Sportland Magazine #12

NÜÜD SAADAVAL KA DIGIAJAKIRI WWW.SPORTLANDMAGAZINE.EE NR 12 / kevad 2015

NUMBER 1 SPORDI- JA SPORTLIKU ELUSTIILI AJAKIRI EESTIS!

Hind 1,90 €

MIS ON TARTU MARATONI TARTU MARATONI KUUBIK? KUUBIK 2015

TARTU MARATONI

KUUBIK 2015 SPORTLAND TOETAB ÖÖJOOKSU

SANGAR ERIKA SALUMÄE KODUSKÄIK

STIG RÄSTA: JOOSTES FINAALI

SANDRA RAJU: SPORT TEEB ILUSAKS

TARTU MARATONI

KUUBIK 2015

KETSI-

KULTUUR EESTIS

KÕVA TÖÖMEES MADIS VIHMANN

RATTAD ALLA! SUUR KEVADINE JALGRATTA-, RULLUISU-, TÕUKERATTA- JA RULAKATALOOG!

juhtkiri

Kevad on käes!

Väljaandja Sportland Eesti AS Pärnu mnt 142a 11317 Tallinn Teostus Menu Kirjastus OÜ Peatoimetaja Raul Ranne raul.ranne@menuk.ee Toimetuse kolleegium Are Altraja, Gerd Kiili, Antti Adur Kujundus Silver Vaher Reklaam Helina Õunapuu Helina@menuk.ee Tel. +372 516 6996 Reet Maran reet@menuk.ee +372 513 0056 Trükk Printall AS

Ajakirjas Sportland Magazine avaldatu on autorikaitse objekt.

Päike käib juba kõrgemalt ja ilmad muutuvad aina soojemaks. Järjest rohkem tahaks veeta aega õues, väliste tegevuste juures. Aga enne veel, kui saame päriselt saalispordile selja keerata, ootavad meid ees Eesti armastatumate saalispordialade finaalid. Väga põnev ja intrigeeriv on seis nii korv- kui ka võrkpallis.

Tegelikult on juba üks suur finaal toimunud! 1. märtsil olid riigikogu valimised. Selgusid Eesti meistrid neljaks aastaks. Võitjatest ja kaotajatest oleme juba küllalt lugenud. Jääb üle loota, et nendel 101 Eesti meistril on piisavalt arukust ja tahet Eesti spordile rohkem tähelepanu pöörata. Imekspandav on, et kõikvõimalike sotsiaalsete teemade valguses ei leita riigimehelikkust toetamaks piisavalt sporti, sportlasi, spordiametnikke, spordiklubisid ning sportlikku eluviisi, maksustades sportlikult mõtlevaid ettevõtteid nende püüdluste eest oma töötajate tervislikkusele kaasa aidata. Suur pilt on ju selgelt riigi kasuks – mida tervemad on inimesed, seda vähem kulub raha nende ravimiseks.

Minu vaieldamatu lemmikspordiala on korvpall. See mäng on inspireerinud miljoneid inimesi maailmas ja on ka Eestis jälgitavaim spordiala. Läbi aegade oleme korvpallis olnud edukad nii maailma kui ka Euroopa võistlustel. Juba sellel hilissuvel on meil kõigil võimalus kaasa elada koondiste tegemistele Euroopa meistrivõistlustel. Mitte kunagi varem ei ole finaalturniir toimunud meile nii lähedal – augustis visatakse pall mängu Lätis. Huvi turniiri vastu on nii suur, et Eestile eraldatud piletid müüdi läbi mõne päevaga.

Loogilise jätkuna on ka seekordne Sportland Magazine kahepoolne, millest üks pool on pea täielikult korvpallile ja EM-ile pühendatud. Juba täna võib öelda, et ka Sportland on korvpalli EM-il 100%-liselt kohal – meie ametlik fännipood Riia kesklinnas töötab koostöös FIBA ja Eesti Korvpalli Liiduga. Lisauudiseid saabub sellelt rindelt juba varsti.

Aga nüüd õue! Kiirusearmastajad on esimesed sõidud ammu teinud. Rulluisutajad ja ratturid on taas kergliiklusteedel. Aina rohkem inimesi veereb nii suurematel kui ka väiksematel ratastel, et tunda adrenaliini tekitvat kiirust. K2 rulluisud ja Bottecchia jalgrattad on need, mida saab usaldada täielikult, et nautida maksimaalselt sporti ja sportlikku vaba aega värskes õhus. Palun ära kunagi unusta kanda kiivrit ja kaitsmeid – K2, Bell ja Giro on turvalisuse eest vastutajad Sportlandis.

Juba on uut hooaega alustanud ka Eesti jalgpalli Premium Liiga. Esimeste voorude mängudes on kõik medalinõudlejad olnud edukad. Mängijate turul on tehtud huvitavaid vahetusi ja liiga võitjat ei julge ükski spets täna veel ennustada. Tiitlipretendente ja medalinõudlejaid on palju rohkem, kui neid auhindu hooaja lõpul jagatakse. Uhke tasub olla selle üle, et jalgpall on regionaalselt väga atraktiivseks muutunud. Premium Liiga meeskondade kaart on üle-eestiliselt kaetud. Sportlandi eesmärk on olla heaks koostööpartneriks linna või linnaosa esindusmeeskonnale. Juba täna seob meid koostöö FC Floraga (Kristiine Keskuse Sportland), FC Levadiaga (Lasnamäe Centrumi Sportland), Narva Transiga (Narva Fama Sportland), Pärnu Linnameeskonnaga (Pärnu Keskuse Sportland), JK Tammekaga (Lõunakeskuse Sportland), Paide Linnameeskonnaga (küll kunagi tuleb Sportland ka Paidesse).

Jooksuhooaeg saab alguse traditsiooniliselt Viljandis, 1. mail toimuv jooks ümber Viljandi järve annab avapaugu Eesti erinevatele jooksusarjadele. Kevadsuvisel perioodil on meil kõigil võimalik osaleda sadadel jooksuvõistlustel, proovida ületada eelmisel aastal ette joostud aega ja iseennast. Igal aastal otsutavad aina uued jooksuharrastajad panna ennast proovile ja osaleda võistlustel. Sportland osaleb järgmistel jooksudel: SEB Maijooks, Tartu Kuubiku sarja jooksud, RMK Kõrvemaa kevadjooks, Tartu kevadjooks, Rapla Selveri suurjooks, Narva Energiajooks, Ööjooks, SEB Tallinna maraton, Paide-Türi rahvajooks jt. Nike, Adidas, Mizuno on sinu usaldusväärsed partnerid jooksu ajal.

Mul on siiralt hea meel, et inimestele meeldib sporti teha, meeldib sportlik eluviis. Kohtan aina rohkem uusi harrastajaid nii jooksurajal kui ka jõu- ja korvpallisaalis. Eriliselt hea meel on, et Eesti naised liiguvad rohkem. Igal aastal purunevad rekordid SEB Maijooksul, erinevatel fitnessiüritustel osaleb sadu ja sadu naisi. Üha enam lapsi avastab erinevaid spordialasid ja ehk seeläbi innustavad ka oma vanemaid sportima.

Näeme Sportlandis või trennis!

Janno Viilup brändijuht

4

742593 000031 3

154

60

sisukord

6 Sportlandi uudised 8 Stig teeb sporti enda jaoks 14 Maratonikuubiku erinevad tahud 22 Masside liigutaja 26 Atoneni 10 lemmikut linnamaratoni 28 Maijooks – sport ja emotsioon 32 Baltikumi üritustekalender 40 Nike kaanetüdruk Sandra Raju 46 Muuda oma ilu power´iks 48 Sangari koduskäik 52 10 nõuannet ratta valimisel 56 Saage tuttavaks – Kirill Tarassov 60 Rattahooaja stiilne avang 64 Madis Vihmann: ausalt vaeva nähes ei saa pettuda 68 Nüüd läheb tõesti põnevaks 72 Anni ja Tomi Rahula – täiuslik paar täiuslikust mängust 76 Jordani laager õpetab eestlastele nahaalsust 80 NBA enamteenivad reklaamnäod 84 Tarmo Tiisleri 10 korvpallihetke 88 Soolopurjetamine – vastupidavuse proovikivi 94 Muhu väina regatt ja Tallinna Merepäevad panevad seljad kokku 96 Veest sõltuvuses 100 Esmakordselt Eestis – avamerepurjetamise Euroopa meistrivõistlused 102 Roxy tüdrukud 106 Surf forever!

110 Kuulsuste surfikirg 112 Inspireeriv eeskuju Kardo Ploomipuu 114 Discgolf – uus ja haarav harrastus ja spordiala 116 Põhja-Kõrvemaale matkama ja aktiivselt puhkama koos perega!

118 Matkaäss soovitab: 10 kevadsuvist matkasihti 120 Vaat kus huligaanid 122 Ketsid-tossud otse megastaaride jalast 136 TV 10 olümpiastarti – võitjate kasvulava 138 Kaksikvennad pürgimas tipptennisesse 142 Auto Rally24 Estonia viie aastaga Euroopa parimaks 146 Pärnu Sportlandi kauplused toovad päikese kevadpealinna!

148 Sportland – hea teenindus on meie kiindumus 152 Sportland – staaride kohtumispaik 154 Suur kevadkataloog 190 Ristsõna

4

40 142

102

88

uudised

Ööjooks nr 5 tuleb koos Sportlandiga Paljude jooksusõprade hooaja kulminatsiooniks kujunenud Eesti Ööjooks tuleb juba viiendat korda.

Taaskord vallutavad tuhanded jooksjad Rakvere linna ühel sumedal augusti õhtul. Sedakorda juubelit tähistav Ööjooks tuleb võimsamana kui kunagi varem ja pakub osalejatele suuri üllatusi.

Uued rajad, kümned meelelahutuspunktid, ilutulestik, linnarahvas radade ääres ergutamas ja emotsionaalne valgus- ja tule-show stardis.

Juubelisündmust ilmestab ehk kõige enam kõikidele osalejatele jagatav kvaliteetne jooksusärk Nike Dry Fit. lisaks veel Viking Line kinkekaart, auhinnad Isostarilt, Oriflame kostüümijooks ja vinge lõpetaja medal 10 km distantsil.

Sportlandil on heameel olla 15. augustil toimuva Eesti Ööjooksu suurtoetaja. Ööjooksu spordipartner on Nike.

Kohtume Baltikumi kõige erilisemal jooksul: www.ööjooks.ee

Helly Hanseni „mütoloogia“ Sel hooajal tutvustab Helly Hansen uuendatud ookeanipurjetamise kollektsiooni.

Vastupidav ning kaitsev tormivarustus on saanud oma nime Norra mütoloogiast – vanade Skandinaavia pärimuste järgi oli AEGIR ookeanijumal ja mereolendite kuningas. Aegir sarja aitasid välja töötada SCA tiimi naispurjetajad, kes hetkel võistlevad 2014/15. a Volvo Ocean Race’il, ning Prantsuse soolopurjetaja Thomas Coville.

Uhiuus Aegir Ocean Jacket pakub kogenud meremeestele maksimaalset kaitset rasketes oludes. ¾-pikkuses jope on täielikult reguleeritav, palju tähelepanu on pööratud kapuutsile, lisaks on sel ülikõrge fliisvoodriga krae ja topeltmansetid varrukatel. Aegir jope on 3-kihilisest veekindlast hingavast Helly Tech® Professional kangast ning pakub täiustatud kaitset liikumist piiramata. Aegir tooteseeria on saadaval Ülemiste Keskuse Sportlandis.

6

Apple’i kell ja Nike+ ühendavad jõud Aprilli lõpul esitletakse Apple’i ja Nike koostöös sündinud käekella, millega on Nike+ jooksuäpi kasutajatel veelgi mugavam saada juurdepääsu oma jooksudistantsi pikkusele, kiirusele ja muudele statistilistele näitajatele. Lisaks on uue rakenduse kaudu võimalik motiveerida oma sõpru ja olla ühenduses rahvusvahelise jooksukogukonnaga.

Kristiine Keskuse Sportland – uus ja uues kohas Eesti ühe külastatavama kaubanduskeskuse, Kristiine Keskuse suur Sportland sai endale uue look’i ja asukoha. Uuendatud pood, mis on kindlasti lähiriikide kõige digitaalsem, asub vanal kaupluse Zara pinnal keskuse teisel korrusel. Suuruselt on tegemist Eesti teise kauplusega, vaid Ülemiste Keskuse Sportland on ruutmeetritelt suurem ja seeläbi on ka kaubavalik väga lai ja väga kvaliteetne. Kõik Sportlandi iseloomustavad brändid: Nike, Adidas, Converse, Vans, Helly Hansen, K2, Bottecchia, on parima ja uusima valikuga juba kohal! Poe süda, kassatagune, on üheksakordse Eesti meistri jalgpallis, FC Flora päralt – meeskonna kaks liidrit Rauno Alliku ja Zakaria Beglarišvili on enda fotodele juba ka originaalautogrammid andnud. Tule ja naudi uue ajastu Sportlandi.

Mobiilne Sportlandi kliendikaart on reaalsus!

Sportlandi hoolduskeskused uuel tasemel Sportlandi brändikorvi kuuluvad maailma juhtiv rulluisubränd K2, suuruselt teine suusabränd Madshus ja väga efektne rattabränd Bottecchia.

Seeläbi pöörame suuremat tähelepanu ka järelhooldusele. Oleme koolitanud oma personali pakkuma hooldust järjest kõrgemal ja kiiremal tasemel. Sportland on sellest hooajast Tartu Maratoni Kuubiku üritustesarja ametlik hoolduspartner, see lisab meie töö kvaliteedile uued nõuded. Sportlandi hoolduskeskused (Tartu Kuubiku ametlikud hoolduskeskused) asuvad Ülemiste, Järve, Lõunakeskuse ja Zeppelini Sportlandides, kusjuures esimesena nimetatu sai hoopis teise väljanägemise. Vaata pilte siit ja koge kvaliteeti juba poes.

Jõuliselt kaupluste digitaliseerimisega jaekaubanduse järgmisele tasemele viinud Sportland on oma püsiklientide identifitseerimise teinud samuti digitaalseks. Kuna täna on paljuski kogu elu kolinud mobiilidesse, siis ka Sportlandi kliendiks olemiseks pole vaja enam muud kui nutitelefoni. Tule Sportlandi ja pane uus innovatsioon proovile, see on elamus omaette!

7

kaanelugu

Stig teeb sporti enda jaoks

TEKST Külli Haav FOTOD Stina Kase

, kitarristi ja lauljat, kes jat ta ju kir lu lau i ku se ak at te 5) (3 t Stig Rästa a. Stigile pole võõm da in es t sti Ee ile on io vis ro Eu s läheb maikuu ud. Kuigi kehalise tunnist ss to su ok jo ja d rje pu l, aa us jõ ka d ra , panustab ta praegu oma ha te i pp po m ge pi l aja al om ta s ta eelis . füüsilisse vormi täie teadlikkusega Mida Eurovisioon su ellu juurde on toonud või ära viinud?

Tegelen nüüd pidevalt intervjuude andmisega, samal ajal pildistavad kolm inimest mind. Täna on meik peal ja homme jälle. See on loomulik asi, mis Eurovisiooniga kaasas käib ning sestap praegu trenniks ja puhkamiseks palju aega ei jäägi. Pean spetsiaalselt endale aega võtma ja hommikul vara sundima end sporti tegema. Trenn ju lõõgastab!

Kas teed midagi selleks, et laval hea välja näha?

Ma teen trenni enesetunde, mitte välimuse pärast. Selleks, et jõuaksin laval olla, mitte selleks, et liibuvaid riideid kanda. Vanusega tuleb avastus, et ei jõua enam nii palju kui nooremana. Samas ei tohiks trennist kaduda ka lõbu.

Kuidas muusikategemisega on, kas see võtab võhmale?

Muusika pigem annab energiat, esinemine aga võtab.

Samas on olukorrad erinevad – osal mängudel, sellisetel, mis algavad vahel kell kaks öösel, on küll nii, et pärast laval rahmeldamist oled täiesti väsinud. Teistel juhtudel, ja õnneks enamikul, on lavalt maha tulles energiat isegi rohkem. Kui enne olid natuke uimane, siis esinedes liigutad end, adrenaliin ja vererõhk tõusevad ning kokkuvõttes saad palju rohkem tagasi.

8

Kas selline vana kala nagu sina läheb üldse kunagi närvi?

Esinema minnes ma endiselt mingil määral pabistan, kuid mitte nii palju kui kümme aastat tagasi, kui ma alustasin. Siis oli ilmselgelt närveerimist hulga rohkem. Minu pabistamine seisneb selles, et ma muutun hästi rahulikuks ja hakkan haigutama, pigem lülitan end ümbritsevast välja.

Lavale minnes läheb pulss üles?

Tõuseb küll, kui mõõdeti, tuli 130 ikka ära. Samas on see ju mõõdukas trennitempo, täiesti normaalne, ei midagi väga kiiret. Kui ma näiteks jõusaali lähen ja aeroobset trenni teen, kõnnin, sõidan ratast, peangi tempot hoidma täpselt 130 peal. Trenniprotsess on nii kõige efektiivsem, ütles mulle treener. Ma teen kord nädalas jõudu ja teine kord võhmakat ehk aeroobset trenni, siis on lihastel aega taastuda.

Ega ma polegi viimasel ajal peale jõusaali muud jõudnud teha. Talvel meeldib lumelaud ja suvel surfamine, kuid eelmisel aastal jõudsin surfama vaid korra. Pole lihtsalt aega.

Kuidas sa surfi avastasid?

Indrek Ahun kutsus meie bändi Salmistusse ja tutvustas lohesurfi. Mõtlesime, et päris lahe, ja läksimegi Trafficuga proovima. Väga huvitav oli, läksin alaga rohkem

Stig Rästa: •

sündinud 24. veebruaril 1980

•

Outloudzi solist ja ansambli Traffic kitarrist, mänginud ka ansamblis Slobodan River

•

2011. aastal R2 Aastahiti unistuste bändi kitarrist

•

2012. aasta Eesti Muusikaauhindade parima debüüt- ja popalbumi auhind

•

2015. aasta mais sõidab koos Elina Borniga Eurovisioonile Eestit esindama lauluga „Goodbye to Yesterday“

süvitsi, käisin isegi Filipiinidel harjutamas.

Kui varustus oli olemas, hakkasin teiste harrastajatega läbi käima, saime rannas kokku, sõitsime ja rääkisime. Vahel läksin üksi ka, kui kuskil soodne tuul puhus, sõitsin kohale ja 20–30 inimest olid juba ees. Olen tasemelt suhteliselt algaja, saan loomulikult veest õhku, aga mingiks superhüppajaks ma ennast ei pea. Raskeid olukordi pole mul ette tulnud, olen piisavalt algaja, hoian kõik kontrolli all ja riskima ei lähe. Korra kukkusin peaga päris kõva matsuga vastu liiva, sellest alates kannan kiivrit.

Talvel katsetasin suure põllu peal lohe ja lumelauaga sõitu, purjelauda ja lainesurfi olen ka proovinud. Tuule püüdmiseks olen nõus kas või Ristnasse sõitma.

Milline on ideaalne surfipäev?

Mu lemmikilm on 8–9 m/sek meretuulega, Püünsi või mõnes muus ägedas rannas. Salmistu ja Püünsi on minu maitse järgi kohad. Päris mõnus on tegeleda selles hetkes ainult ühe asjaga ja millelegi muule mitte mõelda. Kui merelt maha tuled, siis tunned, et oled puhanud, kuigi oled kõvasti füüsilist trenni teinud.

Eestis on kõige parem sõita: on tuult, vesi pole soolane ning ilm pole ülipalav. Kuna olen kõik oma suved mere ääres olnud, kutsub see mind rohkem kui näiteks kabelaud.

Kas sulle koolis kehalise kasvatuse tunnid meeldisid?

Kekast ma põhiliselt puudusin! Seal käisid mingid rivistamised-harjutused, seda mäletan. Margus 9

kaanelugu

Metstak andis meile mingil ajal korvpallitundi. Edasi aga tuleb tükk tühja maad, siis enam midagi erilist ei toimunud ja füüsilist kasvatust enam ei toimunud. Saime kokku ja mängisime palli, lihtsalt tore oli. Kehalisele kasvatusele ma kooliajal eriti rõhku ei pööranud, pigem ikka bänditegemisele. Tollal oligi kaks varianti: kes käisid korvpalli mängimas, kes leidsid tee bändiruumi.

Samas Lasnamäe koolis, kus mina käisin, õppis ülipalju rahvast, ning nii trenni- kui ka muusikategemist oli seal suhteliselt vähe. Inimesi oli nii palju, et ma ei pannud tähele, kas miski oli popp või mitte. Lihtsalt oli vaja see kool läbi käia. Muide, ma olin paar aastat ka karatetrennis.

Tänaval ennast kaitsma küll ei pidanud, aga vähemalt ei tegelenud ma mingi lollusega. Kaklustesse ma õnneks ei sattunud. Kehalises tegin oma asjad ära, kahtesid ja kolmesid ei saanud.

Praegu meeldib mulle aga kõige rohkem üksi sporti tegemas käia.

Mida spordiriietest eelistad?

Kannan Adidast, valin kõigepealt mugavuse järgi, alles siis pööran välimusele rõhku. Minu pilku püüavad chill’id mudelid. Materjal olgu pehme ja mugav, et ei kraabiks 10

ega häiriks kuskilt – selliseid riideid kannan. Sokid panen jooksmise ajaks tagurpidi jalga, et õmblused vastu jalga ei oleks. Nii on veel mugavam.

Mis riietusesemeid kulub kõige rohkem?

Mul on kõige rohkem spordijalanõusid ja mütse ning T-särke. Jooksujalatsiks on mul suhteliselt tagasihoidliku väljanägemisega Adidas ClimaCool. Need pole mingid vilkuvad ega neoonpaeltega, aga head!

Milliseid tervisesoovitusi sa järgid?

Dieeti ma ei pea, üritan süüa tervislikult: vähe suhkrut, vähem hamburgereid, rohkem toorest toitu. Rõhku panen sellele, et põhiroa kõrval oleks palju värsket: kurgid, porgandid, salatid. Ostan koju palju köögivilja ja hommikusöögiks sööngi kurki, paprikat ja tomatit hummusega.

Aeg-ajalt käin praemuna ja peekonit söömas, aga üritan toiduasja balansis hoida. Ma joon hästi palju vett ja vähem magusaid jooke.

Mida teistele soovitad?

Söö seda, mida tahad. Nälgida ei tohi, aga liikuma ja magama peab palju.

www.kia.ee

MITTE AINULT SPORTLIK VÄLIMUS Sportlik varustus, ruumikus, uskumatu manööverdusvõime, Euroopa tehase kvaliteet ja viie tärni vääriline turvalisus.

Navist tagurduskaamerani – Kia Sportage Urban Active erimudelid.

Kia navigatsiooniseade pakub kaarditeenuseid, reisiinformatsiooni ja meelelahutust, muutes ka kõige lühemad autoreisid nauditavamaks.

Kaardiuuenduste programmil on mitmeid eeliseid ja konkurentsitult parim teenuste valik: * Kia navigatsioonisüsteemis on 1 algne kaart + 6 kaardiuuendust uutele autodele alates 01.03.2013 täiesti TASUTA! * Kaardiuuendus on imelihtne! Vajalik tehakse teie eest esinduses ära.

Kia Sportage Urban Active kõik hinnas varustusega erimudelid üle Eesti: TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 1; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51. TARTU: Autospirit Tartu, Turu 47. PÄRNU: United Motors, Tallinna mnt 82.

HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73. KOHTLA-JÄRVE: United Motors, Järveküla tee 22. RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44. NARVA: Analan Auto, Tiimani 5.

VILJANDI: Rael Autokeskus, Tallinna tn 97. KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2. VALGA: Salome Tartu, Pihlaka 2.

rubriik maraton

u k i b u u k i n o t mara d u h a t d a v e n i er

moondunud ks se tu ri ü ik u ku st se tu ri Tänavu Tartu neliküub liikumissõltlastele rohkem variatsioonestjai maratonide sari pak ka enam emotsioone. Tulevik toob kindla seeläbi loodetavasti millest mitmed ei pruugi kõigile mokka- na. rohkesti muudatusi, kuidas paistab Kuubik seestpoolt vaadatu mööda olla. Uurime, /Õhtuleht : Scanpix, Aldo Luud Ekspress) - fotod (Tartu d an Rek us sm tekst: Ra

„T

ervemaid ja tööviljakaimaid inimesi,“ vastab Klubi Tartu Maraton pealik Indrek Kelk küsimusele, mida nad toodavad, kiirelt ja kõhkluseta. „Meie missioon on lihtne – saada inimesed regulaarselt liikuma. Nii paraneb enesetunne, kosub teotahe, kasvab ind, pikeneb eluiga.“ Põhimõtteliselt ju sama, mis peaks olema ühe riigi enda esmane eesmärk ja kohustus oma elanikkonna jätkusuutlikkuse ja võimekuse tagamiseks. Üllatuslikult leiab aga Kelk, et kuigi siht peaks olema üsna sama, jääb riigi tugi kaunikesti lahjaks, mõnes vallas loobib süsteem lausa kaikaid kodaraisse.

14

„Inimesed nurisevad, et maratoniürituste osalustasu on üpris soolane. Samas küsib riik sellelt 50 eurolt käibemaksuna kohe 10 endale. Peaks mõni ettevõte soovima oma töötajatele maratonikohti osta, saab ta meie saadetud arve kasutamise eest riigilt veel karistada – küsitakse ka erisoodustusmaksu selle eest, et panustad enda personali parendamisse,“ toob Kelk välja maksupoliitilised iseärasused, mis pigem soosivad rasvumist ja alkoholismi kui liikumisharrastuste levikut.

Varasemad põlvkonnad rassisid talvel metsas puid ja suvel loomadele heina tehes ning kogu lumevaba aja lisaks peenramaal, tänapäeval tuleb inimesel leida alternatiive.

Kelk teab, et tõhusaks töötamiseks vajab

inimmehhanism koormust nagu õhku. Ei liigu, lähed rooste. Nagu iga teine masin.

Parameetritelt pirakaim Tartu maratoni mastaapsusest objektiivse ülevaate saamiseks tuleb vaadata näkku numbritele. 63 kilomeetrit pikk ja keskmiselt 12 meetrit lai maratonirada Otepäält Elvasse on oma 750 000 m2-ga vaieldamatult Eesti suurim spordirajatis. Sama ruumi peale mahuks külg külje kõrvale ära 90 jalgpalli­ staadioni või 1785 kossuplatsi.

Kuubiku kõigi kuue maratoni pikemad distantsid kokku annavad aasta lõpuks läbitud maaks paar versta vähem kui 400 kilomeetrit. „Saaremaa velotuur polegi enam väga kaugel eespool,“ muigab Kelk, lisades

Kuubik Inimjõus mõõdetuna: Kokku osaleb ca 4500 korraldajat aastas 6 rahvaspordiürituse korralduses, kellest ca 800 tegelevad osavõtjate turvalisuse tagamisega võistlusrajal ning liikluskorraldusega, 35 kiirabi brigaadi aasta jooksul aitab meditsiiniteenistusel kõrgetasemelist abi pakkuda, ca 2000 tegelevad teeninduse vallas (teeniduspunktid, pakivedu, finišitoitlustus jne).

Enam kui 95 000 erinevat spordi­sõpra on end kirja pannud vähemalt korra mõnele Tartu Maratoni üritusele (33 viimase aasta jooksul, mil elektroonilised andmebaasid kasutusel).

hoiatuse, et ega väga palju priskemaks sari niipea ei kasva. „Iial ei saa öelda iial, ent praeguste jõudude juures pole me enamaks küll võimelised. Kvantiteedi osas on lagi käes, kvaliteedi mõistes liigume, väga loodan, pidevalt ikka edasi.“ Suusamaratonile, jooksumaratonile, ratta­rallile, rullimaratonile, rattamaratonile ja sügisjooksule registreerus mullu kokku 25 245 inimest. Lapsi iga ürituse eel kogus sporditrallitama lisaks 13 674.

Toimkond, kes selle kõik ellu viib, ulatub koos kõigi abilistega samuti tuhandetesse, ent peaaju ehk klubi palgaliste töötajate arv jääb napilt tosina alla. Otsides paralleele maailmas, siis Vasalopetiga toimetab 25 ja Birkebaineriga 22 organisaatorit.

Kummutamaks eksiarvamust, justkui supleks maratonimehed kullas, lööb Kelk lauale keskmise palga numbri. 770 eurot selle töömahu juures uhkusest rinda kummitama ei aja. „Spordiürituste turg on Eestis üleküllastunud.“ Kelk ohkab. „Mitmekordselt lausa.

Supp on sedasi üpris lahja. Sellisena pole ülearu rahul ei korraldajad, osalejad ega toetajad. Ilma kelleta peaks me osalustasu viima hoobilt kahekordseks.“

Taas laiast ilmast kuulsaimate maratonide seast näiteid otsides komistab peaasjalikult kõikjal tõigale, et radade hoolduse, eriti talvise, on oma õlule võtnud omavalitsused või riik. Kelgu arvutustes piisaks 60 000 eurost, et tagada suusatamisvõimalused maratonirajal kogu külmaperioodi vältel. Polegi teab mis kallis, kui võrrelda mõne teise nimeka mehe välja käidud plaaniga rajada kuskile keldrisse aasta ringi toimetav suusatunnel.

Aga kui vahepeal tekibki muserdav tunne, justkui oleks Tartu maraton miski ääremaalaste veider eralõbu, siis kaob see kiirelt, kui talvine laulupidu taas kätte jõuab. Talvise maratoni – mis sõltub kõige enam ilmataadi tujudest – unustusse laskmisel hääbuks suusatamine Eestis olematuks. Selles on Kelk enam kui kindel. „Meie vapiloom. Olgugi, et just temaga on korralduslikult enim rahmeldamist, nõuab suurimaid summasid,“ välistab ta väljapakutud variandi visata talveks jalad seinale ja keskenduda üritustele, mida ilm tuksi keerata ei suuda.

Rattaralli muudab suunda Ettepoole piiludes ootab rattarahvast tänavu ees miski, mida pole varem nähtudki. Kõigi 33 toimumisaasta jooksul on vändatud

rubriik maraton

Maratonid arvudes: Vesi 93 000 liitrit A. Le Coq pudelivesi 15 700 pudelit Spordijook 31 400 liitrit Ekströms mustikasupp 5 100 liitrit Põltsamaa mahlajook 11 100 liitrit Limpa limonaad 12 000 pudelit Puljong 2 250 liitrit Lipton tee 11 600 liitrit Löfbergs kohv 2 000 liitrit A. Le Coq mee õlu 3 000 liitrit Salvesti supp 29 100 portsjoni Eesti Pagar leib 2 980 pätsi Eesti Pagar croissantid 48 700 tk Premia jäätis 12 000 tk Tere kohuke 21 000 tk Bambona banaan 4 610 kg Rosinad 835 kg Salvesti soolakurk 1 385 kg Sool 215 kg Suhkur 1 130 kg Topsid 362 400 tk

Tartust lõuna poole, piirkiirteks Räpina ja Valga maantee. Sedapuhku pöördub ratta­ralli pea pea peale ehk pikk rada viib Jõgevale ning Laiuse, Kuremaa, Palamuse ja Luua kaudu Tartu tagasi. Lühem versioon kulgeb marsruudil Tartu-Kukulinna-Aovere-Tartu. „Tee-ehituse tõttu ikka,“ põhjendab Kelk kannapööret. „Otsisime alternatiive minna ikka Elva suunas välja ja Räpina teelt üle

„Et maratonist mõnu tunda, on esmatähtis trenni teha.“ uue Ihaste silla linna tagasi, ent lühikest rada ei suutnuks kuidagi sel juhul planeerida ilma kruusateedeta. Vaevalt sõitjad selle heaks kiitnuks.“ Ainult asfaldiga ei pääse ikkagi. Nüüd tuleb pikal rajal pisut alla poole kilomeetri kruusateel põrutada. Kelk lohutab, et lõiguke on sile ja niiske, seega üpris ohutu.

Paaril maratonil juba katsetatud eeldatava lõpuajaga stardigrupid saavad kasutus­järje ka tulevikus. Nii ei tarvitse enam sõitjaid teele lähetada raudselt rinnanumbrit silmas pidades, vaid kokku peaks saama võrdsema sõidutempoga osalejad. Paraku leidub ebameeldivalt palju ka neid, kes olukorda kuritarvitavad. Seega lõplikult ja ainult sellele süsteemile üleminekut korraldajad kõigis startides veel plaani ei võta.

Lähterüselustes tekkivate ohtude mini-

16

meerimiseks on kaalumisel olnud (eriti rattasõite silmas pidades) ka viitstardid.

Kaasnevad kitsaskohad pole paraku tegelikkuseks võimaldanud saada. Välistada seda varianti aga lõplikult ei saa.

Ühiselt saab paremini Uuendustest toob peakorraldaja välja veel värske kodulehe. Tõsi, kõigi arendustega ei olda praegugi nii kaugel, kui ehk sihte seades varem loodeti, ent kõige tähtsam – iseteenindus töötab. „Registreerimisega seonduv peaks nüüd vähem vaevaline olema nii meie kui ka sportijate jaoks. Juba kord enda andmed sisestanu jaoks on iga järgmisest üritusest osavõtu broneerimine vaid paari nupuvajutuse küsimus. Hõlpsalt saab distantsi vahetada, oma kohta sõbrale anda ja muud taolist,“ loodab Kelk tehnilisest edusammust abi ka kuluefektiivsuse kontekstis.

Samas osakonnas edasi unistades ihkaks Kelk Tartu maratonilegi sarnast mobiilirakendust, mida kohtas äsja Faluni suusa MM-il.

Vaevalt Maarjamaalgi teotahtelistest nupu-

meestest puudu on, vaja nad vaid üles leida ning ühine eesmärk seada. Tunneb mõni lugeja end puudutatuna ehk?

Ja sellesse, et maratonirõõmu jaguks ka rajaäärsete kinnistute omanikele, saaks iga osaleja oma pisikese, aga olulise panuse anda. „Ärge visake palun joogitopse, toidupakendeid ega muud prahti, kuhu juhtub,“ koputab Kelk spordirahva südametunnistusele. „Kellelegi meist ei meeldiks, kui meie koduõu või metsatukk ära lagastataks. Austame ühiselt siis ka neid, kes meil oma maadel-teedel liikuda lubavad.“ Maratonidest täisnaudingu saamiseks soovitavad korraldajad pisut teravamat tähelepanu pöörata ka infole, mida stardipakikeses saadetakse. Siis on selge, kus miski asub, millal algab või lõpeb, kes või mis võib osutuda vajalikuks ühel või teisel juhul. „Et maratonist mõnu tunda, on esmatähtis trenni teha.

Teabele kulutatud veerandtund on selle kõrval köömes, aga võib massiürituse tingimustes peaaegu samavõrd vajalikuks osutuda,“ teab Kelk kümnenditepikkusest praktikast.

MIZUNO.EU/RUNNING

AUTHENTIC JAPANESE INNOVATION

MORE ENERGY GENERATED THAN 38.5 MILLION WINDMILLS

WHAT IF EVERYBODY RAN?

TARTU MARATONI

KUUBIK 2015

TARTU MARATONI

KUUBIK 2015

meeskond

e d i s s a M a j a t u liig

s/Ă•htuleht, scanpix FOTOD Teet Malsroo

22

LOODUSLIK RAUASIIRUP

Spordiürituste Korraldamise Klubi juht Mati Lilliallik räägib, milliste nippidega saab ta igal aastal üha rohkem Eesti inimesi massispordiürituste starti.

„M

ati, sa ise oled vist sedasorti mees, kel iga päev algab kerge metsajooksuga, ning ilmselt ka õhtupoolikul teed pikema ringi?“ Küsin nii, sest tundub, et need inimesed, kes suuri üritusi korraldavad, peavad olema ise tõelised jooksufanatid, et nii suuri masse suudavad liikuma panna. Aga Lilliallik jääb tagasihoidlikuks. „Tegelikult olen ma väga rahulik sörkjooksumees. Kuidas enesetunne lubab, nii ka jooksen. Täitsa enda lõbuks ja sugugi mitte iga päev,” ütleb ta. „Aga liikuda proovin siiski iga päev. Kui ei tee sporti, siis näiteks raskemat füüsilist tööd teen ikka.“ Tähendab, ei peagi olema ise nii metsik jooksuhull, et teistele ägedaid üritusi korraldada.

SEB Tallinna maratoni ja sügisjooksu üritustel oli rekordiliselt 18 732 lõpetajat, maratoni lõpetajaid oli 1806, mis on omaette rekord.

Nagu oli rekord ka see, et SEB Maijooksul (seal jooksevad üksnes naised) oli mullu 16 299 osalejat.

Aga kuidas Mati Lilliallik sattus korraldama üritusi, mille kohta saab kõige tõsisemas mõttes öelda massispordiüritused?

Mati ise ütleb, et ta meelitati Tallinna.

Senised pealinna rahvajooksuüritused olid väsinud ja kulunud. Olid oma aja ära elanud, nagu sellistel puhkudel öeldakse.

Sponsorid, kes olid valmis üritusi toetama, tahtsid, et nende raha eest korraldataks paremaid, euroopaliku tasemega üritusi. Täpselt samuti, nagu tahtsid paremaid üritusi tuhanded osavõtjad, tervisespordisõbrad.

stel osales tu ri iü rd o sp va h ra i K .

SÜK ikumisharrastajat li 9 8 8 3 4 t el is il rd ko at re aast llakse neljandatm Selle näitajaga oal e suure aid d aa m ti B ja ti es E t järjes tegijaid.

Lilliallik, ilmselt aimates mu plaani küsiNiisiis loodi 2000. aastal Spordiürituste da ta enese isiku kohta lihtsameelseid ja ilm- Korraldamise Klubi, mis korraldas samal selgelt korduma kippuvaid küsimusi, ütleb, aastal Rocca al Mares esimese sügisjooksu. et tegelikult pole suurte massiürituste korRiburadamisi on sinna juurde kasvanud raldamise puhul absoluutselt mingit tähtsust üha uusi ja uusi üritusi. sellel, kes on korraldajad ja kuidas näeb välja „Kokku on meil 8 suuremat rahvaspordi­ üritust. Kõrvemaa suusamaraton, kevadjooks, ürituste korraldamise köögipool. „Kõige tähtsam on see, et üritus ise oleks triatlon ja rattamaraton moodustavad kokku tasemel. Et inimesed tuleksid kohale ja nau- Kõrvamaa nelikürituse. Lisaks on SEB Maidiksid seal olemist. See on kõige tähtsam,” jooks ja SEB Tallinna maraton koos sügisjookräägib Lilliallik. suga, Narva energiajooks ja Tartu kevadjooks Küllap tundes, et ta seekord nii lihtsalt (endise nimega Tartu olümpiajooks),” loetleb ei pääse, asetab Mati mu ette värskelt trükist Lilliallik. tulnud bukleti, kus lühidalt ja selgelt on kirjas Kas neid üritusi võiks rohkemgi olla? kõik olulisemad faktid Spordiürituste Kor- „Iseenesest ju võiks. Ideid on palju, mida raldamise Klubi ehk SÜKKi tegemiste ning kõike võiks korraldada. Huvilisi-osavõtjaid, saavutuste kohta. ma arvan, jätkuks ka, aga päevas on paraku 24 tundi ja nädalas seitse päeva. Oma praeguOlgu, loeme mõned faktid üle. Näiteks se tiimiga ei jõua me rohkem,” räägib Lilliallik need, mis puudutavad 2014. aastat ehk siis ning jõuab oma mõttega taas selle kohani, kus hoogsat liikumisaastat. tuleb juttu osalejate rahulolust.

Ta räägib, kuidas aastaid tagasi oli neil SÜKKi rahvaspordiüritustel osales rekordiliselt 43 889 liikumisharrastajat. Selle näi- SÜKKis kinnisidee, et Tallinna maratoni tajaga ollakse neljandat aastat järjest Eesti ja üritustel, sh Tallinna sügisjooksul, oleks üle Baltimaade suuremaid tegijaid.

10 000 osaleja. Siis oli eesmärk, et osalejaid

Ferromax Tonic Strong ANNAB JÕUDU KOGU PERELE! • Sobib ka taimetoitlastele • Toniseerib

• Maitseb hästi ka lastele • Toimib kiirelt

FERROMAX TONIC STRONG mikstuuri kasutatakse rauapuuduse ennetamiseks raseduse korral või rinnaga toitvatele emadele, rauavaese dieedi ja ühepoolse toiduvaliku korral, toniseeriva vahendina haigustest taastumise perioodil. Toidulisandina soovitatakse ka vanaemadele-vanaisadele, lastele ning sportlastele.

FERROMAX TONIC STRONG on valmistatud rauarikasest ravimtaimedest (nõges, iisop, kaselehed, põldosi, sidrunmeliss ja aniisiisop) ja maitsestatud mustsõstramehuga.

15 ml FERROMAX TONIC STRONG siirupit sisaldab 18 mg rauda.

FERROMAX TONIC STRONG on saadaval 500 ml ja 250 ml pakendis.

Annustamine: lastele 7ml päevas, täiskasvanuile 15 ml päevas.

NB! Avatud pakendit tuleb hoida külmkapis, kus ta säilib 2 kuud.

MÜÜGIL APTEEKIDES, Selverites, Prismades, www.tervis24.ee ja TERVISEPOES - Kadaka tee 1/3, Tallinn

meeskond võiks olla rohkem kui legendaarsel Tartu maratonil 1980ndate lõpus. Need numbrid on käes. Tallinna maratoni üritustel oli kokku ligi 19 000 startijat. „Nüüd mõtlen, et aina suuremad numbrid on muidugi toredad. Aga see pole kõige tähtsam. Olulisem on see, et üritus oleks turvaliselt korraldatud, osavõtjatega midagi ei juhtuks, et suudaksime neid korralikul tasemel teenindada ning nad oleksid lõpetades sedavõrd rahul, et tulevad järgmisel aastal taas ning kutsuvad sõbrad ka kaasa.”

Lillialliku tiim pole suur. SÜKKis on kuus alalist palgatöötajat. Erinevate projektide ja ürituste raames võetakse juurde ajutisi palgalisi ja vabatahtlikke. Läbi aasta suurt palgaliste armeed ülal pidada pole lihtsalt võimalik.

Siin on paslik küsida, kas säärane suur­ ürituste korraldamine on ka tulus.

Lillialliku ilme reedab, et see on üks neist nõmedatest ja paraku korduma kippuvatest küsimustest, millele tal tuleb väga tihti vastata. „Paljud mõtlevad, et mis meil viga, pane-

me aga stardirahad oma taskusse... et see on tohutu äri. Tegelikult põhineb kogu Eesti sport entusiasmil. See pole mingi äri. Kes tahab, võib meie eelarve lahti lüüa, kus on selgelt näha, millele see raha kulub. Meil pole varjata mitte midagi.”

Aga mis on see massiürituse korraldaja peamine töö? Mis võtab korraldajal tegelikult kõige rohkem aega? „Planeerimine,” ütleb Mati. „Nii kui üks massijooks läbi saab, alustatakse järgmise aasta sama ürituse planeerimisega. Eelarve, võistlustrassi, üldise korralduse ja muu planeerimisega. Läbirääkimised partneritega, omavalitsustega – kõigega tuleb tegeleda. Oleme ausad, juba praegu tegeleme 2016. aasta üritustega. Teine suur asi on ikkagi kõikide tegevuste läbimängimine, plusside ja miinuste hindamine, kogu meeskonna ülesehitus – inimesed, vastutusala, kompetentsus. Mida suurem üritus, seda rohkemate detailidega tuleb arvestada ja tegeleda.”

linna maratoni aar „Mullu osales Tales ajaid – ca p d in i ig ri 1 4 el st tu üri tuhat jooksjat.“

24

Aga kuidas edasi? Mida edasi? Eks mõtteid on Lilliallikul palju. Aga pikemalt rääkima jääme teemal „maratoniturism” – see on maailmas selgelt tõusva trendiga nähtus. „Maratoniturism on minu hinnangul nagu seljakotiturism. Suurusjärgus umbes 3,5 miljonit inimest käivad mööda maailma ühelt jooksult teisele, nagu mõned käivad maailma erinevaid vaatamisväärsusi uurimas. Kusjuures valdavalt pole maratonituristide jaoks oluline mitte niivõrd sportlik saavutus, vaid pigem see, et saaks joosta mõnes põnevas ja eksootilises paigas. Mullu osales Tallinna maratoni üritustel 41 riigi esindajaid – ca paar tuhat jooksjat. Ent arenguruumi on siin veel tublisti. Paljude lääne jooksusõprade jaoks on Tallinn tundmatu paik. Ja samas piisavalt eksootiline, põnev ja samas turvaline, et tulla.”

See on potentsiaal, mis peaks lisaks ürituste korraldajale meeldima meie turismisektorile – hotellidele, toitlustajatele ja loomulikult omavalitsustele. Õnneks on Lillialliku sõnul meie omavalitsused hakanud üha paremini mõistma, et üks hästi korraldatud massispordiüritus on linnale ideaalseks visiitkaardiks, promoks ja teenistusallikaks.

Hea üritus sünnib heas koostöös.

jooksmine

t u k i mm e l 0 1 Atoneni linnamaratoni s Meelis Atonen on

tänane ärimee mõõtnud d ei tr ee Endine tuntud poliitik, m lo ki u ks o jo s oksja, ke ulsatel linnamaväsimatu maratonijo ku em h vä ja el at ls u ku , ges kirglik sporlu l maailma eri nurkades u ek an p te et i e’ in az ag FOTOD scanpix ratonidel. Sportland M i. n o at ar m ik mm dimees üles 10 oma le

„O

len läbi jooksunud 134 maratoni, jäin parimate valimisega täitsa kimbatusse,“ tunnistab Atonen. „Algul tundus, et nii palju ei olegi, lõpuks selgus, et häid ja väga meeldinud maratone on ikka palju.“ Lõpuks sai tal valik siiski tehtud. Siin nad on.

1.

Minu absoluutne maratonilemmik on Berliini maraton.

Olen seal 1999. aastast alates 15 korda jooksnud. Põhjuseid, miks ma just selle linna maratoni väga hindan, on tegelikult mitu. Mäletan end 1981. aastal seismas Berliinis, vaatamas Brandenburgi väravaid. Vaatasin eemalt, sest ligi tollal ju ei lastud.

See oli sünge sümbol maailma vastasseisust. Nüüd ma armastan ikka seal väravate all ära käia, kui Berliini satun. Juba aastaid algab maratoni lõpp just nimetatud väravate alt: sealt jääb lõpuni alla poole kilomeetri. Ka on mul väga head sõbrad Berliinis. Ja lisaks, mis siin salata, mulle meeldib Berliin linnana. Tunnen end seal kui oma inimene. Muidugi on Berliini maraton üks suurtest, kiire trassiga (seal on joostud palju maailmarekordeid), suure hulga kaasaelajatega ja väga hästi korraldatud. Mulle meeldib ka sealne registreerimissüsteem, demokraatlik. Jubileum Clubi liikmena (see tähendab, et peab olema läbitud 10 Berliini maratoni) saan nüüd juba garanteeritud osalemiskutse.

2.

Stockholmi maraton on mu teine eriline lemmik. Seal olen 17 korda jooksnud. Väga hea korraldus – hinnatud, muide, Euroopa parimaks. Ilus linn, mõnus trass ja soe kaasaelamine lisaks. Trass ei ole kiire, aga see ei ole alati peamine.

Registreerimine on „kes ees, see mees“-meetodil.

3.

Londoni maraton. Üks suurtest, kus iga maratonisõber korra osaleda sooviks. Mina olin seal 2005. aastal. Väga vägev jooks, rada taas kiire. Jooksjaid saadab meeletu kaasaelamine. Muret teeb ehk keeruline registreerimisüsteem.

4.

Viini maraton. Väga huvitav trass ja tore korraldus. Toimub kevadel, kui kodus ei ole veel sugugi ilusad ilmad, aga seal on juba kevad. Trass on kiire, võimalus head aega saavutada.

26

5.

New Yorgi maraton, ka üks neist suurtest, kus iga tõsine maratonisõber peaks osalema. Mina jooksin seal 2008. aastal. See on väga vahva maraton, mille trass läbib erinevad linnaosad ja jõuab lõpuks Central Parki. Rada ei ole küll kõige kiirem, aga sildade ületamine lisab mastaapi. Nagu ka võimas kaasaelajate armee. Mureks taas registreerimisüsteem.

6.

Bostoni maraton ei ole küll päris traditsiooniline linnamaraton, sest joostakse Hopkintonist Bostonisse, aga kuna tegu on maailma vanima iga-aastase maratoniga, siis tahaks sealgi joosta iga jooksusõber. Käisin seal 2012. aastal, meeletult kuum ilm oli, ometi läheks sinna ikka tagasi. Taas jäi meelde meeletu ergutajate koor ning väga hea korraldus. Maratonile pääsemiseks on vanusest sõltuvad ajapiirangud.

7.

8.

9.

Rotterdami maraton. Tegelikult on hollandlastel mitu linnamaratoni, aga ma olen vaid Rotterdami sattunud.

Väga hea korraldus, ilus trass, kiire rada.

Hamburgi maraton. Jooks, kuhu kindlasti tahaks tagasi minna. Mõnus õhkkond, hea korraldus, tore ja väga kiire rada, lõpus oli pikalt allamäge jooksmise tunne.

Helsingi maraton. Väga mugav ja odav on sinna Tallinnast osalema minna: hommikul lähed, jooksed ja õhtul oled juba tagasi.

Tuleb tunnustada – soomlased oskavad spordiüritusi väga heal tasemel korraldada. Helsingi rada kiire ei ole, aga linnast saab toreda ülevaate.

10.

Enne kaugele maratonile minemist tasub koduseid radu proovida. Tallinna maraton on minu hinnangul juba rahvusvahelist tublit mainet omandamas. Hea ning kiire rada, kodus on mõnus ka valmistuda, jäävad ära reisipinged ning üllatused, mis enne maratonistarti alati ohtlikud on. Kui Tallinna maraton on kellegi jaoks juba liiga suureks „tegijaks“ kasvanud, siis mõnusat hubasust pakub Tartu linnamaraton, mille puändiks on lõpueelne tõus Toomemäele. Mina soovitan esimese maratoniproovi küll kodus ära teha.

ankeet

maijookssport ja emotsioon SEB Maijooks on juba rohkem kui paarikümnel kevadel toonud kokku jooksuharrastajaid meilt ja mujalt. Millisena näevad seda rahvaspordiüritust pjedestaalile jõudnud naised ning elu esimese jooksuvõistluse teinud laulja Liis Lemsalu? koostanud: monika kelle FOTOD sportland, scanpix, mallor malmre

Kes? Liis Lemsalu (22), laulja • Mitu korda oled SEB Maijooksul osalenud? „SEB Maijooksust olen osa võtnud ühe korra.“

• Mis distantsil? „7 km ajavõtuga.“ • Tulemus? „Kahjuks ei mäleta.“ • SEB Maijooksu fenomen? „Jooksu asukoht ning aastaaeg, mil see toimub.“ • Kas see on puhtalt spordiüritus või pakub midagi ka hingele? „Oleneb muidugi inimesest, kuid kindlasti annab taoline jooks suure elamuse, seda nii spordi mõttes kui ka emotsionaalselt. Väga vahva on jagada sama jooksurada nii paljude inimestega, see annab jõudu ja ehk ka parandab lõplikku jooksutulemust.“

• Kas on vahet, kas osaleda nn tavajooksul või naistevõistlusel? „Pole kunagi nn segajooksus osalenud, seega jään vastuse võlgu.“

• Kas jooksma minnes on taktika varem paika pandud? „Ei ole, tuleb nii kuidas tuleb. Tähtis on lihtsalt see, et eelnevalt oleks ikka veidi trenni tehtud. Et keha oleks harjutatud taolise jooksmisega.“

• Mida soovitada naisele, kes sel aastal esimest korda osaleb? „Panna ennast pigem õhemalt riidesse, enne ametlikku jooksu iseseisvalt trenni teha ning kindlasti võtta kaasa hea tuju.“

• Kõige-kõige emotsioon? „Mulle väga meeldis ühine soojendus enne starti.“

28

Kes? Evelin Talts (37), aeroobikatreener • Mitu korda oled SEB Maijooksul osalenud? „Täpselt ei mäleta, aga umbes kuus või seitse korda.“

• Mis distantsil? „Alati ajavõtuga 7 km.“ • Tulemused? „2009. a ja 2010. a esimene koht, 2014. a kolmas koht.“ • SEB Maijooksu fenomen? „See on jooks ainult naistele. Teistel rahvaspordiüritustel stardid koos meestega ja enamik tähelepanu läheb ka neile. Samuti ei saa ühisstardis naine kunagi esimesena lõpetada, aga Maijooksul on see võimalik.“ • Kas see on puhtalt spordiüritus või pakub midagi ka hingele? „Hoopis teine emotsioon on seista stardijoonel koos sookaaslastega, mitte olla üksik naine meeste vahel.“

• Kas profisportlase jaoks on vahet, kas osaleda nn tavajooksul või naistevõistlusel? „Ikka on vahe. Profisport on rutiin ja iga tavapärasest erinev ja huvitav võistlus on teretulnud.“ • Kas jooksma minnes on taktika varem paika pandud? „Jah, üldiselt küll. Kuigi konkurentide plaane ma ei tea, siis enda jaoks mõtlen alati läbi, mis tempoga alustan, keda distantsil silmas tuleb pidada, millal alustada lõpuspurti jne.“ • Mida soovitada naisele, kes sel aastal esimest korda osaleb? „Soovitus võtta kaasa hea tuju, tundub ehk klišeena, aga rõõmus meel on juba pool võitu. Jalga võiks panna mugavad juba järele proovitud jalanõud, riietuda vastavalt ilmale. Hea oleks ka ennast eelnevalt natuke treenida, eriti neil, kes aja peale jooksma lähevad.“ • Kõige-kõige emotsioon? „2009. aastal, kui esimest korda Maijooksu võitjaks tulin, olin alles jooksmisega uuesti alustanud ning polnud andnud ühtegi intervjuud, kartsin mikrofoni nagu tuld. Poole distantsi peal olin pikalt juhtimas ja sain aru, et ilmselt võidan seekord. Äkki mõistsin, et ilmselt tuleb mul võitjana ka intervjuu anda... See mõte korraks halvas mind ja samm läks kohe poole aeglasemaks. Aga sundisin ennast rahulikuks, meelega teisi järele ootama ei hakanud ja lõppkokkuvõttes see esimene intervjuu polnudki väga hull.“

29

rubriik ankeet

Kes? Liina Tšernov (27), treener triatloniklubis 21cc ja SK Jooksupartneris, lisaks juhendab lasteaias treeninguid ja annab liikumistunde • Mitu korda oled SEB Maijooksul osalenud? „Kui nüüd ei eksi, siis viis korda“.

• Mis distantsil? „Ajavõtuga 7 km.“ • Tulemused? „Olen kaks korda võitnud, kaks korda teiseks jäänud ning korra sain kuuenda koha.“ • SEB Maijooksu fenomen? „Ikka see, et üritus on mõeldud ainult naistele. Tavaliselt on rahvaspordiüritustel meeste ülekaal ja ka finišisse jõuab meesterahvas esimesena.“ • Kas see on puhtalt spordiüritus või pakub midagi ka hingele? „See on mõnus sõbrannadega sportlikult veedetud päev, kust leiab head meelelahutust ning ägedaid pakkumisi. Maijooksul näen alati väga palju tuttavaid.“ • Kas profisportlase jaoks on vahet, kas osaleda nn tavajooksul või naistevõistlusel? „Meestega joostes on võimalus end kellegi sappa vōtta ja head tempot hoida. Maijooksul jooksevad naised aga omavahel võidu. Kuna ma olen staadionijooksja, siis minu jaoks on Maijooks väga sobival ajal: staadionihooaeg pole veel alanud ja pikem pingutus kulub ära.“ • Kas jooksma minnes on taktika varem paika pandud? „Taktikat vist pole, aga võistlusele minnes ma tean, kui palju olen saanud treenida, kas olen olnud terve, tean, mis seisus on minu organism ehk siis see tulemus, mille jooksed, on kokkuvõte sinu keha seisundist. Nagu öeldakse summer ­bodies are made in winter.“ • Mida soovitada naisele, kes sel aastal esimest korda osaleb? „Esimest korda Maijooksule minnes on hea võimalus n-ö märk maha panna, et järgmisel aastal saaks end võrrelda.

Nädal enne jooksu pole vaja harjutama hakata, siis on juba liiga hilja, pigem võib seisund kehvemaks minna. Selga tuleks panna ilmale vastav riietus ning oleks hea, kui keegi on kaasas, kellele saaks enne starti soojendusriided hoiule anda.“ • Kõige-kõige emotsioon? „ „ Minu kõige suurem ja ilusam karikas on saadud just Maijooksult.”

30

sündmused

Baltikumi üritustekalender EESTI 26.04 – RMK Kõrvemaa kevadjooks (16 ja 6 km), - JOOKS (www.jooks.ee) 03.05 – 15. Mulgi rattamaraton (52, 25 ja 13 km) – JALGRATAS www.mtbest.ee 06.05 – Filter temposõidu karikasari (25 km), Jüri – JALGRATAS www.aerobike.ee 09.05 – Filter maanteekarikasari (89 ja 33 km), Kuusalu – JALGRATAS www.aerobike.ee 10.05 – Tartu jooksumaraton (23 ja 10 km) – JOOKS www.tartumaraton.ee 16.05 – 18. Tallinna rattamaraton (54, 25 ja 17 km) – JALGRATAS www.mtbest.ee 17.05 – Tartu kevadjooks (10 km)– JOOKS www.jooks.ee 20.05 – Filter temposõidu karikasari (17 km), Tabasalu – JALGRATAS www.aerobike.ee 23.05 – SEB Maijooks (7 km) – JOOKS www.jooks.ee 24.05 – Filter maanteekarikasari (97 ja 48 km), Elva – JALGRATAS www.aerobike.ee 30.05 – TV 10 olümpiastarti, Rakvere – KERGEJÕUSTIK www.ekjl.ee/tv10os 30.05 – Raplamaa kergejõustikuõhtu – KERGEJÕUSTIK www.ekjl.ee 31.05 – Tartu rattaralli (135 ja 60 km) 32

– JALGRATAS www.tartumaraton.ee 03.06 – Filter temposõidu karikasari (10 km), Tallinn – JALGRATAS www.aerobike.ee 07.06 – 17. Rõuge rattamaraton (53, 25 ja 14 km) – JALGRATAS www.mtbest.ee 07.06 – Rapla Selveri suurjooks (10 km) – JOOKS www.raplaselverijooks.ee 10.06 – 12.06 –TV 10 olümpiastarti, finaal – KERGEJÕUSTIK www.ekjl.ee/tv10os 13.06 – Narva Energiajooks (21,1 ja 7 km) – JOOKS www.jooks.ee 14.06 – Filter maanteekarikasari (106 ja 41 km), Tabasalu – JALGRATAS www.aerobike.ee 14.06 – Eesti vs San Marino jalgpallis – JALGPALL www.jalgpall.ee 17.06 – Filter temposõidu karikasari (25 km), Jüri – JALGRATAS www.aerobike.ee 21.06 – 13. Rakvere rattamaraton (50, 24 ja 15 km) – JALGRATAS www.mtbest.ee 30.06 – 04.07 – Tallinn Cup jalgpallis – JALGPALL www.tallinncup.eu 08.07 – Gustav Sule mälestusvõistlus – KERGEJÕUSTIK www.ekjl.ee 11.07 – Filter maanteekarikasari (129 ja 53 km), Haapsalu – JALGRATAS www.aerobike.ee

12.07 – Purustaja 15. Rakke rattamaraton (57, 29 ja 15 km) – JALGRATAS www.mtbest.ee 17.07 – 19.07 – Auto24 Rally Estonia – AUTORALLI www.rallyestonia.com 18.07 – 25.07 – Muhu väina regatt – PURJETAMINE www.muhuvain.ee 18.07 – RMK Kõrvemaa triatlon (350 m+22 km+4 km) – TRIATLON www.jooks.ee 19.07 – Valter Kalami mälestusvõistlus – KERGEJÕUSTIK www.ekjl.ee 25.07 – Heino Lipu mälestusvõistlus – KERGEJÕUSTIK www.ekjl.ee 26.07 – 15. Elva rattamaraton (60, 30 ja 15 km) – JALGRATAS www.mtbest.ee 26.07 – Filter maanteekarikasari (99 ja 44 km), Pandivere – JALGRATAS www.aerobike.ee 29.07 – Filter temposõidu karikasari (17 km), Tabasalu – JALGRATAS www.aerobike.ee 31.07 – 02.08 – Trismile triatlon (11,1; 33,3 ja 111 km) – TRIATLON www.trismiletri.ee 01.08 – Tänavakorvpalli finaal – KORVPALL www.tanavakorvpall.ee 09.08 – 16. Otepää rattamaraton (59, 29 ja 12 km) – JALGRATAS www.mtbest.ee

15.08 – Ööjooks (5 ja 10 km) – JOOKS www.ööjooks.ee 16.08 – Filter maanteekarikasari (101 ja 44 km) ,Võru – JALGRATAS www.aerobike.ee 19.08 – Filter temposõidu karikasari (10 km), Tallinn – JALGRATAS www.aerobike.ee 22.08 – Alutaguse rattamaraton (58,2 ja 15 km) – JALGRATAS www.mtbest.ee 23.08 – Tartu rulluisumaraton

(42, 21 ja 10km)– RULLUISK www.tartumaraton.ee 29.08 – Fakto Auto Tallinna rahvasõit (110, 48 ja 20 km) – JALGRATAS www.aerobike.ee 05.09 – Eesti vs Leedu jalgpallis – JALGPALL www.jalgpall.ee 12.09 – Nike noortejooks (4 km)– JOOKS www.jooks.ee 13.09 – SEB Tallinna maraton (42,1; 21,1 ja 10 km) – JOOKS www.jooks.ee

20.09 – Tartu rattamaraton (89 ja 40 km) – JALGRATAS www.tartumaraton.ee 26.09 – RMK Kõrvemaa rattamaraton (40 ja 18 km) – JALGRATAS www.jooks.ee 03.10 – Tartu linnamaraton (42 ja 21 km) – JOOKS www.tartumaraton.ee 04.10 – Paide – Türi rahvajooks (13,6 ja 6,5 km) – JOOKS www.rahvajooks.ee

06.06 – xRace teine osavõistlus (3 km – 15 km jooks, 10 km – 50 km ratas) www.xrace.lv 21.06 – Run Latvia@Ventspils (21,097, 10,55 km ja 5,3 km, lastejooksud 200–800 m) www.pusmaratons.lv/’ 11.07 – Run Latvia @Jelgava (21,097, 10,59 ja 5,27 km, lastejooksud 200–800 m) www.jelgavaspusmaratons.lv 11.07 – xRace kolmas osavõistlus (3 km – 15 km jooks, 10 km – 50 km ratas) www.xrace.lv 09.08 – Euroopa meistrivõistlused triatlonis www.sportlat.lv 15.08 – Run Latvia @Kuldīga (21,097, 10,50 km, 5,27 km, lastejooksud 200–800 m)

www.kuldigas-pusmaratons.lv 15.08 – xRace neljas osavõistlus (3 km – 15 km jooks, 10 km – 50 km ratas) www.xrace.lv 13.09 – Nike Riga jooksuvõistlus (10 km ja 5 km) www.nikerigarun.lv 19.09 – xRace viies osavõistlus (3 km – 15 km jooks, 10km – 50 km ratas) www.xrace.lv 20.09 – Run Latvia@Valmiera (42,195, 21,097, 10,50 ja 5,8 km, lastejooksud 200–800 m) 10.10 – Run Latvia@Sigulda (21,097 km, 10 km ja 5 km, lastejooksud 200–800 m), www.www.siguldasmaratons.lv

21.06 – 44. poolmaraton „Aplink Elektrėnų marias“ (21,098 ja 10 km), Elektrėnai 19.07 – Rahvusvaheline „Sõpruse“ maraton (42,195 km), Gardinas-Druskininkai www.draugystesmaratonas.lt 08.08 – XVI rahvusvaheline Pasvalio jooksumaraton (42,195, 10 km, 3 km ja 1 km)

21.08 – Rahvusvaheline XXIV teatejooks „Baltijos Kelias“ (~600 km), Vilnius-Riia-Tallinn 13.09 – XII Danske Bank Vilniuse jooksumaraton (42,195 km) www.vilniausmaratonas.lt 26.09 – Rahvusvaheline Nida poolmaraton (21,098, 10, 5,4, 3, 2 ja 1 km) www.nidospusemaratono.lt

LÄTI 6.04 – Run Latvia@Rēzekne (21,097 ja 10 km) www. rezeknespusmaratons.lv 25.04 – xRace esimene osavõistlus (3–15 km jooks, 10–50 km ratas) www.xrace.lv 26.04 – Run Latvia@Rīga (21,097 km, 11 km ja 5,5 km, lastejooksud 200–800 m) www. bikerniekupusmaratons.lv 1.05 – Naistejooks (7 km) www.sieviesuskrejiens.lv 17.05 – Lattelecom Riia maraton (42,195, 21,097, 10 km ja 5 km) www.lattelecomrigasmaratons.lv 29.05 – Riia Cup kergejõustikus (100 m – 3000 m jooks, kettaheide, kuulitõuge, kaugushüpe) www. rigaskausi.lv

LEEDU 06.04 – Lihavõttejooks (8,4 ja 3,8 ja 1,9 km), Jonava 11.04 – Klaipeda kevadine EKOMaraton (42 km) 30.05 – Festivali „Sportas visiems“ jooksuvõistlus (10, 5 ja 1 km), Palanga www.lbma.lt 14.06 – Kaunase maraton (42,195, 21,098, 10 ja 5 km) www.kaunasmarathon.lt

33

fitness sportland TEKST Monika Kelle - FOTOD

k u r d ü t e n a a k e Nik

Sandra Raju Sandra Raju (28) on Baltikumi ainus Nike Training Club’i (NTC) Master Trainer ja üks maailma umbes 100-st nii kõrgel tasemel treenerist. Tema vastutada on, et Nike tippsportlaste ja treenerite poolt välja töötatud programm areneks ka Eestis, Lätis ja Leedus ning et koolitatud treenerite ja harrastajate koostöös tekiks uus koolkond.

S

andras on julgust, läbilöögivõimet ja heas mõttes ameerikalikku positiivsust. Tema trennid on show’likud ja artistlikud, kuid füüsilise poole kõrval on sama tähtis ka mentaalne, inimese motiveerimine ja kannustamine. „Aasta aega on programm nüüd laagerdunud. Loomulikult on uusi asju keeruline juurutada, aga mul endal on NTC suhtes suur usk ja huvi ning näen selles meeletut potentsiaali,“ räägib Sandra ja lisab, et suveks on nad eriti põnevaid asju välja mõelnud. Mida täpsemalt, näeb juba Maijooksul.

See, kuidas Sandrast Baltikumi peatreener sai, iseloomustab tema innukust kõige enam. „Mul oli Nikega kontakt olemas ja sestap läksin ja lihtsalt küsisin, kas ja kuidas oleks võimalik saada Nike treeneriks,“ kirjeldab Sandra. Ja ta juhtus olema õigel ajal õiges kohas. Naise CV ja fotod saadeti Oregoni, Nike peakontorisse, ning kui sealt tuli jah-sõna, leidiski Sandra Raju end USA-st koolituselt.

Mida Nike Training Club tähendab? „Peamine eesmärk on saada inimesi liikuma ja pakkuda selle jaoks õigeid vahendeid: riideid, jalanõusid, motivatsioonivideoid ja treeningäppe.

Minu arvates sarnaneb NTC põhimõte Sportlandi motoga „Sport massidesse“,“ tutvustab Sandra ja mainib, et eelkõige tegeletakse müütide ja vabanduste – ma 40

ei oska, mul ei ole selleks raha, ma ei suuda alustada – murdmisega.

Aeroobikast on Nike treening sama kaugel kui sussid tossudest. „See on spordist inspireeritud, funktsionaalne trenn igapäevaseks eluks, mis tagab koormuse kõigile lihasgruppidele,“ tõdeb treener ning kuigi ta arvestab iga inimese eripära ja treenitust, näeb naine, et NTC on pigem edasijõudnutele. „See on emotsionaalne, hästi intensiivne, mingi baas peaks ikka all olema, aga ma annan alati harjutusest nii lihtsama kui keerulisema variandi nii, et ka algajad saaksid treeningu tervislikult läbitud. Kedagi ukselt tagasi ei saadeta.“ Sandra teab enda käest, kuidas kõik päevad pole vennad ja kui enesetunne ütleb, et võta rahulikumalt, siis tasuks keha kuulata. „Ma ei häbene rääkida, et paar aastat tagasi tõmbasin ma ennast täiesti tühjaks, töötasin viimase piirini. Olin täiesti audis, aga seda oli hädasti vaja, et ka ise aru saaksin, et selline muster – hommikul kell kuus üles, siis töö, trenn, trenn, tantsutüdrukud, oma ettevõte, kell kaks öösel magama – ei toimi. Eraelu üldse puudus,“ kirjeldab Sandra ja ütleb, et püüab nüüd kõike teadlikumalt korraldada.

Tartust Roomani Hetkel saab NTC trennidest osa võtta kõigis My Fitnessi Tallinna, Pärnu ja Tartu klubides. Suvel on mõte proovida sama ka välistingimustes ning haarata

fitness koolitustesse ka kergejõustiku ja pallimängu taustaga inimesi. Sandra sõnul peaks treeningut proovima ka mehed. Ta andis just näidistunni FC Flora jalgpallimeeskonnale ja nii mõnigi vutiäss kommenteeris pärast seda, et saab nüüd aru, kui naine aeroobikast tulles kurdab, et on nii väsinud.

Välismaa mehed rühmatreeningu suhtes nii tõrksad pole kui eestlased, teab Sandra, sest annab tunde ka TTÜ-s. „Mõnes minu tunnis oli eelmisel semestril ligi 40% mehi, aga neist pooled Erasmuse stipendiaadid.“ Kui jätkata numbrite keeles, siis kolme Balti riigi kohta on koolitatud juba 60 treenerit. Harrastajate hulgast annab aimu kas või üksainus üritus, mis tõi Saku suurhalli rohkem kui 1200 inimest. Sandra sõnul võib seda Põhja­maade suurimaks NTC- ja fitness-­ sündmuseks nimetada. Kõige popim on treeningstiil USA-s, kuid ka Euroopa tõstab tugevalt pead, eelkõige Rootsi, Saksamaa, Holland, Prantsusmaa, Itaalia.

Reisimist on selle ametiga palju, viimasel ajal aina rohkem, tõdeb ka Sandra ise ja arvutab, mitu nädalavahetust ta veebruaris-­ märtsis üldse kodus on saanud olla. „Ma pooldan seda, et välismaal tuleb käia kogemusi omandamas.“ Rahvusvaheliste treenerite töö-

Sandra Raju 5 motivatsiooninippi: • • • •

•

42

Tehnika enne tempot.

Puhkus on tugevatele.

Kuula oma keha, keha „räägib“ sinuga.

Kui tunned, et nüüd on kõik, siis ühe harjutuse jõuad alati veel.

Tund aega trenni moodustab vaid 4% sinu päevast.

vahend on inglise keel ja Sandra pole pidanud oma oskuste pärast häbenema. „Minu inglise keel on hea, olen tänulik isale, kes mind kannustas õppima. Keskkooli ajal elasin ka aasta Inglismaal ning hiljem kolm kuud Ameerikas Hawaiil,“ loetleb naine keeleõppe tagamaid.

Sandralt on tihti küsitud, et miks ta ennast promob igal pool ning postitab oma pilte ja videoid, aga ta teab, et läbi positiivse edevuse saab oma sõnumit lihtsamini edasi anda. „Me püüame olla seal, kus on meie publik. Ja et jõuda rohkemate inimesteni, tulevadki appi klipid ja fotod.“

Mõtestatud hobid „Treeneritöö on minu kutsumus, see meeldib mulle ja tean, et olen selles hea,“ sõnab Sandra kahe treeningu vahelisel pausil. Kutsumus näitas oma palet juba koolitüdrukueas. 16-aastase Rõuge tüdrukuna sai temast Võru võrkpalliklubi tantsutüdruk ja hiljem ka treener. „Aasta aega suutsin seda vedada. Nädala sees õppisin ülikoolis rekreatsioonikorraldust, puhkepäeviti käisin Rõuges trenni andmas.“ Edasi tuli juba TTÜ tantsutüdrukute tiim, millest kasvas välja tantsiva manageri amet ning tänu millele kutsuti Sandra ka TTÜ spordikeskusesse

tööle. Seejärel aeroobikakuninganna tiitel ning loogilise jätkuna NTC Master Traineri litsents.

Talvel on naise kirg lumi ja lumelaud. „Ma olen ettevaatlik, sest mu keha on mu töö­ vahend,“ tõdeb Sandra ja jätkab, kuidas tema sõbrad naeravad, et ta pole end kunagi lumelauaga sõites vigastanud, ikka ainult tantsides.

Hobidest rääkides tõdeb Sandra, et need on tal ikka veidike kiiksuga. „Ma kogun paberkotte ja pisikesi šampanjapudeleid. Ma olen endale lubanud, et kui olen mõne konkreetse eesmärgi täitnud, siis võin ühe pudeli lahti teha, aga seni pole veel ühtegi avanud. Olen liiga nõudlik enda vastu.“ Tänu nõudlikkusele on Sandra jõudnud sinna, kus ta praegu on. „Ma olen väga tänulik Sportlandile, kes on aidanud nii TTÜ tantsutüdrukuid kui ka mind isiklikult. Nendeta ei istuks ma täna siin,“ tunnustab Sandra suurimat toetajat.

Kuhu edasi, kas äpid ja muud tehnilised vahendid lükkavad lihast ja luust treeneri ajalooannaalidesse? „Uusi lihaseid pole tõesti võimalik enam avastada, kuid vajadus inimliku kontakti ja sideme järele ei kao kunagi,“ lausub Sandra ja lippab My Fitnessi treeningut andma.

Sääriste optimaalne kompressioon tagab: - Kiirema taastumise - Lihaste vibratsiooni vähenemise sportimisel - Spordivigastuste ennetamise “Mummusokid” eriti mugavaks jooksmiseks

N

Ü

Ü

D

S A

A

D A V A

L

MAALETOOJA:

K

A

T A

L

L

I

N

N

A

Papiniidu 5, Pärnu tel 445 2936 • www.a2k.ee

P Leia meid

O

O

Facebookis

D

I

D

E

S

!

MUUDA OMA ILU POWERIKS!

Casall on innovatiivne ja trendiloov Rootsi treeningbränd, mille rõivad ning varustus on tuntud oma esmaklassilise kvaliteedi ja disaini poolest. Brändi eesmärk on aidata inimestel anda treeningutel endast parim ning tunda end hästi, samal ajal nähes ilus ning stiilne välja.

Casalli toodete sihtrühma kuuluvad seiklushimulised, aktiivsed, kirglikud, väljendusrikkad, energilised ja elust pakatuvad inimesed, kes naudivad aktiivset eluviisi. Brändi jaoks tähendab treening olla hetkes, lülitades välja end muust maailmast, otsida enda jaoks seda parimat stiili, sundida ennast edasi liikuma ning saavutada tulemusi. Casall toetab oma kliente, olles nende jooksukaaslane, treeningpartner, vastupidavaim ja inspireerivaim instruktor ja kõige entusiastlikum toetaja, esitades inimestele väljakutse, ergutades neid ning aidates tunda ja välja näha parim nii treeningu ajal kui peale seda.

Casalli toodete diainimisel on oluline unikaalne tasakaal nelja elutähtsa elemendi vahel. Disain - Casalli jaoks on fookuses treeningtooted, mille disainimisel ollakse inspireeritud moest, kultuurist ja erinevatest kõrgtasemelistest tehnoloogiatest.

Eesmärk on toota riideid, mis annavad edasi nii funktsionaalsust kui stiili. Casall soovib, et naine, kandes brändi riideid, näitaks oma ilusaid kehakumerusi selle asemel, et neid peita, tundes end sealjuures hästi ja ilusana. Funktsioon - Casalli eesmärk on alati toota originaalseid ja geniaalseid tooteid. Iga toote kandmine peab ideaalselt edasi andma selle kasutusotstarbe, olgu selleks jooga, jooksmine,

tantsimine või jõutreening. Iga toode omab ainulaadset funktsiooni, mis on kooskõlas keha liikumise ja vormiga. Casalli varustus on testitud valdkondade ekspertide poolt. Ettevõte hoiab end pidevalt kursis uute ja erinevate treeningtrendidega, et tuua turule ning pakkuda inimestele uusimaid tipptasemel tooteid. Kvaliteet - tähendab Casalli brändi jaoks palju rohkemat kui lihtsalt kõrget standardit. Läbi teadliku pühendumise ja kire püüeldakse kõrgeima kvaliteediga toodete tootmise poole, millel on madal negatiivne mõju ühiskonnale ja keskkonnale. Eetika - Casall järgib ausust ja terviklikkust. Tooteid disainides ja luues püütakse alati olla positiivseks eeskujuks maailmas, mõeldes läbi iga samm turustusahelas ja hoolitsedes selle eest, et see järgiks brändi eetilisi väärtusi.

Rahulolu iseendaga annab igale naisele lisaenergiat. See paneb meid tundma ilusana. Kasuta seda energiat oma järgmisel treeningul, jooga tunnis või kui vajad just seda viimast lisatõuget, et ületada finišijoon. Casalli uus kollektsioon on disainitud just selleks, et saaksid muuta oma ilu ekstra jõuks.

Moemaailmas on tekkinud uus maailmavaade ning üha enam on oluline olla eriline, paista välja suurest massist. Eeskujuks on inimesed, kes võtavad vastu ka igapäevaseid väljakutseid olles rõivastatud stiilselt, inspireerides nii ka inimesi enda ümber. Casall on Sportlandis enim fashion maailmast inspireeritud treeningrõivaste ja -varustuse bränd.

Proovi midagi uut, ära sulandu massi, paista välja oma unikaalsusega!

sporditäht

i r a g n a S koduskäik

lumäe, keda ühena Sa a ik Er tja õi av pi üm ol ne rd ko he Ka ada spordisangariks, et m ni t les oo ep tõ ib võ s sti Ee st väheste Oli aukülaliseks siinse s. sti Ee aja ka pi e ül l tse ku i nd tla käis Spor tlandi avamisel. or Sp e ist em Ül – e po di or sp a im regiooni suur 48

M

illele te esimese asjana mõtlete, kui öeldakse nimi – Erika Salumäe? Arvatavasti ei mõtle te mitte poliitik Salumäele, kuigi ta pärast sportlaskarjääri lõppu ju seda ametit pidas ning oli tubli. Kindlasti ei meenu ka need „kollakad” artiklid, mis maailma mitte grammiga paremaks ega mõnusamaks ei tee.

Ei. Olen kindel, et kui öelda nimi Salumäe, meenub paljudele olümpia. Meenuvad võidud, meenub triumf. Meenub noorus.

Meenub rahvast pilgeni täis Raekoja plats, rõõmsad näod ning huulil Queeni igikestev võitjate hümn: „Me oleme tšempionid!”

Salumäe saatuseks oli olla sportlane, kes nõukaaja lõpuaastail Soulis oma esimest olümpiakulda võites süstis meisse, kes me nii väga vabaks ja iseseisvaks ihkasime, lootust, et kõik on võimalik. Sisendas veendumust, et järgmisel olümpial võistlevad ja võidavad Eesti sportlased taas Eesti eest. Oleme võimelised! Suudame!

Neli aastat hiljem Barcelonas, kui maailm oli vaevu õppinud hääldama meie riigi nime Eesti, kuid ei teadnud täpselt, mis pidi käib vardas meie sini-must-valge, oli Salumäe see, kes avas taasiseseisvunud riigi kullaarve.

Saime öelda, et oleme mõõdult väikeriik, aga sugugi mitte väike spordiriik.

Me vajame Erikat ka nüüd, mil tema suurtest võitudest on pea veerand sajandit möödas. Vajame teda neil hetkedel, kui tundub, et ei suuda, ei jõua, ei jaksa. Vajame neil hetkedel, kui tahaks end kerra tõmmata ja vaikselt omaette nohiseda: „Mis me, väikesed vennikesed, suure maailma asjades ikka ära teha saame.” Erika ju sai. Sai hoolimata kõigist takistustest.

Me vajame Erika lugu. Täpselt nii, nagu vajame Kristjan Palusalu, Paul Kerese, Jaan Taltsi, Gerd Kanteri või Nikolai Novosjolovi lugu. Me vajame võitjate lugusid, et püsida sadulas ning kapata sirge seljaga läbi elu ja raskuste oma eesmärkide poole.

Kahju, et Erikat nii harva näha saab. Või, mine tea, äkki on see isegi hea. Tihedamal kohtumisel harjuks ehk liiga ära ja tema tegelik suurus ja lugu ei meenukski.

Erika Salumäe (52) on: Kahekordne olümpiavõitja

Erika Salumäe on tütar Sirli ema.

Kahekordne maailmameister, kahel korral võitnud MMil hõbe- ja korra pronksmedali.

Tal on Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk.

Püstitanud trekisõidus 15 maailmarekordit Valitud üheksal korral Eesti parimaks sportlaseks (rohkem kui kedagi teist) Poliitikuna on Salumäed kolmel korral valitud riigikogu liikmeks. Ta on töötanud ka Tallinna linna volikogus.

Ta on Elva aukodanik.

Temast on kirjutatud kaks elulooraamatut: 1991. aastal „Viraaž. Erika Salumäe lugu”, autor Aare Kreilis, 2009. aastal „Jääda ellu”, autor Ene Veiksaar.

Erika, oled pikalt elanud Hispaanias, varakevadel, üle pika aja, sai sind taas korraks Eestis näha. Mis asjus seekord Eestisse tulid?

Tänu Sportlandi küllakutsele olin tõepoolest üle viie aasta Eestis.

Ma ei olegi siin pärast Hispaaniasse elama asumist käinud. Aga hing on ikkagi Eestis.

49

sporditäht

Su suurtest sõitudest ja spordivõitudest on üksjagu aastaid möödas, ent ikka räägitakse sinust, ikka tuntakse huvi ja ikka küsitakse autogrammi?

Andsid päris mitu intervjuud... Kuidas sulle meeldib säärane tähelepanu? Üllatab see sind?

Autogramme olen ma jaganud ka Hispaanias olles päris palju, ka Eesti sportlastele, kes mul seal külas on käinud. Hispaanias on olümpiavõitjate suhtes respekt väga suur.

Miks oled nii pikalt Hispaaniasse jäänud? Mis on see põhiline, miks oled otsustanud sinna jääda?

Tervis.

Sportlandi kaupluses saavad huvilised näha su ratast, millega sõitsid end olümpiavõitjaks. Kui sa ise seda ratast vaatad, siis mis mõtteid see tekitab? Kas pigem raskeid-raskeid trennikilomeetreid ja – tunde, valu, vaeva...? Või pigem meenub võit ja võidujoovastus?

Jah, pigem meenub mulle võit ja võidujoovastus.

Muide, kui rääkida olümpiatest, siis kumb võit tuli raskemalt või keerulisemalt – võit Soulis või siiski Barcelonas?

Miks? Ükski olümpiavõit ei ole kerge.

Siiski, kumb on kirkamalt meeles – kas sinu esimene kuld või sinu võidetud esimene kuld vastiseseisvunud riigile?

Kindlasti Barcelona, sest see oli Eesti taasiseseisvunud riigi esimene kuldmedal.

Küllap oled kümneid kordi sellest rääkinud, ent küsin üle – miks sinust sai just nimelt trekirattur? Ränk ala ja Eestis sugugi mitte n-ö tavapärane nais50

te valik? Oli sul keegi treener, kes suunas, või eeskuju, keda järgisid?

Minu suur eeskuju oli Ants Antson, tegelesin ka ise kiiruisutamisega, sel alal on mul ka Eesti meistritiitel. Rattasõidus mul iidoleid pole.

Kui su juurde tuleb keegi noor ja eeldustega sportlane, kes ei tea, kas tahab ohverdada kõik, et jätkata sportlaskarjääri või siiski mitte, siis mis nõu sa talle annaksid?

Igaüks valib ise oma tee.

Hästi, aga mis on trekisõidus mõnusat?

Võib-olla see üllatab kedagi, aga trekisõidus on vaja pigem mõttejõudu kui n-ö toorest power’it ja mulle see sobis. Konkurendid olid minust kordades tugevamad, aga ma lõin nad taktikaga üle.

Kas tippsport on mäng, töö või kogu elu?

Siiski kogu elu.

Mis spordialasid sa veel oled teinud?

Kui edukalt?

Tegin edukalt VTK-mitmevõistlust (ujumisest, krossijooksust, laskmisest, lõuatõmbest ning ka granaadiviskest koosnenud nõukaaegne populaarne mitmevõistlusala) ja kiiruisutamist.

Su intervjuudest loeb sageli välja, et sporditegemine, olgugi et pakkus palju võimsaid emotsioone, rikkus põhjalikult su tervise. Tean, see küsimus kõlab ebamugavalt, aga kui varasematele aastatele tagasi mõtled, kas tasus ära?

Kindlasti!!! Äkki, kuigi see ei maksa ju enam midagi, oleksid pidanud valima mõne leebema ala?

Kas male?

Olen näinud mitmeid lapsevanemaid, kes nurisevad, et laps ei püsi ühe ala juures. Kas sinu arvates tuleks siiski pisut sundida või lasta lapsel rahulikult otsida seda oma?

Lapsi tuleb ikkagi suunata, see aitab neid tulevikus.

Kui omal ajal su suuri sõite sai jälgitud, teadsime nimepidi ka su kangeid konkurente. Kas sa kellegagi neis suhtled ka tänasel päeval?

Ikka suhtleme, näiteks Connie Paraskeviniga USA-s, kellel on oma trekk ja rattakool Los Angeleses, ja Isabelle Cautheron’iga Prantsusmaal, kes on praegu Prantsuse Rattaföderatsiooni president.

Olen kuulnud, et oled aidanud päris mitmeid meie spordiinimesi Hispaanias n-ö soojamaa laagrit pidada. Vastab see tõele?

Loomulikult! Selles meie töö hetkel seisnebki. Me võtame oma Campsprindi firmaga igal kevadel vastu sadu rattureid põhjamaadest, meil on majutused Vahemere rannal, lisaks kogu tugiteenus: toitlustus, massaaž ja meditsiiniabi. Oktoobris on meile tulemas 70 ujujat. Samas on siin väga head võimalused ka tenniselaagriteks ja jooksjatele meeldib see piirkond samuti väga. Suvel pakume majutust puhkajatele, keda on meile kogunenud juba 20 riigist.

Kui palju sa ise tänase seisuga sporti teed? Mis ala ja kui sageli? Kas sõidad ka jalgrattaga?

Paraku ma oma tervise pärast sporti teha enam ei saa.

rattad

10 nõuannet ratta valimisel

1) Tee endale selgeks, mis otstarbel soovid ratast kasutada – teed sporti, sõidad tööle, käid sõpradega värsket õhku nautimas jne.

•

amort – kaal, töövõime ja lukustamisvõimalus on otsustamisel olulised.

Kui soovid mõnusat kulgemist asfaldil ja vähem sportlikumat 2) Otsusta, kas kaldud pigem linna-, maantee- või maastikuratta 6) sõitu, võiksid kaaluda hübriidratast, mis ühendab linna- ja maastikupoole – kui pole päris kindel, küsi julgelt nõu spetsialistidelt.

ratta parimaid omadusi.

3) Linnaratast ostes vali endale sobiv disain (Bottecchia valikus on 7) Kui oled asfaldifänn ning Tour de France’i ülekanneteks võtad kümneid erinevaid raame ja värvilahendusi) ja otsusta, mis funktsioone rattalt ootad – käikude arv, sadula kuju, jalgpidur, madal raam jne. Ära unusta, et linnaratas võimaldab sõita ka kruusa- ja metsateedel.

4) Kui otsid maastikuratast igapäevaseks sõitmiseks, pööra tähelepanu pigem õigele raami suurusele kui käikude arvule. Samas uuri müüjalt kindlasti ka, mis vahe on ketas- ja V-piduril ja käiguvahetajatel.

5) Kui oled pigem maastikurattaga mõnel maratonisarjal praegune või tulevane osaleja, tuleks endaga aru pidada, kui palju oled nõus oma hobisse investeerima. Siin on otsustamiskohti rohkem: • rattamõõt – 27,5“ või 29“ – valik sõltub enamasti sõitja oskustest ja füüsilistest parameetritest; • raami materjal – carbonist raamid on kergemad ja jäigemad, kuid kallimad, alumiiniumist raamid jällegi vastupidavamad; • käiguvahetaja tase mõjutab oluliselt rasketes oludes sõitmist, töötades hästi ka ekstreemses olukorras;

töölt vaba päeva, vaata maanteeratta poole – kerge, kiire, sportlik alumiinium- või carbonraamiga, heade jooksude ja sileda rehviga.

Maanteeratas on ka parim treeningvahend maastikumaratoni sõitjatele.

8) Lasteratast valides lähtu lapse kasvust. Vali ratas, mis sobib lapsele hästi nüüd, mitte kahe aasta pärast! 12“ ja 16“ lasteratastel on kaasas ka abirattad, suurematel ratastel on juba olemas käikudega variandid.

9) Kiiver on rattasõidu lahutamatu osa! Kiiver kaitseb sind nii enda kui ka teiste kaasliiklejate sõiduvigade eest! Sportland pakub K2, Belli ja Giro kiivreid lastele, meestele ja naistele.

10) Vali endale meelepärane lisavarustus – porilauad, tuled, pakiraamid, lastetoolid, pumbad jne. Pea meeles, et kodarahelkurid, rattakell ning vilkuv tagatuli on kohustuslikud!

Parimates spordipoodides, nagu seda Sportlandi poed kahtlemata ju on, võtab erinevat tüüpi jalgrataste valik silme eest kirjuks.

Kas õigem oleks osta maastiku-, linna- või siiski hübriidratas?

T

eeme asjad vähe selgemaks. „Maastikurattad on mõeldud sõitmiseks vahelduval maastikul, selle eripäraks on sportlik raami geomeetria, tugeva mustriga rehvid ning suur käikude arv,” selgitab Dima Smirnov Sportlandi outdoor-manager. „Maastikurataste välimus on suhteliselt agressiivne ning ilmselt seepärast on maastikurattad meeste lemmikud.”

Kui eesti mees kipub eelistama maastikuratast, siis mujal maailmas on enim levinud hoopis linnaratas. „Linnarattaid iseloomustab suurem (28”) rataste mõõt, siledam ja kitsam rehv, peenem disain ning enamasti ka rikkalik lisavarustus: porilauad, korvid ja pakiraamid,” toonitab Smirnov ja lisab, et linnaratas sobib ideaalselt ka sõiduks kruusateedel.

Sportlandi pakutavad Bottecchia rattad on tema hinnangul tõstnud linnarataste disaini Eesti turul täiesti uuele tasemele. Hübriidratas on linnaratta olemusega, ent natuke sportlikuma asendiga ning vahel ka amordiga ratas, mille kasutusala on hästi lai, hõlmates kõiki võimalikke teekatteid. Maanteerattad on aga pigem tõsisemate spordimeeste ja -naiste pärusmaa treenimisel ja võistlustel. Soovitus sportlastele! „Kui olete otsustanud hakata tegelema rattaspordiga, kas siis hobi korras või võistlemiseks tõsisemalt, peaksite mõtlema kallima ratta peale, mille komponendid vastavad võistlustel tekkivatele pingetele ning nt käiguvahetajad on täpsemad, kiiremad ja vastupidavamad,” soovitab Smirnov.

52

„Võimalik on soetada ka süsinikust valmistatud raamiga ratas ning kui sinna juurde lisada ülikerged ja jäigad jooksud ning lukustamisvõimalusega amort, võite saada korraliku võistlusrelva omanikuks.”

Võistlusteks mõeldud rataste hinnad mahuvad vahemikku 1000–5000 eurot. Kuid kindlasti mängib maratoni läbimisel põhirolli sõidumees ise ja võistelda saab ka lihtsamate ratastega.

Ratta valimine lapsele Lasterataste põhiliseks valikukriteeriumiks on lapse pikkus. „Laps peaks ilusti pedaalideni ulatuma ning väiksemate laste puhul on oluline, et ta jaksaks neid pedaale ka ringi ajada,” ütleb Smirnov. Üldjuhul saab ratast valida ka vanuse järgi, kui ratas on näiteks kingituseks mõeldud: 2–4-aastastele sobiks 12” abiratastega ratas, 3–5-aastastele 16”, 4–6-aastastele 20” ning koolilastele viimasel ajal väga populaarseks saanud 24” rattad. Iga ratas vajab hooldust Iga jalgratas vajab ka pidevat hooldamist. Kindlasti peaks regulaarselt õlitama ketti, reguleerima pidureid ja käike, pumpama rehve ja kontrollima teisi liikuvaid osi.

Mugavaim viis on kõike seda teha Sportlandi rattahoolduses, kus pädevad mehaanikud lahendavad kõik probleemid.

Sportlandist ostetud Bottecchia ratastele kehtib ka tasuta esmahooldus. Rattahooldusteenust pakuvad Sportlandi Ülemiste ja Järve kauplus Tallinnas ning Lõunakeskuse ja Zeppelini kauplus Tartus.

w e n

SiS Rego protein bars

now in mint chocolate features

Benefits

•

•

timulates the S rate of muscle protein growth

•

elps your body H to cope with the next training session

•

i mproves overall performance

•

•

ach bar E contains 20 grams of easily digestible protein high quality A blend of whey, casein and soy protein romotes P the rebuild of muscle following exercise

GREATNESS FROM THE INSIDE OUT

GREATNESS FROM THE INSIDE OUT

E IN G NE C W A F F E M 0 15

SiS go double espresso caffeine gel

now with 150mg caffeine features •

•

•

Benefits

nergy gel with • E 150mg added caffeine to provide a mental and physical boost • 150mg of caffeine and 22 grams of carbohydrate per gel

cts as a A stimulant on the brain to lower your perception of effort

•

Combats fatigue

uitable for S Vegans

-9mg of 3 caffeine per kilo of body mass has been found to affect performance

GREATNESS FROM THE INSIDE OUT

GREATNESS FROM THE INSIDE OUT

GREATNESS FROM THE INSIDE OUT

tulevikustaar

– s k a v a t t u t e g a Sa

Kirill Tarassov

Küllap keegi ei kahtle, et Sportland Bottecchia Team’is sõitev noor rattamees Kirill Tarassov on ilmselge tulevikustaar.

O

n viimane aeg laiemale üldsusele tutvustada noort ratturit, kellest, võimalik et õige pea, kirjutavad ja räägivad kõik kohalikud ja ehk ka muu maailma meediaväljaanded. Niisiis – Kirill Tarassov, vanus 17.

Kui näed vene nimega poissi, kes räägib soravalt eesti keelt, siis tahaks küsida – kust sa pärit oled?

Ma olen Tallinnast.

Kui vanalt läksid rattatrenni? Miks?

Kas keegi soovitas?

Läksin rattatrenni 8-aastaselt, keegi otseselt ei soovitanud ega suunanud. Pigem tundsin ise huvi selle ala vastu.

Kas tegelesid ka varem spordiga? Mis aladega?

Kuidas muidu, ikka – tantsisin, joonistasin, ujusin, laulsin.

Muide, kas keegi su sugulastest tegeleb spordiga? Kas keegi tegeleb ka rattaspordiga?

Olen oma peres ja suguvõsas ainuke, kes rattaspordiga tegeleb.

Kes oli su esimene treener? Milline oli esimene klubi?

Mu esimene treener oli ja on Ado Hein ja esimene klubi Kalevi Jalgrattakool.

56

Kui vanalt avastasid, et rattasõit on sinu ala – et see sobib sulle ja tuleb sul hästi välja?

Juba trenni tulles tundsin, et see on just see, mida teha tahan ja mille nimel olen nõus vaeva nägema. Maastikul liikumisel olin juba väiksena osav.

Su kohta öeldakse, et oled andekas.

Mis sa arvad, mis on rattaspordis anne?

Kas see, et suudad kannatada, pead koormustele hästi vastu... või midagi muud?

Ilmselt võib vastupidavusalade puhul pidada andeks seda, et suudad taluda väga suuri koormusi… Kuid jah, see kõige tähtsam anne on peas kinni. Ehk see, kuidas sa suudad taluda valu ning mitte alla anda kõige raskematel hetkedel.

Mida pead seni oma suurimaks saavutuseks? Oled eelmise aasta Estonian Cupi U18 võitja, kuidas seda saavutust hindad?

Ei oskagi kohe öelda, mis nüüd võiks olla see suurim saavutus, kindlasti XCO (jalgrattakross, olümpiaala) Eesti meistritiitlid. Loomulikult ka Estonian Cupi üldvõit meesjuunioridest oli natuke üllatuslik, sest viimaselt etapilt puudusin, seega kaotasin sealt punkte ja lõppkokkuvõttes vahe teise kohaga oli vaid mõni punkt. Eks seda magusam see võit oli.

Kas sul on maailma tippratturite seas eeskujusid?

Neid on väga palju, aga peamised on ehk

Nino Schurter, Simon Andreassen, kes on samuti minuvanune, Marco Aurelio Fontana, Manuel Fumic ja loomulikult ka Martin Loo. Muide, võimalik, et see on rumal küsimus, aga kas oled lõplikult otsustanud, et oled pigem mägirattur või ka maanteerattur? Üritan kalduda rohkem mägiratta poole, kuid maantee tuleb ka hästi välja. Mägiratas meeldib rohkem, kuna see on tehnilisem, rajad on väga vahelduvad ja põnevad ning kui maanteel sõltub su tulemus tihti tervest tiimist ja teistest sõitjatest, siis maastikul olen üksi ja saan teha oma sõitu. Kuid kuna rattamaailmas ei ole maastikurattasõit nii populaarne ja nii hästi rahastatud kui maanteesõit, siis maastikurattasse väljundit leida on kindlasti palju raskem kui maanteerattasse. Seda just sellisest väiksest riigist nagu Eesti.

Räägi pisut Bottecchia rattast, millega sõidad. Mille poolest on see hea ratas?

Bottecchiaga olen sõitnud juba aasta aega. Suurepärane. Rattad on harjumatult jäigad, mis annab parema finiši. Ka aerodünaamika poolest ei ole mingeid järeleandmisi tehtud.

Eelmisel aastal käisid XCO MM-il. Millised on su muljed?

MM-ist muljed olid äärmiselt head. Sain väga palju uusi kogemusi ja olgugi et tulemus ei olnud just parim, siis kogemuste pagas, mille sealt kaasa sain, oli tohutult suur ja on tulnud ja tuleb järgmistel võistlustel kõvasti kasuks.

Millised on su plaanid tänavusel hooajal?

Neid on väga palju, neist kõike kohe välja ei ütlekski, aga kindlasti tahaks MTBest rattamaratonide sarjas sõita kõrgetele kohtadele, veel paremini kui eelmine aasta. Kahtlemata on ka eesmärk võita XCO Eesti meistrivõistlustel ja ka pääsu XCO EMile ja MMile, kui võimalik.

Mis on su eesmärgiks kaugemas tulevikus? Millest sa ratturina unistad?

Eesmärgid kaugemaks tulevikuks on suured, sest, nagu ikka, unistama peab ju suurelt.

Nagu eelnevalt mainitud, siis Martin Loo on suureks eeskujuks ja tahaks eelkõige käia tema jälgedes ja hakata osalema MK-etappidel. Veelgi laiemalt öeldes unistan suurtest võitudest, näiteks mõnest MK-etapivõidust või olümpiamedalist.

Tiimipealik annab aru: „Kuidas ma leidsin Kirilli?”

Team Bottecchia jalgrattameeskonna pealik mäletab väga hästi, kuidas ta Kirill Tarassovi suguse talendi leidis: „Üks päev tuli kõne tema treenerilt Ado Heinalt, rattaringkondades tuntud kui Ats, kes küsis, mis võimalused on meil aidata ühte tublit noort poissi maastikuratta sarjas.

Saime kokku kohe järgmisel päeval Kalevi Jalgrattakooli garaažis, kus oli ka Kirill.

Kirill on nimelt Kalevi Jalgrattakooli kasvandik. Rääkisime võimalustest ja eesmärkidest. Kirill oli täis tugevat tahtmist tõestada ennast MTB maastikul.

Meil olid omakorda olemas kõik võimalused, aitamaks teda nii ratta, riiete, toidulisandite kui ka stardimaksudega. Lõime käed ja nii sündiski meievaheline koostöö.

Isiklikult olen ka Kirilli aidanud nii materiaalselt kui ka moraalselt rahvusvahelistel võistlustel osalemisega. Ühel Soome etapil võitis ta oma vanuseklassis MTB sõidu, kus jagati ka UCI punkte, mis olid vajalikud pääsemaks MMile Norras, kus ta ka käis. Paraku jäi sõit tehniliste probleemide taha ning korralikku tulemust ei õnnestunud välja sõita. Aga vähemalt sai poiss korraliku kogemuse.”

Siin nad on – Sportland Team Bottecchia 2015!

K

ui küsida Team Bottecchia jalgrattameeskonna pealikult Marek Kõivult, milleks see rattatiim, on tal konkreetsed vastused nagu varrukast võtta: „Esiteks, edendada ja populariseerida jalgrattasporti. Teiseks, toetada noori rattureid, et tagada neile korralikud sõiduvahendid, ning kolmandaks, tutvustada Bottecchia rattabrändi.”

Tiimi tänavuste sportlike eesmärkide kohta ütleb ta: „TOP3 koht MTB sarjas.” Lihtne, konkreetne, arusaadav.

Muide, mullusel hooajal saavutas Team Bottecchia selles võistlussarjas tiimide arvestuses 6. koha. M18 vanuseklassis võideti individuaalne esikoht (Kirill Tarassov).

Team Bottecchia 2015 liikmed.

Kirill Tarassov

Tair Stalberg

Sünniaeg: 28.08.1997 Pikkus: 175 cm

Sünniaeg: 25.01.1997 Pikkus: 176 cm

Tulemused: 2014 Estonian Cup M18 võitja 2014 EMV krossis U18 1. koht 2014 EMV maantesõit U18 2. koht

Tulemused: Team Rattapood Cup MJ, kokkuvõttes 2. koht Elva RM MJ 5. koht Kuusalu RR MJ 3. koht 2 x EMV kuld (M14 omnium, M16 500 m paigaltstart) 2 x EMV pronks (M16 sprint, M18 meeskonna sprint)

57

tulevikustaar Sten Eric Nirgi Sünniaeg: 17.07.1997 Pikkus: 188 cm

Andres Kollo Sünniaeg: 16.04.1988 Pikkus: 177 cm

Tulemused: Estonian Cup 2014 MJ üld 3. koht Ida-Virumaa MV 1. koht M-eliit Team Rattapood CUP 2013 M16 üld 4. koht

Tulemused: Üks väga kõva suusamees!

2015 Kõrvemaa suusamaratoni võitja 2012 EMV sprindi teade V 2. koht 2011 EMV suusatamises, kuld- ja pronksmedal Ja palju teisi medaleid

Marek Kõiv Sünniaeg: 10.11.1976 Pikkus: 183 cm

Siim Kiskonen Sünniaeg: 16.01.1997 Pikkus: 172 cm Tulemused: 2015 EMV talikrossis U18 1. koht 2014 EMV trekisõidus U18 1. koht 2013 EMV maantesõidus U16 1. koht Eesti noortekoondise liige

Sven Luks Sünniaeg: 31.07.1968 Pikkus: 185 cm

Margus Mikson Sünniaeg: 22.11.1975 Pikkus: 182 cm

Bottecchia profitiim Tour of Estonial Selle aasta Tour of Estonia mitmepäevasõidul, mis toimub 28.–30.05.2015 Tallinna–Tartu marsruudil osaleb ka D’Amicco–­Bottecchia profimeeskond. Tegu on Continental tasemega meeskonnaga, kellel on ette näidata häid tulemusi ka juba 2015. aastal. Meeskonna varustuse spon-

58

soriks on Bottecchia ning võistlusrattaks Bottecchia ­Emme 3 Gara.

Sportland korraldab pärast võistluspäevi meeskonna pressikonverentsi Ülemiste ja Lõunakeskuse Sportlandis, kus kõik soovijad saavad proffidele oma küsimusi esitada.

a j a o o h Ratta g n a v a e n stiil

arattureid, n lin am en a h ü i ilt ap nav Päev-päevalt ilmub täam gi. See on ta ju ku ei te et en t kes teisiti liiklemis ltuvus, mis on ühtaegu justkui positiivne sõ praktiline. lõbus, tervislik ning Tekst ja foto Paula

Pärnaste

Krõõt liikleb oma ratta Siuruga iga päev alates päevast, kui jää maast sulanud on. Oma ratta ostis ta mõned aastad tagasi kasutatuna. Esmalt oli vaja rattal paar osa välja vahetada, aga nüüd on aeg suuremateks parandusteks ning . vanast rattast jääb alles vaid raam olulikõige t Krõõ peab s Ratta juure semaks selle kaalu ja raami pikkust, et seda ikka treppidest üles-alla ka kanda jaksaks. Rattasõiduks Krõõdal eraldi riideid ei ole, aga naine peab d ja väga oluliseks, et selg oleks kaetu viib a ilmag Ilusa läbi. aks tuul ei tõmb ratas ta sageli matkale või piknikule.

ratas asenMelissa jaoks on jalg el liikledamatu töö ja kooli vah gitukin ta sai se miseks. Praegu kuga väga seks ning on kinkija vali gav, vasrahul, kuna see on mu u sõitupidav ning korviga, kuh panna. top lap ja t kot du ajaks käe at kimaLinna vahel võib Meliss ­tossudes mas näha nii teksadesKui päeva kui ka kleidis-kingades. t ees on, mis sõit kem jooksul roh iandi kavalib ta ikka esimese var nööverma el vah ode suks, et aut ks liiklusele damise ajal ei peaks lisa t liiga kõrgeka seda jälgima, et klei le ei lendleks.

60

vaba aeg

peaaegu iga ilmaAdele sõidab rattaga tata tunneb ta, ga kevadest sügiseni. Rat ja olulist puurt suu agi mid justkui oleks erinevatest on s du. Ta kreemvalge rata g tänu sellele nin dud pan ku juppidest kok andusi. Seda par ja st vajanud palju hoolitsu s, sest just dak tore pis hoo aga peab Adele ning teas arm i erit seetõttu on ratas talle ates ratarv a tem i ong See u. ma enda näg milasi, uke Ain ta juures kõige olulisem. aga sõitratt e enn res juu ise lele ta riietum u pöörab, on see, ma minemist tähelepan pedaalidel püsieks pol d talla et jalanõude õhtul sõitmiseks et g miseks liiga libedad nin jal ajal võtab Soo ks. saa ti kot sti kindad kindla nagu Tour test itus aür igal võimalusel osa ratt e.

Rid & d’ÖÖ ja Swing

sagedus sõltub sellest, Eriku rattaga liiklemise ul üles jaksab ajamik hom ast kui vara ta enn ega raskusi olnud, seeda. Viimasel ajal on sell tööle sõitnud, kui taaga ratt i tiht ga pole ta nii dis temani roostetahaks. Pildil olev ratas jõu d isa kuldsed käed kui , ust nik vana metallihun . Oma ratta juures hinandsid romule uue elu selle olematut kaalu, kem roh dab Erik kõige gus trepist kandmimis muudab ratta käevan d on pisut kõrgenõu jala mik se lihtsaks. Lem t ses kunagi ei tea etmale ulatuvad saapad, ni poriloik või mitmõ jääb le te, kas tee pea pad aitavad vältida ka te, ning kõrgemad saa sisäärtele. Juhuks kui pük ist um pritsmete satt rki ei täida, kannab saapad siiski seda eesmä pükse. aid tav asta Erik kergesti puh

Markus peab rattasõitu kõige mug avamaks ja kiiremaks liiklemisviisiks, kuna tema igapäevane liikumistrajektoor jääb keskl inna piiridesse. Vihmase ja porise ilmaga jätab ratta aga parema meelega koju, et koht umistele puhta ning kuivana jõuda. Oma ratta ostis ta uuena, kuid on sellel mitmeid juppe vahetanud ja muutusi teinud. Hetk el plaanib sadulat ümber vahetada, sest hea sadul olevat ratta juures kõige tähtsam.

Mehe igapäevased riided on piisavalt mug avad, et nendega ka rattal tiirutada. Tänu rattasõidule on tal tekkinud harjumus püksiäär tihedalt vastu sokki keerata, et see vastu ketti ei liiguks, ning teeb seda sage li ka siis, kui rattaga ei sõida. Lisaks prakt ilistele sõitudele viib Markus ratta väga sageli välja ka lihtsalt põhjusel, et sõitm ine mõjub positiivselt ja tekitab hea tund e.

Elisa-Johanna veedab suure osa oma päevast rattal. Lisaks igapäevasele töö ja kodu vahet sõitmisele käib ta sageli sõpra dega sõitmas ning väntab ka treeningu eesm ärgil. Tema ratas on pärit 70ndatest, kuid on läbinud mitmeid suuri muutusi. Oma ratta juures armastab naine seda, et trenni tehes saab sellega ka ihaldatud kiiruse kätte. Riided ratta­ sõiduks valib Elisa-Johanna teadlikult selle järgi, et sadulas oleks mugav. See ei tähen da, et teatrisse minnes pintsak seljas ei võiks olla. „Samuti saab pikad seelikud sõitmise ajaks kinni siduda,” lisab ta. Teadlikult pikemale retkele minnes paneb naine jalga rattapüksid . Kõige toredamaks selle sportliku hobi juure s peab Elisa tutvusringkonda, mis tänu ühisele huvile teiste rattaga liiklejatel tekkinud on.

kevadekuulutaja ehk Merily jaoks on ratas este soojade päikese­ esim s koo keldrist väljas küll uuena, aga talkiirtega. Ta soetas ratta alt välja ajatu ja võiks vab b näe see le meeldib, et ib!” rok a ssik „Kla : sse ndi kuuluda eelmisesse saja rtuseks peab oma ratKõige suuremaks lisavää kas korv mahutab endasse ta puhul seda, et selle in, mida Merily vid Üks e. tus rus uva või kogu piknik a b, on kell, mis peab tem sageli ratta küljes vaheta , õun ane pun u selleks siis tuli sõnul olema lõbus, olg . sas põr sa roo pumbaga pasun või erk

Madise lemmikaeg rattasõiduks on siis, kui foorides juba kollased tuled vilguvad. See on aeg lõbusõiduks, aga veel rohkem kasutab ta ratast linna teise otsa tööle ning õhtul tagasi koju sõitmiseks, mis on vastavalt heaks stardiks või lõpetuseks päevale ning samuti mõnusa trenni eest. Lisaks võtab Madis suure rõõmuga osa Tour d’ÖÖ üritustest.

Peale selle kihvti kollase ratta on tal ka valge linnaratas, nende vahel valib ta vastavalt tujule. Rattaid soetades said valiku tegemisel määravaks mugav lenks, raami värviga sobiv esi- ja tagatulede korpus ning teatud määral ka ratta kaal.

61

NAUDI

PINGUTUST

Craft on välja töötanud funktsionaalsed spordirõivad kõigi aastaaegade, ilmastikutingimuste ja erineva tasemega sportlaste jaoks. Leia enda jaoks optimaalne rõivastus ja paranda oma tulemusi aastaringselt.

jalgpall

Madis Vihmann:

ausalt vaeva nähes ei saa pettuda TEKST Oliver Lomp - FOTOD FC FLora

Hooaja hakul valitseva Eesti meistri FC Levadia ridadest FC Florasse kolinud 19-aastane keskkaitsja Madis Vihmann on noorusest hoolimata kahe jalaga maa peal. Ta teadvustab endale, et tippu jõuab vaid kõva tööga.

V

ihmann tegi seda, mida maailma tippjalgpallis kohtab pigem harva: ta kolis ühe igipõlise rivaali juurest teise juurde. Uues tiimis pole teda aga keegi pika pilguga saatnud ja ta sai kohe sooja vastuvõtu osaliseks. „Kohanemine polnud raske, sest meeskond aitas mul hästi sisse sulanduda.

Tegelikult tundsin osa mängijaid juba varem ja aimasin, mis mind ees ootab ning ma pole pidanud pettuma. Lisaks ümbritseb klubi väga sõbralik, toetav ja aktiivne kogukond, mis annab positiivset energiat,“ rõõmustas Vihmann.

Vihmann on parim mees selleks, et vahetult võrrelda kahe Eesti tippklubi süsteemi.

Tõeliseks professionaaliks jäädes ei taha ta aga grammi võrdki endist tööandjat maha teha.

64

jalgpall NORBERT HURT (FC Flora treener) Vihmann on töökas ja tõsimeelne mängija, kes teab oma kohta ja mõistab, miks ta jalgpalli mängib. Tema suhtumine treeningutesse on tasemel temas on väga hea arengu potentsiaal. Tal on kindel soov mängida tehnilist ja lühkeste söötudega jalgpalli ja tema mängulugemisoskus on korralik. Lisaks on ta hea meeskonnavaimu tekitaja. Kuna ta on pikk mängija, peaks ta õhuvõitlusoskust täiustama, et seda eelist ära kasutada.

MARTIN REIM (U21 koondise treener) Kui tuua võrdlus, siis on ta selline Marek Lemsalu tüüpi mängija, suur ja tugev. Ka Lemsalu polnud väga kiire, kuid mängutarkusega korvas selle. Vihmanni füüsiline pool pole veel täiuslikkuseni arenenud, aga küll see lihas ja sitkus ka luude peale tuleb. Suhtumine on tal paigas ning talle tuleb anda võimalikult palju heal tasemel mänge - siis saab temast kindlasti üks konkurente koondise keskkaitsekohale. Juurde peaks panema veel mängijate juhendamise osas, aga see on noortele mängijatele väga tüüpiline viga.

„Kõik on erinev: inimesed, töökeskkond ja mängulised tõekspidamised. Aga kindlasti ei saa öelda, et ühe tegemised oleks kuidagi õigemad või paremad. Tegu on kahe Eesti jalgpalli edukaima klubiga ning sealsed inimesed usuvad sellesse, mida teevad. See on kõige tähtsam,“ võrdles Vihmann.

Just endist ja praegust tööandjat koos Nõmme Kalju ja Sillamäe Kaleviga peab Vihmann tänavu suurfavoriitideks. 194 cm pikkuse keskkaitsja sõnul on meistriliiga muutunud järjest atraktiivsemaks ning keskmine tase tõuseb pidevalt, kuid just neli nimetatut peaks ülejäänuist üle olema. „Nad on läbi hooaegade rääkinud kaasa kõrgete kohtade jagamisel. Lisaks on need meeskonnad hästi komplekteeritud ja võimelised hooaja jooksul oma mängu parandama,“ hindas Vihmann, kes võimalike üllatajatena tõi välja Viljandi ja Pärnu, kes tahtvat üle pika aja kõrgeimal tasemel mängides kõigile hambaid näidata.

Tippjalgpallis Londoni Chelseale, John Terryle ja Ragnar Klavanile pöialt hoidev Vihmann on sündinud Sangastes ning jalgpalli juurde jõudis tänu sõber Erik Toomemäele.

Pärnus jalgpallitrennis käinud Toomemäe käis suviti Sangastes oma oskusi demonstreerimas ning Vihmann oli üks neist, kes maailma populaarseimast spordialast vaimustusse sattus. Toona oli Sangastes pisikeste vutihuviliste „väljakuks“ väike muruplats, kus vära66

vateks elektripostid ja küljejoonteks ühelt poolt tee ja teiselt poolt põõsad. „Eriku firmanumbriks oli „löögi pete“, mille ohvriks langes enamik poisse, kuid varsti oli see ka minu pagasis olemas,“ meenutas Vihmann, kelle armastus mängu vastu aina kasvas. „Mäletan, et meil toimusid Sangaste

juures peab topeltvaeva nägema. Näib, et ta oskab oma aega oodata. „Ma ei sea eesmärkide näol kohustusi, sest need võivad kammitsema hakata. Soovin eelkõige meeskonda aidata ja areneda ise mängutarkuse poolest edasi. Trennides üritan

nda aidata ja o sk ee m e ig õ lk ee n vi „Soo rkuse poolest lt ta u g än m e is a ed en ar ritan õppida teiste edasi. Trennides ü onidel olevatelti.“ samadel positsio gevaid külg mängijatelt nende tu ja Tiidu küla vahel ägedad jalgpallilahingud.

Ise ma küll veel oma nooruse tõttu Sangaste eest väljakule mängima ei pääsenud, küll aga mängis mu vend Mikk ja see tõstis ka minus vennalikku kadedust ning tahtsin ka ise tulevikus meeskonda väga pääseda.“ Esimeste päris jalgpallitreeningutega alustas Vihmann Pühajärve Põhikoolis siiani toeks oleva Marek Naarise käe all ning läbi FC Elva ja Levadia on Vihmann nüüd Eesti absoluutses tippmeeskonnas. Arenemisruumi aga jagub, kuna näiteks „aegade põnevaimaks Premium liigaks“ ristitud hooaja kahes esimeses mängus polnud Vihmannil Flora algkoosseisu veel asja. Kuid ta teab, et tiitlisoosiku

õppida teistelt samadel positsioonidel olevatelt mängijatelt nende tugevaid külgi,“ märgib Vihmann, kes toob eraldi välja privileegi, et saab õppida Flora kogenud Enar Jäägerilt ja Gert Kamsilt. „Arvan, et kui ma töötan ja näen ausalt vaeva, siis ma ei saa pettuda.“ Kuigi Vihmann on noor, ei soovi ta välisklubidest veel mõelda. Ta usub, et ka Premium liiga on praegu heaks arenemisplatvormiks, kus oma nõrku kohti lihvida. Mida täpselt, jätab ta aga konkurentide mõistatada. „Arenemisruumi on, piire pole, aga midagi eraldi ma välja tuua ei sooviks, sest nii oleks vastastel mind lihtsam üle mängida ja mängu mõte ju selles seisnebki,“ märkis Vihmann nooruse kohta ootamatult elutargalt.

jalgpall

Nüüd läheb tõesti ! s k a v e n õ p TEKST Oliver Lomp uleht ht s/Õ Hii ti Ma TO FO

pixm TO sc FOre maniu r lo ivelg TEKST pmpalli- P tiolja Ees liiga klubide aktiivne te­­ tegutsemine mängijakõrturul on sarja lati nii algele ajanud, et jalgpda lifännid saavad nõu e ainult üht: läbi aegad põnevaimat medali- t! komplektide jagamis

P

aar aastat tagasi oleks Eesti jalgpallifänni peetud pehmelt öeldes kuu pealt kukkunuks, kui too väitnuks, et 2015. aastal mängivad A-koondise põhitegijad koduses meistrisarjas. Ja nad pole jaotunud ainult FC Florasse ja FC Levadiasse, vaid ka väga mitmesse teise klubisse. Täna patsutataks endisele utopistile sõbralikult õlale ja tehtaks pubis jooke välja, sest just nii on läinud. Eesti kõrgliiga pole mitte kunagi varem olnud mehitatud nõnda nimekate jalgpalluritega.

Juba jaanuaris võis hakata vaikselt aimama, et Premium liigas on oodata põnevat arengut. Mitu kohalikul tasemel end tõestanud mängijat vahetasid Eesti-siseselt klubi, näiteks siirdus Levadia väravavaht Roman Smiško Narva Transi ja Nõmme Kalju ründaja Jüri Jevdokimov FC Infonetti, ja ka välismaalt hankisid klubid täiendusi.

Tõeline võidurelvastumine algas aga veebruari lõpul üsna vahetult enne hooaja algust. Üks pommuudis järgnes teisele.

Esmalt teatas Nõmme Kalju, et nendega on liitunud rikkaliku A-koondise kogemusega ründaja Ats Purje, kes ütles ka kohe välja, et 68

tuli Eestisse meistritiitli järele ja soovib ka Euroopa liigas suuri tegusid korda saata. Seejärel üllatas endine florakas Taavi Rähn, kes liitus igipõlise rivaali Levadiaga.

Mõni päev hiljem tegi Infonet tõsise avalduse enda ambitsioonide kohta, kui saadi paberile Eesti 2012. aasta unistuste EM-valik­ tsüklis koos Konstantin Vassiljeviga keskväljal võtmerolli mänginud Aleksandr Dmitrijevi allkiri. Üsna pea teatas Levadia, et on enda ridadesse värvanud koondise ründaja Kaimar Saagi. Üleminekute tulevärk jätkus märtsis. Seni üsna madalat profiili hoidnud Flora teatas, et on sõlminud lepingu sisuliselt juba legendi staatust hoidva paremkaitsja Enar Jäägeriga, samal päeval kinnitas Levadia, et universaalne äärekaitsja Dmitri Kruglov jätkab nende juures.

Kuid kõige suuremad uudised olid alles tulekul. Kõvasti furoori tekitas ilmselt pigem liigasse püsima jäämise eest võitlema asuv Pärnu Linnameeskond, kes registreeris enda nimekirja legendaarse koondise keskkaitsja ja klubi presidendi Raio Piiroja.

Nõmme Kalju jällegi suutis enda ridadesse meelitada üheksa aastat võõrsil pallinud

Joel Lindpere. „Alustasin oma karjääri Nõmme Kaljus, olen viimased kolm aastat puhkuse ajal Kaljuga treeninud ning olen kindel, et Kaljuga lepingu sõlmimine on väga hea otsus,“ kommenteeris Lindpere.

Viimane sõna mängijateturul hullamises jäi aga valitsevale meistrile Levadiale: nad teatasid koondise esiväravavahi Sergei Pareikoga lepingu sõlmimisest.

Mis kõige olulisem: kogenud koondislased pole Eestisse tulnud vanadekodu nautima, vaid tahavad reaalselt midagi saavutada ning kaasa aidata sellele, et Eesti klubid astuksid ka rahvusvahelisel tasemel sammu edasi. „Põnevus kasvab, huvi kasvab. Suur pluss klubidele ja tervele Premium liigale, mis astub minu arvates 2015. aastal suure sammu edasi. Kui kõik mehed taseme välja mängivad, siis võib Eesti olla Balti riikide edukaim jalgpallimaa. See on suur ja positiivne asi, et A-koondislased on koduliigasse naasnud,“ võttis 38-aastane Venemaa meistriliiga kogemusega Pareiko enda lootused kokku.

Pareikoga seoses tuleb siiski ära märkida, et Eesti koondise esikinnas otsib jätkuvalt välisklubi ning kui sobiv võimalus peaks tekkima, jõuavad nad Levadiaga kokkuleppele.

Kunstlikku kinnihoidmist elava legendi suhtes rakendama ei hakata.

Tegelikult on kõvasid täiendusi saanud ka kõik teised Premium liiga tiimid. Näiteks mullu hõbemedalile tulnud Sillamäe Kalev hankis Janar Toometi, Viljandi Tulevik sai enda ridadesse Sander Posti, Jarmo Ahjupera ja Joonas Tamme ning Paide Linnameeskond Vjatšeslav Zahovaiko. Seega on igas linnas mõni tõmbenumber, kes peaks jalgpallipublikule korda minema. Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak pakkus jalgpallihooaja avamisel, et meistritiitel võidetakse tänavu läbi aegade madalaima punktiskooriga ning tal võib õigus olla. Järjest enam tundub, et Premium liiga ongi tasemelt ajaloo tugevaim. „Kui mõelda selle peale, et liigaga liitunud koondislased on mänginud välismaal arvestataval tasemel ja paljud neist jõudnud koondisega play-off’i ja saavutanud teisigi olulisi võite, ning lisada siia liiga laienenud geograafia ehk seitse linna, samuti klubide arengu viimasel kümnendil, siis võib vastata sellele selgelt jah,“ andis jalgpalliliidu infojuht Mihkel Uiboleht enne Premium liiga hooaja algust oma hinnangu olukorrale.

Kuid tase tasemeks. Kuldseid medalikomplekte antakse vaid üks. Suurima favoriidi koormat asetatakse mitme klubi õlule.

seme välja „Kui kõik mehed ta esti olla Balti E ib võ is si , ad iv g än m allimaa.“ riikide edukaim jalgp Sergei Pareiko Näiteks sel aastal esmakordselt peatreenerina debüteeriv Nõmme Kalju loots Sergei Terehhov veeretab soosikukoorma lahkelt Florale. „Nende meeskond on juba kolm aastat koos olnud ja nende mehhanism töötab.

Suuri muutusi pole olnud. Proovime neile lahingut anda ja meie käest midagi niisama ei saa,“ arvas Terehhov.

Kuigi hooajaeelsed mängud läksid Floral suurepäraselt, hoidis Flora peatreener Norbert Hurt ise tagasihoidlikumat joont. „Mõnes mõttes on meie meeskond muutunud ühtlasemaks, kuid millised me oleme teistega võrreldes, seda näitab hooaeg. Praegu on isegi raske öelda, mis täpselt konkurentide tugevuseks kujuneb, tänavu on palju häid meeskondi. Saab põnev olema,“ rääkis Hurt enne hooaja algust.

Ajakirjanduses on aga põhifavoriidiks peetud pigem Levadiat, kuid nende murekohaks võib kujuneda tuttuus kaitseliin, kuhu vanadest olijatest on jäänud ainult Artur Pikk.

Hooaja avamisel tunnistas ka tiimi ründaja Ingemar Teever, et meeskonna lõplik koostamine jäi ehk liialt viimasele minutile. „Tegelikult võinuks komplekteerimine

toimuda ikka palju varem. Nüüd oleme saanud kaks nädalat koos harjutada, mis on lisanud enesekindlust, aga tiim võinuks koos olla kuu aega varem,“ arvas kogenud kesktormaja.

Levadia peatreener Marko Kristal naljatas samal üritusel, et sel aastal tahetakse aidata kaasa mängijate arenemisele. „Kaks korda oleme juba meistriks tulnud, prooviks nüüd mängijaid arendada ja äkki tuleme selle käigus uuesti meistriks ka? Igav ei ole seni veel igatahes hakanud,“ muigas Kristal. Noormängijate arendamise tähtsust on rõhutanud ka Terehhov ning Kalju juht Kuno Tehva.

Hooaja esimese kahe vooru järel (artikkel läks trükki 16.03.2015, toim) võib pinged üles kruvida. Valitsev meister Levadia alustas kahe viigiga, samal ajal kui Kalju, Flora ja Sillamäe teenisid kindla võidu. Kristalil on põhjust murelik olla, kuna just eelpool mainitud kaitseliin ei ole esinenud ülesannete kõrgusel. Vahe liidritega on küll neli punkti, aga oi-oi kui palju on veel minna. Aegade põnevaim Premium liiga on alanud ja tõelised jalgpallifännid ei tohiks leida enam ühtki vabandust staadionile mitte ilmuda. Fännid, olgem liigaga samal tasemel!

69

jalgpall

Anni ja Tomi Rahula

r a a p k i l Täius t s u k i l täius t s u g n mä

mad osapooled le õ m ri aa p lu ie ab i ku s, juhu e, kui mõlema se n o Ei ole just väga sage tö em as ld u ar h l ee öd. V teevad täpselt sama ohtunikuks olemine. Aga erandid kinnitavhad la. ametiks on jalgpallik aks, jalgpallikohtunikud Anni ja Tomi Ra u reeglit – saage tuttav TEKST Oliver Lomp - FOTOD erakogu

2011.

aasta 8. aprillil toimus üks jalgpallimatš, mida ka parema tahtmise juures ei suudaks meenutada isegi kõige kõvem Eesti mälumängur: Sportland Arenal peetud Eesti tugevuselt kolmanda divisjoni matšis alistas Tallinna JK Piraaja siis 1:0 Trummi SK. Kahe inimese jaoks oli see jalgpallimatš aga elus tähenduslik. Just sel päeval kohtusid esimest korda Anni Pohlak ja Tomi Rahula, kes mõlemad olid selles matšis abikohtuniku rollis. Juba kuue päeva pärast sattusid nad taas ühele matšile ja nii nad suhtlema jäidki. Üsna pea leidsid noored, et nad on teineteisele justkui loodud – juba aasta hiljem novembris nad kihlusid ja 2013. aasta 24. juunil abiellusid.

72

Nüüd ei ole harvad juhused, kui mõne Eesti jalgpallimatši protokollides näeb kohtunikele mõeldud real kahte Rahulat. Tõsi, Tomit pigem peakohtuniku, Annit abikohtuniku rollis. Sellise jaotusega on mõlemad igati päri. „Ma arvan, et meil on iseloomud sellised.

Mina ei tunne end joonel nii hästi ja Anni eelistab platsil vähem vilistamas käia. Väljaku­ kohtunikul peab nahk paksem olema,” arvas Tomi. „Minu üks hobi nii väljakul kui ka eraelus on inimeste toetamine, nii et sobin vist abikohtunikuks nagu valatult. Tomi on jälle loomult autoriteet ja oskab vastutust võtta, nii et tema on suurepärane väljakukohtuniku tüüp. Mulle on alati tundunud, et väljakul

vilistada on gramm raskem ning Tomil tuleb see hästi välja,” sekundeeris Anni.

Anni tee jalgpallini on igati loogiline. Kui sinu isa on taasiseseisvunud Eesti jalgpalli isa Aivar Pohlak ning perekond läbi-lõhki jalgpalli armastav, pole maailma populaarsemast mängust ilmselt pääsu. Aga ka Tomiga on jalgpall hobina kogu aeg kaasas käinud ning kuuldavasti nägi ta juba ammu ette, et temast saab tulevikus õigusemõistja. „Olin juba kümneid aastaid tagasi sõbrale öelnud, et hakkan kunagi kohtunikuks.

Omal ajal madalamates liigades mängides ei saanud ma kunagi aru, miks nii paljud mängijad kohtunikega vaidlevad. Tahtsin teada saada, kas suudan sellega kuidagi ise edukalt

jalgpall teed. Ostsime naisega ükspäev 35 lotopiletit ja me ei võitnud isegi ühte eurot – järelikult peab siis ikkagi tööd tegema.”

Meeskohtunikud on jalgpalliajaloo algusest peale olnud tavapärane nähtus. Õigupoolest on mõned vilemehed oma töös nii head või nende karakter nii tugev olnud, et mõni on saanud mängijatest legendaarsemakski. Naiskohtunikud on suurde mängu ehk meestevuti tipp­tasemele tulnud alles viimase kümne aasta jooksul. Mis aga paneb õrnemat sugu testosterooni­mägesid ohjama? „Minu arvates on see väga heaks enesearengu platvormiks. Sa õpid keskenduma, vastutust võtma, kontrollima reaktsioone ja aru saama emotsionaalsetest inimestest,” loetles Anni põhjusi. „Mina isiklikult olen väga õrnake olnud ning harjunud nii-öelda taustal tegutsema. Oskus pinnapealseid ja mitte olulisi asju ühest kõrvast sisse, teisest välja lasta on ka igapäeva­elus väga tähtis. See pole niivõrd raske ala füüsiliselt, et naised ei võiks seda hästi teha. Lisaks

e väga heaks „Minu arvates ontvse rmiks. Sa õpid enesearengu plastuotu st võtma, keskenduma, va tsioone ja aru saama kontrollima reak imestest.“ Anni emotsionaalsetest in hakkama saada,” selgitas Tomi.

Kohtunikutööd võtavad mõlemad äärmiselt tõsiselt. Kuna ainult vilistamisega ennast piisavalt vormis ei hoia, teevad mõlemad kõvasti lisatrenni. Hooajaks ettevalmistav treeningkava on kahe kuu pikkune ja trenni peab tegema vähemalt üle päeva. Nädalas on neil paar puhkepäeva ja kui mänge pole, siis on ülejäänud trennid.

Anni jaoks on kohtunikuks olemine teisejärguliste asjade ees põhitöö, kuid Tomi peab end jagama võrdselt bändide, telesaadete, Tallinna Poistekoori ja Eesti Jalgpalli Liidu projektijuhi ameti vahel. Kust see jaks tuleb, jääb tavamõistusele arusaamatuks. „Mul on piisavalt kiire auto,” naeris Tomi, kuid lisas siis filosoofilisemalt. „Kodu on vundament ja ülejäänu ehitad sa sinna peale.

Tugeva vundamendiga ehitad pilvelõhkujaid ning hea tervise ja tahtmise juures käid kõik korrused läbi. Eks mulle meeldib end proovile panna ja tõestada iseendale, et ma saan kõigega hakkama. Noor inimene, mida sa ikka 74

ei ole midagi mõnusamat kui trenn ja hobi omavahel ühendada.”

Nagu jalgpallurite tehnilised oskused, on meeletult arenenud ka reeglistik. Üsna lühikese aja jooksul on kasutusele võetud näiteks raadioside, väravajoonetehnoloogia ja lisakohtunikud. Neist viimaste puhul sai siinkirjutaja Tomilt kohe peapesu, kuna kasutas rahvasuus levivat „reisisaatja” terminit.

Kuigi jalgpall areneb, tuleb kohtunikega vesteldes alati küsida, mis võiks mängu juures paremini olla. „Minu meelest on jalgpall suhteliselt täiuslik mäng,” ütles Tomi alustuseks, kuid tõi siis mõningad nüansid siiski välja. „Olen seda ka Annile korduvalt öelnud, et karikamängudes võiks vajaduse korral pärast normaalaega kohe penaltite löömiseks minna. Ka sarnaselt Bundesligaga võiks vahetusmängijatel lubada mängu ajal soojendust teha rohkem kui 3 mängijal ühest võistkonnast, mitte ainult kolmel nagu Eestis.”

Anni meelest võiks nii mängijaile kui ka pealtvaatajaile teha selgemaks suluseisu reeg-

li, kus jääb vaid tõlgendada, kas ründaja läks palli peale või mitte. See tekitab tema meelest paljudes segadust. Kuid nii naguTomigi arvab ta, et jalgpallireeglid on peaaegu perfektsed ning liiga olulisi muudatusi ta ei poolda. „Tähtis, et kohtunikke poleks lõpuks sama palju kui mehi platsil, neid tuuakse viimasel ajal nii palju juurde,” naeris Anni. „Väiksed eksimused nii mängijate, treenerite kui ka kohtunike puhul on inimlikud. Seepärast ei toeta ma ka korduste lubamist – inimlik faktor peab alles jääma.”

Eksimusi tuleb õigusemõistja töös ikka ette ning kui vaja Rahulad ka parandavad teine­teist, kuigi tõsi, liiga palju selleks vajadust pole. Aastate jooksul on aga kogunenud ka humoorikaid seiku, mida tagantjärele muigega meenutada. Kõige eredaim on ehk tutvumisaastal üht mängu koos vilistades, kui Anni oli tulevase abikaasa nimega raskustes. „Täiesti ausalt, esimesel aastal Tomiga mänge tehes juhtus selline aps, et mul ei tulnud vajalikul hetkel Tomi nimi meelde. Pidin talle ülevalolevast suluseisu lipust suuliselt märku andma – seda tehakse vahel, kui kohtunik ei märka lippu õigel hetkel – ja hõikasin talle peale veidikest ebalemist „kohtunik... kohtunik...ee... Tomi,”” meenutas Anni.

Kuigi ka vabal ajal käiakse võimaluse korral koos nii Eestis kui välismaal vutimatše vaatamas, ei keerle Rahulate elu ainult jalgpalli ümber. Kodus kerkivad esile ka täiesti teised teemad. Kuna Anni on keskmisest musikaalsem, tehakse ka kodus väikseid laulusette.

Kuigi ka Anni on nooruses klaverit õppinud, usaldatakse klahvid siiski suurmeistri näppudele – Tomi mängib, mõlemad laulavad.

Perekondlikel kokkutulekuil, kui seltskonnas Aivar Pohlak ise, leitakse vutijuttude kõrval ühiseid teemasid ka muusikast, kirjandusest või poliitikast.

Rahulate koduelu Tallinna kesklinnas on sama idülliline nagu seltskonnaajakirjanduse vahendusel kõrvaltvaatajaile tundunud.

Mõlemad on rahuliku loomuga ja suuri vaidlusi ei esine – isegi tippjalgpallis on Anni oma kunagise lemmiku Itaalia Tomi ärarääkimisoskuse tõttu Saksamaa vastu vahetanud.

Kuid neil oli omavahel üks kihlvedu.

Nimelt panustati sellele, kumb jõuab esimesena kohtunikutöös FIFA litsentsini. „Võitja kirjutab teisele muusikapala ning too peab selle sisse laulma ning raadiosse saatma. Võitja on meil teada (Anni sai mullu FIFA litsentsi – toim) ning tegelikult peaks selle laulu käsile võtma,” lubas Anni. Selle lubaduse täitumist hakkavad pikisilmi ootama nüüd ka selle artikli lugejad.

Jääme ootama!

korvpall

r e g a a l i Jordan nahaalsust õpetab eestlastele

sales märtsis o e st ie a R r e d n Sa e n õpila laagris Jordan d u d el õ Korvpalliklubi Viimsi n m le te ri lu al p rv oorko rvpall nõuab ko e n va äe Euroopa parimatele g ap n tä et s, etu näita : erakogu Ekspress) - fotod Brand Classic. Seal koisekust. tekst: Rain Pruul (Eesti mängijatelt rohkem

S

pordifirma Nike alla kuuluv Jordan Brand korraldab igal kevadel ühes Euroopa pealinnas kolm päeva vältava korvpallilaagri Jordan Brand Classic Camp, kus osalevad maailmajao 40 säravaimat kuni 16-aastast korvpallitalenti. Seekord toimus laager Horvaatia pealinnas Zagrebis, kuhu korraldajad kutsusid ka Viimsi korvpalliklubi kasvandiku Sander Raieste.

Ainult parimatele Euroopas toimus Jordan Brand Classic 9. korda, Ameerika Ühendriikides ulatub ürituse algus aga juba 2002. aastasse. Seal on tegemist USA keskkoolikorvpalli tippsündmusega, kus näeb nii tulevasi NBA MVP-sid kui ka lihtsalt suurepäraseid korvpalliandeid. LeBron James, Carmelo Anthony, Kevin Durant, Dwight Howard, Derrick Rose, John Wall, Anthony Davis – need on vaid mõned üksikud Jordan Brand Classicul osalenutest, kes on jõudnud oma ala absoluutsesse ladvikusse. Samas valiti 2008. aastal keskkooli 22 eliitmängija hulka näiteks Eesti korvpallifännidele tuttav Michael Dunigan, kes 2010/11. hooajal pallis siinses BC Kalev/Cramos.

Ka Euroopas toimuvast Jordan Brand Classic Camp’ist valisid laagri korraldajad välja 10 parimat, kes lennutatakse aprillis USAs toimuvale lõppvõistlusele. Nemad osalevad sealsamas peetaval rahvusvahelisel kohtumisel, kus vastamisi lähevad n-ö muude maailmajagude noorkorvpallurid.

Jordan Brandi euroüritus demonstreeris oma sisukust ilmekalt 2011. aastal, kui NBA draft’i esimeses ringis valiti koguni kolm laagri vilistlast Enes Kanter, Jonas Valančiūnas ja Nikola Mirotić.

76

TÖÖ KÄIB. Maailmakuulus treener Ganon Baker tööhoos

KAITSES: Sander Raieste #34 kaitses

korvpall Laagris treeninud noorte päritolu põhjal joonistuvad välja Euroopa korvpallikaardile üpris iseloomulikud kontuurid: 40st kutsutust kõige rohkem noormehi oli pärit Balkani riikidest, lisaks neile neli prantslast, kolm leedulast ja türklast, kaks hispaanlast jne. Põhjamaade mängijatest said Jordan Campi kutse üks soomlane ja üks rootslane. Viimsi korvpalliklubi jaoks oli see juba teine kord lühikese aja jooksul, kui nende õpilane pälvis võimaluse Jordan Classic Campis kaasa lüüa – enne Sander Raiestet valiti 2012. aastal laagris osalema Karl-Robin Jürjens.

Tänavu Sandriga Zagrebis kaasas käinud Eesti esindaja Tanel Einaste väitel pääsevadki Jordan Campi ainult parimatest parimad.

Jordani brändi jaoks töötavad agendid sõeluvad kogutud info põhjal välja silmapaistvad noormängijad, kellele saadetakse seejärel personaalne kutse. Mitmed laagris osalenud korvpallurid kuuluvad FC Barcelona, Madridi Reali, Istanbuli Fenerbache ja teiste Euroopa tippklubide noorte meeskondadesse.

Sander ise tõstab esile Bosnia ja Hertsegoviinast pärit Džanan Musat, kes kerkis möödunudsuvise U16 EMi suurimaks korvikütiks.

Möödunud detsembris sõlmis vaid 15-aastane, kuid 203 cm pikk Musa lepingu Euroliiga klubi KK Cedevitaga.

Teistega võrdne

personaaltreener Ganon Baker, kes on teinud koostööd Amar’e Stoudemire´i, DeMarcus Cousinsi, Grant Hilli ja mitme teise NBA mängijaga.

Sander räägib, et kuna Eestis pühendatakse palju aega füüsilisele ettevalmistusele, ei jäänud ta sealsete treeningute intensiivsusega hätta. „Pigem vaatasid teised, et kuidas mina nii palju jaksan. Neid, kes suutsid kõike kaasa teha ja harjutustega hakkama said, oli oluliselt vähem.“ Kolm aastat tagasi laagris osalenud Karl-Robin Jürjens rõhutab samuti Jordan Campis veedetud päevade tihedust: „Trennid olid väga kurnavad, aga mäletan, kuidas pidevalt rõhutati, et Michael Jordan harjutas niimoodi iga päev. Siis hakkasin tõepoolest mõtlema, et sellised oskused ei saanud tulla vaid talendi pealt. Selles osas oli laager kindlasti inspireeriv ning maailmapilti avardav.“ Üks laagri omapära oli, et poiste treeninguid ei pääsenud jälgima ei skaudid, agendid ega ka võõrad treenerid. „Paar agenti soovisid tulla ja poistega hotellis kohtuda, kuid neile öeldi, et nad ei ole seal teretulnud, ning saadeti minema,“ räägib Tanel Einaste. „Agendid said mängijaid vaadata vaid laagri lõpus korraldatud All-Star kohtumises. Ülejäänud aja vältel oli poistel võimalus keskenduda oma sooritusele ja tunda puhast spordirõõmu.“

Viimsi poiss Sander ütleb siiski, et ei tundnud Rohkem ülbust end kuulsatest klubidest pärit ametivendaTanel Einaste sõnul oli ta nii Sandri kui ka dega võrreldes sugugi kehvemana. „Ei ütleks, enne teda laagris osalenud Karl-Robini puhul et Madridi Reali või Efes Pilseni kasvandikele alla jäin. Põhiasjad, mida trennis õpetatakse, on ikkagi igal pool samad.“ Ainult kolm päeva väldanud laagri ajakava oli tihe, kuid korraldajad tegid sportlaste elu nii mugavaks kui võimalik.

Sandri sõnul ületas laagrist saadud kogemus tema ootused. „Meid hoiti nagu staare, kellele tehti kõik ette ja taha ära – ööbisime kesklinnas viie tärni hotellis, Jordan Brandi poolt anti meile mänguvarustus ja hoolitseti toitlustuse eest.“ Päevad Jordan Campis algasid kella kaheksa paiku hommikusöögiga, pärast mida sõideti Zagrebi Cedevita treeningkeskusesse.

Esimesel treeningul pandi rõhku individuaalsele tehnikale ja üldfüüsilisele ettevalmistusele. Seejärel siirduti tagasi hotelli, kus söödi lõunat ja kuulati teooriat. Pärast lõunasööki mindi tagasi saali uuele treeningule. Poiste päevad lõppesid tundkaks enne südaööd. ÕPETUSSÕNAD: Harjutuskordi viisid peatreeSander Reieste #34, neritena läbi USAst pärit juhendakuulamas ja jälgimas jad, keda assisteerisid nende HorGanon Bakeri õpetusvaatia kolleegid. Poistele jagas sõnu õpetust ka tuntud ja tunnustatud

kindel, et poisid ei jää oma oskustelt teistele alla. Samas veendus ta taas kohaliku noortekorvpalli vanas mures – mujal on mängijad heas mõttes märksa isekamad kui Eestis.

Sander meenutab, et pigem mängiti üksinda teise võistkonna vastu. Karl-Robin Jürjensi sõnul pidi „piltlikult öeldes minema ja oma meeskonnakaaslaselt palli käest ära võtma“. „Meie korvpallisüsteem, treenerid ja ka mängijad peavad vaatama, millise enesekindluse, nahaalsuse ja isegi ülbuse saatel mujalt pärit mängijad toimetavad,“ selgitab Tanel Einaste. „Valitseb „pall siia ja ma teen ära“-suhtumine, mille taustal unustatakse mõnel hetkel ära ka võistkonna huvid. Kuid nii kasvavadki suured mängijad. Meie treeneridki peaksid vahel meeskonnamängu alla suruma. See on liidrite esiletõusmiseks vajalik.“ Einaste möönab, et kolme päevaga kellestki korvpallurit ei saa, kuid loodab, et Jordan Brand Classic Campis nähtu annab poistele palju vaimujõudu korvpalliga senisest veelgi tõsisemalt edasi tegeleda. „Seal kogetu tuleb nüüd järgmisel paaril aastal igapäevaseks tööks realiseerida. Just see selgitab välja, kes kuhu jõuab. Meie omad ei jää jõult ja tehnikalt alla, kuid kas või Balkani poisid on mänguliselt lihtsalt nii ülbed.

Küsimus ongi selles, kas nad võtavad selle stiili, agressiivsuse ja suhtumise omaks või oleme Eestis lihtsalt head meeskonnamängijad edasi. Mõistagi ei tähenda see, et võib igal hetkel isetseda. Pigem tuleks tähelepanu pöörata sellele, et individualismi ei lämmatataks.“

„Valitseb „pall siia ja ma teen ära“-suhtumine.“

78

korvpall

Kes on need 10 NBA mängijat, kellele sponsorid aastas kõige rohkem raha maksavad? FOTOD scanpix Väidetavalt teenib juba ammu karjääri lõpetanud Michael Jordan oma Nike Air Jordani brändilt igal aastal üle 100 miljoni dollari. Kuigi ükski tegevmängija selliste summadeni ei küüni, ületab nii mõnegi staari korvpalliväline teenistus neile koduklubide poolt makstava aastapalga.

1.

LeBron James Palk: 20 644 400 $ Reklaamiraha: 53 000 000 $ Käesoleva kümnendi korvpallikuningas ei saa küll NBA kõrgeimat palka, kuid tema kopsakad sponsorlepingud korvavad puudujäägi kuhjaga.

James on reklaaminäoks sellistele tuntud kaubamärkidele nagu Nike, McDonald’s, Coca-Cola, Samsung, spordisuveniiride tootja Upper Deck ja paljud teised. Sügisel lisandus Jamesi pikka sponsorite nimistusse Lõuna-Korea autotootja KIA. Nii polegi imestada, et Jamesi jaoks on korvpalli mängimise eest saadav teenistus pigem teisejärguliseks muutunud. Cleveland Cavaliers maksab talle käesoleva hooaja eest 20,6 miljonit dollarit, mis on umbes sama suur summa kui Nike üksinda Jamesi pangaarvele panustab.

Samas on James ja tema mänedžer öelnud, et ei otsi ühekordseid reklaamidiile, vaid pikemaajalist partnerlust. Tõenäoliselt on selle eesmärk tagada Jamesile stabiilsed rahavood ka pärast karjääri lõppu. Muuseas on James (või pigem tema finantsnõustajad) ostnud kasulikke osalusi mitmes firmas, nagu näiteks kõrvaklappide tootjas Beats, mis hiljuti suure raha eest Apple’ile maha müüdi. Sellest tehingust teenis James väidetavalt 30 miljonit dollarit.

2014. aastal laekus Jamesile erinevatelt toetajatelt kokku 53 miljonit dollarit. Lihtne arvutus: ligi 74 miljoni dollariga oli James maailmas kolmas enimteeniv sportlane, jäädes alla vaid poksija Floyd Mayweatherile (106 miljonit) ning jalgpallur Cristiano Ronaldole (81).

80

NBA enimteenivad reklaaminäod

2.

Kevin Durant Palk: 18 995 624 $ Reklaamiraha: 35 000 000 $ Väidetavalt on Oklahoma City Thunderi staaril NBA mängijatest sõlmitud arvuliselt enim sponsorlepinguid erinevate firmadega. „Durantula“ toetajate hulka kuuluvad Nike, Sprint, BBVA, Panini, 2K Sports, Skull­ candy, Kind Snacks, Sonic ja mitmed teised ettevõtted.

Eelmise suve lõpus proovis Duranti üle meelitada USA turul kõva tõusu tegev sporditarvete tootja Under Armour.

Duranti leping Nike’ga oli lõppemas ja väidetavalt pakkus Under Armour talle 10-aastase kontrahti eest rahasummat vahemikus 265–285 miljonit dollarit. Viimasel hetkel sekkus mängu Nike, kes pani lauale 300 miljonit dollarit ja sellega Duranti tagasi oma poolele meelitas. Analüütikud on kindlad, et Nike sõlmis enda jaoks meelega kahjumliku lepingu. Esiteks tahab suurfirma NBA parimaid korvpallureid oma reklaaminägudena edasi hoida.

Teiseks üritas Nike sellise käiguga pidurdada Under Armouri sekkumist rahvusvahelisse korvpalliärisse – senini teenib viimane rohkem kui 90% oma tuludest ainult USA turult.

4.

Derrick Rose Palk: 18 862 876 $ Reklaamiraha: 21 000 000 $ Derrick Rose on küll klubist saadava sissetuleku poolest alles NBA 12. mängija, kuid küünib sponsorrahade arvestuses koguni kolmandale kohale. Oma efektse ja plahvatusliku mängustiili tõttu on Rose ettevõtete jaoks atraktiivne reklaaminägu. 2010. aastal sõlmisid Rose ja tema suurim toetaja Adidas 13-aastase megalepingu, mis toob endisele NBA väärtuslikumale mängijale kokku 185 miljonit dollarit. Lisaks kuuluvad tema toetajate hulka Powerade, Skull­candy, Wilson, 2K Sports ja Giordano’s pizza.

Samas võib küsida, kas sponsorid oleksid

3.

Kobe Bryant Palk: 23 500 000 $ Reklaamiraha: 30 000 000 $ Teine mees, keda reklaamiandjad hindavad veelgi kõrgemalt kui korvpalliklubid. Los Angeles Lakersis teenib viiekordne NBA meister NBA suurimat raha, kuid sponsorlepingute osas jääb LeBron Jamesile veidi alla. 2014. aastal maksid Nike, Coca-Cola, Lenovo ja teised suurkompaniid „Mustale Mambale“ ligi 30 miljonit dollarit. Seejuures on Bryant eriti populaarne Hiinas ja seetõttu Nike jaoks sealse üüratu turu üks peamisi reklaaminägusid.

Bryant teab ka, kui kiiresti toetajate rahakotirauad probleemide ilmnemisel sulguda võivad. Kui 2003. aastal tabas meest süüdistus seksuaalses kuritarvitamises, ütlesid nii McDonald’s kui ka Itaalia suurim magusatootja Ferrero Bryantiga lepingu üles. Kuigi süüdistus võeti mõni aeg hiljem tagasi, läks tal kaua aega, et oma varasemad sisse­tulekud taastada.

Rose’i nii lahkelt rahaga üle külvanud, kui teadnuks mängija nõrgast tervisest. Näiteks oli Adidas kimpus Rose’i korvpallijalatsite müümisega, kuna mängija ise pidi vahepeal põlvevigastuse tõttu ligi kaks hooaega vahele jätma. Ka käesoleval hooajal lühemaid ja pikemaid mängupause pidanud Rose’i puhul on kahtlane, kas ta üldse suudab 2023. aastani tegevmängijana vastu pidada – just siis peaks lõppema tema pikk reklaamidiil Adidasega.

1 399,95€

2 279,95€

3 99,95€

5 179,95€

4 59,95€

6

1199,95€

7

799,95€

8

449,95€

9

349,95€

1 Tootekood: 90043 "AND1 Competition" süsteem Akrüülmaterjalist laua mõõdud 111x76x3cm Lihtne "Action Twist" korvi kõrguse reguleerimise võimalus 230-305cm. Kaasas postipehmendus

4 Tootekood: 23121 AND1 korvpallilaud koos rõnga ja seinakinnitusega. Komposiitmaterjalist laua mõõdud 75x52x2,5cm

7 Tootekood: 66634CN NBA Gold: läbipaistvast akrüülist laua mõõdud 80,5X122cm, vedrustusega profirõngas, roostevaba, lihtne rõnga kõrguse reguleerimise võimalus 2,28x3,05m

2 Tootekood: 25151 "Zone Control" süsteem Komposiitmaterjalist laua mõõdud 110x71x3cm Korvi kõrguse reguleerimise võimalus 230-305cm Kaasas postipehmendus.

5 Tootekood: 23131 AND1 “Youth” süsteem Komposiitmaterjalist laua mõõdud 51x41x1,5cm Korvi reguleerimise kõrgus 1-1,9m Sobib vanusele 7-14a.

8 Tootekood: 77684CN NBA Highlight Acrylic: läbipaistvast akrüülist laua mõõdud 68x107cm, jäik rõngas, rõnga kõrguse reguleerimise võimalus 2,28x3,05m

3 Tootekood: 90038 AND1 korvpallilaud koos rõnga ja kinnitusega Komposiitmaterjalist laua mõõdud 110 x 71 x 3cm Standard rõngas

6 Tootekood: 68490CN NBA Platinum: läbipaistvast akrüülist laua mõõdud 80,5X137cm, vedrustusega profirõngas, roostevaba, lihtne rõnga kõrguse reguleerimise võimalus 2,28x3,05m

9 Tootekood: 77685CN NBA Highlight Composite: komposiitmaterjalist laua mõõdud 73,5x112cm, jäik rõngas, rõnga kõrguse reguleerimise võimalus 2,28x3,05m

korvpall

5.

Dwyane Wade Palk: 15 000 000 $ Reklaamiraha: 12 000 00 $ Miami Heati tagamängija tegi 2012. aastal omapärase sammu. Aastaid Nike’ga seotud olnud Wade sõlmis uue lepingu hoopis Hiina spordifirmaga Li-Ning. Kuigi Wade’ile pakutud summad olid Nike’l ja Li-Ningil väidetavalt samas suurusjärgus – ühed allikad räägivad 10 aasta pikkusest lepingust ja 100 miljonist dollarist, teised aga 60 miljonist –, meelitasid hiinlased Wade’i ka osalusega ettevõttes ning suurema otsustusõigusega toodete disainimisel.

Nike’s LeBron Jamesi varju jäänud Wade’i otsus oli seega üpriski loogiline.

Mõistagi on Li-Ning ka NBA üheks suurimaks moeikooniks kujunenud Wade’i suurim toetaja. Lisaks reklaamib Wade ka näiteks Gatorade’i, Hubloti, Pepperidge Farmi and Dove’i tooteid.

6.

Carmelo Anthony Palk: 22 458 401 $ Reklaamiraha: 8 000 000 $ New York Knicksi tähtmängija omab lepinguid Nike alla kuuluva Jordan Brand divisjoni, Foot Lockeri, IWC, Steiner Sportsi, Missioni, Isotonixi, teiste kaubamärkidega. Näiteks kõige luksuskelladega seonduva kajastamisele keskendunud veebiportaal Haute Time ei andnud Anthonyle mitte ainult raha, vaid ka osaluse ettevõttes. Anthony on mõista andnud, et teda ei huvita tavaliste reklaamlepingute sõlmimine, kus talle tema nime kasutamise eest raha antakse, vaid just partnerlus.

Anthony tõusmist turundusnägude esikolmikusse on seganud ebaedu klubitasandil. Kui 2012–2013 hooajal oli „Melo“ NBA parim skooritegija, müüdi USAs tema korvpallitosse 30 miljoni dollari eest, jäädes selle näitajaga alla vaid LeBron Jamesile ja Kobe Bryantile. Nüüd, kui Knicks vireleb juba teist hooaega liiga viletsaimate meeskondade hulgas, pole ka Anthonyga seotud kaupade äri enam nii edukas.

8.

Chris Paul Palk: 20 068 563 $ Reklaamirahad: 7 000 000$ Los Angeles Clippersi mängujuhi selja taha on koondunud suured rahvusvahelised tegijad, nagu Nike, Jeep, Powerade ja Upper Deck. Kuna mitmed Pauli toetajad sponsoreerivad ka NBAd kui liigat, on ta üks neist, kes esineb mängupauside ajal näidatavates telereklaamides.

9.

Blake Griffin Palk: 17 700 000 $ Reklaamirahad: 7 000 000 $ Los Angeles Clippersi lennumasin on NBAs samuti üks potentsiaalikamaid kujusid, kellega oma tooteid müüa. Tema lepingupartnerite hulka kuuluvad teiste hulgas Nike, Subway, Powerbar, KIA ja Vizio. 2011. aastal sõlmis Griffin tulusa diili meenete tootja ja müüja Paniniga, mis alustas äritsemist tema autogrammi kandvate suveniiride ning mängukaartidega. Sarnaselt Chris Pauliga on ka Griffin sageli telereklaamides näidatav figuur.

Allikad: Forbes, Fortune, CNN, ESPN, NBA.COM

7.

Amar’e Stoudemire Palk: 21 896 658 $ Reklaamiraha: 6 500

000 $ Viis hooaega Knicksis mänginud, kuid veebruaris Dallas Mavericksi siirdunud Amar’e Stoudemire kuulub nii palga kui ka reklaamiraha arvestuses NBA esikümnesse.

Tema suurim leping on samuti sõlmitud Nike’ga, kes nägi Stoudemire’it potentsiaalika reklaaminäona eelkõige Hiina turul.

Kuna 32-aastase, kuid vigastustealti Stoudemire’i tippaeg korvpallis on kahtlemata möödas, võib arvata, et aasta või kahe pärast teda enam siinses nimistus ei kohta.

10.

Dwight Howard Palk: 21 436 271 $ Reklaamiraha: 4 500 000 $ Houston Rocketsi keskmängija on küll üks NBA enimteenivaid korvpallureid, kuid tema tulud on pärast äriliselt ebaõnnestunud klubivahetusi kokku kuivanud.

Kuni 2013. aastani Orlando Magicus mänginud ja seal liidrikohuseid täitnud Howard omas toona lepinguid Adidase, Coca-Cola ja McDonald’siga. Kokku teenis ta sponsoritelt ligi 11 miljonit dollarit aastas. Kui Howard siirdus 2013. aastal LA Lakersisse, pidasid paljud seda käiku Magicu suhtes reetlikuks ja see ei mõjunud kuigi hästi Howardi seni naerusuisele kuvandile. Temaga ei pikendanud lepingut ka Coca-Cola ning McDonald’s.

Pärast Lakersis ebaõnnestumist suundus Howard Houston Rocketsisse, kus mängib nüüd juba teist hooaega. Selle klubi tähtsaim mees on aga James Harden.

Howard on taandunud teise viiuli rolli ega ole reklaaminäona enam nii atraktiivne. Ka tema nime kandvate Adidase tossude müük näitavat varasemaga võrreldes tagasihoidlikumaid numbreid.

NBA 15 ostetuimat mängusärki* 1. LeBron James, Cleveland Cavaliers 2. Stephen Curry, Golden State Warriors 3. Kevin Durant, Oklahoma City Thunder 4. Kobe Bryant, Los Angeles Lakers 5. Derrick Rose, Chicago Bulls 6. Kyrie Irving, Cleveland Cavaliers 7. Carmelo Anthony, New York Knicks 8. Tim Duncan, San Antonio Spurs 9. Dwyane Wade, Miami Heat 10. Blake Griffin, Los Angeles Clippers 11. Damian Lillard, Portland Trail Blazers 12. Dirk Nowitzki, Dallas Mavericks 13. Chris Paul, Los Angeles Clippers 14. James Harden, Houston Rockets 15. Anthony Davis, New Orleans Pelicans * 2015. aasta jaanuari seisuga.

82

Reklaamimiljonid? Nowitzki: „Tänan, ei!“ Kui küsida, kes võiks omada Euroopa mängijate arvestuses suurimat turundusväärtust, oleks kõige kindlamaks vastuseks Dirk Nowitzki. Tegemist on suurest ja rikkast riigist ehk Saksamaalt pärit karismaatilise korvpalluriga, kes võitnud NBA meistritiitli, kuulutatud finaalseeria parimaks mängijaks ja osalenud 13 korda NBA All-Star mängul. Tema saavutuste pagasi puhul poleks isegi võimatu kuuluda liiga kõrgeimate sponsorrahade teenijate hulka.

Kui asja lähemalt uurida, selgub, et Nowitzki ainuke sponsorleping on sõlmitud Nike’ga. Muidugi pole mehel pakkumistest puudus, kuid Nowitzki on

otsustanud, et teenib korvpalliga niigi hästi – miks siis kulutada niigi nappi vaba aega mänguvälistele tegevustele? „Te ei usuks, kui paljud kellatootjad saadavad mulle oma mudeleid,“ rääkis Nowitzki 2011. aastal ajakirjale Spiegel. „Annan need kõik tasuta ära, sest olen rahul sellega, mis mul on. Kui võid endale kõike lubada, siis kui hullumeelne pead sa olema, et ikkagi oma elu igasuguste reklaamkohtumistega segi lüüa? Tänan, aga ei.“

korvpall

lli­koondise a p rv o k ti s e E ti ih T mmeno k e g n ä m id a ts täh nghäälingu teeriva rahvusrija kirjaniku tuntud spordia emotsiooTarmo Tiisleri ahe jutt on nidest punnis vool ja pipar, just see vürts, s lekandest mis ühest teleü uidugi, eks elamuse teeb. Mub paljutki. tulemusest sõlt

i r e l s i i T o rm a T 10 korvpallihetke

T

iisler, keda vahel ka eetrikunniks on kutsutud, on oma paarkümmend aastat „kossu” kommenteerinud. On andnud hoogu ilusatele võitudele ning proovinud leida terake head ka koledatest kaotustest. Olles kommenteerinud küllap juba sadu mänge, on tal muidugi raske välja tuua kümmet kõige-kõigemat. Aga teeme siiski proovi. Tiisler ütleb, et need kümme on n-ö puusalt tulistatud valik, mitte pika ja põhjaliku analüüsi tulemus. Järjekord pole tähtis.

1. 2003. aasta EM-valikmäng Eesti vs Läti Ventspilsis, kus Eesti võitis lisaaja 95:93. Tanel Teinilt (29 punkti) üks karjääri paremaid mänge, meie veteran Margus Metstak pani lätlaste noore „härja” Kambala konkreetselt paika.

2. 2013. aasta 1. september, kui Eesti võitis otsustavas mängus 7000 pealtvaataja marulisel toetusel Bulgaariat 61:49 ja tagas üle 14 aasta koha 2015. aasta finaalturniiril.

3. 2001. aastal EM viimane valikturniiri mäng Eesti vs Tšehhi. Üks viimaseid, mis toimus vanas heas Kalevi spordihallis. Eesti võitis 95:86 ja tagas koha finaalturniirile Türgis.

4. 2007. aasta 13. november, prantslaste ASVEL vs Kalev/Cramo.

Kalev võitis võõrsil lisaajal 99:93. See oli üks ägedamaid välismänge, kus viibinud.

5. 2001. aasta sügis. Üsna värskelt avatud Saku Suurhallis mängis Eesti koondis EMi valikmängus üle aasta varem Sydneys olümpia hõbeda võitnud Prantsusmaaga 63:59. Müürsepp näitas ses mängus, et on absoluutselt Euroopa tippklassi mängumees.

84

6. 2007. aasta 22. augustist pärineb sootuks teistsugune kogemus või emotsioon. Makedoonia pealinnas Skopjes toimuvale lisavalikturniiri korduskohtumisele läks Eesti koondis kodust saadud soliidse kuuepunktise võiduga. Õhus oli täitsa reaalne võimalus pääseda EMile. Ent kohtumine Skopjes lõppes eestlastele täieliku hävinguga, väljakuperemehed olid selgelt 50:95 üle.

7.

2007. aasta 21. mail Eesti meistriliiga finaalseeria kolmandas mängus Saku Suurhallis, kus toona Tartu Rockis mänginud Gert Kullamäe viskas Martin Müürsepa söödust viimasel sekundil võidu­ korvi ja Rock läks finaalseeriat 2:1 juhtima.

8. Jälle teistmoodi emotsioon. 2002. aasta 26. jaanuaril toimunud EM-valiksarja mäng Ungaris. Idee poolest oli Ungari meist toona siiski nõrgem tiim, me oleksime pidanud võitma, aga... Eesti kaotas 23 punktiga. Ehkki valikmänge oli veel mängida, oli see kaotus siiski määrav, miks Eesti lõpuks finaalturniirile ei pääsenud.

9. 2000. aasta 22. mail võitis toonase nimega Tartu Ülikool/Delta korvpallimeeskond finaalseeria otsustavas mängus Kalevit 85:80 ning tagas Tartu meeskonnale esimese meistritiitli üle pikkade aastate. Korvpallimeeskonna võitu peeti niivõrd tähtsaks, et nimetati aasta lõpul Tartu linna aasta teoks.

10. 2007. aasta 9. august, lisavalikturniiri mäng Rootsi vastu, mille Eesti koondis võõrsil võitis 57:50. Tähtis mäng ja tähtis võit, mis andis lootust pääseda lõpuks finaalturniirile. Aga meeles on see mäng seepärast, et toimus Stockholmis väikeses ja ülimalt umbses saalis.

– e n i m a t e rj Soolopu proovikivi vastupidavuse TEKST Külli Haav - FOTOD erakogu

Purjetamisega seostuvad eelkõige päikeseloojangud, leebe tuuleke, vaikne vulin kiiluvees, rahu ja romantika. Kui vähe või palju jõuavad sellele mõelda üksinda maailmameresid kündvad mehed?

T

urundusinimene, tootearendaja ja purjetaja Jaanus Tamme proovis üle-eelmisel aastal esimese eestlasena osaleda enam kui 4000-miilisel üle Atlandi sooloregatil.

Prantsusmaal Port de Rhus starti ootav Tamme tuunis oma 6,5-meetrist paati pidevalt efektiivsemaks ja ootas sõitu. „Minu Mini on kiire, lihtne, kuid samas innovaatorlik, ootan allatuulesõidult head kiirust,“ lootis ta toona. Kuid saatus tahtis teisiti.

Tamme otsustas üliränkade ilmaolude tõttu mitte startida, 83 purjetajast jõudis finišisse Guadeloupele vaid 53.

2015. aastal plaanivad üle Atlandi sõidu starti minna juba kaks eestlast: 41-aastane Tamme ja temast seitse aastat noorem Martin Rääk. Distantsi Douarnenez (Prantsusmaa) 88

– Arrecife (Lanzarote, Hispaania) – Pointe à Pitre (Guadeloupe) vahel laiub 4200 meremiili ookeani.

Selles ränkraskes regatis osalemise puhul on saavutada palju enam kui ainult poodiumikoht. Ainuüksi finišisse jõudmine on saavutus, mida kõik ei suuda. Ülipikal distantsil on lisaks suurele purjetamiskogemusele oluline ka üldfüüsiline treening, motivatsioon ning võime oma keha kuulata, et saada hakkama üleväsimusega. Pikad tunnid ülimat kontsentreerumist, valutavad ja väsinud lihased, magamatus, äkilised tormid – glamuuriga pole siin midagi pistmist.

Unistus ookeanikõlblikust rallimasinast Esimest korda nägi Tamme Mini-paate siis, kui tuli internet.

„Siis, kui hakkasin purjetamisest unistama, olin 17–18-aastane,“ jutustab ta. Aga kuidas selline paat endale saada? Isegi Prantsusmaale reisida polnud tollal võimalik. Kui piirid eestlaste jaoks lahti tehti, siis esimene koht, kuhu Tamme sõitis, oligi seesama jahitehas. Aga kust võtta raha? „Ma andsin neile nii palju, kui mul oli, ja palusin, et nad hakkaksid ehitamisega pihta, hiljem annan raha juurde. Nüüd olen jõudnud sinnamaani, et käsil on esimene tõsine võistlus,“ annab mees aimu protsessi pikkusest.

Küsimusele, millest ta on pidanud seetõttu loobuma, vastab Tamme: „Millestki ei ole pidanud loobuma. Kui, siis võib-olla rumalustest ja mõttetutest asjadest, aga see on tegelikult äge.“ Mis juhib purjetajat õigesti sõitma, õigeid otsuseid tegema, mis on edu valem?

purjetamine

„Minu edu valem on kogemused ehk siis see, et sa pead olema tugev igas valdkonnas: hea purjetaja, tundma oma keha, teadma, kuidas süüa, kuidas magada, kuidas ette valmistuda, olema tehnilise taibuga. Ma arvan, et see kõik kokku ongi edu.“ Millisesse jahiklassi see paat täpsemalt kuulub? „Mini Transat on Open-klassist. Seal on ette antud parameetrid: jaht tohib olla 6,5 meetrit pikk , 3 meetrit lai jne. Võistlusi korraldatakse põhiliselt Prantsusmaal. Mini Transatit teab enamik inimesi, tegelikult aga peetakse hooajal umbes 10–12 tõsisemat võistlust.

Võistlussarjas või -seerias starditakse erinevatest sadamatest ning vahepeal jääb taastumiseks ainult nädal aega. Seeria algab aprillis ja lõpeb septembris-oktoobris. Kui tahad tõsiselt tegeleda, siis see tähendab, et tegelikult peadki alates aprillist kuni septembri-­ oktoobrini kohapeal olema. Viimased kaks aastat tegin selle ralli kaasa ja see on tegelikult päris tõsine katsumus.“

Rohujuuretasand Jaanus arvab, et mainitud jahiklass oleks sobilik ka Põhjamaades, näiteks Läänemerel seilamiseks. „See on väga kiire, hästi turvaline, kuna on ehitatud ookeani tingimuste jaoks, suhteliselt suur. Tegelikult see klass jaguneb kaheks: prototüübid ja seeriapaadid. Prototüübid on spetsiaalselt väga kiireks sõiduks ehitatud, sel-

ud nii rohujuure id vi n o e in am et rj u „P alik, et inimesed tasandile kui võim skustega, mitte .“ei võistleksid oma oel ektroonikat võrdleks omavah el lisega sõidan ka mina. Seeriaklassis on vähe lihtsamad. Siin oleks neil tulevikku küll,“ tutvustas Tamme keskmise Land Roveri hinda maksvat paati.

Mainida tasub ka Mini-jahtide head tempokust. Kogu sõidu keskmine kiirus on 10 sõlme, maksimum ulatub üle 20. Mingit kommunikatsiooni võistluse ajal pole, kellelegi pole võimalik helistada, et konkurentide asukohta teada. Tamme räägib, et tal on küll VHF raadio, kuid selle leviraadius on niivõrd väike, et tõenäoliselt saab vaid üks-kaks korda kellegagi paar sõna vahetada. „Ilmateate jaoks on peamiselt baromeeter, mille järgi ilma vaatad, ja kõhutunne. Lubatud ei ole ka elektroonilised kaardid. Võimalik on kasutada GPS-i, kust sa saad ainult numbrid, ja paberkaarte. Energiat võib toota looduslikul viisil, nt päikesest. Purjetamine on viidud nii rohujuure­tasandile kui võimalik, et inimesed võistleksid oma oskustega, mitte ei võrdleks omavahel elektroonikat,“ selgitab ta infodefitsiidi mõtet.

Hooajatreeningud algavad Hispaanias Valencias on päike ja tuul juba ootamas. „Treeninglaagriks ja hooaja alustamiseks on see hea koht, kuna Vahemerel algavad võistlused varem kui Biskaial. Saab varem rütmi

sisse,“ unistab Jaanus. „Mul on juba kõik ettevalmistused ja kvalifikatsioonisõidud kolme-neljakordselt tehtud. Platvorm tundub päris hea, nüüd tuleks teha ära see, mis eelmine kord tegemata jäi.“ Tõsi, eelmise ookeanisõidu Douarnenez’ist starditud otsal püsis Tamme esikümnel tihedalt kannul. Biskaia lahel valitseva tormi tõttu esimene etapp katkestati ja jahtidele anti korraldus varjuda Hispaania põhjarannikul.

Uus start toimus juba Sadast otse üle ookeani Guadeloupele. Eelmisel õhtul tormivarjust kohale jõudnud Tamme kirjelduse kohaselt olnuks räsitud alusega ookeani ületamine võrreldav enesetapuga ning 2013. aasta regatt läks vett vedama.

Uus siht on kindel – järgmine suurvõistlus, Mini Transat 2015, hakkab septembris Prantsusmaalt, start antakse taas Douarnenez’ist. Esimene etapp viib Kanaaridele, teine etapp algab Kanaaridelt ja lõpeb Kariibi merel, Prantsusmaa meretaguses piirkonnas, Väikestel Antillidel.

Jaanus Tammet paneb selle alaga tegelema sümbioos seiklusest, väljakutsest, võistlusja võidujanust. Kuid mingi osa jääb ka nimetu kire kanda. „Kui keegi küsib, miks ma seda teen, siis sellele on väga konkreetne vastus – ma ei tea!“ 89

purjetamine Jaanuse Mini-­vaimustus nakatas soolo­ purjeta­misega ka Martin Rääku, kes t samuti ookeanirallis osa tahab võtta.

Martin teenib leiba disaini- ja animastuudios produtsendi ja vabakutselise turundajana.

Starti tuleb veel

üks Eesti jaht Mis sind stardist veel lahutab?

Ma olen teinud ühe võistluse Biskaial ning sõitnud kvalifikatsiooniks 1000 miili. Kõik on olnud soolosõidud.

Võtan nüüd paadi sleppi ja lähen Hispaaniasse, et seal treenida, edasi Itaaliasse esimesele võistlusele. Ülioluline on saada kätte kvalifikatsioonimiilid, puudu on umbes 700 miili.

Mida sa kaasa võtad, kui merele lähed?

Varustus peab olema korralik, kompromissidele minna ei saa. Ookeanil oled sa üksinda ja vähim, mida tahad, on see, et mingi asi üles ütleb. Tegelikult niikuinii ütleb, see on paratamatu, kuid kvaliteediga võidad aega juurde.

Riided olgu ookeani- ja ilmastikukindlad. Palju sõltub ilmast, aga kunagi ei hakka liiga palav ega ole liiga kuiv.

Sellepärast on oluline ennast soojas hoida, mis tähendab kihilist riietumist, ühte-kahte-kolme-nelja-viit kihti sõltuvalt ilmast ja aastaajast. Kõigepealt pikk aluskiht, mille peale võib panna veel ühe aluse, siis keskmine layer (pesu või kaks pesu ja fliis). Oluline, et oleks kaasas ka teine, kuiv komplekt, ja kolmas, survival suit ehk äärmiselt veekindel ellujäämiskombinesoon.

Tegelikult ei tee purjetajat märjaks mitte niivõrd lained, vaid see, mida ta ise higistades tekitab.

Kas Biskaia lahel on oktoobrikuus võimalik higistada?

Kui sa oled ennast ilmastikukindlalt riidesse pannud ja hakkad kiiresti purjesid vahetama, on see väga lihtne.

Või kui tuul tugevneb ja pead näiteks rehvima minema, saad märjaks nii väljast- kui ka seestpoolt. Higistamisest 90

Kas teadsid, et: • Mini Transat on oma 84 osavõtjaga suurim soolopurjetamise võidusõit maailmas.

• 6,5 meetrit pikk purjekas on väikseim alus, millele organiseeritakse Atlandi ookeani ületavaid regatte.

• Juba võidusõidule kvalifitseerumine nõuab 2 x 1000 miilist üksipurjetamise kogemust, lisaks veel mitmete sooloregattide läbimist.

• Miniga purjetajate varustusse kuuluvad vaid GPS, autopiloot, VHFraadio ilmateated ning oma kogemused.

• Ajakiri Forbes peab soolopurjetamist üheks raskemaiks vastupidavuse spordialaks, pidades seda kaalukamaks kui ultramaratone ja Ironmani võistlust.

SMÖGEN, SWEDEN

HELLY HANSEN CATWALK

Helly Hanseni edu aluseks on Skandinaavia disain, optimaalseim kombinatsioon stiilist ja funktsionaalsusest.

Seepärast eelistavadki nii profid kui nõudlikud harrastajad Helly Hansenit.

HE LLY H ANSEN.COM

purjetamine

tekib külmatunne ja lõpuks ka alajahtumine.

Ma olen siis tavaliselt ennast korraks paljaks koorinud, õhu läbi lasknud, ära ventileerinud ja siis kähku riided selga tagasi tõmmanud.

Kõike karmim osa soolopurjetamises?

Emotsioonid ja nendega hakkama saamine. Alguses on raske ettevalmistus. Kõik, nii iseend, paat kui ka tehnika, tuleb seada sellisesse korda, et tead, et nüüd on hea minna.

See on aeganõudev, lõputute to do-listidega, võtab palju võhma ja tekitab stressi.

Lisaks ettevalmistusele tuleb veel samaaegselt tööasjadega tegeleda. Kui saad lõpuks otsad lahti ja merele, siis tuleb väga suur rahu.

92

Võtad mõnusalt oma kursi, sead kõik paika ja hakkad kimama. Aga eks sealgi hakkavad emotsioonid vahelduma ja pead suutma end positiivselt mõtlema panna, ühe probleemi korraga võtta.

Millised on raskemad olukorrad, kus pead 100% oma mõistuse ja füüsise tööle panema?

Tegelikult töötad sa kogu aeg. Kui oled võistlusel, siis kalkuleerid, uurid, prognoosid, vaatad, mis teised teevad, juhul muidugi, kui sa neid näed. Eestlase jaoks on oluline, et tegemist pole väinapurjetamisega, seal on ikkagi korralikud hoovused ja ookeanilaine, millega pead arvestama. Mulle, siit Maarjamaalt tul-

nule, on need faktorid, millega ma pole harjunud kalkuleerima.

Aga toit, vigastused, üleväsimus?

Uni, täpsemalt unepuudusest tingitud väsimus on peamine põhjus, miks tekivad igasugused jamad. Võid magada maksimaalselt 10, 20, 30 minutit, siis pead üles tõusma ja vaatama, et kõik asjad oleks korras ja ükski paat ei ohusta. Pead magama siis, kui tunned, et oled väsinud ja kui ilmastikuolud ja keskkond lubavad.

Mida sa merelt otsid?

Ma saan sealt kätte enda seiklusvajaduse ja adrenaliini.

THE

REMIX BRIGG BOARDSHORT

THE ORIGINAL BOARDSHORT COMPANY

purjetamine

ja tt a g e r a n i ä v Muhu d a v e ä p e r e M a n n i l l Ta

u k k o k d a lj e s d a v e pan

epäevade korraldaer M na llin Ta ja ti ga re a in vä u uh A. Le Coq’i 58. M st suurimast merega seotud he ka et a, ev en ol st da en ik kõ gid jad te rne suursündmus. ää uv an lep he tä e in üh s ak sa st ise ettevõtm - fotod Karel Kaljuste TEKST Piret Salmistu

94

M

õlemad mainitud mereüritused said eelmisel aastal tunnustuse osaliseks – Muhu väina regatti tunnustati Lääne-Eesti parima turismi­arendaja tiitliga ning Eesti Jahtklubide Liit pidas Tallinna linna korraldatud Tallinna Merepäevi ja selle raames toimunud regatti Tallinn Race aasta teo vääriliseks.

Start Lennusadamas Selleks et kõik Tallinna Merepäevade väisajad näeksid, mida tähendab väljend „suurim regatt Läänemerel“, saab käesoleva aasta A. Le Coq Muhu väina regatt alguse just Tallinna Merepäevade toimumiskohast Lennusadamast. Sinna oodatakse pea 120 jahti Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt, Soomest ja Rootsist. Selline mastimeri ja purjede hulk on tallinlastele kahtlemata vaatepilt, mida just sageli ei näe. Tallinna Merepäevade viimasel päeval, 19. juulil heiskab regati laevastik purjed ja teeb auringina Tallinna lahel esimese

võidusõidu, mida huvilised saavad suurematel alustel merele ka jälgima minna. Seal saadetakse võistlejad esimesele pikale distantsile, mille sihtkohaks on Kärdla sadam Hiiumaal, kuhu jõutakse sõltuvalt tuuleoludest kas ööpimeduses või juba järgmise päeva algul. Hiiu Vald, Kärdla sadam koos jahtklubi Dago ja teiste tublide aktivistidega on viimastel aastatel teinud enneolematuid pingutusi Kärdla sadama väljaehitamisel, et areneks piirkond ja avaneks merevärav Hiiumaale. Juba möödunud aastal pidasid purjetajad just Kärdlat üheks regati parimaks sadamaks.

Lisaks 2014. a lõpul valminud hiiglaslikule jahtide talvehoiu ja hoolduse hallile valmib sellel suvel ka uhke sadamahoone, mis teeb regatist osavõtjate olemise veel mõnusamaks.

Esmaspäevase vaba päeva sadamas sisustab Grillfest, mis hoolitseb nii purjetajate kõhutäite kui ka meelelahutuse eest.

Teisipäeval, 21. juulil viib regati distants purjetajad Muhumaale Kuivastu sadamasse ja sealt kesknädalal edasi Saaremaale Roomassaarde. Mõlemas sadamas, nagu regatil

juba tavaks saanud, täidab õhtuid regatile õla alla pannud kohalike omavalitsuste korraldatud meelelahutus. Neljapäeva varahommikul suundutakse ühele regati pikematest etappidest, Roomassaarest Pärnusse ning raske on ette ennustada, millal regatilised sinna täpselt jõuavad. Sellest lähtuvalt ei ole ka reedesele eelviimasele etapile päris konkreetset algusaega ega ka pikkust veel kindlaks määratud.

Pärast pikki etappe vajatakse ka hingetõmbeaega ja mõnusat olemist. Seda viimast peaks kindlasti pakkuma reedeõhtune ühine õhtusöök ja meeleolukas pidu Pärnu Jahtklubis.

Regati viimasel päeval vormistatakse Pärnu lahe lühirajal suure publiku ees lõplikud tulemused. Huvilised saavad merel toimuvat minna vaatama kas otse võistlusraja äärde või jälgida otseülekannet meediapartner Postimehe portaalis. A. Le Coq 58. Muhu väina regati parimad saavad pärjatud laupäeva, 25. juuli õhtul Pärnu Jahtklubis. Ole kohal ja kutsu sõbrad kaasa Eestimaa suve suurimale ja oodatuimale purjetamissündmusele! www.muhuvain.ee 95

purjetamine

- FOTOD erakogu TEKST Gerli Ramler

ispisiku sõpraam et rj u p id sa s ve Il k Indre Annika Tuisk-Ilves jaikesele merereisile kaasa kutsusid. Täna on delt, kes nad kord pisa alus ning Indrek töötab ESS Kalevi Jahtavad nad kogu ü ü p neil juba mitmes om a en id n n fä a al a m o klubi ülemana. Tõelistetepurjetamishuvi edendada. hingest Eesti inimes

„N

oorena oli meri minu jaoks pigem ujumiseks kui purjetamiseks ja surfamiseks,“ muigab kunstitaustaga Annika, kes on kasvanud Nõmmel. „Olin alati arvanud, et purjetamiseks peavad olema kogemused juba lapsepõlvest ning laeva juhtimiseks peab kõike oskama ja teadma. Kord kutsusid sõbrad meid oma paadiga sõitma ja kuigi kartsin kõike valesti teha, selgus, et purjetamine polnudki nii keerukas.“ Vili kukkus viljakasse mulda – Ilvestele hakkas purjetamine nii väga meeldima, et kohe hakati otsima võimalusi merele saada.

Enne tööpäeva algust hakkasid Annika ja Indrek käima sailing.ee purjetamiskoolis ning kui esmalt purjetati sõprade alustel, siis õige pea jõudis perre päris esimene enda, koos sõpradega soetatud jaht. 30-jalane sportlik avamere-Mia teenis neid truult kuus hooaega, tõi rõõmu nii võistlustel kui ka perereisidel ning Miaga sai võidetud koguni Muhu väina regatt.

Siis tekkis Indrekul soov leida sportlikum ja kiirem paat. „Mia oli ka suhteliselt askeetlik ning

96

eks kompanjonidki soovisid rohkem mugavusi,“ toob Annika välja veel ühe põhjuse. „Meie merehuvi algas pigem suurte jahtidega, mis ajapikku on „kukkunud“ järjest väiksemaks. Tegelikult on nii, et mida väiksem on alus, seda paremini oskusi omandad.

Purjekasõit on nagu autoga sõitmine – parem

saad teha praktiliselt kõikjal ning igal ajal, siis purjetamisega on asi veidi, aga mitte palju, keerukam – see nõuab aega, vee lähedust ja aluse olemasolu ning kannatlikkust.

Purjetamis­maailm on väga lai: võib tegeleda alaga nii üksi kui ka meeskonnas, võib käia veel oma lõbuks, aga võib ka võistelda. Tartust

toga sõitmine – au u ag n n o it õ as ek „Purj pisikesel kardil a id p p õ a d se n o em par remate masinatega ning siis tuleb suues välja.” kõik juba iseenes t on seda õppida pisikesel kardil ning siis tuleb suuremate masinatega kõik juba iseenesest välja,“ nendib Indrek, kes soovitab kindlasti enne merele minekut läbida praktilised purjetamiskursused mõnes purjetamiskoolis, mida on päris mitmeid ja päris häid. See pidavat olema kui arenemise shortcut, sest neid teadmisi ei suuda jahil ka viie aastaga omandada.

Kui jooksmisega on asi lihtne, sest seda

pärit Indrek on alati sporti armastanud, lisaks purjetamisele ja jooksmisele tegeles ta nooremana aktiivselt aerutamisega. Muide, Indrek on läbinud 13 täispikka jooksumaratoni.

Kui mees on mässitud tugevalt purje­ tamis­maailma, siis naine on enda alaks valinud surfamise. „Surfarite kogukond on nii ühtehoidev ja tore, suvel spordime koos vee ja tuulega ning talvel lumega suusatame.

HELLY HANSEN CATWALK

Helly Hanseni edu aluseks on Skandinaavia disain, optimaalseim kombinatsioon stiilist ja funktsionaalsusest.

Seep채rast eelistavadki nii profid kui n천udlikud harrastajad Helly Hansenit.

HE LLY H ANSEN.COM

purjetamine Unistus: pikem jahireis perega Annika ja Indreku suureks unistuseks on pikem merereis koos perega. Kas just ümbermaailma­ reis, kuigi selle vastu ei oleks neil ka midagi.

Paraku praeguse töö kõrvalt ei saa Indrek nii pikalt ära olla ning seetõttu tuleb leppida pisemate puhkustega. See-eest on pere puhkuse sihtkohtad alati seotud hobiga – mõni regatt, tiitlivõistlus või suurepärane surfikoht.

Annika Tuisk-Ilves töötab Sportlandis tootejuhina, tegeldes igapäevaselt surfi- ja purjetamisriiete müügiga. Kuna tema hobiks on surfamine ja purjetamine, mõistab ta hästi kaubamärke, mida esindab ning oskab klientidele pakkuda just seda, mida nad vajavad.

Indrek Ilves oli kuus aastat tööl Pärnu Jahtklubis, edendades aktiivselt sealset purjetamiselu, tuues sinna olulisi võistlusi ning seistes purjetamiseks vajaliku taristu loomise eest. Täna on Indrek Tallinnas ESS Kalev Jahtklubi ülem, aktiivne katamaraanipurjetaja ning üks Muhu väina regati ja Euroopa meistrivõistluste korraldajatest.

Mulle meeldib, et surfamise juures pole tähtis ainult jõud, vaid ka tasakaal, koordinatsioon ning mõistus,“ räägib Annika oma suurimast hobist, milleni ta jõudis u 10 aastat tagasi. „Algul käisime ühe varustusega vaheldumisi surfamas, siis hakkas Indrek purjetamises kiirelt arenema ning surfikomplekt jäi seisma. Okupeerisin selle endale ning nii ongi läinud, et Indreku number üks spordiala on purjetamine ja minul surfamine.“

Katamaraaniga ümber – ei midagi hullu!

Indreku huvi purjetamise vastu on muutunud aasta-aastalt sportlikumaks: algul avamerejahi regatid, siis lõi ta neli hooaega kaasa sportpaadil Melges 24, kus on nii professionaalide kui ka amatööride klass. Eesti purjetajad on Melges 24 klassis väga tugevad, olles korduvalt tulnud amatööride hulgas maailma- ja Euroopa meistriks. Teiste seas sõidavad Melges 24 klassis purjetamise suured nimed eesotsas Tõnu ja Toomas Tõniste ja Peter Šaraškiniga; samuti Liis Koort, Tuuli Org, Paavo Pettai, Maiki Saaring, Andres Rohtla, Tammo Otsasoo, Tiit Vihul jt. Selles seltskonnas purjetamine on olnud ühtlasi privileeg ja parimaks kooliks, mida võib soovida. „Töötasin Pärnu jahtklubis tegevjuhina, Melgese purjetamise trennid olid Tallinnas, regattidel käisime tihti välismaal. Programm läks aina tihedamaks ning pidi hakkama tegema valikuid. Kuna mulle meeldib kiirus, oli järgmine siht selge: katamaraan. Esimesel aastal rentisime katamaraani, et koos Annikaga Pärnu lahel sõita ja aru saada, kas see on see, millega tahaks tegeleda. Tulemuseks oli see, et puhtalt katamaraanile mõeldes läks suu juba kõrvuni. Tegemist on põhimõtteliselt nagu surfamisega, aga seda saab teha kahekesi!“ jutustab Indrek õhinal.

Annika kõrvalt kinnitab, et katamaraanisõit on küll super, kuid võistlustele tema veel ei kipu – kiirused lähevad seal sama suureks kui mootorpaadil ning ümberkukkumise oht liiga reaalne (kuigi tegelikult pidi olema kukkumine kõrvalt vaadates palju jubedam kui päriselt). Nii ei saanudki Indrek loodetud paadikaaslast seekord kodust, vaid lõi mullu katamaraanide võistlusel kaasa meisterpurje­ lauduri Kevin Jakobsoniga.

Huvipurjetamine on Eesti turismi tulevik Annikal ja Indrekul on ka kaks last – 5- ja 8-aastased tüdrukud, kes on sünnist saadik merega harjunud. „Johanna oli alla kuu vana, kui juba purjetama läksime,“ meenutab Annika ja lisab nagu lohutuseks teistele lapsevanematele: „Eks nendega oli esimesed aastad ikka väga tüütu merel, sest lapsed ju näpivad kõike 98

ja topivad oma sõrmi igale poole. Aga nüüd on nad väga mõistlikud, tajuvad ohte ning armastavad paadisõitu. Pärnu Jahtklubi, kus Indrek varem töötas, oli nende jaoks kui teine kodu.“ Pärnu Jahtklubi tegevjuhina töötas Indrek kuus aastat, enne seda oli ta ametis hoopis teises valdkonnas – turunduses ja jaekaubanduses. Aastaid sõitis kogu pere Tallinna ja Pärnu vahet ning siis sai Indrekust ESS Kalevi Jahtklubi ülem. „Kuna Eesti on nii väike, siis pole vahet, kas ma ajan oma rida Pärnus või Tallinnas, sest kokkuvõttes tegelen laiemas plaanis ühe ja sama asjaga. Pärnu Jahtklubis õnnestus kaasa aidata merenduskeskuse ja jahtklubi peahoone ümberehitamisele, samuti ehitati purjespordikooli hoone, osteti uued sadamakaid ning arendati Muhu väina regatti. See kõik oli suureks abiks, et võidelda Eestisse avamerepurjetamise Euroopa meistrivõistlused, mida täna korraldavad Pärnu ja Kalevi jahtklubi üheskoos,“ räägib Indrek, lisades, et kokkuvõttes toob regatt kindlasti tulu nii piirkonnale kohapealse tarbimise ja riigile maksude näol, aga teeb ka Eestile kui mereriigile suurepärast reklaami. „Elame väga kaasa purjetamisvõistlustele ning tahaksime, et ka Eesti inimestel oleks nende kohta parem kajastus. Oleme mõelnud, et meie missiooniks ongi tuua purjetamist ning võistlusi vaatajatele lähemale,“ naeravad Annika ja Indrek. „Näiteks nii Euroopa meistrivõistlused kui ka Muhu väina regatt on Postimees Online’ist jälgitav ning internetis saab reaalajas kaasa elada oma lemmikutele ja jälgida nende võistlust. Unikaalseks võimaluseks on osta pilet laevale, mis sõidab võistlejate lähedal ning annab hea võimaluse alaga vahetult merel tutvuda.“ Kalevi Jahtklubis on oluliseks teemaks Indreku jaoks olnud Pirita jõe süvendamine ning väikesadamate temaatika – tema sooviks on, et kõik Eesti väikesadamas saaksid jõulisemalt areneda ja leiaksid rohkem tähelepanu ning toetust ühiskonnas. Huvimeresõitjate turismi edendamiseks oleks oluline, et sadamaid oleks mööda rannikut iga u 30 miili tagant ning mitte ainult sadam, vaid ka kõik muu turistile vajalik: söök-jook, öömaja, pesemisvõimalused ja lõbustused. „Olen kindel, et see oleks Eesti jaoks äärmiselt kasumlik turismitoode ning seetõttu oleme võtnud oma missiooniks arendada välja korralik jahisadamate võrgustik. Ükski laevaturist ei sõida kohale üheks päevaks, vaid kauemaks ning sellesse tasub panustada. Kui Eestis räägime u 2000 purjetajast, siis Soomes on neid ligi 30 000,“ ütleb Indrek ja lisab: „Kui täna räägime Eestis konverentsivõi spaaturismist, siis huvipurjetamine on samuti meie tulevik!“

Naiste kevadmantel Dinni Vee- ja tuulekindel durAtec® Extreme tehnoloogia (veekindlus ›10 000mm) Teibitud õmblused

Püsikliendi pakkumine

99Eur Tavahind 119,95 (Toote kood 6946)

purjetamine

– is t s e E t l e s d r o k a Esm

e s i m a t e rj u p e r e m ava lused t is õ iv tr is e m a p o o r Eu Tekst ja fotod Piret Salmistu

S

el suvel toimub Eestis lisaks pikkade traditsioonidega A. Le Coq Muhu väina regatile eriti oluline avamerepurjetamise tiitlivõistlus – Volvo Estonia ORC klassi Euroopa meistrivõistlused. Euroopa parimad purjetajad selguvad Pärnus 10.–16. augustil.

Suurvõistluse korraldajatel Pärnu Jahtklubil ja ESS Kalevi Jahtklubil on hea meel, et Volvo Estonia otsustas nii väärika sündmuse toetamiseks õla alla panna. Lisaks Eesti avamerepurjetamise kõrgele tasemele ja konkurentsile soovivad Euroopa meistrivõistlusi korraldavad klubid siia saabuvatele purjetajatele näidata ka eestlaste võimekust ja oskust suurvõistlusi hästi läbi viia. Seetõttu püüti regatile leida ka väärikat nimesponsorit. „Volvo on kontsern, mille panus maailma avamerepurjetamise tippsündmuse Volvo Ocean Race toetamisse on teada kindlasti kõigile purjetamishuvilistele. Volvo Estonia OÜ soov olla Pärnus toimuvate avamerepurjetamise Euroopa meistrivõistluste nime­ sponsor on kindlasti suureks tunnustuseks ja võimaluseks suursündmus veel paremini läbi viia ning näidata seeläbi ka Volvo kontserni pühendumust purjetamise propageerimisele ja toetamisele,“ lausus koostöölepingu allakirjutamisel Pärnu Jahtklubis Kalev Vapper, Kalevi Jahtklubi kommodoor.

100

Volvo Estonia OÜ finantsjuhi Veiko Tarvise sõnul on ka Eestis toimuva purjetamise suursündmuse toetamine Volvole sümboolne ja hea võimalus pöörata rohkem tähelepanu nii purjetamisele üldiselt kui ka avamerepurjetamise tippsündmusele. „Möödunud aasta sügisel Hispaanias Alicantes alanud, sealt edasi kaheksat sadamat läbiv ja lõpuks 2015. a juunis Rootsi jõudev Volvo Ocean Race on Eestile nii lähedal, et augustis Pärnus toimuva ORC Euroopa MV ja Volvo Ocean Race’i vahel on võimalik luua suurepärane sünergia, et ka Eesti kui mereriigi rahvast rohkem merele lähemale tuua, nii nüüd kui ka tulevikus,“ kommenteeris Tarvis.

Eriti suurt rõõmu valmistab korraldajatele Pärnu linna entusiastlik toetus suursündmuse õnnestumisele. Tuleb olla sama meelt Pärnu linnapea Toomas Kivimägi ütlemisega, et paljud sadamalinnad väidavad end ilusa olevat, kuid Pärnu seda kahtlemata ka on, mistõttu on iga sel suvel Pärnusse esimest korda saabuv külaline linnale suureks väärtuseks.

Regati korraldajad on eriti hoolikalt mõelnud ka sellele, et suvepealinna saabuvatel purjetajate kaaslastel aeg siin igati mõnusalt sujuks. Regati ametlik majutuse korraldaja reisibüroo Reiser on Pärnu linna hotellidega sõlminud erikokkulepped külalistele soodsaimate hindade pakkumiseks ning teinud sobivaima majutuskoha leidmise eriti lihtsaks.

Lisaks pakutakse kaldalolijatele ka huvitavaid ekskursioone nii linnas kui ka lähiümbruses.

Ja nii nagu ka A. Le Coq Muhu väina regati ajal Pärnus tavaks on saanud, viiakse huvilised suuremate alustega merele põnevat vaatemängu ja „titaanide heitlust“ jälgima.

Loodetavasti sekkuvad eestlased siin

Merel toimuvat saab jälgida ka otseülekandena meediapartner aalist.

Postimehe port kindlasti võitlusse kõrgete kohtade eest! On ju Eestisse viimastel aastatel toodud kirkaid medaleid nii maailma- kui ka Euroopa meistrivõistlustelt. Merel toimuvat saab jälgida ka otseülekandena meediapartner Postimehe portaalist. Pärnu Jahtklubis asuvasse regatikülla on kõik huvilised oodatud kaasa elama purjetamise suursündmusele ja osa saama vahvast kaldaprogrammist.

Suursündmuse peaproov toimub 6.– 8. augustini sealsamas Pärnus, kus selguvad kõigepealt Eesti meistrid avamerepurjetamise ORC klassis. Purjetajatel ja kaasaelajatel on mida oodata! www.orceuropeans2015.com FB: orceuropeans2015

Monyca Eleogram | Professional Surfer | Taiwan | 24°58’10.0”N 121°55’30.8”E | #ROXYREADY

Roxy tüdrukud Maailma parimad tegevsurfarid suunavad ka surfiriiete moodi.

S

el aastal tähistab Roxy 25. juubelit. Selle brändi kaanetüdrukud ei ole kunagi modellid, vaid tegevsportlased. Suvist kollektsiooni esitlevad (profi)surfarid, kelle elustiiliks on reisida mööda võistlusi ja eksootilisi, meeletute lainetega paiku, et testida seal ka uusi tooteid. Taoline koostöö sai alguse Lisa Andersenist, esimesest kuulsast naissurfarist, kes pääses spordibrändi kampaanianäoks. Lisa on legend ja suur eeskuju kõikidele järgmistele Roxy tiimi tüdrukutele.

2015. a kuuluvad peale Lisa sinna ka Stephanie Gilmore, Kelia Moniz, Bianca Buitendag, Rosy Hodge, Bruna Schmitz, Monyca Byrne Wickey, Lee Ann Curren, Justine Mauvin. Iseäranis Monycal ja Stephaniel on ette näidata kõige rohkem Roxy reklaame.

Lisa Andersen,

sündinud 18. märtsil 1969. a, pärit USA-st Floridast, neljakordne maailmameister Lisa Anderseni stiil ja sportlikkus panid aluse tänapäeva naiste surfile ja teda peetakse siiani selle ala suursaadikuks maailmas. Lisa on olnud rambivalguses alates 1986. aastast, mil ta noppis üle 30 National Scholastic Surfing Association’i auhinna.

Hiljem sai temast neljakordne maailmameister. Lisa saavutusi on märgatud ja tunnustatud. Ta oli esimene naine, kelle nägu kaunistas Surfers Magazine’i kaant, lisaks nimetati Lisat läbi aegade kõige nimekamate surfarite TOP 25 ning 20. sajandi mõjukaimate naisportlaste hulgas. Lisa püsib siiani konkurentsis ning osaleb võistlustel, ise­ äranis Roxy omadel.

102

surfamine Stephanie Gilmore,

Naiste tegemisi, võistlusi, pildistamisi, roadtrip’e saab järgida blogist: www.roxy.com/blog/

sündinud 29. jaanuaril 1988. a, pärit Austraaliast, kuuekordne maailmameister

Vaata Stephanie Gilmore’i stiilinäidet siit: www.youtube.com/watch?v=sDh6Ex02n6Q

Stephanie on valitsenud naiste surfi alates 2007. aastast.Ta tegi uustulnukana auhinnalaual puhta töö ja on noppinud ühe tiitli teise järel.

Stephaniet peetakse üheks kõige stiilsemaks surfariks, kelle järgi kõik tänapäeva naissportlased ja harrastajad püüavad joonduda.

Monyca ELEOGRAM, sündinud 26. juulil 1990. a, pärit Mauilt

Monyca kinnistas oma nime surfimaailma juba 14-aastaselt, kui head tulemused hakkasid kukkuma juunioride võistlustelt. Ta on mänginud mitmes surfist rääkivas (dokumentaal)filmis ning teda on valitud kümne kuumima surfitüdruku sekka. Monyca ammutab surfamisest ka loomingulist inspiratsiooni, ta on spordipesubrändi „Sweet Cheeks—Panties with a Purpose” asutaja.

Lee Ann Curren,

sündinud 23. juunil 1989. a, pärit Prantsusmaalt, mitmekordne Euroopa meister Olles surfilegend Tom Curreni tütar, on Lee Ann teinud kõik, et teda ei seostataks ainult isa saavutustega.

See on Prantsusmaalt Biarritzist pärit neiul ka õnnestunud – Euroopas ei leidu talle naljalt vastast. Juunioride tiitlite võitmise järel oli Lee Ann üks noorimaid, kel õnnestus kvalifitseeruda WCT võistlustele, kuid paraku tuli vigastus vahele. Lisaks muusikahobile, Lee Ann laulab ja mängib kitarri, tegeleb ta ka heategevusega. Tema südameasjaks on Brasiilia favela’de kitsukutes oludes elavate laste elujärje parandamine.

Kelia Moniz,

sündinud 5. veebruaril 1993. a, pärit Honolulult, kahekordne maailmameister Kelia on üks kõige mitmekülgsemaid surfareid maailmas. Ta on võrdselt tugev nii longboard’is kui shortboard’is. Kui oled sündinud Honolulus, on enesestmõistetav, et surfamine käib elustiili juurde. Ka Kelia veetis lapsepõlves koos oma nelja vennaga kõik päevad vee ääres, saabudes koju alles päikeseloojangul.

14-aastaselt hakkas ta võistlema maailma parimatega ja mitte ainult – ta hakkas ka võitma.

103

THE COASTAL OASIS SANDAL

MIKEY WRIGHT

rubriik surfamine

! r e v e r surf fo Kuigi surfi juured on tugevalt seotud muistsete polüneeslastega, on tänapäevane surfikultuur pigem osake popkultuurist, mis hõlmab teatud inimgruppe, nende keelekasutust ning isegi moe- ja elustiili.

T

Tekst: Marion Piirmets - FOTOD sportland

änapäevane surfisport hakkas arenema juba eelmise sajandi algusaastatel ning selle populaarsus tõusis märgatavalt 1950.–1960. aastatel, kui Hawaii saartel, Austraalia ja California rannikutel tekkisid oma surfikogukonnad.

Surf on äärmiselt territoriaalne spordiala, mille harrastamiseks on ilmtingimata vaja randa ja laineid. Algusaegade surfikantside pehme kliima ja soe ookeanivesi ei ärgitanud lainelaua entusiaste just kuigi pingsalt mõtlema asjaolule, kuidas ka külmas vees edukalt surfata. Kui vesi juhtuski jahedam olema, siis soojendati oma keha üles, tantsides energilisi šamanistlikke rituaaltantse.

Alles seejärel, kui spordiala hakkas populaarsust koguma ning jõudis ka California randadesse, muutus aktuaalseks see, kuidas hooaega pikendada. Eksperimenteerimisaltimad surfarid panid selga villased kampsunid, mida oli eelnevalt leotatud toiduõlis, teised määrisid oma Pendletoni flanellsärgi sisemuse kokku vaseliiniga, kõik see aitas muuta need veekindlamaks ja funktsionaalsemaks. Oma lemmikalast ei tahetud kuidagi loobuda ning leiutati kõikvõimalikke viise kehasoojuse säilitamiseks.

Muusika abil massidesse Ilmselt just tänu nendele katsetustele sündiski Pendletoni firma ruudumustriga flanellsärgist ning põlveni ulatuvatest

106

khakipükstest California surfistiil, mida kantakse au ja uhkusega siiani.

Moel aitas massidesse jõuda 1960. aastatel kanda kinnitanud surfimuusika vaimustus.

Popgrupp nimega Pendletones, hiljem tuntud kui The Beach Boys, viis oma malbete rütmidega surfistiili ja -muusika massidesse. Bändi liikmed kandsid alati siniseruudulisi Pendleton Boardi särke ning nende maailmakuulsates hittides nagu „Surfer Girl“ ja „Surfin´ Safari“ mainitakse korduvalt antud rõivaeset.

Pendletoni ruudulisest särgist on saanud omamoodi moeikoon ka tänu uue kooli punk- ja rokkbändidele, kes austusavaldusena oma juurtele ja eeskujudele antud rõivast kannavad. Kuulsamad neist on Californiast pärit Red Hot Chilli Peppers, Offspring ja No Doubt. Eestis toimus omalaadne Pendletoni särgi vaimustus 1990ndatel, kui ansambli Terminaator fännid kandsid ruudumustriga flanellsärki puusadele seotuna, et sarnaneda oma iidoli Jaagup Kreemiga.

Püksid, mis tulid, et jääda Lõuna-California asendamatu surfiriietuse moodustavad ka Hawaii suurte lillemustritega särgid, bikiinid ja boardshorts-stiilis surfipüksid, millest on saanud ülemaailmne suvine vormirõivastus.

Põlvini ulatuvaid surfipükse õmmeldakse kiiresti kui-

rubriik

vavast tugevast polüestrist või nailonist. Püksid on disainitud vastupidavaks, mugavaks ja kergeks (ilma voodrita). Eritunnuseks on jäik värvel, sageli koos velcro- ehk takjakinnisega ning paelkinnitusega, tagades maksimaalse funktsionaalsuse.

Surfipükste tehnoloogia on aastate jooksul küll samaks jäänud, kuid mood on lõike osas teinud oma töö. Uued ja moodsad püksid on madalalõikelised ning paljastavad kohati tuharate ülaosa, värvid on muutunud erksaks ning tihti kasutatakse värvikirevaid suureõielise lillemustriga kangaid.

Katsetused kalipsoga Eelpool kirjeldatud külmadilemma viis tänapäevase kummiülikonna ehk kalipso leiutamiseni. Au on raske omistada vaid ühele konkreetsele isikule, sest sarnaste ideedega on ajaloos katsetanud paljud.

Esimesed allikad pärinevad 1951. aastast, mil Ameerika Ühendriikide merejalaväelane Hugh Bradner tuli mõttele, et õhuke kiht vett, mis jääb lõksu või „lukustatakse“ mingi erilise materjali alla, toimib soojusisolaatorina.

Olgu lisatud, et üldise arvamuse kohaselt on kalipso peamine roll veepidavus ning seeläbi keha kaitsemine liigjahtumise eest. Tegelikkuses aga toimib kalipso pigem vastupidiselt: laseb veidi vett läbi, kuid lukustab selle osaliselt naha pinnale. Keha soojendab aga sissepääsenud vee tänu erilisest materjalist pealiskihile neopreenile.

On teada, et üks Bradneri sõpradest soovitas tal kasutada oma katsetustes just mainitud materjali. Arvatavasti ei viinud need mõtted aga Hugh Bradnerit lõpliku tulemuse saavutamiseni seetõttu, et ta polnud kirgliku spordiala entusiast.

1953. aastal alustasid neopreenist kummiülikonna katsetustega ka veespordist vaimustunud rannavalvuritest kaksikvennad Bob ja Bill Meistrell. Esimesed proovid korraldati sõjaaegsete, erilise elektrisoojendusega lenduriülikondadega, tagasi jõuti ka villaste kampsunite idee juurde, kuid juhuslikult külmkapi tagant avastatud isolatsioonimaterjal neopreen oli see, mis viis vennad Meist107

rubriik surfamine

rellid esimese praktilise ja moodsa kalipso valmimiseni.

Selle innovatsiooni abil alustasid vennad pereettevõttena siiani tegutseva surfi- ja sukeldumistarvikute äriga, mil nimeks Body Glove.

Meistrellidelt pärineb ka üldtuntud väljend „sobib nagu valatult“ ( fits like a glove), millele viitab ka ettevõtte nimi.

Võidukas O’Neill Umbes samal ajal tegeles katsetustega ka San Franciscos elav aknamüüja Jack O’Neill, kel oli samuti soov jõuda funktsionaalse varustuseni, mis sobiks külmas vees surfamiseks. Nagu ka vendasid Meistrelle, inspireeris Jack O’Neilli soojapidavat varustust leiutama uskumatu kirg surfamise vastu ning soov teha seda aasta ringi. Ka siis, kui puhuvad tugevad tuuled, ookeanil on suured lained ning vesi külmem on kui +10 kraadi.

O’Neill alustas teekonda maailmasõjaaegsete sukeldumiskostüümidega, mis olid valmistatud õhukestest kummiribadest. Õige pea sai aga selgeks, et need sobivad siiski ainult sukeldujatele. Surfarid liigutavad end palju energilisemalt ning teevad järske pöördeid.

Aktiivsel liikumisel imbus sukeldumiseks mõeldud kummiülikonda kohe vesi sisse, tõrjudes õhu välja ning tulemuseks oli liigjahtumine.

108

O’Neill töötas kummi kui materjaliga ikkagi edasi ning tulemuseks oli esimene kummist kalipso. Kumm suutis küll vajalikku funktsiooni täita, kuid materjalina oli seda äärmiselt raske töödelda.

Kuid mees ei andnud alla. Ükskord lennukiga lennates langes tema pilk vahekäigu vaibale, mille struktuuris olid pikad spetsiifilisest kummi meenutavast materjalist triibud.

See oli neopreen, mis oli leiutatud juba kakskümmend aastat varem, aastal 1932. Müüdi seda tollal Duprene’i kaubamärgi all. O’Neilli jaoks oli see tõeline avastus. Otsekohe tellis ta suure hulga neopreeni ning asus uuesti kalipsot konstrueerima. Algul polnud kavandatud kostüümid kuigi stiilsed ning sattusid tihti vanade surfikalade naerualuseks. Uue ja moodsama kujunduse O’Neilli kalipsodele tegi hoopis Jacki vend Robert O’Neill.

Nii jõuti uue põlvkonna neopreenist surfikostüümi ehk kalipsoni, tänu millele võivad surfarid sõita nii Alaskal, Islandil, Norras kui ka Antarktikas, kus isegi pingviinid külmast värisevad.

Kõrgmoe lemmik 1970. aastatel leiutati nn topeltneopreen, mille mõlemale neopreenipoolele oli lisatud

nailonkangas. See parandas suuresti materjali vastupidavust ja tõi moodi erksavärviliste nailonvooderdustega kalipsod.

1980. aastatel, kui moes olid kõikvõimalikud erksad neoonvärvid, jõudis turule värviline neopreen, mis oli aktiivsete fännide seas meeletult populaarne ning aitas surfi kui spordiala veelgi noortepärasemaks ja lahedamaks muuta.

Tänasel päeval võib julgelt väita, et neopreenist on tänu surfikultuuri populaarsusele saanud tõeline sensatsioon moemaailmas.

Juba mitmendat hooaega kasutavad kõrgmoeloojad suure menuga materjali oma loomingus, mis on omakorda paisanud trendi ka massimoodi. Mitmed kiirmoebrändid on ka selle kevade hooajakollektsioonides esitlenud erinevaid neopreenist rõivaesemeid, millel esmasel vaatlusel puudub igasugune side oma esialgse inspiratsiooniallikaga.

Surfikultuur on ja jääb mõjutama meie igapäevamoodi, ükskõik kui kaugel me rannikust ei elaks.

Monyca Eleogram | Professional Surfer | Taiwan | #ROXYREADY

rubriik surfamine

e t s u s l u u K surfikirg

i purjelaud – tuugl,a võ e h lo , d au el in la i surf võ inimesi. Harrastuse d tu n Olgu teemaks aeru tu d si ju al p ad mbav ud juuksed ja in ek le p se meri ja lained tõks ke äi p “: d „hüve kaasnevad ka se ikad pruun nahk.

s/õhtuleht tock, teet malsroo - FOTOD shutters TEKST külli haav

H

awaiilt p ä r i t Obama j a o k s pole suur sinine ookean sugugi võõras. Fotosilm on tabanud teda mitmel korral lainetel liuglemas.

Lauljatar Rihannale paistab rõõmu pakkuvat aerusurf ja seda iseäranis Brasiilias ja Hawaiil.

Nascari ralliäss Juan Pablo Montoya veedab oma vaba aega purjelaual. Colombia juurtega mees elab praegu Miamis ja surfab Biscayne’i lahel.

Brasiilia supermodell Gisele Bündchen, kes on aastaid olnud enim teeniv modell maailmas, lõbustab end samuti purjelaua ja aerusurfiga.

Merelainetes möllamas ja armastust otsimas võib teda näha Chanel No5 reklaamis.

Surfiüldsus teab, et kirglikud harrastajad on ka Adam Sandler, Jennifer Aniston, Cameron Diaz, Christiano Ronaldo, David Beckham, Avril Lavigne, Lady Gaga jt.

Eesti kuulsaid surfajaid Eestis on kuulsate muusikute, meelelahutustegelaste, aga ka ärimeeste ja kohtunike kõige suurem kontsentratsioon suvises surfilaagris. Vee peal armastavad aega veeta nii Liina Randpere kui ka muusikud Siim Aimla, Mikk Saar, Marko Matvere ja Stig Rästa.

Saatejuht Liina Randperele on lohesurf, millega ta on tegelenud juba kuus aastat, trenn ja lõbu üheskoos. „Mina olen praegu n-ö pühapäeva-lohetaja.

Vahepeal harrastasin isegi nii intensiivselt, et läbisin instruktori koolituse ja sain rahvusvaheliselt litsenseerituks,“ nendib Liina. Eesti ilm ja tihe töögraafik paneb tema piirid paika: „Suvel ilusa sooja ilmaga sõita on super – eriti meeldib mulle Pärnu rand, kuna seal ei ole kive ning vees on pikalt madal,“ kiidab reibas naine. Kolme kuu sisse võib mahtuda vaid mõni fantastiline päevitusilm, seevastu lohesurfi jaoks sobilikke pilves ja tuuliseid päevi leiab Eesti suvest palju. Liina Randpere armastab kogu surfi elustiili, head meeleolu ja loodusjõude.

Saksofonist, arranžeerija, bigbändijuht ja pedagoog Siim Aimla harrastab purjelauatamist juba kümme aastat. Tema lemmiklauad on F2, Angulo ja Fanaticu omad, purjed Neilpryde ja Tushingham. „Mina surfan meelsasti igal pool ja iga ilmaga. Kevadel, kui ammu pole sõita saanud, võtan meelsasti ka suuremad purjed kaasa ja püüan vaiksema ilmaga sõita. Sügise poole tahakski ainult tormituult, et saaks oma 65-liitrise lauaga lainetes hullata.“ Siimu lemmikkohad on tema maakohas Saaremaal Triigi ja Jõiste kandis ja teisel pool saart Nasvas. Samuti on ta täielik Ristna ja Vääna fänn, aga väga meeldib ka Püünsi. Surfamine annab võimaluse olla merel ja lülitada ennast muusikamõtetest välja, leiab Aimla ja lisab: „Loomulikult on see merel kihutamine lihtsalt tohutult mõnus!“

110

ujumine

Inspireeriv eEskuju

o d r a K Ploomipuu ning ParaolümpiamängudeeistrivõistEuroopa ja maailmam juja Kardo luste medalivõitja, usa utused Ploomipuu tahe ja sioav oniks. on tõeliseks inspirat TEKST Gerli Ramler - FOTO TAIRO LUTTER/õhtuleht

K

ardol on kaasasündinud füüsiline puue – üks tema jalalaba on number 46 ja teine 35 ning tema paremal jalal puuduvad kand, varvas ja pindluu. Enne kooli tehti talle mitmeid reie- ja sääreluud pikendavaid operatsioone. Lapsepõlves veetis Kardo palju aega haiglates, kus pikad paranemisprotsessid ei olnud kerged, kuid tahe teiste lastega samas tempos püsida ning sporti teha oli suur ja see andis jõudu pärast igat operatsiooni jälle edasi liikuda. Täna on ta vaatamata oma puudele Eesti ujujate paremikus ning omas klassis maailma paremikus juba aastaid. Saavutuste hulka kuuluvad nii maailmarekordid kui ka olümpiamedal.

Ujumistreeninguteni jõudis Kardo tänu oma vennale, kes käis treener Õnne Pollisinski juures harjutamas. Kardo tuli samal ajal omaette teise basseini ujuma ning treenerite silm jäi talle peale. Õnne Pollisinski on meenutanud, et läks peaaegu aasta, kuni Kardo nõustus treeningutele tulema.

Kardo oli siis 12-aastane, aga oma esimesel võistlusel välismaal, Saksamaal toimunud parasportlaste meistrivõistlustel võitis ta juba viis kuldmedalit ning ta on võitnud isegi tavaklassis Eesti meistrivõistlustel 50 meetri seliliujumises pronksi. „Ujumine on ainus, kus ma saan ennast vabalt tunda, mul ei ole piire. Vees saan ma anda endast kõik,“ ütles Kardo 2012. aastal Eesti Ekspressile antud intervjuus. „Mul ei jää midagi tegemata. Kui poleks ujumist, istuksin 112

arvuti taga või mängiksin mänge. Suurematel võistlustel saad aru, et puudega inimesed on nagu kõik teisedki. Siin ikka inimesed vaatavad mu jalga, just väikesed lapsed… Aga sellest pole ju tegelikult midagi, ma saan samu asju teha nagu tavalised inimesed.“ Kardo on igas mõttes profisportlane. Igapäevane intensiivne treening koos kontrollitud toitumise, piisava une ning kõige selle juurde kuuluvaga. Kuigi nii nagu iga sportlasega, peab vigastuste vältimiseks olema muu füüsilise koormusega ettevaatlik. Lisaks ujumisele meeldib Kardole võrkpall ning laine­ lauaga kaatri taga sõita. Kardo pole osav mitte ainult kaatri taga, vaid ta on läbinud ka kapteni­koolituse ning saab edukalt merel hakkama ka paadiroolis.

18-aastaselt kolis Kardo omaette elama nagu enamik selleealisi. Ta töötab perefirmas Siwira Trading OÜ, mis tegeleb tervislike toodete maaletoomisega. Nagu perefirmas ikka, tuleb kaasa lüüa kõigis töödes, kuid põhitegevus on kauba komplekteerimine ja laialivedu Tallinna piires. Tema tädi Ingrid Plado, kes täna ettevõtet juhib, ütleb: „Kardo on väga pühendunud ja mis meie töös väga tähtis, ta on täpne ja kiire. Lisaks kannatlik ja sõbralik, mis tuleb eriti kasuks, kui vahel on vaja koostööd teha venna Vahuriga. Suureks abiks ettevõttele on ka Kardo lai silmaring tervisliku toitumise osas. Ta on väga palju maailmas ringi käinud ja seoses sellega teab, mida laias ilmas pakutakse nõudlikult toitujale ja millest meie turul selles osas vajaka jääb. Kuid täna on sport tema jaoks number 1!“

Paremad tulemused: •

•

•

•

•

•

•

Pekingi paraolümpiamängudel 2008 võitis Kardo kehalise puudega sportlaste klassis S10 100 m seliliujumises ajaga 1.03,37 pronksmedali.

2009 püstitas ta Islandil 100 m seliliujumises ajaga 1.01,03 maailmarekordi ja tuli Euroopa meistriks. - Samal aastal Rio de Janeiros peetud invaujumise maailmameistrivõistlustel sai Kardo 100 m seliliujumises Euroopa rekordiga 58,05 hõbemedali.

2010 Eindhovenis peetud MM-il sai ta samal distantsil ajaga 1.01,29 taas hõbemedali.

2011 Euroopa meistrivõistlustel Berliinis sai ta 100 m seliliujumises kuldmedali.

Londoni paraolümpiamängudel 2012. aastal sai Kardo 100 m seliliujumises neljanda koha.

2013 Hollandis Stadskanaalis peetud liikumispuudega sportlaste maailmamängudel IWAS World Games püstitas ta ajaga 27,12 võistlusklassis S10 uue 50 m seliliujumise lühiraja maailmarekordi.

2014 Eindhovenis Rahvusvahelise Paraolümpiakomitee ujumise Euroopa meistrivõistluste 100 m seliliujumises hõbemedal (aeg 1.01,27).

Tunnustused Aasta paraolümpiasportlane 2008, 2011, 2013 ja 2014 Riiklik spordi aastapreemia 2009

Muscle Support

Speedo uus kollektsioon saadaval Sportlandi poodides

Bust Support

vaba aeg

– f l o g Disc av harrastus uus ja haar ja spordiala!

st kogub popula! arsu Valdkond, misja a iga päevag igas vanuses Kuidas ja kus õppida?

Huvilistele soovitame õppida discgolfi mängima disc-golfi radadel, kus asuvad nn tugiteenuseid pakkuvad keskused, sh instruktorid ja mänguvarustuse laenutus. Ametlikult pakuvad mänguõpet Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus, Nõmme ja Pirita seikluspark. Nendest keskustest saab laenutada ka mänguvarustust. Ülejäänud disc-golfi parkides laenutatakse kettaid lähedal asuvates asulates. Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuse Disc-golfi 18 korviga, st täisrajaga park on justkui loodud erinevateks mänguõppe koolitusteks koolilastele, gruppidele ja ettevõtetele. Samuti on keskuses hea läbi viia mitmesuguseid disc-golfi võistlusi koos võistluskorraldusega. Keskuses on olemas laenutuseks mänguvarustust üle 50 komplekti.

Samuti on kohapeal võimalik osta endale uut mänguvarustust tuntud brändidelt: Innova, Prodigy, Westside, Lattitude, Dynamic. Enne ostu saab teha ka prooviviskeid.

Keskuse rada on hea nii algajale kui ka harrastajale! See oli 2014. aasta Eesti meistrivõistluste rada, millel avaviske tegi 2012. aastal olümpiavõitja Gerd Kanter.

TASUTA MÄNGUÕPE NÄDALAMÄNGUDEL • • •

114

5. aprill; 12. aprill; 19. aprill; 10. mai; 24. mai 14. juuni; 28. juuni

Kõrvemaa nädalamängudel on kõigil huvilistel võimalus saada tasuta mänguõpet enne mängu algust! Täpsemat infot nädalamängude kohta leiab kodulehelt www.korvemaa.ee tulekul ürituste alt. Varustuse laenutus kohapeal täiskasvanutele 4 €, lastele 2 €, perehind 10 € (kuni 2 täiskasvanut ja 3 last).

Soovitusi algajale!

Harjuta mängimist erinevatel radadel.

Tänaseks on Eestis 17 täisrajaga (18 korviga) disc-golfi parki ja 26 kuni 12 korviga rada. Ülevaatliku pildi Eestis disc-golfi parkide asukohast saab siit www.discsport.ee/rajad.

Osale mängupäevakutel või nädalamängudel. Selle kohta saab infot Skoorin.com keskkonnas.

Tule õpi mängima Kõrvemaal!

Disc-golfi personaaltreening koos instruktoriga.

Disc-golfi mänguõpe gruppidele.

Disc-golfi täispakett nii päevavalges kui ka õhtuhämaruses!

Disc-golif võistluste korraldamine ettevõtetele ja gruppidele!

Proovi erinevaid kettaid, küsi soovitusi teistelt mängijatelt näiteks mängupäevakute ajal. Kõige sobilikum algajale mängijale on Innova nn Beginner Set. UUDIS!!! Nüüd saab varustust osta ka Sportlandi Järve ja Tartu Lõunakeskuse poest!

PõhjaKõrvemaale matkama ja aktiivselt puhkama koos perega!

vaba aeg

Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus asub Põhja-Kõrvemaa fantastilise loodusmaastiku serval, Aegviidust 5 km kaugusel. Keskus ootab kõiki matkahuvilisi loodust avastama ja spordihuvilisi metsajooksu või kepikõndi tegema.

Põhja-Kõrvemaa loodusmaastiku unikaalsus Siin ootab sind erakordne ja ainulaadne loodusmaastik! Unikaalsust lisavad liustikuveetekkelised pinnavormid, mis on ürglooduse objektid, pikimad oosid Eestis; Põhja-Eesti ühed vanimad rabad, mille turbakiht on üle 7 meetri; Põhja-Eesti sügavaim järv; taimestiku ja loomastiku rohkus. Ainulaadsus aga peitub selles, et pea kogu maastik on asustamata; rohkelt teid ja radasid on järel endisest polügoonist; kohal on rikas ajalugu läbi erinevate valitsusaegade; põnev A. H. Tammsaare kirjandusajalugu.

RMK matkarajad PõhjaKõrvemaal: • Uuejärve loodusrada – 6 km pikk, matka on hea alustada Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskusest.

• Jussi loodusrada – 8 km pikk matkarada, kus on põnev ja ainulaadne maastik, viis rabajärve, kus saab ujuda! Olemas on ametlik RMK telkimisplats.

Ratastega matkamisel sobib matka alustada ka Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskusest.

• Paukjärve loodusrada – 5 km pikk. Matkarajale jääb Paukjärv oma läbipaistva veega, mis on ideaalne suviseks supluseks; kaks vaatetorni, millest üks asub keset Kõnnu-Suursood. Matkata saab nii jalgsi kui ka ratastega.

Matkata saab rabas mööda laudteed või räätsadega.

• RMK matkatee Oandu – Ikla – 360 km pikk matkatee, mille esimene osa läbib Põhja-Kõrvemaa maagilisemaid paiku. Matkateed võib läbida nii jalgsi kui ka rattaga.

Rohkem infot Põhja-Kõrvemaal matkamise kohta saab www.korvemaa.ee või www. loodusegakoos.ee lehelt. Matka- ja terviseradade kaardid saadaval RMK Aegviidu loodusmajas või Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses.

Metsajooksuks ja kepikõnniks sobivad Kõrvemaa terviserajad Keskusest saavad alguse huvitavad ja vahelduva loodusmaastikuga tähistatud terviserajad: • 1,5 km, 3 km, 5 km pikkused terviserajad sobivad kergemaks metsajooksuks ja kepikõnniks, lastele rattasõiduks; • keskuse ja Aegviidu vaheline 8 km terviserada sobib rattasõiduks ja matkajooksuks; • 19 km ja 24 km terviserada on saanud lemmikuks maratonijooksjatele ja kepikõnni harrastajatele; • 65 km pikkune terviserada on hea pikk treening, mis ühendab Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskust, Aegviidut, Nelijärve puhkekeskust, Jäneda puhkekeskust ja Valgehobuse Puhke- ja Suusakeskust.

115

vaba aeg Aktiivne puhkus perele looduses sellel hooajal!

Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus muudab looduspuhkuse mõnusaks, mugavaks ja põnevaks kogu perele! Lisaks matkavarustuse laenutusele, matkakaartidele ja matkamarsruutide koostamisele saab keskuse lõkkeplatsidel grillida, vibu lasta, orienteerumisrajal seigelda ja disc-golfi rajal mängida.

Sellel suvehooajal pakub keskus põnevaid teenuseid peredele!

1. Matkapere matkateenus 15 € • Koostame matkamarsruudi soovitud vaatamisväärsuste ja loodusobjektidega.

• Anname kaasa matkakaardi.

• Pärast matka piknikupidamise ja grillimise võimalus keskuse lõkkeplatsil.

2. Rattamatkaliste matkateenus 25 € • Maastikuratta laenutus päevaks kuni 2 täiskasvanule ja 2 lapsele.

• Koostame matkamarsruudi vastavalt piirkonna vaatamisväärsustele ja rattaraja raskusele.

• Pärast matka pesemisvõimalused, saun eraldi ette tellides.

3. Disc-golf Kõrvemaal 55 € • Igale mängijale 2 ketast (kuni 2 täiskasvanut ja 2 last).

• Mänguõpetus ja rajakaart.

Kohapeal saab osta endale mänguvarustust – erinevate maaletoojate kettad! Ainult mänguvarustuse laenutus perele 10 €.

4. Vibuseiklus perele 32 € • 1 täiskasvanute vibu ja 1 laste vibu, 9 vibunoolt.

• Viburajal juhendamine ja rajakaart.

Soovi korral saab vibuvarustust juurde rentida.

5. Seiklus Kõrvemaal perele 3 = 2 = 65 €.

Hind kehtib perele (2 täiskasvanut ja 2 last) või 3 täiskasvanule.

• Disc-golfi mänguõpe ja mänguvarustus (2+2 ketast ja rajakaart).

• Seiklus viburajal koos instruktsiooni ja

varustusega (1 vibu ja 9 noolt).

• Orienteerumine seikluslikul orienteerumise püsirajal koos juhendamise ja kaardimaterjaliga.

NB! „Seiklusest Kõrvemaal” on võimalik osa võtta reedeti, laupäeviti või pühapäeviti kl 11.00-14.00.

Tutvu võimalustega www.korvemaa.ee

Suvised matkalaagrid

ootavad lapsi Kõrvemaale!

S

portland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses toimuvad juba 5. aastat suvised matkalaagrid.

SELLEL HOOAJAL UUDISTEEMAD! NUTIKAS MATKAMINE; LOODUSFOTOGRAAFIA; NÄITERING; liikumine ja nn ellujäämine erinevate matkamisvõimaluste abil.

Laagri käigus matkame jalgsi, maastiku- ja tõukeratastel, hobuste ja räätsadega, käime Aegviidu seiklusrajal, püüame kala, supleme järvedes, teeme mägironimise köieharjutusi, paneme proovile oskused ja teadmised, mida laagri käigus on omandatud. Lapsed õpivad metsas orienteeruma, kaarti lugema ja ise aardejahi kaarti joonistama.

Saame vastused küsimustele: mida metsas võib süüa ja mida kindlasti mitte. Ühel õhtul toimub ellujäämise õppeprogramm metsas koos telkimisega. Laagrit külastavad üllatuskülalised, kes jagavad lastega oma teadmisi, kogemusi ja oskusi erinevatest valdkondadest.

Keskuses on olemas viburada, disc-golfi rada, orienteerumise püsirada, jalgpalliplats, võrkpalliplats, veesilm supluseks ja rattad laenutamiseks. Muuda oma lapse suvi põnevaks 116

ja registreeri ta laagrisse juba täna! Sportlandi, sealhulgas Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuse klientide lastele kehtivad soodustused!

Laagrivahetused algavad pühapäeva õhtupoolikul ja lõpevad reedel tööpäeva lõpus üllatusesinemisega vanematele.

Need on ainulaadsed laagrid ja ka ainsad matkalaagrid Eestis!

Rohkem infot www.korvemaa.ee

rubriik matk

: b a t i v o o s s s ä Matka

t s i v u s d a v 10 ke i t h i s a tk a m

(Elamusretked.ee tekst: Kunnar Karu

: tootjad matkajuht) - fotod

et nautida , se as p o ro u E e el g u ka inema d paiku on ai ev äg V .

Ei pea ilmtingimata m u d ra ka at m vitavaid mitmekesiseid ning hdutuleb lihtsalt üles leida. Olgu siinkohal ära Eestiski piisavalt, neeti, kuhu võiks iga matkahuviline juba sel toodud 10 matkasiha: suvel sammud sead

1.

2.

Taevaskodade matkarada – Lõuna-Eesti matkaradade n-ö klassika, mille eriliseks osaks on Suure Taevaskoja enam kui 20 meetri kõrgune liivapaljandik – üks Eesti kaunimaid looduslikke vaatamisväärsusi. Kui on soov pikemaks jalutuskäiguks, saab matkata Taevaskoja-Kiidjärve-Taevaskoja matkarajal.

Osmussaar – üks Eesti kaunimaid väikesaari võlub matkajaid omanäolise rannajoone ning randa kinni jäänud kalalaeva vrakiga. Sel saarel pole eksida kuhugi – tee või ring peale!

3.

Uuga paekallas ja Pakri tuletorn – Eesti kaunimaid rannikualasid asub Paldiski külje all. Sealset paekallast saab uudistada nii alt mere äärest kui ka ülevalt paekalda pealt. Neeme tipus ootab kõiki matkasõpru Pakri tuletorn.

6.

7.

8.

Vilsandi saar – Saaremaa läänerannikul asuv Vilsandi saar ning sealne rahvuspark (Euroopa üks vanimaid looduskaitsealasid) võlub külastajaid kaunite randade ja puutumatute rannikumetsadega. Tublidele matkajatele on eriliseks n-ö maasikaks Saaremaalt Vilsandile üle väikeste laidude ning läbi mere kulgev matkatee.

Kurtna järvestik – Eesti järvederikkaimal alal on ühtekokku 42 järve. Nende vahel laiub tihe radade ning teede võrgustik, millel liikudes saab iga matkaja valida endale sobiva pikkusega matkatee.

Lahemaa rahvuspark – Eesti suurim rahvuspark köidab matkajate tähelepanu männimetsade ning kauni rannajoonega. Lisaks annavad paigale esteetilist vürtsi juurde Sagadi, Vihula ja Palmse mõisakeskus.

118

4.

Meeninkunno matkarada – Põlvamaa kõige tuntuim matkarada viib huvilised laudteed mööda Meeninkunno rabasse. Kaunid rabajärved lummavad külastajaid eriti õhtuse päikeseloojangu ajal.

9.

Noarootsi poolsaar – Noarootsi poolsaare matkarajad võluvad jalutajaid mitmekesiste metsaradade, liiva- ja kivirandade ning kaluriküladega. Sealne puutumata loodus võimaldab matkajal tundide viisi männimetsa või rannajoont järgides liikuda ilma automürinat kuulmata. Seal kulgeb ka juunis toimuva Noarootsi kepikõnni- ja käimismaratoni rada.

5.

Kiipsaare majakas – viltuselt meres seisev Kiipsaare tuletorn on paelunud juba aastaid külastajaid nii nagu viltune Pisa torn Itaalias.

10.

Suur Munamägi ning Vällämägi – enne kui seada sammud maailma erinevatesse mäetippudesse, tuleb ikka Munamäel ära käia! Eesti kaks kõrgeimat tippu kutsuvad matkajaid Lõuna-Eestisse Võru külje alla Haanja valda kõrgusmeetreid koguma.

rubriik elustiil

vaat kus d i n a a g i l u h Hooliganhamlet.com – muusikast tossudisainini, Lindsay Lohani pesukollektsioonist Eesti hiphopi värskemate reliisideni!

„M

Tekst: Ann Hiiemaa - FOTOD Oliver MOOSUS, Laura vahter

äletad seda venda, kes ütles, et disainib ja pildistab ainult südamelähedasi asju ja päriselt ka tegi ainult südamelähedasi asju? Meie ka mitte.

Hooligan Hamlet teeb. Loovtöö, mis sünnib väljaspool eesmärgi pinget ja tööstressi,” nii tutvustavad end üleöö tuntuks saanud veebikülje hooliganhamlet.com tegijad Rainer Olbri, Felix Laasme ja Georg Mäll.

Ent mis on õigupoolest hooliganhamlet. com? Miks seda tehakse ja kelle jaoks? „Hooligan Hamlet on suure raamatu pealkiri, kuhu on kokku kogutud meie disaini, fotograafia ja video projektid, mida oli äge teha. Eranditult ainult ägedad asjad. Südamelähedased, päris, meie asjad,” annavad Olbri, Laasme ja Mäll oma kodulehel vastuse.

Olgu öeldud, et loovjuhina töötav Rainer Olbri on avalikkusele rohkem tuntud kui Eesti räppar Metsakutsu, Felix Laasme töötab graafilise disainerina ja Georg Mäll team

120

leader’ina. Mida, miks ja kuidas nad teevad hooliganhamlet’is, lugege allpool olevast vestlusest Rainer Olbriga.

Mida kujutab endast hooliganhamlet.com?

Hooligan Hamlet on kolmest heast sõbrast koosnev loovkollektiiv. Me tegeleme graafilise disaini, foto- ja videograafiaga, kujundame logosid ja visuaalseid identiteete, illustreerime, pildistame ja teeme video- ning reklaamklippe. Lisaks peame oma online-ajakirja Life X Hooligan Hamlet. Veebiaadress hooliganhamlet.com kujutab endast meie portfoolio lehte, kus saab tutvuda meie tehtud töödega: muusikavideod, muusikaplaatide disainid, illustratsioonid.

Kust tuli idee hakata hooliganhamlet’it tegema?

Minul graafilise disainerina ja Felixil foto- ja videograafina oli vajadus oma portfoolio järele. Otsustasime kahe eraldi portfoolio

asemel panna kokku ühise. Mina pakkusin sellele ühisele portfooliole välja nime Hooligan Hamlet (ingl k – huligaanide küla). Ühine portfoolio leht tõi meile palju ühiseid projekte ning vajasime kahe kunstniku kõrvale ühte selge peaga organiseerijat. Hea sõber Georg näitas meie tegemiste vastu üles suurt huvi ja loomulikult kulgedes sai osaks meeskonnast. Ilma igasuguste pingutusteta.

Otsustasime kohe, et tahame kindlasti hakata oma tööprotsessi ja projektide telgitaguseid inimestega jagama. Tavalise „meie agentuuri blogi” asemel mõtlesime välja online-ajakirja kontseptsiooni – see on koht, kus saame rääkida kõigest, mis meid oma töös inspireerib, muusikast kuni tossudisainini, Lindsay Lohani pesukollektsioonist Eesti hiphopi värskemate reliisideni. Sündis Life X Hooligan Hamlet.

Mis on ettevõtmise eesmärk? Miks te seda teete?

Online-ajakirja eesmärk on hoida meid ennast

rubriik elustiil

igapäevaselt uue informatsiooni järele janusena. Samal ajal harime oma jälgijaid kõige uuemate trendide ja suundadega teemadel, mis neile korda võiks minna. Kui inimesed teavad näiteks, milliseid ägedaid Nike tosse maailmas välja tuleb, oskavad nad ka kohalikele edasimüüjatele targema ja asjatundlikumana läheneda. See omakorda paneb edasimüüjaid rohkem pingutama ja kokkuvõttes muutub kõik moodsamaks ja paremaks. See asi laieneb kõigele – muusikast, disainist kuni fotograafia ja videoni välja. Mõnes mõttes justkui harime oma klienti, et meie enda töö oleks huvitavam.

Kes sellega tegelevad?

Igapäevased artiklid tossudest, disainist, kohalikust muusikast ja muud asjakohast panen põhiliselt kokku mina. Fotograafia- ja videopostitused on Felixi töö. Suuremad persoonilood ja mahukamad artiklid teeme kõik kolmekesi koos. Lisaks on ajakiri avatud kõikidele meie mõttekaaslastele. Erinevatel teemadel võtavad ajakirjas sõna Anton Hmelnitski, Asko Astmäe, Mikk Lemberg, Helina Mäll, Anneliis Kits. Kui kellelgi on midagi ägedat kirjutada, mis meie teemaringiga haakub, siis võtke ühendust: yo@hooliganhamlet.com.

Kas teete seda põhitöökoha

kõrvalt või täiskohaga?

Seda teeme põhitöö täiendusena täiskohaga.

Online-ajakirja pidamine hoiab mind teravana igal muul alal nii tööl kui ka kodus.

Kui palju on teil lugejaid/ jälgijaid?

Ausalt öeldes ei ole sellel väga rangelt sõrme pulsil hoidnud. Tean, et kuus on meil umbes 10 000 lugejat ja tähtsamad-populaarsemad artiklid saavad 2000–3000 lugemist päevas.

Seda tulemust kellegagi võrrelda pole, aga usun, et sellises kitsas nišis on edasiajamist väärt tulemus.

Kes on teie põhiline sihtrühm? Mis on tema huvid?

Põhiline sihtrühm on nooruslik inimene, keda huvitab muusika, vabaaja mood ja tänavakultuur. Ta on enam-vähem teadlik erinevatest trendidest. Üks kindel omadus, mida meie lugeja omab, on see, et ta ei vihka jalatsikultuuri ja kõike sellega seonduvat. Muus osas on lugejaid seinast seinast.

Mis plaanid teil tulevikus selle saidiga veel on?

Plaan on asja ikka paremaks ja kasutajasõbralikumaks teha. Praegu on üleval alles kõige

esimene versioon, kus on palju toredaid asju, aga samas ka väga palju puudusi. Esimene suur uuendus ja täiendus on tulemas juba üsna-üsna pea. Mida see endast täpselt kujutab, me veel välja hüüda ei saa. Loodame endiselt inimeste aina suuremale huvile ja vastavalt sellele saame eesmärke seada. Ideid on palju. Ja need on suured.

Kus teete leheküljele reklaami?

Lehekülg on sellega siiamaani ise kenasti hakkama saanud. Otsest reklaami me kuhugi ostnud kunagi ei ole. Kuna leheküljega ei kaasne mitte mingeid tulusid, siis hea meelega ei toodaks ka mingeid kulusid. Huvilised on kõik ise tulnud. Põhiliseks turunduskanaliks on olnud sotsiaalmeedia erinevad vormid.

Kas võtate mingilt leheküljelt ka šnitti?

Me pole otseselt midagi eeskujuks võtnud.

Meid inspireerivad paljud sama valdkonna inimesed üle ookeani ja loomulikult anname endale aru, et me ei ole maailmas esimesed inimesed, kes kirjutavad tossudest, muusikast ja disainist. Seevastu on meil eelkõige fookuses just kodumaal toimuv. Kodumaiste heade ja ägedate lugude käekäik on meie ajakirja lugejate eriline lemmik!

121

vaba aeg

Ketsid-tossud otse megastaaride jalast ja blogija - FOTOD bulls TEKST Helene Vetik, disainer

pärusmaast – Kunagisest nohikutead e ja tossudega – ks te s o ko kk so e lg va oesuund. m d u at d al m ju d u an sa on

S

eda, et saatan ei kanna mitte Pradat, vaid kannapehmendusega ja isereguleeruvate paeltega varustatud jooksutosse, ennustas juba 1989. aastal kultusfilm „Tagasi tulevikku II“, kus Marty McFly sattus just praegusesse aastasse 2015 ja tegi sõprust mitte ainult hõljuva rulaga, vaid ka uhiuute Nike MAG tossudega.

Esimest korda jõudsid need inimesteni veidi varem, aastal 2011. Kuid juba enne tulevikufilmi ja kõvasti enne Pharrell Williams’it – aastal 1986 – lööb popmoe maailmas laineid hiphop trio RUN DMC ning nemad muudavad kõigi breikarite ja tänavastiili harrastajate ihaldusobjektiks Adidas Superstarid. Adi on RUN DMC maailmas sedavõrd mõjus tegur, et isegi albumil Raising Hell on näha ilutsemas muusikapala nimega „My Adidas“. Antud loo lüürika käib umbes nii: „My Adidas and me, close as can be we make a mean team“, ehk siis „Minu Adidas ja mina, nii lähedased kui saab üldse olla, oleme üks tige tiim“. Pole ime, et tigeda tiimiga tahtis kampa lüüa ka Missy Elliott või siis tahtis tige tiim teda endale,

kuid fakt on see, et millennium kuulus neile ning ka Eestisse hakkasid jõudma esimesed vaba aja stiilis tossud, ägedates värvides, mustrites ning loodud koostöös lemmik­ staaridega. Pange tähele, et sellel 10–15 aasta tagusel perioodil, mis tundub olevat justkui eile, ei olnud kombeks kanda moekalt riietudes jooksutosse, nagu näiteks tänapäeval New Balance’i. Hipster ketsid käisid täiesti teises rütmis ja vägagi eemal spordiketsidest. Võib isegi öelda, et valge sokk ja jooksutoss kulunud isa stiilis teksadega oli pigem nohikute ja moevõhikute pärusmaaks. Sõites bussis, endal jalas lahedad Nike High Dunkid, ning vaadates maha ja nähes kellegi jalas Asics’eid, tuli ikka väike ülbe irve näole küll – ei osanud siis ette aimatagi, et kümmekond aastat hiljem kannavad KÕIK fashionista’d, moe­ blogijad, muusikud ja muidu stiilse mugavuse armastajad kõige pehmemaid värvilisemaid ja ebakingalikumaid jalatseid. Justkui ühtne armee moesportlasi. Olgu tegu Nike Run Roshe’de või mõne muu mudeliga, mugavus on saanud võtmesõnaks.

Tossud kingade asemel Rääkides aga moearmeest ja võidurelvastumisest ketsimaailmas, seisavad truud popkultuuri eliidi jüngrid ka tänapäeval suurimate sneakers’i tootjate eest. Nii tuli 2006. aastal veel nooruke ja abielusõrmust mitte kandev Kanye West ja disainis Nike Air 180 College Dropout tossud, tol aastal oli sini-puna-gepardi-mustri-kirju midagi tõeliselt erilist, kuid tänavusel hooajal sama mehe käe alt tulnud Adidas Yeezy 750 Boost on juba hulga minimalistlikuma lähenemisega, üleni hall ning erilisemale vormile rõhuv mudel. Adidas on oma celebrity-haaret tugevdanud ka koos-

122

The Chuck Taylor All Star

Find Converse in

Made by you

vaba aeg tööna Rita Ora’ga, kus 2014. a väljalaske musta värvi ketsid olid kaunistatud seninägematu vikerkaaretoonides tallaga. Vaikselt tagasitulekuplaani haudunud Puma naasis areenile Beyonce’i väikeõe Solange Knowles’i käevangus, kirevate tossudega Suede, hullumeelse Disc Blaze ja XT2’ga. Moeka jooksutossu võitlusesse on asunud ka kõrgmood ja nii nägime Chaneli sügis 2014 kollektsioonivaibal püssmodell Cara Delevigne’i jalas kingade asemel 700-euroseid tosse, kuid tundub, et siin käib mäng selle peale, kes teeb kallima, mitte parema tossu. Nii lõi Valentino Chanelile vastuseks 800-eurosed jooksutossud. Nen-

de kampa jõudis hüpata ka vana hea Kanye LV jaoks loodud Kanye West x Louis Vuitton Don jalatsitega. Põhjus aga, miks sedavõrd uhked kaubamärgid, mis seni pole ketse tootnud, sneakers’i raja poole pöörduvad, on lihtne – nende tarbijaskond nõuab seda ja on vahetamas oma garderoobiriiulite kontsalisi asukaid madalamate isendite vastu. Tekkinud on olukord, kus mitte kõrgmood ei dikteeri tänavamoodi, vaid vastupidi.

Kandmisetikett Kuidas aga tänavamoes ketse õigesti kanda, nii et keegi ei irvitaks ega arvaks, et oled

Sneakers’ite tuumik, mis moodi hetkeseisuga dikteerib ja kuulsuste jalgadel figureerib.

•

•

•

• •

•

• •

•

124

Twilight Saga ehk siis „Videvik“ on ilmselgelt teinud oma töö ja jätkuvalt näeme ka nooremate inimeste jalas klassikalist ketsi – Converse’i.

Rulakultuur pole kuskile kadunud ja rahvas võtab ikka šnitti ülipopulaarsest Simple Sessionist ehk siis Vans SK8 mudelist.

Kõige minimalistlikuma ja klassikalisema jooksutossu kujuga moekas Adidas ZX flux, mida saab Soomest tellida ka oma kujundusega.

Mitte kunagi moest väljuda kavatsev Nike AIR FORCE 1 LOW või ka HIGH on alati olemas.

Nike ROSHE RUN on ZX fluxile sarnaste omadustega ülimalt lihtne ja kerge toss, mida näeme sageli supermodellide jalas.

Pharrelli tagasitoodud Adidas Superstar kõikide maailma värvide valikus on midagi, millel silma peal hoida.

Julgemad staarid teavad, et Solange Knowles teab, mida teeb, ning ajavad jalga Disc Blaze mudeli.

Ludacris, Ed Sheeran, Mark Wahlberg ja Big Boi usaldavad ja kannavad ka vägagi võimsa ajalooga sniikersit Air Jordan 3/4/5/6 retro.

Ja viimane kuid mitte hapupiimane - Commes Des Garcons mida küll Eestis saadaval pole, on üks staaride lemmikuid. Tasub silma peal hoida COMME DES GARCONS x CONVERSE PLAY kollektsioonil.

ajast ja arust? Vastus on lihtne – ei tasu oodata aega, kui kõik on sinuga rahul ja rõõmsad, seda lihtsalt ei tule seni, kuni eestlane ei muutu hundist nunnuks kodustatud mopsiks.

Tuleb lihtsalt teha algust sellega, mis sul on, mis tundub mugav, ja miks mitte võtta esialgu šnitti teiste poolt järeleproovitud variantidest.

Naistele võib soovitada sneakers’eid vabalt istuva valge särgiga, kukekate viigipükstega ning pikema trench-mantliga. Meestel on asi veidi lihtsam, sest ei pea läbi mängima ehmatavalt glamuurseid variante. Tossud saavad kokku käia tõesti kõigega, seni kuni nad pole porised ja kümme aastat vanad.

WITH SKECHERS MEMORY FOAM TM

järelkasv

– i rt a t s a i mp ü l TV10 o

! kasvulava võitjate Mis ühendab Gerd Kanterit, Kaarel Nurmsalu, Aivar Rehemaad, Aleksander Tammertit ja Mikk Pahapilli?

Lisaks sellele, et kõik nad on tipptasemel sporti teinud ja olümpial käinud, on nad kõik osalenud ka TV10 olümpia­ stardi saates!

136

T

änavu sai Eesti pikima ajalooga võistlussari juba 44-aastaseks. Kes ei oleks ise osalenud TV10 olümpia­ stardi saates, vaadanud seda telerist või elanud kaasa oma lähedastele? Ilmselt on neid inimesi vähe. Ja iga aastaga üha vähem, sest vähemalt pealtnäha tundub, et nii kaua kui on eestlasi, kestab ka TV10 olümpiastardi võistlussari!

Paljud tänavu sarjas osalevad noored saavad konkureerida nii oma vanemate kui ka vanavanemate varasemate tulemustega. Juba ainuüksi see on väärtus, millega ei saa uhkeldada ükski teine Eesti võistlussari. „Enam pole küsimustki, kas ja mille jaoks on seda sarja vaja. Sarjal on nii pikad traditsioonid ja lastele see meeldib. See annab võimaluse tutvuda olümpiameluga ja eesmärk ongi see, et noor oleks olümpiafänn. Praegustest tippkergejõustiklastest on sisuliselt kõik sarjas kaasa teinud,” avaldas saatejuht ja üks

sarja eestvedajaid Anu Säärits.

Paljudele seostubki see sari just viimase nimega. Juba 20 aastat sarja vedanud ning tuhandeid noori intervjueerinud Säärits vaid muigab, kui kuuleb, et tema esimesest TV10 olümpiastardi saatejuhtimisest on möödas juba 20 aastat. „Õudne lugu! Nii palju aega möödas,” pahvatas ta naerma ja lisas: „Mäletan esimest saatejuhtimist üsna selgelt. See oli toonasel Pärnu staadionil üks viimaseid võistluseid, ilm oli päris kohutav! Anu Vares heitis seal väga korraliku tulemuse ja Berendseni tüdrukud juba võistlesid. Ja-jaa, meenub!

Mäletan, et meil olid tehnikaga probleemid, intervjuusid ei saanud korralikult teha. Üritasime mis me üritasime Kaljuveeriga, aga paljusid lindistusi me eetrisse ei saanudki.”

Muide, ka Säärits ise on TV10 olümpia­ stardis võistelnud. Ja mitte üksnes võistelnud, vaid üsna edukalt seda teinud. „Olen seal isegi palliviske võitnud. Aga see polnudki kõige olulisem. Tänu sellele sarjale käisin esimest korda

Mis on TV10 olümpiastarti?

TV10 olümpiastarti on kaheastmeline võistlussari, mis katab ära terve Eesti: eelvõistlused maakondades ja viis üle-eestilist võistlust (ühel hooajal) – neli üksikalade etappi ning üks mitmevõistluse finaaletapp.

Võisteldakse võistkondlikus ja individuaalarvestuses. Võistlused toimuvad kahes vanuseklassis: vanem grupp – 13–14-aastased poisid ja tüdrukud ning noorem grupp – 12-aastased ning nooremad poisid ja tüdrukud. Võistkondlikus arvestuses võistlevad koolide koondvõistkonnad.

elus Tallinnas,” muigas Tartust pärit saatejuht.

Aastakümnete jooksul on Säärits intervjueerinud küll tuhandeid noori, kuid suuri erinevusi ta toonaste ja praeguste noorte vahel siiski ei näe. „Noored on ikka noored. Ajaga on üksnes riietus muutunud. Lapsed on ikka lapsed, kes avatumad, kes kinnisemad. Üks, mida ma olen täheldanud, on aga see, et spordilapsed on alati viisakad,” mõtiskles Säärits.

Ilmselt ongi 1971. aastast Eesti Televisiooni sporditoimetuse ja Eesti Kergejõustikuliidu koostöös toimuva kergejõustikusarja üks olulisi väärtusi see, et sarja kantakse televisioonis üle. Ja milline noor ei tahaks televisioonis intervjuud anda? Või kas või telesse sattuda?

Isegi siis, kui seda õnnestub vaid vilksamisi teha.

Olümpiavõitja Gerd Kanter on varasemalt meenutanud, et kõige eredamalt ongi tal meeles just telepurki pääsemini. „Ega mul osaluskordi palju polegi olnud, paar korda maakondlikus voorus. Aga eredaim mälestus on sellega seotud, et õnnestus ETV ekraani-

Kes on tuntud sportlastest sarjas kaasa teinud?

Võistlussarjast on jõudnud kergejõustiklastest olümpiale: Gerd Kanter, Rasmus Mägi, Mikk Pahapill, Aleksander Tammert, Andrus Värnik, Andres Raja, Ksenija Balta, Kaire Leibak, Marek Niit, Grit Šadeiko, Kaie Kand, Moonika Aava, Tarmo Jallai, Taavi Peetre, Marko Aleksejev, Kristjan Rahnu, Lauri Leis, Marko Turban, Anu Kaljurand, Eha Rünne, Valter Külvet, Andrei Nazarov.

Sarjas on osalenud ka teiste spordialade tipptegijaid: suusataja Aivar Rehemaa, suusahüppaja Kaarel Nurmsalu, laskesuusataja Eveli Saue, suusasprinter Timo Simonlatser, võrkpallurid Keith Pupart, Anu Ennok ja Mari-Liis Graumann, korvpallurid Kerttu Jallai, Timo Eichfuss, Siim-Sander Vene ja jalgpallurid Hendrik Ojamaa,Gert Kams, Henri Anier, ujuja Martin Liivamängi, käsipallur Mikk Pinnonen jpt.

“Kõik nad on omavahel jõudu proovinud ja sarjas madistanud,” muigas saatejuht Anu Säärits.

„Paljudele ongi see koht, kus leida see õige ala,” lisas Kanter.

Sarjas mitmeid rekordeid püstitanud Grete Šadeiko hinnangul on see noortele üks paremaid viise alustada suuremate kergejõustikuvõistlustega. Tihtipeale on see esimeseks suuremaks võistluseks, kus noored kogemusi omandavad. „Sain sellest sarjast esimesed kaotusvalud ja võidurõõmud. Oli ilus aeg!” meenutas Grete Šadeiko ja lisas: „Sarja etappidel on alati väga tore, sest kohal on ka maskott ja mõni tuntud Eesti sportlane, kes alasid ette näitab. Kindlasti motiveerivad noori ka väga head auhinnad. Pärast seda, kui viimasel aastal TV10 olümpiastardi finaalvõistluse võitsin ja jalgratta ning igasuguseid muid häid auhindu sain, tundus B-klassi meistrivõistluste võidu järel saadud medal suur pettumus ja tahtsin veel TV10 sarjas võistelda.”

Tema õde Grit lisas: „See oli minu jaoks alati üks oodatumaid võistluseid! Ma arvan, et see on väga oluline platvorm, kus kõik võib alguse saada.

ustiklastest on õ ej rg ke p p ti t es st u „Praeg asa teinud.“ ka as rj sa ik kõ lt se li su si le pääseda. Mäletan, et Marko Kaljuveer tegi teiste osavõtjatega intervjuud ja õnnestus ennast ka sinna kõrgushüppematile sättida. Õnneks küsis ta siis minu käest ka paar küsimust,“ meenutas Gerd Kanter ERRile antud intervjuus.

Kettaheitjast olümpiavõitja sõnul ongi oluline see, et sarjas saab katsetada erinevaid alasid ning seeläbi leida enda jaoks lemmik.

Ka see on kindlasti pluss, et sarjaga rõhutakse mitmekülgsusele, mis on selles vanuses oluline. Pluss on kindlasti ka see, et alati tuuakse etapile keegi tippsportlane nõu andma ja motiveerima lapsi.”

Alade valik on võrdlemisi lai – proovile saab end panna nii palliviskes, kaugushüppes, pikamaajooksus, sprindis, tõkkejooksus ja teistel kergejõustiku tugialadel. „Klassikalised spordialad. Need on ajast aega samaks

jäänud. Just see teeb ka võrdlusmomendi vanemate põlvkondadega nii lihtsaks,” kinnitas Säärits.

Selle viimase parimaks tõestuseks ongi just perekond Šadeikod, kes on TV10 olümpiastardis pidevalt pildil olnud. Perekonna üheks esimeseks esindajaks sarjas oli vanaema Aili-Mägi Jäärats, Deivi Jäärats (nüüd Šadeiko), kelle tulemusi hakkas jahtima tütar Grit, seejärel noorem tütar Grete ning nüüd juba kõige noorem tütar Jade. Õdede ja ema vahelist konkurentsi oli aga põnev jälgida ilmselt kõikidel, kes sarja vastu huvi tundsid. „Kuna mu treener oli tollal Leonhard Soom, siis tema ikka tahtis utsitada, et ema ja vanaema tulemused on need olnud ja neile tuleb ära teha. Samamoodi sai Grete endale 3 tulemust ette, millest tuli parem olla. Kui ma õigesti mäletan, siis sprindi ja tõkkejooksude parimad tulemused on minu käes ja kaugushüppe ja mitmevõistluse omad Grete käes,” meenutas Grit Šadeiko. Noorem õde Grete lisas: „Loomulikult võrdlesime tulemusi alati Griti ja emaga. Nüüd, kui noorem õde Jade samuti TV10s võistlustules, võrdleb tema omakorda oma tulemusi meie omadega.

Griti tulemustega võrdlesingi ennast kõige enam, sest meie tulemused olid üsna samast klassist. Lõpuks jäin ikkagi mina meist kõigist mitmevõistluses peale!”

Ka teised TV10 olümpiastardis osalenud sportlased väärtustavad eriti just võistlussarjast saadud kogemusi, häid sõpru ning ahvatlevat auhinnalauda. Kes on lahkunud sealt uute spordiriietega, kes rulluiskude või jalgrattaga. Üks mis kindel – vähem või rohkem helged mälestused on sarjast ilmselt kõikidel osalenutel.

137

tennis

Kaksikvennad

pürgimas

e teie, kui it g te a id m e, at et äl m Kas agasite, nutolite nelja-aastane? MTe nnisistidest site, sõite ja naersite?fer ja Mattias kaksikvennad Kristo just selles Siimar aga alustasid inguid. vanuses tennisetreen

e s s e s i n n e tippt

„O

leme tennisega tegelenud nii kaua, kui mäletame,” muigas üks kaksik­vendadest, Mattias Siimar, ja lisas: „Ega selles vanuses alustamine polegi tegelikult väga haruldane. On teisigi, kes nii noorelt tennisega alustavad.”

Nende isa, endise korvpalluri Ivar Siimari sõnul pandi pojad tennist mängima just selle­pärast, et sugulane Markus Pops mängis tollal korralikul tasemel tennist ning tema eeskujul viidi ka kaksikud sama ala proovima. „Markus on Mattiasest ja Kristoferist kaheksa aastat vanem ja tal tuli tennisemäng hästi välja. Tema oli tähtis tõukeandaja. Ent määrav faktor, et nad selle ala juurde on jäänud, on kindlasti treener Märt Kivirähk, kes on väga

138

hea laste treener. Väga toetav, empaatiline ja tugev treener.”

Treeningule minema pole kaksikuid kordagi sundima pidanud. Vastupidi. Kohe algusest peale on nad seda ala teinud suure kire ja armastusega. Vahepeal küll proovinud ka jalgpalli, judot ja ujumist, kuid tennise vastu pole ükski neist aladest saanud.

TEKST Ann Hiiemaa

pikad ja võistelda meeldib. Seda enam, et seni on ka väga hästi läinud,” arutles Kristofer Siimar. Tema vend Mattias lisas: „Kindlasti on meid tennise juures hoidnud ka vanemate toetus. Võistlusi ja laagreid naudime kogu täiega ja praegu võtavadki need koos treeningutega lõviosa ajast.”

rdsed. Kord võ a sn ü t el m se ta e „Olem e. Paljuski on see in te rd ko , ks ü ab id võ Mattias õnnes ka kinni,“ Ent mis on neid nii kaua tennise juures hoidnud? Ühtekokku juba pea 13 aastat? „Adrenaliin on pidevalt üleval. Võistlused on

Mingisugust omavahelist konkurentsi Tallinna Reaalkooli 10. klassis õppivate poiste vahel nende endi sõnul pole. Viimati jäi omavahelises mängus peale Kristofer.

N E E S EVER T I M I L D E E P S A ?

T R U ON CO H E AD W E N E TH E XT N E H P A GR

SPEED

AM ER BE A #G

AIS ER

N OVA K

D J O KOV

IC

HEAD PRO Players may play with different racquets from the model shown.

FASTER RACQUET. FASTER GAME.

tennis SENISED TULEMUSED MATTIAS • Metropolia Orange Bowl 2014 (U16) – Finals in Singles and Doubles • ITF Juniors European Davis CUP 2014 – Bronze with Estonian TEAM • ITF grade 2, Czech Republic 2014 – Finals in Singles, Semifinals in Doubles • Estonian U18 Championships 2014 – Gold in Singles, Doubles and Mixed Doubles • European U16 Championships 2014, Moscow – Doubles Gold • European Davis Cup 2014 – Team Bronze • Junior Olympics Festival 2013, Utrecht – Doubles Silver

KRISTOFER • Metropolia Orange Bowl 2014 (U16) – Finals in Doubles • ITF Juniors European Davis CUP 2014 – Bronze with Estonian TEAM • TF grade 5, Latvia, Venden Cup – Winner • Estonian U18 Championships 2014 – Gold in Doubles • European Davis Cup 2014 – Team Bronze • ITF Summer Cups 2014 B16 – Team Bronze • Junior Olympics Festival 2013, Utrecht – Doubles Silver

kagi „Eesmärk oleks ikm mängida.“ maailma tipptase el Mattias „Pigem toetame teineteist. Oleme tase- ja hästi olulised meile,” selgitas Ivar Siimar. melt üsna võrdsed. Kord võidab üks, kord Väga palju emotsionaalset tuge ja toetust teine. Paljuski on see õnnes ka kinni,” avaldas on vennad saanud ka Pallase tenniseklubist.

Mattias.

“Klubikaaslased on toetavad, käivad mänge Nende isa Ivar Siimari sõnul oli noore- vaatamas ja poistele kaasa elamas. Selline mates klassides omavaheline konkurents toetus on väga oluline.” suurem, nüüd aga ollakse teineteise suhtes Seda, mis on vendade edu saladus, ei pigem väga toetavad. Teineteist aidatakse, pea ilmselt kaugelt otsima. Lisaks headele õpetatakse, treenitakse koos. üldfüüsilistele eeldustele on nad ka piisavalt Tänaseks on noortel ette näidata paaris­ töökad ning hingega tennise juures. „Töökus mängu hõbemedal juunioride olümpiamän- ja järjepidevus. Ja kui kehvemini läheb, siis gudelt (2013), pronks Davis Cupilt (2014), oskavad nad sellest üle olla ja edasi minna. finaalikoht Orange Bowlilt ja mitmed Eesti Aga eks arenguruumi on veel kõikjal,” arutmeistritiitlid nii üksik kui ka paarismängus. les nende isa, kes samuti harrastustasemel Ent mis eesmärgid on noormeestel tule- tennist mängib. vikuks? „Sel aastal tahame osaleda tugevamatel „Eesmärk oleks ikkagi maailma tipp­ turniiridel, et teenida välja võimalus kaasa tasemel mängida. Kui mingi aeg on näha, et lüüa noorte Suurel slämmil,” selgitas Mattias. sinna ei jõua, siis tuleb elus teised valikud Seda, kas ka tulevikus pühendutakse üksnes teha,” sõnas Mattias. paarismängule, noored veel ei tea. Praegu nauditakse mängu, tehakse trenni ja võistelEelmisel aastal loodi vendade ümber ka korralik tiim, kuhu kuuluvad lisaks treener dakse. „Viimasel ajal on lihtsalt paarismänEkke Tiidemannile ka üldfüüsilise treener Ilo gus natuke paremini läinud. Meile mõlemale Rihvk ning massöör Jaanus Veske. meeldib ka üksikmäng väga. Eks tulevik näi„Kõik kolm on väga palju abiks olnud tab,” sõnas Kristofer.

Eesti Meeste Karikavõistluste 2015 võitjad.

Kristofer Siimar.

140

Eesti koondis Summer Cup 2014 finaalis. Pildil veel Treener Ekke Tiidemann ja Martin Randpere.

ralli rubriik

auto24 Rally Estonia

a g a t s a a e vii parimaks euroopa ospordi Liidu peasekretär TEKST Margus Kiiver, Eesti Aut

Rally Estonia on nii maailma kui ka Euroopa mõistes väga noor ralli. 17.–19. juulil 2015. aastal peetakse Tartus, Elvas ja Lõuna-Eesti teedel järjekorras kuues Rally 142

Estonia ja võrdluseks võib välja tuua selle, et maailma üks tuntuim ralli, Soome MM-ralli, toimub tänavu juba 65. korda. Ning Euroopa autoralli meistrivõistlus, mis on maailma vanim sari ja mille etapiks auto24 Rally Estonia on, alustas tänavu oma 63. hooaega.

2014. aasta oligi auto24 Rally Estonia jaoks oluliseks daatumiks, esimest korda peeti Eestis FIA ERC Euroopa autoralli meistrivõistluste etapp. Sarja promootoriks on mainekas ettevõte Eurosport Events, kelle lisandumine sarja on andnud sellele uue hingamise. Koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega tootis Eurosport Events Eestist peale igapäevaste rallikokkuvõtete lummavate Eestimaa vaadetega videolõike, mis jõudsid kümnete miljonite televaatajateni üle maailma.

Eurosport Events ja auto24 Rally Estonia jagavad ühiseid arusaamu, mismoodi populariseerida autosporti. Esmakordselt FIA ERC sarjas olnud auto24 Rally Estonia pälvis pal-

ju positiivset vastukaja nii promootorilt kui ka sõitjatelt mitme suurepärase ja innovatiivse lahenduse eest. Võistluste pidulik avamine, pressikonverentsid ja autasustamine suurel laval Tartu kesklinnas, kus astusid üles ka Eesti tippartistid, Tartu linnakatse, atraktiivne ralli hooldusala Otepääl Tehvandil ja suurepärane atmosfäär tänu rallisõpradele tegid Baltikumi suurima autospordisündmuse meeldejäävaks.

Ja mitte ainult, läbi hooaja antakse kõigile FIA ERC sarja rallidele ühesuguste kriteeriumide alusel punkte, et välja selgitada aasta parim etapp ja möödunud aastal sai selle au ja kuulsuse sarja uustulnuk auto24 Rally Estonia. „See oli sündmus, millisena me soovime oma etappe näha. Meelelahutuslik, mõeldud tervele perele ja kõige selle juures ei ole antud järele ka võistluse sportlikus osas, mis pakkus vapustavaid katseid ja põnevaid heitlusi,“ öeldi auto24 Rally Estonia meeskonnale auhin-

OTT KIIVIKAS SOOVITAB! HOIAB SIND PARIMAS VORMIS!

Sportlandis on m端端gil lai valik toidulisandeid Fastilt. Riiulilt leiad taastusjooke, rasvap探letajaid, toidukorra asendajaid, massilisajad, batoone ja valmisjooke! K端si ka tasuta esitlusmaterjale.

ralli rubriik jatele on see aasta üheks olulisemaks stardiks ja kindlasti saame siin näha meie paremikku, kellel ainus soov tõusta poodiumi kõrgeimale astmele. Euroopa paneb vastu oma parimad pojad ja 19. juuli õhtuks on selge, kes on võitnud heitlused erinevates klassides. Lisaks üldarvestusele on väga põnev ka FIA ERC Junior arvestus, mille üheks etapiks auto24 Rally Estonia on. Eestis on kuni 1,6-liitrise töömahuga esiveoliste autode konkurents tihe ja auto24 Rally Estonia annab meie sõitjatele hea võimaluse panna ennast proovile Euroopa tippkonkurentsis.

Korraldajate hinnangul on võimalik nii välisturistide arvu kui ka auto24 Rally Estonia majanduslikku mõju mitmekordistada.

da üle andes.

Lisaks rahvusvahelisele tunnustusele jagus 2014. aasta auto24 Rally Estoniale ka koduseid tiitleid. Parim Lõuna-Eesti turismisündmus, Tartu aasta sporditegu ja Tartu aasta tegu nominent – kõik need on suureks tunnustuseks korraldusmeeskonnale ja kõigile, kes sellesse nädalavahetusse oma panuse andsid.

Mis ootab rallisõpra ees 2015. aastal auto24 Rally Estonia on FIA ERC kalendris olemas ja lisaks Euroopa autoralli meistrivõistluste etapile on ka tänavu kavas Historic autode Euroopa meistrivõistluste etapp, mis toimub Eestis juba kolmandat aastat. On selge, et pärast eelmise aasta edukat rallit on korraldajad küllaltki keerulise ülesande ees: teha tänavu taas midagi sellist, millega ennast ajalukku kirjutada. Kuid Urmo Aava, Tarmo Hõbe ja Silver Küti jaoks on see pigem väljakutse. Ralli sõidetakse 17.–19. juulil ja erinevalt eelmisest aastast toimub ralli reedel, laupäeval ja pühapäeval. Reedene, 17. juuli tegevus koondub Tartusse, kus pärast päeval sõidetud kvalifikatsioonikatset toimub Tartu 144

kesklinnas oleval poodiumil stardikohtade valik ja ralli pidulik avamine. Sellele järgneb selle päeva ainuke kiiruskatse, mis sõidetakse Tartu linna tänavatel ja kuhu on oodata kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Päeva lõpetab tantsumuusika mega­ staari Scooter kontsert Tartu lauluväljakul.

Laupäeval ootavad sõitjaid ja publikut ees Otepää ümbruses Eesti parimad ralliteed. Viimane katse sõidetakse aga Elva linna tänavatel, mis on üks selle aasta uuendustest. Ka laupäeva lõpetab tipptasemel meelelahutus – Elva laululaval astuvad üles Smilers ja legendaarne Suzi Quattro.

Pühapäeval on kavas taas atraktiivsed kiiruskatsed Otepää ümbruses ja õhtul saab ralli võitjaid tervitada suurejoonelisel autasustamisel, mis toimub Tartu kesklinnas, Raekoja platsil oleval poodiumil, mille ümbruses on läbi ralli nädalavahetuse kaubandusala ja tegevust tervele perele. Ralli hooldusala asub traditsiooniliselt Otepääl, Tehvandi staadionil ja õige rallifänn astub ka sealt korra kindlasti läbi.

Kas võitjakiiver pannakse taas Eesti sõitja pähe 2014. aasta auto24 Rally Estonia võitjad olid Ott Tänak ja Raigo Mõlder, kes jätsid spetsiaalse, käsitsi Tribilia Design poolt maalitud võitjakiivri taas Eestisse. Enne seda on see au olnud Markko Märtinil, kahel korral Mads Ostbergil ja Georg Grossil. Ja üleüldse suutsid Eesti sõitjad koduseinte eelise ära kasutada ja näitasid häid tulemusi. Paljudele Eesti sõit-

Eesti tutvustamine ja majanduslik mõju piirkonnale Nagu juba öeldud, tutvustati Eurosport Eventsi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse koostöös Eestit kui potentsiaalset turismisihtkohta läbi Eurospordi ja partnerite kanalite. Selle töö vilju saab maitsta osaliselt juba ka tänavu, kui oodatakse taas raja äärde kümneid tuhandeid inimesi ja välisturistide osa nende hulgas on aasta-aastalt kasvanud. auto24 Rally Estonia tellimusel koostas Eesti Konjunktuuriinstituut uuringu, milline oli Baltikumi suurima autospordisündmuse mõju Lõuna-Eesti majandusele. Ja tulemused olid rõõmustavad. Konjunktuuriinstituudi arvutuste kohaselt saab öelda, et auto24 Rally Estonia majanduslik mõju Lõuna-Eesti regioonile on 2,9 miljonit eurot ja piirkonda jäetud lisakäibe suurus on 3,4 miljonit eurot.

Lisaks tuuakse välja ka see, et välisriikidest saabunud pealtvaatajate majanduslik mõju piirkonnale oli 970 900 eurot ja meeskonnaliikmete oma 350 500 eurot, mis teeb väljast tulnud raha suuruseks 1 320 000 eurot. Käibemaksu suuruseks nende arvutuste kohaselt on u 570 000 eurot.

Korraldajate hinnangul on võimalik nii välisturistide arvu kui ka auto24 Rally Estonia majanduslikku mõju mitmekordistada, mille aluseks on rahaliselt tagatud pikemad koostöölepingud ralli korraldajate ja sarja pro­ mootori vahel. See aitab kaasa spordiala tuntusele Eestis ja tõstab rallit korraldava organisatsiooni professionaalsust. Teise olulise asjana loob pikem periood traditsiooni, mis omakorda mõjub positiivselt turistide arvule Lõuna-Eestis ja aitab tõsta Eesti tuntust maailmas.

meie

FOTO sportland

„Oleme kogu perele, noorele, vanale, kohalikule või turistile ja pole probleemi, meid jagub kõigi jaoks!“ See reibas hüüdlause kehtib nii Sportland Kaubamajaka kui ka Sportland Pärnu Keskuse kohta.

sirida vasakult: Karet Sõber, Elo Roo us, Krista Puks, Silja Sild. Teine kas, Helen Järve, talli Mus Hanna Reena Krüger, Merli Tark e Teel , Saar e Teel s, Gerly Soieva, Helina Trak . leht, Ilona Vaitovski, Kaja Tamm, Andi Andri Kuum ja Henry Kurg s reas vasakult: Kuido Jõgisalu, anda Kolm r.

Vahe ti Kris Kaisa Karu,

d e s u l p u a k i d n a l rt o Pärnu Sp ! a n in l a e p e v u s e s e ik ä p d toova Kuido Jõgisalu, Sportland Kaubamajakas juhataja: „Sportland Kaubamajakas on nii pärnakaid kui ka kaugemalt tulijaid teenindanud juba aastast 2007. Alates 2014. aasta juunist on meie kauplus uues kuues ja uue hingamisega, poe välimus on Sportlandi kõige uuema kontseptsiooni järgi ja oleme ligi kaks korda suuremad kui varem. Suurem kauplusepind andis meile võimaluse pakkuda oma klientidele veel rohkem tootekategooriaid. Mina ise olen Sportlandis töötanud viis aastat, alustasin teenindajana, liikusin sealt edasi vanemteenindajaks ning sel suvel täitub mul neljas aasta juhatajana. Olen ettevõttele väga tänulik, et mulle kui noorele inimesele on antud võimalus ennast arendada ning panustada Sportlandi kui Eesti spordituru liiderorganisatsiooni.“ Helina Traks, Sportland Pärnu Keskus juhataja: „Sportland Pärnu Keskus avati 2014. aasta mais. Pärnu Keskus on suur moe- ja vabaajakeskus, kus on linna ainus kobarkino. Oleme suunatud moe- ja trenditeadlikule kliendile, iseäranis suur valik on meil just vabaajariideid, kuid ei puudu ka sporditooted. Mina alustasin Sportlandis tööd 2009. aastal klienditeenindajana, liikusin edasi vanemteenindajaks ning nagu Kuidolgi jookseb neljas aasta juhatajana. Armastan seda tööd ja meie inimesi, iga päev saab tegeleda erinevate 146

väljakutsetega ja selle kaudu enda teadmistepagasit kogu aeg suurendada.“ Pärnu Sportlandi kauplustes on esindatud spordi- ja vabaajamaailma tuntud brändid: Nike, Timberland, O’Neill, Helly Hansen, Adidas, Mizuno. Muidugi ei puudu ka värskete suviste emotsioonidega „rannalõvid“ nagu Quiksilver ja Roxy. Sportland Kaubamajakas ja Pärnu Keskus ei paku ainult riideid ja jalatseid, paneme teile ka rattad alla – pakume Itaalia rattabrändi Bottecchia ja maailma kõige mugavama liistuga K2 rull­ uiske. Rattaid ja uiske on meil nii tõsisele spordifanatile kui ka tervisespordi nautijale.

Ekstreemsportlaste jaoks on saadaval rulad ja trikitõukerattad. Aktiivsetele noortele pakume ka väga populaarseid long board’e.

Me pole unustanud ka ohutust, turvaliseks veeremiseks on meil olemas ka kiivrid, kaitsmed ja muu lisavarustus.

Sportlandi missioon on muuta noorte inimeste elu huvitamaks, paremaks ja emotsionaalsemaks. Selle lubaduse täitmiseks alustasime koostööd Pärnu Linnameeskonna jalgpalliklubiga. Lisaks klubi toetajarollile pakub Pärnu Keskuse Sportland jalgpallihuvilistele värske meistriliiga võistkonna fännitooteid. Sportlandi Pärnu kauplused teevad veel tihedat koostööd Pärnu Jalgpalliklubi, Pärnu Võrkpalliklubi, Pärnu Korvpalliklubi, Saarde Spordiklubiga jt. Läbi erinevate koostööprojektide on meie eesmärgiks jõuda sporti ja vaba aega armastavate inimesteni

ning pakkuda neile võimalust muuta oma elu huvitamaks, paremaks ja emotsionaalsemaks.

Sportlandi pere on Pärnus suur, hetkel on meid kokku 22 tublit ja usinat töömesilast, nii staažikaid kui uusi liikmeid. Meie supertöökad vanemteenindajad on Krista, Ilona ja Teele. Nemad suudavad hoida kauplused alati ilusa ja värskena. Kogu meeskond on sportlikult aktiivne, kõigile meeldib seda ise harrastada või jälgida. Noormehi on naiskollektiivis vaid viis, kuid poisid on suured jõusaalihuvilised, unustada ei saa ka pallimänge ning jooksmist. Tüdrukutele meeldib ennast vormis hoida jooksuradadel, aeroobikasaalis ning rulluisutades. Igal aastal enne suve täiendame oma meeskonda suveabilistega, kuna turistide saabumisega suureneb ka meie teeninduspõld. Suvel leiate meie juurest töötamast kindlasti ka mõne Pärnus tuntud profisportlase, näiteks korvpalluri, võrkpalluri või sõudja, kes jagab meelsasti oma teadmisi ka klientidega.

Kaubamajaka ja Pärnu Keskuse Sportlandi meeskonnad leiavad üksteist ka peale tööd. Ühised jõulupeod, sünnipäevad, talvised kelgutamised-uisutamised ning suvel grillimised ja rannas tšillimised on lahutamatu osa meie elust. Parima tulemuseni jõuab tiim, kes hoiab kokku ja tegutseb ühiselt.

Selle eest, et teil oleks mugav liikuda spordiradadel ja -saalides ning nautida mõnusalt vaba aega, hoolitseme juba meie!

QUICK DRY WATER REPELLENT BREATHABLE

KUI JORDY JÄTAB VEE JÄTAB VESI JORDY

JORDY SMITH HYPERDRY SURFIPÜKSID – K U I VAVA D P Ö Ö R A S E LT K I I R E S T I !

meie

– d n a l rt Spo

s u d n i n e e hea t s u m u d n i i k on meie teenindajaid. d äi h a m o ab st tu är vä Sportland

Kaidi Veersalu,

Anna Paneva,

Kaua sa oled Sportlandis töötanud? 1. aprillil täitus mul Lõuna­ keskuse Sportlandis 7 aastat.

Mis sulle Sportlandis meeldib? Sportland pakub oma töötajatele tohutult palju erinevaid võimalusi. Alates tööst Sportlandi väliüritustel kuni soodsate sportimistingimusteni, et end vormis hoida. Ning muidugi ei saa ma mainimata jätta oma kalleid töökaaslasi – kui kollektiiv on sõbralik ja sa tunned ennast koos nendega nagu oma perekonnaga, siis ei teki absoluutselt mõtet töökohta vahetada!

Mis on hea teenindus? Minu arvates tagab hea teeninduse suuresti teenindaja käitumine. Et kliente hästi teenindada, peab müüja olema sõbralik, enesekindel, väga hea suhtlemisoskusega, hea huumorimeelega ja ka julge. Kindlasti peaks teenindaja tundma tooteid ja oskama vajaduse korral pakkuda alternatiive. Ei saa kuidagi mainimata jätta naeratust, millel on võlujõud – naeratusega võib muuta kellegi päeva palju ilusamaks.

Mis teeb Sportlandi teeninduse eriliseks? Kindlasti see, et teenindusele ja teenindajatele on pööratud väga suurt rõhku. Mina näiteks käisin mõned aastad tagasi tänu Sportlandile väga mahukal ja professionaalsel teeninduskoolitusel.

Milliste spordialadega sa ise tegeled? Kui tuju on, käin jooksmas.

Igapäevaselt proovin võimalikult palju jalutada, et ennast liigutada.

Tegelikult olen väga suur spordifänn, mulle tohutult meeldib erinevaid spordialasid vaatamas käia. Kireks on motokross ja autosport, erilist huvi pakuvad veel kõik pallimängud.

Kaua sa oled Sportlandis töötanud? Töötan Sportlandis alates 2004. aasta augustist ehk siis juba üle kümne aasta.

Alustasin teenindajana, praegu olen Narva Astri Keskuse Sportlandi vanemteenindaja.

Mis sulle Sportlandis meeldib? Mulle meeldib meie kaupluste moodne disain ja väga lai kvaliteetse kauba valik.

Samuti positiivne energia, mis meie kauplusi ja ettevõtet täidab. Naudin töötamist toredas meeskonnas, mis on aastate jooksul stabiilseks kujunenud. Hea on teha tööd, mis sulle meeldib.

Mis on hea teenindus? Minu jaoks võrdub hea teenindus professionaalse, sõbraliku ja abivalmis personaliga. Heaks teevad teeninduse rõõmsad klienditeenindajad, kes on alati valmis klienti abistama ja oskavad vastata kõikidele tooteid puudutavatele küsimustele.

Mis teeb Sportlandi teeninduse eriliseks? Sõbralikkus, viisakus ja professionaalsus. Kui klient tunneb ennast alati oodatuna ja lahkub positiivse tundega, siis tuleb ta meelsasti meie juurde tagasi.

Milliste spordialadega sa ise tegeled? Varasemalt käisin aastaid ballitantsu treeningutel, praegu meeldib koos perega aktiivselt aega veeta, liigume palju värskes õhus. Teen hea meelega kepikõndi, käime koos rulluisutamas ning naudime ühiseid rattasõite.

Tartu Lõunakeskuse Sportlandi teenindaja

148

FOTOd: sportland

Narva Astri Keskuse Sportlandi vanemteenindaja

meie

Karl-Erich Kähr,

Viru Keskuse Sportlandi teenindaja

Kaua sa oled Sportlandis töötanud? Olen Sportlandis töötanud vaid ühe kuu, aga olen väga rahul, sest töö ja sport käivad nüüdsest käsikäes. Minu mõned sõbrad on Sportlandis juba varasemast ajast, olen rõõmus, et ka minul avanes võimalus kandideerida ning tööle saada.

Mis sulle Sportlandis meeldib? Sportland pole minu jaoks ainult töö. Saan käia erinevatel koolitustel, harida end nii spordi- kui ka klienditeenindusteemadel, sest õppimine tuleb alati kasuks. Minu jaoks on sport igapäevaelus väga tähtis ja tean, kui vajalik on kvaliteetne spordivarustus. Seega mulle meeldib, mida Sportland klientidele pakub ning mida mina saan neile julgelt soovitada.

Mis on hea teenindus? Et olla hea klienditeenindaja, peab kindlasti olema hea suhtleja ning tundma erinevaid inimtüüpe. Klient, kes tuleb poodi, peab jääma väga rahule nii toote kui ka klienditeenindajaga. Sa pead oskama kliendile personaalselt läheneda ning parimat toodet pakkuma. Kliendi rahulolu on see, mis tekitab temas soovi kauplusesse ka tulevikus tagasi pöörduda.

Mis teeb Sportlandi teeninduse eriliseks? Meie rõõmsameelne ja aktiivne kollektiiv, kes on läbinud palju erinevaid koolitusi, teebki Sportlandi teeninduse eriliseks. Oskame oma positiivsuse ja teadmistega iga kliendi poeskäigu meeldejäävaks muuta.

Milliste spordialadega sa ise tegeled? Olen mänginud 13 aastat käsipalli. Hetkel tegelen jõusaalitreeningutega ja 3–4 korda nädalas käin Martin Plaseri juures Korrus3 maadlusklubis üldfüüsilises treeningus. Martin aitab ühtlasi mul ka rannafitnessi võistlusteks vastavat vormi saavutada.

150

Taisi Tõhk, Kuressaare

Kaubamaja Sportlandi teenindaja

Kaua sa oled Sportlandis töötanud? Olen Kuressaare Sportlandis töötanud 3,5 aastat.

Mis sulle Sportlandis meeldib? Pidevad väljakutsed, kiire, aktiivne ja väga vahelduv töö. Pole sellist aega, mil oleks igav, kogu aeg pead ennast kõige muutuva ja uuega kursis hoidma. Ning see on põnev ja meeldib mulle! Lisaks naudin otse loomulikult siinset nooruslikku ja aktiivset õhkkonda, mul on au töötada väga rõõmsameelses ja toredas kollektiivis.

Mis on hea teenindus? Teeninduse teeb suurepäraseks see, kui suudetakse igale kliendile midagi personaalselt pakkuda. Kõige olulisem on, et klient lahkuks alati positiivse emotsiooniga, olenemata sellest, kas konkreetsel korral ost sooritati või mitte.

Mis teeb Sportlandi teeninduse eriliseks? Siin on teenindajad, kes on toodete omadustest ja kasust teadlikud, suudavad alati pakkuda ka toodetele alternatiive. Sportlandi teenindajad annavad endast maksimumi, et klient oleks rahul. Kliendi heaolu nimel tutvustame kõigile aktiivselt alati käimasolevaid kampaaniad ning informeerime kliente erinevatest pakkumistest ja võimalustest.

Muidugi teevad meid eriliseks ka meie alatine heatujulisus, aktiivsus ja positiivsus.

Milliste spordialadega sa ise tegeled? Käin regulaarselt jõusaalis ning liigun palju vabas õhus, eriti naudin rulluisutamist.

QUICK DRY WATER REPELLENT BREATHABLE

HYPERDRY FUNKTSIONAALSUS MIS NÄEB HEA VÄLJA

ADVENTURE SEERIA TOODETEL ON KASUTATUD HYPERDRY TEHNOLOOGIAT. STIIL & FUNKTSIOON KÕIK ÜHES PÖÖRASELT LAHEDAS KOMPLEKTIS

Esinduskauplus Rocca Al Mare kaubanduskeskuses

meie

d n a l Sport

k i a p s i m u t h o k e staaritad väiksemgi detail a ig a, eg st u d en h la te vapäras kalmes mõju o K .

A Sportland ei lepi G E ID D N E R T A M AAIL ka kaupluste d u at d n sammub ühte jalga M ke rs vä d ü ü n ses on mas Sportlandi kaup,lumida ehivad suured pannood EESTI südant – kassaseinu PILTIDEGA. SPORDIKUULSUSTE

Ülemiste Sportland: Erika Salumäe, Kristjan Kangur, Ragnar Klavan, Sandra Raju, Saskia Alusalu Ülemiste Sportland on Eesti suurim, seega on kassadetaguse pannoo kroonijuveeliks, kaupluse kõige auväärsemal kohal, Eesti kõige edukam ja legendaarsem sportlane, KAHEKORDNE OLÜMPIAVÕITJA ERIKA SALUMÄE. Salumäe kõrval on oma koht ka tänastel aktiivsetel spordiliidritel. Saskia Alusalu on Eesti edukaim naiskiiruisutaja, Eesti rekordi omanik 500–5000 m kõikidel distantsidel, kes jooksutreeningutel usaldab end Skechersi jalatsite embusesse. Alati särav ja spontaanne Sandra Raju esindab Baltikumi ainsa Nike NTC Master Trainer’ina Eesti fitnessikultuuri. Euroopas ilma tegev Ragnar Klavan on esimene ja seni ainus jalgpallur, kes mänginud Saksamaa kõrgeimas Bundesliga jalgpalliliigas. Tohutu töötahtega Kristjan Kangur on Eesti edukaim tegevkorvpallur, kes lööb laineid juba aastaid Itaalia kõrgliigas ning Euroliigas.

Kõiki neid ühendab Sportlandiga meeletu KIRG SPORDI, EMOTSIOONIDE ja ENESEÜLETAMISE vastu.

Kristiine Sportland: FC Flora – Rauno Alliku, Zakaria Beglarišvili, Flora Dance Team FC Flora on üheksakordne Eesti meister jalgpallis ning Eesti JALGPALLIKOGUKONNA SUUNANÄITAJA, kes tähistab käesoleval aastal oma 25. juubelit. FC Flora järelkasvusüsteemis treenib ligi 600 noort. Aktiivne suhtlus ning vanemate, toetajate ja Kristiine linnaosa kaasamine on kahekordistanud pealtvaatajate arvu. Aastas käib FC Flora mänge jälgimas kokku üle 10 000 inimese, mis muudab FC Flora oma linnaosa spordikommuuni südameks. FC Flora ja Sportlandi seovad ühised väärtushinnangud: AMBITSIOONIKUS, AUSUS ja FAIR PLAY, SPORTLIK VAATEMÄNG, PINGUTUS, oskus NAUTIDA VÕISTLUST ja konkurentsi. Nike ja Sportland on FC Flora ühed pikaajalisemad suurtoetajad. Säravad FC Flora Dance Team’i tantsutüdrukud esindavad aga jalgpallispordis ebatraditsioonilist lähenemist ja naudivad uudse mõtteviisiga eksperimenteerimist.

Viru keskuse Sportland: Konstantin Vassiljev ja Getter Jaani Viru Keskuse Sportlandis käib kõige RAHVUSVAHELISEM klientuur. See on lisaks kohalikele ka välisturistidest SPORDI- ja KULTUURIHUVILISTE KOHTUMISPAIK, sestap ütleb Sportland oma kassapannoo kaudu kõigile „Welcome to Estonia“. Fotol olev kirglik jalgpallur, Valgetähe teenetemärgi kavaler, mitu korda aasta parimaks valitud Konstantin Vassiljev esindab Eesti spordikultuuri rahvusvahelist külge. 2011. a EESTI AASTA KODANIKUKS valitud mees on igas mõttes parim näide lõimumisest. Armastatud laulja, energiast pulbitsev Getter Jaani seevastu on Eurovisioonil Eestit esindanud neiu, kes inspireerib nii eestlasi kui ka naaberriikide muusikasõpru. Kuigi Getter ja Konstantin esindavad erinevaid kultuurivaldkondi, on mõlemad Nike kultuuri kirglikud ja sügavad austajad.

152

Jooksujakk 124,95 Jooksus채rk 39,95 Jooksup체ksid 99,95 Jooksujalatsid 199,95

Jooksujakk 114,95 Jooksus채rk 34,95 Jooksup체ksid 79,95 Jooksujalatsid 149,95

Jooksujakk 89,95 Jooksus채rk 21,95 Jooksup체ksid 74,95 Jooksujalatsid 134,95 Jooksujakk 89,95 Jooksus채rk 42,95 Jooksup체ksid 67,95 Jooksujalatsid 134,95

Maika 39,95 Püksid 69,95 Jalatsid 79,95 Jakk 99,95 Särk 49,95 Püksid 89,95 Jalatsid 124,95

Bra 39,95 Püksid 89,95 Jalatsid 79,95

Bra 39,95 Särk 59,95 Püksid 44,95 Jalatsid 124,95 156

Dressipluus 89,95 P체ksid 24,95 Jalatsid 94,95

Dressipluus 89,95 S채rk 49,95 P체ksid 49,95 Jalatsid 49,95

157

Särk Püksid Jalatsid

Särk 32,95 Lühikesed püksid 49,95 PRO püksid 49,95 Jalatsid 139,95

158

44,95 44,95 129,95

159

KAIMAR SAAG

Dressipluus 52,95 Püksid 42,95 Putsad 159,95

160

ARTUR RÄTTEL

Särk 27,95 Püksid 27,95 Sokid 11,95 Putsad 209,95 Pall 29,95

MARKUS JÜRGENSON

ANDRE FROLOV

Särk 34,95 Dressipluus 69,95 Püksid 49,95 Putsad 229,95

Särk 39,95 Püksid 44,95 Sokid 9,95 Putsad 399,95

161

Dressipluus 74,95 T-s채rk 24,95 P체ksid 54,95 Jalatsid 89,95

Dressipluus 74,95 Kott 54,95 P체ksid 69,95 Jalatsid 89,95

162

Jakk S채rk P체ksid Jalatsid

94,95 32,95 54,95 79,95

Jakk 99,95 S채rk 27,95 P체ksid 54,95 Jalatsid 119,95

163

Jakk 99,99 Dressipluus 69,99 Kott 19,99 P端ksid 59,99 Jalatsid 64,95

164

Dressipluus P端ksid Jalatsid

59,99 79,99 79,95

Jakk 129,99 S채rk 29,99 Kott 19,99 Jalatsid 64,95

M체ts Jakk P체ksid Jalatsid

17,99 99,99 79,99 69,95

165

Jakk 179,95 Kummikud 49,95

M端ts Jakk P端ksid Kummikud

166

14,95 89,95 49,95 34,95

Jakk 119,95 Jalatsid 69,95

Jakk 159,95 P端ksid 119,95 Jalatsid 79,95

167

Jakk

119,95

S채rk 69,95 Jakk 149,95

168

MARGUS VAHER

Jope 249,95 Kampsun 82,95 P端ksid 84,95 Jalatsid 154,95

Fotograaf: Siiri Kumari

TOOTED SAADAVAL TIMBERLAND KAUPLUSTES

169

Jope 129,95 P端ksid 102,95 Jalatsid 134,95

Jope 129,95

170

S채rk Jakk P체ksid Jalatsid

S채rk Jakk P체ksid Jalatsid

24,95 52,95 27,95 34,95

24,95 59,95 39,95 34,95

171

Pusa 44,95 P端ksid 29,95 Jalatsid 54,95

Pusa 54,95 P端ksid 21,95 Jalatsid 59,95

172

S채rk Jakk P체ksid Jalatsid

22,95 34,95 24,95 34,95

Pusa 34,95 P체ksid 34,95 Jalatsid 34,95

173

Müts Jakk Püksid Jalatsid Tõukeratas

Pusa 54,95 Särk 24,95 Püksid 34,95 Jalatsid 49,95 Rula 149,95

174

12,95 69,95 39,95 79,95 49,95

Särk 34,95 Püksid 34,95 Jalatsid 59,95

Müts 19,95 Särk 19,95 Pusa 54,95 Püksid 37,95 Jalatsid 119,95 Jalgpall 29,95

175

naiste treening treening

79,95

WMNS NIKE STUDIO TRAINER 2 PRINT

79,95

WMNS NIKE STUDIO TRAINER 2 PRINT

124,95

WMNS NIKE FREE 5.0 TR FIT 5

124,95

WMNS NIKE FREE 5.0 TR FIT 5

treening

124,95

WMNS NIKE FREE 5.0 TR FIT 5

129,95

NKE FREE 5.0 TR FIT 5 PRT

129,95

NKE FREE 5.0 TR FIT 5 PRT

129,95

NKE FREE 5.0 TR FIT 5 PRT

treening

139,95

WMNS NIKE ZOOM FIT AGILITY

49,95 ESSENTIAL FUN W

94,95 ADIPURE 360.2 W

treening

74,95

HPBK FLEX APPEALLOVE YOUR STYLE

176

74,95

BKHP FLEX APPEAL FIRST GLANCE

79,95

AQMT FLEX APPEALFLORAL BLOOM

94,95 ADIPURE 360.2 W

naiste vaba aeg vaba aeg

74,95

WMNS NIKE MD RUNNER

74,95 WMNS NIKE KAISHI

89,95

WMNS NIKE KAISHI PRINT

89,95

WMNS NIKE KAISHI PRINT

vaba aeg

119,95

WMNS NIKE AIR MAX THEA

119,95

WMNS NIKE AIR MAX THEA

119,95

WMNS NIKE AIR MAX THEA

119,95 WMNS AIR MAX ST

vaba aeg

74,95 HONEY DESERT W

79,95 HONEY MID W

84,95 ZX FLUX W

84,95 CASCO BAY

vaba aeg

114,95 GLASTENBURY

129,95 NORTHPORT

177

meeste treening treening

64,95

CP TRAINER

74,95 NIKE CIRCUIT TRAINER II

94,95

94,95

AIR TOUKOL III

AIR TOUKOL III

treening

99,95 NIKE ZOOM SPEED TR2

139,95

NIKE FREE TRAINER 3.0 V3

49,95 ESSENTIAL STAR M

94,95 ADIPURE 360.2 M

tennis

69,95 NIKE VAPOR COURT

99,95

NIKE AIR VAPOR ADVANTAGE

114,95

NIKE BALLISTEC ADVANTAGE

tennis

149,95

NIKE ZOOM VAPOR 9.5 TOUR

178

149,95

NIKE ZOOM VAPOR 9.5 TOUR CLAY

129,95 BARRICADE 2015

129,95 NIKE ZOOM CAGE 2

meeste treening korvpall

99,95

99,95

KB MENTALITY

KB MENTALITY

109,95 ZOOM KYRIE

124,95

NIKE ZOOM HYPERREV 2015

korvpall

139,95 KD VII

149,95 JORDAN SUPER.FLY 3

199,95 KOBE IX ELITE BHM

219,95 KOBE IX ELITE PREMIUM

jalgpall

74,95 MAGISTA ONDA TF

79,95

HYPERVENOM PHELON FG

84,95

MERCURIAL VICTORY V FG

114,95 TIEMPO LEGACY FG

jalgpall

129,95

MERCURIAL VELOCE II FG 造 SS15

219,95

MERCURIAL VAPOR X FG

229,95

HYPERVENOM PHANTOM PREM FG

179

meeste vaba aeg vaba aeg

64,95

NIKE COURT SUPREME

64,95 NIKE SB CHECK

69,95 NIKE SATIRE

74,95 NIKE MD RUNNER PRM

vaba aeg

74,95 NIKE KAISHI

74,95

NIKE NIGHTGAZER LEATHER

74,95 NIKE SWEEPER

74,95

NIKE SB PAUL RODRIGUEZ CTD LR

vaba aeg

79,95 NIKE EASTHAM

79,95 NIKE SATIRE MID

89,95 NIKE KAISHI PRINT

vaba aeg

74,95 DRAGON

180

74,95 DRAGON

84,95 PRO PLAY 2

119,95 NIKE AIR MAX TAVAS

meeste vaba aeg vaba aeg

84,95 ZX FLUX

84,95

84,95

ZX FLUX

ZX FLUX

84,95 SUPERSTAR

vaba aeg

79,95 FJORD LEATHER

99,95 KORDEL LEATHER

99,95 DANFORTH

79,95 CASCO BAY

vaba aeg

99,95 EK CITY SHUFFLER

114,95 GROVETON

129,95 EK SPLIT CUP SOLE

64,95 U AUTHENTIC

vaba aeg

69,95 U ERA (C L)

69,95

69,95

(LEATHER QTR)

(LEATHER QTR)

181

lapsed

treening

34,95 NIKE REVOLUTION 2 PSV

34,95

NIKE FLEX EXPERIENCE 3 (TDV)

39,95

NIKE FLEX EXPERIENCE 3 (PSV)

39,95

NIKE FLEX EXPERIENCE 3 (PSV)

treening

39,95 NIKE REVOLUTION 2 GS

49,95

NIKE FLEX EXPERIENCE 3 (GS)

49,95

NIKE FLEX EXPERIENCE 3 (GS)

59,95

NIKE DUAL FUSION RUN 3 (GS)

treening

59,95

NIKE DUAL FUSION RUN 3 (GS)

69,95

ZOOM PEGASUS 31 (GS)

79,95 NIKE FREE 5.0 (GS)

treening

129,95 NIKE AIR MAX 2015 (GS)

182

129,95 NIKE AIR MAX 2015 (GS)

34,95

AZ-FAITO K

79,95 NIKE FREE 5.0 (GS)

lapsed

jalgpall

treening

34,95 AZ-FAITO CF K

34,95 LK SPORT K

49,95 JR MAGISTA ONDA FG

54,95

JR MERCURIAL VICTORY V FG

jalgpall

54,95

JR HYPERVENOM PHELON TF

54,95

JR MERCURIAL VICTORY V TF

59,95

JR MERCURIAL VICTORY V CR FG

59,95

JR HYPERVENOM PHELONPREM TF

vaba aeg

34,95 PICO 4 (PSV)

39,95 NIKE CAPRI 3 LTR (PSV)

54,95

NK SB PAUL RODRIGUEZ CTD LR GS

54,95 MOGAN MID 2 JR B

vaba aeg

49,95

Y ATWOOD (DIGI CAMO)

64,95 Y ALLRED (SNAKE)

183

Twister

Mini Cruiser

Cutout

99,95

99,95

99,95

Maui and Sons t천ukerattad Shredder

169,95

Maui and Sons longboardid Kicktail

139,95

Maui and Sons longboardid Pintail

139,95

Stiilsed ning kvaliteetsed t천ukerattad ja longboardid Hawaii br채ndilt Maui and Sons!

Chuck Taylor All Star

Tavahind 69,95

Tavahind 69,95

Tavahind 69,95

Tavahind 69,95

Tavahind 69,95

Tavahind 69,95

P端

59

sik

lie

Eu ile r nd

Tavahind 64,95

Tavahind 64,95

Tavahind 64,95

Tavahind 64,95

Tavahind 64,95

Tavahind 64,95

Ketsikultuuri maaletooja

LASTE UISUD

129,95

CHARM X BOA Jr.

SK8 HERO X BOA Jr.

FITNESSUISUD

219,95

F.I.T. BOA M

Periood: (10 kuud)

ALEXIS BOA W

21,99

329,95

Periood: (10 kuud)

URBAN IL CAPO

Periood: (10 kuud)

186

VO2 90 BOA M

32,99

229,95

52,99

MARLEE PRO PACK

219,95

F.I.T. X PRO M

Periood: (10 kuud)

TREENINGUISUD VO2 100 X BOA M

129,95

21,99

279,95 Periood: (10 kuud)

99,95

27,99

99,95

ALEXIS X PRO W

179,95

179,95 Periood: (10 kuud)

VO2 90 BOA W

RAIDER PRO PACK

17,99

279,95 Periood: (10 kuud)

Periood: (10 kuud)

VO2 90 PRO M

27,99

RADICAL X BOA M

399,95

Periood: (10 kuud)

39,99

RADICAL 100 M

349,95

Periood: (10 kuud)

249,95 Periood: (10 kuud)

TREENING/VÕISTLUSUISUD

Radical 100 W

34,99

KÕIKIDE UISKUDEGA kaasa TASUTA RÜHMATREENING RULLIBUSSILT.

17,99

24,99

349,95 Periood: (10 kuud)

34,99

MARLEE

79,95

EXO 6.0 M

129,95

RAIDER

EXO 6.0 W

99,95

79,95

129,95

99,95 Lepin

gu ta su 15 €.

VO2 90 PRO W

249,95 Periood: (10 kuud)

24,99

STABILITY PLUS: See saabas seab taseme, mida vabaaja uisutajad ja �itness-uisutajad vajavad oma rulluisus. Stability Plus on täiuslik kooslus mugavusest ja toestusest, olles madala kaalu juures ideaalne saabas paljudele erinevatele rulluisutajatele.

3 RADICAL

VO2: Luua saapaid treeninguiskudele võib olla keeruline, kuna tuleb arvestada, et suuremate ratastega on vaja ka paremat toestus, samas lisamata kaalu. VO2 saabas on maailma parim kooslus heast toestusest ja kergest kaalust.

RADICAL: Treening-võistlusuiskude saapad erinevad ülejäänutest, kuna need on madalamad ja kergema kaaluga. Tänu sellele saate näidata oma parimat uisutehnikat. Lisaks sellele pakub Radical saabas ka suurepärast toestust.

F.B.I.: raam summutab teel tekkivaid vibratsioone enam, kui ükski teine K2 raam. Tänu sellele sobib see raam nii algajale uisutajale, kui ka nendele, kes uisutavad konarlikumal asfaldil.

TEC COMPOSITE: See vabaaja komposiitraam on integreeritud uisu põhja külge. Tec Composite raam on disainitud summutamaks tekkivaid vibratsioone, samas viib uisutaja raskuskeskme madalale tagades seeläbi sõidu ajal parema kontrolli uiskude üle.

D.C. ALUMINIUM: Die Cast Alumiinum raamid on tuntud sellepoolest, et need tagavad suurepärase jõuülekande ning stabiilsuse ka suurematel kiirustel. Need �itness-seeria raamid on heade manööverdamisomadustega ning saadaval nii 80mm kui ka 84mm ratta kon�iguratsiooniga.

VO2.2: raam on kergeim alumiinium treeningraam, mille K2 on kunagi tootnud. Sellel heade manööverdamisomadustega raamil on piisavalt pikkust ja jäikust, et tagada stabiilsus ka suurimatel kiirustel. Lisaks pakub see raam ka sellist jõuülekannet, mida varem võis leida ainult võistlusuiskudel.överdamisomadustega ning saadaval nii 80mm kui ka 84mm ratta kon�iguratsiooniga.

RADICAL: See raam on loodud tagamaks stabiilsust suurimatel kiirustel, mida on rulluiskudega võimalik saavutada. Alumiiniumi sulamist Radical raami on kuumtöödeldud, et suurendada jäikust. Radical raami asendit on võimalik saapa suhtes muuta vastavalt uisutaja soovile.

KÕIKIDE UISKUDEGA kaasa TASUTA RÜHMATREENING RULLIBUSSILT.

rubriik ristsõna

Eelmises numbris ilmunud ristsõna vastus oli Suusalustija Kelly Sildaru. Õieti vastanute vahel osutus võitjaks MARVI ÜLEMAANTE VanaVigalast, Rapla maakonnast. Uueks auhinnaks on Nike Air Max Tavas spordijalanõud.

nimi:

Telefoninumber: Meiliaadress: postiaadress:

ristsõna vastus:

Loosimisel osalemiseks saada ristsõna vastus märksõnaga „RISTSÕNA“ hiljemalt 31.05.2015 postiaadressil: Sportland Eesti AS, Pärnu mnt 142a, 11317 Tallinn või e-postiaadressil sportland@sportland.ee

EESTI UJUMISKOONDIS SOOVITAB

ARENA UJUMISVARUSTUSE

PARIM VALIK SPORTLANDIS!

JANAR TALTS MEES PARIMAS EESTI KONKURENDID KORVPALLIEAS JA KOLLEEGID

PILK EM AJALUKKU

KES NBASTAARIDEST ON RIIAS KOHAL?

NÜÜD SAADAVAL KA DIGIAJAKIRI WWW.SPORTLANDMAGAZINE.EE

EESTI MEESKOND EM FINAALTURNIIRILE

EESTI KORVPALLIKOONDISE PEASPONSOR

Hea spordisõber!

S

oovin Sulle Eesti Korvpalliliidu poolt kaunist ja sportlikku kevade algust. Liikumisaasta 2014 on küll läbi, kuid iga päevaga on näha üha rohkem tervisesportlasi metsajooksu tegemas. Soovitan sama Sullegi, sest värskes õhus liikumine tuleb kasuks igal elualal.

2015 tuleb aga tõeline korvpalliaasta. Teatavasti osaleb Eesti rahvusmeeskond üle 14 aasta taas Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril. Alagrupiturniir toimub 5.–10. septembril Riias, kus kohtume Läti, Leedu, Belgia, Tšehhi ja Ukraina meeskonnaga. Neli parimat pääsevad edasi play-off-mängudele, mis toimuvad Prantsusmaal.

Soovin veel kord tunnustada kõiki Eesti korvpalli rahvuskoondise mängijaid. Samas on selge, et spordis ei saavuta mitte midagi üksinda – meie koondise edasipääs sündis ühise pingutusena. Oma asendamatu panuse andsid kümned tuhanded kaasaelajad, peatreener Tiit Sokk, abitreenerid Alar Varrak ja Andres Sõber, koondise abipersonal ning mitmed sponsorid.

Eraldi sooviksin tänada koondise kuldsponsorit Utilitast, hõbepartnerit Elme Metalli ning pronkspartnerit Apollot. EM-finaalturniiri osas on suureks toeks veel Saku, Olybet, Cramo ja Sportland.

Eesti rahvuskoondiselt ootame Riias võitluslikku korvpalli ja loomulikult on eesmärgiks edasipääs play-off’i. Meie edule aitavad kaasa kõik korv­pallisõbrad, kes Lätis kohapeal või oma kodus mängudele kaasa elavad. Tänan südamest Eesti toetajaid, kes on ostnud mängudele juba üle 24 000 pileti. See tähendab, et sini-must-valge on Riia korvpallisaalis kindlasti väärikalt esindatud.

Jüri Ratas Eesti Korvpalliliidu president

sisukord 4 10 14 16 20 21 22 26 29 36

Janar Talts: ustav sõdur korvpallirindel Üleõlapilk enne Riiat Meeste koondis enne EM-i Staarid saabuvad EM-ile Keio Kuhi: „Korvpall on nähtavam kui eales varem“ Eesti kohtunikud Euroopa väljakutel Jaak Lipso 75 Homne päev: pilt on parem kui viis aastat tagasi Pikk blond eesti mees USA eliitülikoolis Merike Anderson- Eesti naine tippkonkurentsis

3

korvpall

4

Janar Talts:

ustav sõdur korvpallirindel TEKST Rasmus Rekand (Tartu Ekspress) - FOTOD Mari Luud/Õhtuleht, scanpix

„Issi mängib kossu ja käib trennis. Ta ongi päris kõva.

Kõige parem toit on makaronid. Aga issi sööb suurt võileiba, sest ta ei oska praadida. Ta joob õlut ja vitamiinijooki. Raamatut ta ei loe mulle. Kinos käisime hoopis Lammast vaatamas, aga issi jäi tuttu. Õde või vend? Hoopis kassi ja koera tahan, aga issi… Suureks saades hakkan minema üles ja alla ja üles ja alla. “

S

öakust jätkub Artur Taltsil, persooniloo järeltulijal, vaat et rohkem kui isalgi. Või oskab poiss olla east tulenevalt lihtsalt vahetum ja siiram. Kui vanainimeste jutt väga igavaks muutub, võitleb näoilmete vahetamise meistrikandidaat endale vajaliku tähele­ panu välja kas või tillukeste rusikatega.

Papa Janar näitab harva välja, et tema paksust nahast miski ümbritsev läbi pääseb. Nagu elevant sääseparve käes. Aeg-ajalt soputab kõrvadega, saba stoiliselt sähvimas. Ei ühtki ülearust liigutust. Ainult silmad reedavad, et suursugune imetaja pole unne vajunud. Nende pilk on puuriv, liigutused kärmed kui saagihõngu adunud kiskjal.

Ainuõige teeots „Olen mitu korda mõelnud, et mida asjalikku üldse võinuks minust saada, kui korvpallile poleks küüsi taha saanud,“ püüab olümpiavõitja Jaan Taltsi kauge sugulane Janar leida selgitust päringule, miks ometi peaks keegi korvpalluri rutiinist leotunud professiooni valima. „See rutiin on mõnu pakkuv. Kindlarütmilises elus peituvad oma suured plussid. Ma usun, et see on nagu teatud muusikute puhul – sa oled sündinud sellise elu jaoks, see on sulle ühteaegu nii väljakutse kui rahuldus.“ Janar möönab, et karjääris on olnud ka perioode, mis pehmelt öeldes pole jäätisekokteil palmisaarel. Näiteks 2010. aasta lõpul siirdumine Venemaale, kus Samara Krasnõje Krõlja värvides kippus mängulust sootuks ununema. „Igapäevaelul polnud midagi viga, aga meeskond kaotas ridamisi. Nappide minutitega ei õnnestunud enda mäng

ka eriti, enesekindlus sulas aina.“ Emotsioonideskaala vastasotsa mälestustes sorides toob Talts esile „poisipõlve“-aastad Kölnis. Ka Itaalia perioodi teatud osa väärib sooje sõnu. Lõpuaega jäi varjutama ning sundis koduteed otsima taas pea olematuks kahanenud mänguaeg.

Kaalukas kaalukadu Saapamaalt naasnud Taltsi ei pruukinud tänaval äragi tunda – tippajal 120-kilosest „kapist“ oli tubli kuuendik kadunud. „Eks ta jäi higina saalipõrandale,“ teab Talts salenemise saladuse üht koostisosa. „Sealne stiil oligi jookse-viska. Füüsilise vastupidavuse parandamine oli ellujäämise küsimus. Trenni tehti vihaselt. Vaid üks mäng nädalas, nii jäi saalis müttamiseks kõvasti aega. Reisimist, mis avaldab ka kehale tuntavalt mõju, oli palju vähem. Aga teine pool, vähemalt sama oluline, mille Itaaliast kaasa tõin, on muudatused menüüs. Varem ma murunärimist ei sallinud, seal õppisin häid salateid hindama. Mozzarella, tomatid, mais, hea õli ja palju värsket.“ Ometigi pole Taltsi menüü jäigalt kompromissitu.

Mängu järel vohmib teinekord sisse, mis vaid kätte satub.

Enne mängu, et keha värskeks saada, on valikus üsna suure tõenäosusega kana ja pasta.

Muul ajal võib spordimees endale lubada enam-­ vähem kõike, välja arvatud seened. Viimati maiustas nendega aasta eest, õhtu enne kohtumist ungarlaste Szolnokiga. Öö läbi öökimist jättis oma pöördumatu jälje nii otsustavasse euromängu kui ka Janari menüüsse.

Kui sageli tekib korvi all aga neid hetki, kui tuleb noid 5

korvpall

vedelaks lastud kilosid kahjutundega taga ainet. Kõik on korras, omas kohas, käe-jala igatseda? „Vahel kaalun, kas võiks natuke ras- juures. Kossu-, jõu- ja kergejõustikusaal. Saun kem olla. Samas kiiruse ja vastupidavusega riietusruumis, õiged tossud alati ootamas,“ kompenseerin puudujäävat massi. Sisimas kirjeldab Talts väikekodanlikku idülli. mulle meeldibki, et Tartu treenerid lasevad Kui Taltsi ema kaheksa aasta eest kuulis, mul mängida palju suure ääre ehk number et Janar sõlmis Tartuga lepingu, uuris kohe nelja positsioonis. Välismaal olen alati selge telefonis, ega pojake aru pole kaotanud. Üsna 5 olnud, kus klassikalise suure kerega tsentri pika pilguga tervitas kolimise mõtet ka eluvastu minu parameetrites jääb positsiooni- kaaslane. Suhtumises on nüüdseks toimumängus üpris sageli hätta. Rünnakul saame nud kannapööre. Põlise tallinlasena ei varja ehk minu abil vastased alt välja tõmmata, kui ta armumist pisilinna eelistesse – rahu, lihtkobistan paar kolmest ära.“ sus, inimlikkus, soojus ja lähedus. Metropoli­ Oma viskekäe kvaliteedi osas Janar pikalt ilminguid ei mingeid. pajatada ei taha. Stiilis „vahel harva joppab“ Ent kui uus hooaeg viiks tagasi Tallinna? tirib ta sõnades püünele hoopis Valmo Kriisa, „Siis tagasi Tallinna. Mul juuri all pole. Tuleb kes väärikale eale vaatamata kannab praegu minna sinna, kus midagi teha on. Töö tõttu teenitult Rocki esisnaipri tiitlit. „Vanameister on kolitud varem, kolitakse tulevikuski. Ei pea vääratab harva. Kui, siis lihtsalt sellepärast, ennast veel paikseks. Talumehe ambitsioone et teistel väga häbi ei hakkaks, muidu ei julge pole endas avastanud.“ teised üldse enam peale panna,“ viskab Janar Aeg-ajalt Janar ikka satub maale, ent seal surmtõsise näoga villast. viskab juba paari päevaga „tüki ette“ ja juba kisub palli, jõusaali või kas või jooksuraja Väikelinna lummuses poole. Ka kuldsete kätega meistrimeheks ei Tartu – on see meepütt või tõrvatünn? Siia pea ta ennast kaugeltki mitte. Lambil tuleb tulijad naljalt enam edasi minna ei taha või enda lakkeriputamist oodata teinekord kuid. suuda. Kui liigutakse, siis pigem tagasi? „Ma ei Kulunud nalja „kui mees midagi lubas, siis ta oska välismängijate seisukohalt vaadata, aga teeb selle ära, ei ole mõtet naisel päris iga kuu Eesti mängijana on siin raske leida nurisemise näägutada“ loeb ta enda puhul

päris asjakohaseks. „Võiksin olla hea abimees.

Ei sega meistrit liialt. Teen, nagu öeldakse. Sellist nikerdajat, kes oma kodu viimase detailini valmis meisterdab, minust kindlasti ei ole. “ Kui kooliajal kõlas suur osa õpetajate jutust Janari puhul üsna kurtidele kõrvadele, siis nii kui teema puudutab korvpalli, on lood sootuks teised. Näitena meenutab Talts taas Saksamaad, kus isuga ahmis endale kõik näpunäited, mis juhendajatel varrukast pudenesid. „See, mida treener räägib, on minu jaoks lausa püha. Mõnikord olen ehk liigagi kinni treeneri käskudes. Ei improviseeri eriti, jään lahenduste loovuse osas tagasihoidlikuks.“ Aga meelde jääb öeldu kenasti? Või ikka nii, et mida pikem mees, seda pikemad juhtmed? „Üle kolmesõnalistele lausetele saan ikka ka vahel pihta. Stereotüüpne värk, ega ma just säravaim säde ja välk ei ole. Aga tean ka tagamehi, kes uimasemad kui kõik pikad kokku. On selliseid ka Tartus nähtud.“ Kokkuvõttes leiab Janar, et pole ise miski strateeg ega eriline skeemitaja. Öeldagu, mis teha tarvis, turske sell haarab pikema lobata labida. Nagu ustav sõdur rindel. Marssalikepikest pole, isegi põuepeidetuna mitte.

b, tuleb üks „Kui tervis vastudpreea bra käe all, Sõ s n A ka ik g ae o o h a. Juttu on h te a är , is ts sa is m le vahet po Eks ta aitas . d u ln o lt va u rd ko t selles unas ronida.“ su u p ti d in m al aj al om Erru, enne kui hilja 32-aastaselt peaks korvpalluril käes olema tippaastad. Ehk on nüüd käes agendi kord öelda Euroopasse pöörd, joostes marss!? „Eks ta on surunud ka. Nagu sel sügisel Itaaliat. Aga liiga oli madalam. Tingimused siinsetega üsna samad.“ Spekulatsiooni Tartu üllatavalt headest palkadest pareerib Talts vastuoletusega, et ehk on Itaalias need hoopis arvatust viletsamad. Aga leegionärileiva järele käe küünitamiseks peab pakkumises olema veel see miski. Väljakutse või motivaator. Mis tõmmekas see täpselt olla võiks, ei suuda ta praeguses hetkes ette kujutada. „Pole nagu sellist maad või liigat, et kui sealt tuleks pakkumine, litsuks silmad kinni minema. Pudrumäed ei oota kusagil. Euro­ liigagi sai omal ajal servast ära maitstud.

Kummaline jah, aga tööalaselt polegi nagu suuri unistusi. Tahan lihtsalt mängida korvpalli. Mitte nühkida kuskil pinki, eurod silme ees pöörlemas.

6

Lai valik raamatuid spordihuvilistele!

Mart Poom. Minu lugu

Salumets. Muutumised

Michael Schumacher.

Elulugu

Üks ajastu, kaks põlvkonda, kolm tipphetke.

Eesti suurim raamatupood www.apollo.ee

Eesti meeste korvpallikoondis 1992–2014

korvpall Nooremaks ja kiiremaks ka ei lähe enam.

Tuleb targalt ja oskuslikult üritada hoida ennast vormis, säilitada neid kasulikke külgi, mis olemas on. Keskenduda tervise korras hoidmisele. Tahaks niimoodi ära lõpetada, et ei pea kargu või ratastooli järele kohe haarama.“ Metstaki eeskujul kahekohalistest neljaga algavatest ning vanust peegeldavatest särginumbritest ei taha Talts midagi kuulda. Praeguste plaanide järgi künnab siiski mõned aastad veel kossupõldu. Maksimaalselt viis. Ja edasi?

Ka siin pole selge suunaga tagaust välja vaadatud. Küllap siis näeb. „Pole ma vist, jah, eriliselt pikkade plaanide tegija. Kui hetk käes, siis tegutsen,“ nõustub Talts määratlusega „viimase hetke mees“. Teatud mööndustega – spordisaali jõuab ta tavaliselt ühena esimestest.

Rocki tõusud ja mõõnad „Asjatundjad“-fännid märgivad pidevalt, et Rockil on vaid kaks liikumist. Miks te ometigi kolmandat siis repertuaari ei võta? „Nojah. Muidugi on meil neid ikka kõvasti üle kümne. Meile meeldib mängida lahtist korvpalli.

Kui meil visked lähevad, võime kõiki võita. Iga mees peale Karla (Karolis Petrukonis) võivad kõik igast asendist uhada ja Karlagi paneb keskpositsioonilt päris hästi. Sõltume natuke ka mänguõnnest – kui hakkab sisse kukkuma, pole meid kerge pidurdada.“ Ainsa puhta keskmängija, Leedu koljati tegutsemise osas pole kriitikast siiamaani puudust tulnud.

Mõnegi jaoks on mõistatus, miks selliseid mehi üldse siia palgata? Viimaste hooaegade pikkade näidetel võib oletada, et Kullamäe mängijaaegne tugevus viskajana peegeldub nüüd ka juhendamises, mistap korvialuste jõudude osakaal Rockis pole ega peagi olema proportsioonis. „FIBAs hävisime mullu lõpuks just seetõttu, et jäime hätta korvi all.

Suure keskmängija toomise mõte oligi sarnast olukorda vältida. Tean oma välismaa käikudest, kui raske on vahel oma häid külgi lauale lüüa.

Tee või tina, aga ei tule välja. Temas on tegelikult sisu väga palju rohkem, kui ta seni mängudes on näidanud.

Trennides on ta loom. Oskusi parasjagu. Ma ei julgeks küll öelda, et me justkui ei oskaks klassikalisi pikki 8

mängujoonisesse sobitada.“ Tänavuse klubihooaja rütmile jagub Taltsil vaid kiidusõnu. Mäng teisipäeval, teine nädalavahetusel. Saab hästi häälestuda, leiab parajalt aega ka trenni teha. Vormikõver, mis mitut puhku tartlaste jaoks kevadel suuna alla pööranud, võiks tema arvates sel korral nihke vastassuunas teha. „Prooviks BBL-is medali ikka kätte saada, mis sest, et pronks. Karika­ võit on juba olemas. Cramo meestel pole peale meistritiitli enam millegi peale mängida,“ lõõbib Talts pealinna sõprade suunas.

Kelle VTB-mängudele ta muide alati suure põnevuse ja poolehoiuga kaasa elab. Oletusele, et Freimanise asemel võinuks Kalevit hüppelauana kasutada hoopis tema, ei erutu Janar pealtnäha grammigi. Aga ei välista ka, et selline stsenaarium võib tulevikus ees seista. „Minu ametis võib olla, et karjäär lõpeb suure pauguga homme. Ma olen üliõnnelik, et olen niigi palju saanud ilma suuremate kadudeta mängida. Kõik, mis peale tuleb, on puhas boonus.“ Täna tehtule hinnangut

andes paneks Talts endale koolipoisiliku 3+.

Käitumine võinuks „nooremas kooliastmes“ grammike parem olla, hoolsus on olnud keskmisest kõrgemalgi. Kriitika, eriti kui see on eba­professionaalselt lahmiv, paneb pigem naerma kui nutma. „Asjalikust jutust proovin õppust võtta, meelde jätta. Aga eks ajakirjanikel käib ka hooaeg tõusude-­ mõõnadega. Nemadki väsivad mõnel raskel õhtutunnil tööd rügades ära. Tuleb aru saada,“ viibutab Talts jahmatava nõtkusega verbaalset bumerangi.

Pilk Riia suunas Paljusid juba praegu õhevile ajav EM-­ finaalturniir erilisi tundeid Janaris veel ei tekita. Ka uudis, et see just Riias toimub, ei pannud käsi plaksutama – kusagil kaugemal olnuks ehk rohkemgi meeltmööda. „Kaotada pole meil minu arust mitte midagi. Juba on hästi, et me peale saime. Tuleks nelja hulka, sõidaks Prantsusmaale – jälle boonus. Ei tasu liialt põdeda, olgu siis vastas kas või Leedu. No tuleb paneb Valanciunas minu pealt üle – mis seal ikka. Nutma ei hakka ju. Praegu küll mingeid pingeid ei tunne. Valge­ vene ja Serbiaga saime hakkama. Ma ei ütle, et Leedu peaks olema jube jõukohane, aga hea õnnestumise korral … Igast s***st oleme poistega koos läbi käinud. Nüüd on ees ikka pidupäevad,“ ei näe Talts erilist põhjust põdemiseks.

Arutlusele, kas koondisele tooks edu pigem kahe suure äärega mängimine, nagu senine tandem Talts-Kangur, või ikka jõuga mõne noorema keha keskmängijaks suruma, on Janaril vastuseid rohkem kui üks. „Üle päeva lehes kirjutab, kuidas Ameerikas meie mees lammutab, võib-olla pole mulle kohtagi. Ei see paha tee, kui pikkade hulgas on eri oskuste ja omadustega mehi. Vast saab Toome ka kaasa lüüa. Kangur on elukas, näeb välja nagu Lõuna-Eesti kuppelmaastik. Titaanist! Aga hiljuti ühe pildi pealt paistis, et talgi mõni tihend laseb vahepeal õli läbi. Üldsegi – minu asi on mängida.

Treenerid nuputavad, mismoodi edukas oleks. Teeme ühe mängu ära, siis vaatame, mis seis on ja kuidas järgmist võita. Nagu Andres Sõbergi ütleb – asjad on lihtsad. Ei ole vaja mõelda välja megaskeeme. Endal mõnusam elada, kui ei aja värki väga keeruliseks.“

PUHAS MÄNGURÕÕM KO O S T OYO TAG A

rubriik korvpall

Üleõlapilk enne Riiat Kossu EM Riias – võimalus tunda end rohkem eestlasena Tulihingelisemad korvpallihaiged loevad päevi, kui mitte tunde, hetkeni, mil Riias vilistatakse EM-finaalturniir avatuks.

On ka põhjust – üle pika aja saab omadele kaasa elada.

Heitkem meenutuseks korraks aga pilk seljataha. tekst: Rasmus Rekand (Tartu Ekspress) - fotod: eero vabamägi, shutterstock

E

elseisev on eestlaste jaoks kuues kord Euroopa vägevaimatega finaalturniiril mõõtu võtta. Esmakordselt osales Eesti koondis 1937. aastal. Just nimelt Riias, kus peeti ajaloos üldse teine korvpalli EM. FIBA tegi eestlastele ka ühe märkimisväärse erandi – nimelt toetas meie majanduslikus kitsikuses tiimi 50 dollariga.

Sõjaeelsed viiendad Osalenud 8 meeskonda mängisid ringsüsteemis kahes alagrupis. Neli eeldatavat tugevaimat jaotati pooleks: Eesti ja Itaalia ühte, Läti ja Poola teise. Eesti võitis Egiptust 44:15, ent kaotas Itaaliale 20:30 ning täiseduga lõpetanud Leedule 15:20. Parema korvide suhtega pidanuks teise koha ühes edasipääsuga pälvima Eesti. Itaallased asusid protestima, mis tol ajal oli üldse üsna levinud variant kaotatud mängu puhul.

Egiptus loobus üldse. Seepeale esitasid noodi eestlased. Lahenduseks pakuti välja kordusmäng Eesti ja Itaalia vahel. Nüüd lõid lokku ühes saapamaa sellidega ka prantslased, ähvardades samuti koju sõita, mis ajanuks turniiri sootuks lõhki.

Eesti otsus protest tagasi võtta ajas küll siinse meedia tagajalgadel pöördesse, ent kossumeestele jäi õigus võidelda kohtadele 5.–8. Säru tehti esmalt Tšehhoslovakkiale 39:20 ja seejärel ka valitsevale Euroopa meistrile Lätile 41:19. Meile viies koht, tiitel Leedule. Oh kui palju kordusi seisab selles valguses ees tänavu!

Kaks kevadet hiljem kogunes vana maailma korvpallikoorekiht Kaunases. Seekord mängisid 8 koondist 7 päeva ringsüsteemis. Eesti alistas Ungari 64:20, Soome 91:1, Itaalia 29:22 ja hõbedal lõpetanud Läti 26:25. Alla vannuti Prantsusmaale 31:33, Poolale 36:40 ja taas tiitli pälvinud Leedule 14:33. Jälle viies koht.

Iseseisvudes kuuendad Finaalturniiride tänapäevane kronoloogia startis eestlaste jaoks 22. juunil 1993. Pea 4000 silmapaari ees võttis Eesti turniiri avakohtumises Berliinis skalbi (113:103) suurelt Saksamaalt endalt. Mäng toimus samas hallis, kus 57 aastat varem pärjati kahe olümpiakullaga Kristjan Palusalu.

Kuusmaa viskas 30, Pehka ja Babenko 23 punkti. Sakslaste peatreeneriks kerkinud, juba siis nimekas Svetislav Pešić ja Rauno Pehka kohtuvad just tänavu FIBA treenerikoolitusprogrammi tõttu üpris sagedasti ning Müncheni Bayerni praegune loots väänavat ikka veel nägu, kui too konkreetne matš jutuks võtta.

Eesti järgmine mäng sloveenidega läks vastupidist rada.

Kaitsehunt Jurij Zdovc sai talle antud ülesandega, Kuusmaa maha murda, peaaegu hakkamagi. Hoida meie linalakast snaiprit 15 sanga peal tähendas ühtlasi 80:63 sloveenide võitu, mis sel korral jäigi nende ainsaks trofeeks.

Alagrupi viimane pusimine Belgiaga määras sisuliselt kas kilbil või kilbiga. Peamiselt eestlaste kontrolli all veerenud duell kippus ootamatu fopaaga lõppema. 5 sekundit enne lõpuvilet oli Belgia ühega peal. Kaitse rappis kogu jõuga Kuusmaad, kes leidis sööduga korvi all vabanenud Metstaki. Korv ja vabavise juba meelega mööda, et järelejäänud sekund ära kulutada. Eesti võit 79:78 tõi ka tihedas alagrupis esikoha.

Vahegrupp algas türklaste vastu. Pingelise kohtumise viimasel minutil said osmanite pojad seisul 77:74 kolmel korral kaare tagant pommitada, aga õnn püsis sel korral Maarjamaa meestega ja mänguseis enam ei muutunudki.

Et Türgi ja Belgia olid vahegrupis endiselt nulli peal, avanes eestlastele uks kaheksa parema hulka Münchenis juba siis, kui kaks mängu olid veel pidamata. Nii võis mõni-

„Nüüd lõid lokku ühes saapamaa sellidega ka prantslased, ähvardades samuti koju sõita, mis ajanuks turniiri sootuks lõhki.“

10

rubriik

gi vandenõuteoreetik kaotatud mänge Prantsusmaale ja Horvaatiale pidada Salumetsa tarmukaks taktikaks, kuidas jõudu tuleviku tarbeks hoida.

Veerandfinaalis Venemaaga oli meestel aga toss üpris väljas. Kuluaarides on kõlanud ka etteheiteid, justkui ei kasutanuks mehed paari puhkepäeva kõige spordimehelikumal moel. Niigi oli hüpatud üle oma varju. Teiste meelest andis just sel hetkel enim tunda Tiit Soku eemalejäämine. Igatahes said 82:61 edasi venelased.

Eestil tuli püssid uuesti laadida Bosnia vastu. Kuusmaa lammutas üksinda 40 silma, üle 10 said veel Metstak, Nagel, Pehka ja Babenko. Tasuks võit 99:91.

1993. a viimane mäng peeti Hispaania vastu 3 juulil. Babenko ladus 25 punkti, Kuusmaa 19, ent teistelt liigset tuge ei tulnud. Hispaania võitis 119:80, lõpetades EMi viiendal kohal. Äsja oma lipu alla saanud eestlastele jäi kuues positsioon.

Saldo kokku napilt negatiivne: 4 võitu ja 5 kaotust. Jõudsalt ringlema asunud tõik, justkui olnuks Eesti ainus, kel õnnestus hilisemal tiitlivõitjal, Saksamaal, selg prügiseks teha, on pelgalt linnalegend. Võõrustajatest käis vahe­ grupis jõud üle ka Prantsusmaal ning Horvaatial.

Uue sajandi neljateistkümnendad Seejärel tuli oodata 2981 päeva, enne kui Eesti mees taas EM-finaalturniiril palli sai puudutada. Paraku kujunes eestlaste reis Antalyasse ka mängijate jaoks rohkem turismireisiks. 31. augustil 2001 toimunud avakohtumine oli just11

korvpall te jõuab 5. september 2015. Hetkeni, kui kell 15.30 kõlab Riias avavile kohtumises, kus taas astub eestlase jalg korvpalli EM-finaalturniiril platsile. Sel korral on Saksamaa asemel esimeseks proovikiviks Tšehhi. Rinda tuleb pista taas Belgia, Ukraina, Leedu ja viimaks peoperemeeste lätlastega.

Et Prantsusmaale Lille’i linna kõrgemate kohtade peale mängima pääseda, tuleb vähemasti kaks satsi enda selja taha jätta. Kaht eelmist finaalturniiri köögipoolelt näinud Toomas Kandimaa usub, et ülesanne pole kontimurdev. „Aga“-sid jagub siia juurde aga selja ja sülega. „Leedu murdmiseks peab olema üpris imeline päev. Avakohtumine, nagu on näidanud varasem praktika, võib olla määrav mitte ainult selle ühe võidu või tulemuse poolest, vaid eelkõige emotsionaalselt,“ arutleb Tartu Rocki abitreenerina leiba teeniv endine tippmängija. „Loosi üle oleks patt nuriseda, aga kergeid vastaseid sellel tasemel enam pole.

Tšehhidel on mitu euroliiga tasemel meest varnast võtta. Belgia, aga eriti Ukraina puhul, sõltub palju, millised mehed koondisse kok-

kui ajaloo taaselustumine – vastaseks jälle vana hea Saksamaa. Nowitzki, Pesic, Femerling ja Co sel korral end üllatada ei lasknud.

Müürsepa ja Teiniga täienenud sinisärkidele tehti tuul alla 92:71.

Päev hiljem kütsid põhjamaa meestele tulise sauna jugoslaavlased. Predrag Stojakovici lõi armutult leili (18 minutiga 21 punkti), meil omakorda oli korv kaanetatud (22 kaugviskest leidis tee rõngasse ainult 3) ja eesliin lühikesevõitu (lauavõitluse allajäämus 42-27). Mänguaja nulli jõudes jõllitas tabloolt vastu häbistav 113:58.

Kolmandas mängus korraldasid kontserdi Gordan Giricek ja Damir Mulaomerovic, nuheldes eestlasi 81:69. Üleplatsimehe tiitel 24 punkti visanud Müürsepale oli nadimast nadim lohutus. Turniir selleks korraks läbi.

Kaua tulnud, kaunikene?

Edasi tuleb kossusõbral vahepeal väga paksu tuhakihi alla mattunud ootusesütele 5116 ööd ja päeva lootusetuult puhuda. Ajani, mil kät-

ku saadakse.“ Kas Kandimaal endal õnnestub ka mänge saali vaatama minna, pole veel selge. Hooaja ettevalmistustöö klubi juures on septembri algul ilmselt täies hoos. Suurturniiri melu on aga midagi sellist, mida tema arvates kirjeldada polegi võimalik, seda tuleb kogeda. „Võiks võrrelda laulu- või tantsupeoga.

Seal on kohapeal midagi ülevat, millist tundmust teleri ees lihtsalt ei teki. Nagu hea kontsert live’is, toob judinad seljale jooksma.

Kodus üht mängu vaatama tulles pääsevad olmemured palju rohkem saali kaasa – turniiril, ära eemal, ei pea nii kiirelt tavaellu tagasi tormama, saab hoida end korvpalli­ emotsioonide lainel pikemalt. Nautida melu.“ Ka nõustub Kandimaa, et paari kiviviske kaugusel peetav turniir pakub suurepärast võimalust tunda end palju rohkem eestlasena. Seal, ühiselt, ei voola soontes enam punane, vaid sinimustvalge veri. See on hea tunne!

Proovige järele, kui ei usu!

Juba usutegi!? Siis Riias näeme, rsk.

2001

Mängud

Minutid

Punktid

Lauapallid Söödud

Vead

Vaheltlõiked

M. Müürsepp

3

27,7

18,3

5,7

0,7

3,3

0,7

A. Pärn

3

34,3

10,0

2,3

1,0

4,0

0,7

M. Metstak

3

18,3

8,3

6,0

0,7

3,3

0,7

R. Pehka

3

24,0

7,3

2,3

2,7

3,7

1,7

T. Tein

3

26,3

5,3

2,7

2,7

5,0

2,7

M. Noormets

3

22,3

4,7

3,0

0,0

3,0

0,3

I. Varblane

3

9,0

4,0

0,3

0,0

0,3

0,0

I. Rumma

3

9,3

2,7

1,7

0,3

3,3

1,3

V. Kriisa

3

15,7

2,3

1,7

1,3

1,7

1,0

T. Kikerpill

3

7,3

2,0

1,0

0,0

2,3

0,0

T. Liivak

3

5,0

1,0

0,7

0,7

0,7

0,7

T. Kandimaa

2

1,0

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

1993

12

Mänge

Punkte

A. Kuusmaa

8

19,9

S. Babenko

9

17,3

R. Pehka

9

12,6

A. Nagel

9

8,3

M. Metstak

9

8,1

G. Kullamäe

9

7,0

M. Noormets

4

8,0

A. Karavajev

5

4,2

E. Kivinukk

2

4,5

I. Rumma

6

1,2

T. Kandimaa

1

4,0

I. Saksakulm

5

0,4

2015 EM ajakava: 5. september kell 15:30 Tšehhi–Eesti 6. september kell 15:30 Eesti–Belgia 7. september kell 21:30 Ukraina–Eesti 9. september kell 21:30 Eesti–Leedu 10. september kell 18:30 Läti–Eesti

korvpall Tekst: Aldo Maksimov.

Meeste koondis enne EM-i

K

oondise kandidaadid EM-­ finaalturniiriks tehakse teatavaks alles hiliskevadel või varasuvel. „Karussell algab ikka juuli algul, nagu meil tavaks. Aga et finaalturniir on septembris, on meil ettevalmistuseks justkui üks lisakuu juures,“ sõnas Sokk ETVs. Paigas on 11 koondise kontrollmängu 12-st. Lahtine on veel viimane, kodus peetav kontrollkohtumine, mis on planeeritud 31. augustile.

Moskva-Tbilisi-Zagreb 1.–2. augustil peetakse kaks kohtumist Moskvas Venemaaga, sellele järgneb 12-päevane treeningtsükkel. 14.–16. augustil osaletakse turniiril Tbilisis, kus vastasteks on

2013. a septembris teenis Eesti koondis koha 2015. a EM-­finaalturniirile. 2014. aasta suveks moodustati B-koondis. A-koondis tuli kokku mullu augustis.

Gruusia, Läti ja Itaalia. „Miks Läti? Kuna peame Lätiga EMil alagrupis viimase ehk viienda mängu, ei ole meil selleks hetkeks üksteise ees Riias enam niikuinii mingeid saladusi. Ses mõttes ühinesin Läti kolleegi Ainars Bagatskise seisukohaga ja nii me otsustasimegi, et see kohtumine võib toimuda,“ ütles Sokk.

Seejärel, 20.–22. augustil toimub traditsiooniline Tallinn Cup, kus seekord on külalisteks EMil osalevad Holland, Iisrael ja Island.

Misjärel meeskond paar päeva puhkab ning lendab siis turniirile Zagrebisse. Mängukaaslasteks on Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina ning Iisrael – kõik samuti finaalturniiri koondised. Niisiis mängime Iisraeli ja Venemaaga kaks korda.

3. septembri hommikul sõidab koondis

Riiga. Esimene kohtumine Tšehhiga on kaks päeva hiljem, 5. septembril kell 15.30.

Kontrollmänge näitab ETV Maavõistluste telepartner aastani 2017 on Eesti Televisioon. See tähendab, et ETV transleerib maavõistlusi, kontrollmänge ja -turniire, nii ka selle suve omi.

EMi mängude ülekandeõigused on seevastu Viasatsport Balticu käes. „Kõik Eesti koondise mängud tulevad TV3 ekraanile,“ kinnitas EKLi peasekretär Keio Kuhi.

Eesti koondise eelarve EM-finaalturniiri hooajaks on 550 000–600 000. Mis selle eest saab? „Saab rahvuskoondisele väga hea ettevalmistuse, põhjalikuma kui kunagi varem; suurema personali koos kõigi abi- ja taustajõududega,“ edastas Kuhi.

Loos oli Eesti jaoks helge 8. detsembril 2014. a sai selgeks, kelle vastu hakkab Eesti korvpallikoondis EM-finaalturniiri alagrupiturniiril Riias mängima. Enamik loosimist jälginud asjatundjaid oli veendunud, et loos oli Eesti jaoks soodne. Samuti läks väga hästi Lätil, kes eeskätt publiku hulka silmas pidades lootiski enda kõrval näha just Leedut.

Eesti vastasteks D-alagrupis on Läti, Leedu, Belgia, Ukraina ja Tšehhi.

Kõige kergendavam oli moment loosimise alguses, kui Serbia lendas B-alagruppi, kus juba ees ootamas Saksamaa ja Türgi. Sellest saigi n-ö surmagrupp, sest neile lisandusid ka Hispaania, Itaalia ja Island.

A-alagrupp: Prantsusmaa, Soome, Bosnia ja Hertsegoviina, Poola, Venemaa ja Iisrael B-alagrupp: Saksamaa, Türgi, Serbia, Hispaania, Itaalia, Island C-alagrupp: Horvaatia, Sloveenia, Kreeka, Makedoonia, Gruusia ja Holland D-alagrupp: Läti, Eesti, Ukraina, Leedu, Belgia, Tšehhi Koondislane Rain Veideman alagrupist: „Mängitav, võidetav. Peame ise mehed olema, meeskonnana tegutsema ja ootused lunastama.“

Ainars Bagatskis: „Tervitan oma Eesti sõpru ja ootan kõiki Riiga! Ühtlasi soovin Eestile edu kõigiks kohtumisteks ning palju võite, välja arvatud Läti vastu. Tiit Sokul on õigus, pisut on selline Balti matši või VTB Ühisliiga eelmaitse suus.

Tegelikult on see emotsionaalses mõttes tore, pinget ja põnevust peaks jaguma. Usun, et tunnen Eesti korvpalli tänast seisu ja peatreener Soku käekirja läbi ja lõhki. Kümne kuuga ei tohiks toimuda siin muutusi, mis mõjutaks olukorda. Ka ei usu ma seda, et eestlastest USA üliõpilased suudaks koondisele lisakäike juurde anda.“ Eesti ei taha ka teistel mängida lasta „Eesti korvpalli probleem on selles, et väljas mängivad vaid Vene ja Kangur, aga samas on Eestil midagi, mida paljudel teistel ei ole – iseloom, motivatsioon, hing. Eesti ise ei tee sageli midagi erilist, aga ta ei lase ka teisel teha. Ta võib olla väga ebamugav vastane, ka meile.“ Kui palju kontrollmänge on optimaalne pidada? „Kogemus näitab, et mitte rohkem kui 7–9. Tean meie alaliidu kaudu, et pooled neist on juba paigas. Leedu sattumine Riia gruppi lõi natuke sassi minu maavõistlusplaanid. Tahtsin mängida Leeduga augustis, kuid nende treener Jonas Kazlauskas ilmselt püüab meid vältida. Aga ma armastan seda olukorda, 6. septembril tuleb põnev mäng.“

VAADE NAISTE KOONDISELE Naiste koondis pidas 2013. ja 2014. a varasuvel kahes jaos EM-kvalifikatsioonimänge. Võitudega Luksemburgi ja Hollandi üle ning kaotusega Kreekale jõuti 2013. a suvel esimeselt kvalifikatsiooniturniirilt teisele, mis peeti niisiis 2014. a suve hakul.

Kõnealusel turniiril võideti kuuest mängust üks, see resultaat ei vastanud päriselt ootustele. Suurt rolli mängis edasises avavoorus võitluslik allajäämine võõrsil Itaaliale, mis koondise peatreeneri Jaanus Levkoi hinnangul oli võtmekohtumiseks.

Itaaliale kaotati viimaks ka kodus, niisamuti kaks korda Lätile. Portugali suudeti ainsana kodus võita, sellest hoolimata jäi Eesti neljandaks.

Tsükli edukaimad punktitoojad olid: Merike Anderson, Pirgit Püü ja Viive-Kai Rebane. Seejuures Püü tabas kolmeseid 55%-liselt.

2015. aastal koondisel ametlikke mänge ei ole.

2015. a juunikuus peetakse Ungaris ja Rumeenias EM-finaalturniir. * * *

Kui vaadelda kodus ja võõrsil mängivaid pallureid, võiks meelevaldselt kokku panna kandidaatide ringi: tagaliinis Oksana Miil, Birgit Piibur, Jane Svilberg, Pirgit Püü, Liisi Sokman, Merike Anderson, Kati Rausberg (taastumas); ääred Kerttu Jallai, Kadri-Ann Lass, Mirjam Nikolai, Mailis Pokk, Kerli Haas, Laina MesilaKaarmann, Marie Roosalu; eesliinis Maaja Bratka, Annika Köster, Triin Mitt, Trine Kasemägi, Valeria Kast (pluss noored Mariann Adelbert ja Kai-Brith Kalda).

Eesti koondise mängupäevad Riias Esimesel kahel päeval alustab Eesti koondis kõige varasemal ajal. Laupäeval 5. septembril kell 15.30 on vastas Tšehhi ja pühapäeval 6. septembril kell 15.30 Belgia.

Seejärel esmaspäeval 7. septembril on Eesti mehed väljakul sootuks hilja õhtul – kell 21.30 ollakse vastamisi Ukrainaga. Sellele hilisele ponnistusele järgneb õnneks vaba päev.

Kolmapäeval 9. septembril kohtub Eesti kell 21.30 Leeduga. Neljapäeval 10. septembril kell 18.30 on pidada viimane alagrupimäng Lätiga. Turniiri lõpetab Läti ja Tšehhi mõõdu­võtt.

Rõõm on tõdeda, et Eesti mängudega samal ajal eeldatavalt teisi väga põnevaid heitlusi ei peeta. Vaid eelviimasel päeval on samal ajal kavas Prantsusmaa-Venemaa kohtumine.

11. septembril on EMil vaba päev ning play-off’i kohtumised Prantsusmaal jätkuvad 12. septembril eraldi ajakava alusel, kaheksandikfinaalid kell 12, 14.30, 18.30 ja 21.30. Finaalmäng 20. septembril algab kell 19.

korvpall

Eesti versus grupikaaslased Staarid saabuvad meeleldi EMile.

Kõigil Eesti vastastel on rivistuses vähemalt üks NBA mängija, lisaks tegijaid Euroliigast ja Eurocup’ilt.

Tekst Aldo Maksimov

T

alv ja kevad on aina toonud uudiseid ja teateid selle kohta, millised koondised saavad väärt täiendust NBA-st, sest Euroliigade ­ tippude kaasalöömises pole tavaliselt küsimust tekkinud. Esimeste seas, kes osalemisest teatas, oli Tony Parker, kes alati on hingega Prantsusmaa koondise juures on olnud.

FIBA.com püsiautor Jeff Taylor toob välja veel Vana Maailma tippe, kes on rääkinud EMist pigem möönval toonil. Nende seas on Kreeka koondise lootus Giannis Anteto­ kounmpo, Prantsuse „Eiffeli torn“ Rudy Gobert, türklased Enes Kanter ja Ersan Ilya­ sova, grusiin Zaza Pachulia, samuti Bosnia ja Hertsegoviina staar Mirza Teletovic.

Veel teab Taylor, et kindel motivatsioon EMil särada, koondist vedada ja Prantsusmaad edestada on vendadel Gasolidel. Hispaanial on tõestamist küll, sest Vana Maailma troon on kõvasti kõikuma löönud ning mõnede tippude jaoks on see kindlasti üks viimaseid suurturniire.

Prantsusmaa koondise puhul aga tasuks mainida veel kindlasti seda, et nemad saabuvad Tamperesse Delfin Basket kontrollturniirile ja seda juba 1. augustil. Tampere pakub esimesele 2500 huvilisele tasuta sissepääsu.

See on tähelepanuväärne ses mõttes, et enam kui kuu aega hiljem kohtub Soome Prantsusmaaga ka EMi avamängus.

Itaalia NBA-musketärid on rivis!

Jonas Valanciunas

16

Itaalia korvpalliliit teatas, et riigi neli NBAs mängivat pallurit Andrea Bargnani (New York Knicks), Luigi Datome (Detroit Pistons), Danilo Gallinari ja Marco Belinelli (San Antonio Spurs) lubasid kõik septembris mängitaval EM-finaalturniiril koondist aidata. Itaalia korvpalliliidu president Gianni Petrucci kohtus New Yorgis esmalt Bargnani, Datome ja Gallinariga ning seejärel ka Belinelliga ning kõik mängumehed kinnitasid oma soovi koondise eest mängida. „Meie eesmärk on pääseda Rio de Janeiro olümpiale,

kuid tahame võtta kõike samm-sammult,“ sõnas Petrucci.

Itaalia kuulub väga tugevasse B-gruppi, kus mängivad veel Saksamaa, Island, Serbia, Hispaania ja Türgi. Üks tiitlipretendent seega Itaalia näol juures.

Ukrainlastel on lisaks Aleksei Lenile (Phoenix Suns, 21-216) koondisega liitumas ka teine hiiglane – Kirilo Fessenko Saraatovi Avtodorist (28-218).

Ka Poola staarid tahavad rivis olla. Esialgse jah-sõna on andnud Marcin Gortat (Wizards – 11,6p+8,1lp), Przemyslaw Karnowski (Gonzaga Bulldogs), Maciej Lampe (Barcelona), David Logan (Sassari), Mateusz Ponitka (Ostend), Thomas Kelati (Trabzonspor), Michal Chylinski ja Damian Kulig (Turow).

Objektiivselt võib Poolat lugeda Tšehhist tugevamaks. Ukraina löögijõudu on seevastu endiselt raske hinnata. Len ja Fessenko võivad tahta EMil mängida, kuid mis olukord valitseb augustis Ameerikas, Ukrainas ja koondise juures ning seejärel Riias, on üsna tänamatu ennustada. Samas näiteks Donetski Šahtari jalgpalliklubi näide tõestab, et ka sõja ajal on võimalik edukalt tipptasemel kaasa teha.

Saksamaal on ettevaatlikult huvi EMi suhtes üles näidanud kaks suurimat staari – Dirk Nowitzki ja Chris Kaman. Ilma nendeta edasipääsule küllap lootust polekski. Vastased alagrupis on väga tugevad. Koondise peatreener Chris Fleming hoiab teraselt silma peal ka Atlanta Hawksi tagamängijal Dennis Schröderil, kes viimases kümnes kohtumises on kogunud keskmiselt 10,1 punkti ja 4,2 korvisöötu

et vastane alahindas meid, sest Kuusmaa ja Sokk olid juba Kreekas. Üldiselt on Leeduga viimase 22 aasta seis 0–5.

Ukraina Parim koht läbi aegade oli mullu EMil kuues, tänavu pääses MMile, kus kohati näidati head mängu ja võideti näiteks Türgit.

Peatreener Mike Fratello tunneb korvpalli ja vastaseid imehästi, slaavilik negatiivne x-faktor jääb seega kahjuks ära. Samas, Fratello on kahelnud, kas ta parimad mehed ühe mütsi alla saab. Viimaste uudiste järgi pole aga kindel, kas Fratello isegi suvel Ukraina kaptenisillal seisab, sest alaliit olevat talle kõvasti raha võlgu.

Eesliinil on võimsad Kirilo Fessenko, Vjatšeslav Kravtsov, Oleksi Petšerov (kõik eks-NBA) ja praegu ainsana ookeanitagusesse suurliigasse kuuluv mees, noor Aleksei Len. Tagaliinis teevad mängu Eugene Jeter,

Oleksandr Mišula, Sergei Gladõr jt.

Ukrainaga on meil seis EM-valiksarjas 0–2. 2009. a kaotasime mõlemad kohtumised, küll mitte suurelt, kuid sõprusmängudes oleme võitnud.

Eesti ongi suur Ukraina sõber, kuid humanitaarabi tuleb nüüd Riias korraks ära unustada.

Tšehhi Riigi eelkäija Tšehhoslovakkia on Euroopa meister aastast 1946, kuuekordne hõbe ja viiekordne pronks. Pärast 1992. aastat pole Tšehhi aga 13. kohast kõrgemale küündinud.

Hiljutine NBA-mees Jan Vesely jätkab karjääri Euroliiga paremate sekka kuuluvas Istanbuli Fenerbahce Ülkeris, suurliigas on ära käinud ka äsja Nymburkiga Tallinnas nähtud veteran Jiri Welsch, nad kindlustasid just pääsu Eurocup’i vahegrupiturniirile.

Euroliigas särab Barcelonas leiba teeniv mängujuht Tomaš Satoransky, kelle jaoks

Tomaš Satoransky

Alagrupikaaslastest Leedu Kolmekordne Euroopa meister (1937, 1939, 2003) ja kolmekordne olümpiapronks.

2013. a EM-hõbeda tugevusest pole mõtet suuri sõnu teha, see on ilmselge. Selleks, et Leedus naise kätt paluda, tuleb ju kõigepealt osata korvpalli mängida... Leedu kunagisele missile ei piisanud sellestki, tuli olla Arvydas Sabonis, et jah-sõna kuulda.

NBAs mängivad hetkel Jonas Valanciunas ja Donatas Motiejunas, Euroopas annavad tooni Jonas Maciulis, Mantas Kalnietis, Mindaugas Kuzminskas, vennad Lavrinovicid, Linas Kleiza jt. Eesti kohtus ametlikus mängus Leeduga viimati 1998. a detsembris, mil jäime alla 60:91.

Võidule kõige lähemal olime 9. novembril 1994, kui Tallinnas kaotasime parimas rivistuses Leedule 65:67. Gert Kullamäe tõi toona 32 punkti, Arvydas Saboniselt ja Arturas Karnišovaselt 20 punkti. Jaak Salumets küll tõdes, 17

korvpall

7–8 korvisöötu pole ka Barcas haruldane päevasaak. Eestil sel tasemel playmaker’it kahjuks pole.

Meie seis Tšehhiga on 3–3. Viimati, 2009. aaastal oli 1–1.

Belgia 1947. a EMi neljas meeskond ning 1948. a Londoni olümpia 11. 2011. a jõuti taas üle pika aja finaalturniirile. Ühtlane, omade liidritega kooslus, mille juhiks on Pireuse Olympiacoses leiba teeniv kodustatud ameeriklane Matt Lojeski, viieaastase Madridi Reali kogemusega Axel Hervelle (praegu Bilbao) ja riigi aasta mängijaks valitud Maxime De Zeeuw (Rooma Virtus).

Viimases EM-valiktsüklis viskas kaheksa meest vähemalt 6 punkti. Eesti on kohtunud Belgiaga vaid korra ja seda 1993. a finaalturniiril – 79:78. Aivar Kuusmaa tegi belglaste meele mõruks– visates 22 punkti, sealhulgas otsustava, Sergei Babenko lisas 17.

Tundub, et Belgia on kõigis pallimängudes tõusuteel. Kas aga meeskond saab ühte jalga käima? Klubides on olnud märgata, et sellised vennad nagu Lojeski ja Hervelle on läbi aegade üsna tujukad olnud ning heale mängule võib järgneda üsna kehvake. Mingis mõttes tundmatu suurus, nagu ka Tiit Sokk ausalt tunnistas.

Kaspars Porzingis (paremal).

Läti EMi kuld 1935. a, hõbe 1939. a, Türgis 2001. a oli kaheksas.

Lätlasi NBAs praegu pole, Kaspars Porzingis sinna peagi ilmselt valitakse, kuid Euroopa tugevates klubides on neid küll ja veel.

Noor Davis Bertans särab Euroliigas Vitoria Laboral Kutxas, lisame Janis Strelnieksi (Bamberg), Kristaps Porzingise (Sevilla), Kaspars Berzinši (Samaara), Janis Blumsi (Panathinaikos), Dairis Bertans (Bilbao), Rolands Freimanis (Uniks), Läti enda klubide liidrid Janis Timma ja Kristaps Janicenoks.

Peoperemeestel on koos ühtlaselt tugev selts-

kond. Võimalik, et nõrgimaks lüliks jääb mängujuhi positsioon, kus konkurents hõredaim.

Meie bilanss lätlastega on 4–7 ametlikes mängudes, viimati võitsime neid 2003. a Riias 95:93, Tanel Teinilt tookord 29 punkti ja võidukorv. See oli veel Müürsepa ja Kambala hiilgeaeg.

Alates 1992. a on üldseis 17–12 Läti kasuks, kuid tasub meenutada, et nii 1937. a kui ka 1939. a finaalturniiril me Lätit võitsime.

Kui lisaksime need ja Kalevi 90ndate alguse võidud VEFi üle, oleksime peaaegu tasa...

Mängus Lätiga peab Eestil õnnestuma kõik, mis jääb kaitse ja rünnaku vahele.

Lätlaste dream team – „Sapnu Komanda 1935“ 2012. aastal Aigars Grauba lavastatud filmi tegevus toimub 1935. aastal, mil Läti suutis vaatamata mitmetele probleemidele lähetada oma korvpallimeeskonna esimestele Euroopa meistrivõistlustele Šveitsi.

P

eatreener Valdemars Baumanise hoolealustel õnnestus raskustele vaatamata murda teel Euroopa meistritiitlini ridamisi tugevaid vastaseid ning saavutada läbi aegade esimene Euroopa meistritiitel. Lisaks teekonnale suurvõiduni avab film ka tausta mängumeeste edasise saatuse kohta.

Film ise on 120 minutit pikk. Filmi näidati publikule esmakordselt Lätis 2012. aasta 19. novembril. 2013. a algul sai film ka ingliskeelse 18

tõlke ning jõudis kinodesse. Filmi režissöör on Aigars Grauba, stsenaristid Andrejs Ekis ja Aigars Grauba, peamisi rolle etendavad Janis Amanis, Inga Alsina, Vilis Daudzins. „Kaks tundi möödus väga kiiresti,“ tõdes filmi vaadanud Arvydas Sabonis. „Isegi teades ette, et Läti selle turniiri Genfis võidab, on ikkagi põnev ning karakterid suudavad luua empaatiat. Niisamuti on filmis mitmeid humoorikaid ja mõnusaid hetki. See puudutab.“ Lõpetuseks võib tõdeda, et tragikoomilise ning samas heroilise filmi saaks nii Kalevi 1991. a kui ka Tartu Ülikooli 1949. a NLi meistrivõistluste tiitlivõidust. Esimene on ka tegelikult varajases tööfaasis (Taska, Algus ja Ko). http://www.dreamteam1935.com/ https://www.youtube.com/watch?v=3DdPZQEjjLI

korvpall

Eesti kohtunikud Euroopa väljakutel Euroopas käib täna vilistamas lisaks Aare Hallikole veel neli Eesti FIBA kategooria kohtunikku. Tõsi, mitte küll Euroliiga tasemel, kuid Eurochallenge’i sarjas, naiste Euroliiga ja Eurocupi mängudel, samuti VTV Ühisliigas.

Lisaks on kaks komissari staatuses õigusemõistjat. Tekst Aldo Maksimov

M

eie vilemehed on aprilli alguse seisuga käinud kohtunikuna u 35 FIBA egiidi all peetud mängul. Need on peamiselt Eurochallenge’i, naiste Euroliiga ja Eurocupi mängud ning siia on kaasa arvatud ka Atso Matsalu ja Andres Tobi töö komissarina. Niisamuti osalevad mõned vilemehed VTB-s. Ühisliiga kodumängudel on komissariks Matsalu ja Tobi kordamööda.

Teised meie FIBA kategooriaga kohtunikud on Tanel ja Timo Suslov, debütant Rain Peerandi ning Mart Uuehendrik.

Kohtunike määramine Kohtuniku töö on võib-olla ettearvamatu ja põnev. Näiteks Aare Halliko võib nädala jooksul sattuda mõnest toredast Siberi linnast Türki või Kanaaridele.

Need määramised ei sõltu kohtunikest endist. ULEB või FIBA määrab sind mängule, see käib läbi iga riigi alaliidu ning kohtunik peab lihtsalt oma kinnituse andma. Euroliigasse kutsutakse siiski sageli ka personaalselt, alaliidu vahenduseta. Sama kehtib ka VTB Ühisliiga kohta.

Hetkel on Eestis viis rahvusvahelise kategooria kohtunikku, lisaks kaks komissari. See on hea tulemus.

Euroliiga ja Eurocupi peale koostatakse iga hooaja hakul koondnimekiri, kuhu sel aastal kuulub 102 kohtunikku, Aare Halliko nende hulgas. Ning nagu see sügis on näidanud, on eestlasele usaldatud vägagi raskeid mänge, näiteks Galatasaray-Crvena Zvezda (kus fännide arveteklaarimises hukkus serblasest fänn – toim) ning Nižni-Novgorod – Uniks, millest sõltus alagrupist edasipääseja.

20

Kohtunike kohustused ja köögipool Rahvusvahelise kohtuniku elu pole mingi lillepidu, see tähendab ka kaks korda aastas – jaanuaris ja juulis – jooksutesti ja teooriat.

Eestiski toimub noortele kohtunikele koolitusi ja suvelaagreid, nii on võimalusi kohtunike kasvulavaks ja arenguks. Neli aastat järjest on käsikäes aastavahetuse BSBS-turniiriga toimunud ka kohtunike koolitus, kaks aastat on meie järelkasv käinud end harimas Nordic Cup’i raames. „Noored kohtunikud käivad ka omal initsiatiivil rahvusvahelistes suvelaagrites. Aktiivsed koolitustel (BSBC, Nordic) ning suvelaagrites osalejad on Alex Talisainen, Ivo Kitsing, Janno Ritsberg, Rein ja Rauno Peerandi, Jegor Mitrofanski, Aleksei Mohhov, Ruudi Laan, Ranno Konks ja Mihkel Männiste,“ loetleb Halliko.

Meistriliigas ja BBLis kokku on Eestist hetkel kohtunikeringis 18 meest. Kas see on piisav? „Ühelt poolt katab see nende kahe liiga vajaduse, teisalt lisasime just sel sügisel kolm meest. Nii et täitsime mõningase tühimiku.

Juurde tulid Ivo Kitsing, Risto Visnapuu ja Ruudi Laan. Anname neile võimaluse, loodetavasti haaravad nad sellest kinni ja löövad läbi,“ rääkis Halliko.

Lõpetuseks ütlebki Halliko väikese üleskutsena, et kui klubides või noortegruppides on kohtunikutööst huvitatuid, siis andku kõik endast teada EKLi koolitusjuhile. Konkurents ainult tugevdab meie kohtunike üldist kandepinda ja taset. „Mida rohkem massi, seda suurem on ka tõenäosus, et sellest pinnasest tõusevad esile eredad kohtunikud, isiksused. Ütlen siiralt – häid kohtunikke pole kunagi liiga palju.“

Aare Halliko

Halliko EM-ile, Peerandi Eurochallenge’i Final Four’i Märtsi algul sai teatavaks, et Aare Hallikole usaldatakse ka EM-finaalturniiril õiguse mõistmine. Kus, millises linnas ja millises alagrupis, see polnud aprilli alguse seisuga veel teada. Kindlasti pole selleks aga Riia ja Eesti alagrupp.

Niisamuti edastas Halliko äsja teisegi positiivse uudise. Nimelt on Rain Peerandi määratud kohtunikuks aprilli lõpus Türgis toimuvale meeste Eurochallenge’i sarja Final Four’i.

Atso Matsalu, kes sai FIBA litsentsi 1992. a, on vilistanud kahel EM-finaalturniiril – 1993. ja 2001. a. Valdu Suurkase CV on mõõtmatult pikem. Saanud FIBA litsentsi 1975. a, usaldati umbes 1990. aastani tema hoolde palju olulisi kohtumisi nii EM-idel, MM-idel kui ka OM-idel.

Keio Kuhi: „Korvpall on nähtavam kui eales varem“ Eesti Korvpalliliidu peasekretär

Korvpallisõber teab, et TVst või arvutist jääb nägemata vaid mõni harv mäng. Inimene harjub kõige heaga ja liiga kiiresti...

S

es mõttes oleme paari-­kolme aastaga teinud väga suure sammu edasi. Tuleb kiita häid partnereid ja mõelda, mida ja kuidas edasi.

Et käes on sündmuste­ rohke aasta, huvitab inimesi arusaadavalt kõik ülekannetega seotu. Meenutagem kas või eelmise talve debatte jalgpalli MMi ja Eesti Rahvusringhäälingu ümber.

Meie telemaastikul on tänuväärset tööd teinud Delfi ja nende TV-ruum, meil on partneriks TV6, mis teeb sel hooajal meistriliigast kokku u 30 ülekannet koos play-off’iga. Me ei tohiks nuriseda.

Abiks on ka Läti kolleegid, kes Eesti-Läti Ühisliiga lehe wbbl.eu kaudu näitasid selle liiga tähtsamaid heitlusi. Meil on korvpallist huvitatud Tallinna TV, mis näitab Kalev/Cramo Ühisliiga ning Kristjan Kanguri koduklubi Varese mänge ning teeb üle nädala korvpallisaadet, nagu ka Delfi TV. Eesti TV operaatorfirmad pakuvad laialdaselt spordikanaleid, nende hulgas Viasatsport Baltic ja Eurosport 2, mis näitavad nii BBLi mänge kui ka Euroliiga ja Eurocupi mänge.

Mida hing veel ihkab? Võib-olla NBAd, kuid see pole enam korvpalliliidu teha, pigem on asi kommertskanalite puhul raha taga.

Meenutagem, et NBA finaalseeriaid on Eesti

kommertskanalid kunagi näidanud.

• Eesti Korvpalliliidul on kolmeaastased lepingud nii telekommunikatsiooni tootja- kui levitajafirmadega. Meil on koostööleping teleproduktsioonfirmaga Levira ning leping Babahh Meediaga netiülekannete tarbeks.

• Meil on kolmeaastane leping Delfiga.

Nemad näitavad hooaja jooksul u 50 Alexela KMLi mängu. Delfist näeb muudki, lisaks BBLi ja FIBA Eurochallenge’ile vahendavad nad ka Tallinna TV pilti VTB Ühisliigast. Mängude vaadatavus Delfis on kiiduväärt ning toob kanalile reklaami.

• EKLil on kolmeaastane leping TV3ga ning sama pikk leping Leviraga. Põhihooajal transleeritakse kuni 20 kohtumist, lisaks play-off-mängud. Kui finaalkohtumine toimub nädalavahetusel, tuleb mäng ekraanile TV3s, kui nädala sees, siis TV6s.

Eks püüame pisut selle järgi ka mängude kava teha.

• Viasatsport Baltic näitab täiendavalt hooaja jooksul kokku 14 BBL-i mängu. Neist neli näidati BBL Cupi raames ja kümme tuleb play-off’is. Põhiturniiri mänge näeb netist.

• Lisaks on meil kolmeaastane koostööleping Eesti Rahvusringhäälinguga, mis hõlmab kõiki koondise kontrollmänge.

ERR on rahvuskoondise lepingupartner.

Rõhutan, nad näitavad kõiki Eesti koondise, sh ka tuleva suve kontrollmänge.

• EM 2015 finaalturniiri ülekandeõigused on Viasatil. See tähendab, et mänge näitab VS Sport Baltic ja TV6 ning heal juhul ka TV3. Siin on veel pisut ebaselgust. Ma eeldan, et Eesti televaataja näeb neid ikkagi Eesti telekanalist.

Korvpalli roll Eesti Rahvusringhäälingu spordiuudistes on üsna rahuldav. Liigamänge otsepildis ei näidata, kuid AK spordiuudistes leiavad mängud head kajastust, sama kehtib ka Balti liiga ja vähemal määral ka naiste ühisliiga kohta.

Pikemat käsitlemist leiab Vikerraadio saadetest ning ka ERR Spordi koduleheklippidest, kokkuvõtetest ja uudistest. ERR, Delfi Sport, Õhtuleht, samuti Postimees ja EPL – küllap ongi need peamised korvpalliuudiste kanalid. Lisaks Basket.ee, mis sai aasta alguses kauaoodatud uue kodulehe – värskema-värvikama sisu uues kuues.

Eelkõige loodab Korvpalliliit, et kevadel on kvaliteetselt ja tõrgeteta pildis koduse playoff´i poolfinaal- ja finaalseeria (TV3+TV6), et suvel naudime ETV-st kõiki meie koondise kontrollmänge (sh Tbilisist ja Zagrebist) ning et EM-finaalturniiri ülekanded jookseksid kõigisse kodusse.

Tõeline korvpallisõber viib ennast muidugi Riiga kohale. Millal siis veel?

21

korvpall

Jaak Lipso 75 TEKST Valeri Maksimov, Aldo Maksimov - FOTOD Eesti korvpalliliit, scanpix

Äiaga saunas. Tema teadmised spordist, veel vähem korvpallist on ümmargune null. Kui kurdan talle saunalaval, et Jaak Lipsost on raske lugu kirjutada, ütleb ta: „Miks ma siis teda ei tea! Lipso haak...! Kes sellest poleks kuulnud?“

J

aak Lipso saab 18. aprillil 75-aastaseks. See on palju saavutanud mehe elus verstapost, millest ta ise ehk ei soovikski numbrit teha. Aga noblesse oblige. Ta ise ütleb, et küllap siis Artsi (Arvo Lill) juures Fahle majas midagi toimub.

Korvpalliliit ja Sportland Magazine tahtis väga, et Jaak Lipso kui oma aja korvpalli Alain Delon oleks selles väljaandes kõrvuti Janar Taltsiga, et ka noorem generatsioon teaks legendaarsest korvpallurist rohkem. Muuseas, Lipso alustas korvpalliga tõsisemalt alles 16-aastaselt, enne seda tegi muidugi igasugu muud sporti.

Tagantjärele on sümboolse tähendusega legendaarse kergejõustikutreeneri Fred Kudu sõnad 17-aastasele Lipsole: „Mis korvpall ja medalid, kulla poiss? Kümnevõistluses saaksid sa olümpiavõitjaks.“ Lipso nendib, et ei tea, kui palju neis sõnades võis tõtt olla, aga: „Lisaks tõugetele-heidetele viskasin ka oda hästi ning plahvatuslikku kiirust oli ka – 100 m jooksin midagi 11 sekundi kanti.“ Kui palju on meil Eestis taolisi multitalente? * * * 22

Jaak Lipso on sündinud 1940. aastal, sõja künnisel, on näinud palju erinevaid aegu. Tal on olnud mängijana olulisi eluetappe Tallinnas, Tartus, Riias ja Moskvas. Tema elu pole olnud okasteta teekond punktist A punkti G, pigem vastupidi. Aga Jaak on kenasti elus ning näeb tõeliselt hea ja sportlik välja, kui märtsi viimasel päeval Rocca al Mare kaubakeskuse kohvikus kohtume.

Kui Jaak 1970. aastal Kalevisse naasis, olid möödas nii Kalevi kui ka Lipso kõige säravamad päevad. Kuid mängiti kõrgliigas ning asi polnud veel väga kehv. Lipsolt oodati ehk liialt palju, imet.

Lipso võis isegi olla pisut imestunud, sest kui ta üle pikkade aastate Kalevi hallis väljakule jooksis, võttis teda vastu väga soe aplaus. Lipso oli Moskvas vilistamisega harjunud, keegi polnud kunagi AKSK kui kõige tugevama poolt. „Kuid seks ajaks, 1970. aastaks, oli ta juba äraaetud hobune. See, mis ta Kalevi heaks teha jõudis, oli isegi imetlusväärne, rohkem kui võinuks oodata,“ hindas sama aastakäigu mees, sõber ja kaaslane Aadu Kana. „Kalevi teisel perioodil tabas mind tõsine ja pidev põlvevigastus, mängisin sisuliselt ühe jalaga. Teistel õnneks oli vanast ajast aukartus, alles hiljem said nad aru, et tegu on poollombakaga. Kuid ka kõigil neil viiel aastal kuulusin Nõukogude Liidu viie parima tsentri hulka.“ Lipso lõpetas Kaleviga 1975. aastal. Kuid lisagem, et veel 1979. a tuli ta koos Tammiste ja Tomsoniga Eesti meistriks, 1980. a hõbedale.

Ta oli siis 40-aastane.

Aleksei Tammiste on Jaan Jürise teoses „Portreed“ Jaagu kohta öelnud järgmist: „Jaak on looduselt palju saanud. Pehmus – seda juba ära ei õpi. Ta mängis targalt, korvpalli jagas laitmatult. Ning muidugi tehnika. Minu meelest polnudki tal korvi all vaja trügida. Ta sai taiplikkuse ja tehnikaga endale mänguruumi, mida paljud endale jõuga pidid tegema.

* * * Lipso puhul tavatsetakse ikka rääkida mõningatest oleksitest. Olgu, olümpialt õnnestus tal koju tuua kaks medalit, kuid mitte kulda. Seda ikka juhtub, 1972. a oli küllap Lipso jaoks juba liiga hilja, aga võib-olla ka mitte. Üks suuremaid olekseid on see, et teda kutsuti esimese eurooplasena NBA-sse, tehti konkreetset juttu.

Kas 1965. a oli NBA ilmvõimatu? – „See ei tulnud kõne allagi. Ma pidin ütlema NBA kuulsatele treeneritele „ma ei taha“, kuigi õige olnuks öelda „ma ei saa“. Minult küsiti, silmad suured: „Mis mõttes ei taha? Kas ma siis ei taha saada miljonäriks?“ Pidin ütlema „ei“. Ainus võimalus olnuks ärahüppamine; aga mida see oleks tähendanud minu emale, õele...?“ Jaak lisab: „1965. a olin elu vormis, ja USA turneel. New Yorg’is, mingis kuulsas kõrghoone banketisaalis jagati auhindu: Bill Russell sai parima profi ja Bill Bradley parima amatöörkorvpalluri auhinna. Meie lauda tulid ühel hetkel Red Auerbach (Boston Celtics) ja seesama Bill Russel (tollal Celtics) ning tegid juttu.

„Halba inimest temast ka platsild.“ kunagi ei saanu „Kes teist on Lipso?“ küsis Auerbach. Sirutasin käe ja tõusin. „Ma arvasin, et sa oled pikem,“ torises Auerbach. „Aga ma olen kõigega kursis ja võtan ta,“ pöördus ta näost halli Gomelski poole. Too ei osanud muud kui asja naljaks pöörata ja öelda: „Kui te annate mulle Russelli, siis ma annan teile Lipso.“ – „Russelli ma teile ei anna, aga Lipso võtan ikka,“ vastas Auerbach. Talle üldiselt „ei“ ei öeldud.“ Jaak arutleb edasi: „Ma oleks NBA-s läbi löönud. Ses mõttes on kahju muidugi. Olen

alati suutnud kohaneda uue treeneri, uue meeskonna käekirja, nõudmiste ja stiiliga; orienteerunud ümber vastavalt meeskonnale. Olen isegi (naerab) esindanud Ukraina koondist mängudes USA-ga enne Mehhiko olümpiat. Seal mängis meie vastu hilisem NBA legend Jerry Lucas ja ma tegin vist supermängu. Veidi hiljem oli USA koondis Riias, aga mina olingi siis ASK mängija. Kohtusime taas väljakul, Lucas oli imestusest tumm: „Jälle sina?““

* * * Mis oli Jaagu kui mängija fenomen?

Korvpalliajaloolane Rein Järva on leidnud iseloomustuse Aleksandr Gomelski sulest 2002. a ilmunud raamatust „Korvpallientsüklopeedia Gomelskilt“: „Kerge, elegantne tsenter, suurepärase haakviskega, hea kiirusega, mitmekülgne rünnakul, hea kaitses. Lõbus, naerusuine, huumorimeelne. Nagu ka Viktor Zubkovi, iseloomustas teda eriline plastika, liigutuste ilu. Pikk sinisilmne blondiin, ilus nii mängu poolest kui mehena. Tema mängu tuldi vaatama, nähtavasti tõmbas pealtvaatajaid tema veetlus. Oma elegantsuse juures oskas ka tõugelda, töötada küünarnukkidega. Üks kõige väärikamaid AKSK, NSV Liidu ja Euroopa mängijaid 1960. aastatel.“ Üks asi, mida Lipso puhul võib pidada kindlasti iseloomulikuks jooneks, kuid mida näiteks Gomelski Riia ASK päevil püüdis muuta, oli Lipso härrasmehelikkus, ka väljakul. Halba inimest temast ka platsil kunagi ei saanud. Seda hinnatavam on tema läbilöök maailmatasemel. Ta ei öelnud isegi Kalevis kunagi meeskonnakaaslastele mängu ajal „sitasti“, viitavad tollased mängijad.

Inimene, kes on loomadega sõber, ei saa ka vist loomu poolest väga halb olla?

* * * Need, kes käisid Jaagul külas siis, kui too elas ja mängis Moskva CSKA eest, mäletavad, et tema juurde minek oli selline, et sa tund-

korvpall

Peep Aaviksoo:

ka mul oli au Lipsoga koos platsil olla Peep Aaviksoo (58) on koolitaja, EBS-i õppejõud. 12 aastat Eesti Korvpalliliidu president Mis tagantjärele natukene kriipima jääb, on see, et me ei osanud teda vajalikul hetkel rakendada, ei jõudnud selleni. Tolleks ajaks domineeris juba klubikorvpall ja iga klubi palkas endale treeneri. Lipso õpetas Abeljanovi haaki viskama ja Abeljanov tegi seda lõpuks peaaegu sama elegantselt kui Lipso omal ajal.

Mul ei lähe silme eest pilt, kui NSV Liidu koondises tuli Euroopa meistriks neli meie meest – Lipso, Lepmets, Tomson ja Krikun. Kolmandik koondisest! NSV Liidu koondise peatreener Gomelski hindas Lipsot ikka väga kõrgelt.

Aadu Kana (75):

Jaak päästis mu elu Tulime Tbilisist, kus saime NSVL koolinoorte pronksi ja tagasiteel tegi rong mitmetunnise peatuse. Kuna kõrval sattus olema mererand, tahtsime kosutust rongis loksumisele. Silt oli küll väljas „Vette minek keelatud“, aga läksime ikka.

Juhtus nii, et oli tuuline ilm, laine kandis rannast eemale, ükskõik kui vägevalt ma ei üritanud kaldale saada. Jaak tuli ja päästis mind ära, tõi välja.

Kui ma peaks tegema temast kui inimesest mingi lühikokkuvõtte, siis oleks selleks sõnaks „sõbralikkus“. Oli see siis tema kodus Moskvas, tema kodus Tallinnas või kusagil mujal.

24

sid ennast momentaanselt hästi, nagu kodus.

Eks selles oli roll ka Jaagu abikaasal Larissal – venelaslik külalislahkus. Teisalt Jaagu enda loomupärane sõbralikkus, lihtsus ja inimeseks olemine. Temaga oli koos huvitav olla.

Moskvas oli Lipsol arvestatav „külaliskorter“. Mitte küll sedavõrd laiapõhjaline nagu Võssotskil, aga sinnakanti. „Stammkülalised olid Moskvas tollal jalkat mänginud Georg Rjabov ja legendaarne Lev Jašin, samuti omad kunded Aleksandr Travin, Gennadi Volnov jt, samuti armee hokistaarid, lauljad, kirjanikud. „Volnoviga me muide ei olnud konkurendid, tema oli ikkagi pigem äär, ja väga hea äär.“ Jaak Lipso silmaring on palju laiem kui korvpall. Lisaks sellele, et ta tegi omal ajal edukalt kergejõustikku, oli väga hea ujuja, ratsutas korralikult ja mängis suurepäraselt tennist – sai mitu medalit Eesti esivõistlustelt –, oleks ta võinud sama hästi saada muusikuks, pakuvad mitmed intervjueeritavad. „Läksin arstiteaduskonda Tartus, sealt aga praakis tollane keemiaprofessor mind välja, öeldes et meistersportlasest ei saa mingit arsti; seejärel viidi mind üle kehakultuuriteaduskonda, aga seal ma eriti kohal ei käinud, seega mind eksmatrikuleeriti. Viisin paberid Tartu muusikakooli laulmise erialale ja saingi sisse.

Mäletan, Georg Ots veel ütles, hoia oma häält, sellega saab palju ära teha. Aga mul polnud enam aega laulda, sest Gomelski käis ja uuris välja, et muusikakool armeest ei päästa...“ * * * Mida Lipsol on kahetseda? NBA lugu ta muidugi kahetseb, tõsi, kuid see oli raudse eesriide paratamatus. 1964. a OM-kuld läks tugevamale, kuid 1968. a OM-i poolfinaal (62:63 kaotus Jugoslaaviale), tuleb kanda treenerite kapsaaeda, nagu Lipso ütleb täna. „Seal oleksime pidanud mängima kullale ja võitma selle. Aga treenerid olid pabinas ja hommikul toimus täielik kaos. Ühed tahtsid jube tõsised olla, teised üritasid kergemalt võtta ja naljagi visata – mis oli mõistlik (minagi nende hulgas), mistõttu läks omavahel ütlemiseks, et mis siin lõbusat on... Ühesõnaga, selle käigus löödi Volnov poolvigaseks ja õhtul oli kõigil hing nööriga kaelas. See laeng, mida oleks tarvis olnud õhtul, kulutati hommikul omavahel kenasti ära...(muigab).“ Mis veel? „Ka Müncheni-eelset olukorda kahetsen. Olin küll ühest jalast vigane, aga Kondrašin võttis korduvalt 72. aasta kevadel ühendust. Ma ei läinud, sest ma mõtlesin kogu selle suve peale, mis ma haige põlvega pean läbi tegema. Olnuks mul samasugune lepe, nagu Volodjal oli Volnoviga, oleksin raudselt läinud. Nüüd ma kahetsen seda, sest ma

arvan, et oleksin saanud meeskonda.“ Nii jäi Lipsol olümpiakuld saamata.

* * * Lipso potentsiaal pärast mängijakarjääri jäi suuresti kasutamata. Kui palju selles on tema enda süüd, ei julge väita. Samas on küsimus, miks näiteks Salumets ei oleks võinud võtta teda oma suurepärases tiimis samasse rolli, milles näiteks Kalev/Cramos töötab Martin Müürsepp.

Oli aegu, mil Lipsot nähti töötamas ka taksojuhina. Amet ei riku meest ja vorsti leivale on vaja. Medalite eest teatud toetust Jaak riigilt saab, hea seegi. Kuid vahel me unustame oma sangarid liiga kergekäeliselt ära ja tuletame neid meelde alles liiga hilja. „1983. a paiku polnud mind enam justkui vaja. Helistasin siis spordikoolidesse, treeneritele ja sealt vastati esiti, et „oo, milline au“ ja „kindlasti leiame teile midagi“, kuid tagasi pole keegi tänini helistanud.“ Tagasi sellesse sajandisse. Lipso käis veel neli-viis aastat tagasi regulaarselt korvpalli vaatamas, koduliiga mänge. Nüüd ütleb ta, et enam mitte, sest: „Kui tähti ei tunne, siis on lugeda raske.“ Telekast ikka mänge vaatab, vahel piisab poolajast. Meenub, et Evald Hermaküla lahkus ka enamasti pärast esimest vaatust, sest tal oli pilt selge.

Lipso räägib: „Küsisin sõbralt Mikk Mikiverilt kunagi, mida ta teeb, kui näeb, et etendus hakkab käest ära minema? Ta ütles, et tol hetkel tuleb tulla tagasi põhitõdede juurde, siis loksub kõik jälle paika. Korvpallis on enamasti samamoodi: igaüks peaks mängima oma koha peal.

Me ei ole nii rikkad, et peaks laskma pikkadel ainult välja jalutada ja kaugelt panna.“ Veel ütleb ta: „Treenerid ei peaks Eestis üle mõtlema. Tuleb aru saada, kellega sa töötad, milleks üks või teine on võimeline. Ja aru saama, milleks too pole võimeline. Gomelski ütles sageli: ära tee seda, mida sa ei oska.“ * * * Lipsoga ühel päeval on tuntud eestlastest muuseas sündinud Jaan Anvelt, Arne Mikk, Ott Mõtsnik, Leida Rammo, Priit Võigemast, Juhan Ulfsak jt. Pigem on nad kunstnikuhinged, tundlikud, rumaluse suhtes allergilised ja julged inimesed, kes ei keeruta, vaid armastavad pigem tõde välja öelda.

Täna elab Jaak rahulikult oma elukaaslase Mallega Tabasalu kandis Tilgu sadama juures ja väga pikki rännakuid ette ei võta. Kui vaja, siis Tabasalu poodi, kohalikku ujulasse, kui vaja siis Mustamäe haiglasse ning Rocca al Mare kanti ka.

Aga rõõmu teeb, et ta on tõepoolest vormis, vaatamata põlvele: sirge, terane ja kaval helk silmis.

korvpall

Homne päev: pilt on parem kui viis aastat tagasi

TEKST Aldo Maksimov

U18 (sündinud 1997 ja hiljem) noormeeste koondise peatreener Rait Käbin on kõige õigem rääkimaks, mis seisus on koondis enne otsustavaid mänge?

S

ee vanuseklass osaleb B-divisjoni EM-il Austrias 23. juulist 2. augustini. Vastasteks on kuueses A-alagrupis Inglismaa, Albaania, Šveits, Poola ja Bulgaaria.

Rait Käbin, teie esmamulje koondise kandidaatidest? Kuidas hinnata seda aastakäiku materjali ja mängupositsioonide seisukohast?

Tunnen suuremat osa mängijatest põhimõtteliselt juba mini-vanuseklassist peale ning olen nende arengu ja tegemistega kursis – seega mingit suurt üllatust minu jaoks pole olnud. Kindlasti on kasuks tulnud see, et paljud poisid saavad mänguminuteid juba ka 26

meeste meistriliigas ning Norman Käbin ja Robert Valge ka Balti liigas.

Meil on olemas täiesti konkurentsivõimelised tagamängijad, suurimaks murekohaks on korvialune võimekus. Kokkuvõttes selline ühtlane punt, kus selget liidrit pole veel välja kujunenud.

Kas suvisele EM-ile mõeldes oled pigem optimistlik või mõõdukalt pessimistlik? Mis muret teeb?

Meie kui treenerite peamiseks ülesandeks on see, et teatud mängijad saaksid rahvusvahelises konkurentsis mängida just nendel positsioonidel, kus nad meeste korvpallis peaksid tulevikus asuma. Tänu sellele võime mingil määral tulemuses järele anda, aga pikemas perspektiivis ning mängijate indivi-

duaalse arengu seisukohalt peaks see olema õige tee.

Muret teeb see, kas mängijad on selleks võimelised. Näiteks oleme küsimuse ees, kas mängida kolme tagamängijaga korraga ja sellega n-ö kunstlikult mängus püsida või siis suruma ikka pikemaid poisse täitma rolle, mida nad koduklubides pole harjunud kandma.

Millised mängijad lisanduvad veel kandidaatide ringi?

Kindlasti tahaks näha Ilja Stankevitšit, Carlos Jürgensit. Oma võimaluse peaks kindlasti veel saama Karl Suurorg ning ilmselt ka Olger Antsmaa.

U18 mängijate analüüs Artur Arhangelski Kiire, tugeva jalaga, füüsiliselt heas konditsioonis mängija.

Plussideks hea läbimurre, miinuseks mänguolukordade hindamine ja ebastabiilne vise. Koondisesse saamiseks konkureerib sama positsiooni mängijatega – Valge, Jürgensi ja Viilupiga.

Ron-Arnar Pehka Tõsine töömees, väga eeskujuliku suhtumisega. Teistest mängujuhtidest veel aasta noorem ja seetõttu on tema roll ka väiksem olnud. Hea pallikäsitsusega. Mängujuhi positsioonil „põrgatab tihti üle“ ega jaga palli piisavalt.

Kregor Hermet Plussideks hea „mängulugemine“ ning kohavalik. Lisaks veel kõvasti üle keskmise keskpositsiooni vise. Suurimaks miinuseks on füüsiline võimekus, eriti jalgade töö. Väljavaated koondisesse pääsemiseks on head, kui suudab enda kallal tööd teha.

Siim-Markus Post Võib öelda, et meeskonna hing, alati hingega mängus sees.

Ka väljaspool platsi hoiab meeleolu üleval. Suurimaks plussiks nahaalsus – ei karda kedagi ja alati tahab tõestada, et tema on parem. Mängujuhi kohta ajab kohati liialt taga oma punkte ja võtab ettevalmistamata viskeid.

Taavi Jurkatamm Hindab hästi olukordi nii kaitses kui ka rünnakul, suudab mängida nii nägu kui ka selg korvi poole. Kasvanud viimastel aastatel väga kiiresti ning lihaskond pole järele jõudnud, seega vajab aega.

Madis Soodla Eesmärgiks on teda nihutada positsioonile 4, sest suudab edukalt mängida 1–1 vastu ka näoga ettepoole ning tal on ka korralik vise. Natuke veel puudu agressiivsusest, just lauavõitluses, aga muidu parameetritelt täitsa korvpalluri kujuga, kui veel natuke sitkemaks ja jõulisemaks saaks.

Jürgen Jürgenson Füüsiliselt kõige võimekam, põhimõtteliselt koos Tormi Niitsuga ainus, kes ei karda tugevat füüsilist kontakti.

Koduklubis on temaga väga kõvasti vaeva nähtud. Miinuseks see, et hindab tihti mänguolukordi valesti ning ei „loe“ mängu.

Toomas Koll Kõvasti vajavad järeleaitamist nii füüsiline kui ka tehniline pool. Ta ei tundnud ennast treeningutel ja mängudes mitte just ülemäära enesekindlana, aga tahtmist jagub. Selleks, et meesteklassis läbi lüüa, on vaja kõvasti tööd teha. Plussideks see, et alati kuulab treenerit ja on väga püüdlik.

Norman Käbin Kuna oli pikalt haigusega korvpallist ja spordist üldse eemal, siis kindlasti on see tema sooritustele oma jälje jätnud. Plussideks on „mängulugemine“ ja korralik tehniline pagas, suurimaks miinuseks mängujuhi kohal enese kehtestamine ja mängu enda kontrolli alla saamine.

Robert Valge Väga hea stardikiirendusega mängija, kes on võimeline minema lõpuni või siis sooritama põrgatuselt keskpositsiooni viske, mis on suhteliselt harva ettetulev oskus noortekorvpallis. Aeroobne võimekus hea ning enesekindlus kasvanud kõvasti tänu treeningutele ja mängudele meeste hulgas. Miinuseks kohavalik kaitses ning 1–1 kaitsemäng palliga ründaja vastu.

Sander Viilup Teinud suvel füüsilise poolega kõvasti tööd, mida oli kohe märgata, ning jalad nüüd tunduvalt tugevamad kui eelmisel suvel. Mõistab mängu ega tee lollusi, treener saab teda usaldada. Kohati jääb puudu nahaalsusest ja enesekindlusest. On mitmeid olukordi, kus ta võiks olla rohkem „paha poiss“.

Karl-Joosep Lüüs Väga hea mulje – alati võitluslik ja väga püüdlik. Olen kindel, et temas on kindlasti rohkem peidus, kui ta selle lühikese ajaga näitas, ja edaspidi ongi meie ülesanne see temast kätte saada.

Tormi Niits Põhimõtteliselt on võimeline mängima positsioonidel 3–5 ja seda eriti kaitses. Konkurentsitult parim võitleja, igasse olukorda sekkub suure tuhinaga. Treeneri jaoks heas mõttes „must hobune“, kes võib oma võitluslikkusega äratada kogu meeskonna. Suurimaks miinuseks pallikäsitsus ning väga ebastabiilne vise.

Ivalo Pajumets Mingil määral nagu Niitski „must hobune“, samuti suurepärane võitleja ning heal päeval on võimeline ka skoori tegema. Suudab kaitses katta nii pikemaid kui ka lühemaid mängijaid. Saab mängust aru. Miinuseks ebastabiilne vise.

27

korvpall

Nime järel pikkus, praegune klubi ja kasvatajaklubi Artur Arhangelski (182 cm), Loimaa Bisons / BC Tarvas / Rakvere SK / Virumaa PK Kregor Hermet (197), Audentese SK Taavi Jurkatamm (201), Audentese SK Jürgen Jürgenson (205), Erkmaa KK Toomas Koll (205) Rafter SK / BC Kalev/Cramo

Norman Käbin (186), KK Pärnu

Siim-Markus Post (184), SK BC Karjamaa / KK HITO

Karl-Joosep Lüüs (202), KK Viimsi

Madis Soodla (206), SK RIM / KA Tallinna Kalev

Tormi Niits (196), TÜ ASK / Orissaare Sport

Robert Valge (192), Audentese SK / KK Pärnu

Ivalo Pajumets (193), Rapla KK

Sander Viilup (190), KK Seitse / KK Pärnu

Ron-Arnar Pehka (185) Audentese SK

Arnold Mitt (206), Reggio Emilia / Erkmaa KK (Võru)

Noored eile ja täna Enne taasiseseisvunud Eestit oli TSIK-i kasvandike väljundiks NSV Liidu noorte- ja juunioridekoondis. Tiitlivõistlustelt tõid medaleid Anatoli Krikun, Maret-Mai Otsa, Heino Enden, Tiit Sokk, Peep Jõgi, Aivar Kuusmaa.

90ndate keskpaigast saadik osalevad Eesti järelkasvukoondised EM-turniiridel: U18 noormehed alates 1994. aastast, U16 poisid 1995. a, neiud 2002. a, tüdrukud 2004. a. EM-idel on edukalt osalenud ka noormeeste U20 koondis.

U18 noormehed on mänginud kõrgemas ehk A-divisjonis kahel järjestikusel aastal. 2006. a suvel saadi B-divisjonis Rumeenia järel (mängisid Tulit, S. Sokk, Eichfuss, Kurbas, Pilk) teine koht ning jõuti 2007. a A-divisjoni, kus oldi 12-s. Koondises tegid kaasa Vene, Sokk, Klementsov, R. Raadik jt. 2008. a jäi see koondis paraku A-divisjonis viimaseks.

Edukamalt läks U20 noormeestel, kes 2011. a said B-divisjonis

28

Gruusia järel teise koha – poolfinaalis alistati Belgia 64:61 (Veideman, Soo, M. Dorbek, Raap, Kaldre, Puidet). 2012 oldi A-divisjonis 15ndad, võideti Gruusiat ja Montenegrot.

2013. a peeti U20 EM-finaalturniir Tallinnas, mis on FIBA egiidi all peetud võistlustest kindlasti Eesti jaoks seni olulisim olnud. Hoolimata teatud sportlikest ootustest läksid meie poisid sel turniiril lati alt läbi – tulemuseks eelviimane ehk 19. koht. Koduses Saku Suurhallis võideti küll kolm mängu, kuid otsustavad lahingud kaotati. Kaasa tegid Laane, Paasoja, Nurger, Saare, Metsalu, Schleicher, Jurtom, Talumaa jt.

Tüdrukutest tegi mullu suvel konkurentsitult parima tulemuse U18 neidude koondis: Kadri-Ann Lass, Marie Roosalu, Tatjana Razguljajeva, Kadri Uiga jt, kes saavutas B-divisjonis Ungari järel väärika teise koha. Sellega lunastati koht A-divisjoni.

Noortekoondiste jaoks on igal aastal enne EM-i vähemalt kaks olulist tähist: Nordic Cup mais ning Balti matš juunikuus.

Pikk blond eesti mees USA eliitülikoolis Turba Gümnaasiumist sirgunud noormees Rauno Nurger liitus USA tugeva Wichita State’iga NCAA üliõpilasliigas. Noormehi NCAA ülikoolis meil eriti polegi olnud, ajalooliselt on Ameerikas õppinud-treeninud pigem neiud. Tekst Aldo Maksimov

N

urger tõusis esile kahe suvise U20 EM-iga – 2012. a ja 2013. a suvel, mil mängiti A-divisjoni tasemel ning mõlemal korral tõi noormees keskmiselt üle 10 silma mängust, lisaks viiskuus lauapalli. Mõlemal aastal olid koos Nurgeriga turniiril Rait-Riivo Laane, Martin Paasoja ja Oliver Metsalu, esimesel korral ka näiteks Jaan Puidet ja Rannar Raap.

Eestis on palju raskem korvpallur olla kui näiteks Leedus või Horvaatias. Kogu Eesti korvpalliüldsus ootab ärevusega, kuidas meie noored mehed Ameerikas arenevad ja millist mängu on võimelised koondise heaks näitama.

Muudes „vabariikides“, kus mängijate valik avaram, esimese-teise aasta üliõpilastele sellist pinget kindlasti peale ei panda.

Meil aga, kus koondise pikimad mehed on TÜ/Rocki Janar Talts ja Joosep Toome (vastavalt 206 ja 208 cm), kes ideaalis tegutsevad ikkagi number „neljal“, on iga pikem

mees proovimist ja talle võimaluse andmist väärt.

Korüfeed, kellega oleme rääkinud, Ameerika „imesse“ ei usu. Nende hinnangul pole reaalne, et selle lühikese ajaga suudaks Tiit Sokk koondisesse sulatada uue noore tegija.

Nüüd jääb siis elul ja eelseisval suvel tõestada vastupidist. Paraku polnud kesktalvel Nurgeri jaoks just parimad ajad, kui aasta eelviimasel päeval tabas teda viirushaigus, mida ta põdes mitu nädalat. Tulnud jaanuari keskel sellest vaikselt välja, oli konkurents tema positsioonil endisest veel jõulisemaks muutunud ning sügisel kätte võidetud mänguaeg kuivas kokku.

Rauno, kõigepealt peame rääkima su talvisest haigusest.

Tegu oli tavalise viirusega. Mõned mängijad põdesid meil veel, aga mitte nii pikalt ja raskelt nagu mina. Nüüdseks on kõik korras. Aga treener usaldab praegu teisi rohkem. Kas ja millal platsile saan, see on treeneri otsustada.

29

korvpall

(„Märtsi hulluse“ ehk NCAA play-off’ide ajal Nurgerile mänguaega ei jagunud, kuid eks seda rohkem pidi noormees vaeva nägema treeningutel – toim.)

Kui palju ja kuidas suhtled kodustega? Kellega veel muljeid jagad peale lähedaste?

Eks põhiliselt räägin Skype’is ikka perega.

Lisaks neile oma treeneri ja sõbra Tom Annukiga. Tema aitab mind muu hulgas ka uudiste ja koduste tegemistega kursis hoida. Olen talle väga tänulik kõige eest.

Tom andis algul ka mänguliselt rohkem nõu. Nüüd on treener meil kõigil põhimõtteliselt 24/7 abiks ja kättesaadav. Sageli saadab treener ka vabal päeval, pärastlõunal või muul hetkel SMS-i ja küsib, et kas ma äkki soovin saali tulla, seal üht või teist teha.

Sul on esimene aasta võõrsil, teisel kontinendil. Ilmselt on esimene aasta ka kõige raskem, vaimselt?

Minu jaoks pole see elumuutus väga raske olnud. Kuna teadsin, mida tulen siia tegema, ning korvpalli mängida on minu peamine unistus, siis on kõik läinud üsna sujuvalt ja 30

tulen siia tegema, a id m , n si ad te a n u „K ängida on minu ud ning korvpalli m is on kõik läin peamine unistus,losi ud rada pidi.“ et d o ja lt va ju su a üsn loodetud rada pidi. Ka koduigatsust pole eriti tundnud, ka eelnevatel aastatel olen elanud ju suuresti ühikaelu – seda üheksandast klassist alates. Ameerika on elulaadilt, elukorralduselt ja harjumuspäraste asjade osas ju Eestile küllaltki sarnane koht, kõik on käepärast.

Kellega ülikoolis, ühiselamus rohkem läbi käid?

Kõige rohkem oma toakaaslasega, Iowast pärit esimese aasta mängija Jared Walkeriga.

Meil on selline avar köögiga elamine, kaks inimest ühes toas, dušš ja WC, teises pooles elavad kaks kergejõustiklast, kellega ka väga hästi läbi saame.

Mänge on teil enamasti vaid üks nädalas?

Nii ja naa. Üks kindlasti. Vaheajal oli mänge rohkem, ka sel nädalal on üks mäng kolma-

päeval – nii et kokkuvõttes ikka sagedamini.

Pärast mängupäeva annab treener tavaliselt vaba päeva, aga mitte alati. Praegu on see olukord, et minu jaoks on treeningud eriti olulise kaaluga, sest kaotasin haigusega oma positsiooni. Pean kõvasti võitlema hakkama, eeskätt treeningutel, et ennast tõestada ja koht koosseisus tagasi saada. Tõsi, eks esimese aasta üliõpilasel sellisel tasemel ongi keeruline n-ö tegijaks hakata.

Treeningud-õpingud. Kuidas need omavahel ühendatud on?

Kui ma kirjeldan viimase semestri näitel, siis oleks see umbes selline: ärkan 8–9 vahel, lähen ühika sööklasse, sealt trenni. Enamasti toimub päevas 2–3 akadeemilist ülikoolitundi, teisipäeval-neljapäeval on neid kolm, ülejäänud päevadel vaid üks-kaks. Üks tund kestab tund 15 minutit.

Seega üheksast kella 11–12-ni on kooli-

Tiit Sokk: „Raunot oleks hea meeste vahel testida.“

Reisil Atlandi ookeani taha kohtus peatreener esimest korda USA üliõpilasliigas mängiva Rauno Nurgeriga. „Ta on tahtmist täis ja korvpall on ta elu eesmärgiks,“ ütles Sokk ETV spordisaatele. „Meil Eestis pole palju pikki poisse, kes tahaksid korvpalli väga tõsiselt teha.“ Nurgeri koduülikool Wichita State kindlustas USA üliõpilaste meistrivõistlustel pääsu 64 parema ja seejärel 32 meeskonna play-off turniirile. 208 cm pikkune eestlane istus otsustavates konverentsimängudes

tunnid. Pärast seda lõuna, lühike uinak ning trenn. Järgneb pikk treening, mis hõlmab kolme erinevat lõiku: jõusaal, videote vaatamine, oma vigade analüüs ja vigade vältimise eeltöö, lõpuks saalitrenn.

Kuid sellega tegus päev veel ei lõpe?

Ei. Kooliga seoses on meil siin Study Hall, õpimaja või töötuba. See on kõigile sportlastele ühine õppimise ja aja veetmise koht.

Minu kohus on osaleda ses protsessis viis tundi nädalas. Teoreetiliselt võib selle ära teha ühe päevaga, aga praktikas ja ideaalis on see ikkagi kolm-neli päeva nädalas. Seal aidatakse rasketes ainetes järje peale saada, palju leiab abimaterjale, nõu jne. Ühtlasi saab kodutööd ära teha. Kohal on abiõpetaja.

Milline on meeskond?

Siin pole nii nagu Eestis, et su roll on hooaja algul kivisse raiutud ja nii ongi. Minust lühemad, aga liikuvamad pikad (USA mõistes 6’7–6’8) on hästi mängima hakanud ning minu konkurents mänguaja pärast käib Shaquille Morrise ja Tom Wamukotaga.

Peamine ja esmane eesmärk on oma divisjon ära võita. Sealt edasi pääseda NCAA turniirile, nii kaugele kui võimalik. Ning kau-

vahetusmeeste pingil. „Treenerite poolt tuli üks miinus, et Nurger jääb veel mängust maha. Ta ei suuda mustade poistega sada protsenti võidu joosta,“ lisas Sokk.

Sokk soovib, et Nurger liituks juulis universiaadil Lõuna-Koreas osaleva meeskonnaga, millesse kuuluvad 1991. aastal ja hiljem sündinud korvpallurid. „Ta ise tahab väga tulla, sest tal oli mänguaega vähe ning ta saaks universiaadil olla põhitegija. Raunot oleks hea ka põhimeeste vahel testida,“ lisas Sokk.

gem eesmärk on kõige kõrgem – NCAA võit.

Meil on hetkel koosseisus kaheksa uut mängijat ning väga palju sõltubki neist. Kuidas nemad iga trenniga suudavad paremaks saada. Seda kaugemale ilmselt me ka NCAA turniiril jõuame.

Sinu roll, koht meeskonnas? Kas sind kasutatakse vaid tsentri, number viie asendusena? Või on võimalus, et edaspidi saab sind kasutada näiteks ka nelja peal?

Olin sügisel ja olen praegu põhiliselt number viie vahetus. Oleme siiski teinud üksjagu tööd selleks, et saaksin mängida ka nelja peal. Täna reaalselt mängus olen siiski number viis.

Tuleval hooajal planeeritakse mind aga nelja kohale. Kui hästi ma sellesse rolli kohandun, sõltub sellest, kui palju ma jõusaalis vajalikku tööd teen ja kui palju suudan oma mängulisi oskusi kiiremaks lihvida.

Kui konkurentsist rääkida, siis viie koha peal on olukord karmim, liiati on põhitsenter noor, mis tähendab võitlust aastateks. Nelja positsioonil võib juhtuda, et mõlemad meie põhimehed võetakse NBA draft’is ära.

Mitmeks aastaks sa USA-sse ülikooli jääd?

Võimalik on olla viis aastat, seda juhul, kui ühe aasta õpingutes vahele jätan ja ainult korvpalli mängin. Muidu on minu optimaalne

õppeaeg ikka neli aastat – seega kolm pärast käesolevat veel.

Mille kallal sa ise näed, et on vaja enim tööd teha, oskuste arsenali arendada?

Pean rohkelt tööd tegema pallikäsitsuses, samuti parandama visketehnikat.

Kui ma soovin ennast näha number nelja positsioonil, ennast selleks treenida, pean tegema tööd paljude asjade kallal: need on eeskätt tehnilised oskused, viskeleminek, kiirus, jalgade töö, funktsionaalsus. Minu töö on ka harjuda uute suundadega enda treeningus.

Kui palju sa kaalusid siia tulles, kui palju kaalud praegu?

Kaalusin mullu suvel Eestis 98 kg. Enne haigestumist, vana-aasta lõpus, 108 kg, hetkel olen 104 kg.

Ideaalkaal?

Ma ise näen, et see peaks olema u 115 kg.

Kui hooaeg saab mais läbi, kas tuled siis Eestisse? Ja kui kutsutakse, kas siis oled valmis osalema ka koondise karmis kadalipus ning võitlema koha nimel EMi koondises?

Kui kool kevadel läbi saab, tahan kindlasti Eestisse tulla ja kindlasti koondises osaleda, hakkan koha eest võitlema, laagrites möllama ja kõva tööd tegema.

31

32

33

34

35

korvpall „Kirss jäi tordile panemata, seega on veel motivatsiooni jätkata,“ arvas Merka, nagu enamik tuttavaid teda hüüab, viiv pärast eurofinaali, mille tema kodu­klubi Castors Braine ­kaotas.

Tekst Aldo Maksimov

A

nderson säilitas ka ses olukorras positiivse eluhoiaku ning eluterve meele. Nii nagu seda ka tähtsa finaalmängu esimesel poolajal, kui naiskonnakaaslane tahtis minna vastaste liidrile Ann Wautersile peaaegu et kallale. Merka jooksis vahele ja taltsutas oma nooremat kolleegi.

Eks need kõik ole tundemärgid selle kohta, milline Merike Anderson on. Ja sellest, mis on teda nii kaugele-kõrgele viinud: sihikindlus, jonn, huumorimeel, helge maailmavaade ja kaine mõistus.

Merike Anderson on ainus Eesti naiskorvpallur, kellest 22 iseseisvusaasta jooksul saame rääkida kui professionaalist ning kelle puhul saame kasutada väljendit „rahvus­ vahelise karjääriga“.

Mitmete hinnangute põhjal on Anderson omas ampluaas üks Vana Maailma paremaid kaitsemängijaid. Kusjuures tema karjäär on olnud igati arvestatav ja soliidne. Tänavu alustas 33-aastane tartlanna oma kümnendat hooaega välisklubis.

Merike Anderson –

Eesti naine tippkonkurentsis 36

Kümnes hooaeg piiri taga – see on saavutus omaette. Kui aga minna ajas tagasi eelmisse kevad-talve, siis Belgias jäädi sinu panusega klubi heaks küllap rahule, et pakuti uut lepingut?

Jah. Klubi idee oli tuumik säilitada ning lisaks meistritiitlile koduses liigas luua tugev alus ka eduks Eurocup’is.

Royal Castors Braine’i praegune kooslus ja komplekteeritus – kui hea see on ja mida see võimaldab?

Mul on seda raske öelda, kui kõrgele need tiivad võiks kanda... Meil on paar andekat belglasest noorema generatsiooni mängijat, mina Eestist, üks lätlanna ja kaks naist USAst. Meil on suhteliselt lühike koosseis, kuid taktikalisi käike on rõõmustavalt palju, saame mängida mitut moodi.

Mille poolest tänavune hooaeg Braine’is erineb eelmisest, esimesest hooajast ses klubis?

Kui vaadata välist pilti, siis on suuresti kõik sama, tuumik on säilinud.

Igal treeneril on oma käekiri, nii ka Zvirgz­ dinšil. Trennis teeme siiski erinevaid asju, edukas esinemine Eurocup’is nõuab ka erinevat lähenemist.

Meil on väga kõva distsipliin. Nii nagu tema ütleb, nii on. Kui mängus või treeningmängus eksid, lendad pingile ja võid jääda pikaks ajaks oma aega ootama. See on küll mõnevõrra harjumatu, et üks eksimus võib mängija staatust mõjutada.

Oled mänginud viimase viie-kuue aasta jooksul ka Venemaal ja Bulgaarias.

Kui võrrelda tasemelt, siis Braine on minu hinnangul kindlasti tugevam kui Dunav Bulgaarias. Peterburi Spartakiga ilmselt võrrelda ei saa, eks ma tegin seal ka oma karjääri kaks parimat aastat.

Kuidas iseloomustad oma mängu, enda etteasteid?

Mängud on mul läinud üles-alla. Põhimängijana olen vähe alustanud, kuid keskmine mänguaeg – 20–21 minutit – on üpris rahuldav. Kui vaja, siis võin mängida ka 30–35 minutit. Füüsis on üldiselt hea, kuid väikesed tervisehädad teevad muret.

Braine on koht, mille olemasolu sai teatavaks alles pärast seda, kui Merike Anderson sinna mängima asus. Räägi, mis elu seal elatakse ja kui palju kogukond korvpallile kaasa elab?

See on küla Brüsseli lähistel, väga lähedal sellele paigale, kus peeti Waterloo lahing.

Oleme külas ainus meistriliiga võistkond ja see on plussiks. Jalgpallimeeskond tegutseb ka. Kogukond elab meile kõvasti kaasa, mitte just väga suur saal on alati rahvast täis ja seal on kindlasti ka ümberkaudseid elanikke.

Tribüünil on vineertahvlid, puhkpilliorkester, pasunad – äge fiiling.

Oma kodu juurest keskusse lähen jala kümne minutiga. Seal on paar poodi jõukatele: juveelid, firmarõivad, paar söögikohta, kirik ja ongi enam-vähem kõik.

Räägi veidi oma eluolust, päeva­ plaanist.

Kaks korda päevas on trenn. Kui ma varem pole klubides pidanud oma sisseoste päevaplaani planeerima, siis siin on nii, et toidupoed on kaheksast õhtul kinni. Samuti on siin üksjagu riigi- ja kirikupühasid, samuti streike, nii et sageli võid poodi minnes üllatuda.

Belgias saab lubatud palga ikka kätte?

Eks ma pidin siin ka paar kuud ootama, aga praegu on korras. Tundub, et kusagil ei ole maad, kus need asjad päris laitmatult sujuks.

Nii hullu olukorda kui Poolas 2006/07 pole õnneks hiljem olnud. Seal pidin palka ootama kuus-seitse kuud, sain osaliselt raha kätte pärast klubist lahkumist.

Mullu rääkisid ühes intervjuus, et erinevalt eelmistest klubidest pööratakse Braine’is tähelepanu elementidele, mis on mängija nõrgemateks külgedeks või vajavad järele aitamist. Kas 30. eluaastates on lootust veel areneda?

See võib kõlada kummaliselt, aga ma ei saanud kuni eelmise hooajani teha korralikult kükki, mis on kaitsetöös äärmiselt oluline.

Nagu teada, ma kaitses ju üldiselt järeleandmisi ei tee, aga see element tahtis parandamist küll.

„Oluline on, et valitsevad uued tuuled, on uusi treenereid. Ses mõttes on positiivseid arenguid. “ Ja oled nüüd kaitses veel tugevam?

Kas nüüd seda, aga sügavam kükk aitab kaasa ka paljudele muudele asjadele. Mul oli probleeme kubemelihasega, küllap on vastavad treeningud selle poole tugevamaks muutnud, kindlasti on jalad nüüd tugevamad.

Kaitse osas ma usun, et pisut liikuvamaks olen muutunud küll.

Venemaal Piiteri eest mängides saite liigas viienda koha ja ka individuaalselt tegid seal head hooajad. Kas see oli Euroopa mõistes tipptase?

Jah, need olid stabiilselt kaks head hooaega, tõusuga aastad. Klubi ei olnud võib-olla Euroopa tipp, aga liigas kindlasti. Ka Prantsusmaa ja Nice on tipptasemel, aga seal tekkisid klubidel makseraskused. Kuhu tagasi ihkaks?

Prantsusmaale, Hispaaniasse, kus ma pole mänginud, ja eriti Itaaliasse.

Ka Venemaale olen alati tahtnud. Eluoluga mind ei ehmata, olen NSV Liidus sündinud ja kasvanud. Keel on mul suus ja kodust on sinna kiviga visata.

Eesti naiste koondisega on paljuski sama seis mis meestel – väljas mängib vähe vähe mängijaid. See on ilmselt miinuseks?

Oli aeg, kui väljas mängis päris palju naisi.

See oli siis, kui Kati Rausberg ja Jana Rannaveski mängisid ning Viive-Kai Rebane polnud veel otsustanud korvpallist loobuda.

Kui B-divisjoni võitsime, olid ootused loomulikult kõrgemad. Kuid meid toodi üsna ruttu ja kindlalt maa peale tagasi. Ja ega hetkel meil eriti palju neid mängijaid ei ole, kes võiksid piiri taha siirduda.

Kui oled vaadanud mõnda Eesti tippklubide mängu, siis millised on suuremad erinevused võrreldes teie klubiga?

Belgias on mäng ikka oluliselt kiirem: mängutempo, kiiremad otsused, mängu intensiivsus. Kui Howard Frier tõi välja, et võib-olla peaks Tallinn 1182 selleks, et tugevamaks saada, mängima trennis noormeestega, siis Belgias on nooremates treeninggruppides lausa poisid-tüdrukud koos. Need lüüakse hiljem lahku. Praktikas arvan, et kõige enam võiksid naised mängida 15–16-aastaste poiste vastu, vanematel poistel tekib juba liigne tõestamise aspekt.

Mida naiste korvpalli seisust Eestis üleüldse arvad? Kõige hullemast august oleme välja saanud?

Oluline on, et valitsevad uued tuuled, on uusi treenereid. Ses mõttes on positiivseid arenguid. Howard Frieri tulek on kahtlemata naiste korvpallile väga positiivne. Ta teeb trennis huvitavaid harjutusi ning on muutnud trennis olemise efektiivsemaks. Vastasel juhul võib tekkida tunne, et ma ei lähe trenni, sest seal on päevast päeva üks ja sama. Teine asi, mida ma oluliseka pean, on see, et trennis proovitaks läbi palju mängulisi olukordi. Et samad olukorrad, mis tekivad mängus väsimuse pealt, oleks ka treeningul läbi mängitud: liikumised, kaitse- ja rünnakuolukorrad.

Kui populaarne on naiste-tüdrukute korvpall Kesk-Euroopas?

Ma ei oska üldisemast pildist rääkida. Eks palju oleneb riikide klubide süsteemist.

Vaadates, kuidas Belgias oma klubi juures on publikuhuvi tõusnud, siis on see tulnud läbi edu. Tuleb ka jagada pileteid, koolides, lastekodudes jne. Mängupäev, eriti väikese koha jaoks, võiks olla suur ja pidulik sündmus.

Kas juba algkoolis oli see selge, et sinust saab korvpallur? Muid spordialasid, huvisid, ahvatlusi polnud?

No oli ka muud. Tegin juba enne kooli peotantsu. Kui Iivi Kaljuvee kooli tuli ja marakratte korvpalli kutsus, olin seitsmene. Otsustasime väikese pundiga, et läheme. Algul olidki mõlemad – tantsimine ja korvpall. Aga kleidid hakkasid liiga kalliks minema, nii jäi korvpall...

37

linnarattad 35,00

Periood: (10 kuud)

BOTTECCHIA 200 28" ALU 6V TY 21

Hind 349,95

Periood: (10 kuud)

299,95

Periood: (10 kuud)

40,00

Periood: (10 kuud)

40,00

BOTTECCHIA 210 28" ALU 6V TX 55

BOTTECCHIA 212 28" ALU 6s TX 55

Hind 399,95

Hind 399,95

40,00

Periood: (10 kuud)

40,00

Periood: (10 kuud)

50,00

BOTTECCHIA 213 28" ALU 6V TX 55

BOTTECCHIA 286 FOLDING BIKE ALU 6V

BOTTECCHIA 223 28" ALU 21V TX 55

Hind 399,95

Hind 399,95

Hind 499,95

Periood: (10 kuud)

58,00

Periood: (10 kuud)

BOTTECCHIA 766 28" ALU 21V ACERA

BOTTECCHIA 267 URBAN LOVE LADY 26"

Hind 579,95

Hind 599,95

Periood: (10 kuud)

23,00

ESPERIA BOSTON

Hind 229,95

60,00

BOTTECCHIA BE14 E-BIKE MAN 28"

Periood: (10 kuud)

Hind 329,95

140,00

Hind 1 399,95

33,00

Periood: (10 kuud)

ESPERIA RETRO

ESPERIA SKYLAB

199,95

Periood: (10 kuud)

279,95

Hind 229,95

23,00

- TARTU RATTARALLI AMETLIK RATTAPARTNER

voidusoidurattad

PARIM VALIK RATTAMARATONIKS!

BOTTECCHIA 29'' GAVIA ALU FS 30s XT

BOTTECCHIA 27,5" STELVIO ALU FS 20s

Hind 999,95

Hind 1699,95

BOTTECCHIA 29" STELVIO ALU FS 20s

BOTTECCHIA 29" ZONCOLAN CARBON

BOTTECCHIA 27,5" ZONCOLAN CARBON

Hind 1699,95

Hind 3099,95

Hind 4599,95

PARIM VALIK RATTARALLIKS!

BOTTECCHIA DUELLO ALU 22s SHI 105

BOTTECCHIA 8AVIO EVO CARBON 22s

Hind 1299,95

Hind 2599,95

BOTTECCHIA T1 TOURMALET CARBON 22s

BOTTECCHIA EMME3 GARA CARBON

Hind 2999,95

Hind 5499,95

Lepin

gu ta su

15 € .

TARTU RATTARALLI RATTARALLI AMETLIK AMETLIK HOOLDUSPARTNER HOOLDUSPARTNER -- TARTU

maastikurattad maastikurattad

Periood: Periood: (10 kuud) (10 kuud)

BOTTECCHIA 101 101 27,5" 27,5" FS FS 21s 21s TX TX 55 55 BOTTECCHIA

Hind 349,95 349,95 Hind

35,00 00 35,

299,95 95 299,

Periood: Periood: (10 kuud) (10 kuud)

Hind 349,95 349,95 Hind

299,95 95 299,

Periood: Periood: (10 kuud) (10 kuud)

Hind 599,95 599,95 Hind

Periood: Periood: (10 kuud) (10 kuud)

68,00 00 68,

BOTTECCHIA 125 125 29" 29" FS FS 27V 27V ACERA ACERA BOTTECCHIA

Periood: Periood: (10 kuud) (10 kuud)

ESPERIA TORNADO TORNADO ESPERIA

25,00 00 25,

ESPERIA SEATTLE SEATTLE V-BRAKE V-BRAKE ESPERIA

199,95 95 199,

Hind 299,95 299,95 Hind

Periood: Periood: (10 kuud) (10 kuud)

50,00 00 50,

Hind 499,95 499,95 Hind

Periood: Periood: (10 kuud) (10 kuud)

68,00 00 68,

BOTTECCHIA 120 120 27,5" 27,5" FS FS 27V 27V ACERA ACERA BOTTECCHIA

Hind 679,95 679,95 Hind

Periood: Periood: (10 kuud) (10 kuud)

80,00 00 80,

BOTTECCHIA 29'' 29'' TONALE TONALE ALU ALU FS FS 27s 27s BOTTECCHIA

Hind 699,95 699,95 Hind

Periood: Periood: (10 kuud) (10 kuud)

Periood: Periood: (10 kuud) (10 kuud)

BOTTECCHIA 311 311 28'' 28'' ALU ALU 24V 24V ACERA ACERA BOTTECCHIA

70,00 00 70,

BOTTECCHIA 320 320 28'' 28'' ALU ALU FS FS 27V 27V ALIVIO ALIVIO BOTTECCHIA

Hind 679,95 679,95 Hind

35,00 00 35,

60,00 00 60,

BOTTECCHIA 315 315 28'' 28'' ALU ALU FS FS 27V 27V ACERA ACERA BOTTECCHIA

Hind 579,95 579,95 Hind

Hind 249,95 249,95 Hind

BOTTECCHIA 105 105 27,5" 27,5" FS FS 21s 21s TX TX 55 55 BOTTECCHIA

58,00 00 58,

BOTTECCHIA 116 116 29" 29" FS FS 24s 24s ALTUS ALTUS BOTTECCHIA

Periood: Periood: (10 kuud) (10 kuud)

Hind 799,95 799,95 Hind

30,00 00 30,

Periood: Periood: (10 kuud) (10 kuud)

ESPERIA SEATTLE SEATTLE DISK DISK ESPERIA

Hind 379,95 379,95 Hind

38,00 00 38,

PARIM VALIK RATTAID TARTU RATTARALLI LASTESÕITUDEKS

lasterattad Periood: (10 kuud)

20,00

Periood: (10 kuud)

20,00

Periood: (10 kuud)

BOTTECCHIA 012C 12"

BOTTECCHIA 013C 12"

BOTTECCHIA 016C 16''

Hind 199,95

Hind 199,95

Hind 219,95

Periood: (10 kuud)

22,00

Periood: (10 kuud)

25,00

Periood: (10 kuud)

BOTTECCHIA 017C 16''

BOTTECCHIA 030 20" FRONT S. 6V

BOTTECCHIA 031 20" 6V

Hind 219,95

Hind 249,95

Hind 249,95

Periood: (10 kuud)

30,00

Periood: (10 kuud)

30,00

Periood: (10 kuud)

22,00

25,00

35,00

BOTTECCHIA 050 24" 18V

BOTTECCHIA 051 24" 6V

BOTTECCHIA 060 24" ALU FRONT S. 21V

Hind 299,95

Hind 299,95

Hind 349,95

Periood: (10 kuud)

14,00

Periood: (10 kuud)

18,00

Periood: (10 kuud)

ESPERIA BIMBO 16"

ESPERIA HAPPY 20"

ESPERIA SMILE 24"

Hind 139,95

Hind 179,95

Hind 219,95

109,95

159,95

22,00

linnarattad 35,00

Periood: (10 kuud)

BOTTECCHIA 200 28" ALU 6V TY 21

Hind 349,95

Periood: (10 kuud)

299,95

Periood: (10 kuud)

40,00

Periood: (10 kuud)

40,00

BOTTECCHIA 210 28" ALU 6V TX 55

BOTTECCHIA 212 28" ALU 6s TX 55

Hind 399,95

Hind 399,95

40,00

Periood: (10 kuud)

40,00

Periood: (10 kuud)

50,00

BOTTECCHIA 213 28" ALU 6V TX 55

BOTTECCHIA 286 FOLDING BIKE ALU 6V

BOTTECCHIA 223 28" ALU 21V TX 55

Hind 399,95

Hind 399,95

Hind 499,95

Periood: (10 kuud)

58,00

Periood: (10 kuud)

BOTTECCHIA 766 28" ALU 21V ACERA

BOTTECCHIA 267 URBAN LOVE LADY 26"

Hind 579,95

Hind 599,95

Periood: (10 kuud)

23,00

ESPERIA BOSTON

Hind 229,95

60,00

BOTTECCHIA BE14 E-BIKE MAN 28"

Periood: (10 kuud)

Hind 329,95

140,00

Hind 1 399,95

33,00

Periood: (10 kuud)

ESPERIA RETRO

ESPERIA SKYLAB

199,95

Periood: (10 kuud)

279,95

Hind 229,95

23,00

- TARTU RATTARALLI AMETLIK RATTAPARTNER

linnarattad voidusoidurattad 35,00

Periood: (10 kuud)

PARIM VALIK RATTAMARATONIKS!

BOTTECCHIA 200 28" ALU 6V TY 21

Hind 349,95

Periood: (10 kuud)

299,95

Periood: (10 kuud)

BOTTECCHIA 212 ALU 6sALU TX 55 27,5"28" STELVIO FS 20s Hind 1699,95 Hind 399,95

40,00

BOTTECCHIA 286 FOLDING BIKE ALU 6V BOTTECCHIA 29" ZONCOLAN CARBON

58,00

PARIM VALIK RATTARALLIKS!

Periood: (10 kuud)

BOTTECCHIA 766 28" ALU 21V ACERA

BOTTECCHIA 267 URBAN LOVE BOTTECCHIA DUELLO ALU 22s SHILADY 105 26"

Hind 579,95

HindHind 1299,95 599,95

Periood: (10 kuud)

23,00

ESPERIA BOSTON BOTTECCHIA T1 TOURMALET CARBON 22s

ESPERIA SKYLAB BOTTECCHIA EMME3 GARA CARBON

Hind Hind2999,95 229,95

HindHind 5499,95 329,95

199,95

Periood: (10 kuud)

50,00

BOTTECCHIA 223 28" ALU 21V TX 55 BOTTECCHIA 27,5" ZONCOLAN CARBON

399,95 HindHind 3099,95

Periood: (10 kuud)

40,00

BOTTECCHIA 28" ALU FS 6V 30s TX 55 BOTTECCHIA 29''210 GAVIA XT

Periood: (10 kuud)

Hind1699,95 399,95 Hind

Periood: (10 kuud)

HindHind 999,95 399,95

40,00

BOTTECCHIA 213 28" ALU 6V TX 55 BOTTECCHIA 29" STELVIO ALU FS 20s

40,00

Hind 499,95 Hind 4599,95

60,00

Periood: (10 kuud)

140,00

BOTTECCHIA BE14 MAN 28"22s 8AVIOE-BIKE EVO CARBON Hind 12599,95 Hind 399,95

Periood: (10 kuud)

33,00

Periood: (10 kuud)

ESPERIA RETRO

279,95

LHind epin 229,95 gu ta su

15 € .

23,00

- TARTU RATTARALLI AMETLIK HOOLDUSPARTNER

maastikurattad

Periood: (10 kuud)

BOTTECCHIA 101 27,5" FS 21s TX 55

Hind 349,95

35,00

299,95

Periood: (10 kuud)

Hind 579,95

Periood: (10 kuud)

BOTTECCHIA 105 27,5" FS 21s TX 55

Hind 349,95

58,00

BOTTECCHIA 116 29" FS 24s ALTUS

Periood: (10 kuud)

299,95

Periood: (10 kuud)

35,00

Periood: (10 kuud)

50,00

BOTTECCHIA 311 28'' ALU 24V ACERA

Hind 499,95

60,00

Periood: (10 kuud)

68,00

BOTTECCHIA 315 28'' ALU FS 27V ACERA

BOTTECCHIA 120 27,5" FS 27V ACERA

Hind 599,95

Hind 679,95

68,00

Periood: (10 kuud)

70,00

Periood: (10 kuud)

80,00

BOTTECCHIA 125 29" FS 27V ACERA

BOTTECCHIA 320 28'' ALU FS 27V ALIVIO

BOTTECCHIA 29'' TONALE ALU FS 27s

Hind 679,95

Hind 699,95

Hind 799,95

Periood: (10 kuud)

ESPERIA TORNADO

Hind 249,95

25,00

ESPERIA SEATTLE V-BRAKE

199,95

Hind 299,95

Periood: (10 kuud)

30,00

Periood: (10 kuud)

ESPERIA SEATTLE DISK

Hind 379,95

38,00

PARIM VALIK RATTAID TARTU RATTARALLI LASTESÕITUDEKS

lasterattad Periood: (10 kuud)

20,00

Periood: (10 kuud)

20,00

Periood: (10 kuud)

BOTTECCHIA 012C 12"

BOTTECCHIA 013C 12"

BOTTECCHIA 016C 16''

Hind 199,95

Hind 199,95

Hind 219,95

Periood: (10 kuud)

22,00

Periood: (10 kuud)

25,00

Periood: (10 kuud)

BOTTECCHIA 017C 16''

BOTTECCHIA 030 20" FRONT S. 6V

BOTTECCHIA 031 20" 6V

Hind 219,95

Hind 249,95

Hind 249,95

Periood: (10 kuud)

30,00

Periood: (10 kuud)

30,00

Periood: (10 kuud)

22,00

25,00

35,00

BOTTECCHIA 050 24" 18V

BOTTECCHIA 051 24" 6V

BOTTECCHIA 060 24" ALU FRONT S. 21V

Hind 299,95

Hind 299,95

Hind 349,95

Periood: (10 kuud)

14,00

Periood: (10 kuud)

18,00

Periood: (10 kuud)

ESPERIA BIMBO 16"

ESPERIA HAPPY 20"

ESPERIA SMILE 24"

Hind 139,95

Hind 179,95

Hind 219,95

109,95

159,95

22,00