjuhtudele on juhatusel plaanis analoogilisi kohtumisi koolituste konkreetsete korraldajatega ka jätkata. Esimesena on plaanis ette võtta suhtlemisoskuste õpetamine põhikoolis (praegu toimuvad need tunnid kogu klassile korraga tavalistes klassiruumides pinkides, kus harjutamisvõimalused on enam kui nigelad). Seega oleme tänavu kinnitanud pilgu kahele suurele valdkonnale: suhtlemisoskused vaimse tervise teenistuses ja suhtlemisoskuste õpetamine lastele ja noortele selleks vajalike teadmiste, oskuste ja hoiakutega õpetajate poolt. IV. Liikmemaksude laekumine Juhatuse nö formaalse tegevuse muret tekitav ja hoolt nõudev osa on liikmemaksude mittetähtaegne laekumine. I kvartalis saatis Angelika välja arved. Maksmise tähtaeg oli 1. mai, selleks ajaks tasumata liikmemaksud on võlad ja kahjuks on Angelikal tulnud tegeleda meeldetuletuste saatmisega ning ka alternatiivsete maksmisvõimaluste leidmisega nendele liikmetele, kes on palunud eritingimusi. Ülevaate tegid Angelika Naris ja Ann Seilenthal

PARE KLUBI 18.septembril kell 15.00-17.30 Tornimäe 5, Tornimäe Ärimaja II korrusel toimub PARE klubi teemal

„Kuidas suhtlemistreening aitab kaasa töötajate suhtlemisoskuste arendamisele“ http://pare.ee/et/avaleht


ESTÜ UUDISKIRI

lk. 13

RAAMATUTEST JA MUUST ...

NR 56 KUI IKKA SÜGISEKS LÄHEB

Sügis laseb ennast küll oodata, kuid kasulik on lugemisvara vihmasteks, pimedamateks õhtuteks, unetuteks öödeks valmis varuda. Julia Cameron Loovuse teel (Pilgrim Group OÜ) on ehk üks sellistest raamatutest, mida tasub aeg-ajalt läbi sirvida või selles esitatud harjutusi läbi teha. Loovust läheb ikka vaja ... ja üha enam. Suveseminari järeltuules kaks kättesaadavat raamatut konstellatsioonitehnikast Tiiu Bolzmann Perekonna varjatud seadused (Väike Vanker, 2013). Tasub uurida küll, kui veel ei ole läbi loetud. Olen seda ka varem soovitanud  ja Wilfred Nelles Tegelikkuse tervendav jõud (Väike Vanker, 2010). Raamatu tutvustuses on kirjutatud, et konstellatsioonide kaudu „tulevad ilmsiks eelkõige need jõud, mis mõjutavad meid teadvustamatult: mahasurutud tunded, päritud käitumismustrid ja moraalinormid, teadvustamata sidemed, varjatud süütunded, hirmud ja foobiad - nii head kui halvad jõud”. Ehk tasub taasavastada ka midagi tõsisemat Femi Oyebode Psüühilised sümptomid Andrew Simsi käsitluses. Sissejuhatus kirjeldavasse psühhopatoloogiasse (TÜ Kirjastus, 2013) Tegemist on oma olemuselt sissejuhatava õpikuga kliinilises psühhopatoloogias. Keskendutakse nii subjektiivsele kogemusele kui häirega kaasnevale käitumisele. Tegemist ei saa seega olla kuiva ja liigselt skemaatilise käsitlusega. Huvi pakkuvaks lugemiseks võib osutada ka üks uuringutüüpi raamat: Anne Kaun Being a Young Citizen in Estonia: An Exploration of Young People`s Civic and Media Experiences (TÜ Kirjastus 2013). Kasutatud on huvitavaid uurimismeetodeid (internetisuhtlus, internetipäevikud jms) ning püütud kirjeldada tänapäeva noore sotsialiseerumist, kodanikuks kasvamist. Kuigi mitmed meeskonnatöö raamatud on viimastel aastatel ilmunud, tutvustaks siinkohal ühte taasilmunut Daniel J. Levi Group Dynamics for Teams (SAGE Publications Inc, 2013, vt. www.kriso.ee ) Raamatus on käsitletud selliseid teemasid nagu grupi alustamine, grupiprotsess, koostöö ja võistlus, suhtlemine, konflikti lahendamine, otsustamine, loovus kuni meeskondade loomiseni välja. Tegemist tuttava raamatu uuema variandiga. Ja nüüd valik konverentse/koolitusi: 12.september - Väikese ja suure juhtimispsühholoogia 24.september - XI Eesti Koolituskonverents: Organisatsioonis õppimine kui eluviis 26.september - VII Praktilise psühholoogia aastakonverents 27.-28.septembril Aksiodraama kursus 10.-11.oktoober - Pärnu Juhtimiskonverents 2013 – “Usu küsimus” Oktoobrist alustab Moreno keskuse alt uus Pikk psühhodraama grupp Oktoobris alustab väljaõpet ka uus Psühhodraama assistentide grupp Ja toimub veel muudki huvitavat – kirevat sügist! Internetiavarustes tegi valiku Sirje Pree


ESTÜ UUDISKIRI

lk. 14

NR 56

KOOLITAJATE-SUHTLEMISTREENERITE VÄLJAÕPE Mõned nopped koolituse kutsest Programmist ja põhimõtetest Programm koosneb 10 sessioonist. Õppele eelneb osalemine 360° tagasiside uuringus, mis aitab eesmärgistada õpinguid ning teadlikult arendada oma koolitamis- ja suhtlemisoskusi. Juhendamist ja tuge seatud eesmärkide saavutamiseks on õpingute vältel võimalik saada kogenud õppejõududelt ja grupikaaslastelt. Programm pakub võimalust spetsialiseeruda ning vastavalt õppija huvidele keskenduda erinevatele koolitusformaatidele – lühikoolitustest arenguprogrammideni. Oma valdkonna kogenud õppejõud-praktikud nii Eestist kui välismaalt aitavad luua tervikpildi täiskasvanute koolitamisega ja töötajate arendamisega seonduvast ning tutvustavad kaasaegseid koolitustrende ja -põhimõtteid. Praktilise tegevuse osakaal väljaõppes on suur – sessioonide käigus treenitakse erinevaid koolitajaoskusi ja luuakse eeldused edukaks lõputööks, milleks on iseseisev videotagasisidega koolituse läbiviimine. Õppeprogrammi kuuluvad ained:  Suhtlemistreeningu olemus  Sotsiaalsete oskuste õpetamise alusteooriad  Kaasaegsed õpiteooriad ja täiskasvanute koolitamine  Suhtlemistreeningu metodoloogia ja mudelid  Koolitaja ja treeneritöö alused  Koolitusteenusega kaasnevad protsessid  Iseseisvalt koostatud koolitusprogrammi läbiviimine Õpetajatest Väljaõppe põhiõppejõududeks ja juhendajateks on suhtlemistreenerid-täiskasvanute koolitajad Kristel Jalak (Andragoog V), Mari-Liis Järg (Andragoog IV, Suhtlemistreener VII), Kadri Kõiv (Suhtlemistreener V, Andragoog IV), Tiit Kõnnussaar, kõik DevelopDesign® ja Ann Seilenthal (Suhtlemistreener V, Täiskasvanute koolitaja, tase 6) Iseseisvad Konsultandid. Kaasatud on mitmed oma ala asjatundjad nii Eestist kui ka mujalt: Larissa Jõgi (Tallinna Ülikool), Susanne Valkeakari (TalentVectia, Soome), Ruta Luse (Spring Valley, Läti), Mari Karm (Tartu Ülikool), Einike Pilli (Tartu Ülikool), Jana Tamm (Baltic Corporate Training), Katrin Alujev, Andres Sild, Veiko Hani, Andres Jalak jt. Vastuvõtust Ootame kandideerima nii juba (sise)koolitajatena tegevaid kui ka sellest alast huvitatuid. Eelduseks on kõrgharidus, inglise keele oskus ning soovitavalt eelnev inimestega töötamise kogemus. Kandideerimiseks palume saata oma CV ja motivatsioonikirja aadressil koolituskeskus@loome.ee. Eelvaliku alusel kutsume kandidaadid vastuvõtuintervjuule.

OOTAME JUST SINU KAASTÖID !

UUDISKIRJA TOIMETUS: Angelika Naris info@suhtlemisoskused.ee 51 77 049 Ann Seilenthal Ann.Seilenthal@gmail.com 52 86 802 ESTÜ postiaadress: Pikk 74-12, Tartu, 50603 e-mail: info@suhtlemisoskused.ee koduleht: www.suhtlemisoskused.ee


56 ESTÜ UUDISKIRI