treening
TRENN TAGAB ÕNNETUNDE TEKST MARGUS MÜIL - FOTOD SCANPIX JA SPORTLAND MAGAZINE
KES KORD „TRENNIKURADILE“ SÕRME ANDNUD, SEE ENAM SELLEST EI PÄÄSE. JA ENAMASTI EI TAHAGI PÄÄSEDA. SEST HEA FÜÜSILINE JA VAIMNE TOONUS NING RAHULOLU TEHTUGA TOOB INIMESE IKKA JA JÄLLE TAGASI TRENNI. „ÕNNESTUMISED LISAVAD ENESEKINDLUST!“ OTT KIIVIKAS, KULTURIST JA TREENER: Õnnestumised – kui näed trennis, et muutud tugevamaks ja saavutusvõime kasvab - lisavad meeletult enesekindlust. Treening teadupärast eritab mõnuhormooni endorfiini, ja see ongi tunne, mille järele trenni tullakse - õnnetunne peale füüsilist koormust. Ning kui oled teinud mõnes jõunäitajas uue isikliku rekordi, siis valdab lisaks ka selline õnnetunne, nagu oleks maailmarekordiga hakkama saanud! Loomulikult olen tundnud ka väsimust, tüdimust ja treeninguisu puudumist. Olen sporti teinud viimased 30 aastat ja selle aja jooksul on kõikvõimalikke emotsioone kogetud, mida sport pakub. Nooremas eas proovisin eirata seda tunnet ja väga jäigalt täita n-ö treeningplaani. Praegu olen targem - kui täna ei ole minekut, siis teen kergemalt või jätan vahele ja üldjuhul järgmisel päeval on enesetunne selline, et tee või rekordeid. Eks kogu see sisemise mina kuulamine tuleb aastate ja kogemusega. Võistlusspordi puhul on minu jaoks suurim emotsioon eelkõige peale õnnestunud võistlusi, see tunne on valdavalt see, mis sunnib selle teekonna uuesti ja uuesti ette võtma. Kuid võistluste vahepealsel ajal on ikkagi peamine see enesetunne, mis kaasneb treeningjärgselt, selline mõnus rammestus ja loomulikult ka füüsiline toonus. Trenni teen sõltuvalt perioodist kas võistlustevaheline periood või võistluseelne. Üldjuhul 5-6 korda nädalas ja korraga 2-3 tundi. Enne võistlusi võib maht ka natuke tõusta. Minu treeningud koosnevad soojendusharjutustest, jõuharjutustest, kardiotreeningutest mis on nii vastupidavuse kui rasvapõletuse eesmärgil ja venitusharjutustest. Samuti teen aeg-ajalt koordinatsiooni parandavad harjutusi.
„HOMMIKUNE TRENN ON HEA PÄEVA VÕTI!“ KRISTJAN KASEARU, MUUSIK: Jõusaalitreeningust on saanud minu elustiili lahutamatu osa. Olen jõusaalis treeninud vahelduva eduga juba 4-5 aastat, ent viimastel kuudel olen trennis käinud ikka stabiilselt kuus korda nädalas. Muusikuna on minu hommikud valdavalt vabad, mistõttu treenin hommikuti. Loomulikult on igasugune füüsiline tegevus n-ö tuulutava efektiga, aga hommikune trenn on minu jaoks hea ja tegusa päeva käimalöömise võti! Koos soojenduse ja venitusharjutustega tund-poolteist rassimist, ja ma olen terve päeva ergas ning reibas.
Loe Kristjan Kasearu tegemistest ka lk 112-114! 16
„PARIM SAAVUTUS ON HEA TERVIS.“ KERTU JUKKUM, RAADIO- JA TELEINIMENE: Tee trenni, ja sinu elu saab olema parem, emotsionaalsem ja lõbusam! Sest pärast väsitavat tööpäeva pole midagi paremat kui trenn. Olles terve ja füüsiliselt heas toonuses, on ka vaim virge ning immuunsüsteem tugevam. Ma ei mäleta, millal olin viimati haige ja seda võib kindlasti pidada üheks olulisemaks saavutuseks. Treenin kaks-kolm kuni neli-viis korda nädalas ja minu treeningute intensiivsus sõltub sellest, kui kaugel või lähedal on üks või teine eesmärk – ehk siis jooksumaraton, kus osalen, või triatlon. Olen pärit väga sportlikust perekonnast ja olnud varasemas elus ja lapsepõlves ise spordikauge inimene ning teen nüüd rõõmuga järele seda, mis varem tegemata jäi.