Page 1

NR 7 / TALV 2012/2013 NUMBER 1 SPORDI- JA SPORTLIKU ELUSTIILI AJAKIRI EESTIS!

Hind 1,90 €

Kristjan Kasearu & The Heft Sündinud selleks, et elada

NÕMME KALJU Eesti meister!

D N A L T R O P S B A T U N N E L Sandra RajuALPIDESSE RAJU, SPORTLIK, POSITIIVNE!

Suur Sportlandi talvine tootekataloog!

4

742593 000031


juhtkiri

TERE, SPORDISÕBER!

E Väljaandja Sportland Eesti AS Pärnu mnt 142a 11317 Tallinn Teostus Menu Kirjastus OÜ Peatoimetaja Margus Müil margus@menuk.ee Toimetuse kolleegium Are Altraja, Gerd Kiili, Antti Adur Kujundus Silver Vaher Reklaam Siim Kala siim@menuk.ee 5690 9356 Trükk Kroonpress

NR 7 / talv 2012/2013

NR 7 / TALV 2012/2013 NUMBER 1 SPORDI- JA SPORTLIKU ELUSTIILI AJAKIRI EESTIS!

Hind 1,90 €

Kristjan Kasearu & The Heft Sündinud selleks, et elada

NÕMME KALJU Eesti meister!

simene lumi on meid juba üllatanud, paljudel esimesed suusakilomeetridki selja taga. Meil on suurim heameel just täna tuua teieni Sportland Magazine nr 7. 132 lehekülge sporti ja sportlikke trende. Iga uue ajakirjanumbriga võtame endale kohustuse natukenegi muuta Sinu, hea lugeja, elu huvitavamaks, paremaks, emotsionaalsemaks. Selle numbri ühes persooniloos kirjutame Jürgen Zoppist, noormehest, kes on hea näide pingutusest, sihikindlast tööst ning sellest, et see kõik viib sind sinna, kuhu sa soovid jõuda. Jürgen on täna, 24-aastasena, Eesti edukaim meestennisist, olles ATP reitingus käinud ära lausa 71. kohal. Oleme veendumusel, et see pole kindlasti tema võimete lagi. Jõudu talle oma eesmärkide (ja ka unistuste) saavutamisel! Jalgpalli osas puudutame samuti sihikindluse teemat, nimelt Nõmme Kaljut – Eesti meistrit. Ei uskunud sellesse meistritiitlisse just paljud, kui Kalju viis aastat tagasi jalgpallikaardile ilmus ja oma ambitsioonid teatavaks tegi… Lisaks avaldame persooniloo Igor Morozovist, mehest, kellelt vutisõbrad ootavad Eesti koondise kaitseliini tugevdamist, isegi n-ö uut tulemist. Ärgem alatähtsustagem kaitsjaid, sest maailmas ei ole teada ühtegi treenerit, kes ei jagaks filosoofiat, et KÕIK ALGAB KAITSEST! „Suur“ Kalev vs Rock, tundub, et see on jälle SEE aasta. On toimunud korralik võidurelvastumine ning vähemalt paberil (hooaeg on veel liiga noor, et õigest minekust juba täit pilti saada) tundub, et legendaarsed korvpalliklubid hakkavad siin jälle Piibelehe ja Vestmanni võitlust pakkuma. Kumbki ei rahuldu teise kohaga ning loomulikult on mõlemal ambitsioone ka Eestist väljaspool. Olgem ausad, oleks tagumine aeg saavutada ka Balti Liigas midagi säravamat, kui seda viimastel aastatel näidatud. Korvpalliosas kirjutame ka perekond Venest, kes elab korvpallile. Kõik mängivad, kõik armastavad korvpalli ja mis peamine – kõik elavad kõigile kaasa. Suurepärane kooslus. Tagasi talve juurde. Ajakirjas kirjutame, kuidas valida suuski nii lastele kui ka endale, kuidas riietuda, et mitte külmetuda. Suure uhkusega teatame, et Ülemiste Sportland on ametlikult saanud Baltikumi ainsaks Fischer Nordic Racing Centre’iks, see on kvaliteedimärk (ja samas ka suur vastutus). Loomulikult ei puudu ajakirjast ka suur talve tootekataloog, seda kõike selleks, et teie ostlemine kergemaks teha. Ah jaa, ühest hullust naisest kirjutame ka, aga väga heas mõttes hullust. Loe kindlasti, kuidas Sandra Raju oma päevas 24 tunniga hakkama saab! Tahan tänada ja kiita ka Sportlandi fantastilist meeskonda. Olen uhke teie kõigi üle, teie töö, pingutus ja lojaalsus on imekspandav ja teeb minugi töö nauditavaks. Teie peegeldate kõike seda, mida Sportland klientidele pakub ehk siis vaid kõige paremat: kvaliteetsemat, stiilsemat, modernsemat ja seda parimal viisil. Aitäh! Sportland Magazine jagab teile tunnustust ka leheküljel 123! Head lugemist ja kohtume trenni tehes! Gerd Kiili, Sportland Eesti AS tegevjuht

SPORTLAND LENNUTAB Sandra RajuALPIDESSE RAJU, SPORTLIK, POSITIIVNE!

Suur Sportlandi talvine tootekataloog!

4

742593 000031

Ajakirjas Sportland Magazine avaldatu on autorikaitse objekt.

3


sisukord UUDISED 6

O`NEILL, HELLY HANSEN JA THE NORTH FACE saavad oma mäesuusanõlvad ANTTI ADUR – Sportlandi uus turundusjuht O`NEILL TALVEMAA Tartus pakub lumiseid rõõme 28 KOLMIKÕED LUIGED lõid Adidasega käed ADIDAS otsib maailma originaalseimat tiimi! 46 SPEEDO trendikad ujumistrikood Sportlandis saadaval 60 BLISTEX hoolitseb huulte ja käte eest FISCHERI uued suusasaapad üllatavad uue tasemega ALPINA JA PROFLIP rõõmustavad suusasõpru 61 TOKO JA MADSHUS pakuvad uudistooteid

6 30

TREENING

8 12 16 18

SANDRA RAJU pöörane elu VIIS KUUMA treeningtrendi Treening ANNAB ÕNNETUNDE! MYFITNESS laienes Pärnusse

JOOKS

20 NIKE+ muudab jooksu mõnusamaks 22 13 AASTAT Sügisjooksu 26 Miks inimesed JOOKSU NAUDIVAD?

TENNIS

30 JÜRGEN ZOPP – tasa ja targu teel tippu 34 Tennis – EMOTSIONAALNE, HAARAV, INTELLEKTUAALNE

8

KORVPALL

38 SIIM-SANDER VENE korvpalliperekond 42 AIVAR KUUSMAA tahab võtta kõik, mis võtta annab 43 KEITH MCLEOD – NBAs karastunud Kalevlane 44 Tartus kõlab jälle ROCK! 45 UUDISTOOTEID korvpalliväljakutele

4

64


JALGPALL

48 LILLEKÜLA JALGPALLIKOMPLEKS hakkab kasvama 50 NÕMME KALJU – Eesti meister! 52 IGOR MOROZOV – FC Levadia kapten ja Eesti koondise tulevikumees 56 Teenekas treener PRIIT ADAMSON lastest ja jalgpallist 58 Nike jalgpallisaapad – KÕRGEM KLASS!

82

SUUSATALV

62 RAUL OLLE ANNAB NÕU – kuidas valmistuda elu esimeseks maratoniks 66 JAAK MAE JAGAB NÄPUNÄITEID varustuse valikuks 68 Viigem lapsed SUUSATRENNI! 70 VALIME lastele suusavarustust 74 Kiviõli – Eesti pikimate nõlvade ja Baltikumi suurima lumelauapargiga UUS MÄESUUSAKESKUS 80 Ülemiste Sportland – KUUMIM KOHT SUUSASÕPRADELE! 82 KÕRVEMAA TALVEPARADIIS pakub parimaid võimalusi aktiivseks puhkuseks

SPORTLIK MOOD

54

72

MIS ON UUDIST O`Neilli esinduskaupluses? 88 Sportlandi SUUR TALVEKOLLEKTSIOON on kohal!

MITMESUGUST

112 KRISTJAN KASEARU JA THE HEFT – Converse`i kuumad kutid 116 SPORTLAND ALUSTAS KOOSTÖÖD spordimeditsiini klastriga 119 RICOTTA toorjuust rikastab sportlase toidulauda. 122 Sportlandi Narva kauplus pakub IDAVIRUMAA PARIMAT KAUBAVALIKUT 123 Sportland TUNNUSTAB OMA TÖÖTAJAID 126 Sportland soovitab. VALIK TALVISEID SPORDISÜNDMUSI 128 SUUR RISTSÕNA 130 URMAS SÕÕRUMAA sportlik elustiil

Nokamüts 24,95 Tennisesärk 84,95 Tennisepüksid 59,95 Tennisejalatsid 139,95 Käepael 12,95

Reket 249,95 Treeningkott 79,95

43 88

12 5


uudised EESTI PARIMAD LASKUMISNÕLVAD SAID NIMED! JAANUARIS AVATAVA KIVIÕLI MÄESUUSA- JA LUMELAUAKESKUSE KOLM NÕLVA SAAVAD O’NEILL’I, THE NORTH FACE’I JA HELLY HANSENI NIMED! Sportland Eesti AS ja SA Kiviõli Seiklusturismi Keskus sõlmisid kolmeaastase koostööleppe, mille kohaselt uhiuues Kiviõli suusakeskuses saavad kolm laskumisnõlva Sportlandi poolt esindatavate brändide nimed. Jaanuaris avatakse Kiviõli vanal tuhamäel Eesti suurim, ligi 700-meetriste laskumisradade ja 90-meetrise absoluutkõrgusega suusakeskus, kuhu peale suusanõlvade tulevad ka snowtubing’u rada lastele ning Baltikumi suurim lumelauapark. Suusakeskus katab umbes poole üle 80 ha suurusest seikluskeskusest, kus lisaks suusatamisele saab järgmisel suvel tegeleda jalgrattaspordi, ATV-sõidu, erinevate seiklusspordialadega ning kihutada krossirajal, kus igal aastal ka külgkorvide MM-etappe peetakse. Vaid 133 km Tallinnast, 155 km Tartust, 88 km Narvast… Juba need numbrid seavad Kiviõli tuhamäe Eesti ekstreemsportlaste paradiisiks. Jälgi reklaami ja ole kindlasti kohal kohe, kui keskus lahti tehakse – mis saaks olla mõnusam, kui nautida adrenaliini siinsamas Eestis, laskuda mööda O’Neill’i, The North Face’i või Helly Hanseni nõlvu!

ANTTI ADUR – SPORTLANDI UUS TURUNDUSJUHT ÜHEKS VASTUTUSRIKKAMAKS AMETIKOHAKS SPORTLANDIS ON AJALOOLISELT OLNUD TURUNDUSJUHI AMAETIPOSITSIOON. ALATES AUGUSTIST PUREB SEDA PÄHKLIT „VANA KALA“ ANTTI ADUR Töötada maailma juhtivate spordi- ja vabaajabrändide turundajana, see ei ole lihtne ülesanne. Teha seda Eesti juhtivas jaekaubandusketis – see lisab ka suure vastutuse. Mille üle aga eriti õnnelik olla ja mis kindlust lisab, on fakt et Antti Adur on just see mees, kes selle vastutuse välja kannab ning oma tööga teie elu paremaks ja emotsionaalsemaks muudab. Antti on Eesti meister noortekorvpallis ja mitmekordne noortemeister kergejõustikus. Hetkel paeluvad teda enim mountain bike, maanteeratas, spinning ja sulgpall. Lisaks on tal seljataga pea 10-aastane karjäär Sportlandis: 2003 okt – 2004 okt Lõunakeskuse Sportlandi teenindaja 2004 okt – 2005 veebr Lõunakeskuse Sportlandi vanemteenindaja 2005 veebr – 2005 aug Kristiine Sportlandi juhataja 2005 aug – 2007 märts Rocca al Mare Sportlandi juhataja 2007 sept – 2012 juuli Lõunakeskuse Sportlandi juhataja 2010 mai – 2012 juuli Tartu Kaubamaja Sportlandi juhataja 2008 sept – 2012 juuli Lõuna-Eesti regioonijuht 2012 aug – ... Sportland Eesti AS turundusjuht

6

VARSTI VALMIS. Kiviõli nõlvadel käivad veel viimased askeldused, et jaanuaris saaks kõik oskajad juba kaelamurdvaid trikke sooritada.

O’NEILL’I TALVEMAA OOTAB SIND! TARTU ELANIKEL ON PÕHJUST RÕÕMUSTAMISEKS – NÜÜD ON VÕIMALIK IGA PÄEV SNOWTUBE’I EHK LUMERÕNGAGA TALVERÕÕME NAUTIDA. SEE VAHVA VÕIMALUS ON LOODUD TARTUS RAADI KARJÄÄRIS ASUVAL O’NEILL’I TALVEMAAL. Tartu Seikluspark avas uksed 20. juunil ning sellest ajast saati on seal turnimas ja sportlikult aega veetmas käinud üle 15 000 huvilise. Sellepärast on ainuvõimalik lahendus, et seiklused peavad jätkuma talvel. Oma roll ettevõtmises on ka Sportlandil. Tänaseks on pargi arendajatega käed löödud ning O’Neill’ist on saanud Talvemaa ametlik riietaja ning nimesponsor. Varem sai snowtube`i-sõitu nautida Tartu Kassitoomel, ent see polnud klientide jaoks kuigi mugav. Snowtube’e oli seal vaid kümmekond ning vahel tuli ette helistada ja uurida, kas nendega üldse väljas ollakse. O’Neill’i Talvemaa pakub uut taset. Emotsiooni loob mõnus talvine muusika, mäel on 10 korda rohkem snowtube’e, O’Neill’i soojendustelk pakub võimalust end soojendada ja jõudu koguda ning arutamisel on ka Eesti järseima ja kiireima tuubiraja avamine! Lisaks ei pea rõngaga enam ise mäest üles vantsima, vaid klientide käsutuses on tõstuk. O’Neill’i Talvemaa juurde kuulub ka uisuväljak, mis üllatab õhtustel aegadel värvimuusikaga. Territooriumil tegutseb ka hubane kohvik, kus saab käia kakaod limpsimas ning keha kinnitamas. O’Neill’i Talvemaa on ideaalne koht, kus veeta emotsionaalne päev täis rõõmu ja sporti!


persoon

8


SANDRA!

RAJU, SPORTLIK, POSITIIVNE TEKST MARGUS MÜIL - FOTOD JAANUS REE, ERAKOGU

TTÜ KORVPALLIKLUBI TANTSUTÜDRUKUTE ÜHE LIIDRI SANDRA RAJU KOHTA ÖELDAKSE, ET TA ON HULL INIMENE. HEAS MÕTTES, MUIDUGI.

S

andra mässab TTÜ Tantsutüdrukutega, õpib TLÜ magistrantuuris, korraldab spordiklubis MyFitness laste ja noorte show-tantsutreeninguid, on erinevate Eesti popmuusikute taustatantsija, sõidab lumelauda… Enamikule inimestest 24 tunnist ööpäevas selleks ei piisaks. Sandra aga leiab, et mõistet „pole aega“ ei ole tegelikult olemas. Miks on TTÜ Tantsutüdrukud atraktiivsemad kui mõned teised? Eestis on nii, et kui teha midagi eriti vinget ja teistsugust, siis on võimalik ka meedia ja publiku tähelepanu tõmmata. Meie eesmärk pole kunagi olnud eksponeerida oma kehalisi kurve, vaid pigem ikka oskusi, seepärast võtsime ette ka pealtpanekud ja trampeti-show, et pakkuda Eesti pallipublikule peale traditsioonilise tantsu midagi veel. Oled üks tantsutüdrukute liidritest. Mida see täpsemalt tähendab? Enamasti tähendab see oma tüdrukute motiveerimist. Kuna me teeme seda tantsutüdrukute tööd kõik puhtast fanatismist, siis on minu eesmärk leida tantsutüdrukutele mitterahalisi väljundeid nende motiveerimiseks. Näiteks üks meie sponsoritest on Sportland, kes andis meile eelmisel aastal esinemiskostüümideks väga vinge varustuse ning lisaks sellele kinkis igale tüdrukule isikliku tiimipusa. See on vinge,

et Eesti firmad on nõus toetama „väikseid kalu”, sest ühel hetkel võivad need viidikad oma pisikesest lahest suurde ookeani välja ujuda ning tänu oma toetajatele on ka meil just selline plaan. Oleme kahekordsed Eesti meistrid ning ka valitsevad Baltikumi meistrid, nii et lähiriikides on meil võetud kõik, mis võtta annab. Nüüd vaatame poole silmaga juba natuke kaugemale. Üks sind tundev inimene ütles, et oled heas mõttes hull. Iseloomusta end veidi. Hahahaaaa, see on hea kirjeldus!!! Mulle endale meeldib ka nii mõelda, et ma olen natuke hull, siis on hea, kui olen suutnud sellise mulje ka teistele jätta. Püüan ise olla selline, nagu tahan näha inimesi enda ümber – rõõmsameelsete ja energilistena. Kohati on mul raske tunnistada, et ma olen täiskasvanud inimene ja pean käituma teatud mallide järgi. Kui see juhtub, siis sellisel juhul lähen ma üksi tantsusaali ja hakkan kava välja mõtlema – nii tekib parim toodang! Mu lapsed (MyFitnessi show-tantsu tüdrukud) ütlevad ikka mulle, et, Sannu, sa pole ju üldse 25 aastat vana, sa ei käitu üldse nagu 25-aastane, sa käitud pigem nagu 18-aastane. Nad on kavalad ka, sest mulle see meeldib, kui nad nii ütlevad, ja sellisel juhul jäävad nii mõnedki kätekõverdused tegemata, sest treener on härdunud. „Hulludele“ meeldivad igasugused „kiiksud“. Kuidas sulle? Jah, mulle meeldivad ebatraditsiooni-

lised asjad, inimesed ja olukorrad. See on nii põnev teha midagi, mis on kiiksuga või pakub mingi huvitava lahenduse. Välja arvatud jõulud. Jõulud on minu suurim ja armastatuim traditsioon, mida ma vist ei vahetaks mitte millegi vastu. Samas seon alati jõulutraditsioonid oma kiiksudega, mulle väga meeldib isetehtud kingitusi saada ja kinkida, see ütleb kordades rohkem kui mingi suvaline ostetud hilp.

Ne e d vigastused u käivad min ala juurde. Mu kiiksud väljenduvad väga erinevates asjades. Kuna olen pärit Lõuna-Eestist, siis räägin kohati nagu väike armas mats – meie kandi murrak on ikka veel mõnusalt sees ja ma kasutan seda nimelt nii palju kui võimalik, sest see on unikaalne ja huvitav. See paneb inimesi mõtlema hoopis teisiti ning minu arust annavad isiklikud kiiksud alati natuke juurde. Mul on üks sõbranna, kes kardab nööpe – see on nii lahe!!! Kas ka mehed peaksid olema sinu meelest kiiksuga? Klassikaline ideaalsus on minu jaoks igav, mulle meeldib ebatraditsiooniline suhtumine kõigesse ja kõigisse. See on 9


persoon palju huvitavam kui kindel maandumine – turbulents tekitab ju alati südamesse kiiremaid võnkeid. Omadused, mis mõne puhul on ebaatraktiivsed, mõjuvad teisele jälle positiivselt. Näiteks õllekõht – üldplaanis pole see väga minu teema, aga sõltub täiesti sellest, kelle küljes see on. Tean väga seksikalt lahedaid õllekõhuga mehi!

On põnev i, teha midag mis on kiiksuga!

Millised on kõige hullumeelsemad asjad, mida oled elus teinud? Ma usun, et see meie trampetikava ja pealtpanekud on ikka päris ekstreemne. Olen peaaegu näoga vastu korvirõngast lennanud – mida julgemaks lähed, seda suurem on ka vigastuse oht. Kuna ma olen veerand oma elust sõitnud lumelauda, siis kõik ekstreemsused on mulle nagu punane värv härjale. Olen lumelaual suur hüppaja, tavaline edasi-tagasi kruiisimine pole minu jaoks. Vajan suurt kiirust ja seda, et maapind vahetevahel jalge alt kaoks. Täpselt nagu igapäevaelus püüan toimida ka lumelauda sõites. Hullud hobid toovad vahel kaasa ka hulle vigastusi… Need vigastused käivad minu ala juurde. Tavaliselt saan arsti juurde minnes diagnoosi „liiga palju trenni” ja raviks palutakse vähendada treeningkoormust. See ajab alati naerma, sest see on reaalselt võimatu – treenimine ja trennide andmine on minu töö! Eks mul ole paar vana vigastust, mis aeg-ajalt tunda annavad, pean ise olema meeletult tähelepanelik ja hoolas, et end hoida. Need liigutused, mis me esinedes ja treeningutel sooritame, on ju ebanormaalsed – inimese põlv ei ole loodud püstiasendis nina puudutama, ometigi seda ta meie puhul teeb. Veidraimad juhtumused? Eks tantsimise ajal on neid seeliku seljast kukkumisi ja tossu jalasttulekuid palju olnud. Võru võrkpalliklubi tantsutüdrukuna jäin ükskord jalgapidi võrku kinni – see oli... huvitav! Kas sa olid juba lapsena selline askeldaja? Kasvasin üles Rõuge küngaste vahel – mäest üles, mäest alla, siis jälle mäest üles, ette jäi paar puud, mille otsas oli kohustuslik ronida, ja siis edasi mäest alla jne. Võin öelda, et minu lapsepõlv oli ideaalne. Ausalt! Ilma igasuguse häbita meeldib mulle keksida ja kiidelda oma lapsepõlve ja perekonnaga. Mul on nii toredad vane-

10

mad Terje ja Toomas ning noorem õde Sigrid, kes on lisaks kõigele ka üks minu parim sõbranna. See on nii vinge ja meeliülendav tunne, kui saan seda öelda – minu õde ja minu parim sõbranna! Mu vanemad on alati olnud väga toetavad kõiges, mida ma teen ja ette võtan, et see on mind julgustanud ette võtma igasugu hulle trikke ja tegusid. Mu ema põhiline lause oli alati stiilis „mine proovi ja tee, küll me pärast kuidagi välja mõtleme, mis vahenditega”. Oeh... ja olles kehalise kasvatuse õpetajate laps, siis ma olen oma elu jooksul vist kõigil erinevatel koolispordialade võistlustel käinud, sest kui keegi teine ei olnud nõus minema, siis lükati alati Sandra võistlustulle. Missugune on trennitegemise ajal parim muusika? Näiteks aeroobikatreeningutel tuleb kasutada spetsiaalset aeroobikamuusikat,

mis on kindlate löökide peale üles ehitatud, et ei tekiks olukorda, kus 8 löögi asemel on 6 ja siis on sammud ja harjutused sassis. Tantsutrennis on juba teine jutt, seal kasutan kas oma lemmikmuusikat või midagi sellist, mis ka tüdrukutele meeldib. Ma olen tegelikult selline seinast seina muusikafriik, st kuulan väga erinevaid stiile. Minu töö on tihedalt muusikaga seotud, nii et pean olema avatud meelega, mitte et räpp jee-jee ja rokk fuih-fuih... Olen ise mõlema eelneva stiili suur austaja – head muusikat on lihtne armastada! Kuulan erinevaid stiile, aga eks mul ole omad ajatud lemmikud, keda võin põhjatult kuulata: Foo Fighters, John Mayer, Jack Johnson, Joss Stone ja otse loomulikult kohustuslik Beyonce – naine kui masin!!! Mu playlist on seinast seina, ühel plaadil võib kõrvuti olla Justin Bieber ja Sigur Ros. Väga palju sõltub hetkelisest meeleolust ja üldisest tujust.


Mis aitab sul hoida alati positiivset meelt? No ikka õnn ja armastus selle vastu, mida ma teen. Eks vahetevahel tekib mõte, et peaks täiskasvanuks hakkama ja endale „päris töö“ leidma, sest kuidagi imelik on vahetevahel, kui tunnen, et mu töö ei tekitagi mulle stressi. Naljakas on kuulata, kuidas tuttavad räägivad, et tööl on raske ja nii pingeline… Sellistel hetkedel mõtlen alati, et oot-oot, kas mul on siis mingi mängutöö, et minul selliseid mõtteid pähe ei tule?! Minu puhul on nii, et kui mul on valida kahe tegevuse vahel, näiteks koolitöö või TTÜ tantsutüdrukute asjadega tegelemine, siis esimene jääb kindlalt kaotajaks. Oma „beebiga” tegelemine annab mulle meeletult energiat. Kui sa oled olnud mingi asja sünni juures, näinud seda kasvamas ja arenemas, paitanud pead, kui on raske, püüdnud motiveerida nii headel kui halbadel aegadel, siis see kasvab niivõrd südamesse, et loobuda on võimatu. Ja laulab 2 Quick Start – ...olen loooobudaaasustprooovinuuuuud... Kas sportlik tähendab sinu jaoks õnnelik? On ju teaduslikult tõestatud, et kehaline liikumine suurendab endorfiini ja serotiini, mida teatakse õnnehormoonide nime all, tootmist kehas. Ma siis püüangi selle poole pürgida – mida rohkem teed, seda rohkem jõuad, seda õnnelikum oled. Võin öelda, et see tuleb mul hetkel hästi välja! Mida sa spordi- ja tantsuväliselt teha armastad? Näiteks armastan väga aiatöid ning igal kevadel löön alati oma vanaema aias näpud mulda – kaevan, riisun, istutan, istutan ümber ja istutan uuesti. Mida hindad inimestes ja mida ei suuda mitte kunagi aktsepteerida? Hindan kõrgelt pühendumust oma töösse ja tegemistesse. Mulle meeldivad kõik inimesed, kes teevad seda, mida nad naudivad – olgu see siis nende põhitöö või hobi! Igal inimesel peab olema see miski, mis teda kõrvupidi taevasse tõstab. Asi, mida ma ei suuda aktsepteerida ei sõbra- ega paarisuhetes, on petmine. Väga vanamoodne, aga nii see on. Kui sa oled andnud lubaduse, siis tuleb seda täita!


treening

TULE TRENNI! E NPIX JA SPORTLAND MAGAZIN TEKST EVA OTTAS - FOTOD SCA

SUVI ON MÖÖDAS NING SPORTLIKUM OSA RAHVAST TAAS SPORDIKLUBIDES RASSIMAS. HOOAJA VIIT KUUMIMAT TREENINGSTIILI TUTVUSTAB TREENER EVA OTTAS KLUBIST MYFITNESS. MIS MUUD KUI HEA TUJU KAASA JA TRENNI!

MYRIDE+ Igavad siserattatreeningud on ajalugu, sest spinningutreeningud on nüüd täis põnevust ja uudsust! Täna saab oma spordiklubis sõita Tour de France’il või avastada metsiku California radasid. MyRide+ treeninguid saab teha koos treeneriga või virtuaaltreeneriga, see

tähendab, et trenni saab tulla just sinule sobival ajal, ei pea järgima treeningplaani, sest radasid erinevates maailmajagudes saab ise valida ning samuti sõidu raskusastet. Ideaalne treening neile rattafännidele, kellele grupis sõitmine ei meeldi.

TRX

TRX on USA mereväes leiutatud treeningvahend, millega treenides kasutatakse harjutustes raskusena omaenese kehakaalu. TRX-treening võimaldab teha ohutult rohkem kui 70 harjutust tugevuse, paindlikkuse, tasakaalu ja liikuvuse parandamiseks. TRX on väga praktiline treeningvahend, mida saab kasutada nii iseseisvalt jõusaalis, rühmatreeningus kui ka personaaltreeningus, nii spordisaalis, kodus kui ka puhkusel olles. TRX-iga saavad praktilisi ja spetsiifilisi harjutusi teha pea kõikide spordialade harrastajad (golf, võitluskunstid, tennis, motosport, jalgpall jne). Igas korralikus jõusaalis peaks ka Eestis juba TRX leiduma. Tegemist on tulevikutrendiga, sest kes on TRX-iga korra treeninud, teab, kui tõhus ja funktsionaalne see „väike“ rihmake on.

12


treening

REEBOK EASYTONESTEP

GRUPI PERSONAALTREENING Unusta individuaaltreening – odavam ja lõbusam on treenida väikeses grupis! Samas on treeneril siiski personaalne side treenijatega ja pingutada on lihtsam, kui tead, et kaastreenija sind innustab. Grupi personaaltreening on maailmas väga populaarne viis treenimiseks, see on ka tõusev trend Eestis, sest treenimise teadlikkus kasvab ning personaalne lähenemine treeningutes ja toitumisnõustamisel tagab kiiremad tulemused.

See on täiesti uudne treeningvahend, mis pakub mitmekülgset kogu keha treeningut. Kaks pehmet õhuga täidetud patja stepilaua küljes on spetsiaalselt välja töötatud selleks, et tekitada ebastabiilne hoiak ning seetõttu haaratakse treenimisel töösse kõik suuremad lihasgrupid. Õhuga täidetud patjades saab reguleerida õhuvoolu, mis annab võimaluse treeningkoormust lihtsamaks või raskemaks muuta. Easytone parandab tasakaalutunnet, arendab jõudu ja vastupidavust ning treenib kerelihaseid. Kuna kiires elutempos on kõige populaarsemad funktsionaalsed treeningud ehk sellised, kus ühe harjutusega kaasatakse võimalikult palju lihasgruppe, siis Easytone on suurepärane rühmatreening kõigile. Palju peab hoidma tasakaalu, mistõttu on selles treeningus väga raske laiselda, vastasel juhul ei kulutata piisavalt energiat. Selle treeningu puhul ei tohiks lasta ennast nimest eksitada, easytone tähendab, et selle tehnoloogia abil saab kergelt toonusesse, aga lihtne see treening pole, sest tempo on kõrge ja tasakaalu hoidmine on alati pingutav.

BOOTCAMP

Aina trendikamad on 2012. aastal erinevad bootcamp’i tüüpi, enamjaolt ainult keharaskust kasutavad treeningud. Uuringud on näidanud, et treening ei pea olema väga pikk. Põletamaks rasva ning kasvatamaks lihast, peab lihtsalt väga kõvasti treenima. Enamasti piisab 20 min kõrge intensiivsusega intervalltreeningust, milles kasutatakse oma keharaskust. See treeningstiil on ideaalne rasvapõletuseks, ainevahetuse kiirendamiseks ja lihasvastupidavuse treenimiseks. Tähtis on lühikese aja jooksul endast maksimum anda, sest mida intensiivsem on treening, seda suurem on energiakulu. Sellistel treeningutel peab kindlasti arvestama kõrge pulsisagedusega, kuigi puhkuseks tehakse ka kergemaid harjutusi. Eriti tõhusad on hüpped, jooksud, kätekõverdused, väljaasted jne.

14


myfitness.ee

MINU VALIK. MINU VORM.

TREENINGUD ILMA SIDUVA LEPINGUTA!

Treeningpakettide kuutasud *

Tallinn Rocca al Mare

Tallinn Kristiine

Tallinn Tartu Viru Keskus Lõunakeskus

Liitumistasu (kaasa kingitus!)

30

30

30

30

30

5

Päevapakett

32

32

32

30

28

28

Täispakett

52

52

58

47

39

39

Noorte päevapakett (vanuses 16–24)

30

30

30

27

25

25

Noorte täispakett (vanuses 16–24)

49

49

56

42

35

35

MyFitness+ päevapakett

37

MyFitness+ täispakett

63

Narva Fama

Pärnu

* Hinnad kehtivad vaid liikme- ja otsekorralduslepingu sõlmimisel.

UUS KLUBI PÄRNUS ON AVATUD LIITUMISEL KAASA KINGITUS! GITUS! Kampaania kestab kuni 30. november 2012

LIITU ONLINE ALATI SOODSAM


treening

TRENN TAGAB ÕNNETUNDE TEKST MARGUS MÜIL - FOTOD SCANPIX JA SPORTLAND MAGAZINE

KES KORD „TRENNIKURADILE“ SÕRME ANDNUD, SEE ENAM SELLEST EI PÄÄSE. JA ENAMASTI EI TAHAGI PÄÄSEDA. SEST HEA FÜÜSILINE JA VAIMNE TOONUS NING RAHULOLU TEHTUGA TOOB INIMESE IKKA JA JÄLLE TAGASI TRENNI. „ÕNNESTUMISED LISAVAD ENESEKINDLUST!“ OTT KIIVIKAS, KULTURIST JA TREENER: Õnnestumised – kui näed trennis, et muutud tugevamaks ja saavutusvõime kasvab - lisavad meeletult enesekindlust. Treening teadupärast eritab mõnuhormooni endorfiini, ja see ongi tunne, mille järele trenni tullakse - õnnetunne peale füüsilist koormust. Ning kui oled teinud mõnes jõunäitajas uue isikliku rekordi, siis valdab lisaks ka selline õnnetunne, nagu oleks maailmarekordiga hakkama saanud! Loomulikult olen tundnud ka väsimust, tüdimust ja treeninguisu puudumist. Olen sporti teinud viimased 30 aastat ja selle aja jooksul on kõikvõimalikke emotsioone kogetud, mida sport pakub. Nooremas eas proovisin eirata seda tunnet ja väga jäigalt täita n-ö treeningplaani. Praegu olen targem - kui täna ei ole minekut, siis teen kergemalt või jätan vahele ja üldjuhul järgmisel päeval on enesetunne selline, et tee või rekordeid. Eks kogu see sisemise mina kuulamine tuleb aastate ja kogemusega. Võistlusspordi puhul on minu jaoks suurim emotsioon eelkõige peale õnnestunud võistlusi, see tunne on valdavalt see, mis sunnib selle teekonna uuesti ja uuesti ette võtma. Kuid võistluste vahepealsel ajal on ikkagi peamine see enesetunne, mis kaasneb treeningjärgselt, selline mõnus rammestus ja loomulikult ka füüsiline toonus. Trenni teen sõltuvalt perioodist kas võistlustevaheline periood või võistluseelne. Üldjuhul 5-6 korda nädalas ja korraga 2-3 tundi. Enne võistlusi võib maht ka natuke tõusta. Minu treeningud koosnevad soojendusharjutustest, jõuharjutustest, kardiotreeningutest mis on nii vastupidavuse kui rasvapõletuse eesmärgil ja venitusharjutustest. Samuti teen aeg-ajalt koordinatsiooni parandavad harjutusi.

„HOMMIKUNE TRENN ON HEA PÄEVA VÕTI!“ KRISTJAN KASEARU, MUUSIK: Jõusaalitreeningust on saanud minu elustiili lahutamatu osa. Olen jõusaalis treeninud vahelduva eduga juba 4-5 aastat, ent viimastel kuudel olen trennis käinud ikka stabiilselt kuus korda nädalas. Muusikuna on minu hommikud valdavalt vabad, mistõttu treenin hommikuti. Loomulikult on igasugune füüsiline tegevus n-ö tuulutava efektiga, aga hommikune trenn on minu jaoks hea ja tegusa päeva käimalöömise võti! Koos soojenduse ja venitusharjutustega tund-poolteist rassimist, ja ma olen terve päeva ergas ning reibas.

Loe Kristjan Kasearu tegemistest ka lk 112-114! 16

„PARIM SAAVUTUS ON HEA TERVIS.“ KERTU JUKKUM, RAADIO- JA TELEINIMENE: Tee trenni, ja sinu elu saab olema parem, emotsionaalsem ja lõbusam! Sest pärast väsitavat tööpäeva pole midagi paremat kui trenn. Olles terve ja füüsiliselt heas toonuses, on ka vaim virge ning immuunsüsteem tugevam. Ma ei mäleta, millal olin viimati haige ja seda võib kindlasti pidada üheks olulisemaks saavutuseks. Treenin kaks-kolm kuni neli-viis korda nädalas ja minu treeningute intensiivsus sõltub sellest, kui kaugel või lähedal on üks või teine eesmärk – ehk siis jooksumaraton, kus osalen, või triatlon. Olen pärit väga sportlikust perekonnast ja olnud varasemas elus ja lapsepõlves ise spordikauge inimene ning teen nüüd rõõmuga järele seda, mis varem tegemata jäi.


treening

MYFITNESS LAIENES PÄRNUSSE SPORTLAND MAGAZINE TEKST MARGUS MÜIL - FOTOD

PÄRNU KESKLINNAS, AIDA TÄNAVAL ASUVAS SWEDBANKI ÄRIMAJAS AVAS 1. NOVEMBRIL UKSED UHIUUS JA TIPPTASEMEL SPORDIKLUBI MYFITNESS.

P

ärnus värskelt avatu on ühtekokku kuues MyFitnessi klubi. Enam kui 600 m2 pinnaga klubis on avar 142 m2 rühmatreeningute saal, 25 rattaga spinningusaal koos MyRide+ virtuaaltreeningu ekraaniga ning avar jõusaal TechnoGym seadmetega.

Pakutakse kuumimaid eid nüüdisaegs le treeningstii Rühmatreeningutest pakutakse kuumimaid nüüdisaegseid treeningstiile nagu LesMills, fit, toning, Zumba, dance, jooga ja ainsana Pärnus ka CoreBoard tasakaalulauaga treeningut. 18

Nagu kõikides MyFitnessi klubides, saab ka Pärnus teha kehaanalüüsi ning ülevaate oma keha koostisest, vedelikest, rasva- ja lihasmassist ning sellest tulenevalt asjatundlikke soovitusi treeninguteks. Tippklubi eeldab tipptreenereid. Pärnu MyFitnessis tegutsevad mitmed teada-tuntud tegijad: Marge Rull (Zumba, pilates), Anne-Mari Jaago (BodyBalance), Sandra Põld (toning, kõht-selg-tuhar ja CoreBoard), Triin Tõnts (selg-kõht-tuhar), Merili Passel (dance, fit, jõusaalitreeningud), Margus Marksaar (BodyPump), pikaajalise Hatha jooga kogemusega Helje Kasearu, andekas tõusev BodyCombati ning spinningutreener Riina Lauer ning Eva Ottas (CoreBoard, BodyBalance, kõht ja selg). Ühe liikmepaketi raames saab treenida nii jõusaalis kui ka rühmatreeningutes – seega pakub MyFitness kompaktset ja terviklikku toodet, mis seni on Pärnus puudunud.

MYFITNESS MUJAL EESTIS

• 3 klubi Tallinnas – Viru keskuse 5. korrusel, Rocca al Mare klubi aadressil Haabersti 5 ning Kristiine klubi Tulika põik 3. • Tartu – Lõunakeskuses • Narva – Fama keskuses • Klubide peale kokku 36 erinevat treeningstiili ning nädalas üle 365 treeningu. • Kõik MyFitnessi treenerid on pikaajalise kogemusega ning klubi liikmete seas kõrgelt hinnatud. Inga Neissaar, Viktor Eksi, Gea Simson, Kristi Roosimägi, Ene Ottokar, Kaia Kanepi treener Kristjan Prüüs ning külalistreenerina ka Rein Taaramäe on nimed, keda selles maailmas tuntakse!


jooks

NIKE+ - SINU PARIMAD JOOKSUD UUS NIKE+ JOOKSUKESKKOND MOTIVEERIB JA INSPIREERIB JOOKSUHUVILISI UUTE LAHENDUSTEGA NING TAGAB JUURDEPÄÄSU NIKE+ KOGUKONDA, KUHU KUULUB JUBA ÜLE 7 MILJONI KASUTAJA ÜLE TERVE MAAILMA.

Nike+ keskkond võimaldab paljudel jooksjatel ja tervisespordi harrastajatel võrrelda, jälgida, mõõta ja jagada oma jooksutulemusi üle kogu maailma. Maailma suurim jooksuklubi areneb jõudsalt ja ühendab rohkem huvilisi, kui eales varem. Nike täiustas Nike+ keskkonda uute aplikatsioonidega iPhone´ile ja Androidile, lisades mitmeid uusi funktsioone ja võimalusi. Uued funktsioonid hõlmavad uut liidest ja jooksu ajal navigeerimist, mis võimaldab kasutajatel kergesti vaadelda infot, näha marsruuti GPS-i kaudu kaardilt, vahetada taustalugusid ning võimalusel saada jooksvalt tagasisidet läbitud kilomeetrite, jooksutempo jne kohta kõrvaklappidesse. Nike+ aplikatsioon iPhone´i jaoks ja täiesti uus aplikatsioon Androidile on suurepärase töökindlusega ja tagab sujuva ligipääsu Nike+ kodulehele, kuhu salvestatakse kõik Sinu jooksud. Mõlemad aplikatsioonid on tasuta ning võimaldavad jooksjatel jälgida, jagada ja võrrelda oma jooksutulemusi reaalajas ka sotsiaalmeedia kaudu (Facebook, Twitter). Jagades oma jooksu algust Facebookis on sinu sõpradel võimalus „like“ või kommentaaride kaudu sind jooksurajal ergutada. Uuendusena pakub Nike+ jooksusõpradele app´i, mis lisaks iPhone´ile sobib ka Android süsteemi telefonidele.

20


GPS-i kaudu salvestub sinu jooksumarsruut kaardile ning pärast jooksu on sul võimalik näha oma jooksutempot erinevatel rajalõikudel ja vaheajapunkte, et saaksid oma treeningut paremini analüüsida.

Iga jooksu kohta on võimalus eraldi sisestada informatsiooni – kuidas oli enesetunne, mis pinnasel jooksid, milline oli ilm ja saad kirja panna ka oma jalatsid, millega jooksid. Samuti on pidev ligipääs sinu enda parimatele tulemustele, et Sul oleks võimalik neid jooksurajal ületada.

Nike+ keskkonda kasutades võid liituda mitmete väljakutsetega üle terve maailma ning seada eesmärke, mis annavad sulle lisamotivatsiooni jooksmiseks. Vastavalt sinu jooksuaktiivsusele jagab süsteem sulle ka „auhindu“ – kiiremad ja pikemad jooksud, aktiivsus, radade valik jne. Nike+ on pidevalt muutuv ja jooksjaga suhtlev keskkond, mis muudab jooksud huvitavamaks kui kunagi varem.

21


jooks

13 AASTAT

SÜGISJOOKSU TEKST MATI LILLIALLIK - FOT OD SCANPIX

KUI OMAL AJAL NÄIS TARTU SUUSAMARATON OSAVÕTJATE ARVU POOLEST LAUSA ULMEVALDKONDA KUULUVAT, SIIS 2009. AASTAST ALATES KANNAB EESTI SUURIMA RAHVASPORDIÜRITUSE TIITLIT SEB TALLINNA MARATON/SÜGISJOOKS.

E

esti, aga juba ka Baltimaade suurimaks rahvaspordisündmuseks kasvanud SEB Tallinna Maratoni ja Sügisjooksu 13-aastase ajaloo võib jagada nelja ajajärku järgmiste verstapostide järgi: 2000–2003 uus kaasaegne jooksuvõistlus Eestis 2004–2006 Eesti suurima osalusega jooksuvõistlus 2007–2009 Eesti ja Baltimaade suurim rahvajooks Tallinna südames 2010–2012 sügisjooksust maratoniks – Baltimaade suurim rahvaspordisündmus ja mainekaim maratonijooks

vastvalminud Rocca al Mare kaubanduskeskuse parklas. Alates 2001. aastast koliti Saku suurhalli ümbrusesse. Kohe algusest peale õnnestus Sügisjooksule saada ka Eesti poolmaratoni meistrivõistluste korraldusõigused, mis lõi head eeldused läbilöögiks. Esimese Tallinna Sügisjooksu põhidistantsi 21,1 km võitis Eesti parim pikamaajooksja Pavel

maadiga rahvaspordivõistluste korraldajad uustulnukate igat eksimust varmad ära kasutama ja rivaali võistluskalendrist välja suruma, et ei tekiks konkurentsi ning ei peaks oma korralduses senist harjumuspärast rutiini muutma. Jooksusõprade õnneks läks kõik siiski õiglast ja loogilist rada pidi ja aastaks 2004 oli Tallinna Sügisjooksust saanud üle 5000 osalejaga Eesti suurim jooksuvõistlus.

Raskeim katsumus oli ja on kesklinna liikluse ümberkorraldamine.

2000–2003 Kõik sai alguse 2000. aastal, kui neli edumeelset ettevõtet – AS Jalajälg (Nike esindus Baltimaades), Hansapank, TV 3 ja Eesti Päevaleht – panid seljad kokku ja käivitasid koos noore korraldustiimiga uue nüüdisaegse formaadiga jooksuvõistluse, mis sai nimeks Tallinna Sügisjooks. Võistluspaigaks said Kakumäe teed ja tänavad. Esimesel aastal olid stardi ja finišipaik koos 22

Loskutov kohe uue poolmaratoni Eesti rekordiga 1:03.23. Hiljem on Loskutov tulnud võitjaks rekordiliselt seitsmel korral! Algusaastatel oligi peamiseks eesmärgiks võita jooksuharrastajate poolehoid ning panna inimesed mõtlema liikumisharrastusest, kui kõige kättesaadavamast ja odavamast investeeringust oma tervisesse. Uute tulijatena läks esialgu palju auru ürituse vajalikkuse tõestamiseks erinevatele ametnikele ja asutustele. Ka olid mitmed pika traditsiooni, aga väsinud for-

2004–2006

Kuna üritus oli jõudnud rahvusvahelisse jooksukalendrisse, hakkas järjest rohkem jooksuhuvilisi saabuma välismaalt, esialgu peamiselt naaberriikidest – Lätist, Leedust, Soomest ja Venemaalt. Nimekaim neist oli kahekordne New Yorgi maratoni võitja Jelena Prokopcuka Lätist, kelle nimel on ka Tallinna Sügisjooksu naiste poolmaratoni rekord 1:11.25, mis on väga tugevast rahvusvahelisest klassist. Sel perioodil oli areng tänu uutele entusiastlikele koostööpartneritele (SEB, Sportland, Viking Line, Postimees, Aura, Rakvere Lihakombinaat, Edelaraudtee jpt) tormiline. 2006. aastaks jõuti 8474 osalejaga taasiseseisvunud Eesti rahvaspordiürituste


jooks rekordini. Rocca al Mare hakkas tänu ümbruskaudse elurajooni ja kaubanduskeskuse kiirele arengule sellise arvu rahvasportlaste teenindamiseks kitsaks jääma. Kuna Tallinna Sügisjooksu inspiratsiooniallikaks ja eeskujuks on algusest peale olnud juba aastaid toimunud suured linnajooksud mujal maailmas, siis tehti esmapilgul hullumeelsena tundunud, aga tagantjärele vaadates igati loogiline järgmine samm. Otsustati viia Sügisjooks üle Tallinna kesklinna!

2007–2009 Selleks, et korraldada Tallinna kesklinnas suure osavõtjaskonnaga rahvaspordiüritus, polnud kogemusi eriti kusagilt saada – tuli ise kõik riskid võtta. Raskeim katsumus oli ja on senini kesklinna liikluse võimalikult valutu ümberkorraldamine ürituse ajal ning jooksuradade turvamine ja osavõtjate teenindamine. Liiklusskeemide ja erilahenduste väljatöötamisel olid suureks abiks Tallinna Transpordiameti ja Kommunaalameti inimesed, samuti politsei esindajad Põhja Prefektuurist. Kui esimene Tallinna kesklinnas toimunud Sügisjooks oleks 2007. aastal ebaõnnestunud, siis tõenäoliselt rohkem jooksupidu sinna lubatud ei oleks. Tänu korraldajate poolt tehtud investeeringutele ja paljude asjatundjate kaasamisele korraldustiimi õnnestus üritus esimesel aastal suuremate viperusteta. Sellega sai võidetud jooksusõprade sümpaatia ja tõestatud nii Tallinna linnale kui ka korraldajatele endile, et Tallinna kesklinn on vääriline paik pealinna ühe maineürituse ja Eesti suurima rahvaspordisündmuse läbiviimiseks. Vabadussamba ehituse tõttu finišeerisid jooksjad 2008. aastal Wismari tänaval Taani saatkonna ees. Aga juba 2009. aastal lõpetas SEB Tallinna Sügisjooksu uue Vabadussamba jalamil 12 409 liikumisharrastajat, lüües legendaarse 1986. a Tartu Maratoni rekordi (9858 osalejat) ja tõusis läbi aegade Eesti suurimaks rahvaspordisündmuseks.

2010–2012 Samal ajal kui Sügisjooksu esimesi kordi kesklinnas peeti, küpses korraldajail plaan, kuidas edasi areneda. Eestil puudus oma suur rahvusvaheline maratonijooks – see tühimik tuli täita. Korraldajad tutvusid lähinaabrite Riia, Helsingi ja Stockholmi maratonide köögipoolega ning omandasid kogemusi Veneetsia ja Hamburgi linnamaratonidelt. 2010. aastal võetigi maratonidistants kavva – SEB Tallinna Sügisjooksu raames peeti esmakordselt ka maraton. 24

Kohe esimesel korral sündis Baltimaade maratonijooksude osavõturekord – Tallinna Maratoni lõpetas 995 jooksjat. 2011. aastal oli ürituse ametlik nimi juba SEB Tallinna Maraton, mille raames peeti ka Sügisjooks lühematel distantsidel. Keenia esindaja Julius Muriuki tõstis Tallinna Maratoni taseme väga kõrgele, saades ajaks 2:12,56. Naiste distantsi võitis etiooplanna Alemu Almaz Balcha samuti kõrgest klassist tulemusega 2:34,14. Tänu lisandunud uutele leidlikele koostööpartneritele (EAS, Tallinn 2011 SA, Tallink, Saku Õlletehas) on maratonijooksu ja liikumisharrastuse populaarsus Eestis tervikuna väga kiiresti kasvanud, selle tunnustuseks valiti Tallinna Maraton maailma 50 mainekama maratonijooksu hulka. Tänavusel SEB Tallinna Maratonil osales kõikidel distantsidel kokku rekordiliselt 18 785 liikumisharrastajat 37 riigist, neist maratonidistantsil 1574 jooksjat. Ühtekokku on 13 aasta jooksul Tallinna Maratonist ja Sügisjooksust osa võtnud 107 874 liikumisharrastajat! Need arvud on Eestis

ja Baltimaades enneolematud ning annavad korraldajatele julgust vaadata optimistlikult tulevikku.

2013 SEB Tallinna Maraton koos Sügisjooksuga toimub tuleval aastal pühapäeval, 8. septembril. Kavas on maraton (42,2 km), poolmaraton (21,1 km) ja 10 km jooks, kepikõnd ja käimine. Päev varem toimuvad lastejooksud ja avatseremoonia. Registreerida saab internetilehel: www.jooks.ee

KIREVAD KILLUD

Fakte SEB Tallinna Maratonilt/Sügisjooksult 2012: • Kõik osalejad kokku läbisid ligi 250 000 km • Joodi ära ligi 40 000 liitrit vett ja spordijooki • Söödi ära ligi 20 000 Snickersi šokolaadi • Korraldusega oli ametis üle 1200 inimese • Esindatud oli 37 riiki • Osavõtjatest olid 60% naised, 40% mehed


jooks

MIKS MA ARMASTAN JOOKSMIST? TEKST MARGUS MÜIL - FOTOD SCANPIX JA ERAKOGU

RÕÕM ENESEÜLETAMISEST, POSITIIVNE ENERGIA, HEA TUJU – KÕIK SEE ON IGAÜHELE KÄTTESAADAV. TARVITSEB VAID KODUUKSEST VÄLJUDA JA „KÄIK SISSE LÜKATA“.

„MÕNUS TUNNE – ÄRA TEGIN!“ RENNA JÄRVALT, SPORDIÜRITUSTE KORRALDAJA: Jooksmine annab mulle hästi palju positiivseid laenguid ning ka argipäevamuresid saab väga hästi sportimisse uputada. Ka töö sujub paremini, kui pea saab värskes õhus selgeks. Teinekord, kui halva ilma tõttu on raske end jooksma sundida, on pärast mõnus rahulolutunne – ära tegin! Tõsisemalt hakkasin jooksma 2008. aasta kevadel, kui otsustasin, et tahan sama aasta sügisel Veneetsias joosta oma elu esimese maratoni. Olin just saanud 30 ja tundsin,

et elus on kätte jõudnud murdepunkt ning ette tuleb võtta midagi uut ja intrigeerivat. Tänaseks olen läbinud üheksa maratoni, neist viimase sel kevadel Prahas. Igaühe jaoks paras koormus sõltub seatud eesmärkidest. Teen igal nädalal ka muid treeninguid, jooksmas käin keskmiselt 2 korda nädalas – ühel korral 15 ja teisel korral 7–8 kilomeetrit.

„JOOKS ON ENERGIA ALLIKAS!“ REMO HOLSMER, POLIITIK: Olen 10-aastasest peale mänginud korvpalli ning jooksmist hakkasin nautima alles 3–4 aastat tagasi. Paari sõbraga hakkasime käima ja sealt sain pisiku külge. Jooks annab võimaluse end päevategemistest välja lülitada ja omi mõtteid mõtiskleda. Võtan jooksmist kui nauditavat tegevust. Jooksujärgse mõnusa enesetunde väärtust teavad kõik, kes trenni teevad. Kui keha on trennidega harjunud ning kui jääb pikem paus sisse, on kohe tunda väsimust. Seega jooks on väga selgelt energia allikaks. Jooksen lume sulamisest lume tulekuni, 2–3 korda nädalas. Tavaliselt tempos 4.45–5.00 minutit kilomeetri kohta ning mitte alla 10 km korraga.

„JOOKSEN ISEGI REISIL OLLES…“ „OLULINE ON KA EESKUJU OMA LASTELE.“ MEELIS ATONEN, TIPPJUHT: Jooksmine teeb mulle hea tuju ning mõnusa enesetunde. Tihti on enne treeningut lausa raske olla ning tunne ei ole kõige parem, aga pärast on kummaline mõelda, et kuidas ma üldse sain väsinud olla... Ning loomulikult vaimustumine iseenese ületamisest, seda naudin ma isegi kõige rohkem. Sport aitab pingeid maandada ning tähtis on ka anda eeskuju oma lastele. Kuna mu vanaema elas Viljandis staadioni kõrval, siis minu enda kirgastumine spordist toimus juba lapseeas. Mängisime seal sõpradega ning staadionil kehastusime loomulikult sportlasteks. Treeningutel hakkasin käima kuueaastaselt, selleks hetkeks oli jooks juba mu lemmik, just pikem jooks. Kolm korda nädalas treenin minimaalselt, aga vahel on sportimiskordi rohkem kui nädalapäevi. Distantsid varieeruvad, üldiselt alla 8 km ma korraga ei läbi, pikemad treeningud võivad ka üle 30 km olla. Ka osa võistlusi võtan pigem treeninguna. Aastas tuleb mul spordiüritusi ikka väga palju, koos orienteerumisega üle 70 stardi. Tänavu näiteks on juba ainuüksi maratone läbitud 17, aga aasta pole veel lõppenud.

26

MARKO REIKOP, SAATEJUHT: Jooksma hakkasin viis aastat tagasi, 38-aastaseks saades. Naljaga pooleks öeldes – tahtsin südamelihast paremini tööle saada ega soovinud neljakümneselt infarkti saada. Jooksmine on üks lihtsamaid ja mugavamaid sportimisviise. Selleks ei ole vaja kusagile sõita ega omada mingit erivarustust. Sa lihtsalt astud kodust välja ja jooksedki! Jooksen Kadrioru ja Pirita kandis, kolm korda nädalas ja iga kord kaheksa kilomeetrit. Algul tuli sageli kiirkõnnile üle minna ja üks paremaid emotsioone, mida olen kogenud, oli see, kui suutsin oma kaheksakilomeetrise ringi läbida esmakordselt nii, et ei pidanud vahepeal sammugi kõndima. Armastan joosta värskes õhus, mitte treeningsaalis jooksulindil. Joosta on ka väga huvitav – tänu sellele hakkasin tõeliselt tunnetama seda, et meil on neli aastaaega. Märkama seda, kui puulehed hakkavad sügisel kolletuma, et kevadel hakkab soojemaks minema ja seda, kui paks on lumi. Vihm ja lumi mind joostes ei sega – olen jooksnud ka –12-kraadise külmaga ja ma ei mäletagi enam, millal viimati külmetushaigusi põdesin.

Ma käin jooksmas ka näiteks reisil olles, viimati Portugalis. Ei ole ju raske võtta soojale maale kaasa kergeid tosse ja jooksupükse! Eelistan joosta lõuna paiku. Pidin Hommiku TV aegadel kaheksa aastat ärkama hommikuti kell viis ja ma vihkan varajast ärkamist. Kui ülejäänud elu on võimalik elada teisiti, siis ma seda võimalust ka kasutan. Minu nüüdseks nelja aasta pikkune traditsioon on osaleda Sügisjooksul. Võistlen iseendaga, lootes igal aastal teha eelmisest parema tulemuse. Tõsi küll, parima tulemuse jooksin teisel aastal, halvima sel sügisel.


uudised ADIDAS JA KOLMIKÕED LUIGED LÕID KÄED ADIDAS ALLKIRJASTAS KOOSTÖÖLEPINGU KOLMIKÕDEDE LEILA, LIINA JA LILY LUIGEGA NING KOLME JOOKSUKAUNITARI SAAB NÄHA KÕIKIDES ADIDASE UUE HOOAJA SPORDIRÕIVASTE KAMPAANIATES! Kampaania algas septembris ning kollektsiooni märksõnadeks on mugavus ja stiil. Õed Luiged, kes kasutavad ka ise Adidase treeningriideid, ütlevad, et treenimine ei ole iial olnud nii nauditav kui nüüd, sest peale funktsionaalsuse on Adidase kollektsioon ka stiilselt ilus. „Meie jaoks on ülioluline tunda end treenides mugavalt ja vabalt. Ka väljanägemine pole vähetähtis ja olles nüüd juba mõnda aega Adidase spordirõivastes treeninud, julgeme seda parima sporditulemuse saavutamiseks küll kõigile soovitada,” kinnitasid õed Luiged. Lisaks uue kollektsiooni esitlemisele alustas Adidas ka unikaalse projektiga Adidas Women All Sports Team. See on oma loomult avatud Facebooki kommuun Adidas Women leheküljel, kuhu on oodatud kõik sportlikud naised, et üheskoos osaleda grupitreeningutel. Seltsis treenides on mitmeid eeliseid üksiktreenimise ees, kinnitavad ka õed Luiged: „Koos treenides toetame üksteist, koormusi on lihtsam taluda. Rasketel treeningutel on hea, kui teine on kõrval, see teeb pingutuse kergemaks. Me hoiame väga kokku.“

ADIDAS VALIB VÄLJA MAAILMA ORIGINAALSEIMA TIIMI ADIDAS ALUSTAS LENNA KUURMAA ÜLESKUTSEGA YOUTUBE’I KESKKONNAS EESTI MEESKONDADELE UUT KAMPAANIAT, MILLE EESMÄRGIKS ON LEIDA KOGU MAAILMA ORIGINAALSEIM TIIM, KES ESINDAKS ADIDAST 2013. AASTA KAMPAANIAS. Meeskonnakampaaniaga lansseerib Adidas uue hooaja Originals tänavaspordi kollektsiooni. Kampaanias võivad osaleda tiimid ükskõik mis alalt, olgu selleks tänavakultuur, tantsimine, rulatamine, muusika või muu. Adidas soovib, et meeskond esitleks oma loovust ja erilisust ning selgitaks, miks just nende meeskond on teistest erinev ja originaalne. Eesmärgiks on aktiviseerida meeskondi, kes suudavad näidata oma isikupära ning tugevust ühtse kooslusena ja samas esile tuua ka iga indiviidi rolli edukas meeskonnatöös. Mida originaalsemalt ennast esitletakse, seda suurem võimalus on silma paista ning võita! Parimad meeskonnad saavad auhinnaks professionaalse Adidase fotosessiooni ja võitjameeskond saab lepingu osalemiseks Adidase 2013. a Originals kampaanias. Võitja selgitatakse juba novembrikuu jooksul. Et anda hääl oma lemmikmeeskonnale, külasta Adidas Originals Facebooki lehekülge!

28


tennis

JÜRGEN ZOPP

TASA JA TARGU TIPPKLASSI

EESTI PARIM MEESTENNISIST JÜRGEN ZOPP ON ENDALEGI PISIKESEKS ÜLLATUSEKS TASA JA TARGU TÕUSNUD MAAILMA ESISAJASSE, KUID TUNNEB, ET ABSOLUUTSESSE TIPPU JÕUDMISEKS TULEB TAL VEEL IGAS ELEMENDIS ARENEDA.

30

SPORTLAND MAGAZINE TEKST OLIVER LOMP - FOTOD

T

änavune hooaeg oli Zoppi jaoks kahtlemata elu parim. Ta jõudis kõigil neljal suure slämmi turniiril põhitabelisse ja maikuus võitis ta Kaasanis elu esimese ATP Challangeri turniiri. „Ilusaid hetki oli palju. Turniirivõit on turniirivõit, aga Austraalias esmakordselt suure slämmi põhitabelisse jõuda oli ka ikka väga võimas tunne,” märgib Zopp. „Oli ka pettumusi, nagu näiteks Wimbledoni avaringi kaotus (pärast 3,4 tunnist lahingut kaotas Zopp Malek Jazirile (ATP 76) 6 : 4, 6 : 4, 3 : 6, 4 : 6, 7 : 9), kuid kõike

kokku võttes oli väga hea aasta.”

Aastaga tublisti arenenud Lisaks üldisele edule ja maailma edetabelis esisajasse tõusmisele valmistas Zopp tennisesõpradele rõõmu ka üksikutes mängudes. Varem olime harjunud, et maailma absoluutsete tippudega suudab madistada vaid naiste esireket Kaia Kanepi, nüüd aga tõusis nende tennisistide hulka ka Zopp. 24aastasele tenniseässale endale jäi ehk kõige eredamalt meelde Prantsusmaa lahtiste avaring, kus ta tol hetkel veel mitte maailma esisajasse kuulununa kaotas võitlusliku mängu


kodupubliku lemmikule Richard Gasquet’le 3 : 6, 4 : 6, 6 : 7 (4 : 7). „See mäng andis mulle tohutult enesekindlust ja näitas, et hea mängu korral on võimalik kõigiga mängida,” ütles Zopp. Kõike arvesse võttes tunneb 190 cm pikk ja 88 kg raske tennisist, et on viimasel aastal tublisti edasi arenenud. Kuigi ta rõhutab, et mingit skaalat ja mõõteriista pole, mis neid arvamusi kinnitaks. „Olen alati olnud arvamusel, et kolme kuuga ei saada paremaks tennisistiks, aga 12 kuuga juba võib. Julgen öelda küll, et olen parem tennisist kui 12 kuud tagasi,” arvab Zopp. „Mänguliselt on löögid paremaks läinud ja tasavägised mängud on lõpus muutunud kindlamateks.”

Numbrite e tagaajamin ei tee mind paremaks . tennisistiks Mõõnaperiood pani mõtlema Zoppi senine karjäär on kulgenud äärmiselt loogiliselt. 2007. aasta lõpuks oli ta maailma edetabelis 1277., järgmistel hooaegadel on tabeli lõppkoht olnud vastavalt 662., 441., 224. ja mullu 146. Tänavu on

TENNIS LIIDAB. Tenniseklubides käib tihe elu. Ning seeläbi on võimalik leida uusi sõpru.

Zopp, kelle karjääri kõrgeim oli septembri algul 71., tõusnud kindlalt maailma saja parima tennisisti hulka. Ent tegelikult on praegune edu tulnud pisikese üllatusena siiski ka tennisistile endale. „Viis aastat tagasi, kui oma profikarjääri alustasin, poleks küll sajaprotsendiliselt uskunud, et 2012. aastal maailma 80 sees olen. Loomulikult ma lootsin seda, aga mäletan ka aegu, kus mõtlesin, et jube hea oleks, kui saaks TOP 700 sisse, et 100 00-dollarilistel turniiridel otse põhitabelisse saada,” räägib Zopp. Ometi pole ka Zoppi tippurühkimine päris valutult läinud. 2009. aasta lõpul tabas teda mitmekuuline mõõn, kus tulid järjest ainult kaotused. Päris loobumismõtteid tema peast küll läbi ei käinud, kuid väikesed kõhklused tekkisid küll. „Käid ja reisid ringi, pikad lennujaamades olemised, kuid tasuks ainult kaotused. Mõtlesin küll, et miks ma ennast piinan,” meenutab Zopp. Et ta mõõnast kiiresti välja ronis, tänab ta soomlasest treenerit Pasi Virtaneni, kes pooljuhuslikult tema ellu sattus.

MÕNE SÕNAGA VARUSTUSEST

Jürgen Zoppi jaoks on õigesti valitud tennisevarustuse tunnuseks sellega kaasnev mugavus ja hea enesetunne. Eriti oluliseks peab tenniseäss jalanõude valikut. Ise kasutab ta Nike jalatseid ja on nendega äärmiselt rahul. „Tennisetosse on väga palju erinevaid mudeleid ning igaüks peaks leidma endale sobiva – iga inimese jalakuju on erinev, millele vastavalt peaks valiku tegema,” ütleb aastas suisa 13–14 paari jalavarje kulutav Zopp. „Tennisetossu toestus on väga oluline, külgede peale liikumisel peab jalats piisavalt tuge pakkuma. Tean omast käest öelda, et pehmemate mudelitega võib hüppeliigese välja väänata.” Aastatega on erinevate spordialade rõivaste tehnoloogia muutunud omaette teaduseks. Isegi mängusärgid on läbi teinud suure arengu. „Vanasti olid sellised särgid, mis higistamisel jäid keha külge kinni, mistõttu tennisist hakkas seda tahtmatult kohendama, see oli aga päris oluline takistav tegur. Praegused Nike särgid võivad aga olla läbimärjad, kuid ei takista ühtegi liigutust,” kiidab Zopp. Tennisisti kõige olulisema mänguvahendi – reketi – soetamisel oleks Zoppi sõnul mõistlik konsulteerida treeneri või kogenuma harrastajaga. „Reket tuleb valida vastavalt mängutasemele – algaja peaks võtma sellise, millega pall läheb kergesti lendu ja mis on veidi pehmema raamiga. Edasijõudnule sobib jäigem reket.” Zoppil endal kulub reketeid aastas umbes 12. Kui mitte arvestada neid, mis ta emotsioonilainete laksudes vastu maad puruks virutab.

31


tennis

32


Üks eesmärkidest täidetud „Pasi tulek oli täiesti murranguline. Pasiga koostöö alustamisest peale pole kriise peaaegu olnudki. Eks valusaid kaotusi on ikka vahel kõigil, aga ränki mõõnaperioode pole ette tulnud,” kostab Zopp. 2010. aasta sügisel küsiti Virtanenilt, kas tema hoolealusel on potentsiaali jõuda

Mõtlesin s küll, et mik ma ennast piinan. maailma tenniseeliiti ja teha seal tegusid nagu Kaia Kanepi naiste seas. Toona vastas Virtanen: „Ma ei tea, kas ta jõuab kunagi saja hulka, aga me töötame selle nimel. Praegu pole tema füüsiline pool veel päris valmis, tehnika osas on paar-kolm asja, mis võiksid paremini minna, ning ka vaimselt pole ta veel päris küps.” Nüüd on kunagine eesmärk täidetud,

kuid tekib küsimus, kus võiks Zoppi lagi olla. Oktoobri keskel võitis ta Stockholmi turniiril Pablo Andujari (ATP 42) 6 : 4, 6 : 4, kuid kaotas siis Tomas Berdychile (ATP 6) kindlalt 1 : 6, 4 : 6. Berdychiga mängus tundis Zopp mitut elementi, milles tal veel tippudega võrreldes vajaka jääb. „See, mis sealt vastu tuli, oli lihtsalt nii kvaliteetne ja puhas. Ta tegi vähe vigu ja samas oli löögikiirus suur. Eks mul on juurde panna igas aspektis: jalgade töö peab parem olema, vastupidavus samuti ja lööke võibki jääda harjutama,” nentis Zopp.

Numbreid taga ei aja Mingit kindlat maailma edetabeli kohta, kus ta võiks järgmisel hooajal või üldse karjääri parimal hetkel asuda, Jürgen Zopp paika pole pannud. „Selliseid koosolekuid meil hooaja algul pole, kus paneme paika, et näiteks nüüd peame tõusma TOP 50 hulka. Lihtsalt arvan, et numbrite tagaajamine ja ülehindamine ei tee mind paremaks tennisistiks. Pean mõtlema ja tegutsema nii, et saaksin paremaks ja küll siis see kõik hoolitseb iseenesest ka edetabeli koha eest,” ütleb Zopp elutargalt.

MIKS VALIDA TENNISETRENN?

„Tennis pole odav sport ja trennimaks on võrreldes mitmete muude aladega kallis, kuid positiivset on väga palju,” soovitab Jürgen Zopp. „Tennis on näiteks ujumise või kergejõustikuga võrreldes väga mänguline ja tavalist last köidavadki ilmselt rohkem sellised alad. Tennise juures on väga suureks plussiks ka see, et seda võid mängida terve elu. Võid alustada juba 5-aastaselt, aga arvan, et on isegi 95-aastaseid harrastajaid. Võrreldes teiste mänguliste aladega, kus harrastamiseks peab olema suurem punt (jalgpall, korvpall jne), piisab tennises tegelikult ainult ühest vastasest. Lisaks võlus mind individuaalsus. Sa oled omaenda boss ja kui läheb hästi, võid ennast kiita, ja kui halvasti, endaga kurjustada – teistest ei sõltu eriti midagi. Lisaks, kui lausa profiks jõuda, otsustad oma graafiku osas suures osas ise. Üks asi veel: tennis on ka väga seltskondlik mäng, kuna klubides käib üsna tihe elu. Näiteks mina olengi kõik parimad sõbrad saanud tänu tennisele.” Üks asi veel: tennis on ka väga seltskondlik mäng, kuna klubides käib koos palju inimesi ja nendega saab palju suhelda.

Tšempionide eine! Hea toit on edu pant! Proovi Kikase kanašnitslit maitsvat, tervislikku ja toitvat klassikalist kanalihatoodet... ja ei mingit kunsti.


tennis TEKST OLIVER LOMP - FOTOD ERAKOGU

TENNIS – EMOTSIONAALNE, HAARAV, INTELLEKTUAALNE

TENNIS ON NAGU ELU PEEGELPILT. ET EDUKAS OLLA, TULEB KASUTADA OMA PEAD. SAMAS – MÄNGU NAUTIMISEKS EI OLE TARVIS TINGIMATA HEIDELDA PUNKTIDELE. PIISAVALT EMOTSIOONE VÕIB PAKKUDA KA LIHTSALT ILUS SOORITUS.

„MEHED ON EDEVAMAD KUI NAISED…”

REET HÄÄL, ETTEVÕTJA, EESTI TENNISE LIIDU ASEPRESIDENT: Tegelikult on tennis paljuski ka mõttemäng. Samas on see sportlik, strateegiline ja paarismänguna ka väga seltskondlik. Alustasin mängimist 1995. aastal ja mäletan, et kui esiliiga võitsin, siis oli vist kuus inimest esiliigas. Nüüd käib jutt ikka sadadest mängijatest. Naised mängivad tegelikult tõesti palju, kuigi nad pole nii klubidesse organiseeritud nagu mehed. Võib-olla ka seepärast, et naised pole nii edevad – meestele meeldib rohkem oma sportlikest saavutustest rääkida. Kui me aga vaatame näiteks profitasandit, siis on see väga naiselik mäng ja üks väheseid alasid, kus huvi naistippude vastu on sama suur kui meeste vastu. Mina teeks üleskutse kõikidele – pange oma lapsed tennist mängima vähemalt kolmeks või viieks aastaks. See on tore sportlik mäng ja kui oled seda lapsena veidi proovinud, on 25-, 30- või 35-aastasena palju lihtsam alustada kui nullist. Saad endale mõnusa harrastuse kogu eluks, mida võid mängida kas või 70-aastaseni välja!

„MÄNGIME IKKA MÕISA PEALE!” VILLEM LAPIMAA, TREENER JA ENDINE MÄNGIJA, NSV LIIDU NOORTEMEISTER 1970: Tennis on hirmus põnev, mina lähen alati meeletult hasarti ja tahan võita! Ma olen nagu vana lahinguratsu, emotsioonid on kogu aeg üleval. Mängime ikka mõisa peale, läheme vahel isegi piltlikult öeldes kaklema, nii et suled lendavad. Soomes mängitakse aga üldse nii, et kõik piirivaidlused loetakse enda kahjuks. Ja näiteks Urmas Ott ja Ain Allas ei mänginud üldse kunagi punktide peale. Kadunud Otilt küsiti ükskord, et miks ta ei taha seisu peale mängida, ja ta vastas, et saab emotsiooni kätte ilusast löögist. Läheb pärast mängu koju, teeb väikse Martelli ja kohvi ning naudib silme ees oma ilusat lööki. Inimesi on erinevaid, aga tegelikult on põhitõde see, et närvid tuleks korras hoida, muidu pärast vuntsi vahuseks ei saa – nii kirjutas Toomas Leius oma raamatus ja viitas sellele, et sporti tehes tuleb ikka sõpradeks jääda. Vahel ajab kaotus meele kurvaks küll, aga alati peaks ikka saama hea tundega koju minna. Selles suhtes on paarismäng hea, et alati saab pärast oma peas paarilist süüdistada.

34

„TENNIS ON PALLIMÄNGUDE MALE!” TOOMAS KUUM, ETTEVÕTJA, EESTI TENNISE LIIDU JUHATUSE LIIGE: Mulle on tennis, nagu öeldakse, emapiimaga kaasa antud. Meie suguvõsas on väga vähe neid, kes pole reketit üldse käes hoidnud. Aga loomulikult ei saa sunniviisiliselt kedagi ala juures hoida ja ma ei tegeleks tennisega, kui see ei annaks mulle emotsiooni, põnevust ja füüsilist koormust. Tore on ka rattasõit või jooks ilusas looduses, aga tennisepõnevus on ikka midagi muud. Saad ennast tõeliselt välja elada. Tennises on kihvt ka see, et kui vastane tundub olevat füüsiliselt paremate eeldustega, ei pruugi sellest piisata. Mõistuse moment on väga oluline ja nagu öeldakse, tennis on pallimängude male. Tennist mängivad tihti intellektuaalselt kõrge potentsiaaliga inimesed ja tihti loob see hea baasi tõsisemaks suhtlemiseks ka era- või ärielus. Lisaks on läbi tennise suhteliselt hea inimesi tundma õppida – võid kellegi käitumise järgi väljakul teada saada, millise inimesega on tegu või kellega tasub kas või näiteks äripartner olla. Mõni on pehme, mõni vaidleb, aga esineb lausa sohitegemist. Tegelikult hinnatakse vaikimisi seda, kes ei ole loomult nii pehme.


TIPPTASEMEL TENNISEBRÄND NÜÜD SPORTLANDIS.


kasulik

VANA HEA HÄÄDEMEESTE MINERAALVESI ON TAGASI! SEL KEVADEL ALUSTATI HÄÄDEMEESTEL TAAS MINERAALVEE TOOTMIST, MIS JÄTKAB MITUKÜMMEND AASTAT TAGASI KATKENUD TRADITSIOONI.

M

ineraalvesi on juba muistsetest aegadest olnud elujõu ja tervise allikaks, aga ka sümboliks. Paljud antiikkangelased on oma jõu ja vägilaserammu saanud mineraalveeallikatest, nende veesilmade lähedale ehitati ka templeid ja terme. Rahvausundi uurijate hinnangul on pühapaikade tekke lähtekohaks elav traditsioon − näiteks ravivee ammutamine, ravimine, ohverdamine jm sellele viitavad märgid. Tänapäeval kuulub mineraalvee joomine lahutamatult moodsa inimese elustiili juurde. See sobib hästi kaalu jälgivatele inimestele, nii on näiteks modellidel igapäevaseks harjumuseks mineraalvett nii juua kui ka värskenduseks nahale pihustada. Toidu kõrvale joodud mineraalvesi võimendab maitse-

36

aistinguid ja -naudinguid. Mineraalvett soovitatakse tarbida kuni 0,5 liitrit päevas. Vees sisalduvad looduslikud mineraalid on toeks perifeerse närvisüsteemi, günekoloogiliste haiguste, reuma ja muude tõbede ravimisel. Mineraalvett soovitatakse mitmel pool juua ka krooniliste mao- ja soolepõletike ning maosekretsiooni puudulikkuse puhul. Häädemeeste looduslik mineraalvesi on oma omaduste poolest väga mineraaliderikas ning seda ammutatakse Eesti sügavaimast, 610 meetri sügavusest puurkaevust. Eestis loetakse mineraalveeks vett, milles on mineraalainete sisaldus üle 2 grammi ühe liitri kohta. Häädemeeste looduslik mineraalvesi on tüübilt kloriidne kaltsiumi-naatriumiline vesi mineralisatsiooniga 3,1–3,4 g/l. Kaltsiumibsisaldus vees on 192 mg/l, naatriumi 1640 mg/l, magneesiumi 90 mg/l ja kaaliumi 34

mg/l ja pH on ~7,7. Häädemeeste tehases toodetakse kolme liiki vett: Häädemeeste loodusliku mineraalvee tunned ära punase korgi järgi. Rimi valikus on mulliga ehk karboniseeritud ning mullideta mineraalvesi. Häädemeeste looduslike mineraalidega vee pudel on sinise korgiga. See vesi on segatud 50% looduslikust mineraalveest ja 50% allikaveest. Ka siin saab valida mullidega ehk karboniseeritud või mullideta ehk karboniseerimata vee vahel. Karboniseeritud vesi on ka Rimi kaubavalikus. Häädemeeste lauaveel on valge kork. Lauavett ammutatakse 125 meetri sügavusest kaevust ja valikus on nii mullideta kui ka mullidega vesi. Kõiki Häädemeeste vee tooteid villitakse 1 l ja 0,5 l pudelitesse.


37


korvpall

ÜKS PALL JA NELI VENET SCANPIX JA ERAKOGU TEKST OLIVER LOMP - FOTOD

VENEDE PEREKONNAS – ET MITTE ÖELDA DÜNASTIAS - JÄLGITAKSE PIDEVALT KA ÜKSTEISE TEGEMISI. SEST LISAKS MUULE SEOB NELJA PERELIIGET TIHEDALT KA PALL. KORVPALL.

T

änavu suvel fänne mitme ilusa võiduga rõõmustanud Eesti korvpallikoondises kerkis senisest säravamalt esile novembris 22aastaseks saav ääremängija Siim-Sander Vene. Läbinisti korvpalliperekonnast pärit mängumehe kõrval püüab tippu rühkida ka tema noorem vend, 18aastane Kent-Kaarel Vene.

Korvpall koduseinte vahel Kahe noormehe elu on alati olnud korvpalliga tihedalt seotud. Poiste omal ajal pikalt meistriliigas mänginud ja seejärel treeneriametisse asunud isa Priit Vene juhendab alates sellest hooajast meistriliigas pallivat Pärnu meeskonda. Ema Lea Vene on aga karjääri jooksul võitnud kaheksa Eesti meistritiitlit ning kaks tiitlit Soomest, lisaks on ta karastust saanud NSV Liidu kõrg- ja esiliigas mängides. „Põhimõtteliselt võib öelda, et ma sündisin saalis. Olin kogu aeg vanematega hallis kaasas. Päris esimesse trenni läksin siis, kui käisin esimeses klassis,” meenutab Siim-Sander Vene oma esimest lähemat kokkupuudet meelisalaga. 38

TÕUSEV TÄHT. Siim-Sander Vene on Eesti koondises teinud ilusaid esitusi.

Seega on ka korvpall olnud sisuliselt ainus spordiala, millega praeguse koondise üks liidreid on kokku puutunud. „Kui Tartus elasime, siis käisin ühe aasta ka jalgpallitrennis, kuid Tallinna tulles on olnud vaid korvpall. Ega mul palju valikut üle ei jäänud,” muigab Vene. Kuna Venede pere kõik neli liiget on ühe alaga tihedalt seotud, siis loomulikult tuleb see jutuks ka koduses keskkonnas. „Ega sellest päris mööda ei saa ja ikka arutame erinevaid olukordi. Asi nii hull ei ole, et seda vältima peaks,” märgib koondislane Siim-Sander. „Kodus räägime ikka korvpallist ka, kuid ma ei taha enamasti vestelda võistkonna mängujoonisest. Kui mulle jääb midagi arusaamatuks, siis küsin, kuid selle koha peal pikemalt ei peatu. Pigem räägime poiste mängu individuaalsest poolest,” sõnab aastaid Eesti naiskonda kuulunud Lea Vene. „Loomulikult, kui läheb kehvasti, siis keegi ei taha halba tuju koju kaasa võtta, kuid korvpallist rääkimist me teadlikult ei väldi.” Loomulikult peatuti kodus ka korvpallikoondise edukatel mängudel, kus SiimSander Venel oli tänavu täita kandev roll.

„Ega ta eriti ei üllatanud ning ta mängis oma normaalset mängu. Individuaalses plaanis oli mul ikka natuke norida ka ning ütlesin seda talle. Aga pigem oli tema mäng ootuspärane. Noorte iga hakkab tema jaoks mööda saama ning aeg oleks ennast rohkem näidata,” arvab ema.

Poegadele kaasa elamas Siim-Sander Vene tegi tänavu augustis ja septembris tegusid Eesti A-koondises, tema noorem vend Kent-Kaarel Vene näitas aga säravaid esitusi meie U18 koondise ridades. Sarnaselt vanem vennaga üritab ka Kent-Kaarel tippu jõuda Leedu kaudu, ka tema liitus Kaunase Žalgirise noortesüsteemiga 15aastaselt. „Leetu minnes oli nende olukord natuke erinev, kuna Siim-Sander läks sinna üksi ja kui Kent-Kaarel hiljem järele läks, siis oli tal sellevõrra lihtsam sisse elada. Samas on Siim-Sander parem suhtleja ja leiab endale kergemini sõpru, kuid KentKaarel on natuke kinnisem. Võiks öelda, et Kent-Kaarli parim sõber on just tema vend,” räägib ema Lea. Mängustiililt on mõlemad poisid küllaltki sarnased, kuid suurimaks erinevuseks


ISA JA POJAD. Siim-Sander Vene, Priit Vene ja KentKaarel Vene puhkehetkel.

ENDISELT MÄNGUS. Ema Lea Vene valutab tihti südant poegade kukkumiste pärast. Sel 2011. aastal Brasiilias, veteranide maailmamängudel tehtud pildil uurib Lea Vene ka enda hüppeliigest, ent kõik läks hästi - eestlannad naasid koju pronksmedalitega.

Kui nad ebaloomuliksult kukuvad, sii ikka kardan, kasüsti… tõ u s e v a d p a

tuleb kaemas käia Kaunases. Sel hooajal võttis ema esimese sellise käigu ette just vahetult pärast seda, kui vanem poeg oli käinud kodumaal mängimas. Samas tunnistab ta, et poegade esitusi on palliplatsil kohati üsna keeruline jälgida. „Muidugi on nende mänge raskem vaadata, kui mõnda teist korvpallimängu. Eks ma ikka õudselt kardan, et nad saavad traumasid. Kui nad näiteks mõnes situatsioonis ebaloomulikult kukuvad, siis kardan, kas ikka tõusevad püsti,” jutustab ema. ”Selles mõttes elan nende mängudele emotsionaalselt ikka teistmoodi kaasa.”

E m a Le

on nende kasv – Siim-Sander Vene nime taha on märgitud pikkuseks 203 ning nooremal vennal 194 cm. „Mõlemad on ühesuguse kiiruse ja reaktsiooniga, kuid pikkuse vahe mängib kindlasti rolli. Nad on ühest koolkonnast tulnud – esmalt alustasid nad Siili spordiklubis, mõlemal on olnud isa treener ja lisaks on nad saanud osa ka Leedu koolkonnast,” kirjeldab Lea Vene. Võimaluse korral läheb ema poegade mänge alati vaatama. Kui Siim-Sander Vene tuli oktoobri algul oma koduklubi Prienaiga Tallinnasse, siis noorema poja kohtumisi

Ülikooliharidus leedu keeles Nii nagu eelnevatel hooaegadelgi, kuulub 18aastane Kent-Kaarel ka tänavu Kaunase Žalgirise duubelmeeskonda, kes män-

gib Leedu esiliigas. Seni ei ole tal õnnestunud ennast põhiviisiku mängijate sekka murda. „Kuidagimoodi tal ikka läheb. Ta teeb tööd ja eks aeg näitab,” märgib vanem vend. Kent-Kaarlil on võistkonnaga leping veel selle hooaja lõpuni, kuid seda on võimalik ka pikendada. Samal ajal on noormehel käsil ka keskkooli viimane aasta. Nagu ema, üritavad ka vennad võimaluse korral Leedus viibides teineteise mänge jälgida. „Kui aega on, siis ikka käime kohtumisi vaatamas. Enamasti mängud aga kattuvad,” rääkis tänavust hooaega Prienai klubi ridades alustanud Siim-Sander Vene. Võrreldes varasemate aastatega on noorte korvpallurite elu Leedus tänavu ka veidi muutunud. Kui enne pidas nende isa samas paigas treeneriametit, siis alates sellest sügisest juhendab Priit Vene Eesti meistriliigas pallivat Pärnu meeskonda. „Varem oli isa siin treener ja seetõttu 39


korvpall

n Osa ajast mõgtlilese eesti, osa in ja osa ajast s. leedu keele nder

saime tihemini kokku. Nüüd suhtleme iga päev telefoni teel,” räägib vanem poeg. Kui noorem vend käib Leedus keskkoolis, siis Siim-Sander Vene asus pärast keskhariduse omandamist samas õppima ka ülikoolis. „Kolm aastat on praeguseks läbi. Õpin kaugõppes ja seega ei pea ma iga päev koolis kohal käima. Mingi hetk on kiire ja peab palju õppima, siis on jälle rahulikum. Alati on võimalik kokkuleppele jõuda,” räägib Eesti koondislane, kes omandab tarkust lausa leedu keeles. „Esimese aasta lõpul hakkasin normaalselt aru saama ja oskasin midagi ka vastu öelda. Leedu keeles korralikult rääkima, lugema ja kirjutama hakkasin ma umbes kolme aastaga. Eks see mitmes keeles suhtlemine kohati segamini läheb. Osa ajast mõtlen eesti keeles, teise osa inglise keeles ning siis mingi aeg veel ka leedu keeles.”

Siim-Sanderi klubivahetused Siim-Sander Vene on jõudnud esindada juba päris paljusid klubisid. 15aastaselt

Siim-Sa

Leetu mängima läinud mängumees tegi esmalt tegusid kuulsa Kaunase Žalgirise noortetiimides (võitis 2007. aastal noorte Euroliiga) ning seejärel jõudis lepinguni ka põhimeeskonnaga. Hooajal 2009/10 kuuluski ta Žalgirise ridadesse ning noor ääremängija teenis väärtuslikke mänguminuteid ka Euroopa klubikorvpalli kõrgeimal tasemel Euroliigas. Praeguses Eesti koondises on selleni küündinud veel vaid Kristjan Kangur. Žalgirisega pikaajalise lepingu sõlminud Venel ongi praegune hooaeg viimane, mis teda selle tiimiga seob. Kuna Kaunase suurklubi on viimastel hooaegadel saanud kokku vägagi esindusliku koosseisu, siis

TULEVIKUMEHED. Kas korvpallipublik näeb vendi Venesid Eesti põhikoondise särgis üheskoos suuri tegusid tegemas, näitab aeg õige pea.

40

eestlane on laenulepingu alusel mänginud erinevates Leedu klubides ning lisaks on ta jõudnud esindada Saksamaa tiimi EnBW Ludwigsburgi ja Läti tippmeeskonda Riia VEFi. Tänavu kuulub Vene Prienai Rudupise ridadesse. „VEFi ja Saksamaa klubiga liitumine oli minu enda valik ning Žalgirisest keegi kätt ette ei pannud. Kui see aasta oleks midagi paremat ette tulnud, siis võinuksin ka mujale minna. Prienai mängib Eurocupis ja see on hea väljakutse,” räägib Vene. „Praeguse meeskonna stiil on natuke harjumatu – mängitakse hästi vaba korvpalli. Varasemates meeskondades on asjad olnud rohkem raamides.” Kui mängumehe isa tuli tänavusel suvel Leedust tagasi kodumaale, siis Siim-Sander Vene loodab võimalikult pikalt piiri taga püsida. „Pigem üritan võimalikult kaua välismaal mängida, kuna Eesti klubist välismaale saada on keerulisem kui Leedu liigast edasi minna. Hispaania oleks kõva sõna ja Venemaalt tulevale pakkumisele ka ära ei ütleks,” vaatab ta tulevikku.


korvpall KINDEL EESMÄRK. Aivar Kuusmaa tahab sel hooajal BC Kalev/Cramoga teha kodustel tiitlivõistlustel “puhta töö”.

SIHID ON PAIGAS BC Kalev/Cramo president Ivar Valdmaa: Ootan sellel hooajal tiimilt uut taset. Oleme komplekteerinud meeskonna nii, et läbi lüüa ja meie ootused on suured. Hooaeg pole alanud päris ootuspäraselt, kuid loodame, et olukord paraneb ja tulemused muutuvad paremaks. Selle nimel oleme vaeva näinud. Balti liigas on miinimumeesmärk jõuda nelja parema hulka, alla selle oleks kindlasti pettumus. Põhieesmärk on jõuda finaali ja kui õnne on, siis liiga võita. Ühisliigas tahame jõuda alagrupis kuue parema hulka.

BC KALEV/CRAMO U IK IM H Ü T A IT Ä T B A H A T EESTI MEISTER BC KALEV/CRAMO TAHAB KÄESOLEVAL HOOAJAL AUHINNAKAPPI SEDA, MIS EELMISEL KORVPALLIAASTAL VÕITMATA JÄI. TEKST OLIVER LOMP - FOTOD SCANPIX

E

esti korvpallimaastiku viimaste aastate teravaimas tipus püsinud BC Kalev/ Cramo peatreeneril Aivar Kuusmaal kriibib hinge üks detail. Juba teist hooaega järjest pole ülejäänud saavutuste kõrval suudetud triumfeerida kodustel karikavõistlustel. Eelmisel aastal kaotati finaalis 81 : 87 igipõlisele rivaalile Tartust, tunamullu jäädi aga suisa kolmandaks. Nüüd soovitakse auhinnalehel see iluviga parandada. „Kodusarjades on meil kindel lisakohustus karikasari võita,” kinnitab Kuusmaa.

Allahindlust ei tule Kalevlaste eesmärk ei tähenda aga seda, et kavatsetakse loobuda koduse liiga valitseja troonist. Kaks hooaega järjest võidetud meistriliiga kuldmedali kaitsmisel järeleandmisi ei tehta. Pealegi tõotavad kodused meistrivõistlused sel hooajal tulevat tasavägisemad kui näiteks mullu. „Kindlasti tulevad huvitavad Eesti meistrivõistlused. Ma ei oska päris adekvaatset hinnangut anda, kas tase on ilmtingimata tõusnud, kuid fakt, et iga klubiga mängitakse läbi vaid kaks korda, üks kord kodus ja teine võõrsil, paneb kindlasti mängudesse veel tõsisemalt suhtuma. Eksida ei tohi,” ütleb Kuusmaa. „Kevadised poolfinaalid on mõnusaks magustoiduks.” 42

Kalevlased raja taga Peale koduste sarjade katsub Kalev/ Cramo rammu ka piiri taga. Tõsiasi, et nüüd juba traditsiooniks saanud Balti liigast loobusid Leedu hiiud Kaunase Žalgiris ja Vilniuse Lietuvos Rytas ning lätlaste esiklubi Riia VEF, Kuusmaad väga ei morjenda. „Kolme suurt küll pole, aga Eesti klubidele on madistamist küllaga. On EuroCupi klubisid (Rudupis) ja EuroChallange’il osalevaid tiime (Tartu Rock, Ventspils). Tugevaid vastaseid küll ja küll,” kiidab Kuusmaa konkurente. „Kaheksa play-off’i jõudnud klubi vahel läheb väga põnevaks.”

grupi keskmike, kuid Kalev/Cramoga võrreldes suuremate eelarvetega klubide vastu vastu võit võtta. „Kavatseme hambaid näidata ja koguda umbes kolm kuni viis võitu,” teatab endine kolmepunktisnaiper.

Kellest koosneb raudvara? Kuusmaa kasutada on sel hooajal viis leegionäri – juba tuttavale Bamba Fallile lisaks Tyshawn Abbot, Frank Elegar, Gary Wilkinson ja NBA kogemusega Keith McLeod. Kuusmaa peab klubi tugevuseks aga ühtsust. „Tundub, et oleme end sel aastal nii komplekteerinud, et igale kohale on enam-vähem võrdne vahetus,” lausub Kuusmaa. „Treenerid peavad valmis olema selleks, et kui ühel mehel mingil päeval ei lähe, tuleb ta vahetada ja teisele loota.” Lisaks välismängijatele loodab Kuusmaa kolmikule, kes tema käe all juba aastaid mänginud: Tanel Sokule, Gregor Arbetile ja Gert Dorbekule. „Eks nad on muutunud aastatega kogenumaks ja enesekindlamaks, mis loodetavasti tähendab seda, et pole suuremaid ärakukkumisi,” arvab Kuusmaa, kes panustab ka kodumaale naasnud Rait Keerlesele. „Algul oli tal ehk raskusi oma rolli leidmisega, kuid tema suhtumine on väga professionaalne ja temast on kindlasti meile kasu nii kaitses kui ka rünnakul.”

Meil on kindsel lisakohustuõita! karikasari v Lisaks eespool mainitud sarjadele pallib Kalev/Cramo sel aastal taas ülitugevas VTB Ühisliigas, kus nendega samasse alagruppi kuuluvad St. Peterburgi Spartak, Kaasani Uniks, BC Himki, Mariampoli Azovmash, Samaara Krasnõje Krõlja, Astana, Turow, Donetsk ja Vilniuse Lietuvos Rytas. Ühisliiga suhtes tahab Kuusmaa jääda aga realistiks ning kordaläinuks peab ta hooaega siis, kui suudetakse kodus ala-


KEITH MCLEOUDD NBA-S KARASTUN KALEVLANE SCANPIX TEKST OLIVER LOMP - FOTO

ALANUD HOOAJAKS KOOSSEISU KOKKU PANNES TÕMBAS BC KALEV/CRAMO KAARDIPAKIST TÕELISE JOKKERI – KEITH MCLEODI.

K

ui Eesti korvpallimeister BC Kalev/Cramo pärast testiperioodi Derek Glasseri minema saatis, kergitasid paljud kulmu ja mõtlesid, kas kohalikul korvpallihiiul on taas tiimi komplekteerimisega probleeme. Ent võta näpust! Pole mingit kahtlust, et sel hooajal Eesti klubides mängivatest leegionäridest on 188 cm pikkuse ameeriklase Keith McLeodi karjäär kõige muljetavaldavam. Sportland Magazine teeb ülevaate 5. novembril 33. sünnipäeva tähistava mängujuhi senisest korvpalluriteest.

Itaalia kaudu NBAsse 1996. aastal McKinley keskkoolis mängijakarjääri alustanud McLeodi täht lõi särama Bowling Green State’i ülikooli meeskonnas. Kolme aastaga viskas ta põhitegijana keskmiselt 22,9 punkti mängus ning valiti Kesk-Ameerika konverentsi aasta mängijaks. Profikarjääri alustas mees St. Josephi Expressi meeskonnas, kuid siirdus õige pea Itaaliasse Livorno Mabo klubisse. Kui algul McKinley pelgas, et äkki ei saa ta võõral maal hakkama, siis tegelikkuses arenes ta Euroopas nõnda palju, et köitis maailma tugevaima korvpalliliiga NBA tähelepanu. „Mu agent ütles mulle, et saan treenida Minnesota Timberwolves’iga ja loomulikult kasutasin kohe võimalust. Olin valmis mängima!” meenutas McLeod ühes varasemas intervjuus. NBA debüüdi tegi ta 29. oktoobril 2002 ja lõi hooaja jooksul kaasa 33 mängus, kus viskas keskmiselt tagasihoidlikud 2,7 punkti ja andis 1,8 resultatiisvet söötu. „Ühtäkki mängisin koos meestega, keda

olin harjunud nägema televiisorist,” nostalgitses McLeod. „Kuid kui nendega tõesti reaalselt kohtuda, on nad täiesti kahe jalaga maa peal. Lahedad sellid, tavalised inimesed nagu me kõik.”

Taas Itaalia kaudu NBAsse Paraku jäi esimene NBA periood lühikeseks ja väikese vahepeatuse Gary Steel’is teinuna maandus McLeod 2004. aasta algul taas Itaalias, seekord Rooma Lottomaticas. Kuigi saapamaa pealinnas resideeris ta üsna vähe (14 mängust 13,5 punkti ja 3,1 resultatiivset söötu), jäi talle see eluperiood eredalt meelde. Tõsi, ühe teise spordiala tõttu. „Rooma oli väga lahe. Meil oli hea meeskond, aga kõige rohkem jäi mulle meelde nende jalgpallimeeskond,” sõnas McLeod. „Korvpallihall oli jalgpallistaadioni lähedal ja kui meil oli umbes samal ajal mäng, siis pidin kell kaks kodust lahkuma, et jõuda kell kuus algavale mängule. Jalgpall on seal täitsa hullumeelne.” McLeodi senise karjääri muljetavaldavam periood tuligi pärast Lottomaticat. NBA eelhooajal köitis ta Utah Jazzi tähelepanu, kelle peatreener, NBA Hall of Fame’i kuulunud Jerry Sloan mehe 2004. aastal palkas. Esimesel hooajal alustas ta 53st mängust algviisikus 47 korral ja kogus keskmiselt 7,8 punkti, 4,5 lauaplli ja 1,2 vaheltlõiget. Jazzis veedetud teisel hooajal kuulus ta 66st mängust 33 korda algviisikusse ning kogus 5,6 punkti ja 2,3 söötu. „Jerry oli suurepärane treener. Ta oli väga aus. Kui töötasid ja mängisid hingestatult, andis ta sulle võimaluse. Ma võlgnen oma karjääris talle palju,” kiitis McLeod.

Kalev/Cramos mees omal kohal Pärast Jazzis veedetud kaht aastat veetis McLeod lühikesed perioodid Golden State Warriors’is ja hiljem Indiana Pacersis, kuid NBA karjäär sai sellega otsa. Läbi Siena Montepaschi, Albuquerque Thunderbirdsi, Ateena Panionios ON Telecomi (Kreeka oli nii korvpalli kui ka muu poolest McLeodi sõnul jube koht – toim.), Canton Charge’i ja Erie BayHawksi on ta lõpuks Eestis. Veel 2011. aastal lootis ta, et saab veel kunagi ühe võimaluse NBAs. Äkki saab just Eestist McLeodi uus tähelend tiivad? Et miski pole võimatu, tõestas ta juba esimeses Kalev/Cramo särgis peetud mängus. VTB Ühisliiga kohtumises poolakate Turowi vastu viskas ta 25 punkti ja tabas koos lõpusireeniga võidu 81 : 80 toonud korvi. „Peatreenerina on mul hea meel, et meil on mees, kellele tasub lõpus loota. Loomulikult ei pruugi iga kord tema päev olla, kuid usun, et ta on meile suurepärane täiendus,” kiidab Kalev/Cramo loots Aivar Kuusmaa. „Ta saabus meile juba väga heas vormis ning kohe ka tõestas seda.” Kuigi ameeriklase CV on võrreldes meeskonnakaaslastega muljetavaldav, pole mees staaristaatusest pimestatud. „Hästi positiivne kuju. Ta sai kohe hea klapi uute meeskonnakaaslastega ja temaga on mõnus suhelda,” kiidab Kuusmaa.

43


korvpall

TARTU ROCKIB TAAS! SCANPIX TEKST OLIVER LOMP - FOTOD

RTUS PÄRAST AASTAST PAUSI ON TA TE „KORD MAJAS” – HEADE MÕTE LINNA KORVPALLIMEESKONNA NIMES KÕLAB TAAS ROCK.

A

jakirjanikel, fännidel ja isegi konkurentidel oli eelmisel korvpallihooajal üsna raske Tartu korvpalli lipulaeva nimevahetusega harjuda. Hooaja esimestel kuudel oli ikka ja jälle kuulda, kuidas Tartu Ülikooli klubi lihtsalt Rockiks kutsuti. Pole ka ime, sest 12 aastat mängis tiim suursponsor Saku õlletehase ühe põhilise kaubamärgi Rock nime all.

Lojaalseimad fännid Eestis? „Loomulikult on selle üle hea meel, Tartu Rock oli ju juba kaubamärgiks kujunenud. Eestis, aga ka Euroopas teati ikka Tartu Rocki nime,” on Tartu Ülikool/ Rocki peatreener Gert Kullamäe nimevahetusega rahul. „Eriti hea meel selle üle on aga kindlasti meie fännidel.” Rocki fännid on Eesti mõistes legendaarsed. Korvpalli olulisust tartlaste jaoks näitab kas või fännide aktiivsus. Aasta algul, kui tollal veel Indrek Visnapuu juhendatav meeskond madalseisus siples ning ka kodusaali täituvus aina kesisemaks jäi, korraldati protestiaktsioon, mille tulemusena koostöö Visnapuuga lõpuks katkestati. Võib lausa öelda, et Rocki fännid liigutasid mägesid ja just tänu neile sai alguse klubi uuestisünd. Peatreeneriks sai Kullamäe ja kuigi kevadel tuli finaalis BC Kalev/Cramo kindlat paremust tunnistada, võib Kullamäed ja ümbersündinud Rocki hakata reaalselt hindama alles sellest hooajast. 44

Proovikivi Euroopas Sel hooajal osaletakse peale Eesti sarjade ka uuenenud Balti liigas ning Euroopa tugevuselt kolmandas eurosarjas EuroChallenge. Kuigi sportlaste loomuses on igal pool hästi esineda ja eesmärgiks on alati võit, peab Kullamäe just Euroopas esinemist eriliseks. „Euromängud loovad alati mõnusa tunde ja näed, kus võrreldes Euroopa klubidega asud. Lisaks on see hea võimalus oma mängijatel suurematele klubidele silma jääda,” kirjeldab endine snaiper euromängude võlu.

„Kahtlemataa on Eesti liigam.” nüüd tugev Eesti liiga tugevneb Kui Leedu tugevaimate Kaunase Žalgirise ja Vilniuse Lietuvos Rytase ning lätlaste Riia VEFi loobumise järel on Balti liiga nõrgenenud – Kullamäe sõnul aga on konkurents endiselt tihe ja võib-olla ehk tasavägisemgi –, siis Eesti meistriliiga on sammu edasi astunud. „Kahtlemata on Eesti liiga nüüd tugevam. Kas või selle poolest, et tugevaid välismängijaid on juurde tulnud. Meil on ühe asemel kolm välismaalast, Kalev/Cramol on viis ja Tarvasel neli. Ja ega vanad olijadki

MIKS ROCK ON ROCK Margus Kastein, Saku Õlletehase AS tegevjuht: Sellel, miks Tartu korvpalliklubi on taas Tartu Rock, on mitu põhjust. Kui eelmisel hooajal veidi väiksemas mahus toetama asusime, siis tegelikult saime teada, kui oluline on tartlastele ja fännidele Tartu Rock. Igalt poolt tuli signaale, et see polnud kõige targem samm. Lisaks on Tartu Rock brändina unikaalne, temas on teatud äkilisus ja fännid on nõus selle eest väljas olema. Olnuks patt see bränd nurka jätta, sest sellise kaubamärgi olemasolu on sobilik nii spordile kui ka fännidele.

pole ju kuskile kadunud, vaid on teisi meeskondasid tugevdanud. Keskmine tase on kindlasti kõrgem,” hindab Kullamäe. „Teisalt mängitakse hooajal iga vastasega vaid kaks korda, mistõttu peab alati maksimaalselt keskenduma. Eksimusi lubada ei saa, see võib valusalt kätte maksta.” Kullamäe ei taha uue hooaja algfaasis meeskonna trumpe välja tuua, kuid ta loodab, et Rocki tugevuseks on ühtlane koosseis. Leegionäridest toodi meeskonda tugevdama leedukas Egidijus Dimsa, venelane Ivan Neljubov ja ameeriklane Justin Ingram, kelle kohta pole Kullamäel seni ühtegi halba sõna öelda. Lisaks vanemate kohalike mängijate (Vallo Allingu, Valmo Kriisa jt) teada-tuntud tasemele loodab Kullamäe eelkõige, et nooremad mehed astuksid tõsise sammu edasi. „Ootan tõeliselt, et kolmikust Rain Veideman, Tanel Kurbas ja Timo Eichfuss astuks keegi jõuliselt esile,” avaldab Kullamäe. STRATEEG. Peatreener Kullamäe usub, et enim tunnevad Tartu esindusklubi nimevahetusest rõõmu fännid.


JOHN MASTERS ORGANICS TUTVUSTAB

Uus Orgaaniline Meeste Sari! Kaks Uut Toodet, Neli Uut Viisi Näha Välja Suurepärane! Eukalüptuse Ja Agaavi Näopesu Ja Raseerimisvaht Eukalüptuse Ja Agaavi Aftershave Ja Päevakreem

MÜÜGIL TALLINNA JA TARTU KAUBAMAJAS


SPEEDO SCULPTURE’I UJUMISTRIKOOD ONDIKAD! N NAISELIKUD JA TTERBREÄN DI SPEEDO DE MAAILMA SUURIMA UJUMISTOO OOSID NII KOLLEKTSIOONIS ON UJMISTRIK JATELE. NAISTE VÄIKELASTELE KUI KA TIPPUJU INE JA TOOTMINE ON UJUMISKOSTÜÜMIDE DISAINIMD JUBA ÜLE 80 AASTA. SPEEDO PRIORITEEDIKS OLNU

K

õige naiselikumad ja trendikamad trikood on Speedol koondunud kollektsiooni Speedo Sculpture. Nende trikoode loomiseks uuriti ligi 5500 naise keha, et luua toode, milles naine tunneks ennast mugavalt ja enesekindlalt nii vees kui ka veest väljas. Kõigil Speedo Sculpture’i kollektsiooni trikoodel on rinnatoestus ning spetsiaalne trimmiv ning keha toetav kangas. Paljudel trikoodel on reguleeritavad rihmad. Speedo Sculpture’i kangasse on lisatud XTRA LIFE LYCRA kiudu, mis tagab trikoo vormi ja vastupidavuse, et see kloo-

rises vees ega päikses ei kahjustuks. Sculpture’i trikoode numeratsioon kopeerib sportlike trikoode mõõte, kuid on saadaval ka kahe numbri võrra suuremana. Need trikood on mõeldud naistele, kes soovivad basseinis või mererannas välja näha trendikad ning tunda ennast mugavalt. Trikood sobivad ideaalselt ujumiseks ja vesiaeroobikaks, aga ka spaa- ja rannapuhkuse nautimiseks. Lisaks leiab Sculpture’i kollektsioonist endale ideaalse toote ka rinnakas ja suurekasvuline naine. Speedo Sculpture’i kollektsiooni mudelid FINESSE U-BACK ja PREMIER CONTOUR on müügil enamikus Sportlandi poodides.

TRIKOOD MÜÜGIL SPORTLANDI KAUPLUSTES


jalgpall

PILT MUUTUB. Vaid mõne kuu pärast ei ole Lilleküla peaareen enam kompleksi ainus ehitis. Naabrusse kerkib ka täismõõtmetes sisehall.

LILLEKÜLA HAKKAB KASVAMA SCANPIX TEKST OLIVER LOMP - FOTOD

ENT EESTI JALGPALLI LIIDU PRESID AIVAR POHLAK KINNITAB, ET AGU LILLEKÜLA KOMPLEKS POLE N T TALLINNA LINN, MIS EI PIDAVA ISED EALES VALMIS SAAMA. JÄRGM ISEKS SAMMUD KOMPLEKSI VALMIM ONGI JUBA ASTUTUD. 48

K

uigi tänu eelmisele, õnnestunud valiktsüklile ei pea enam õnneks Eesti jalgpallikoondise ajaloo eredaimaks hetkeks pidama 2. juulit, mil saadi legendaarses mängus Hollandi käest võitluslik 2 : 4 kaotus(!), jääb see päev sellegipoolest igaveseks Eesti vutiajalukku. Just siis peeti esimene mäng Lilleküla jalgpallistaadionil, mis ehitatud maailma tolle aja kõige moodsamate standardite järgi.

Täismõõtmeis siseväljak Peahoone on Eesti jaoks tõelise megaprojekti üks osa. Nüüd, 11 aastat hiljem, pole vutijuhid loorberitele puhkama jäänud. Tööd on kompleksi juures veel nii palju, et paratamatult tekib soov tõmmata paralleel Tallinna linnaga, mis legendi järgi kunagi valmis ei saa. „Päriselt nii ikka öelda ei saa, kuna ühel hetkel peaks see siiski lõplikult valmis saama,” lükkab Aivar Pohlak taolise väite ümber, kuid kinnitab samas, et nii suurte komplekside juures on paratamatult alati midagi teha. „Selles mõttes on see väide muidugi õige, et mingil hetkel tuleb staadioni erinevaid osasid nüüdisaegsemaks muuta.” Sel aastal läks kompleks Eesti edukaima klubi FC Flora käest Jalgpalli Liidu valdusesse ja juba veebruari lõpuks on Lillekülla


SAAB SUURE TRIBÜÜNI. Tulevikus saab heitlusi Sportland Arenal jälgida korraga 3500 silmapaari.

ARENG JÄTKUB. Lilleküla jalgpallikompleksi peaareen paisub vajadusel 30 000 inimest mahutavaks suurehitiseks.

SOOMENI ON VEEL PIKK MAA planeeritud väga oluline täiendus. Valmis saab Eesti esimene statsionaarne täismõõtmetes sisehall! Senised treenimisvõimalused sisetingimustes on jäänud vaid talveks kilekupli peale saava Männiku staadioni ja väikese Kotka halli kanda, kuid nüüd saavad klubid aasta ringi ja ükskõik mis ilmaga püsivalt täsmõõtmetes väljakul treenida. „Kindlasti on halli valmimine Eesti jalgpalli jaoks väga oluline samm. Meie soov on anda kasutusõigus minimaalsete kuludega esmajärjekorras meistriliiga ja esiliiga klubidele. Seejärel noortekoondised ja kui aegu üle jääb, anda võimalus noorte eliitliigade sportlastele,” selgitab Pohlak. Kuigi sisehalli ühe värava taha paigutatakse ka 800-kohaline tribüün (detailplaneeringu tõttu külje peale see lihtsalt ei mahuks), mis Eesti meistriliiga publikunumbreid arvestades on üsna korralik, siis varakevadised ja hilissügisesed meistriliiga mängud jäävad Pohlaku sõnul endiselt välistingimustesse.

Suur tribüün Sportland Arenale Sisehalli projekti valmimine on suur samm Eesti jalgpallile, kuid pisike Lilleküla jalgpallikompleksile. Järgmine plaan on viia peaareeni kõrval asuv Sportland Arena mahutatavus väljakukatte väärilisele tasemele. Sportland Arena on viimastel hooaegadel oma kvaliteetse soojendusega kunstmuruga olnud jäistel kuudel meistriliiga jaoks asendamatu. FIFA reitingus on selle hindeks kaks tärni, mis on oma kategoorias võimalikest kõige kõrgem. „Sisuliselt tähendab see seda, et seal võiks pidada

ükskõik milliseid mänge – ka Euroopa klubisarjade eelringe või isegi MM- või EMvalikkohtumisi,” valgustab Eesti Jalgpalli Liidu avalike suhete juht Mihkel Uiboleht. Paraku ei rahuldu jalgpallifännid ainult korraliku pinnasega. Huvi meistriliiga vastu üha suureneb ja vutiliit tahab ära hoida situatsiooni, kus ühel hetkel kõik huvilised staadionile enam ei mahugi.

s Sisuliselt võik nal Sportland Akrõeik pidada üks änge. milliseid m Kavas on 3500 inimest mahutava tribüünihoone rajamine, mis tuleb praeguse kokkupandava tribüüni vastasküljele.

30 000 inimest peaareenil Pikemas perspektiivis võib Lilleküla jalgpallikompleksi territooriumile praeguse peaareeni, kahe kunstmuruväljaku ja kahe loodusliku muruga väljaku kõrvale ehitada veel ühe jalkaplatsi, kuna krundil on selleks koht olemas, kuid sellega pole esialgu kiiret. Nagu ka praegu veidi alla 11 000 inimese mahutava Lilleküla peaareeni suurendamine. „Kõike tuleb teha samm-sammult tähtsuse järjekorras, kuid kindlasti peame mingil hetkel ka peaareeni suurendamisele mõtlema. Staadion on projekteeritud nii, et saame seda ehitada nii kõrgeks, et see mahutaks 30 000 pealtvaatajat,” märgib Aivar Pohlak.

„Katkem Eesti jalgpallistaadionitega!” Just nii võiks kõlada Eesti Jalgpalli Liidu ja jalgpallihuviliste slogan järgmiseks kümneks aastaks. Alaliidu presidendi Aivar Pohlaku sõnul käib selle nimel praegu tihe omavalitsustega suhtlemine ja arengukavade koostamine. Lisaks püütakse välja arvutada, kui palju jalgpalli harrastatavus ühes või teises Eesti osas kasvab, et uued rajatavad väljakud oleksid võimalikult praktilised ja et neid kasutaks võimalikult suur huviliste arv. „Tegu on lausa omaette teadusega,” nendib Pohlak. Uusi väljakuid on aga ilmtingimata vaja. Jalgpall on tõusnud selgelt harrastatavuse osas spordialaks number üks ning taristu laiendamine peab huvi tõusuga kaasa tulema. Jalgpalliliidu infojuht Mihkel Uiboleht tõi välja võrdlusnumbrid teiste riikidega, kelleni meil on käia veel pikk maa. Näiteks Soome, kus tõeliseks rahvusspordialaks võib pidada hoopis jäähokit ja mille jalgpallikoondis pole erinevalt Eestist kunagi suurturniiri play-off’i küündinud, on jalgpalliväljakutega totaalselt kaetud. Soome riigis olevat üks jalgpalliväljak iga 1500, Rootsis 2500, Sloveenias 6000, Eestis aga ainult 9500 inimese kohta. Eesti Olümpiakomitee teatas septembri lõpul, et Eesti Spordiregistri andmetel tegeles 2011. aastal jalgpalliga Eesti spordiklubides 14 061 harrastajat, mis teeb veidi üle 1% elanikkonnast. Korralik number, kuid eesmärk on harrastajate arvu mitu korda suurendada. „Oleme endale eesmärgiks võtnud 4%, mis teeb siis umbes 50 000 inimest. Suurtes jalgpalliriikides, nagu näiteks Holland, on see number umbes 5%,” lausub Pohlak.


jalgpall SELGELTNÄGEMINE VÕI MITTE, AGA NÕMME K ALJU PRESIDENT KUNO TEHVA ETTEKUULUTUS – VIIE AASTAGA EESTI MEISTRIKS –ON SAANUD REAALSUSEKS. - FOTOD SCANPIX TEKST OLIVER LOMP

VIIE AASTAGA

TIPPU 9. OKTOOBER. Kristen Viikäe on löönud palli FC Kuressaare väravasse. Nõmme Kalju on esmakordselt Eesti meister!

K

uigi 2007. aastal Eesti meistriliigasse jõudnud Nõmme Kalju president Kuno Tehva hõikas toona välja, et viie aastaga plaanitakse Eesti meistritiitel võtta, pole tõenäoliselt siiski tegemist selgeltnägijaga. Ent hingega tehtud raske töö on lõpuks vilja kandnud.

Südamest tehtud töö Võib vaid ette kujutada, mida tundsid „nõmmekad” eesotsas Tehva ja peatreener Igor Prinsiga, kui meistrikstuleku fakt lõpliku kinnituse sai. Ja kuigi maailmas pole emotsioone mõõtvat aparaati veel leiutatud, on väga tõenäoline, et kõige suuremad emotsioonid mäslesid just Tehvas. Tema on mees, kes kõik need aastad kriitikute, kriiside ja niisama kaikaid kodaratesse loopijate kiuste on algusest peale klubi nagu oma last kasvamas näinud. Lõpuks ometi on kõik ennast ära tasunud. „Kui me viis aastat tagasi eesmärgid välja hõiskasime, siis tõepoolest hakkasime selle nimel ka südamest töötama. Oleme terve selle aja klubina kasvanud, muutunud kogenumaks ja finantsiliselt stabiilsemaks,” vaatab Tehva tehtud tööle tagasi. Kõrvaltvaatajale näib, et Kalju ongi meeskond, kes jalgpalliskaalal vaid tõusujoones liigub ja järjest enam Eesti rahva teadvusesse jõuab. Köögipoolele piiludes pole aga kõik alati nii roosiliselt läinud. Tehva tunnistab, et viie aasta suurim madalseis saabus üle-eelmisel hooajal, kui viivuks hakkas tunduma, et äkki nad ei suudagi unistusi plaanitud kiirusega täita. 50

FÄNNIKULTUUR. Nõmme Kalju fännikaubad on Sportlandi poodides minev kaup.


UNISTUS OMA STAADIONIST Kuigi Nõmme Kalju lootus ehitada valmis oma korralik staadion on saanud tagasilööke, usub klubi president Kuno Tehva, et lõpuks terve mõistus võidutseb ja spordiprojektid tervikuna pälvivad poliitikute suurema toetuse. „Oled sa punane, roheline, sinine, kollane või isegi roosa, vahet pole, kui asi puudutab sporti. Ning poliitikud võiksid jõuda arusaamiseni, et staadionite rajamisest saavad kasu meie enda noored. Eestis on spordirajatisi ikka kahetsusväärselt vähe,” arvab Tehva. Enda klubi puhul unistab Tehva umbes 3000–5000 inimesest mahutavast staadionist, millest tänases Eestis piisaks. Aastaid on meediast läbi käinud kui mitte sadu, siis kümneid juhtumeid, kus üks või teine tuntud või vähem tuntud tegelane on mingi hüve saamiseks end poliitikale maha müünud. Tehva oma tahtmise läbisurumiseks end poliitikale maha ei müü. „Mina olen seda öelnud ja ütlen veel: ma pole poliitik, tahan vaid sporti arendada,” teatab Tehva.

„See aeg oli raske nii emotsionaalselt kui ka finantsiliselt. Tegelikult oli terve Eesti majanduslanguses ja ka endal oli raske periood. Mõnes mõttes oligi see võib-olla meie eduloo murdemoment, kuna otsustasime raskustele vastata teisiti: panime kvaliteedi osas veelgi juurde,” meenutab Tehva. „Tagantjärele vaadates oli see ainuõige otsus, kuna sellest ajast peale algas meie stabiilseim ajajärk.”

Kalju kui bränd Tegelikult jõudis Kalju juba eelmisel hooajal tiitlile üsna lähedale, kuid tollal pani Eesti taasiseseisvumisaja edukaim klubi FC Flora hooaja lõpus kogemuse maksma ja nõmmekad pidid kullast suu puhtaks pühkima. Tänavusel hooajal aga teistel erilisi šansse polnud. Kogenud treener ja hästi komplekteeritud meeskond on tekitanud sümbioosi, millega edu saavutada. Klubi ajaloo esimesele meistritiitlile lisab väärtust fakt, et Kalju eelarve 550 000 € oli Flora ja Levadia järel alles kolmas. Seega on arvamus, et Kalju on nagu Eesti Chelsea või Manchester City, keda lõpututena näivad rahalaevad toetavad, lihtsalt väärarvamus. „Meil ei ole kuskil Roman Abramovitšit. Usun, et oleme oma eelarveid aastate jooksul Eesti klubidest kõige optimaalsemalt kasutanud,” märgib Tehva ja lisab, et näiliselt kõvasti finantsi nõudvad ettevõtmised

on tihti ära tehtud täiesti tasuta. „Näiteks välireklaami kampaaniaid, mida teeme, ei saaks me mitte kuidagi lubada. Oleme need koostöös välja kaubelnud ja selle nimel pingutanud.” Et Kalju logod ja muud motiivid siinseal tänavapildis silma hakkavad, on klubijuhtide sihikindel töö. Eesmärgiks on võetud arendada Nõmme Kaljut ka kui brändi. Näiteks Eesti ühes juhtivamas spordipoeketis Sportlandis on Nõmme Kalju müügiletid.

Hakkasime eesmärgi nimel südamest tö ö t a m a . „See on meie teadlik eesmärk, et Kalju oleks nagu Coca-Cola ehk kõigile teada kaubamärk. Ja usun, et me praegu olemegi juba niikaugel, et Eestis on neid inimesi, kes meist üldse kuulnud pole, väga vähe,” arvab Tehva. „Eks väike näitaja on seegi, et Facebookis on meie lehel rohkem fänne kui kõikidel teistel klubidel ja isegi jalgpallikoondisel kokku.”

Mis saab edasi? Ajal, mil Eestis teravaim tipp kätte võideldud, jääb vaid üle küsida, kuhu edasi? „Esmalt peame tipus püsima. Tihti räägitakse, et tipus püsimine on raskem kui tippu ronimine,” kordab Tehva iidset sporditarkust. „Teisalt tahame kasvatada oma noored pallurid, sest nemad on klubi tulevik. Meil on juba praegu 500 last erinevas vanuserühmas, mis on päris korralik number, kuid tahame, et sealt tuleks järjest rohkem esindusmeeskonnale täiendust. Hetkel on juba paar päris head 16aastast poissi, kuid nad on meistriliiga jaoks veel natuke noored.” Suurematest ambitsioonidest on sihikule võetud eurosarjad. Tehva sõnul arvestati praeguse meeskonna komplekteerimisel juba ka sellega, et Euroopas hästi esineda. Tuleval hooajal, kui hakatakse mängima juba Meistrite Liiga eelringe, tahetakse olla edukad. „Kindlasti ei taha me piirduda ühe vooruga, kuid päris alagrupiturniirile jõudmine eeldaks suuremat eelarvet. Kolme-nelja miljoniga võiks juba suuri asju teha,” hindab Tehva, kuid lisab täpsustuseks, et selliste asjade prognoosimine on üldiselt väga tänamatu töö. Ja lõpetuseks: Eesti meistril Nõmme Kaljul on küll palju toredaid toetajaid, aga peasponsor, kelle nimi nende särgil ilutseks, puudub. Võidujooks alaku! 51


tõusev täht

ÜHISE ASJA EEST VÄLJAS TEKST MADIS KA LVET

(POSTIMEES) - FOTOD SCAN PIX

TALLINNA LEV ADIA KAPTENIS T MOROZOVIST ON ÜHA KIND IGOR LAMALT SAAMAS TULEV IKU KOONDISE KA MEES EESTI IT INNUSTAB KAA SELIINIS. TA SLASI, KUI VAJ A, SUUDAB LÜÜA VÄRAVAID, PAISTAB SILMA .

52


A

astaid täitsid Eesti jalgpallikoondises kindlalt põhikeskkaitsjate rolli Raio Piiroja ja Taavi Rähn. Nüüd on sellel positsioonil liidrikoha ja lisaks ka kaptenipaela hõivanud Ragnar Klavan. Aina rohkem on aga uksele koputamas 23aastane Igor Morozov, kes peaks järgmistes valiktsüklites koos Klavaniga olema just meie kaitseliini tugisammas.

Mehe aktsiad tõusevad Juba 2008. aastal sinisärkide ridades debüüdi teinud Morozov on seejärel vahelduva eduga kuulunud koondislaste ringi, kuid tänavune edukas hooaeg Tallinna Levadias on keskkaitsja aktsiaid kõvasti tõstnud ning tõstnud ta ka Eesti koondise peatreeneri Tarmo Rüütli silmis aina suuremasse hinda. Nii on Morozov käimasolevas valiktsüklis saanud kirja esimesed täismatšid kohtumistes, kus mängitakse punktide peale (varem oli ta valiksarjas platsile pääsenud vaid vahetusest 2009. aasta sügisel võidumängus 2 : 0 Belgia vastu). „Koondise esindamine on suur au ja iga kohtumine tekitab erilise tunde. Kindlasti ei lähe ma taolistes matšides närvi, kuid sellistel hetkedel tead, et terve riik vaatab ja sa ei taha kedagi alt vedada. Tuleb hoida pea külmana ja mängida nii hästi kui oskad,” jutustab ka koondises kindlat mängu näidanud Morozov.

Kaptenipael kohustab

tenina esimesena pea kohale tõsta ka Eesti karika. „Ühelt poolt võib hooajaga rahul olla. Algul ei oodanud keegi meilt tiitlikonkurentsi sekkumist. Eesti meistrivõistluste kolmas ring ja neljanda ringi algus ei olnud meie poolt hea – kaotasime nendes kohtumistes liiga palju punkte. Seega on parandamisruumi veel küllaga.”

Pikk õudusunenägu Meeskonna innustamise ja kaitseliini juhtimise kõrval on Morozov Eesti liigas ka vastasmeeskondade kaitsjate õudusunenägu. Pika mehena on ta ohtlik standardolukordades, lisaks sellele kõmmutab ta külma rahuga vastaste puuri penalteid ning nii on ta tõusnud ka Eesti liiga üheks suuremaks väravakütiks. „Seni olen penalteid edukalt löönud. Enamasti olen pidanud seda tegema ka selles mõttes raskes seisus, et oleme olnud kas kaotusseisus, napis eduseisus või on seis olnud viigis. Vaid korra Narva vastu sain lööma minna meeskonna 2 : 0 eduseisul. Minu jaoks pole see senimaani raske olnud – väravani on ju vaid 11 m ning keegi sind selles olukorras ei sega,” räägib keskkaitsja, kelle vastutusalasse lisati see kohustus enne hooaja algust. „Oligi nii, et Marko Kristal (Levadia peatreener) tuli aasta esimese liigakohtumise eel minu juurde ja küsis, kas olen valmis vajaduse korral penalteid lööma. Ütlesin, et jah. Esimeses kohtumises me kohe penaltit ei teeninud, kuid esimese võimaluse tekkides kasutasin olukorra ära ja nii asjad jäidki,” täpsustab Morozov.

Ko o n d i s e n esindamine! o suur au

Eelmise hooaja lõpus toimusid Levadia ridades suured muutused ja mitu senist põhitegijat lahkus klubist. Rõhk pandi noortele ja kõige suurema vastutuse pidi võtma just Morozov, kellele usaldati ka kaptenipael. Seda rolli on keskkaitsja seejärel täitnud eeskujulikult ning temast on saanud koduse liiga üks silmapaistvamaid pallureid. „Olen Levadias juba päris pikalt mänginud ja näinud vanemate meeste pealt, kuidas liidrid peavad meeskonda innustama. Üritan olla vahelüli treenerite ja mängijate vahel ning seeläbi ka ise kaaslasi rohkem pingutama sundida,” kirjeldab Morozov oma rolli. „Kaptenipael paneb ikka rohkem kohustusi peale ja sunnib hea tulemuse nimel veelgi rohkem pingutama. Samas tuleb ka teisi julgustada ning aidata neil ebaõnnestumise järel taas ennast leida.” Morozovi juhtimisel kerkis Levadia tänavu ka mõningase üllatusena väga teravalt tiitlikonkurentsi, kuid lõpuks ei õnnestunud neil siiski Nõmme Kalju head hoogu pidurdada. „Kindlasti on meie meeskond tänavu mõnevõrra erinev, kuna kogemusi nii palju ei ole. Noortel poistel on see-eest väga palju tõestada ja iga mäng on vaja näidata iseloomu, töötahet ja võidelda oma koha eest,” sõnab Morozov, kes sai mai lõpul tiimi kap-

Loodab talvel üleminekut Terve senise profikarjääri Levadias veetnud mehe tänavused etteasted annavad alust loota, et talvel leiab keskkaitsja endale piiri tagant uue tööandja. Kontraht Tallinna klubiga lõpeb käimasoleva hooaja lõpul. Seega on võimalus lahkumiseks justkui olemas ja kuna ta on juba 23aastane, siis ei peaks välisklubist kosilane Levadiale tasuma ka noormängija kasvatajaraha. „Kindlasti tahaks ennast kusagil mujal proovile panna. Praegu olen veel Levadia mängija ja annan nende eest endast alati maksimumi, kuid hooaja lõpul saab leping läbi. Samas sooviksid nad mind ka endale hoida. Eks aeg näitab, mis saab. Äkki õnnestub talvel kuhugi testima saada,” sõnab Morozov. Jalgpallimaailmale omaselt on Eesti koondislase võimalikust siirdumisest välisklubisse räägitud ka varem ning mängumehe sõnul on võimalik klubivahetus juttude tasandil vestlusteemaks olnud omajagu, kuid reaalsete tegudeni on jõutud vähe. 2011. aasta algul oleks see äärepealt siiski ka tõeks saanud. „Kui kohtusime eelmisel talvel Türgis peetud matšis Bulgaariaga, siis seal tekkis Bukaresti 53


tõusev täht IGOR MOROZOV Sünniaeg: 27.05.1989 Pikkus: 1.93 m Positsioon: keskkaitsja Klubi: Tallinna Levadia (põhimeeskonnas aastast 2006) Särginumber klubis: 4 Debüüt koondises: 31. mai 2008 Balti turniiril Leedu vastu Mänge koondises: 14 Särginumber koondises: 4 Mänge U21 koondises: 16

Dinamol minu vastu huvi. Nad olid tulnud vaatama ühte vastasmeeskonna keskkaitsjat, kuid lõpuks jäin mina neile silma. Ülemineku vormistamise osas käis tõsine töö ning mul oli laua peal juba lepingu koopia ja lennupiletid, kuid viimasel päeval enne äralendu jäi asi katki. Täpseid põhjuseid ei tea ma siiani,” avaldab mängumees.

Jalgpall ühendab rahvusi Eestis on palju toodud jalgpalli eeskujuks kui edukat integratsiooniprojekti eestlaste ja venelaste vahel. Ka Eesti ühes suuremas klubis kaptenirolli täitev Morozov nõustub, et pallimäng aitab ühiskonnal ühte sulanduda. „Kindlasti on jalgpall inimesi ühendav, kuna kõik on seal ühe asja eest väljas ja neil on ühine huvi,” sõnab keskkaitsja. 54

KAITSETALA. Kodusel Lilleküra murul heitlemas rumeenlastega.

Kindlasti ast tahaks enn vile mujal proo pa n n a . Levadia puhul on tihti räägitud ka kui vene klubist, tänavust hooaega ja klubis aset leidnud noorenduskuuri silmas pidades pole aga tegemist tõese väitega. „Marko treeningud toimuvad eesti keeles. Ainult väravavaht Roman Šmiško on meil Ukrainast ja temaga räägitakse vene keeles või mõni mängijatest aitab tõlkida. Selles mõttes saavad kõik Eestis sündinud mängijad eesti keelest aru,” avaldab Morozov, kes loodab peagi näha Levadiat taas Eesti klubijalgpalli absoluutses tipus.

MOROZOV VÕITLEB LÕPUNI Marko Kristal, FC Levadia peatreener: Oma suhtumise poolest on Igor treeneri jaoks peaaegu ideaalne mängija. Alati nõudlik ja kompromissitu iseenda suhtes, ning klubi kaptenina tulid esile ka tema liidriomadused. Mängijana võitleb ta alati lõpuni. Inimesena sobib meeskonnakaaslastega suurepäraselt, temaga saab rääkida absoluutselt kõikidest asjadest. Suurepärane kapten!


lastevutt

JALGPALLITRENN ÕPETAB LAST ELUS TOIME TULEMA TEKST OLIVER LOMP - FOTO FC FLORA

KAUAAEGNE JALGPALLITREENER PRIIT ADAMSON VÕIKSKI JÄÄDA ÜLES LUGEMA PÕHJUSI, MIKS LAPSEVANEM OMA LAPSE JALGPALLITRENNI VÕIKS PANNA.

T

eenekas treener Priit Adamson on noorte vutimeestega tegelenud pea sama kaua kui teine Eesti Vabariik on eksisteerinud. 1995. aasta mais liitus ta FC Flora Kehtna jalgpallikooliga, kust juba järgmisel hooajal liikus edasi Tallinna. Treenerikarjääris pea kõike näinud mees usub, et tema kunagine alavalik oli õige, ning on veendunud, et ka praegu tasub lastel vutitrenni tulla. Nii kasvab poisist või tüdrukust parem inimene.

Jalgpall annab sõbrad „Jalgpallitreeningul õpib laps grupis käituma – vajaduse korral ennast kas kehtestama või siis jällegi piirama. Treeningprotsessis õpib ta oma igapäevarežiimi hoidma ja eesmärkide nimel pingutama. Võistlustel jällegi raskustega toime tulema ja oma tiimi usaldama,” loetleb Adamson. „Vanuses 13–15 on ta hõivatud treeningutega ja ei hulgu niisama ringi ning edaspidiseks eluks saab ta võistkonnast kaasa 20 sõpra, kes teda usaldavad ja kui vaja, on ka toeks. Jalgpall on Euroopas enim levinud usk. On lihtne leida endale uusi sõpru ja tuttavaid Euroopast, kui oled kursis Meist56

NÕMME CUP 2012. Priit Adamsoni hoolealused, FC Flora 2001. aastal sündinud poisid (alt vasakult) Hans Christian Koot, Henri Lehtmets, Evert Grünvald, Andreas Jürgenson, Mattias Männilaan ning (ülalt vasakult) Alekasander Ojari, Andreas Pauri, Marcus Must, Fred Sinisalu ja Otto Kregor Tagapere on saavutanud 3. koha.

rite liigaga – muidugi peab Eesti vutisõber esiteks olema kursis Eesti liigaga ja Eesti koondisega,” jätkab Adamson vutitrenni plusside üleslugemist.

Alustada võiks kuueselt Adamsoni gruppidest on sirgunud Eestis (Andre Frolov, Ken Kallaste jt), aga ka laias maailmas läbi löönud pallureid, näiteks Henrik Ojamaa. Et jõuda jalgpallis kaugele või vähemalt heal tasemel amatöörmängijaks, tuleks Adamsoni sõnul regulaarsete klubitreeningutega alustada umbes kuue-seitsmeaastaselt. Samas peaks soov vutti taguda olemas olema juba

märksa varem. „Palju oleneb isast ja vanematest vendadest-õdedest. Nemad peavad olema n-ö „süütajad“. Kui laps on õppinud palliga mängimist nautima, siis ta teeb seda ka lasteaias igal vabal hetkel. Ja sellest esialgu piisab,” arvab Adamson, kelle sõnul on mitmekülgsuse arendamiseks lapsel kasulik paralleelselt tegeleda ka mõne muu alaga, kuid peaasi, et üle ei pingutata.

Eestlastele sobib jalgpall Mõnede jalgpallivastaste lendu lastud valearusaamadele, nagu poleks eestlane jalgpalluri tüüpi, vastab ta resoluutselt ei ja


olene võistlustulemus niivõrd treeningtööst, kuivõrd mängijate valikust ja treeneri hoiakust võitmisesse.”

Vutifilosoofia kandub edasi Terve intervjuu jooksul kumab Adamsoni vastustest läbi filosoofihing ning selles võib „süüdlaseks” pidada tema enda kunagist treenerit Aapo Sarapit, keda Adamson peab oma elus väga oluliseks suunanäitajaks. Kuigi Sarap oli teda treenides samuti noor treener, oskas ta keerulisel üleminekuajal koos oma toonaste õpilastega filosofeerida ajastu muutumisest ja uue Eesti väärtushinnangutest. Sarapile oli eluliselt tähtis, et tema jüngritest kasvaksid sotsiaalselt ja moraalselt eeskujulikud täiskasvanud ning seetõttu on Adamsoni sõnul nii mõnigi toonase Pantrite klubi liige nüüd treener. Ning annab oma filosoofiat edasi.

Jalgpall on nim Euroopas e . levinud usk Annab kõva mahvi

kinnitab, et andekaid poisse on kõikjal Eestis palju. Eesti Jalgpalli Liidu suvelaagrite projekti raames mööda Eestit ringi sõites tegi ta näiteks huvitava avastuse KilingiNõmmel, kus teda üllatasid kohalike noorte väga head tehnilised oskused ja füüsilised võimed. Siiski tunnistab Adamson, kes pani oma külaskäigul sellesse Pärnumaa väikelinna kirja kuus nime, kellele ta ennustab suisa noortekoondise tulevikku, et oluline on see, mis talendiga edasi tehakse. „Kõige olulisem on andekuse lahtimuukimine,” märgib ta. „Tihti laps ei teagi, et tal on üks või teine anne. Täiskasvanud

peavad olema need, kes aitavad lapsel tema tugevust avastada ja toetavad ta arengut.” Jalgpallil tervikuna läheb Adamsoni sõnul hästi ning huvilisi tuleb üha juurde. Lapsed on jäänud lasteks, kuid hoopis lapsevanemad on need, kes on ajaga rohkem nõudlikuks muutunud, mis alati ei pruugi hea olla. „Varem oli lapsevanem rahul, kui tema laps oli pärast treeningut rõõmus ja väsinud. Nüüd ollakse tihti liiga ambitsioonikad ja hinnatakse treeninggruppe ja klubisid võistlustulemuste järgi,” tõdes Adamson. „Seejuures ei mõisteta, et väikestel lastel ei

Adamson ise aga jätkab noortetreenerina ilmselt veel kaua. Ja tema mahv on kõva. Nagu vanasti, kestab keskmine treening endiselt poolteist tundi ning Adamson annab nädalas üheksa treeningut. Lisaks nädalavahetuseti peetavad võistlusmängud ja kodutöö aastate jooksul kogutud konspektidega. Pealegi astus ta kaks aastat tagasi Tallinna Ülikooli magistriõppesse, soovides end kurssi viia spordipedagoogika uute tuultega. Ta iseenesest justkui teab, et kõike seda on päris palju kuhjunud, kuid seni on entusiasm ületanud rutiini. „Tuleb pingutada, et leida uusi väljakutseid ja eesmärke. Neid sõnastades ja elu andes, saab neist jõudu ammutada,” märkis Adamson elutargalt. Ja kuigi ta teab, et vähemalt Eestis treeneritööga rikkaks ei saa, kompenseerib selle mõneti teadmine, et ta on elus aidanud nii paljusid noori. „Parim igapäevane preemia on rõõm noorte silmis ja rahu nende mõtetes, mida toetab toimiv ja väljakutset pakkuv treeningkeskkond,” märgib ta. „Treenerina tunnen rõõmu, kui noortest pallivõluritest saavad õpihimulised, sotsiaalsed, kohusetundlikud ja rõõmsad täiskasvanud, kes mängivad jalgpalli.”


58


jalgpall

59


uudised UUED TOOTED BLISTEXILT! BLISTEX MOISTURE MAX ON SUPERNIISUTAV HUULEPALSAM KUIVADELE JA LÕHENENUD HUULTELE. UUED KÄTEKREEMID AGA HOIAVAD KÄED ILUSAD JA PEHMED. Täiustatud koostis ühendab endas üliniisutavaid koostisosi, tagades kauakestva kaitse huulte kuivamise eest. Huultel imekiiresti sulanduvad pehmed pärlid sisaldavad ekstra niisutavat sheavõid koos rahustava aaloega. Kummeli lõhnaga, aga ka lõhnatud kergesti imenduvad kätekreemid tagavad naha loomuliku niiskussisalduse ja kaitsva toime, muutes käed pehmeks ja siidiseks. Blistex uued kätekreemid sisaldavad rikkalikke niisutajaid ning käte õrna nahka kaitsvaid ja rahustavaid koostisosi. Saadaval Tallinna ja Tartu Kaubamajas ning hästi varustatud apteekides.

FISCHERI RCS CARBONLITE CLASSIC UUS TULEMINE FISCHERI TOOTEVALIKUS ON NÜÜD MEESTELE RCS CARBONLITE CLASSIC TÄIELIKULT UUENENUD VÕISTLUSSAAPAD. Uutel saabastel on madalam pebax-välistald, diago carbon-vahetald, veekindel lukk, frame-tehnoloogia ning meeste jalaanatoomiat järgiv liist.

FISCHERI UUED SAAPAD: IGA MOODSA SPORTLIKU NAISE UNISTUS! SELLEL TALVEL TULEB FISCHER ESMAKORDSELT EESTIS VÄLJA TÄIESTI UUTE TIPPKLASSI NAISTE UISU- JA KLASSIKASAABASTEGA RCS CARBILITE W`S SKATING JA CLASSIC. Saabastel on naiste jalaanatoomiat arvestav liist, süsinikust jalavarretugi ja labajalga toetav crosslink-tugi. Lisaks snake lacing-paelutus, veekindel lukk ning antibakteriaalne pehmem sisu kui meeste saabastel.

ALPINA ELITE – VEELGI PAREM VABATEHNIKASAABAS SUUSASAAPATOOTJA ALPINA ON HOOAJAKS 2012-2013 LOONUD UUE JA VEELGI PAREMA UISUTEHNIKA SAAPA ALPINA ELITE SK PRO. Alpina ELITE saabast iseloomustavad suurepärane sobivus jalaga, stabiilsus ja kergus. See on võimalik, kui kasutada uusi tehnoloogiaid ja materjale, mida iseloomustab sõna „tippkvaliteet“. Külgmise ja väände stabiilsuse tagab Alpine ELITE saapal süsinik-komposiidi osa pikendamine kannast pöia keskpaigani, see aitab suuska veelgi paremini juhida ja suunata. Uuendusena on saapa pahkluu osas kõrgendatud süsinik-komposiidist „kaussi“, mis võimaldab kergematel uisudistantsidel sõita ka ilma hüppeliigesetoeta. Ilma toeta on suusatamine tunduvalt mugavam! Saapa veekindluse tagab hoolikalt valmistatud õmblusteta pealmine kattematerjal. Jalga hoiab kindlalt saapas aegumatu sisemine paeltega kinnitussüsteem. Alpina ELITE saabas on ka ILUS! Alpina ELITE 2012–13 disain töötati välja tipptasemel suusatajate, nagu Petter Northug, Dario Gologna, Vibeke Skofterud jt tähelepanekuid ja nõuandeid arvestades.

60

PROFLIP BLIZ ACTIVE EYEWEAR SAADAVAL SPORTLANDIS! TIPPSUUSATAJATE SEAS SUURT POPULAARSUST KOGUNUD SUUSAPRILLIMUDEL PROFLIP PAKUB ESMAKLASSILIST KAITSET UVKIIRGUSE, TUULE JA LUME EEST. Proflip Bliz Active Eyewear prillide märksõnad on funktsionaalsus, mugavus ja disain, prillid on kerged, vahetatava klaasiga ja hea ventileeritavusega. Mudeli juurde kuulub ka reguleeritav pearihm, mis on seest kaetud silikooniga. Klaas on valmistatud tugevast, kergest ja vastupidavast polükarbonaadist. Saadaval erinevates värvitoonides. Iga komplekti juurde kuulub ka läbipaistev lisaklaas. Proflipi mudelivalikus on olemas ka prillid väiksemale näole – Proflip Small Face. Bliz Active spordiprille kasutavad paljud maailma tippsuusatajad, s.h ka Marit Björgen, Charlotte Kalla, Marcus Hellner, Emil Jönsson, Daniel Richardsson, Oskar Svärd ja Jenny Ahrlin. Bliz Active on ka Eesti Suusakoondise ametlik sponsor.


MADSHUS ÜLLATAB TAAS! UUED MADSHUS NANO CARBON SUUSASAAPAD ON KERGEMAD, JÄIGEMAD NING MUGAVAMAD KUI EALES VAREM. Uutel suusasaabastel on vähem õmblusi ning MemBrain ® Softshell konstruktsioon suurendab saapa hingavust ja veekindlust. Nano Carbon uisutehnikasaabas on väga kerge, täissüsinikust saapakõrgenduse ja fantastilise väändejäikusega. Uisutehnikas peab saabas toestama ja hoidma jalga, säästma lihaseid liigse pinge eest. Lisaks peab kogu tõuge minema edasi liikumisse, st et kogu jõud peab olema rakendatud. Madshus Nano Carbon ei ole mõistagi ainus tootevalikus olev suusasaabas. Saadaval on lisaks tippmudelitele ka harrastajatele ning päris algajaile mõeldud suusajalatsid. Madshusi suusasaapaid on müüdud Eestis alates 2006. a sügisest.

UUS PARAFIIN: TOKO HOT WAX TRIBLOC TRIBLOC TEHNOLOOGIA – SEE ON KAKS AASTAT LABORIANALÜÜSE, LUGEMATUD TRIBOMEETRIKATSED JA KOLM AASTAT PRAKTILISI KATSEID. Tribloc tehnoloogia eelised on erakordselt head libisemisomadused, suurepärased kiirendamisväärtused ning maksimaalne võime tõrjuda vett ja mustust. TOKO uued parafiinid HF Hot Wax black, LF Hot Wax black ja NF Hot Wax black sisaldavad uut lisaainet DLC (Diamond Like Carbon). Põhimäärdena või segatuna teise võistlusmäärdega annavad teemandisarnast süsinikku sisaldavad DLC kuumvahad lumel mitmeid eeliseid, nagu parem veetõrjuvus, suur kulumiskindlus ja väga hea püsivus.

Spordipesu 360 päevaks

CRAFT PARANDAB SINU TULEMUSI AASTARINGSELT! Meie spordipesu on välja töötatud kõigi aastaaegade, spordialade ja erineva tasemega sportlaste jaoks. Funktsionaalne pesu aitab parandada sinu tulemusi aastaringselt. Vali oma spordiala ja leia enda jaoks optimaalseim rõivastus.

www.craft.ee


kasulik

E

esti Suusaliidu murdmaasuusatamise spordidirektor Raul Olle soovitab igaühel, kel tervis lubab, kindlasti end maratonidel proovile panna. „See on hea võimalus tekitada endale motivatsioonipakett treeningutega alustamiseks. Samuti on suusamaratonidel osalemine väga hea talvine sportliku ajaviite võimalus,” räägib Olle. Ning paneb algajaile südamele, et enese proovilepanek ei tohiks tähendada mitte enese pildituks sõitmist, vaid ikka võimetekohase tempoga distantsi lõpetamist. Missugustel juhtudel ei tohiks maratoni ette võtta? Haige olles. Ning vähese ja ebaregulaarse harjutamise korral, kuigi seda tuleb ikka ja jälle ette. Tavaliselt ka maraton läbitakse, kuid positiivset emotsiooni see ilmselt ei taga. Missuguses vanuses võib hakata mõtlema esimesele maratonile? Kõik oleneb tervisest ja treenitusest. Olen täiesti kindel, et näiteks 14-aastane suusatrenni laps sõidab maratoni läbi ja seda tavasuusatajaga võrreldes üsna kiiresti, kuid kindlasti on see tema jaoks selline pingutus, millega maksab lõivu enda jaoks olulistel võistlustel osalemisele. Missuguseid vigu tegite noorena treenides? Ikka ainult ühte ja sedasama – palju ja kiiresti. Mida peaks inimene, kes hakkab valmistuma oma esimeseks maratoniks, kindlasti teadma? Kindlasti peaks ta teadma, miks ta seda

62

KUIDAS VALMISTUDA ELU ESIMESEKS

?

S K I N O T A R A M - FOTOD SCANPIX TEKST MARGUS MÜIL

MÕÕTMED I D R O P SS U V H A R I KAS EEST TONID ON A R A M SA U SU D U N A OMAND EIE KÕIGI M ? D SE A H O K U JÕ LE IGAÜHE ID MARATONIAEGADE NIMEKAMA GAB NÄPUHUNTE RAUL OLLE JA AJANA NÄITEID, KUIDAS ALG TUDA MARATONIKS VALMIS . JA DISTANTS LÄBIDA teeb. Peaks teadma oma ajalisi võimalusi, mis tagaks harjutamise sellises mahus, et läbida antud võistlusdistants oma tervist maratoni ajal ja ka hiljem ohtu seadmata. Võiks olla ettekujutus oma tahtejõust ja selle varjatud reservidest, et ettevõetud üritus ka lõpuni viia. Millest peaks alustama algaja? Suusatamise juures ja eriti pikemate distantside läbimisel on väga oluline tehniline sooritus. Jooksus võib küll potentsiaalne maratonimees või -naine kibe jalg olla, kuid kui ikka ,,suusad segavad jooks-

mist”, siis võib distantsi läbimine üsna keerukaks ja ebameeldivaks osutuda. Kes aga üldse pole vastupidavusalaga varem kokku puutunud, võiks alustada järk-järgult pikemate aeroobsete treeningutega. Kui sihiks võetud maraton toimub näiteks veebruaris, siis millal on viimane aeg ettevalmistustega alustada? Eks siingi kehtib vanasõna, et rege rauta suvel ja vankrit talvel, ehk siis mida pikem ja põhjalikum ettevalmistus, seda parem tulemus ja suurem nauding talvel. Aga et asi nii hull ei tunduks, siis talve


kasulik saabudes kohe harjutama asudes saab usin harjutaja vähemalt maratoni läbimisega ikka hakkama. Missugune on paras treeningkoormus algajale, missugused on treeningdistantsid ja kui tihti? Milliste koormustega alustada? 3 korda nädalas kokku 4–6 tundi peaks alustuseks olema päris piisav ja selle sees siis nädalavahetusel üks pikem treening u 2–2,5 tundi. Nendest üks treening võiks olla käik-jooks – imitatsioon maastikul, üks treening rullsuuskadel ja üks saalitrenn. Ja sisening välistrenne peaks kindlasti valima ilma järgi. Kuidas jaotada jõuvarusid distantsi läbides? Jõukohase tempo valik? Enamik jõuvarusid peaks jääma ikka maratoni lõpuossa. Palju sõltub ka rajaprofiilist. Kui lõpp on valdavalt allamäge või sile, siis võib ka veidi kiiremini alustada. Kuid selge see, et pigem jäägu lõpus jõudu pisut üle, kui täiesti äraaetud hobusena finišeeruda. Eriti kehtib see just algajate ja esimest korda maratoni läbijate suhtes. Mis annab märku koormustega liialdamisest? Märguandeid võib olla mitmeid ja olenevalt indiviidist ka väga erinevaid. Põhilisemad oleksid ehk suur väsimus, isutus, aeg-ajalt võivad tunda anda ka liigesed, kõhred ja lihased, mis ei taha suurele treeningkoormusele vastu pidada. Ei soovitaks kohe kindlasti teha treeningute algfaasis liiga intensiivseid treeninguid ja kes varem ei ole rullsuusatanud ja kavatseb sellise treeningvahendi nüüd oma ettevalmistuste arsenali kaasata, siis ka seal ei teeks esi-

64

algne ettevaatus paha. Hoiduda võiks ennekõike mõtteviisist ,,ühe kuuga tippvormi”, sest nii lühikesel ajavahemikul intensiivne ja mahurikas harjutamine annab enamasti vastupidise efekti.

tekiks, aga samas ka pisikesest pingutusest rajal paha ei hakkaks. Mida peaks kindlasti teadma ja tähele panema varustuse poole pealt? Tähtis on, et varustus oleks korras ja varem treeningutel kasutatud. Riietuses pole mõtet kasutada täiesti uusi asju, mis võivad esimest korda kasutades näiteks kuskilt hõõruma hakata.

Enamik aks jõuvarusid pte i jääma mara on lõpuossa. Kuidas treenida lumevabal ajal? Maht võiks olla ikka sama mis talvel, aga treeningvahenditeks sobivad peale jooksu ja rullsuusatamise hästi veel ka jalgratas, ujumine jne. Aga eks nagu kõigi teistegi spordialade puhul, on ka suusatamise juures tähtis erialane töö, ehk ka suvel-sügisel oleks treeningutel vaja teha võimalikult palju sellele spordialale sarnaseid liigutusi. Mitu maratoni hooaja jooksul oleks algajale harrastajale paras? Kui ettevalmistus on sujunud ilma oluliste tagasilöökideta, siis kaks korda talve jooksul võiks numbri rinnale kinnitada küll. Kui palju on paras rajal söögijoogipunktides süüa-juua, et edasist teekonda mitte ebameeldivaks muuta? Palju sõltub inimesest endast, valitud tempost, ilmastikust ja näiteks ka kindlasti toitumisharjumustest tavaelus. Aga hästi üldine soovitus oleks, et juua-süüa tuleb täpselt nii palju, et nälga ei jääks ja janu ei

Milline oli sinu enda esimene maraton ja mis eredaimalt meenub? Võru maraton, nii ammu, et isegi täpset aastaarvu enam ei mäleta. Eredalt on meelde jäänud see, et alt Kubijalt üles Haanjasse sõites sai tempoga selgelt üle punnitatud ja tulemuseks oli totaalne ,,haamer”, mis lõppes sellega, et väga vaevaliselt finišisse jõudsin.

RAUL OLLE 5 SOOVITUST ALGAJALE • Mõtle, kas oled maratoniks nii vaimselt kui ka füüsiliselt valmis. • Alusta ettevalmistust aegsasti. • Treeni pigem 10% vähem kui 5% rohkem. • Ära pea maratonil osalemise tulemust kõige tähtsamaks. • Püüa kogu protsessi nautida.

ALUSTAME SUHTUMISEST. Raul Olle soovitab maratoniks valmistudes hoiduda mõtteviisist „ühe kuuga tippvormi”.


kasulik

B A D L E E N O T A R A M T S U T S U R A V T E ÕIG SCANPIX TEKST MARGUS MÜIL - FOTOD

E? VÄÄRT IL N O AT AR M SA U SU E EL ES IM ELU ES EGA? MIDA MÕTE! AGA MILLISTE SUUSKAD ELAV SELGA JA MIDA JALGA PANNA? AB NÕU. SUUSALEGEND JAAK MAE ANN JAAK MAE 5 ida peaks algaja harnes kindlasti vale valik? rastaja maratoniks Liiga jäigad ja liiga lühikesed suusad RUSIKAREEGLIT sobivaid suuski sõitja kehakaalu ning kasvu arvestades.

M

otsides kindlasti teadma? Hankida tuleks mõlema tehnika jaoks eraldi suusapaar. Universaalseid suuski ei ole ja kui üks asi kõlbab kõigeks, siis tegelikult ei kõlba see millekski. Harrastajal soovitan valida pigem pehmemad suusad, sest maratonil tagapool sõites on rada pehmem ja sellistes oludes on paindlikuma konstruktsiooniga suusk mugavam. Karta ei tohiks pikemaid suuski, nende libisemisomadused on paremad ja näiteks klassikatehnikas määrdeala pikem. Kui inimesel on kasvu üle 175 cm, siis klassikasuusk võiks olla 207 cm ja vabatehnikas 192 cm. Millise hinnaklassi suusad on algaja jaoks piisavalt head? Soovitaks keskmise hinnaga suuski, neid saab kvaliteetselt määrida ja plastik võtab ka parafiini sisse, mis tagab sõidunaudingu. Tõsisele harrastajale soovitan võistlussuuski. Kas just päris tipp-võistlussuuska, aga aste madalamat kindlasti. Brändidest soovitan isiklikule kogemusele toetudes Fischerit, nende kvaliteet on kõige ühtlasem ja sobivat suuska on seega lihtsam leida. Millised suusad on maratonile min-

66

Milliseid keppe soovitate? Keskmise hinnaklassi kepid sobivad juba hästi. Soovitan kork-käepidet ja reguleeritavat rihma, mis on mugavad ja lasevad sõitu nautida. Tippklassi kepid on väga kerged ja jäigad, aga külglöökide suhtes õrnad ja kipuvad suures massis purunema. Sobiv kepi pikkus klassikas – inimese pikkus miinus 30 cm, vabatehnikas miinus 20 cm. Kuidas riietuda? Oluline on kihilisus ja „hingamine“. Esimese kihina soovitan selga panna võrkpesu, selle peale panna õhem vahekiht, kas kombinesoon või midagi sarnast. Siis hingav jakk. Oluline on jälgida temperatuuri ja kui vaja, kasutada hingavat tuuletõkkega jakki. Soojema ilma korral võib peale panna ainult vesti. Vältida tuleks umbseid, kilest jakke ning pükse. Puuvillaseid jakke ja pesu ei soovita samuti. Milline on õige spordipesu? Spordipesu peab niiskuse läbi laskma, keha lähedale peab jääma kuivem kiht. Selles osas on hea võrkpesu – näiteks MW või Craft. Müts, kindad, sokid… Müts tuleb valida vastavalt ilmale, oleks

1. Hangi erinevate tehnikate jaoks eraldi suusad. 2. Väldi liiga jäikasid ja lühikesi suuski. 3. Riietus olgu hingav ja kihiline. 4. Saabas olgu mugav ja sobiv. 5. Leia aega regulaarseks harjutamiseks – ei sõida mitte varustus, sõidab inimene!

hea, kui see kataks kõrvad. Varuks võiks olla erineva paksusega mütse, nagu ka kindaid – pärast sõitu tuleb vahetada sokid, müts, särk ja kindad kuivade vastu. Sokkide osas sobivad spetsiaalsed spordisokid, näiteks Craft, Bridgedale. Kindad võiksid olla keskmise paksusega pluss ühed windstopper’id, näiteks Toko või Yoko. Külma ilma puhul on hea ka buff või kõrvaklapid. Saapad ja klambrid? Proovida tuleks erinevaid mudeleid. Sõltuvalt jalapöiast sobib kas kitsama või laiema liistuga saabas. Saabas peab olema mugav ja ei tohi olla liiga ümber. Pigem pool numbrit suurem, eriti uisutehnikas, kus pöid ei ole nii aktiivne ja kipub külmetama. Näiteks Fischeri saabas on natuke laiema liistuga kui Salomon. Õigete saabaste leidmisel tasub vaeva näha. Nagu suuskade puhul, ei soovita ka siin kõige odavamaid. Klambrid ei ole nii olulised, vali sobivad saapa järgi. Klamber ei sega kiiret suusatamist!


lastesport

LAPSED

SUUSALUMELE!

SCANPIX TEKST OLIVER LOMP - FOTOD

T LAPSED VÕIKSID TEHA ESIMES BA TUTVUST SUUSATAMISEGA JU KAHE- VÕI KOLMEAASTASELT, ÜTLEB EESTI SUUSALIIDU MURDMAASUUSATAMISE SPORDIDIREKTOR RAUL OLLE.

E

esti rahvustalispordiala, murdmaasuusatamise kandepind on vaatamata tihti vingerpussi mängivale kliimale endiselt võimas. Näiteks ETV ja Swedbanki ühises noortesarjas osaleb stabiilselt 500–600 last ning Andrus Veerpalu dopinguskandaal ja praeguste tippude viimaste hooaegade kesised esinemised tiitlivõistlustel ja maailmakarika etappidel pole õnneks suurt pitserit Eesti suusatamise rohujuuretasandile jätnud. „Kui oleme kvantiteedis natukene järele andnud, siis minimaalselt. Ja suuresti on see mõjutatud ka sellest, milline talv parasjagu Eestis on. Näiteks kaks aastat tagasi, kui kogu Eestis oli võimas lumikate, oli ka lapsi tohutult suusatamas,” räägib Raul Olle.

Tervislik hobi kogu eluks Suusatrenni soovitab Olle lapsi igal juhul panna. Kui arutleda, miks laps peaks just selle ala valima, siis põhjuseid on mitu. „Esiteks: kogu tegevus toimub värskes õhus, mitte ei ole tubane. Pealegi on suusatamine spordialana popp ja kui sinust ei tule tippu – kõigist ei saagi tulla –, siis on sul vähemalt mõnus ja tervislik hobi terveks eluks. Lisaks on suusatamises võrreldes teiste spordialadega võrdlemisi vähe sporditraumasid,” toob Olle välja plussid, kuid lisab kõige olulisema, millega vanemad peaksid last trenni pannes arvestama. „Mina olen seda meelt, et esmalt tuleb ikkagi lapse käest küsida, mis trenni ta teha tahab. Vastu tahtmist pole asjal mõtet!” 68

ET OLEKS HOOGU. Suurimat valikut suusariideid- ja varustust ning asjatundlikku nõustamist pakuvad Sportlandi kauplused üle Eesti.


Suusatamisega võiks mingil määral alustada kas kahe- või kolmeaastaselt, et saaks selgeks tasakaal ja libisemise tunnetus. Päris suusatrenni on oma võsuke mõistlik panna ümbes üheksaselt. Ainus miinus, millega suusatrenni puhul peab arvestama, on raha. „Loomulikult ei saa suusatamise kulukust võrrelda kardispordi või motokrossiga, kuid jalgpallist ja kergejõustikust on ta ikka oluliselt kallim. Korralik varustus kahe paari suuskade ja määrimistega nõuab aastas hinnanguliselt 800–1000 eurot. Lisaks trennide kuumaksud, mis on umbes 20–30 eurot,” nendib Olle. „Ja tegelikult on nii, et mida vanemaks sportlane saab, seda sarnasem on varustus tippudega, mis tähendab ka suuremat hinda.”

aga entusiastlikke vanemaid, kes tahavad oma panuse anda ja nii on meil ikka neid lapsi ka, kes saavad lumelaagreid lubada,” märgib Olle. Kel sellist võimalust pole, peavad leppima koduste tingimustega. Suusaliit on sellele mõelnud ja nii hoitakse eelmise aasta lund suviti saepuru all varjul nii Otepääl kui ka Jõulumäel. Lisaks on kuues keskuses lumekahurid ja kui ikka lund ei ole, siis tuleb need täiel võimsusel huugama panna. Eestis on kaks paika, mille läheduses elavad suusahuvilised end kõige muretumalt võivad tunda. Ida-Virumaal asuval Pannjärvel ja Lõuna-Eesti Haanja keskuse rajad on isegi lumevaestel aegadel valge vaibaga kaetud. Hoopis kehvem lugu on aga näiteks Hiiumaal, Saaremaal ning Läänemaal. Seal on talvel sageli soojem kui mujal Eestis ja see kajastub ilmekalt ka noorte suusaharrastajate arvus. Kasuks ei tule ka nendes piirkondades laiuv sile maastik. „Sealt käib vähem lapsi võistlemas ja vähemalt viimase nelja aastaga pole keegi esile ka tõusnud,” kinnitab Olle.

„Vastu tahtmist pole asjal m õ te t ! ” Võimalustest lumevaesel talvel Kuigi suusahuvilisi noori on Eestis palju, ei saa nende taseme kohta vähemalt praegu kõlavaid ülistuslaule leelotada. Vanuses 17–18, kui klassi mõõtmiseks on juba õige aeg, on Eesti suusatajad (näiteks Andreas Veerpalu ja Johann Talihärm) tiitlivõistlustel heal juhul jõudnud kümnenda koha piirimaile, praegu pole aga kunagisel paraadalal väga eredat liidrit ette näidata. Samas kui võrrelda Eestit teiste suusariikidega, pole loodetavasti ajutine madalseis mingi maailmaime. Näiteks Norra, Soome ja Rootsi noortel on vähemalt igal talvel võimalus lauad naturaalsel lumel alla panna, sest kui nende riikide lõunaosas on lumega kehvasti, siis põhjas saab alati harjutada. Eestlastel seda luksust tagataskust võtta pole ja lumelaagrites võivad käia vaid need noored, kelle vanemad oma rahakotiga appi tõttavad. „Alaliit annab parima, kuid raharessursse on meil võrreldes Skandinaavia maadega ikka suhteliselt vähe. Ka klubidel pole lisa nii lihtsalt võtta. Õnneks leidub Eestis

Mida suusatajad suvel teevad? Kuna suusatamisega saab tegeleda vaid siis, kui lumi maas, tekib küsimus, mida suusasportlased näiteks suvel teevad. Niisama istuda ja sellega vormikõverat alla kiskuda ju ei tohi. Norrakatel on lihtne – parematel aastatel käiakse riigi põhjaosas lume peal harjutamas tihti suisa jaanipäevani, Eestis võime sellest ainult unistada. Meie noored peavad muud moodi hakkama saama. „Suvine trenn toimub siiski mustal maal – jooksmine, jooksmine keppidega, ujumine ja jalgrattasõit,” loetleb Raul Olle. Talvisele alale kõige lähedasem tegevus on rullsuusatamine. Kui lapsevanem tahab, et tema järeltulija saaks aasta läbi harjutada nagu tippsportlane, võiks ta selle väljamineku teha. „Rullsuusatamine on suurepärane abimees. See on peaaegu üksühene tavalise suusatamisega. Tavainimese jaoks on vahe väga minimaalne,” kinnitab Olle.

VAATA LISA!

Uuri suusatamisv õimalusi Eesti eri paigus suus aliidu kodulehelt www.suusaliit. ee

69


kasulik

KUIDAS LAPSELE SUUSKI VALIDA?

EELISTAGE ASJATUNDJAID. Sportlandi suusaekspert Dima Smirnov soovitab lastele osta suusavarustust kauplustest, kus osatakse ostjale asjalikku nõu anda.

AZINE OD SCANPIX JA SPORTLAND MAG TEKST DIMA SMIRNOV - FOT

LASTELE SUUSARIIETE JA VARUSTUSE VALIMISEL TULEB EELKÕIGE LÄHTUDA LAPSE VAJADUSTEST, OSKUSTEST NING MUGAVUSEST. VIIMANE ON VÄIKSEMATE LASTE PUHUL KÕIGE OLULISEM. Suusad Väikese lapse esimeseks suusapaariks sobivad plastik- või kaabelsidemega suusad, mis on mõeldud kasutamiseks tavalise talvesaapaga, sest üldjuhul sellises vanuses lapsed pigem jalutavad suuskadega. Väiksematele lastele sobivad ka keskelt kalasabamustriga suusad. Sportlandi kauplustes on saadaval Järvineni suusakomplektid (oma saapaga sõitmiseks), Fischeri ja Madshusi lastesuusad ning Fischeri laste võistlussuusad, mis mõeldud lastele, kes tegelevad suusatamisega natuke tõsisemalt. Kui laps käib suusatrennis, on suusavaliku juures kindlasti oluline treeneri arvamus, sest treener teab üldjuhul oma õpilaste oskusi kõige paremini. Väikeste laste jaoks soovitame võtta lapse pikkused või natuke lühemad suusad, see aitab lapsel paremini liikuda ja manööverdada. Suusad võib võtta ka kuni 10 cm varuga, ent sel juhul on esimestel kordadel lapsel päris raske suuskadega hakkama saada. Võistlusvarustust valides tuleb mõelda kindlasti vaid sellele hooajale, sest n-ö kasvamise peale suuski ostes võivad lapse head tulemused jääda just varustuse taha. Kindlasti ei tohiks osta vales pikkuses ja jäikuses suuski, seetõttu tasub suusavarustust osta sealt, kus on olemas pädevad spetsialistid.

Kepid Lihtsamad laste suusakepid tehakse kergest materjalist, rihm moodustab tava70

lise aasa, et kukkudes ei jääks käsi kinni, ning väiksematele tehakse vigastuste vältimiseks ka kepi alumine ots plastmassist. Laste suusakepid võiksid ulatuda õlani, väiksematel lastel võiksid olla natuke lühemad. Suusatrenni jaoks peaks kindlasti muretsema korralikumad jäigad kepid, et tõukejõud ikka õigesse kohta läheks. Suusakeppide hinna määrab materjal. Kallimad kepid on tehtud 100% süsinikust, mis tagab optimaalse jäikuse. Süsiniku sisaldus ja selle kvaliteet on erinevatel brändidel erinev, tõsistel harrastajatel tasub valida kepid, mille süsinikusisaldus on umbes 60% . Oluline on ka rihm, mis võiks olla n-ö kinnasrihm, mis teeb sõitmise mugavamaks. Sportlandis on saadaval Swix’i, One Way ja Järvineni suusakeppe.

Saapad Saapad on kallid ja lapse jalg kasvab kiiresti. Soovitame osta lapsele 1 suurus suuremad saapad, kõige rohkem 2 suurust, aga seda juhul, kui jalg saapas ei loksu. Saabas peab olema mugav. Üldjuhul piisab tavalisest spordisokist, sest saapad on piisavalt soojad. Kuna saapad on suhteliselt jäigad, siis on raske aru saada, kus varbad on. Abiks on lapsele suunavad küsimused ja lapsevanema tugevad näpud. Samas kehtib ka suusasaabastele reegel, et kannaosas peaks üks sõrm kanna ja saapa vahele mahtuma. Saapaid ostes vaadake, kas saabas sobib ikka teie suusaklambritega. Enim levinud on SNS (Salomon, Atomic) ja NNN (Fischer, Madshus, Rossignol, Alpina) klambrisüsteemid.

Klambrid Suusaklambrid jagunevad kahte klambrisüsteemi – SNS ja NNN. Olulist vahet neil ei ole, tähtis on, et saapa tald sobiks klambriga kokku. Laste klambrid käivad kergelt lahti, et laps jaksaks ise nendega toimetada. Harrastajate klambrid on automaatklambrid (neid saab kepiga vajutades lahti). Võistlusklambrid on hästi kerged ja neid peab käsitsi kinni panema.

Riided Rahuliku liikumise jaoks tuleb valida soojemad riided – fliis, vest või paksem jope. Tõsisemal treenimisel tuleks aga lähtuda kihilise riietumise printsiibist. Esimeseks kihiks võiks olla soe spordipesu (nt Craft, Helly Hansen, North Bend), mis suunab kehaniiskust kehast eemale ning hoiab keha sooja ja kuivana. Soojema ilmaga võib panna otse pesu peale suusajaki, mis on tavaliselt natuke paksem kui jooksujakk, eest tuuletõkkega ja tagant nn hingava fliisiga. Kõvema külmaga tuleks pesu peale panna kehasoojust hoidev mikrofliis, mille peale suusajakk ja/või soe vest. Aktiivseks treeninguks ei sobi riided, mis imavad niiskust endasse (tavalised puuvillased särgid, villased kampsunid). Suusamüts peaks olema soe, kuid hingav. Samuti ei tee halba, kui osaliselt on see ka tuulekindel. Õiged suusakindad on suhteliselt õhukesed, kuid samas peavad tuule kinni ja hingavad.


FIVE SEASONS LOGO 2001-04-10

LOGOTYPEN I EUROPEAN SCALE:

GRÅ: CMYK 0 0 0 7 RÖD: CMYK 0 X X 05

LOGOTYPEN I PANTONE COATED:

GRÅ: 431 C RÖD: 200 C

LOGOTYPEN I PANTONE UNCOATED:

GRÅ: 431 U RÖD: 186 U

FIVE SEASONS AB, LERGÖKSGATAN 14, 421 50 V FRÖLUNDA, SWEDEN Tel: 031-89 59 00, Fax: 031-45 68 80, E-MAIL: sweden@fiveseasons-sportswear.com


vaba aeg TALVEKS VALMIS. Rocca al Mares on suurim ja rikkalikum O’Neilli valik kogu Ida- ja PõhjaEuroopas. Julged värvivalikud, uued materjalid, erinevad tegumoed… Kõik see iseloomustab seda kauplust.

AINULAADNE POOD AS! SIINSAMAS TALLINN SPORTLAND MAGAZINE TEKST JANNO VIILUP - FOTOD

K PAKKUNUD ÄR M BA U KA I LL EI ’N O N O AT JUBA 60 AAST S ARMASTAVAD KE E, IL IG KÕ ID TE O TO I IS IL AT INNOVA TRIKKE JA I VÕ EL ET IN LA D EI RD Ö PÖ D HULLJULGEI ARENDUSE TE O TO E LL SE . EL AD LV Õ N L KIIRUST LUMISTE KA EESTIS – AL AV AD SA N O AD LJ VI AD IM MAGUSA EILLI POES. `N O SE U SK KE E AR M AL A CC RO 60 aastat on O’Neill vorminud ja lihvinud tooteid paremaks, mugavamaks ja ainulaadsemaks. Lumelaudurite, surfarite, suusatajate kogemus on vormitud suurepäraseks tulemuseks. „RIDERD DEVELOPE, RIDERS PROVEN“ – Sõitjate poolt loodud ja järele proovitud! Just Jack O’Neill oli see, kes 1962. aastal lõi O’Neilli kaubamärgi ja leiutas esimese neopreenmaterjalist surfiülikonna (WETSUIT = KALIPSO). Nagu ütleb ka nende reklaamlause „FIRST NAME IN THE WATER“, mis tõlkes tähendab „ESIMENE NIMI VEES“. Jack on ka öelnud, et „lumi on ainult külmunud vesi“. O’Neilli esimesed suusapüksid olid seetõttu samuti neopreenist!

O’Neill Rocca al Mares 2009. aasta kevadel, täpsemalt mais, avati Tallinnas O’Neilli esinduskauplus. See kauplus on väga ainulaadne mitmel moel. Kaupluse kujunduses on väga palju ühist maailma esimese surfipoega. Avamise hetkel oli selliseid kauplusi maailmas ainult kolm – Amsterdamis, Londonis, Saksamaal. Tallinna kauplus oli neljas omalaadne.

72

li o l e k t e h e is m a Av plusi selliseid kauin maailmas a ult kolm.

Nimelt on kaupluses kaks erinevat ala. Garaaži imiteeriv ala on koopia Jack O`Neilli esimesest surfipoest Põhja-Californias. Materjalidena on kasutatud kulutatud puitu, et anda poele retrohõnguline välimus, ja põrandal ehedat betoon. Aksessuaarid, mis kaunistavad ja annavad poele juurde isikupära, on paljuski toodud Ameerikast. Lae all ripuvad ehtsad surfilauad. Piltide koopiad on ajast, kui O’Neill brändina maailmas veel tundmatu oli!

Vana ja uus aeg Nn garaažiosas müüakse täna tehnilist spordi- ja vaba aja riietust, suvel ranna ja päikesega seonduvat: bikiine, plätusid, surfipükse ja t-särke, sügistalvisel perioodil loomulikult lumisema spordiga seonduvat: lumelaua- ja suusaspordist inspireeritud jopesid, pükse, sooje fliise, mütse, t-särke ja palju muud. Kõik see ikka selleks, et saaksite oma hobiga kauem tegeleda, ja O’Neilli tooted hoiavad teid soojas, nendega on mugav liikuda. Kaupluse esiosa on tänapäevasem: hal-

lides toonides vanaaegsed kappe ja kaubariiuleid imiteerivad kaubaalad. Keskendutud on kauba väga heale presenteerimisele, et klientidel oleks mugav tooteid vaadata ja proovida. Hästi suured toodete presenteerimislauad on parimad kohad kaupluses klientide teenindamiseks. Sellesse kaupluse ossa on paigutatud vaba aja tooted. Soojad mantlid-joped, püksid, fliisid, mütsid, kindad. Kogu kollektsioon on inspireeritud 1980 ja 90-ndate Ameerikast. Mõeldud inimestele kes armastavad oma vaba aega! Kaupluse valgustus on harjumatult hämar, pehme, kollane ja hästi hubane. Loomulikult on sellel põhjus. See on üks osa O’Neilli poe kontseptsioonist. Klientidele tahame tekitada hästi mõnusa, sõbraliku ostukeskkonna.


O’Neill Riders Develope, Riders Proven! O’Neill - sõitjate poolt arendatud ja järeleproovitud!


ekstreem

ÄSSAD TULEVAD! Juba veebruaris saab Kiviõli mäel näha lumelauamaailma vägevaid.

S

eni oli Kiviõli tuhamägi ja selle ümbrus tuntud kui mootorispordisõprade palverännakupaik, nüüd on aga tegevust kuhjaga ka ekstreemsemat laadi talispordiharrastajatel. Suurtel ja väikestel, algajail ja edasijõudnuil.

Maailma tipud saabuvad veebruaris

EESTI D A M I E G N I V NÕLVAD OOTAVAD KIVIÕLIS

E IDAS K A T A V A IS R A U N A JA EESTI VIRUMAAL KIVIÕLIS ÕLVADE IN M O L A A L S E T A IM PIK IMA JA BALTIKUMI SUUR LUMELAUAPARGIGA VABAAJAKESKUS. TEKST MARGUS MÜIL ZINE, SCANPIX, MARGUS VILISOO GA FOTOD SPORTLAND MA

74

Tallinna ja Põhja-Eesti inimestel on lõunapoolsete mäesuusakeskuste asemel märksa mugavam sõita Kiviõlli. Vaid 133 kilomeetrit ja 1,5–2 sõidutundi pealinnast ning adrenaliinirohked elamused võivad alata. „Meil on kolm tavanõlva pikkusega 400–700 meetrit, mis on jõukohased kõigile, kes juba natuke sõita oskavad,” tutvustab Ida-Virumaa regionaalset suurprojekti Kiviõli Seiklusturismi Keskuse juhatuse liige Janek Maar. „Algajate jaoks on eraldi tõstukiga nõlv, nagu ka lumerõngaga liuglejate jaoks. Keskuse „lipulaevaks” on Baltikumi suurim lumelauapark, kus on tegevust nii päris algajaile kui ka proffidele.” Viimaseid täna veel kahjuks Eestis palju pole, ent Maar usub, et Kiviõli park kasvatab neid lähiaastatel juurde. Juba veebruaris on Kiviõli nõlvad aga tõeliste ässade käsutuses, kui uhiuues lumelauapargis peetakse esmakordselt Eestis maailma tugevaima rahvusvahelise lumelaua võistlussarja World Snowboard Tour etapp. Võistlus kannab nime Estonian Slopestyle Open. Slopestyle ehk pargisõit on 2014. aasta Sotši taliolümpia võistlusala. Kokku oodatakse võistlejaid kümnest riigist ja ka hulgaliselt publikut.

Laenutus ja mõistlikud hinnad Kuna Eestis tipptasemel harrastajaid kogu talve vältel peibutavaid suuri mägesid pole, sõltub siinsete mäesuusakeskuste igapäevaedu suuresti sellest, mida on pakkuda noortele ja algajatele. Nii on Janek Maari sõnul elementaarne, et Kiviõlis hakatakse rõhku panema ka koolitustele ja treeningutele. Nii mäepiletite kui ka varustuse laenutuse hinnad jäävad Kiviõlis üldiselt vahemikku 10–20 eurot sõltuvalt päevast ja sõitja vanusest. Enamjaolt on tegemist uhiuue suusa- ja lumelauavarustusega ning ümber mäe kulgevale murdmaasuusarajale kibelejate jaoks on pakkuda ka murdmaasuusavarustust. Detsembris avab keskuse kõrval uksed ka 35-kohaline hostel. Samuti leidub heal


TÖÖ KÄIB. Kogu kompleks saab töökorda detsembri keskel. Peagi pärast seda on oodatud ka külastajad.

MITTE AINULT SÕIDURÕÕMUD Mida tähendab Kiviõli Seiklusturismi Keskuse areng kohalikule elu- ja ettevõtluskeskkonnale?

LÄHITULEVIK. Peatselt valmiv mäekeskuse teenindushoone hakkab välja nägema nii.

tasemel majutusvõimalusi lähikonnas Maidlas ja Sakal.

Uuringud ja eesmärgid Kui kümmekonna aasta eest mäesuusakeskuse rajamise ettevalmistamiseks esimesi samme astuti, peeti ettevõtmise algatajaid pigem naiivseteks hulludeks, kes üsna varsti tagasi normaalse tegevuse juurde pöörduvad. Aga seekord läks teisiti. „Tagantjärele oli algus väga raske, aga kuna me seda siis ei teadnud, olid igal aastal tehtavad erinevad mäeuuringud pigem uueks ja huvitavaks väljakutseks,” meenutab Maar. „Nagu ka kogu kuue aasta pikkune mäeuuringute etapp, mille lõpus alles selgus, et vana poolkoksimägi sobib siiski suurte rahvamasside meelelahutuskohaks.” Alates 2007. aastast, kui tulevase seiklusturismikeskuse arendajad mäe sulgesid ja ümberkujundamise käigus Olümpia

hotelli suuruse tüki mäge ühest kohast teise liigutasid ning suusanõlvad tekkisid, muutusid töö viljad ka silmaga nähtavaks. Täna ollakse asjadega niikaugel, et lähem perspektiiv on saada kõige hinnatumaks moodsa aktiivse puhkuse keskuseks 2013. aastal Eestis ning 2015. aastaks kogu Soome lahe regioonis.

le „Tagantjäreg oli algus vä a raske!“ Võimalused kogu aasta ringi Lisaks mäesuusa- ja lumelauakeskusele ning aasta läbi tasuta liikumisharrastust pakkuvale terviserajale on järgmiseks

• Ida-Virumaa muutub atraktiivsemaks sise- ja välisturistidele, meediale ning üritusturundusfirmadele – paraneb oluliselt piirkonna maine turismisihtkohana. • Luuakse otseseid (u 20) ja kaudseid (u 50) töökohti. Lisaks hooajaliselt kuni 100 töökohta, mida vajatakse suurvõistluste läbiviimiseks 2–4 korda aastas. • Tulenevalt suusakeskuse suurest külastatavusest kasvab talveperioodil piirkonna turismi-, majutus- ja teenindussektori klientide arv. Keskusse oodatakse 80 000 külastajat aastas. • Aastatel 2013–2015 tekib väljaspool keskust Kiviõli piirkonda rajatavates majutusasutustes minimaalselt 150 voodikohta. Samuti tekivad uued toitlustus- ning meelelahutusasutused. • Aastas peetakse kuni 10 rahvusvahelist suurvõistlust, mida kajastatakse terves maailmas. Kiviõli Motofestivali nime all toimunud motokrossi maailmameistrivõistluste etappidele lisanduvad keskuse valmimise järel murdmaasuusa-, lumelaua-, ratta- ja kestvusspordivõistlused. • Eeltoodud mõjude tulemusel väheneb maakonnast lahkuvate noorte ja haritud tööjõu hulk.

suveks kavas Kiviõlis avada ka Eestis vaieldamatult pikim, 600 m pikkune trosslaskumine ning põnevaid elamusi pakkuv mägiautode rada. Samuti lubab Janek Maar, et külastajatele avatakse ka motokeskuse võimalused. See tähendab, et huvilistele pakutakse oma tehnikaga või keskusest renditavate ATVdega kulgemiseks põnevaid sõiduradu. Niisiis – Ida-Virumaa on üha enam ära kasutamas seni trööstituna tundunud tööstusmaastike turismipotentsiaali. Mida ütleb Janek Maar neile, kes endiselt suhtuvad Ida-Virumaale sõitmisse teatava eelarvamusega? „On viimane aeg oma suhtumist muuta!”

VAATA LISA!

Uuri Kiviõli Seiklusturismi Keskust lähemalt: www.tuhamagi.ee

75


kasulik

ÜLEMISTE SPORTLAND – KUUMIM KOHT SUUSASÕPRADELE!

OD SPORTLAND MAGAZINE TEKST DIMA SMIRNOV - FOT

KOOSTÖÖS FISCHERIGA SAI ÜLEMISTE SPORTLANDIST SEL RDIC AASTAL FISCHERI AMETLIK NO AB RACING CENTER , MIS TÄHEND KLIENDI JAOKS MITMEKÜLGSET VALIKUT FISCHERI VARUSTUST.

T

alv on alanud ning tublimatel juba esimesed suusakilomeetridki selja taha jäetud. Paljudel aga seisab suusavarustuse, ennekõike suuskade soetamine alles ees. Tänavuse talvehooaja kuumim paik on kahtlemata Ülemiste Sportland ja sealne Racing Center. Siin saab igaüks enda vajadustele vastavad ideaalsed võistlussuusad valida. Kogenud müüjad aitavad teha õigeid valikuid, lisaks pakutakse määrdeinfot ning võimalust näiteks maratonideks suuski libisema/pidama panna.

Lai valik igaühele Selle aasta suusavalik on lai ja hõlmab kõik Fischeri suusamudelid alates palju kiitust ja medaleid võitnud n-ö auguga suuskadest kuni harrastajatele mõeldud Fischeri Classic Sport mudelini. Sama on ka saabastega, kus Fischer on tugevalt edasi arenenud ning hetkel on jõudnud samale tasemele teiste teada-tuntud ja Eestis palavalt armastatud saabaste brändidega. Varustuse hulgas on ka Madshusi suusad ja saapad, Alpina saapad (ka uus uisumudel) ning Swixi, One way ja Järvineni kepid. Määretest on saadaval Swixi, Toko ja Stardi tooted ja klassikaspetside jaoks on lisaks ka Rode määrded. Kogenud meeskond Roger Rooma juhtimisel on oma tuleristsed saanud ja koos püsinud ligi viis aastat. See tiim tunneb teie vajadusi läbi ja lõhki ning aitab just teile sobiva lahenduse leidmisel. Õige suusapaari leidmiseks on Ülemistes olemas ka mitu abimeest – Fischeri testlaud ja n-ö kell, mis teeb õige paari leidmise lihtsamaks. 80

Ülemiste Sportlandi määrdetiim on viimasel viiel talvel saanud positiivset tagasisidet – hakkama on saadud nii miinuskraadideks kui ka sulailmaks määrimisega. Sportlandi määrdemehed on olnud tasemel ning kohal suurematel suusaüritustel. Nii on näiteks maratonide läbijatelt saadud ohtralt tänusõnu. Plaanime ka sellel aastal sama hästi suuski määrida, et tagada hea tulemus, nii et teie saaksite keskenduda ainult oma sooritusele. Samuti jätkab Sportland ka sel aastal koostööd noorte suusatajatega klubist CFC, aidates tulevasi tippe varustuse soetamisel. Ülemiste Sportlandi Fischer Nordic Racing Center pakub sellel aastal noortele nii lihtsamaid mudeleid kui ka võistlussuuski. Tagasiside lastevanematelt ja treeneritelt on olnud positiivne ning jätkame samas vaimus.

SUUSASPETS. Roger Rooma juhtimisel valmistatakse Ülemiste Sportlandi Racing Center`is klientide suuski ette näiteks maratonideks.

mäesuusad ning lumelauad on maailmas kõrgelt hinnatud ning tipptehnoloogial tuginevad tooted. Laiast valikust peaks igaüks leidma endale sõiduoskustele vastava sõiduriista. Samuti on valikus ka saapad, klambrid, kiivrid ja muu varustus. Loodame, et talv tuleb lumerohke ning suusatada saab sellel aastal vähemalt neli kuud. Ülemiste Sportlandi suusaosakonna uksed on avatud iga päev. Ülemiste Sportland on põhjaliku ümberehituse järel saanud ka uue välimuse. Osakondade paigutus on muutunud loogilisemaks ning outdoor-osakond sai täiesti uue pinna.

See tiim tunneb teie i vajadusi läb ja lõhki!

Tahad minna mäele? Kui kliendil on soov minna liuglema ka natuke kõrgemale, siis on ka mäesuusaning lumelauavarustuse valik sel aastal parem kui kunagi varem. Juba aastaid Eestis laineid löönud riietebrändide O’Neill, Helly Hansen ja The North Face kõrvale on brändikorvi lisandunud ka mitmed mäevarustuse tootjad. K2 ja Head


aktiivne puhkus

TERE TULEMAST ! I S I I D A R A P E V L A T OD SPORTLAND MAGAZINE TEKST MARILIN PEHKA - FOT

TALLINNAST VAID 55 KILOMEETRI JA VÄHEM KUI TUNNISE AUTOSÕIDU KAUGUSEL ASUV SPORTLAND KÕRVEMAA MATKA- JA SUUSAKESKUS PAKUB AMMENDAMATUID UURI KÕRVEMAA VÕ ALUSI! VÕIMALUSI AKTIIVSEKS TALVEPUHKUSEKS. WWW.KOIMRV EMAA.EE

I

gal aastal, kui suusalumi katab maa, muutub Aegviidu külje all asuv Sportland Kõrvemaa Matkaja Suusakeskus nii tervisesportlaste kui ka spordiga tõsisemalt tegelejate seas hinnatud suusamekaks. Siin ootavad sind ja tervet sinu peret vaheldusrikkad ja hästi hooldatud suusarajad pikkusega 1,5 km, 3 km, 5 km, 19 km ning 24 km, mõnus kelgumägi ja äkilisem snowtubing’u nõlv Külastajad saavad Kõrvemaal osaleda ka suusakoolis, mis on mõeldud nii täiskasvanutele kui ka koolilastele, käia põnevatel saanimatkadel puutumatus looduses ja osa saada huvitavatest pühapäevastest perematkadest ning talvistest seiklus- ja orienteerumismängudest. Pärast aktiivset tegevust pakub keskus kuuma sauna, maitsvaid talve- ja jõuluhõngulisi toite, muusikaja tantsuõhtuid.

Siberi husky kelgukoerad Kõrvemaal Sel hooajal ootame külastajaid nädalavahetustel ka siberi husky kelgukoertega tutvuma ja lõbusõitu tegema. Siberi husky koeratõug on välja arenenud Siberi rändhõimude hoole all ning kujunenud just selliseks, nagu neid tänapäeval tuntakse – vastupidavaks, seltsivaks ja vähenõudlikuks. Kelgukoertega läbi karge metsa kulgemine pakub meeldejäävat elamust. Lisaks 82

vahetule kokkupuutele muinasjutuliselt kauni talvise loodusega tajub sõitja koerte jõudu ning tunnetab ise rakendit juhtides inimese ja looma koostööd. Saatjaks vaid lume sahin ja koerte jooksuhääl… Kõrvemaa lühisõidud kestavad kolmest seitsme minutini, aga võib minna ka kuni 10-kilomeetrisele ringile. Kelgule mahub lisaks juhile üks täiskasvanu või kaks last, vahel ka keskmist kasvu täiskasvanu ja laps. Rakendeid on külastajate kasutuses kokku kolm. Kelgukoerad on ülisõbralikud, äärmiselt liikumisaltid ja avatud loomuga loomad. Muide, põhiliselt söövad nad lisaks kuivtoidule mitte liha, vaid kala, aga ka puu- ja juurvilja ning peavad lugu piimatoodetest. Lõbusõite ja koerarakendi sõiduõpet on võimalik ka ette tellida, näiteks pakume sellist tegevust lastele jõulupeopaketis koos jõulumehega.

Lastele oma suusarajad Sellel hooajal täiendame ka tasasel pinnal laiuvat väikelaste suusarada, kus saavad hakkama lapsed alates teisest eluaastast. Raja algusesse on lastevanemate jaoks paigaldatud mõningad õpetussoovitused, kuidas lapsele suusatamist õpetada. Et suusatamist põnevamaks muuta, ootavad lapsi rajal infopostid, kus on erinevate loomade ja nende jälgedega pildid. Juba kogenumaid lapsi ootab eraldi


TALVINE LASTELAAGER 1.–5. JAANUAR 2013

Kohe uue aasta algul on Kõrvemaa lastelaagri päralt. Tutvustame lastele talviseid matkamisvõimalusi, läheme mootorsaaniga jäljejahile ja võtame kaasa ka ehtsa jahimehe. Veel on kavas suusakool, lumelauakool, uisutamine, kelgutamine, snowtubing, lumesõda ja palju muud. Laager maksab 130 eurot ning sisaldab rikkalikku programmi, toitlustamist ja majutamist. Oodatud on lapsed vanuses 7–14 aastat. Lisainfo info@korvemaa.ee

suusarada kelgumäe lähistel, kus lapsed saavad segamatult mäest laskumist harjutada. Keskuse suusalaenutusest leiab suusavarustuse ka kõige nooremale pereliikmele. Pärast suusatamist saavad lapsed keskuse söögimaja II korrusel lastetoas mängida.

Ettevõtetele oma maratonid Suusatamine ja talvepäevad on taas popid. Kõrvemaa keskus pakub argipäevadel ettevõtetele võimalust korraldada oma talvepäevi koos omanimelise maratoniga, olgu see maraton siis 5 km, 10 km, 19 km või 24 km pikkusel rajal. Keskuse poolt on ette valmistatud suusarajad, stardi- ja finišiala, soovi korral saab aega võtta ja võistlustulemusi jäädvustada. Päeva lõpuks ootab kuum saun ning maitsvad kodused toitud söögimajas. Ja ühe võistluse juurde kuulub ikka ka üks korralik afterparty stiilis „Suusabaasis on tantsupidu”.

Matkad päeval ja ööpimeduses Keskuses on võimalik ka sellel talvehooajal minna matkale nii päevavalges kui ka ööpimeduses. Eriti põnev on aga öösel pealambi valguses või kuuvalgel looduses viibida. Koos matkajuhiga õpitakse kuulama looduse hääli ning tajuma ümbrust pimedas. Võib minna jalgsi, räätsadega või suuskadega matkale. Pärast on mõnus lõkke ääres end soojendada ja kosutavat kuuma teed või maitsvat suppi süüa.

Kooliperega ühisele suusapäevale Ootame kooliperesid ühistele suusapäevadele. Keskuse hästi korrastatud rajad, stardi- ja finišiala tagavad ürituse õnnestumise. Abistame ka suusapäevi ja võistlusi korraldada. Soovi korral saab keskusest kosutavat suppi ja käia kuumas saunas. Lisaks on lastel võimalus kelgutada, snowtube’iga sõita ning mootorsaaniga või kelgukoertega lõbusõidule minna. 83


aktiivne puhkus

TALVISED SÜNDMUSED JA VÕISTLUSED 1.–2 .detsember –Talvefestival ja perepäev 1.–5. jaanuar – laste talvelaager 26. jaanuar – RMK Kõrvemaa suusamaraton 8.–9. veebruar – Harjumaa meistrivõistlused suusatamises 17. veebruar – vastlapäeva tähistamine ja perepäev 2. märts – Presidendimatk algusega Aegviidust 3. märts - Tallinna suusamaraton 10. märts – ”Tere lumelinn” ja perepäev 22.–24. märts – husky kelgukoerte kevadvõistlus 30.–31. märts – talvehooaja lõpetamine ja perepäev

Talvised paketid igale maitsele Sellel hooajal pakub keskus talvist aktiivset tegevust igale maitsele – nii matkakui ka spordihuvilistele, motoriseeritud tegevuse harrastajatele ja eheda emotsiooni otsijatele. Matkasõpradele saame pakkuda koostöös erinevate matkajuhtide ja -korraldajatega huvitavaid jutuõhtuid mägi-, suusa-, ratta- ja veematka võimalustest üle maailma.

24 km suusarada – ainulaadne Eestis Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskusest saab alguse Eestis ainulaadne 24 km pikkune suusarada, mis läbib mitmekülgseid looduskauneid maastikuvorme, nagu näiteks soid ja rabasid: Lagesoo, Lillsoo ja Riistkõrve raba; mägesid, seljakuid ja oose: Veriorja mägi, Lõuniku mägi, Katkumägi ja Venemägi. Raja lähedusse jäävad fantastilised rabajärved: Linajärv, Ännijärv, Harakajärv, Sillaotsa järv, Mustjärv ja Venejärv. Rada annab võimaluse 2–3 tunniks metsa n-ö ära kaduda. Söögimajast antakse teele kaasa termosed teega. Ja kellele jääb 24 kilomeetrist väheks, see saab 84

minna 65 km pikkusele Kõrvemaa terviseraja ringile.

Talvised matkarajad Peale suusaradadele mineku saab keskuse külastaja teha iseseisvalt ka mõnusaid jalutuskäike. Sellel hooajal valmistame ette matkarajad jalgsi või tõukekelkudega matkamiseks.

Pühapäevased perematkad Oleme koostanud selleks talvehooajaks ka perematkade plaani, kuhu pered – lapsed, vanemad, vanavanemad või suuremad lapsed – saavad omapäi tulla. Metsarahva ehk loomajälgede vaatlusmatka teeme koostöös seiklusturismifirmaga 360 Kraadi ja hoogsaid tõukekelgumatkasid koostöös Reimann Retkedega. Kombineerime matku lustaka sõiduga 9-kohalises mootorsaanis.

Mootorsaanimatkad Kõrvemaa maalilist ja kohati tundramaastikku saab kõige ehedamalt nautida mootorsaanimatkal. Võimalus on minna tunniks, kaheks, kolmeks või terveks päevaks talvisesse loodusesse ning kaotada seal reaalsustaju – on vaid lumi, puutumatu

loodus ja hea seltskond. Soovitame mootorsaanimatkadele aja varakult broneerida. Keskuse lähipiirkonda saab minna ka pooletunnisele proovisõidule. Mootorsaani matku korraldatakse 2-kohaliste või 9-kohalise mootorsaaniga.

Lõkkeplatsid ja grillimiskohad Pakume külastajatele võimalust pidada piknikku otse talvise looduse rüpes. Meie poolt on grillitarvikud, lõkkeplatsid, soojad istumisalused ja vajaduse korral soojad tekid.

Talvefestival 1. ja 2. detsembril 1. ja 2. detsembril on kõik oodatud osa saama hoogsast talveprogrammist. Tegevus algab laupäeval kl 14.00 ja pühapäeval kl 12.00. Tutvustame Kõrvemaa Suusakooli programmi, talvist matkaprogrammi, toimuvad huvitavad ja lustakad võistlused. Lisaks korraldame saanisõite lastele, saab ka vibulaskmist harjutada, pealampidega öömatkale minna ja palju muud. Kõik aktiivsed tegevused on tasuta. Lisaks pakub keskus maitsvaid toite ja kuuma sauna. Laupäeva õhtuprogrammiks on „Tantsupidu suusabaasis”. Esimene talvehooaja avapidu toimub stiilis „Kuumad kuulsad suusatajad”. Täpsem info ja programm kodulehel www.korvemaa.ee


Müts 29,95 Suusajope 229,95 Suusapüksid 129,95 Fliis 49,95 Müts 29,95 Suusajope 229,95 Suusapüksid 129,95 Fliis 49,95 Saapad 99,95

Saapad 99,95

Müts 12,95 Suusajope 299,95 Suusapüksid 199,95

88


Suusajope 199,95 Suusap端ksid 199,95

Suusajope 249,95 Suusap端ksid 139,95

89


M端ts 22,95 Suusajope 169,95 Suusap端ksid 99,95 Kindad 34,95

Saapad 139,95

90

Suusajope 159,95 Suusap端ksid 99,95 Kindad 32,95

Saapad 149,95


M端ts 39,95 Suusajope 169,95 Suusap端ksid 99,95 Fliis 34,95

Saapad 139,95

M端ts 19,95 Suusajope 179,95 Suusap端ksid 99,95 Kindad 44,95

Saapad 189,95

91


M端ts 24,95 Suusajope 279,95 Suusap端ksid 189,95

M端ts 39,95 Suusajope 219,95 Suusap端ksid 149,95 Kindad 39,95


Naiste soe pesu S채rk 79,95 P체ksid 69,95

Saapad 144,95

Meeste soe pesu S채rk 69,95 P체ksid 69,95 Saapad 134,95


M端ts 39,95 Suusajope 299,95 Suusap端ksid 189,95 Kindad 34,95

M端ts 24,95 Suusajope 279,95

Naiste Saapad 94,95 Meeste Saapad 199,95 94

94


Barka 199,95 Suusapüksid 84,95

Müts 5,95 Suusajope 89,95 Suusapüksid 64,95

Müts 11,95 Suusajope 104,95 Suusapüksid 69,95 Kindad 8,95 96


Barka 199,95 Suusap端ksid 69,95

Barka 109,95 Suusap端ksid 74,95

97


M端ts 29,95 Fliis 49,95 Suusajope 199,95 Suusap端ksid 129,95

Fliis 79,95 Suusajope 249,95 Suusap端ksid 129,95

Saapad 99,95


Suusam端ts Suusajakk Suusakindad Suusap端ksid

19,95 94,95 39,95 74,95

Suusam端ts 19,95 Suusajakk 99,95 Suusap端ksid 79,95 99


Pusa 79,95 Sulejope 184,95 P端ksid 79,95 Kott 44,95 Vabaajajalatsid 139,95

Pusa 89,95 Vest 109,95 Dressip端ksid 49,95 Vabaajajalatsid 109,95

100


Jope 199,95 Pusa 89,95 P체ksid 109,95 Vabaajajalatsid 89,95

Pusa T-s채rk P체ksid Vabaajajalatsid

79,99 36,95 79,95 89,95

101


M端ts 11,95 Suusajope 79,95 Suusap端ksid 69,95 Kindad 12,95

Suusajope 84,95 Suusap端ksid 64,95

Kindad 12,95

Suusajope 64,95 Suusap端ksid 54,95 Kindad 12,95 102


Müts 24,95 Kombekas 139,95 Kindad 24,95

Müts 19,95 Suusajope 89,95 Suusapüksid 69,95

Kindad 12,95

Müts Fliis Suusajope Suusapüksid Müts 19,95 Suusajope 129,95 Suusapüksid 99,95

17,95 39,95 99,95 89,95

Kindad 9,95

Kindad 12,95 Saapad 94,95

103


Müts 24,95 Suusajope 129,95 Suusapüksid 99,95

Müts 24,95 Suusajope 129,95 Suusapüksid 89,95

Kindad 12,95 Kindad 9,95

Saapad 94,95

Saapad 74,95

Müts 15,95 Suusajope 99,95 Suusapüksid 69,95

Kindad 12,95 104

CROCS saapad 54,95


M端ts 29,95 Suusajope 119,95 Suusap端ksid 89,95 Saapad 99,95

M端ts 19,95 Suusajope 129,95 Suusap端ksid 89,95

Saapad 74,95

105


Tennisetopp 59,95 Tenniseseelik 54,95 Tennisejalatsid 119,95 Reket 149,95

Nokam체ts 24,95 Tennises채rk 74,95 Tennisep체ksid 54,95 Tennisejalatsid 139,95 K채epael 12,95 106

Reket 249,95


Nokam체ts 24,95 Tennises채rk 84,95 Tennisep체ksid 59,95 Tennisejalatsid 139,95 K채epael 12,95

Reket 249,95 Treeningkott 79,95

Tennisekleit 104,95 Tennisejalatsid 119,95

Spordikott 99,95 Reket 149,95

107


Treenings辰rk 36,95 Treeningp端ksid 44,95 CASALL Joogipudel 6,95 Treeningjalatsid 89,95

Treeningtopp 44,95 Treeningretuusid 49,95 Treeningp端ksid 49,95 Treeningjalatsid 99,95

Treeningtopp 39,95 Treeningp端ksid 54,95 Treeningjalatsid 114,95


Treeningtopp 69,95 Treeningp端ksid 62,95 Treeningp端ksid 84,95 Treeningjalatsid 159,95 Spordikott 159,95 109


Treeningtopp 49,95 Spordikott 49,95 Treeningp체ksid 64,95 Treeningjalatsid 109,95

Treeningpusa Treenings채rk Treeningp체ksid Treeningjalatsid

110

74,95 34,95 42,95 69,95


elustiil

THE HEFT

Kristjan Kasearu – laul ja kitarr Madis Muul – klahvpillid Priit Jääger – kitarr Rauno Pella – trummid

SIIRAS POISS T S I D N Ä B T S A R SII

KERSTI NIGLAS TEKST MARGUS MÜIL - FOTOD

„SA SÜNDISID ELAMA!“ KÕLAB KRISTJAN KASEARU PÕHIMÕTE. TUNTUD ROKKARI JAOKS EI TÄHENDA SEE SIISKI ELUPÕLETAMIST, VAID RISTI VASTUPIDIST. KASEARU ELUSTIILIS ANNAVAD TOONI SPORTLIKKUS JA POSITIIVSUS.

112

K

ristjani ja The Hefti muusikat iseloomustavad kõige paremini sõnad „energia” ja „siirus”. Noored mehed on täis energiat ning tahavad jõuda nii kaugele kui võimalik. Saite äsja koostöös Sportlandiga valmis uhiuue ja vägagi efektse video. Just! Lugu kannab pealkirja „Born to live”, mis räägib juba ise päris palju. Aga üldiselt on loo sõnum uskuda sellesse, mida sa teed, ja teha kõik, et su unistused täituks. Väga positiivne lugu! Oled olnud hinnatud tegija Eesti rokimaastikul juba aastaid. Kas rock`n`roll’i ja tervislikke eluviise on sinu jaoks olnud keeruline ühendada? Neid saab väga hästi ühendada, küsi-

mus on ainult tahtmises! Juba üks korralik pooleteisetunnine kontsert on tegelikult äärmiselt hea aeroobne trenn. Aga pigem on see kõik, jah, peas kinni. Loomulikult annaks elada ka igapidi ebatervislikumalt ja kindlasti pidev ringisõitmine ja peod seda ka soosiks, aga siin elus pole milleski muus küsimus kui tahtes! Ja ma ei tee palju kompromisse. Miks üldiselt arvatakse, et rokkarid on suured elupõletajad? Eks see pilt ole juba ajalooliselt nii kujundatud ja sellest ka see arvamus. Ja eks see ka vahel – olgem ausad – nii ongi. See on žanr, mida ju algupäraselt ikka

THE HEFT FACEBOOKIS

Jälgi Kristjan Kasearu ja The Heft i tegemisi bändi ametlikul Facebook i lehel www.facebook.com/theheftofficia l


sellisest mässumeelsusest ja põletavast energiast loodi. Samuti peod ja möll selle ümber… Ma arvan, et täna on seda kõike siiski vähem, sest kui sa oled ikkagi tegija sellel alal, siis sa ei saa lubada endale ebaõnnestunud kontserte ja põrumist. Konkurents ja kontsertide tempo nõuavad oma. Paljud noored, ka muusikud, kipuvad sõjaväest kõrvale viilima. Sina käisid seal ära. Oli raske? Ma ei arva, et sõjavägi on hirmus ja raske! See „raskus“ on enamiku meeste peas kinni just vahetult enne sinna minekut. Loomulikult on raske sinna minna, kui sul on karjäär silme ees ja sa pead pikaks ajaks ühiskonnast eralduma, aga siiski arvan, et iga Eesti noormees võiks sõjaväes ära käia. Küsimus ei ole ainult sõjalistes oskustes, vaid ma nägin seal ka seda, kuidas need mehed, kes olid algul vähem suutlikud enda eest seisma ja vastutama, läksid koju mitmeid kordi kindlamate ja tegusamate meestena!

Iga Eesti s noormees vaõik sõjaväes är käia. Kui head, sportlikus mõttes, näevad laval välja Eesti pop- ja rokkmuusikud? Ma arvan, et aina paremad! Tundub, et selline sportlik eluviis hakkab järjest enamatele külge. Jõusaaliski näen juba päris paljusid muusikuid! Milliseid spordialasid fännad? Olen olnud suur spordifänn ja mitte

LAE THE HEFTI HITT "BORN TO LIVE" ALLA SIIT! ainult pallimängudes, vaid ka mootorispordis. Ei möödunud ühtegi F-1 etappi, mida ma noorena poleks vaadanud! Oled ka ise küllaltki usinasti sporti harrastanud. Olen jah kogu oma Pärnus veedetud põhikooliaja ning ka keskkooliaja harrastanud sporti! Alustasin tennisega, mida mängisin 4–5 aastat, ja viis aastat tegelesin ka võrkpalliga, kus sain võistlustel ka auhinnalisi kohti. Samuti olen harrastanud korvja jalgpalli ning sellist võitluskunsti nagu wing tsun. See ei olnud nii väga tasemete hankimise trenn, vaid pigem selline väga reaalne enesekaitse suund. Õnneks pole vaja läinud. Viimasel ajal treenin peamiselt jõusaalis. Kes sinu treeningplaane ja -koormusi timmib? Sean oma treeningplaanid ja koormused ise. Olen ikkagi harrastussportlane, nii et midagi müstilist ma ei tee. Kas sul on kodus palju spordivarustust? Neid ikka on seal, näiteks mitmeid Converse’i tooteid. Ei midagi väga spetsiifilist, aga olemas on kõik vajalik, et sporti harrastada. Millised on sinu suhted talispordiga? Kas harrastad ja kui, siis mida? Pean tunnistama, et ei ole olnud väga suur talisportlane, aga suusatada on siiski lahe.


elustiil Kas tänaste koolinoorte ellusuhtumine on piisavalt sportlik? Eks see ole erinev, aga üldiselt mulle tundub, et sport on järjest popimaks saamas. Milliste spordialade harrastamist soovitaksid lastele ja noortele? Kindlasti hakatuseks pallimänge ja meeskonnatrenne! Need annavad piisavalt koormust ja arendavad meeskonnatööd. Jõusaal võiks natuke hiljem tulla.

Oled olnud alati noortele eeskujuks, või oled teinud ka midagi sellist, mille üle pigem uhkust ei tunne? Kusjuures ma ei ole sellele kahjuks või õnneks väga mõelnud. Ma loodan, et siiski olen andnud alati positiivset eeskuju. Aga ma arvan, et keegi ei peaks midagi kellegi järgi tegema, vaid leidma ise endas selle tõe. Me oleme kõik erinevad ja tahame elult erinevaid asju. Aga üleüldiselt ma võtaks ette ühe lause meie loost: „Your not just a face, you were born to live!”

Kõik me tahame elult erinevaid asju!

Kui sageli koos bändikaaslastega vaba aega veedad ja kas ka nemad on spordimehe hingega rokkarid? Veedame vaba aega koos nii palju kui võimalik. Praegu tegutseme video kallal ja kõik on väga vinge ning põnev! Aga näiteks klahvimees Madisega teeme koos ka palju trenni. Missugused on The Hefti lähiaja plaanid ja olulisemad ettevõtmised? Praegu on suur siht ja rõhk meie teisel singlil „Born to live”! Loodame, et see lugu ja video avab jälle meie ees rohkem uksi. Me tahame bändiga elada hetkes ja seda täie rauaga. See on ka minu elu mõte! Me ei pea vajalikuks alati teha meeletult palju plaane, küll aga on meil kindlad sihid! Tahame minna nii kaugele kui võimalik. Mida soovid lõpetuseks oma fännidele öelda? Tahan kõigepealt teid kõiki tänada, sest ilma teieta ei oleks meid! Täname, et usute meisse ja käite meie kontsertidel! Ja minu soovitus kõigile on „Olge kohal!”, nii elus kui ka kontserdil.

THE HEFT ROKIB KOOS CONVERSE`IGA! Sportland on pikalt otsinud kohalikul muusikamaastikul tegijat, kes peegeldaks kõige paremini Converse’i mõttemaailma ja elustiili. Nüüd, kui Kristajn Kasearu on oma uue bändiga The Heft saanud värske hingamise, võime rõõmsalt tõdeda, et otsitu on leitud. Kristjanil ja bändil on valminud uus singel „Born to live”. Lugu, mis muusikaliselt kasvab iga taktiga ning suudab üha uuesti ja uuesti üllatada. Singel on saanud ka väga omanäolise video. Nüansirohkus ja loomulikult selle video lõpulahendus paneb seda huviga ootama ja vaatama. Nähes kõike seda kõrvalt – seda professionaalset tiimi videopromotsioonis eesotsas Peeter Rebase ja Sander Allikmäega. Nähes Kristjan Kasearu ja The Hefti positiivset sisemist põlemist ja veendumust, ongi Sportland õla alla pannud nii uue singli väljatöötamisele kui ka bändiga koostööle laiemalt. Soovides olla innustajaks veelgi kaugemale ja kõrgemale pürgimisel. Converse rokib muusikamaailmas – trendi loovad endiselt mustad nahkjoped, teksad ja Converse All-Star ketsid. Seda juba alates Ramonesist ja Sex Pistolsist, kes muutsid Chuck Taylor All-star ketsid muusikamaailma alatiseks aksessuaariks. Rokkmuusika on alati olnud julge ja eksperimenteeriv. Converse väärtustab julgust erineda ning Kristjan Kasearu ja The Heft suudavad seda lippu väärikalt kanda.

114


kasulik

KOOS TERVISLIKULT TRENNI!

UURI LISA!

- FOTOD SCANPIX TEKST SPORTLAND MAGAZINE

Klaster kajasta b oma tegevu si www.sport.e e

SPORTLAND EESTI ALUSTAS KOOS PARTNERITEGA SPORDIMEDITSIINI VALDKONNA EDENDAMIST. SPORDIMEDITSIIN ON MEDITSIINIALA, MIS TEGELEB KEHALISE AKTIIVSUSEGA SEOTUD VIGASTUSTE JA HAIGUSTE DIAGNOSTIKA, RAVI, ENNETUSE JA TAASTUSRAVIGA NING TERVISEEDENDUSEGA.

S

elle aasta kevadel koondusid spordimeditsiini ning tugi- ja lisateenuseid pakkuvad asutused eesmärgiga hakata valdkonda üheskoos edendama Eesti spordimeditsiini klastri SportEST kaudu. Projekti peamine eesmärk on eelkõige terviseedendus, kus teavitustööd tehes ja ühiseid terviseteenuste komplekse välja töötades propageerida tervislikku sportimist ja vähendada sporditraumade arvu. Eesti spordimeditsiini teenustevõrku arendades ja süsteemsemaks muutes tekib suutlikkus eksportida samu teenuseid ka välisturgudele. Eesti on rahvusvaheliselt tuntud kui mitmekülgsete sportimisvõimalustega riik. 116

Pakkudes treening- ja võistlusvõimaluste kõrval ka kvaliteetseid ja kättesaadavaid spordimeditsiini teenuseid, saame veelgi rohkem parandada Eestis treenimise ja võistlemise võimalusi. Sportland liitus klastriga suvel ning Sportlandi üht eesmärki – rohkem terveid sportlasi ja rohkem sporti – aitab teenida klastri partnerite ühine eesmärk ära hoida sporditraumasid. Sportlandi meediakanalite ja kontaktvõrgustiku abil tõstetakse eelkõige harrastussportlase ja spordiga seotud sidusgruppide teadlikkust tervislikust sportimisest. Oluline on siinkohal ka tegevussuund spordipoodide klienditeenindajate tervisealaste teadmiste ja nende regulaarse täiendamise osas, mis tagab

klientidele kompetentsema teeninduse. Juba mõned kuud saab Sportlandi poodides kassade juurest informatsiooni alaseljavalude harjutuste, venitusharjutuste, sporditraumade jms kohta. Novembri alguses said Sportlandi teenindajad laboriarstide poolt koolitust tervisekontrollide osas. Järgmised taastusravi esmapõhitõdede koolitused on aasta algul. Koos Sportland Eestiga teeb spordimeditsiini valdkonnas ennetustööd Spordimeditsiini SA, Eesti Olümpiakomitee; Audentes Haldus; Terviseteaduste ja Spordi Instituut, Tallinna Ülikool; Spordiürituste Korraldamise Klubi; Ortopeedia Arstid; Füsioteraapia Kliinik; Quattromed HTI Labor ja teised.


MIS ON KINESIOTEIPIMINE? TEKST FÜSIOTERAAPIA KLIINIKU FÜSIOTERAPEUT LAURI RANNAMA

K

inesioteipimise meetod on pärit Jaapanist ja on nüüdseks levinud üle maailma. Kinesioteipimist on hakatud laialdaselt kasutama nii spordis kui ka füsio-

teraapias. Kinesioteibis ei ole raviaineid, toime saavutatakse mehhaaniliselt nahaaluses koes olevaid retseptoreid mõjutades. Näiteks kui lihased on üle töötanud, siis nad tursuvad. Tursunud lihas avaldab seestpoolt survet nahale, mistõttu aeglustub lümfiringe, lümfivedelik kuhjub ja aktiveeruvad valuretseptorid. Kui nahka venitatakse teibi asetamise ajal, siis teip ja selle all asetsev nahk moodustavad algasendisse tulles väikesi kortsukesi. Kortsukesed tekitavad nn naha ülestõstmise efekti, mistõttu paraneb lümfivedeliku ringlus ja väheneb

KINESIOTEIBI ABIL -

suureneb liigese liikuvus paraneb lümfivedeliku ringlus väheneb surve naha valuretseptoritele alaneb valu paranevad skeletilihaste jõu- ja elastsusomadused.

surve naha valuretseptoritele. Samuti tajub närvisüsteem rohkem liigutustega seotud retseptoreid ja saab rakendada tööle suuremas valikus lihaskiude. Need füsioloogilised efektid võimaldavad kehal normaliseerida lihastoonust ja alustada iseeneslikku tervenemise protsessi. Kinesioteibi asetsemise järgne efekt avaldub kohe ja see väljendub valu alanemises, skeletilihaste jõu ja elastsusomaduste paranemises ning liigese liikuvuse suurenemises. Sellise mõju tõttu on kinesioteipimise meetod eriti hinnatud spordimeditsiinis. Kuna kinesioteip stimuleerib nahka, võib see stimuleerida ka reflekse, mis mõjutavad meie siseorganeid. Seetõttu saab teipi edukalt kasutada ka krooniliste üldhaiguste, nagu peavalud, ärevusseisundid, astma, unetus, menstruaalvaevused jms leevendamisel.

KAS OLÜMPIAMÄNGE JÄLGIDES PANITE TÄHELE VÄRVILISI TEIBIRIBASID SPORTLASTE KEHADEL? NEED OLID KINESIOTEIBID. KINESIOTEIPIMISE MEETOD ON TURVALINE JA EFEKTIIVNE VIIS LIHAS- JA LIIGESEVAEVUSTE LEEVENDAMISEKS.

AITA ENNAST JA LÄHEDASI!

Parima tulemuse tagavad kindlasti koolitatud spetsialistid, kuid järgides alltoodud põhimõtteid saad kinesioteibi abil edukalt ja turvaliselt ennast või oma lähedasi aidata. Kinesioteipimise peamised põhimõtted on: • Teibitav ala peab olema puhas ja karvadeta. • Lihas, millele teibi asetad, peab olema venitatud asendis. • Lõika teibiotsad ümaraks, nii püsib teip kauem. • Teip on elastne, kuid ära venita seda nahale asetades. • Peale teibiriba asetamist hõõru seda natuke, siis liimub see paremini. • Kehaosa algasendisse tuues peab teip koos nahapinnaga tekitama lained või kortsud. • Teibi võid jätta kehaosale mitmeks päevaks ja see ei sega pesemist. • Teip eemalda nahalt rahulikult. Mõningad näited kinesioteibi kasutamise kohta. Pinge ja valu alaseljas Teip asetatakse selgroosirgestaja lihasele. Lõka kaks 15–30 cm pikkust riba, või lõika teibiriba Y-kujuliseks. Teibitav kummardub seistes maksimaalselt ette. Alusta teipimist ristluu kõrguselt ja aseta teibiribad selgroo kõrval kulgevatele lihastele. Põlvevalu Teip asetatakse reie nelipealihasele. Lõika kaks u 20 cm pikkust teibiriba. Istuvas asendis kõverda põlv maksimaalselt. Alusta teibi asetamist sääreluult põlvekedra alt. Üks teibiriba aseta põlvekedrast vasakule poole ja teine paremale poole ning kinnita reiele. Teipimisest on rohkem informatsiooni www.kinesioteip.ee Kinesioteipi saab osta apteekidest, spordipoodidest, spordimeditsiinikeskusest.

117


kasulik

VERI KUI KEHA SEISUNDI PEEGEL TEKST DR JÜRI LAASIK

PALJUDEL (TERVISE)SPORDIGA TEGELEJATEL ON TEKKINUD MITMEID KÜSIMUSI, NT KUIDAS OMA KEHALIST SEISUNDIT HINNATA?, MILLISED ON NÄITAJAD, MIS AITAVAD TREENINGUT EFEKTIIVSEMAKS MUUTA?, KUIDAS KOORMUSI REGULEERIDA, ILMA ET SELLE TULEMUSENA EI KAHJUSTATAKS TREENITAVAT ORGANISMI? JNE.

L

abori- ja spordiarstide sõnul on üheks objektiivseks võimaluseks regulaarne vereanalüüsipõhine tervisekontroll, mis koos asjatundliku lahtiseletusega annab neile küsimustele vastuse. Vereanalüüs on lihtsalt teostatav, proovi andmine võtab vähe aega ja suur osa saadud tulemustest esitatakse arvandmetena, mis võimaldab erinevatel ajahetkedel saadud vastuseid omavahel võrrelda. Tulemustele lisatakse ka referents- ehk normväärtused, mis aitavad neid õigesti hinnata. Enamik (tervise)sportlasi külastavad kindlasti regulaarselt perearsti, kus neile tehakse ka vereanalüüse. Tavaliselt määratakse perearsti poolt lisaks üldseisundit iseloomustavale hemogrammile vaid üksikuid laboratoorseid teste. Tavaliselt aitavad need lahendada kaebusi, millega perearsti

118

poole pöördutakse. Üsna harva tehakse aga süsteemseid uuringuid, mis annaksid tervisesportlasele objektiivset tagasisidet treeningute mõju ja ka võimalike probleemide kohta. Siiski on soovitatav leida aega ja võimalusi treeningprotsessi ühe osana tervise kontrollimise eesmärgil teha põhjalikum vereanalüüs, mis annab üldisema ülevaate organismi kaitsevõimest, lihastalitlusest, neerude, maksa ja südame-veresoonkonna seisundist jne. Siinkohal tuleks lisada, et aktiivselt füüsilise koormusega tegelejatel võivad mõningad näitajad erineda passiivse eluviisiga isikute omadest ning vastava kogemuse puudumise tõttu võib neid valesti tõlgendada. Siin tulevad appi spordiarstid, kellel on igapäevane kogemus suurte koormustega harjutajate analüüside hindamisel. Kindlasti tuleks selline konsultatsioonivõimalus leida

neil harrastajatel, kes harjutavad keskmisest suuremate koormustega. Pole harvad juhtumid, kus tervisesportlase koormused on ligilähedased tippsportlaste omadele ning siin on erialane nõu analüüsitulemuste lahtiseletamisel kindlasti vajalik. Erinevate vereanalüüsidega on võimalik õigel ajal tuvastada mitmesuguseid ebaõigest koormusest tekkida võivaid kõrvalekaldeid meie organismis ning näiteks anda soovitusi koormuste ja toitumise muutmiseks. Aga milliseid analüüse teha? Mida mingi analüüs näitab? Sellele küsimusele on vastust otsinud väga paljud sportlased, treenerid, lapsevanemad jp isikud ning seetõttu on labori- ja spordiarstid töötanud välja tervisesportlasele vereanalüüsipõhise paketi, mida iga tervisesportlane võiks teha korra aastas.


kasulik

RICOTTA SOBIB SPORTLASTELE

Toodetud Eesti s Põltsamaa Meierei JT OÜ poolt ning eranditult kodu maisest toorainest!

ST EESTI KOHURICOTTA ON TRADITSIOONILI ANE VÄRSKE TOORPIIMA MEENUTAV ITAALIAPÄR PASTÖRISEERITUD JUUST, MIS ON VALMISTATUD LIKE OMADUSTE JUUSTUVADAKUST. OMA KASU OTED RIKASTAMA POOLEST SOBIVAD RICOTTA TO TE TOIDULAUDA. AKTIIVSELT TREENIVATE INIMES Mis on vadakuvalgu kontsentraadid? Vadakuvalgu kontsentraadid (VVK), mida toodetakse juustuvadakust, on kõrge toiteväärtusega valgusegud, mis on asendamatud kehalist koormust taluvate sportlaste dieedis energiavarude kiireks taastamiseks. VVK valgud koosnevad piimaseerumi- e. vadakuvalkudest, mis on kõrgeima bioloogilise väärtusega toiduvalgud ja mida inimese organism hästi omastab. Paraku on VVK tooted väga kallid, mis seab nende sagedasele kasutamisele omad piirangud.

Ricotta pakub alternatiivi Ricotta kohupiim, mida valmistatakse samuti juustuvadakust ja mille valguline osa moodustub VVK-le omastest vadakuvalkudest, pakub alternatiivi kallimasse hinnaklassi kuuluvatele VVK toodetele. Erinevus seisneb valkude natiivsuses – ricotta kohupiimas on vadakuvalgud termiliselt töödeldud, see annab tootele iseloomuliku struktuuri ja omadused. Näiteks ricotta maitsestamata kohupiim TERVISI!

sisaldab 100 g toote kohta u 105 kcal energiat, sh valke 7,8 g, mistõttu 500 g seda toodet rahuldab kõrge kehalise koormusega inimese päevasest energiavajadusest 15%. Ricotta on ka hea kaltsiumiallikas ja sisaldab märkimisväärses koguses A-vitamiini, riboflaviini ja B12-vitamiini.

Mitte ainult sportlastele Ricotta kohupiima võiks soovitada kõikidele, kes peavad lugu piimast ja piimavalgutoodetest ning eriti tervislikust toitumisest. See on ka valdkond arstide ja dietoloogidega konsulteerimiseks, sest ricotta kohupiima võiks soovitada inimestele, kellel on vastunäidustusi piimavalgu suhtes. Kui see on põhjustatud allergilisusest kaseiini suhtes, saaks leevendust ricotta kohupiima mõõdukast tarbimisest, mis tagaks täisväärtusliku toitumise. Kui piimavalgu tundlikkus on tingitud seerumivalkudest, siis teaduskirjanduse põhjal on termiliselt töödeldud seerumivalkude allergeenilised omadused väiksemad natiivsete seerumivalkude omadest.

RICOTTA 10 PLUSSI • Ricotta on mahe, õrnalt tuntava karamellise maitsega. • Ricotta on madalama happesusega kui tavaline kohupiim. • Ricotta on valgurikas lehmapiimatoode, millel on kõrgendatud toiteväärtus suure vadaku- ehk seerumivalkude (albumiinide) sisalduse tõttu. • Ricotta üldisest toote valgusisaldusest moodustavad seerumivalgud kuni 90%! • Seerumivalkude omastatavus organismi poolt on tavalise piimavalgu e kaseiini omastatavusest tunduvalt suurem, seetõttu on ricotta suurepärane valguallikas füüsiliselt aktiivsetele inimestele ja asendamatu valguallikas sportlastele kiireks taastumiseks. • Ricotta on väga kaltsiumirikas – 100g tootes on 20-–25% täiskasvanud inimese päevasest kaltsiumivajadusest. • Kaltsiumi omastamisele aitab kaasa ricotta tasakaalustatud piimarasva sisaldus, nimelt on piimarasv inimese organismile asendamatu abivahend kaltsiumi omandamiseks. • Lisaks igapäevasele kohupiimatarbijale sobib ricotta eriti neile, kes ei talu hariliku kohupiima suhteliselt kõrget happelisust . • Ricotta’le ei ole tootmise käigus lisatud konservante. • Ricotta on tänu neutraalsele maitsele ja suhteliselt madalale happesusele laialdaselt kasutatav tänapäeva kulinaarias erinevate soolaste ja magusate roogade ning küpsetiste valmistamiseks.

Raske a... n n a p e s s e d sõna


kasulik

VEREANALÜÜSID TERVISESPORTLASTELE TEKST DR JÜRI LAASIK

SPORTIMISEL ON OLULINE JÄLGIDA OMA TERVIST. ÜHEKS OBJEKTIIVSEKS VÕIMALUSEKS ON TEHA VEREANALÜÜSE, MIS ANNAVAD ORGANISMI SEISUNDIST TERVIKLIKUMA PILDI, AIDATES PAREMINI HINNATA FÜÜSILISE KOORMUSE MÕJU NING ÕIGEAEGSELT AVASTADA SELLEGA KAASNEDA VÕIVAID NEGATIIVSEID TAGAJÄRGI.

L

abori- ja spordiarstid ning traumatoloogid on välja töötanud uudse teenuse Eestis. See on tervisesportlasele mõeldud vereanalüüsi pakett, kus ühe veenivere proovi põhjal saab sportiv inimene ülevaate oma keha üldkasutatavatest näitajatest, millele lisanduvad mõned spetsiifilisemad organite ja kudede talitlust kajastavad laboratoorsed testid.

TERVISESPORTLASE VEREANALÜÜSIDE PÕHIPAKETT Hemogramm koos 5-osalise leukogrammi e valgeverepildiga – Üldine ülevaade organismi seisundist • Näitab immuunsüsteemi seisundit • Näitab vere hapnikutranspordi võimet • Näitab organismi vedeliku tasakaalu olekut Glükoos (veresuhkur) – Organismi esmane ja peamine energiaallikas • Oluline ainevahetuse regulaator • Kõrged väärtused võivad osutada diabeedile ehk suhkruhaigusele • Madalad väärtused võivad esineda, kui toiduga saadud süsivesikute kogus ei ole antud kehalisele koormusele piisav Kaltsium (Ca) – Üks olulisemaid organismis sisalduvaid mineraale • Üle normi näit võib viidata luude hõrenemisele • Alla normi näit võib viidata D-vitamiini puudusele • Madal kaltsiumisisaldus veres võib olla lihaskrampide põhjuseks Magneesium (Mg) – Osaleb süsivesikute ainevahetuses, valkude sünteesis ning lihaste ja närvide talitluses • Magneesiumivaegus põhjustab lihasnõrkust ja krambivalmidust Kreatiniin – Lihaste ainevahetuse lõpp-produkt • Kogus on sõltuv lihasmassi suurusest • Aitab hinnata neerude töö efektiivsust

120

Uurea – Valkude lõhustumise lõpp-produkt • Peegeldab valkude lõhustamise mahtu organismis • Võib viidata lihaskonda tugevalt kahjustanud treeningutele • Võib viidata neerutalitluse häiretele • Koos kreatiini kinaasiga näitab treeningujärgse taastumise efektiivsust

Ferritiin – Näitab organismi rauavarusid • Madalad väärtused viitavad rauavaegusele • Põletikuline protsess võib rauavaeguse avastamist segada • Kõrged väärtused viitavad raua liiale

Alaniini aminotransferaas (ALAT) – Peamiselt maksarakkude kahjustuse peegeldaja • Võib viidata ka skeletilihaste haigustele • Näit üle normi ka traumade ja tugeva füüsilise koormuse tagajärjel

Vereanalüüsiks saab verd anda tööpäeviti 8.00– 12.00 Quattromed HTI verevõtukabinettides üle Eesti (vaata täpseid asukohti www.quattromed. ee) Enne vereproovi andmist peab olema 10–14 tundi söömata ja joomata. Vajaduse korral võib selle aja jooksul juua ühe klaasi puhast vett.

Aspartaadi aminotransferaas (ASAT) – Lihaskoe kahjustuse näitaja • Mõõdukas tõus võib tähendada skeletilihaste haigust • Mõõdukas tõus võib esineda ka pärast traumat ning väga tugevat füüsilist koormust • Sisaldus veres suureneb ka maksakahjustuse korral Kreatiini kinaas (CK) – Rakusisene ensüüm, mida leidub kõikides lihastes • Kasutatakse füüsilise koormuse ja treeningujärgse taastumise jälgimisel • Kõrgenenud väärtused võivad olla tingitud suurest lihaskoormusest või traumadest Kõrge tundlikkusega C-reaktiivne valk (hs-CRP) – Tundlik põletiku ja südame-veresoonkonna haiguste riski marker • Südamehaiguste riski hindamiseks tuleb välistada samal ajal esinevad põletikulised haigused

Tervisesportlase vereanalüüsi põhipakett maksab koos verevõtutasuga 23 €.

Analüüside tulemused koos vanusele ja soole vastavate normväärtustega saab kuni 3 tööpäeva jooksul laborist või e-posti teel. Vereproovi andmisel küsitakse teilt isikukoodi ja e-posti aadressi. Vastused saate avades oma ID-kaardi alusel. Kõrvalekallete ilmemisel võib hiljem teha lisauuringuid, nende vajadus sõltub east, põetavatest või põetud haigustest, kehalise aktiivsusega tegelemise kestusest, selle aktiivsusest jne.

Spordimeditsiini klastrit SportEST rahastatakse EASi kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondist.


meie

TERE TULEMAST! Anastassia Korda, Merle Mehist, Anna Dmitrieva ja Jelena Golubeva Narva Sportlandist.

NARVA SPORTLAN-VD IRUMAA UHKUS SPORTLANDI IDA

AZINE TEKST JA FOTOD SPORTLAND MAG

NARVAT TASUB KÜLASTADA – LINN ASUB LOODUSLIKULT KAUNIS KOHAS JA PAKUB MÕNDAGI VAATAMISVÄÄRSET. NARVA SPORTLAND AGA PAKUB KOGU IDA-VIRUMAA PARIMAT KAUBAVALIKUT.

N

arva on Eestis unikaalne linn – Venemaast lahutab vaid Narva jõgi, mida „valvavad” iidsed Narva ja Jaanilinna linnused. Narva juga on veelaskme poolest üks suurimaid PõhjaEuroopas. Ning Narvast vaid 12 km kaugusel asub hubane spaa- ja kuurortlinn NarvaJõesuu, mille rannaliiva on peetud kogu Euroopas üheks parimaks. Juba 19. sajandi algusest on NarvaJõesuu olnud Peterburi elitaarsema seltskonna eelistatud puhkepaigaks. Tõusuteel on ka Skandinaavia turistide huvi piirkonna vastu.

Sportland igaühele Narva Sportland asub Astri keskuses ja tegutseb alates 1998. aastast. Keskuse rekonstrueerimise järel 2006. aastal kolis ka Sportland suuremale, enam kui 400 m2 suurusele pinnale. Kasvav nõudlus spordikaupade järele tingis eelmisel aastal kaupluse suurenemise veel 200 m2 võrra. Narva Sportlandis on regiooni suurim kaubavalik. Esindatud on nii Nike ja Adidas kui ka Columbia, O’Neill, 8848 Altitude, Protest, Puma, North Bend, FiveSS, TNF, Converse ja paljud teised kaubamärgid. Seega – Narva Sportlandist leiavad endale meelepärast nii tipp- kui ka harrastussport122

lased, aga ka lihtsalt kvaliteetset vaba aja rõivast ja jalatsit otsivad kliendid. Hetkel on Narvas eriti jõuliselt esindatud kõikide kaubamärkide talvetooted.

Asjatundlik meeskond Praegune Narva Sportlandi meeskond on kokku seitsmeliikmeline. Meie teenindajad läbivad igal hooajal tootekoolitused, tunnevad kaupa ja oma kliente, oskavad soovitada sobivaid tooteid ja lahendavad ka kõige nõudlikuma kliendi probleemid. Kollektiiv on sõbralik ja üksmeelne, koos korraldatakse erinevaid üritusi ja kõik meie teenindajad tegelevad ka ise spordiga. Meil on ühised tööalased eesmärgid ja arusaamine heast teenindusest. Oma püsikliente tunneme nime pidi ning oskame nende soove juba ette arvata ja sobivaid lahendusi leida.

Narva ja sport Narva on spordilinn. Sportlandi koostööpartneriteks on kaks suuremat jalgpalliklubi: Narva Trans ja FC Narva. Narva spordielu laiemalt iseloomustab sportimisvõimaluste kättesaadavus ja mitmekesisus nii lastele kui ka täiskasvanuile. Linnas on kaks spordiklubi ja mitukümmend spordikooli, palju erinevaid võimalusi pakub suur spordikeskus. Narvas on peetud ka saalijalgpalli meistrivõistlusi. Juba kaks aas-

tat on augustis korraldatud Narva Energiajooksu. Narva spordikoolides tegeletakse lauatennise, sõudmise, ujumise, kergejõustiku, poksi, juudo, laskespordi, iluvõimlemise ja veel paljude teiste spordialadega. Väga populaarseks on viimaste aastatega saanud kepikõnd, mida harrastavad aasta ringi kõikide vanusegruppide esindajad. Linnarahva suur lemmik on ka 4 km pikkune kergliiklusrada Tallinn-Narva mnt ääres, kus saab rulluiskude ja jalgrattaga sõita. Planeeritakse ka 12 km pikkust kergliiklusrada, mis viiks Narvast NarvaJõesuusse.

KAUPLUSE JUHATAJA MERLE MEHIST: Sportlandisse tulin tööle novembris 2004. Alates 2006. aasta oktoobrist töötan juhatajana. Olen oma elus tegelenud mitmete spordialadega, nagu purjetamine, sõudmine, ratsasport ja jalgrattasport. Praegu hoian vormi jalgratta ja kõndimisega, suvel käin aeg-ajalt ka ratsutamas. Oma meeskonda juhtides pean oluliseks ise töös eeskuju anda, olla aus ja õiglane, olla nende jaoks alati olemas, toetada kui vaja ja tunnustada. Inimesi tuleb tunnustada ka väikeste saavutuste eest, siis tuleb tahtmine suuremate poole püüelda.


spordikalender KERGEJÕUSTIK Alates 08.12.2012 – TV 10 olümpiastarti! Detsembris alustab järjekordset hooaega legendaarne koolinoorte kergejõustiku võistlussari „TV 10 olümpiastarti.“ Võistlussarja korraldamise eesmärk pole ainult tippsportlaste kasvatamine, vaid ka lastes spordi vastu huvi äratamine. Mitmekülgne treening arendab laste kehalisi võimeid ja võistlussarjas osalevatest noortest võib edaspidi saada mõne kergejõustiku üksikala, mitmevõistluse või sootuks mõne teise spordiala harrastaja, aga ka lihtsalt sportlikke eluviise hindav inimene. „TV 10 olümpiastarti” on alates 1971. aastast toimuv võistlussari, millest on välja kasvanud enamik tänaseid Eesti kergejõustikutippe. Võistlushooaja 2012/2013 esimene etapp toimub 8. detsembril 2012 Tartu Ülikooli spordihoones ja teine etapp 9. veebruaril 2013 Tallinnas Lasnamäe kergejõustikuhallis. Uuri lisa: http://www.ekjl.ee/tv10os

SPORTLAND INNUSTAB. 2011.– 2012. aasta hooaja üldvõitjad said Sportlandilt uhiuued Bottecchia jalgrattad.

SPORTLAND SOOVITAB NPIX FOTOD SPORTLAND JA SCA TEKST MARGUS REINTAL -

AASTA SPORDIPIDU! 27.12. – Spordiaasta tähed 2012 Spordiaasta võetakse taas kokku pidulikul galakontserdil 27. detsembril 2012 Nokia kontserdihallis. Tehakse teatavaks, kes on aasta parimad sportlased, meeskonnad ja treenerid. Saadaval on ka uhiuus raamat „Sporditähed 2012”!

SUUSAHOOAEG 19.01.2013 – Viru Maraton Selle hooaja esimene Estoloppeti etapp toimub Mõedaku spordibaasis. Kui ikka lund on! Uuri lisa: www.tartumaraton.ee/estoloppet http://www.moedakuspordibaas.planet.ee!

26.01.2013 – RMK Kõrvemaa Suusamaraton Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses saab 26. jaanuaril 2013 alguse RMK Kõrvemaa Nelikürituse uus hooaeg. Sarja kuuluvad veel kevadine jooks, suvine triatlon ja sügisene rattamaraton. Uuri lisa: www.jooks.ee/nelikyritus

03.03.2013 – Tallinna Suusamaraton Märtsikuu algust kuulutab Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses toimuv Estoloppeti 6. etapp – Tallinna Suusamaraton. Uuri lisa: www.tartumaraton/estoloppet

EKSTREEMSPORT 16.-17.03 Simple Session BMX- ja rulamaailma üks suurimaid ja oodatumaid võistlusi stardib sel aastal 16. märtsil. Uuri lisa: www.session.ee

126


SILLE ANNUK, POSTIMEES, SCANPIX

rists천na

128


TAIRO LUTTER, ÕHTULEHT, SCANPIX

VÕIDA VINGED TALVESAAPAD! Kõigi õigesti vastanute vahel lähevad seekord loosi Timberland White Ledge talvesaapad poehinnaga 109,95 eurot! Loosimisel osalemiseks saada ristsõna vastus märksõnaga „RISTSÕNA“ hiljemalt 15.12. 2012 postiaadressil: Sportland Eesti AS, Pärnu mnt 142a, 11317 Tallinn või meiliaadressil sportland@sportland.ee Eelmise ristsõna vastus oli: „Kevad toob jalgratturid taas kodumaanteele." Nike Air Pegasus+ 28 jooksutossud võitis Rele Laud Haljalast. Palju õnne võitjale!

NIMI: TELEFONINUMBER: MEILIAADRESS: POSTIAADRESS:

RISTSÕNA VASTUS:

129


kaanestaar lõppsõna TURVAFIRMA USS SECURITY N ÕUKOGU ESIMEES URMAS SÕÕRUMAA ON ELU JO OKSUL TEGELEDA PALJUDE SPORDIALADEGA KA RATEST MOOTORRATASTE VIGURSÕIDUNI. ENT ENNEKÕIKE SOOVITAB TA HARRASTADA TENNIST.

MINU SPORTLIK ELUVIIS TEKST MARGUS MÜIL - FOTO ERAKOGU

Tennis aitab leida sõpru kõikjalt maailmast!

1. Mida sportlik eluviis Teile annab? Terves kehas terve vaim.

2. Millised on Teie elu parimad sportlikud tulemused mille üle uhkust tunnete? Autospordi mitmevõistluses ja teenistuslikus mitmevõistluses (100 m jooks ja ujumine, 3000 m jooks takistusjooks, vigursõit, laskmine) mitmekordne Eesti meister. 1000 m olen jooksnud ajale 2,32 ja 3000 m 8,44. Vormel-Renault 2000 Austria Meistrivõistlustel tulnud punktikohale. Mootorratta vigursõidus Nõukogude Liidus 3. koht jne. 3. Kui kaua suudaksite tegevusetult aega veeta ja kas olete kunagi näiteks kuu aega "jalad seinal" puhanud? Küsimus on mulle arusaamatu. 4. Milliseid spordivõistlusi käite kõige sagedamini kohapeal vaatamas? Viimasel ajal tennise tippvõistlusi, aga ka muid maailma tippvõistlusi, näiteks olümpiamänge. 5. Milliste spordialadega olete elu jooksul peale tennise veel tegelenud? Lisaks eelpool nimetatutele peotantsu, suusatamise ja karatega. 6. Teie elu kõige ekstreemsem spordielamus? Tänavasõidumootorrattaga ettekavatsetud 16 meetrine õhulend krossirajal. 7. Millist spordiala soovitaksite inimestel kindlasti proovida ja miks? Loomulikult tennist, mida võib mängida maast madalast kuni kõrge vanuseni. Selliseid suhteid ja kontakte, mida tennisemäng inimesele annab, on raske võrrelda – tennis aitab leida sõpru ja kontakte maailma kõikidelt kontinentidelt. 8. Kui rangelt oma toitumisharjumusi jälgite? Püüan mitte üle pingutada nii jälgimise kui ka söömisega. 9. Milliseid alasid harrastate talvel? Tennisele lisaks nii mäe-, kui ka murdmaasuusatamist. 10. Missugust stiili eelistate vaba aja riietuses ja miks? Pigem sportlikku vabaajadressi - kuna olen vabadust armastav inimene, ei tohi riietus minu kiiret tegutsemist takistada.

130


Sportland magazine #7  

NUMBER 1 SPORDI- ja SPORTLIKU ELUSTIILI AJAKIRI EESTIS!