__MAIN_TEXT__

Page 1

Eesti toob 2014. aasta suvel jalaväekompanii Afganistanist koju

21 aastat arengut, ehk kaks kümnendit Eesti vabariigi esimesi taasloodud jalaväepataljone

Matkekeskus pakub ajateenijatele põnevat väljaõpet

4

3

5

sõdurileht NR 26 (382) ESMASPÄEV, 18. MÄRTS 2013 ISSN 1736-3411

FOTO: MARK GRIMITLIHT

Meeskonna sihtur saab Milan-2 raketti pärast selle väljatulistamist veel täpsemalt suunata, kuna rakett on süsteemiga peenikese traadi abil ühendatud.

Kõik tankitõrjemeeskonnad tabasid polügoonil sihtmärki Eelmisel nädalal said Viru jalaväepataljoni tankitõrjekompanii ajateenijad kaitseväe keskpolügoonil sooritada lasu tankitõrje raketisüsteemist Milan-2.

P

äris raketti saavad sõdurid lasta oma ajateenistuse vältel vaid korra ning seetõttu oli see meestele põnev kogemus. Iga tankitõrjemeeskond sai lasta ühe raketi ning kõik need ka tabasid 1550 meetri kaugusel asuvat sihtmärki. Reamees Jürgen Palkman ütles, et lastes oli päris hea tunne ja lasku oli kogu kehaga tunda. „Raketti ei olnud raske juhtida, rahulikult pidi liigu-

tama, siis ei olnud midagi hullu,” ütles Palkman ning lisas, et enne laskmist sai simulaatori peal kõvasti harjutada. Reamees Jaan Bormeistri sõnul päris raketiga laskmine simulaatoril harjutamisest väga ei erinenudki. „Lask algul veidi ikka ehmatas. Kui toss kadus ja pilt selgemaks läks, hakkasin vaatama, et rakett vibab kergelt paremale, siis ma püüdsin raketti vasakule suunata ja lõpuks saingi ta täiesti keskele,” kirjeldas Bormeister oma lasku. Tankitõrjekompanii ülema leitnant Margus Kallo hinnangul on lahingraketi teele saatmine ning selle sihtmärgini viimine reaalsuses isegi lihtsam kui simulaatori peal. „Simulaatoril saime luua erinevaid olukordi, nii ilma kui ka vastase osas ning ülesanded, mida sõdurid pidid mänguliselt täitma, olid palju keeruli-

semad kui reaalsetel lahinglaskmistel simulaatoril piisavalt ning ühest polügoonil,” ütles leitnant Kallo. reaalsest raketi laskmisest polügoonil Tema sõnul ei lasta kedagi päris piisab. Selle üks põhjus on kindlasti raketi juurde enne, kui ülemad on ühe lasu hind, mida Mäeker siiski veendunud, et öelda ei osasõdur on korra- Tegelikult on lahingraketti nud. Leitnant likult treenitud. Vladimir teele saata ning seda sihtEnne päriselt Kolotõgin laskmist harjuta- märgini viia isegi lihtsam ütles aga, et takse palju simuüks raketisüslaatoril ning päris kui simulaatori peal. teemi Milan-2 raketti lastakse lask on odaeelkõige just psühholoogilise barjääri vam kui vastase tank. murdmiseks, et sõdurid teaksid, mis Milani lahinglaskmistega kaasneb tunne on tõelist raketti tulistada ja ka teatav traditsioon. Nimelt saab sihtmärgini suunata. tabava lasu sooritanud sihtur õiguse raketi konteineri küljes olnud kummiriba oma kiivri külge panna. Kiivril Rakett on odavam olev kumm on Milani meeskonnaliikkui vastase tank Tankitõrjerühma ülema nooremleit- mete hulgas teatav staatusesümbol. Milani raketti juhitakse relva ja nant Jaak Mäekeri sõnul harjutatakse

raketi vahel oleva peenikese traadi abil, selle kaudu hoiab rakett kuni sihtmärgi tabamiseni juhtimisplokiga ühendust. Viru jalaväepataljon valmistab ette reservväelasi jalaväe ja tankitõrje õppesuundadel. Jalaväe õppesuunal saavad väljaõppe kõik jalaväe erialad – laskurid, sanitarid, tankitõrje granaadiheiturid, kergemiinipilduja meeskonnaliikmed jne. Tankitõrje õppesuunal antakse väljaõpe kesk- ja kaugmaa tankitõrjeraketikomplekside meeskonnaliikmetele. Mõlemal õppesuunal kuulub eriline koht lasketehnilisele ettevalmistusele ja lahinglaskmistele. Praegu on Viru jalaväepataljonis väljaõppel üle 380 ajateenija. Martin Altraja

Profile for Sõdurileht

18. märts 2013  

Sõdurileht

18. märts 2013  

Sõdurileht

Advertisement