2011 Detsember

T T Ü T U D EN G I LEH T . D E T S E M B E R 2 011 . T U T S T U D EN T N E WSPAPER

Persoonilugu- Märt Avandi lk 10 Studioosus avastab T- Teatrit lk 8 Sinu heategu päästab elusid! lk 10 Elamus tundmatusest lk 15 Kuidas teha jõulušhopingut seaduspäraselt? lk 28

Jõululugu

Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee

O

n taas Jõulupäev, langeb lund ja sumorobot Pedro unistab lendamisest. Roomikud, mis talle eelmisel aastal alla pandi teevad küll kihvti tööd möllates lumehanges, kuid Pedro tahab enamat.

Akna taga näeb ta juba mitmendat nädalat lumehelbeid. Need hõljuvad tuule käes sedavõrd graatsiliselt, justkui oleks mõni andekas koreograaf nende liikumise paika pannud. See kõik tundub Pedrole hingematvalt kaunis ja ta mõtleb „Miks ei võiks ka sumorobot lennata?“ Ta unistab et üks kord saaks lennata külma tähistaeva all, üle lumiste majade katuste ja garaažide, üle valgete metsade

2 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2011

ja laante – süüdata need põlema ja lammutada maha. Tema pisikeses roomikutega metallkestas elab siiani jõhker ja kalkuleeriv tapamasin mis loodab ühel päeval hävitada kogu inimkond. Saatuse irooniana on Pedro aga kingakarbisuurune ja võimetu ületama takistusi nagu näiteks trepid. Nii ongi tal jäänud alles subsideerida oma tegelikud aspiratsioonid heitlustega sumoringis.

Jõulude ajal on Pedro jälle täiesti üksi, kõik IT vennad on läinud koju, et veeta rahulikku kvaliteetaega pere keskel 4chani foorumis. Jõuludeks on Pedrol seltsiks kolm prussakat ja legorobot.

Kaks prussakat on ametis laua peale jäetud avatud šokoladitahvliga ja üks vajub aina sügavamale piimaklaasi põhja. Legorobot on aga lihtsalt rumal. Nendega Pedro ei räägi. Nii polegi Pedrol teha muud, kui vaadata õue ja unistada lendamisest läbi tuisu paneelmaja suunas.

Järsku langeb taevast täht ja Pedro soovib – soovib täiest väest, et saaks lennata! Järsku kuuleb ta õuest kostuvat lume

raksumist suurte saabaste raskuse all.

Uks avaneb ja sisse astub punase mantliga paks mees. See on vana itimies Lapimaalt! Ta istub maha ja vaatab Pedrot suure ja laia naeratusega. „Mul on sulle üks kingitus,“ ütleb itimies. „Linnuks ei ole sa õnneks loodud, aga siin on sulle telefon vihaste linnukeste jõuluteemalise mänguga, et saaksid ohutult lennata!“ Itimies naeratab Pedrole südamlikult, murrab tüki šokolaadi, rüüpab sõõmu piima ja hakkab seejärel astuma.

On jõulupäev, langeb lund ja kusagil soojas toas lennutab Pedro vihaseid linnukesi, üle lumiste majade katuste ja garaažide, üle valgete metsade ja laante – ta püüab süüdata need põlema ja lammutada maha. Pedrol elu on nüüd muretu. Tal on nüüd hea meel ja rahulikud jõulud.

Seni kuni Pedrol on väikesed roomikud ja vihased linnukesed, ei pea meiegi muretsema, ka meil saavad olema rahulikud jõulud.

Häid jõule sullegi, tipikas!

Sass

PEATOIMETAJA VEERG

SISUKORD Kes siis tegelikult Studioosust teevad? / 4 Erinevus rikastab? / 6 Avasta enda jaoks teadus… / 7 T-Teater / 8 MÄRT AVANDI / 10 Sinu heategu päästab elusid! / 11 Ise veel nii väiksed, aga juba ülikoolis – Tipila on hoo sisse saanud / 12

Merilin Vahersalu

Peatoimetaja veerg Kallis tudeng!

Algamas on kaunis ja rahulik jõulukuu, mil on aeg vaadata tagasi eelnevale aastale ja meenutada häid inimesi enda kõrval. Hetk olla iseendaga vaikuses küünalvalgel eemal kärast ja kiirusest, mis meid iga päev ümbritseb ja lihtsalt mõelda. Ma armastan jõuluaega, samas pean tunnistama, et ma naudin ka ettevalmistusi jõuludeks, piparkookide küpsetamist koos perega, kingtuste valmistamist oma kallitele ja kodu kaunistamist jõuluehetega.

Kingitusi meeldib mulle ise teha, mitte osta kaubanduskeskustest, kuna enda tehtud kingituses on südame siirus ja käte soojus sees, mida tahan kallitele kinkida. Soovitan seda teha ka sinul.

Ka Studioosuse pere läheb jõule pidama ja aastale tagasi vaatama, et tagasi tulles olla veel paremad ja täis indu teha veel lahedamat lugemist teile.

Studioosuse pere soovib sulle rahuliku jõuluaega ja edukat ning kaunist uut aastat!

1920

Dear student,

The beautiful and tranquil Christmas month is just about to begin and it is time to look back on the previous year and remember the good people beside you. Take a moment to be with yourself in the candlelight away from the everyday noise and speed and just think. I love Christmas time and I must admit that I also enjoy the preparations for Christmas: making gingerbreads with family, preparing presents to my loved ones and decorating home with Christmas decorations. I like to make the presents by myself rather than buying them at the mall, because self-made gifts carry the warmth of the heart and hands inside them that I wish to give to my loved ones. I suggest you do the same.

Also, the Studioosus family goes to celebrate Christmas and have a look on the previous year to be better and motivated to provide you with enjoyable reading.

The Studioosus family wishes you a Merry Christmas and a successful and happy New Year!

TTÜ Project: KICK-OFF 2011 avab maailmakuulsate ettevõtete edu tagamaid / 13 Kinect Olympics – first virtual Olympic Games in Estonia / 14 Elamus teadmatusest / 15 KALENDER / 16 Kuidas minust insener sai? / 18 Aus kehakeel / 20 Üliõpilasfirma praktikum – teooriast praktikasse! / 21 Millisesse riiki sobid Sina? / 22 The Big Santa Claus Mystery / 23 Türgit avastamas / 24 INTERVJUU TUDENGITE EUROVISIOONI KORRALDAJAGA / 26 Osta, või mitte osta? / 28 Rein Taaramäe / 30 Halva huumori instituut / 31 Futoshiki / 31

Peatoimetaja : Merilin Vahersalu KÜLJENDAJA : MARI HUNT ESIKAANEPILTNIK : MARKO VILBERG (FOTOKLUBI) Toimetus : Mari Löper, Piret Spitsõn, Aleksander Vassiljev, Martin Simpson, Victor Alar, Karel Tõnson, Robert Sarv MAkett : Mari Hunt Trükk : AS TRÜKIKODA TRÜKIS Väljaandja : TTÜ Üliõpilasesindus Aadress : Ehitajate tee 5, Tallinn kirjuta : STUDIOOSUS@tipikas.ee helista : 620 3621 ©Studioosus 2011 | Kõik õigused kaitstud

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus Student Union of Tallinn University of Technology

DETSEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3

Meeskond

Kes siis tegelikult Studioosust teevad?

Kallid tipikad! Studioosuse meeskond on teile kirjutanud neli kuud üritustest, lahedatest inimestest ja ettevõtmistest, kuid nüüd on aeg tõmmata katteloor meilt endilt ning kirjutada, kes meie tegelikult oleme...

Piret Spitsõn

reporter (psühholoogia valdkond) Heihopsti, Kaasmaalased! Teid on tervitamas enamasti joviaalne, ambitsioonikas, tümjase lakaga vabal ajal jalgakeerutav tulevane pedagoog. Häid jõule!

Merilin Vahersalu

peatoimetaja Mina olen Merilin ja mul on au olla Studioosuse peatoimetaja. Peale õppimise TTÜ-s, armastan ma väga loodust ja matkamist. Seepärast olen kaheksa aastat käinud loodusmatkadel. Vahelduseks metsale, õppisin ka kolm aastat Hispaania keelt ja kultuuri ning minu täielikuks kireks on vanad Ameerika autod ja kiirendusvõistlused, kus olen käinud kuus aastat oma vennale kaasa elamas ja silmailu nautimas. Kiirus ja kaunid autod, hispaania soojus ja temperament ning metsa rahu - neil kõigil on koht minu hinges. Kauneid jõule, kallid tipikad ja edukat uut aastat!

Katrin Köbas

reporter (ürituste kajastaja) Mulle meeldivad dostojevskilikud romaanid ja sauterlikud lõngusejutud.

Mulle meeldib grenadilli tee ja meeldivad mustikad. Ma hindan konstruktiivset kriitikat. Ma naudin tantsimist ning imetlen baleriine. Üheks huvitavamaks kunstnikuks pean Edvard Munchi. Ma leian, et pole olemas vale arvamust, vaid valesti põhjendatud arvamus. Mulle meeldib Tartu väiksus ja New Yorgi suurus. Ma austan positiivseid inimesi ja olen „oma inimeste“ suurim fänn. Kauneid jõule ja head uut aasta!

Robert Sarv

reporter (juristika) Minu suurimaks hobiks on minu töö.

Lisaks erialasele tööle tegelen hetkel peamiselt raamatupidamise ja projektikirjutamisega tegeleva ettevõtte arendamisega. Vabal ajal vaatan ja mängin meeleldi jalgpalli ja teen muud sporti, mulle meeldib reisida, teatris käia ning kohtuda huvitavate inimestega. Häid jõule, tipikad!

4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2011

Victor Alari

reporter (teadusvaldkond) Minu ajakirjanikukarjäär polegi teab, mis pikk, ja üldiselt ei pea ma seda tiitlit üldsegi mitte kandma. Küll aga julgeksin ma end nimetada üdini Tipikaks, kelle professionaalne huvi on teadus ning seda igast küljest vaadates. Hetkel õpin ma maateaduste eriala magistrantuuris, teen teadustööd Meresüsteemide Instituudis, populariseerin teadust Studioosuse veergudel ning muuhulgas olen Üliõpilasesinduse teadusspetsialist. Kuigi seda võib palju tunduda, koondub kõik ikkagi huvi ümber avastada ja mõista maailma.

Kas mitte väiksed lapsed ei tee sedasama? Rahulikke jõule Sulle, Tipikas!

Aleksander Vassiljev

Siret Laasner

tõlk Hoian Studioosuses silma peal peamiselt inglisekeelsel väljendusel ning vajadusel korrigeerin ka eesti keelt. Lihtsamalt öeldes kannan tõlkija rolli. Võib öelda, et tõlkimine ja üldse töö tekstidega on minu suurimaks kireks, mille ees tunnen päris tihti aukartust, kuid see aitab kaasa elutervele enesekriitikale. Kui ma parajasti ei tõlgi, armastan ma ammutada teadmisi kõikvõimalikest allikatest, alustades dokumentaalfilmidega ja lõpetades tundidepikkuste mõttevahetustega.

Ma arvan, et mida rohkem eri valdkondadest huvitatud olla, seda põnevamaks muutub ka elu ise ning seda rohkem võib tunda, kui palju on veel väärt avastamist Edukat uut aastat !

Meeskond

Martin Simpson

reporter (eksperimendid) Tudeng. Elukaaslane. Poeg. Sõber. Jooksja. Kolleeg. Hetero. Erinevus rikastab :)

Evelin Viilmann

keeletoimetaja Olen Evelin, TTÜ majandusteaduskonna magistrant. Minu hobideks on sport (sulgpall, tennis, jalgrattasport), teadus, kirjandus ja muusika. Väärtustan positiivset ellusuhtumist, sallivust ning aktiivset ja avastamisrõõmu pakkuvat eluviisi. Studioosuse toimetuses on minu ülesandeks olla tähenärija ning vastutada selle eest, et ükski suures kirjutamistuhinas artiklitesse sisse lipsanud kirjaviga lugejateni ei jõuaks.:) Kauneid pühi!

Marti Arak

partnerlussuhete spetsialist Olen Marti, mehaanikateaduskonna tootearenduse eriala magistrant ning ülikooliga tööalaselt seotud nii Üliõpilasesinduse kui Tudengimaja kaudu. Minu hobideks on sport, kalastamine, male, ristsõnad ning mitmesuguste ürituste korraldamine. Studioosuse meeskonnas on minu ülesandeks reklaami müügi kaudu ajalehe rahastamise tagamine ehk koostöö ja partnerlussuhete hoidmine ning arendamine. Parimat tipikatele!

Marko Vilberg

fotograaf Olen Marko fotoklubist, läbi kelle kaamerasilma on sündinud kaanepildid Studioosusele. TTÜ-ga seob mind tänasel päeval just huvi fotograafia vastu ja fotoklubi mille eesotsas ma olen. Mulle meeldib inimestega suhelda, neid tundma õppida ja neid pildistada. Seiklemine ja matkamine on minu lemmik vabaaja veetmise tegevusi. Hindan sportimist ja kui vähegi aega on, siis võib mind näha jooksuradadel või koos tipikatega kuskil ratastel ringi väntamas. Suviste tipikate rattamatkade korraldamine on ka üks minu hobidest. Paljud arvavad et ma olengi igapäevaselt fotograaf. Aga see pole üldse sedamoodi:) Tegelikult hoian igapäevaselt meie inseneride lippu kõrgel ja tegelen masinate, seademete projekteerimise ja ehitamisega. Olen lõpetanud TTÜ mehaanikateaduskonna. Hea tunne on luua midagi suurt ja võimast ja sellest pärast rõõmu tunda. Nii mu hobi kui eriala pakuvad seda mulle. Loomise rõõm ongi see kõige parem emotsioon.

Mari Löper

reporter (persoonilood) Olen Mari ning ametiks on reporter.

Mulle meeldivad kiired autod, olenemata sellest, et Eesti teedel saab sõita max 70km/h. Tänu oma huvile olen ka Eesti politsei peasponsor :D Olge mõnusad!

Karel Tõnson

Hans Üürike

reporter (spordivaldkond) Tere. Mina olen Hans. Päris hästi jääb mu nimi meelde muinasjutuga Hans ja Grete. Studioosusesse kirjutan spordilugusid. Tegelen keskpärase tõsidusega kestvusspordialadega. Viimase aasta jooksul läbisin viis täispikka jooksumaratoni, kolm kuuetunnist rogaini ning selleaastane Tartu maraton saab olema juba juubelihõnguliselt viies. Tipikad suveks rannavormi!

Mari Hunt

kujundaja Vabal ajal graafiline disainer, muidu rohkem ikka arhitekt.

reporter (infotehnoloogia valdkond) Tavalisest olen ma ennast sidunud töö ja õppimisega. Kui peaks juhtuma, et ma parasjagu eelnimetatud tegevustega ei tegele, siis võib mind leida sporti tegemast või kuulda kitarri mängimas. Ma olen pidevalt avatud uuteks väljakutseteks ning loomulikult võib mind leida alati millegi uue kallal tegutsemas või kaasa aitamas ... Minu suureks unistusteks oleks võtta tulevikus kaks kuuekuulist puhkust aastas, minna oma kallimaga reisima ja avastada maailma imelisemaid kohti. Mõnusat lumes möllamist!

DETSEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 5

KOLUMN

Erinevus rikastab?

Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee „Erinevus rikastab“ – leiab TTÜ õiguse instituut, viies läbi projekti, mille eesmärk on propageerida inimeste võrdsest kohtlemisest ning võidelda sallimatuse vastu. „Erinevus rikastab“ – nõustub ka Sots-min ja Euroopa Liit! Stockholmist laevaga tagasi loksudes pidin ma aga taaskord tõdema, et võrdsust pole Euroopa Liidus ollagi.

Tere, kallis tipikas! Kas oled näinud otsest diskrimineerimist meie riigis? Ma räägin sellest õnnetust inimgrupist, kes moodustavad meie seast ligi poole. Veel 20 aastat tagasi, teise võimu ajal, tundsid nad end kõikjal kui kodus, nüüd on nad aga teistel lihtsalt ees. Neid nähakse ühiskonnas probleemina ja koheldakse teistest halvemini! Ja mille pärast? Ainuke, milles nad süüdi on, on see, et nad on venelased suitsetajad! „Fui, mida sa tossad, rõve!“ – ütles tüdruk laeva välistekil, vaadates standardset protseduuri, mille käigus läidetakse sigaret. Järgnes moraal teemal, kuidas see on kahjulik tervisele ja häirib ümbritsevaid inimesi. Ometi ei pidanud sama neiu paljuks kaanida ennast õhtu jooksul täis kui külavahe settekaev ning jagada oma seedeelundkonna semi-töödeldud toitaineid lahkesti tormise Läänemere kalaliikidega. Kuidas see su tervisele ja inimestele, kes su pommis nägu pidid kannatama, mõjus, Mariia? Isegi merele tundus selline silmakirjalikkus liiast ning ta raputas pahaselt laeva.

Aga olgu, jättes kõrvale üksikud indiviidid, kes ei ole võimelised hoomama paratamatust, et kõik 7 miljardit homo sapiensi ei saa, ei taha ja ei peagi tegema samasuguseid otsuseid, mis nemad, võiks ju loota, et ühiskond on tolerantsem. Aga ei.

Milles probleem õigupoolest on? Aastasadu tuntud teadmine, et kõiksuguse 6 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2011

suitsu sissehingamine on seotud hingamisteede haigustega, hakkas 20. sajandi lõpusirgel üüratult populaarsust koguma. Oli asi siis selles, et riigid nägid lihtsat tulu aktsiisi näol, äkilises filantroopia-puhangus, või milleski muus - selle spekuleerimise jätaks vandenõuteoreetikutele. Fakt on aga see, et enamus tsiviliseeritud riike reguleerib tänapäeval tubaka reklaami, kättesaadavust ja tarvitamist. Muidugi on sama männimetsalõhnalisel rongil ka Eesti. Rong sööstab üksmeelselt helgema tuleviku suunas ja suitsetajad on leppinud vagunitega, mis on kitsad, milles ei ole istmeid ja kus ei toideta.

Omaette küsimus on muidugi see, mille tarvis kogu seda klounaadi vaja on.

Aastaid ei ole meedias näidatud madalahäälseid kauboisid punaste Marlboro pakkidega, sigareti hind on 20 aastaga mitmekordistunud, suitsupakke kaunistavad positiivsed sõnumid, mis lubavad truu tarbija kiirelt hauda viia. Lastele on näidatud suitsetajate musti kopse ja nende laste suitsetavaid isad on lemmikrestorani diivanilt küüditatud õue külma ja vihma kätte. Suitsetamisest, mis kaks aastakümmet tagasi oli lõõgastav tegevus, mida inimene sai soovi korral harrastada, on tehtud avalik patt, mida tuleks häbiga kahetseda. Selle kõige najal on võrreldes 1990. aastaga suitsetamine Eestis kahanenud 1,5%. Päris uhke, kas pole? Meie riigi rahvaarv on kahanenud sellest rohkem, seejuures riigipoolseid lisakulutusi ja kampaaniaid pole tarvis olnud!

Kuid olgu, ütleme tõesti, et hoolime inimeste tervisest ja võitleme suitsetamise vastu. Teavitame kodanikke suitsetamisega kaasnevast ohust, maksustame sigarette ja kaitseme mittesuitsetajaid passiivse tubakasuitsu eest. Kuid miks ei võiks asi sellega piirduda? Miks peab prii, täiskasvanud laevarestorani klient, kes on teadlik oma tegevuse negatiivsetest tagajärgedest tervisele ja teinud sellele vaatamata kaalutletud otsuse suitsetada üks sigaret, hülgama oma joogi ja eemalduma kitsasse ruumi, mis on kole, ülerahvastatud ja mille tühjade seintega lähevad suurepäraselt kokku ruumist puuduvad toolid. Kas Euroopa Liidus on vastav regulatsioon, mis kohustab suit-

setamisruume olema ebamugavad, keskpäraselt ventileeritud, möbleerimata ja kitsad? Mulle tundub, et küll, sest sellist, mis meenutaks kohta, milles ka mittesuitsetaja oleks nõus viibima, olen ma kohanud harva. Kuna suur osa restoranide klientidest suitsetab, siis võiks ju arvestada lisaks mittesuitsetajatele ka nendega, kellele meeldib suitsetada. Teha natuke suurem suitsuruum muu restoranipinna arvelt ei saa ju olla nii keeruline. Mõned vesipiibukohvikud on näiteks suutnud eraldada ühe osa saalist õhukindla klaasiga ja teinud sellest suitsetamisala, kus on ka kõik mugavused, mis mittesuitsetajal – geniaalne! See ei ole aga enamiku suhtumine suitsetajatesse, kui ülikonnas härrasmees väljub laeva restoranist, siseneb ühikatoasuurusesse ruumi, kükitab maha ja püüab nautida oma sigarit 15 teise inimese vahel. Seda kõike selle pärast, et sotsioloogiliselt kuulub ta suitsetajate inimrühma.

Segregatsioon on ühe või mitme inimrühma eraldumine teistest sama ühiskonna inimrühmadest rassilise, rahvusliku, usulise või muu erinevuse põhjal, et tagada domineeriva rühma eesõigusi (Eesti Entsüklopeedia, 1998)

Suitsetajaid koheldakse mittesuitsetajatest erinevalt. „Ma tunnen end kui veriste kätega kurjategija, kõndides öösel suitsuga mööda tänavat,“ ütles mulle hiljuti üks suitsetaja. Tossajatesse suhtutakse halvasti. Minu teooria sellest, miks me mõistame suitsetamist sedavõrd hukka, on selle võrdlemisi väike levik võrreldes teise suure pahega - alkoholi tarbimisega. Huvitav, mitu inimest on tapetud suitsuuimas? Mitu on ülesuitsetamisest õues surnuks külmunud? Mitu inimest on suitsetamise pärast alla aetud? Mitu halba otsust on tehtud õhtul ja hiljem kahetsetud – sest oldi suitsetanud? Ma arvan, et kaugeltki mitte nii palju, kui seda on tehtud alkoholijoobes. Järsku tasub järgmine kord lugeda moraali hoopis inimesele, kes baarileti taga kolmandat õlut libistab, eks Mariia? Kuid ei, seda ei saa – endal on ka jook tellitud. Jääbki alles demagoogitseda inimese kallal, kellel juhtub olema käsil teine tervistkahjustav tegevus. Kas pole mitte lihtne vaadata läbi sõrmede enda pattudele ja nuhelda teisi nende pattude eest. Väga mittekristlik, kuid see selleks.

Teadust avastamas

Laevas, mis loksus Tallinna suunas, masendava suitsetamisruumi ees, meenus mulle üks neeger. See neeger karjus 50 aastat tagasi „I have a dream“ ja teda kuuldi isegi teisele poole Atlandi ookeani. Ta seisis selle eest, et kõik ta musta-

nahalised saatusekaaslased saaksid selg sirgelt jalutada sisse valge inimese restorani, istuda nendega samasse lauda ja süüdata samasugune sigar! Kingi idee oli päris hea ja mõneks ajaks see täituski!

Kui neeger juhtub aga tänapäeval olema

suitsetaja, siis palub restorani šveitser teda ikka vanal heal viisil viisakalt lahkuda ja minna ruumi, mis on kogu oma kõleduses mõeldud just temasuguste tarvis. Selle peale ütleks ma: „Elagu sallivus – erinevus rikastab!“

Avasta enda jaoks teadus…

Victor Alari TTÜ üliõpilasesindus, teadusspetsialist TTÜ Meresüsteemide Instituut victor.alari@phys.sea.ee … oli Tipika Teadusnädala deviis. TT eesmärk oli tuua teadus tudengile lähemale, näidates TTÜs tehtavat teadust (laborikülastused) ning tutvustades erinevaid teadustöö tegemise võimalusi (Tipika Teaduskonverents). Laborikülastused täitsid oma eesmärki hästi.

Osalejad oli küll ainult 40, kuid nad said hea ülevaate TTÜs tehtavast teadusest ja inspiratsiooni tulevikuks. Mis veel olulisem, ca 5 inimest asub oma bakalaureuse –või magistritöid tegema just külastatud laborites! Teaduskonverentsi esimesest osast võttis kahjuks koos korraldajatega osa ainult 15 inimest. Minu jaoks näitab see, et TTÜ tudengi jaoks pole teadus „in“. Tead mis, las ma räägin Sulle ühe loo.

15 aastaselt käisin ma kaheksandas klassis ning sellele eelnes mitte just sirgjooneline koolitee; 4 erinevat kooli ning 1 istumajäämine, suurepärased eeldused Balti Jaamas lõpetamiseks. Kuid mul oli üks huviala – meri ja laevad. Toona käisin Noorte Mereklubis ning nautisin täiega laevajuhtimise õppimist, kusjuures mereleminek ja meresõit oli minu elu unistus. Kahjuks varjutas meremeheks saamist tõsiasi, et tervisliku seisundi tõttu ei oleks ma eales merekooli saanud.

Ilmselt saanuks minust üks number kurvas statistikas, juhul kui poleks läinud nii.

Kaheksandas klassis näitas bioloogia õpetaja Helina Reino mulle nimekirja uurimisteemadest, mida pakuvad erinevad ülikoolid. See nimekiri oli üleval Archimedese kodukal ning on seal praegugi, muidugi ajas muutunud kujul. Nimekirjast leidsin ma TTÜ Meresüsteemide Instituudi. Meri oli ju minu unistus ja miks mitte proovida läheneda merele siis läbi teaduse, millest mul muidugi tollal õrna aimugi polnud. Mäletan seda päeva väga selgesti, kui kohtasin oma tulevast juhendajat ja tänast sõpra/ülemust Urmas Raudseppa – see oli 4. oktoober 2004. Sel päeval avastasin ma enda jaoks teaduse.

Urmas pa k kus mulle võimalust uurida Läänemere omavõnkumisi ning seda ma ka tegin. Lähenemine oli mulle sobiv: tema andis kätte probleemi, mina pidin selle lahendama ning jõudma tulemusteni. Ja seda ma ka tegin. Edasi hakkasin uurima tuulelainetust ning sellega tegelen ma praegugi, 7 aastat hiljem… Praegu üritan välja selgitada, kui oluline on lainete roll veetaseme tõusus ning samuti töötame meeskonnaga välja innovaatilist lainetuse prognoosi süsteemi. Minu kunagine

unistus – merelkäimine – on teostunud.

Tänaseks olen ma vist küll kõik Eesti lahed läbi sõitnud ning uurimislaev „Salme“ pakub merelkäimise võimalusi iganädalaselt. Samuti annab teadustöö ka võimalusi käia reisimas, tutvuda lahedate inimestega ning kui nüüd täiesti aus olla, siis tegelikult ei käi ma ju tööl, vaid rahuldan enda uudishimu. Mul on hobi, maksumaksja raha eest! Kuidas saab veel üldse mõtelda, et teadus pole in ja fun?

Kallis Tipikas, nüüd sa siis tead, kuidas mina avastasin teaduse. Ja et teha tulevikus avastamist Sinu jaoks natukene lihtsamaks, nahutan ma nüüd Sinu „Alma materit.“ Lugupeetud juhtkond, kuidas saab olla nii, et SA Archimedesel on nimekiri pakutavatest teadusteemadest õpilastele ühes kenas tabelis koduleheküljel ning TTÜ’l kui teadusülikoolil seda pole. Minnes lingile www.ttu.ee/ tudeng peaks kohe sektsiooni õppimine järel tulema sektsioon teadus ning seal peaksid olema kirjas sajad uurimisteemad, mida pakuvad TTÜ kümned teadusasutused.. Vaadates samuti linki www.ttu.ee/teadus tudengi pilguga ei leia ma mitte midagi, mis viitaks sellele, milliseid teadusteemasid ülikool pakub. Mida pole, seda pole.

Küsimus pole mitte selles, et nüüd kõik bakalaureuseastme tudengid peaksid hakkama olema hõivatud teadustööga.

Küsimus on selles, et enamikele tudengitele (v.a. Rakenduskeemia ja Geenitehnoloogia) ei tutvustata reaalse teadustöö võimalusi. Seetõttu ei innustata ka tudengeid teadustöö vastu huvi tundma ning seetõttu pole teadus ka „in.“ Aga mis on siis teadusülikool, kui teadus pole „in?“ DETSEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 7

Meie kool

T-Teater milleks?

Liisi Rohtung T-Teater

T

-Teater ehk Tallinna Tehnikaülikooli Tudengiteater on tänase päevani olnud üsnagi liikuva eluviisiga grupp. Praeguseks on rändega jõutud TTÜ Tudengimajja.

Olemi liikmeskond on muutuv, hetkeline populatsioon umbes-täpselt kolmteist inimest; aastate jooksul on trupist sisse ja välja rännanud inimeste number neljakümne ringis, paar tugevamat on vastu pidanud algusest saadik. Kümnendal detsembril peab T-Teater oma kümnenda sünnipäeva festivali. Uskumatu, eks?

Selles mõttes, et ma võin peaaegu mürki võtta, et Sina ei teadnud, et me eksisteerime. Veel üks mõttetu tudengiorganisatsioon? Ma loodan väga, et mitte. Luba, ma valgustan Sind.

8 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2011

Teater on koht, kus välja elada teistsugune elu, sündmus või mõte, ja selleks ei pea sugugi laval olema.

jutis ära teha, mis on kergelt öeldes... võimatu). T-Teater on Tartu Üliõpilasteatri kõrval teine vanim ja siiani tegutsev üliõpilasteater Eestis. See ei ole mingi kopitanud klassikaline teater - mida vähesed Eesti teatrid üldse on! -, kuhu minnakse haigutama ja kultuurne näima, kindlasti mitte. Me ei tee etendust, mõeldes müüginumbritele, sest see pole meie töö ja leib. Järelikult saame valida tükke, mis meid ennast paeluvad; tükke, mis võivad olla natuke liiga - liiga naiivsed, liiga kummalised, liiga valjud, liiga kriitilised.

Ja võib uskuda, et energiat on lavalt näha, sest osaletakse vabast tahtest.

Milleks on rauakooli teatrit juba kümme aastat vaja olnud? Maailma ajaloo seisukohalt pole see ju isegi silmapilk. TTÜ vanusest üks kümnendik. Taasiseseisvunud Eesti vanusest pool. Rohkem, kui esimesest aastast ülikoolis doktorikraadini aega kulub (muidugi, kui kõik ühes

Meie lavastused tallavad ühiskonna mädapaisetel – seda ütles kunagi Kalju Komissarov tudengiteatrite festivalil Viljandis. Nii on see tõesti kippunud olema.

Näiteks, räägime noortest ja seksist. Cosmopolitan, Elu24 ja MisIganesNaisteleSuunatudAjakiri suudab igakuiselt välja

Meie kool

võluda tuhat viissada nippi, kuidas uuel moel kõiki ja kõike rahuldada, aga asja tuumani väga ei jõuta ja probleemidest rääkida on ikkagi pigem tabu. Klas Abrahamssoni näidend „Kas sulle meeldib porno?“ üritas pimeduseloori veidi kergitada. Ainult kahe näitlejaga peeti diskussioone selle üle, mis roll on pornol inimsuhetes, kas see on hea või halb, kuidas üleüldse seksist rääkida. Väga huvitav oli publiku reaktsioon: kus naerdi ja kus vagusi oldi. Vastuseid ei antud (sest elu ei ole mustvalge), küll aga mõtteainet.

Või võtame vähemusrahvuste probleemid. Jonas Hassen Khemiri, Rootsis sündinud, kuid Tuneesiast pärit vanematega näitekirjaniku näidend „Invasioon“ rääkis publikule vägagi kireva loo: ühe tegelase süütud mälestused oma liibanonlasest onust Abulkasemist transformeeruvad lavastuse jooksul koosluseks hirmust, segadusest ja Teisest; etenduse käigus tuleb Abulkasem uuesti esile maailmakuulsa terroristi, naissoost avant garde-teatridirektori ja vapustavalt tüüne naistesebijana kohalikus baaris.

Kokkukeedetud paeluv krempel soovis näidata seda, kui kramplikult kardetakse ja vihatakse(?) seda Võõrast, kes üritab MEIE kodumaale, MEIE kultuuri siseneda - sest ta on ju teistsugune. Isiklikult mainin, et vaatasin seda tükki publikus ligikaudu kümme korda ja ka viimasel korral leidsin ikka uusi vihjeid ja mõtteid, milleni varem polnud jõudnud.

Teater on hea ventiil. Teater on koht, kus välja elada teistsugune elu, sündmus või mõte, ja selleks ei pea sugugi laval olema.

Muidugi tuleb ette ka mõningaid raskusi – kui ei oska, seda siis vaimselt või füüsiliselt. Katrin Lange adapteering 13. sajandist pärit rüütliloost „Kõrge taeva all - Parzival“ jutustas - üsnagi mõnusas lapselikus vormis - sellest, kuidas maailmale on alati vaja kangelasi. Väga keeruline on olla just nii puhtalt naiivne, kui selle tüki vorm meid olema kohustas. Etenduste jooksul suutsime samuti karjuda kähedaks oma hääled iga viimne kui kord, piitsutada oma füüsist kaalikate söömise, maadluse, kukkumiste, mootorrattakiivrite kandmise ja terve tüki vältel inimestele näha olemisega. Sellega viimaks hakkama saamine oli präänik omaette.

meiega vastu pidada Margo Teder (mille eest oleme talle igavesti tänulikud). Senine publikurekord ehk 84 inimest ühel etendusel saavutati Nikolai Gogoli „Sineliga“ Telliskivi Loomelinnakus. Praegu küpsev tükk, mis esietendub jaanuari teises pooles, on aga eriline seetõttu, et tegemist on puhtalt trupi ühisloominguga. Tundub, nagu oleksime selleks valmis.

Nii lihtne lugu ongi. Ja kui mitte millekski muuks, siis on T-Teatrit vaja selleks, 1) et sul oleks teinekord meeles teha reisikindlustus isegi meie turvalisse naaberriiki Soome minnes (vastasel juhul võib stseenis liiga hoogu minnes puruneda pöial ja erahaigla raviarve kerkida taevani), 2) et sa teaksid, et enamiku asjade peale saab öelda, et SEE ON KAA OKEI (kontrolli järele, kui ei usu) või lihtsalt TISSID PALJAKS, TULEB ÄRA (jällegi, oma kõrv on kuningas), 3) et teada saada, kui tore on vanade eestlaste kombel pidu pidada (ühislaulmised ühispeldikutes ja simman hommikutundideni), 4) et avastada, kui kasulik on oskus kirjutada projekte ja taotlusi, ning, 5) et mõista, kuidas igaühe jaoks on kuskil keegi... või terve punt keegisid. Loodetavasti sai nüüd piisavalt valgustatud

Kümnendal detsembril peab T-Teater oma kümnenda sünnipäeva festivali.

T-Teatri KÜMNENDA sünnipäeva festival KÜMNENDAL detsembril VAT Teatri saalis, ametlik pidu õhtul Tudengimajas. Lisainfot varsti www.tteater.ee, www.vatteater. ee ja jooksvalt T-Teatri leheküljel Facebookis. *Pealkirja inspiratsioon Kes-Kus’is ilmuvast Hardo Aasmäe artiklite sarjast „Mõttetute riikide aabits“.

T-Teater on lavale toonud üheksa etendust, esinenud Tallinnas, Viljandis, Tartus, Kärdlas, Kuressaares, Rakveres, Turus ja Londonis. Elanud oleme TTÜ (vanas) kolmandas ühikas, Teatrilaboris ja Telliskivi Loomelinnakus. Meie lavastajateks on olnud Kristel Leesment, Tamur Tohver ning tänaseni on suutnud DETSEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 9

persoonilugu

MÄRT AVANDI Katrin Köbas katrin.koebas@gmail.com

Ü

hed teavad teda superstaarisaatest, teised erinevatest eesti teleseriaalidest. Kultuurihuvilised on teda aga kindlasti korduvalt teatrilaval esinemas näinud. Jah, jutt on laulvast näitlejast ning kahe lapse isast Märt Avandist. Nagu paljudel teistelgi, on Avandil jõulude eel kiired ajad.

Muuhulgas lõppes alles hiljuti kontserttuur „Kui vari kaob, siis valgus jääb“, kus koos Lenna Kuurmaaga esitati endale hingelähedasi laule. Studioosusel õnnestus Märt Avandiga vestelda nii teatrist kui jõuludest. Kuna eksamisessioon on kohe-kohe käes, siis loodame, et igaüks leiab järgnevast intervjuust midagi, mis tõstab õpimotivatsiooni ja üldist meeleolu.

1. Kust tuli teatripisik ja mis viis lavakunstikooli?

Teatripisik tuli alles lavakas. Enne seda ei teadnud ma teatrist suurt midagi. Läksin lavakasse, kuna mul oli üks sõber, kes seal juba õppis, ning tema juttude põhjal tundus põnev. Oligi.

2. Millise rolliga olete siiani kõige rohkem samastunud?

Näitlejana pean kõikide rollidega samastuma. Lihtsalt mõnda rolli on raskem armastada kui mõnda teist.

3. Kumb on Teie puhul tõesem – kas elada, et näidelda, või näidelda, et elada?

Kui mõni näitleja elab selleks, et näidelda, siis ma leian, et tema psüühikaga on midagi väga hullu lahti ja ta ei tohiks seda tööd üldse teha. Näidelda selleks, et elada – nii vaimses kui materiaalses mõttes.

seda taluda, sest kriitikat on igasugust, ka julma ja rumalat. Teisest küljest peab näitleja olema tundlik. Tuim näitleja on halb näitleja. Siin ei olegi ühest vastust.

Ma arvan, et tark näitleja üritab kriitikast õppida seda, mida ta peab kasulikuks, aga ei lase end "murda" ega muutu negatiivsest või ülinegatiivsest kriitikast ebakindlaks (kui vähegi suudab).

4. Mis motiveerib kõige paremini, kui ühel hetkel tundub, et enam tõesti ei jõua?

8. Kui saaksite ükskõik kellega ükskõik kuhu reisile minna, siis kellega ja kuhu?

Vahel mõni õnnestumine või õnnelik juhus. Seda nii eraelus kui tööl. Vahel ei motiveeri miski, tuleb osata ka hambaid risti vajutada.

5. Kas võib öelda, et olete juba leidnud või otsite endiselt?

Ma parema meelega ei ütleks.

Ma ütleks, et loomulikult alles otsin.

Leitakse ajutiselt ja natukene. Ja seda ka ainult juhul kui hästi läheb. Siis otsitakse jälle edasi. Lõplik leidmine toimub vast ikka surres... Kui üldse toimub.

6. Milline on edu valem?

Tuleb tahta, vahel väga palju ja visalt. Ja kannatlik tuleb olla!

7. Näitlejad on sageli avalikkuse tähelepanu all. Kuidas suhtuda kriitikasse?

See on tihtipeale keeruline. Ühest küljest peaks kasvatama "paksu naha", et

10 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2011

9. Mis teeb jõuludest jõulud?

Peaks vähem ringi sagima. Rohkem lihtsalt niisama olemist!

10. Milliste ootustega lähete vastu uuele aastale? Mida soovite tipikatele?

Lähen seekord uuele vastu kaugelt tagasihoidlikumate soovidega kui varem. Et tuleks võimalikult palju juurde elutarkust. Õnn ei kuku lihtsalt sülle. Õnnelik tuleb õppida olema. Tudengielus tuleb minu arvates suhtuda vägagi tõsiselt õppimisse, aga kõigesse muusse võimalikult vähetõsiselt. Seda jõuab hiljem teha, aega on.

Tee head

Sinu heategu päästab elusid!

Sirli Kalbus C! Lembela

K

orporatsioon Lembela poolt on taaselustatud igati väärikas ja meeldiv ettevõtmine, mis võib päästa elusid. Nimelt korraldab C! Lembela koostöös verekeskusega 10. oktoobrist 2011 kuni 10. maini 2012 akadeemiliste organisatsioonide vereandmise võistluse.

Käesoleva algatuse eesmärgiks on innustada nii enda kui ka kõigi teiste akadeemiliste organisatsioonide liikmeid panustama ühiskonna hüvanguks ehk tegelema doonorlusega. Vereandmine on ilmekas näide sellest, et head teha on imelihtne. Piisab igaühe väikesest panusest ja teost, et kokku saaks midagi märkimisväärset.

Käesoleva algatuse raames saavad verd anda kõik akadeemiliselt organiseerunud isikud ning korporatsioonide ja seltside liikmed.

mise võistluse korraldamine akadeemiliste organisatsioonide vahel traditsiooniline üritus. Vahepeal on ettevõtmine soiku jäänud, kuid arvestades, et tegemist on ühiskonna jaoks väga olulise teemaga, soovis C! Lembela selle väärika ettevõtmise taastada.

2011. a kevadsemestril kuulutati kõige heateotahtelisemaks akadeemiliseks organisatsiooniks C! Sakala.

heateotahtelisemaks akadeemiliseks organisatsiooniks C! Sakala, kelle liikmetest käis verd andmas 21, teiseks jäi C! Lembela 15 osalejaga ja väärikat kolmandat kohta jagasid C! Rotalia ja Eesti Naisüliõpilaste Selts 6 osalejaga. Kokku osales 63 korporanti 12-st erinevast organisatsioonist, neist 22 Tallinnas ja 41 Tartus. Kokku annetati 28,35 liitrit verd.

Käimasoleva vereandmise võistlusega loodetakse loomulikult osalejate arvu mitmekordistada. Kõige enam heategusid teinud akadeemiliste organisatsioonide autasustamine toimub kevadsemestril. Igaüks saab aidata ja igaühe antud veredoos võib päästa elusid – seega ootab C! Lembela nii enda kui ka teiste akadeemiliste organisatsioonide rohket osavõttu vereandmisest.

Tänuväärne traditsioon taastati 2011. a kevadsemestril, mil verd sai anda 1. maist kuni 19. maini. Saadud tagasiside nii osalejate kui ka verekeskuste poolt oli igati positiivne ja seega otsustati võistluse kestvust pikendada tervele õppeaastale.

Igaüks saab aidata ja igaühe antud veredoos võib päästa elusid.

2011. a kevadsemestril kuulutati kõige

Käesoleva algatuse raames saavad verd anda kõik akadeemiliselt organiseerunud isikud ning korporatsioonide ja seltside liikmed (tegevliikmed ja vilistlased). Verd saab anda nii Tallinnas kui ka Tartus (vt rohkem infot plakatilt). Ettevõtmises osalemiseks tuleb verekeskuse registratuurist küsida registreerumislehte, kuhu enda andmed kirja panna.

Idee ei ole täiesti uus, vaid tegemist on kunagise idee taaselustamisega. Nimelt aastaid tagasi oli C! Lembelas vereandDETSEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 11

Meie kool

Ise veel nii väiksed, aga juba ülikoolis – Tipila on hoo sisse saanud!

Katrin Köbas katrin.koebas@gmail.com

P

ärast viieaastast planeerimist avas Üliõpilasesindus koostöös ülikooliga viimaks ometi TTÜ lastetoa ning mõnekuune praktika on näidanud, et projekti võib edukaks lugeda.

Käisin uurimas, mida lastetuba endast täpsemalt kujutab ning kuidas kulgeb sealne argipäev.

Kuid miks on Tipila ikkagi vajalik? Teame ju, et ülikooli ümbruses leidub teisigi lastehoiukohti. TTÜ mängutoa peamine eesmärk on toetada noorte lapsevanemate ülikoolis käimist pärast lapse sündi, võimaldades neil ühildada õppimist ja lapse kasvatamist. See tähendab, et tudengil on võimalus jätkata auditoorset tööd, veetes samal ajal oma lapsega siiski võimalikult palju aega koos. Nii peaks vähenema ka õpinguid katkestavate tudengite arv.

VIKERKAAR SEINAL JA AUTOVAIP PÕRANDAL Eks esmamulje jääb sageli ikka silmaga nähtava põhjal ning tuleb tunnistada, et oma välise kuvandi loomisega on Tipila hästi hakkama saanud. Ruumid on korras ning sisustatud-kujundatud täpselt nii, nagu üks õige mängukoht välja nägema peaks. Tipila suuremas ruumis leidub palju erinevaid mänguasju, millest enamus on saadud annetustena. Laste eriliseks lemmikuks seal on Andres Pihori kingitud väike telekas, mille üleskeeramisel hakkavad ekraanil pildid jooksma. Kuna eelkooliealised väsivad suures mänguhoos aga sageli ära, on Tipilas ka vooditega tuba, kus põngerjad saavad rahus puhata ja magada.

Nimelt tegeleb lastega professionaalne ja palgaline järelevaataja.

SOODNE...

Positiivsena võib Tipila juures välja tuua selle soodsuse nii rahalises mõttes kui asukoha poolest. Lastetuba asub TTÜ territooriumil, võimaldades ka vanemal endal vahepeal lapsele pilgu peale heita.

Tipila on küll tasuline, kuid just see teeb teenuse usaldusväärseks. Nimelt tegeleb lastega professionaalne ja palgaline järelevaataja. Siinkohal peaks veel rõhutama, et TTÜ mängutuba ei koorma vanemaid lepingutega ning tasuma peab vaid teenuse eest, mida kasutatakse vajadusel.

Täpsemalt tähendab see, et makstakse tunnitasu ning sõltuvalt olukorrast on võimalik saada ka allahindlust.

TTÜ mängutoa peamine eesmärk on toetada noorte lapsevanemate ülikoolis käimist pärast lapse sündi, võimaldades neil ühildada õppimist ja lapse kasvatamist.

...JA PAINDLIK Lastetoa teenuseid on kasutama oodatud peale tudengite ka ülikooli töötajad ning ümberkaudsed elanikud. Üheks tingimuseks seejuures on eelregistreerimine, mida peaks tegema 48h enne soovitud järelevaatamisaega. Samas on võimalik sõlmida kasvatajaga erikokkuleppeid, mis muudabki TTÜ lastehoiuteenuse paindlikuks. Paraku ei paku Tipila toitlustamisteenust. Seega peab vanem, kes 12 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2011

Meie kool

soovib oma lapse kauemaks kui kolmeks tunniks kasvataja järelevalve alla jätta, ta ise sööma viima.

tasuma peab vaid teenuse eest, mida kasutatakse

ongi oma pisipere Tipilasse toonud just keelekümbluse eesmärgil. Uudse võimalusena rendib Tipila mõningase tasu eest oma ruume välja ka laste sünnipäevade tähistamiseks.

Niisiis on kõik, kel soov oma pisipere

mõneks tunniks turvalisse kohta järelevalve alla jätta, oodatud Tipila teenuseid kasutama.

Lisainfot saab koduleheküljelt: www.ttu.ee/mangutuba või telefonil 6203626.

Nagu tavalistel lasteaedadel on Tiplagi üheks funktsiooniks tagada eelkooliealiste edukas areng. Sel eesmärgil leidub lastetoas erinevaid mänguasju ja materjale käelise tegevuse arendamiseks ning loomulikult on põngerjatel võimalik teiste omavanustega suhelda. Tipila on avatud ka uutele ideedele. Näiteks detsembrist loodetakse alustada inglise keele õpetamisega, et lapsed saaksid esmased võõrkeele teadmised. Egery Sepling, lastetoa juhataja-kasvataja rääkis, et paar mitte-eestlasest lapsevanemat

TTÜ Project: KICK-OFF 2011 avab maailmakuulsate ettevõtete edu tagamaid

7.

detsembril toimub Tallinna Tehnikaülikoolis projektijuhtimise alane konverents Project: KICK-OFF 2011, mis avab seniste uurimuste kaudu maailmakuulsate ettevõtete edu saladusi.

Apple, Google, Facebook, Microsoft, Nokia on maailmatasemel ettevõtted, kelle projektijuhtimist, projektide portfellihaldust ning võimekusi lisaks Eesti tippettevõtetele seni tehtud uurimustööde ning kokkupuudete põhjal konverentsil tutvustatakse.

Oma kogemusi innovatsiooniteemadel on jagama tulnud ka Stanfordi ülikooli professor Keith Devlin.

Project: KICK-OFF 2011 korraldajate sõnul on konverentsi eesmärk tuua silmapaistvate ettevõtete kogemusi ja saavutusi tudengiteni, kuid ka alustavate ettevõtjateni, et Eestis hoogu koguvas ettevõtluses oleks tulevikus loota sama edukaid ning julgeid lahendusi.

Konverentsil toimub lisaks projektijuhtimise teemaline paneeldiskusioon, kus osalevad Eestis tunnustatud projektide eestvedajad, kes üheskoos püüavad leida

vastust küsimusele „Kas eduka projekti saladus peitub pelgalt edukas projektijuhis“. Paneeli modereerib Kristjan Kolbre, JCI partnerlusdirektor 2011.

Kick-Off 2011 koostööpartneriteks on SA Carpe, JCI Eesti, Saku Õlletehas, Ajakirjade Kirjastus, Santa Maria AS, Ajakiri „Director“, KH Energia Konsult AS, AS Bambona, Adnet Media OÜ Täiendav informatsioon ja registreerumine Facebookis või e-mail: kickoff@ttu.ee

DETSEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 13

Meie kool

Kinect Olympics – first virtual Olympic G Sigrid Västra (Student Union) and Riin Kobin (International Relations Office)

O

n November 19th there was virtual track and field competition Kinect Olympics taken place in Tallinn University of Technology. Assembly hall was transformed into a sports stadium which was full of enthusiastic competitors from more than 30 different countries. The aim of the event was to provide an extracurricular activity that would contribute to good academic relations between the students and teaching staff.

The main idea of the event was to draw attention to the wide range of nationalities present in TUT and to encourage the communication between international and local students. Teams had to be created so there must have been at least one international student, one Estonian student and one member of academic staff (study coordinator, teaching assistant, professor etc). There is about 700 international students from 65 different countries studying in TUT at the moment and university has a goal to increase the number to 2000 for the year 2015. That means our university will be a real “Meca” of internationalization.

Kinect Xbox 360 technology was used to measure the sportsmen performance in virtual environment. TUT students and academic staff competed in 5 events: 100 m sprint, discus throw, javelin throw, long jump and 400 m hurdles. The winner of the Kinect Olympics 2011 was team Guatemala (Erki Kärber – academic staff, Minjie Dong – student from China, Tarvo Vent, Taavi Tanila, Endrik Kriisa). Silver medal was won by team Czech Republic (Igor Krupenski – academic staff, Jana Lazarkova – student from Czech Republic, Stanislav Štõkov, Mihhail Poolak, Tanel Rugam, Raul Treier, Renno Jürgenson), and bronze by team USA (Ergo Metsla – academic staff, Ana Kapanadze – student from Georgia, Robert Rand, Signe Kaasik, Henri Liiv).

Team Spain earned a fourth award-winning place (David Schryer – academic staff, Bjoern Froehlich and Sebastian

Perner – students from Germany, Rain Kuldjärv, Kaspar Kevvai, Kristi Kõrge, Maris Paal).

14 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2011

Team Estonia, which was represented by TUT Cheerleaders, and team Italy won respectively a 1st and 2nd round consola-

Eksperiment

Games in Estonia Elamus teadmatusest list. Eelarvamustevabalt. Nii nagu elamust kogema peakski.

Martin Simpson martin.simpson@tipikas.ee

Ö

eldakse, et julge hundi rind on rasvane. Või siis haavleid täis. Kuid mida ei öelda või ei mõelda, on see, kuidas hunt mööda kasteheinaseid aasasid ning lopsakaid luhtasid karjamaa poole hiilis. Kuidas ta madalroomates, äärepealt lootusetult kinni jäädes aiaaugust sisse puges ning lammastele veriselt üks null tegi. Või kuidas kolmteist jahikoera ning seitse jahimeest teda taga ajasid ning kaheksas talle haavlid rindu lasi ...

Sest esiteks, eelarvamused on arvamused millestki, mida veel ei ole kogetud.

Ning kui mul on arvamus millestki, mida ma kogenud ei ole, siis tekib küsimus, milleks ma seda siis kogema pean. Et eelarvamust kontrollida? Et mitte pettuda?

Lükkan kahe käega massiivset ukselinki ning näen, et kinosaal on mattunud pimedusse.

Film juba käib.

kuhu ma nüüd sattunud olen.

tion game. The winner of the best Kinect Avatar was Guatemala and best Kinect outfit prize went to Peru. Most International teams were Portugal and Hungary (both had 6 members from different nationalities presented in team). „The first Kinect Olympics where sportsmen and technology worked together took place right here, in Tallinn University of Technology. As the first Olympics went very well, the spirits were high and the performance of the participants was noteworthy. Next year, our university is planning to organize a global Kinect Olympics. Primly we are thinking of including our partner universities around the world, in total from five continents,” Vice-rector for innovation and internationalization, Mr. Alar Kolk, said.

PÖFF. Lükkan kahe käega massiivset ukselinki ning näen, et kinosaal on mattunud pimedusse. Film juba käib. Otsin kobamisi kätt mööda seina libistades ning üksikute heledate valgussähvatuste saatel endale esimese ettejuhtuva istekoha ning jään ootama, kuhu ma nüüd sattunud olen.

Leedu film?! Sellega seoses peatan kõik järgnevad mõtted. Dokfilm?! Leedu dokfilm?! Lasen sama protsessi veelkord peast läbi ning katsun filmi vaadata nul-

Lasen end filmi tõmmata. Kaader-kaadri haaval katsun lahti mõtestada tegelasi ja sündmusi. Kaader-kaadri haaval tekivad seosed, seostest hakkab lahti kooruma leedu võõrtööliste lugu. Ning selle loo otsimine, see kogemus, see elamus on see, mida mulle meeldib kinos kogeda.

Teiseks, eelarvamustevabalt ei teki ka võimalust, et ma filmi lõpu juba ette ära tean. Tüüpiline viga treilerite puhul. Just sellest tühjast kohast, teadmatusest, hakkab tööle ka kujutlusvõime. Kes, miks, kuhu, mismõttes, misasja? Ning just see on elamus, ootus, protsess. See on see hetk, mil ma veel ei tea, et hunt haavlid rindu saab ...

P.S. Seda leedu filmi nägin eelmise aasta PÖFFil.

DETSEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 15

E5 nigulapäev 16.00 Karjääriseminar: “Appi – sess tuleb!!“ 16.00 Karjääriseminar: “Karjääri planeerimine (vene keeles)“ 18.00 Üliõpilasesinduse korraline koosolek, ruum I-228

T6

K 14

DETSEMBER 2011

Kell 18.30 TTÜ - Kalev/Cramo, TTÜ spordihoones

T 13

K7

E 12

Silicon Valley Night TTÜ aulas 16.00 Karjääriseminar: “Edukas esinemine“ Kell 23.00 DNB/JUNGLE/ DUBSTEPi peoga TEKNOPOL!

N1 11.00 VÕTA seminar: “Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine – mis, miks ja kuidas?»

R2

L 10

10.00 tootearenduspäev Team-Up!

L3

P 11

2.advent 16.00 TTÜ - Pärnu KK, TTÜ spordihoones

P4

3. advent

P 18

1. jõulupüha

P 25

4.advent

L 24

L 31

Jõululaupäev

L 17

R9

R 30

R 23

18.30 TTÜ - Rapla KK, TTÜ spordihoones

R 16

N8 16.00 Karjääriseminar: «Appi – praktika!»

18.00 AIESECi infoõhtu,ruum X-313

N 15

N 22

Luutsinapäev 16.00 Karjääriseminar: “CV ja kaaskirjad tööandja pilgu läbi“

Talve algus kell 7.29

16.00 Karjääriseminar: «CV ja kaaskirjade koostamine (vene keeles)» 19.00 Sotsiaalteaduskonna jõuluõhtu Glehni lossis 20.00 kell 20 Tudengimajas Majandusteaduskonna Jõuluglämm

K 21

T 20

Toomapäev

E 19

Süütalastepäev

N 29

T 27

K 28

E 26 2. jõulupüha

Lisainfot ürituste kohta leiad iga nädala esmaspäeval ilmuvast Üliõpilaselu nädalakirjast. Telli nädalakiri oma meilile nadalakiri@tipikas.ee

KAUNEID PÜHI!

Meie inimesed

Kuidas minust insener sai? jaks..... MINU TIIMI! Rõõm oli päris suur ja õnnitlesime üksteist pikalt. Siinkohal oli võistluse lühem osa läbi ja pidime pärast kiiret lõunat kogunema bussi, et sõita edasi AHHAA keskusesse.

Olen väga rahul, et otsustasin lõpuks siiski osaleda.

Meie ootamatu edu andis mulle võimaluse kogeda insenerielu huvitavamaid aspekte.

Rait Rohi BESTi Insenerivõistluse finalist rait.rohi@BEST.ee

K

ui ma esimest korda BESTi Insenerivõistluse posterit nägin, mõtlesin endamisi, et see võistlus pole minu jaoks. Olen alles esimese aasta tudeng ja Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) käinud vaevalt paar kuud - mida tean mina inseneriks olemisest?

Iga nädal lähenesid mulle roheliste särkidega BESTikad ja tahtsid teada, kas ma olen juba ennast Insenerivõistlusele kirja pannud. Otsustasin lõpuks, et kaotada pole midagi. Mõne tunniga õnnestus leida veel kolm inimest, kes olid asjast huvitatud ning nii panimegi endid võistlusele kirja.

Esimesel võistluspäeval olime kõik veidi üllatunud: BESTi Insenerivõistluse avamisele oli kogunenud väga palju inimesi ja tunda oli teatud sära - kohal olid ikkagi tähtsad inimesed suurtest firmadest ja kõnet pidas isegi ülikooli rektor. Tekkis tunne, et võib-olla oleme valesse kohta sattunud. Pärast kõike seda kogunesime teemade kaupa eraldi klassidesse ja saime kätte oma Case Study-d. Olime üllatunud, kui põhjalik oli meie ülesanne ja kui mitut erinevat aspekti oli meil vaja uurida. Edasi suundusime juba aulasse, et teha oma teema kohta piisavalt

uurimistööd. Ainuüksi erinevatest kohtadest saadud info analüüsimine võttis mitu tundi aega. Õnneks olid BESTikad kohapeal toetamas suupistete ja mis kõige tähtsam - kohviga. Istusime ja täiustasime oma presentatsiooni kuni kella kaheksani õhtul ja pärast seda arutasime veel Facebookis läbi mõned tähtsamad detailid.

Tekkis tunne, et võib-olla oleme valesse kohta sattunud.

Järgmise päeva hommikul oli ärevus sees. Kogu eelmise päeva suur töö tuli nüüd praktikasse rakendada. Meie õnneks olid kohtunikud väga südamlikud ja tundusid olevat presentatsioonist tõeliselt huvitatud. Nad märkisid ära kõik plussid ja miinused ning siis oli juba aeg hindamiseks. Väikese kohvipausi järel sisenesime kõik uuesti klassi, kus kohtunikud võtsid kogu ürituse kokku ja kuulutasid välja Case Study võitja. Süda põksus, kui kohtunikud nimetasid võit-

18 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2011

AHHAAs saime tugeva ergutuskõne ja valmistusime Team Design-is määratud ülesandeks, milleks oli ehitada auto, mis töötaks puldiga ja oleks võimeline roomama mäest üles ning läbima liivakasti.

Mõtlesime, et see on nagu tavaline puldiauto... aga siis nägime juppe, millest see masin valmis tuli teha. Jällegi tekkis sama tunne, mis esimesel päeval avamiselgi. Ainuüksi ülesande lahenduse planeerimiseks kulus meil rohkem kui tund.

Eriti põnevaks tegi võistluse veel see, et kogu ehitamine toimus finaali toetaja PKC Eesti esindajate pilgu all, kes võtsid vaevaks ka meiega arutleda ning isegi nalja visata. Arvan, et see oligi võistluse kõige parem osa - saime võimaluse rääkida silmast-silma Eesti suurimate firmade esindajatega ehk siis oma tulevaste tööandjatega.

Meie automudeli saatus oli veidi õnnetu - algajatena kärsatasime mootorid läbi ja lõhkusime ära tähtsaima osa liikurist.

See oli meie jaoks väga demotiveeriv ja olime peaaegu alla andmas, kuni rääkisime firma esindajaga, kelle soovitusel otsustasime oma masina vähemalt lõpuni disainida.

Meie inimesed

Järgneval päeval saime kätte uue Case Study ja lõpetasime oma auto nii ilusasti kui suutsime. Päeva tegi ärevamaks mitmete meediategelaste kohalolek. Iga paarikümne minuti tagant käis meie laua eest läbi kaameramees mõnest suuremast meediaettevõttest.

Päeva lõpul esitlesime oma töid ja jagati välja auhinnad. Meeldivaks üllatuseks oli päeva lõpus toimunud bankett, kus saime jällegi võimaluse rääkida firma esindajatega palju vabamas õhkkonnas.

Olen väga rahul, et otsustasin lõpuks

siiski osaleda. Meie ootamatu edu andis algajatena mulle võimaluse kogeda insenerielu hukärsatasime mootorid vitavamaid aspekte. Tihtipeale saame ülesanded, mis esialgu tunduvad läbi ja lõhkusime kätte justkui võimatud ja siis peame hakkaneid lahendama viisidel, mida enne ära tähtsaima osa ma poleks suutnud ettegi kujutada. Võistluliikurist. ses pean tähtsaimaks võimalust panna

ise käed külge inseneriülesannetele ja võimalust tutvuda PKC, Eesti Energia, VKG ja teiste suuremate firmade esindajatega ning nendega vahetult rääkida.

Järgmisel aastal kavatsen kindlasti uuesti osaleda ning kes teab, kuidas siis läheb.

DETSEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 19

Psühholoogia

Aus kehakeel Piret Spitsõn piret.spitson@tipikas.ee

I

nimene on sotsiaalne loom, kes ei saa tänapäeva maailmas kuidagi ilma suhtlemiseta hakkama.

Kuna 80% kogu suhtlusest moodustab mitteverbaalne suhtlus, on kehakeelel selles väga oluline roll.

Mõnikord võibki kehakeelest välja lugeda oluliselt ausama vastuse, kui sellest, mida väljendavad inimese sõnad. Mõned inimesed oskavad justkui loomulikust intelligentsist teistega suurepäraselt suhelda, kuid on ka neid, kellele see nii lihtne ei ole. Hea suhtlusoskus ei ole aga siiski mitte kaasasündinud, vaid õpitav ehk me kõik võime end arendada inimeseks, kellel pole suhtlemisega probleeme.

Raamatuid ja internetilehekülgi sirvides leidsin mõningaid detaile, mida võiks nii enda kui teiste puhul suhtlemise juures tähele panna.

Silmad suhtlevad rohkem kui ükski teine kehaosa

Inimesed hoiavad igapäevasuhetes kindlat distantsi. Kauguse hoidmine ei ole teadlik, inimene ei mõtle sellele. Vahemaa, kus omavahel suhtlevad tuttavad või sõbrad, on 50-80/100 cm. Kui kohtate kedagi esmakordselt ja soovite teada saada, mis mulje te talle esmapilgul jätate, siis proovige „kätle ja oota“-võtet: suruge vestluskaaslasel kätt, looge kindel silmside ja astuge seejärel tagasi. Kui teine inimene jääb oma kohale, siis tunneb ta end selles kauguses turvaliselt. Kui ta astub aga sammukese lähemale, siis tähendab see, et ta tunneb end sinu seltsis hästi.

Silmad suhtlevad rohkem kui ükski teine kehaosa. Teiste pikaajaline jõllitami-

ne võib tekitada ruumis palju pingeid.

Silmavaade võib näidata, kas inimene on usaldusväärne, siiras või hooliv. Kui inimene vaatab tihti vestluse ajal kõrvale, siis on üsna tõenäoline, et ta on kas närvis, valetab või on millestki häiritud.

Kui vestluskaaslane vaatab samal justkui 10 km kaugusele, siis ta ilmselt ei kuula, mida teine inimene räägib ja on oma mõtetes parema koha leidnud.

Kontakti paremaks saavutamiseks on hea kasutada peegeldamist. See on viis näitamaks teisele inimesele, et olete temaga samal lainel ja mõtlete temaga ühtemoodi, olete temaga nõus ja teile meeldib tema seltskond. Vestluskaaslastel on üksteise seltsis hea olla enamasti juhul, kui nad on sarnased. Seetõttu on peegeldamine suhtluses väga vajalik oskus. Selle abil on võimalik lihtsamalt hakkama saada tehingute tegemisel, uute tuttavate leidmisel ja ka paljudel muudel juhtudel, millel on inimesele vajalik väärtus.

20 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2011

Inimese kõige ausam kehaosa on Joe Navarrist lähtuvalt jalad ja jalalabad. Meil on kalduvus pöörata end meeldivate

Hea suhtlusoskus ei ole aga siiski mitte kaasasündinud, vaid õpitav

asjade poole, ja see kehtib ka inimeste kohta, kellega suhtleme. Minekule sättivad jalad on märguanne, et inimene tahab lahkuda ja just selles suunas, kuhu jalalaba näitab. Põhjuseid võib olla mitmeid: 1) suhtluskaaslane on tema jaoks

Sinu võimalus

Üliõpilasfirma praktikum – teooriast praktikasse!

Taavi Türner ettevõtlusspetsialist TTÜ Majandusteaduskond e-mail: taavi.turner@tseba.ttu.ee tel 6203964

„Üliõpilasfirma praktikumi“ kohtumistel käsitletakse ärimudeli loogikaid ning tehakse läbi praktiline õpe äriidee edukaks esitlemiseks. Semestri lõpetab 12. detsembril toimuv suur äriideede lõunak “Feedback!“

K

as te teate, et ülikool on loonud võimaluse toetada üliõpilaste äriideedele praktilise väljundi andmist – ehk kas teie olete juba tuttav TTÜ majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi ettevõtluskeskuse poolt korraldatava “Üliõpilasfirma praktikumi“ tegevusega?

Kui ei, siis siin ja praegu saategi ülevaate sellest, kuidas loengutes õpitu võib leida reaalse rakenduse. Üliõpilasfirma praktikumi eesmärk on pakkuda regulaarselt läbiviidavate ülikooli ettevõtlusõppe loengute ja harjutustundide kõrvale praktilist tuge ja nõuannet kohtumiste kaudu ettevõtjate ja teiste ettevõtlusspetsialistidega.

ebameeldiv, 2) tal on vaja kuskile rutata.

Sama kehtib ka ventraalse poole kohta (silmad, suu, rinnakorv, rinnad, genitaalid jne). Kui kõik on hästi, pöörame oma esikülje meelepärase suunas, kaasa arvatud nende inimeste poole, kes tekitavad meis hea tunde. Kui aga miski on viltu, siis kasutame nn ventraalset eitust ehk nihkume eemale või kõrvale.

Need on vaid mõned üksikud näiteid sellest, kuidas kehakeel võib väljendada inimese mõtteid ja tundeid. Loomulikult ei saa neid võtta kindlate tõdedena, st alati ei ole asjad nii mustvalged ja inimest ei saa kaudsel vaatlemisel 100% tõeselt hinnata. Suhtlemine on inimese jaoks väga oluline oskus, mille arendamine ei jookse kohe kindlasti mööda külgi maha.

Seega, kes tunneb, et see pool vajaks neis arendamist, siis võtke teadmiseks, et seda annab teha.

Soovin teile mõnusat detsembrikuud ja ette rutates ka toredat aastavahetust!

Nüüd juba neljandat õppeaastat jätkuva „Üliõpilasfirma praktikumi“ kohtumiste ja loengute sari 2011/2012 õppeaastal algas oktoobris, kus kogenud ettevõtjad jagavad oma kogemusi nii ettevõtete asutamise kui ka nende tegevuse juhtimise olulistel teemadel. Avateemaks oli “Meeskonnatöö ja kommunikatsioon”, mille kohta võiks kokkuvõtlikult öelda, et meeskonna loomine on algus, nende kokkuhoidmine on progress ning omavaheline koostöö on võti edule. Sellele järgnes loeng “Äriideest tooteni”, millest jäi kõlama, et arendatavat toodet ei ole vaja disainida endale, vaid toode on kliendile ehk tootearendusfaasis on kriitilise tähtsusega kliendivajaduste kaardistamine. Novembris jätkati loenguga “Rahavoog ja omahind”, mille puhul tõsteti esile positiivse rahavoo hoidmist.

“Internet, müük ja turundus” aga kandis sõnumit, et less is more – selleks, et teha väga head turundust ei pea tegema ülikeerulisi lahendusi ega koormama infoga, vaid kehtib reegel, et kliendid soovivad mugavust ja lihtsust. Järgmistel

“Feedback!” on kokkuvõte semestrist, kus üliõpilased esitavad ettevõtlusõppe kursuste ja teiste õppeürituste raames arendatud äriideid, millele annab tagasisidet professionaalidest koosnev “Feedback!” paneel.

Saadud tagasiside on oluline mitte ainult ideede esitlejatele vaid ka ettevõtlusteemast huvitatud kuulajatele saalis, kuna paneeli küsimused esitlejatele võivad suunata seni vastamata küsimuste uute lahendusteni.

Semestri lõpuüritust viib läbi TTÜ majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi ettevõtluskeskus. Selle eesmärk on anda tugevamatele üliõpilasmeeskondadele ja nende ideedele võimalus end näidata ja koguda väärtuslikku tagasisidet ning demonstreerida esitlust, millest saavad õppida kõik üritusel osalejad.

Kuulata saab noorte ettevõtjate ettevõttega alustamise lugusid. EAS ettevõtluskonsultandid pakuvad nõustamist ettevõttega alustamise ja ettevõtlustoetuste saamise küsimustes.

Kevadsemestril jätkuvad „Üliõpilasfirma praktikumi“ kohtumised eesmärgiga pakkuda üliõpilasmeeskondadele praktilist mentorlust äriideest tuleneva vastava valdkonna ettevõtjate/mentorite poolt selleks, et aidata meeskondadel reaalseid ärivõimalusi leida ning jõuda toodete ja/ või teenuste müügini. Üliõpilasfirma praktikumi kohtumiste ja 12.detsembril toimuva “Feedback!” ürituse kohta saab lisainformatsiooni www.ttu.ee/ettevotluskeskus .

DETSEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 21

Testi ennast

Millisesse riiki sobid Sina?

See test on mõeldud saamaks teada, millisesse riiki sobid Sina kõige paremini elama peale Eesti.

Vali igast vastusevariandist see üks, mis kõige rohkem Sinu kohta käib. Vastuse saad nii, kui loed kokku, milline täht esines Sinu vastustes kõige enam.

Selleks, et teada saada, milline oli Sinu riik, külasta meie Facebooki lehekülge: http://w w w.facebook.com/AvastaMaailma. Lisaks sellele on võimalik teada saada paljudest huvitavatest pakkumistest www.aiesec.ee leheküljelt.

1. Kõikidel riikidel peaks olema a Multikultuursus, ehk segu erinevatest rassidest ja rahvastest b Kõrgel kohal ajalooliselt kujunenud väärtused ja traditsioonid c Sotsiaalne kord ja kindel hierarhia suhetes d Perekeskne sotsiaalne struktuur e Austus vanema generatsiooni teadmiste vastu 2. a b c d e

Sa eelistaksid elada Soojal maal, mere läheduses Suurlinna melus, ümbritsetuna pilvelõhkujaist Suures, kihavas linnas Sarnases kultuuris Eestiga Imelise looduse, mägede keskel

3. a b c d e

Antud valikutest meeldib Sulle süüa Erinevaid puu- ja juurvilju Nuudleid/riisi Vürtsikaid toite erinevate maitsetaimedega Liha Hakklihast valmistatud roogasid

6. a b c d e

Mis on Sinu jaoks kõige olulisem?

Tutvused ja tugevad suhted naabrite vahel Traditsioonid Kindel sotsiaalne kuuluvus ja usk Punktuaalsus ja efektiivsus Vanema generatsiooni teadmiste väärtustamine

7. a b c d e

Milline näeks välja Sinu unistuste maja?

Villa tüüpi välibasseiniga maja Puidust, katusel üles keeratud äär Erksates värvides kahe-korruseline betoonist maja Korter 100 aastat vanas majas vanalinnas Iidne ajalooline loss

8. a b c d e

Milline inimene Sa oled?

Mulle meeldib jätta asju viimasele minutile Olen vaoshoitud, viisakas ja lugupidav Ma olen väga avatud, olen kõigi sõber Ma hindan oma privaatsust ja võin olla suhteliselt kinnine Olen avatud ainult inimestele, keda ma tunnen

4. Milline järgnevatest värvikombinatsioonidest on Su lemmik? a Roheline ja Kollane b Punane ja Kollane c Roosa ja Lilla d Valge ja Sinine e Sinine ja Punane

9. Milline järgnevaist sobib Sinu mõttemaailmaga kõige rohkem? a Aega on selle kiire asjaga b Tarkus kuulub minevikule, tegevus olevikule ning rõõm tulevikule. c Nii palju kui inimesi, nii palju iseloomusid d Eesmärkide täitumise nimel tuleb tööd teha .. Ei ole ühtegi kerget teed õnnestumisele e Elu on siin, et elada igat sekundit sellest! Ja mina teen seda

5. a b c d e

10. a b c d e

Väljas olles meeldib Sulle Pidada maha üks mõnus sambaõhtu Külastada ajaloolisi vaatamisväärsusi Tutvuda kohalike eluga erinevates linnades Minna sõpradega baari ja võtta paar õlut Avastada mägiradu

22 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2011

Vali üks täht B H I T R

INTERNATIONAL

The Big Santa Claus Mystery Juliane Jokinen

W

e all have seen this man with a long white beard, big belly and a red suit. If we have not spotted him in person then at least he has appeared in various American Hollywood movies.

Usually in these movies they also have a flying reindeer. We know one by name Rudolf with the red nose and we believe that elves help Santa Claus in his job.

Of course, there is a lot of doubt whether Santa exists. If he were alive, how could he manage to bring presents every Christmas Eve to children all over the world? At the moment there are about 2 billion under 15-year-olds, but kind Santa comes and brings presents to nice adults as well. Of the whole human population, only around 15 % are Christian. However, Christmas and Santa Claus have become such a global celebration that one could not simply claim that Christians alone have Christmas and celebrate this man in red.

We could argue that different time zones might help our dear Santa to visit his biggest fans all around the world during this one night. To make the calculations a bit easier, let us assume that our dear Santa would have to visit 100 million homes in only 31 hours. This would mean that Santa has to visit 896 homes per second.

When we assume that a reindeer can only run 24 km per hour, Santa would not be able to visit 896 households per second. Santa would exceed the speed of light. High speeds in the atmosphere create heat, thus Santa would be burning hot even under the ultimate speed limit set by Dr Einstein and his theory of relativity.

carry all the presents to the celebrating families.

Then we also have to consider some other factors. Christmas is not celebrated the same way in every country. For instance, according to some Christmas traditions Santa stays over on Christmas Eve, gives everyone their presents and sings along.

This cannot possibly take less than one second. There must be another way Santa knows how to play with time. Time travel has to be considered.

There are also various beliefs on Santa Clause origins. Where does he come from? It is an endless debate between the Swedish, Finnish and American people on the burning issue where Santa lives. The Americans believe that Santa Claus comes from a town called North Pole in Alaska, Finnish people believe that he lives in Korvatunturi, while the Swedish just cannot accept that Santa Claus would come from their neighbouring country. Of course, if you go to visit North Pole and Korvatunturi, you will be able to visit our dear friend Santa in both of these places. It seems that our Santa Claus likes to live in different parts of the world, but in the coldest areas with a lot of snow. As far as I am aware of, Santa does not yet have a summer cottage in Hawaii or Spain. Maybe this has to do

with his reindeer. Reindeer do not like to live in too hot environments. Warmth makes the reindeer to drop their horns.

Hornless reindeer does not really fit into our image of Christmas.

The first time Santa Claus came out of the closet, and had his big tribute show, was in the 1930s in a Coca Cola advertising. Before this big show, no one could really decide what our dear Santa Claus looked like. Some believed that Santa was a big giant, whereas others believed him to be an elf-sized person. Luckily, Santa decided to take part in this big image forming commercial action and showed us his real face – the big bellied, joyful, nice, red suited man we know nowadays.

I do not know about you guys, but I am a big fan of Santa Claus. So far he has been the most reliable person I know – he shows up on the 24th of December on our footsteps and brings a big bag of presents with him. He might come with a sledge carried by reindeer or in a V70, and sometimes he looks a bit like a relative of mine, but he always has found me!

It has also been found out that reindeer can only pull 135kg. Santa’s sledge would be full of presents, so we can assume that we are talking about hundreds or millions of tons of extra weight. Unless Santa has discovered a different race of super reindeer that can pull over 1360kg, it is evident that he will not manage to DETSEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 23

Tipikas

Türgit avastamas Liisa Juhkam AIESECi praktikant

P

raktikal käisin ma Türgi Aasiapoolses osas, Kocaeli piirkonnas, linnas nimega Izmit, kus veetsin möödunud suvel kuu aega AIESEC-i kaudu vabatahtlikuna. Asukaid on seal ligikaudu 2 miljonit. Ütleme nii, et tegemist ei ole turistide poolt vallutatud linnaga Türgis, ka Google ei osanud mulle muud informatsiooni pakkuda, kui 1999. aastal toimunud maavärin, millel olid linnale katastroofilised tagajärjed.

Praktika käigus korraldasime keskkooli noortele laagrit ülikooli hoones. Tahtjaid laagrisse oli 400 ringis, osavõtjad olid kokku tulnud üle kogu riigi. Me õpetasime neile inglise keelt. Hoolimata sellest, et ei olnud seda varem õppinud, oli minu filmidest omandatud inglise keel piisav selleks, et pälvida kahel korral õpilaste poolt antava parima õpetaja tiitel. Teemad, millest rääkisime, olid: haridus, kultuur, traditsioonid, ajakorraldus, meeskonnatöö, esitlused, kultuuride erinevused ja nii edasi. Lisaks sellele korraldasime neile mitmesuguseid mänge ning veetsime koos aega ka väljaspool projekti. Tööpäev oli esmaspäevast reedeni 10-17.00. Meie grupis oli kokku 6 liiget, kuhu kuulusid näiteks inimesed Sudaanist, Tuneesiast, Poolast, Tšehhist ja Venemaalt. Ühesõnaga, rahvusvahelisust jagus.

selt ümbritses mind meeldiv saia lõhn, üleni rõivastesse pugenud mosleminaised, kaootiline ning kärarikas liiklus ja viis korda päevas mošeedest kostuv imaamide kutse palvetama. Tänu sealt saadud kogemusele olen muutunud palju julgemaks ja enesekindlamaks, sest enne ülikooli tulekut polnud ma kordagi varem inglise keelt õppinud. Siis, kui enamus keskkooliõpilasi tegeles inglise keele õppimisega, olid minul käsil saksa, vene ja prantuse keel, esimese reaalse keeletunni sain alles siin ülikoolis. Esialgu kartsin, et keeleprobleemi tõttu ei saa ma AIESECi projektis osaleda, kuid nüüd tagantjärele tean, et just see projekt oligi see, mis innustas nii mind kui ka kohalikke noori inglise keelt edasi õppima, sest ka mina alustasin alles eelmisest sügisest ja kohalikud olid õppinud juba 5-6 aastat. Nende mitteoskamise põhjuseks

Minu elu Türgis oli sel hetkel totaalselt erinev elust Eestis

Minu elu Türgis oli sel hetkel totaalselt erinev elust Eestis. Olin küll varem Türgis käinud, kuid seda vaid nädalakese turistina ning Izmitist hoopis teisel pool.

Kuna riik on suur, on ka elu selle erinevates osades oluliselt erinev. Igapäeva24 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2011

oli praktiseerimise olematus, sest neil tõepoolest ei ole kellegagi inglise keelt harjutada.

Elasime linnaosas, mida nimetati „ohtlikuks“ linnaosaks, sest õhtuti luusis ringi igasugu kahtlasi tüüpe, aga see meid ei kõigutanud ja ka pidudel ei jäänud sellepärast käimata. Üks huvitav igapäevane nähtus seal linnas oli see, kui vanemad naised hommikuti korvid nööriga aknast alla lasid ning saiamüüja neile tellitud kauba sinna korvi suskas. Saia armastavad türklased väga. Igal lõunal anti meilegi poolest pätsist valmistatud võileib ning joogiks kas tee või hapupiima jook Ayran. Kohalikud türklased armastavad grillida ja piknikke pidada. Pered lähevad pühapäeviti randa, kaasas telgid, potid-pannid ja loomulikult lastekari ning veedavad mõnusalt perekeskis aega. Kui

Tipikas

Eestis kuuled paljusid noori vingumas perega piknikule mineku üle, siis sealne noorsugu veedab meeleldi perekeskis aega, kuna perekond on neile kõige olulisem! Noortele on nende rahvakombed väga tähtsad, nad esitasid meile palju laule ja tantse ning olid üldse kuidagi üliandekad. Lisaks austavad nad vanemaid inimesi ja oma maa ajalugu ning on altid riigi traditsioonidest rääkima.

Natuke lähemalt siis Türgi elust ja toidust. Ringi sõidetakse minibussidega, mida nimetatakse dolmušideks ning mille juhte ma julgen nimetada rallisõitjateks, arvestades nende möödapõikeid lehmadest või inimestest. Kogesin seda isiklikult nii mõnelgi korral, eriti jäi meelde reis Musta mere äärde, kus lisaks hullumeelsele sõidule loodeti meilt ka kahekordne hind välja meelitada, kuid õnneks pääsesime üliõhukese inglise keele sõnaraamatu ja kehakeelega sellest saatusest.

Türgist rääkides ei saa mainimata jätta ka kohalikku kööki. Rääkimata sellest, et toit on ülihea ja esimesel nädalal mait-

seb türgi sai veel erakordselt hästi, siis oskavad türklased ka maiustusi valmistada. Minu isiklikeks lemmikuteks olid Baklava, suhkruvatilaadne Bišmanje ning marmelaaditaoline meest ja suhkrust Lokoumi. Eestlasena olin suhteliselt veendunud, et Eesti jäätis on üle kõige, kuid tegelikult suudab türklaste jäätis meie omaga võistelda küll. Tõsi, nende jäätis on palju kummisem, kuid maitse- ja värvivalik on tohutu ning jäätisemüüjad žongleerivad pallid vahvlisse.

Soolasest toidust rääkides ei ole midagi paremat, kui türgi enda Kebab või vürtsikas riisiroog, mida süüakse kapsalehe vahel. Tooraineid ei ole raske saada, sest turul on kaubad suhteliselt odavad ning alati jagatakse midagi ka tasuta kaasa.

Tänu sealt saadud kogemusele olen muutunud palju julgemaks ja enesekindlamaks

Natukene ka stereotüüpidest. Enamus eesti tüdrukuid on vist kohanud tüütuid türklasi MSNis, kuid päriselus see nii tegelikult ei ole. Enamus on siiski normaalsed inimesed ning nagu igas teises rahvuses, on ka Türgis neid musti lambaid, kes kogu riigile halba mainet heidavad. Tänaval käib küll ka sellist kontin-

genti, kes jahivad siniseid silmi ja blonde juukseid, kuid haritud türklased sellised ei ole, kuna nemad püüdlevad teadmiste ja euroopaliku elustiili poole. Mõned noored keskkooliõpilased tulid meie ees sellise ebameeldiva käitumise ja tuntuse eest isegi vabandama.

Pered lähevad pühapäeviti randa, kaasas telgid, potid-pannid ja loomulikult lastekari ning veedavad mõnusalt perekeskis aega

Kokkuvõttes on see kogemus olnud mulle isiklikus arengus väga suureks abiks ning kindlasti kaalun sel suvel juba uuesti minekut. Ma soovitan kõigil praktikale minna! Näiteks need lapsed, kellega meie koos töötasime, andsid nii palju positiivsust ja motivatsiooni juurde, et pärast reisi tundus Eesti olevat kohe poole kallim koht. Hakkad paremini mõistma teiste usku, elustiili ja traditsioone ning lõpuks ei märka enam isegi erinevusi ning esialgu suurtena tundunud igapäevaprobleemid näivad nüüd tühistena.

DETSEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 25

Tipikas laulmas

INTERVJUU TUDENGITE EUROVISIOONI KORRAL

S

eoses 1. detsembril algava Tudengite Eurovisioon 2012 demode kogumisega, otsustasime uurida natuke lähemalt juba kolmandat aastat edukalt toimunud ürituse telgitaguseid. Selleks korraldasime intervjuu Tudengite Eurovisiooni idee autori ja projektijuhi RaulKristjan Udrasega.

Mida kujutab endast Tudengite Eurovisoon (TE)?

TE puhul on tegu heategevusliku tudengitevahelise lauluvõistlusega, mille formaat sisaldab üldtuntud Eurovisiooni elemente nagu näiteks Green Room, sms-hääletus ja otseülekanne. Tegu ei ole ka ainult ametliku formaadiga laulu-

võistlusega, vaid Tudengite eurovisioon sisaldab suurel määral ka tudengitepärast show elementi erinevate temaatikate näol, mida finalistid esindavad.

Mitmendat aastat see üritus juba toimub?

Sedapuhku on tegemist juba kolmanda aastaga.

mis pakkus mulle tuge teadmiste ja ressursside näol. Minu suurimaks motivaatoriks on uute kogemuste hankimine ja enesetäiendamine, kuna hindan praktilisi oskusi väga kõrgelt. Samuti on minu jaoks olulisel kohal ka heategevuslik aspekt, mille näol sain astuda esimese sammu ühe oma eesmärgi täitmiseks.

Kust sai selline idee alguse? Kes oli algataja? Miks sa seda teed, Raul?

Kas ürituse eesmärk on pigem meelelahutus, heategevuseks raha kogumine või hoopis uute tudengitalentide leidmine?

TE sai alguse soovist luua tudengitele võimalus oma loomingu tutvustamiseks ja oskuste proovile panemiskes. Algatajaks olin ma ise, kuid realiseerimine sai võimalikuks vaid tänu Kultuuriklubile,

Ühest suunitlust ja eesmärki ei saa antud ürituse puhul välja tuua, kuna kõik kolm nimetatud eesmärki on TE puhul olulisel kohal - pakkuda pealtvaatajatele mõnusat muusikaelamust, osalejatele

26 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2011

Tipikas laulmas

on eelnevate aastatega võrreldes tunduvalt rohkem. Mainimata ei saa jätta ka asjaolu, et tegemist on tõepoolest väga professionaalse ja suurepärase meeskonnaga.

Kellele annetatakse raha seekord ja mille tarbeks?

Seekord annetame ürituse tuludest soetatud muusikainstrumendid Mustamäe linnaosa lasteaedadele.

Keda on see aasta žüriisse oodata?

Võin avaldada muudatuse seoses žürii liikmete arvuga, mis on kasvanud. Se-

ORRALDAJAGA võimalust enda loomingut laiemale ringkonnale tutvustada ning aidata neid, kes abi vajavad.

Kas sel aastal on ürituses midagi teistmoodi nii korralduslikus mõttes kui ka osalejate jaoks?

Kindlasti on muudatusi ja täiendusi ürituse formaadis, kuid üheks silmapaistvamaks võib pidada muudatust demode kriteeriumite osas. Nimelt kui eelnevalt sai E osa võtta ka cover´iga, siis sellest aastast astuvad võistlustulle ainult omaloomingud. Korralduslikus mõttes on suureks muudatuseks meeskonna suurus ja spetsialiseerumist soodustav süsteem. Püsivalt tegelevad E korraldamisega orienteeruvalt 20 inimest, mida

dapuhku tuleb žüriisse 10 liiget, kuid kes need inimesed on, jääb esialgu üllatuseks.

Kuidas näed TE tulevikku?

Kas edaspidi võiks toimuda korraldus sarnaselt päris Eurovisoonile, et võitja ülikool korraldab järgmise kontserdi või jääb see ainult TTÜ Kultuuriklubi pärusmaaks?

Selle koha pealt olen ma ehk veidi unistaja tüüpi, kuid minu ideaalis hakkaks TE lähiaastatel laienema ka rahvusvaheliseks ning mõne aasta pärast näen seda kui üle-euroopalist lauluvõistlust.

Kui üritus on laienemisega lõpp-punkti jõudnud, siis tõepoolest oleks igati lahe rakendada "võitja riik korraldab" poliitikat. See kõik on muidugi ainult visioon ja

ideaal, eks ole näha, mis tegelikult saama hakkab.

Mis taset ootate osalejatelt?

Kas TE on stardipakuks võimalikule tulevasele muusikukärjäärile?

Kas kellegi muusikukarjäärile on TE senise kogemuse põhjal ka kaasa aidanud (teatavasti saavad mitmed seni tundmatud esitajad päris Eurovisiooni eelvoorudest staarideks juba ühe hea looga)?

Kindlasti on üks meie eesmärkidest olla stardipakuks andekatele muusikutele.

Eelneva kogemuse põhjal saab seda illustreerida kõige paremini 2011. aasta esikoha auhinnaga, milleks oli DownTown Studio poolt välja pandud professionaalne stuudiosalvestis, mis on teoorias abimeheks ka oma loomingu avalikkuse ette toomisel. Sel aastal töötame antud aspekti arendamise kallal kindlasti usinasti edasi.

Ootame hea meelega kõigi osalejate lugusid eelvooru. Ei tasu demo saatmata jätta kartes, et sa ei ole teistega võrreldes piisavalt tasemel. Kuid tegu on siiski lauluvõistlusega ning sellest tulenevalt on ka finaalkontsertile pääsemiseks paremad eeldused neil, kes oma musikaalse andega eelžüriile silma jäävad.

Millal toimub finaalkontsert ja millal on tähtajad demolugude esitamiseks?

Finaalkontsert toimub 22.03.2012 ja eelkonkurss 01.12.2011 - 26.02.2012.

Kust saab lisainfot? www.kultuuriklubi.ee

DETSEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 27

Juura

Osta, või mitte osta?

Robert Sarv robertsarv@tipikas.ee

K

as kauplejal on õigus anda tarbijale oma poe kinkekaart samas summas siis, kui tarbija soovib puudustega kaupa tagastades makstud raha tagasi saada? Kas kaupleja peab vastu võtma puudusteta kauba, kui see näiteks pole enam tarbijale vajalik?

Enne suurt jõulude-eelset osturallit on hea teada vastuseid nendele küsimustele.

Advokaadibüroo Bachmann & Partnerid advokaat Robert Sarv annab detsembrikuu artiklis ülevaate vastustest eeltooduga sarnastele küsimustele ehk käsitleb tarbijaga sõlmitud müügilepingu ja tarbijaõigustega seonduvaid aspekte.

Artiklist jäävad välja sidevahendite abil sõlmitud lepingud ja koduukselepingud, keskendudes rohkem tarbijaga sõlmitud müügilepinguga seotud teemadele.

Kes on tarbija?

Kes on kaupleja?

Tarbija on inimene, kes teeb tehingu, mis ei seondu tema iseseisva majandusvõi kutsetegevuse läbiviimisega. Eestis ei käsitleta tarbijana äriühinguid ega füüsilisest isikust ettevõtjaid. Tehingu mitteseondumine inimese iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega tähendab seda, et tehing peab olema suunatud selle inimese eravajaduste rahuldamisele.

Kaupleja on isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses pakub, müüb või muul viisil turustab tarbijale kaupa või osutab teenust. Seega võib olla kaupleja nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Samas ei ole kauplejaks klienditeenindaja, kes töötab kaupleja alluvuses, kuna ta sõlmib müügilepingu kaupleja, mitte enda nimel, ega inimene, kes ei müü kaupu oma majandus- või kutsetegevuses (nt kui üks üliõpilane müüb teisele ühe konspekti).

Kas kaupleja peab sõlmima tehingu reklaamis näidatud tingimustel?

Üldlevinud on reklaami posti (e-posti) teel saatmine. Kes ei ole ära keelanud endale reklaami postitamist, võib üsnagi tihti leida oma postkastist – nii tava- kui ka e-postkastist – erinevaid pakkumisi.

Kas tarbijal tekib sellega automaatselt õigus nõuda kauplejalt müügilepingu sõlmimist reklaamis näidatud tingimustel?

Ei. Reklaam, kui see ei ole suunatud konkreetselt kindlale isikule, on kõigest ettepanek müügilepingu sõlmimiseks.

Seda ei saa lugeda pakkumuseks võlaõigusseaduse mõistes. Tarbijal on sellisel juhul õigus kauplejaga kontakteeruda, täpsustada lepingutingimusi (nt hinda) ning teha ettepanek müügilepingu sõlmimiseks. Kui kaupleja võtab ettepaneku vastu, ongi leping sõlmitud. Nii, nagu tarbijal on õigus jätta reklaam tähelepanuta, on ka kauplejal võimalik keelduda tarbija ettepanekust sõlmida müügileping.

Mida ütleb seadus?

Tarbijakaitseseadusega on siiski keelatud eksitava reklaami (nt ebaõige kauba hinnaga reklaami) saatmine – seda loetakse eksitavaks kauplemisvõtteks. Ebaausa kauplemisvõtte keelu eiramine on karistatav. Reklaamiseadus aga keelab eksitava reklaami avalikustamise ja näeb sellise tegevuse eest ette ka vastutuse.

Kõige parema kontrolli turu normaalse funktsioneerimise tagamise üle ja kauplejate distsiplineerimise saavad tagada tarbijad ise, kuna tarbijal on igal ajal võimalik edastada teave kaupleja kohta, kes kasutab ebaausaid kauplemisvõtteid, tarbijakaitseametile või vältida edaspidi vastava kaupleja kaupade-teenuste ostmist.

Kus saab puudustega kaupa vahetada või pretensiooni esitada?

Kauplejal võib olla ka mitu poodi. Kuidas toimub puudustega kauba tagastamine, kui nt tarbija ostab kauba Tallinnas Kristiine keskuse poest, kuid soovib selle tagastada Viru keskuse poes? Kas kauplejal on õigus öelda, et tarbija pöörduks pretensioonidega samasse poodi, kust ta puudustega kauba ostis?

Kindlasti mitte. Kaupleja ei või suunata tarbijat poodi, kust ta tegelikult puudus-

28 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2011

tega kauba ostis. Tarbija sõlmib müügilepingu kauplejaga (ühe juriidilise isikuga), kes tegutseb eraldiseisvate poodide (käitiste) läbi. Seega on lepingupooleks kaupleja, mitte konkreetne pood. Ka ei või kaupleja klienditeenindajad keelduda pretensioonide lahendamisest põhjusel, mis on seotud kaupleja sisemise organisatoorse töökorraldusega (nt erinevate kaupluste kaubavarud on organisatoorselt lahutatud vms). Tarbija ei kanna seda riskt, et kaupleja organisatsiooni ülesehitus ei ole võimeline tarbijate kaebustele adekvaatselt reageerima. Tarbijal on õigus pöörduda pretensiooniga ükskõik millisesse kaupleja poodi.

Mis on ostutšekk? Kas ostutšeki puudumine välistab kaupleja vastu pretensioonide esitamise?

Kas kassapidaja antud ostutšekk tähendab, et pooled on sõlminud lepingu kirjalikus vormis? Ei. Kassapidaja antud ostutšekk on kinnitus suulise tehingu toimumise (aeg, koht jne) ning selle üldiste tingimuste kohta (mis kaup osteti jne).

Tihtipeale teavitavad klienditeenindajad tarbijaid, et „hoidke ostutšekk kindlasti alles või …“, sest vastasel korral kaotaks tarbija justkui võimaluse oma õiguste teostamiseks. See ei ole alati nii, kuid ostutšeki puudumine võib siiski saada takistuseks tarbija õiguste maksmapanemisel. Ostutšekk kannab eelkõige tehingu ja selle tingimuste kinnitamise ja taasesitamise funktsiooni. Samas ei tähenda see, kui ostutšekk ära kaob või seda lihtsalt ei säilitata, et automaatselt puuduksid muud võimalused tehingu ja selle tingimuste tõendamiseks. Tehingu toimumise kohta võib näiteks esitada pangakonto väljavõtte; tingimuste (kauba koguse jm) tõendamiseks võib kasutada kaasasolnud isikute abi (nende ütlused) või isegi valvekaamera salvestust.

Siiski tuleb rõhutada, et kumbki pool peab vaidluse korral tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui kaupleja väidab, et puudustega kaupa ei ostetud tema juurest, peab tarbija tõendama, et ta ostis kauba just selle kaupleja käest jne.

Juura

Juhusliku hävimise ja kahjustamise riski üleminek tarbijale Juhusliku hävimise ja kahjustumise riski üleminek kauplejalt tarbijale reguleerib seda, missugune isik vastutab kauba säilimise eest ehk kes kannab asja juhuslikust hävimisest ja kahjustumisest tingitud kahju. See tähendab, et kui risk on üle läinud, ei vastuta enam kaupleja kauba juhusliku hävimise või kahjustumise eest.

Tarbija peab ostuhinna tasuma ka siis, kui ostetud asi on juhuslikult hävinud või kahjustunud pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riski üleminekut temale. Näiteks kui kaupleja pakub võimalust tasuda ostuhind hiljem, ning asi hävineb enne ostuhinna tasumist, peab tarbija ostuhinna ikkagi tasuma.

Asja juhusliku hävimise ja kahjustumise risk läheb tarbijale üle asja üleandmisega ka siis, kui kaupleja võttis endale kohustuse korraldada kauba vedu tarbijani või tema nimetatud isikuni. See ei kehti siis, kui kauba vastuvõtja satub vastuvõtmisega viivitusse, siis läheb risk üle viivituse tekkimisel, ning siis, kui tarbija korraldab veo ise (nimetab vedaja või veab kaupa ise), viimasel juhul läheb juhusliku hävimise risk üle tarbija nimetatud (tellitud) vedajale üleandmisest alates. See on oluline eelkõige siis, kui tarbija ostab asja, mida ta ei saa füüsiliselt ise kaasa võtta (nt külmkapi), ning kaupleja kohustub korraldama ostetud asja vedamise.

Kaupleja teavitamine kauba puudustest Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest kauplejat kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada.

Kui tarbija ei teata kauplejale avastatud puudusest tähtaegselt, ei või ta asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on aga mõistlikult vabandatav, võib siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et kaupleja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.

See ei kehti olukorras, kus kaupleja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele

mittevastavusest, kuid ei teatanud sellest tarbijale, ega siis, kui mittevastavus on tekkinud kaupleja raske hooletuse või tahtluse tagajärjel.

Kohustuse täitmise nõudest üldiselt Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib tarbija nõuda kauplejalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata kauplejale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning tarbija võimalust saada lepingutingimustele vas-

Tarbija kaotab õiguse nõuda kauplejalt asja parandamist või asendamist, kui ta ei nõua seda üheaegselt teatega asja lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui kaupleja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.

Mõistlik oleks nõuda kauplejalt kohustuse täitmist (puudustega kauba asendamist või parandamist), kui tarbija sooviks on säilitada puuduste avastamisele eelnenud olukord, kuna näiteks lepingust taganemisel võivad jääda (sõltuvalt uue müügilepingu tingimustest) paigalduskulud tarbija kanda.

Kui tarbija nõuab õigustatult asja parandamist ja kaupleja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tarbija asja ise parandada või lasta seda kolmandal isikul teha ning nõuda kauplejalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

Kahju hüvitamise nõudest üldiselt

tav asi oluliste ebamugavusteta mujalt.

Kaupleja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Kui kaupleja asendab puudusega asja lepingutingimustele vastava asjaga, võib ta nõuda tarbijalt puudusega asja tagastamist.

Puudustega kauba parandamise või asendamise nõude esitamine on esmane võimalus taastada endine olukord. Leping on pooltele täitmiseks kohustuslik, seega tuleb eelistada neid õiguskaitsevahendeid, mis on suunatud lepingu eesmärgi täitmisele.

Kaupleja kannab asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud.

Puudustega kauba asendamine ei piirdu üksnes asenduskauba üleandmisega, kaupleja peab taastama asenduskaubaga täpselt samasuguse olukorra, milles kaup oli puuduse ilmnemise hetkel, ning tegema seda omal kulul (tasuma nt vajalikud paigaldus-, transpordi- jms kulud) sõltumata sellest, kas paigaldus oli algselt kauba sees või mitte.

Kui kaupleja rikub kohustust, võib tarbija koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda kauplejalt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui kaupleja kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Üldjuhul tuleb enne kahju hüvitamise nõude esitamist nõuda kohustuse täitmist ning anda selleks täiendav tähtaeg.

Näiteks tellib pruutpaar pulmatordi.

Paar päeva enne tordi üleandmist teatab kondiiter, et ei saa torti valmis. Pruutpaar peab tellima asendustordi kaks korda kallimalt. Siinsel juhul ei ole mõtet enam täiendavat tähtaega anda ega nõuda kohustuse täitmist. Pruutpaar võib lepingust taganeda (sellega nõuda kondiitrile makstud raha tagasi) ning nõuda kahe tordi maksumuse vahe (kahju) hüvitamist.

Tarbija võib nõuda kauplejalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis asja selle otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui see tulenes tarbija ebapiisavast teavitamisest kaupleja poolt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu.

DETSEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 29

Sport

Rein Taaramäe Hans Üürike hans.uurike@tipikas.ee Sporditoimkonna juht

E

simesed külmad ilmad on meil kõigil jalga ajanud vanaema poolt kootud villased sokid, karupüksid ning retro tutimütsi. Jalgrattahooaeg on lõppenud ning meie veerev kaaslane on juba talvekorterisse pandud. Sporditoimkonnal õnnestus viimase trenniga kaasas sõita Rein Taaramäega, kes hiljuti valiti taaskord Eesti aasta parimaks jalgratturiks. Räägiti lähiplaanidest kui ka Londoni olümpiamängudest.

Kas nüüd on pooleks aastaks rattasõiduga kõik?

Pakid ratta kokku ja hakkad praekapsast ja verivorsti sööma?

Tõesti, see on minu viimane rattatrenn sel aastal Eestis, kuid homme juba sõidan enda Monaco kodusse. Seal algab tõsisem valmistumine uueks hooajaks, saan tiimiga kokku ja soojemas kliimas paneme just tempo peale. Seal näeb ehk

päikest ka rohkem.

Kuidas vorm ja enesetunne hetkel on?

Tippvorm on ikka väga kaugel. Monacos algabki timmimine ja Tour de Franceks valmistumine. Minu üldist vormi aitas siin Eestis parandada Argo Ader. Üldfüüsiliselt olen tugevam kui varem.

Rein Taaramäest lähemalt: Rein sõidab Prantsuse profiratturite meeskonnas Cofidis. Sel aastal saavutas Tour de France velotuuril 12. koha (noorte arvestuses 2. koht) ning võitis Vuelta a Espana. 2008. aastal saavutas ta Pekingi olümpiamängudel 16. koha.

Londoni olümpiamängudeni on veel enam kui 200 päeva.

Kas surin on juba sees?

Selle nimel töötegemine käib. Räägitakse, et Londoni rajad on kerged. Mina olen rohkem selline raske raja mees. Aga kuna rattasõit on pooleldi ka loterii, siis on mul šansid täitsa olemas.

Naised saunas siin räägivad, et Sa ei ole kunagi Londonis käinud?

Tõesti, nii see on. Olen kogu maailma läbi käinud - nii USAs, Aasias, kogu Euroopa, kuid Londonisse ja Suurbritanniasse veel jõudnud ei ole.

30 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . DETSEMBER 2011

Kui Sina soovid olla järgmine edukas spordipoiss või tüdruk, siis loe järgnevat võimalust!

Tähelepanu kõik suusasõbrad - veebruari alguses korraldab sporditoimkond professionaalse murdmaasuusakoolituse. Täpsem info peagi Nädalakirjast!

Meelelahutus

halva huumori instituut Asjad mida superliim liimib

Aleksander Vassiljev sassipostkast@tipikas.ee

Minu käed

Jõuluvana abilised

Minu käed

Kõik kõrghariduseta päkapikud saatis Jõuluvana Majandusteaduskonda diplomeid tegema – Lapimaal oli pakkepaber otsa saanud.

See mida oliSee vajamida oli vaja liimida liimida

Asjad mida superliim liimib

Tööpind

Tööpind

Seminaris küsitakse minult

Vorstivabrik Vanal maamehel on vorstivabrik. Saadab oma poja kaugele Tallinna, ärijuhtimist õppima. Ühel päeval, kui poeg on majanduskraadi kätte saanud, otsustab maamees vabriku lõpuks üle anda.

Kui ma olen

ettevalmistunud Seminaris küsitakse minult

Kui ma ei ole Kui ma olen ettevalmistunud ettevalmistunud

- Vaata poiss, siin on põhiline masin, mis meile leiba teenib.-

Kui ma olen Kui ma ei ole kuid ettevalmistunud, ettevalmistunud unustasin konspektid koju

- Siit august paneme lamba sisse ja siis mõne aja pärast tuleb vorst välja. –

Kui ma olen ettevalmistunud, kuid unustasin konspektid koju

- Isa, aga sul siin sellist masinat ei ole, kus oleks vastupidi, et topid hoopis vorsti sisse ja siis tuleb mõne aja pärast sealt seest lammas välja? – küsib poeg.

- Su ema on köögis - vastab isa.

Mis on ühist üliõpilasel ja traktoril? Üliõpilane võib vajadusel teha tööd ka tühja paagiga.

Meie instituudi sööklas on ülikooli kõige suuremad kotletid.

Futoshiki

Traktor ja üliõpilane

Futoshiki on Jaapiani loogikamäng. Selle nimi tähendab tõlkes "ebavõrdsus". Mängu eesmärk on paigutada numbrid ühest viieni nii, et need ei korduks ükski horisontaalses, ega ka vertikaalne reas. Kergemaks teeb mängu asjaolu, et mõne välja vahel on tähis, mis määrab ära kahe arvu omavahelise seose (kas tegu on suurema, või väiksema arvuga).

DETSEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 31