Sõdurileht 19. NOVEMBER 2014
5
Liina
Robert-Rudolf Volk 1943. aastal Kaunases tehtud pildiga. Fotol on ta 22. aastane.
FOTO: TAIR TIMMI
Robert-Rudolf Volk – mees, kes on näinud sõda ja rahu Tartus elab 93aastane Robert-Rudolf Volk – vanim kaitseliitlane ja Eduard Wiiralti sugulane, kes on olnud nii sõjas, kloostris, metsas kui ka vanglas.
saabudes tuli Volk metsast välja. Lootuses, et Eesti jääb Eestiks, läks ta Tartu Ülikooli majandusteadust õppima, kus kohtus puhtjuhuslikult Saksa väejuhi Karl-Siegmund Litzmanni ja tol ajal tuntud poliitiku Hjalmar Mäega. Ülikooli ees vestlesid mehed vabalt nagu vanad sõbrad. Hiljem sai sellest vestlusest Volki elu oluline pöördepunkt. Üldise mobilisatsiooni ajal mõtlesid teised tudengid, kellega Volk oli plaaninud Soome pageda, et Volk on natside salakuulaja. Seetõttu otsustas Volk ühineda ärvamaal Kareda vallas sündis 1921. aastal üks poiss, Robert- 1943. aastal Saksa armee 36. politseiRudolf Volk. Tema vanemad pataljoniga. Esmalt viidi ta oma üksuolid lihtsad väiketalunikud ja sega Leetu Kaunase väljaõppelaagnüüd, koos Robertiga, oli neil risse, kus Robert Volk läbis kahekuuviis last. Suur ilmasõda oli möödas, lise kursuse. Pärast väljaõpet läks kogu Eesti riik oli võidelnud ennast vabaks pataljon Valgevenesse, kus hakati võitning olukord paistis üha paranevat. lema kohalike partisanidega. Sealne Keegi ei osanud aimatagi, et tulevik rajoon oli laostunud, kõikjal olid nältoob endaga kaasa veelkord leina, vae- ginud inimesed ja loomad. Õhus oli pidev pinge, sest keegi ei teadnud, kust sust, sõda ja kannatusi. Varases nooruses õppis Rudolf võivad partisanid rünnata, alati pidi Volk Esna kuueklassilises külakoolis. olema valvel. Sujuvalt liiguti edasi Venemaa poole. 1934. aastal asus Volk õppima Paide põhikooli, kus ühines kirjandusringi ja 1943. aasta talvel satuti Neveli all, PihkNoorkotkastega. Sellal töötas Volk kooli vast 240 km lõuna pool, lahingusse. kõrvalt ajakirja Ajatu toimetuses. Tema Osa 36. pataljonist üritas minna üle ülesanne oli vedada laiali ajakirju ning punaste poolele, et Nõukogude vägede moraali seestpoolt õõnestada. KahOli kuulda laske, pärast seda enam juks kukkus plaan läbi ja kõik need Pitkat ei nähtud. mehed hukati. Volki jagu Nõukoostada ristsõnu. Hiljem ilmus tema kogude poolele üle ei läinud, vaid jätkas kirjutatud kirjand „Koolipoisina vaba- oma teed kodumaa suunas. Uue aasta dussõjas” ajakirjas Tulevikurajad, milles alguses jõudis jagu Tallinnasse. 1944. aasta veebruaris kaotati 36. ilmnes Volki huvi isamaa ja riigikaitse vastu. Õpihimulise poisina jätkas ta politseipataljon ning Volk viidi üle 289. kohalikus keskkoolis ja ta võeti vastu rindepataljoni. Märtsipommitamise Kaitseliitu. Nimelt keskkool oli koht, ajal Tallinnas peitus Volki jagu Vabriku tänava koolimaja keldris, samal ajal kus Volk õppis käsitsema relva. 1939. aastal algas Teine maailma- kui ohvitserid varjusid Kadrioru lossi. sõda, Nõukogude Liit okupeeris Eesti, Koolimaja keldris kohtus ta naisega, Robert-Rudolf Volk lõpetas keskkooli ja kes kurtis, et ta abikaasa on purjus pages punaste värbamiskampaania eest ning magab kodus. Pärast pommitamist metsa. Isamaaline kasvatus lihtsalt ei selgus, et see maja sai otsetabamuse. lubanud tal punastega liituda. Sakslaste Mürsk kukkus läbi katuse, läbi pur-
J
jus mehe voodi jalutsi ja läbi põranda Viimased lahingud peeti ilma Pitkata. Teel Varblasse ühines Volk põgeniotse keldrisse. Õnnekombel purjus mees pääses, kurjustades seejärel naisega: kega. Varblas said nad ulualust väikeses „Kurat! Miks sa mu magama jätsid, kui talus, kus Volk töötas mõnda aega sulasena. Mõne kuu pärast läks ta tagasi oma pommid linnas langevad!” Linnast lahkudes nägi Volk täielikku kodukanti, kus sai kokku kohaliku haritkaost. Rahvas üritas päästa, mis päästa lase Jaan Roosiga – mehega, kes seisis annab, vaekoda oli leekides, keegi lam- tugevalt Nõukogude Liidu vastu. Roos mutas selle ukse kallal. Edasi minnes ütles tema juurde kogunenud meestele, et märkas ta põlevat rõivakauplust, õhus Nõukogude Liidu vastu ei saa relvadega, lendas ohtralt udusulgi. Pisut eemale võitlus peab muutuma ideoloogiliseks ja langes mürsk, millest Volk napilt pääses. need, kes pooldavad relvastatud vastuPärast plahvatust liikus Volk tagasi Septembrikuuks sai Volkil villand Raekoja platsi poole. Veel samal sõjast, Saksa sõjaväest ja nunnadest. õhtul viidi ta oma üksusega Amblasse, kust liiguti Ontika kanti, kuhu hakku mingu parem kohe minema. Roos hakati rajama rannakaitse punkreid. uskus, et kunagi tuleb tugevam vägi, mis Paari kuu pärast mindi edasi Narva lööb vastase tagasi ja vabastab Eesti – selleks väeks oli tema arvates Ameerika alla. 1944. aasta juunis jõudis 289. rinde- Ühendriigid. 1946. aastal nabiti Rudolf Volk metpataljon Vasknarva kloostrisse, kus üksus pidi elama koos nunnadega. Seal sas une pealt kinni ning viidi miilitsasse. määrati meestele vastutaja, kes hoidis Volki õnneks puudus tal tol hetkel relv kloostris silma peal moraalsel korral. ning ta lihtsalt viidi minema. Miilitsas Septembrikuuks sai Volkil villand leiti, et tal puudub pass ning ta mõisteti sõjast, Saksa sõjaväest ja nunnadest. süüdi enese varjamises. Seetõttu viibis Ta otsustas kloostrist plehku panna ja ta Viljandi filterlaagris umbes pool aasliikuda läänerannikule, et sealt edasi tat, kuni vormistati uued dokumendid. Rootsi minna. Nõnda pakkis ta vajaliku Pärast vangistust sai temast täieõiguslik varustuse kokku, võttis kompassi ja hak- kodanik ja ta võis kolida tagasi oma kas läbi metsade minema. Umbes näda- korterisse Tartus. Edasine elu möödus laga, 21. septembriks, jõudis ta Lääne- Volkil rahulikult. Meelelaadilt oli Robert-Rudolf Volk maale Risti külla, kus kohtus rannikule evakueeritud kaluritega. Nad suundusid kunstnik, talle pakkus huvi asjade vorm. tagasi Peipsi äärde, et võtta vastu Eestit Nõnda leidis ta tööd ka tuntud skulptor Anton Starkopfi ateljees, kus töötas „vabastav” Punaarmee. Ristil kohtus Volk ka kõhetu mehe, pensionieani. Pika elu jooksul nägi kontradmiral Johan Pitka, ning temaga Volk mõndagi – Eesti vabariigi algust, kaasas oleva, vabatahtlikest koosneva okupatsiooni kui ka taasiseseisvumist. üksusega. Pitka-meestega polnud Volk Kõigele lisaks on ta näinud maailma, kuigi kaua koos, kaks päeva, seejärel reisinud, loonud perekonna ja olnud mindi lahku. Viimasel päeval, kui Volki aktiivne ühiskonna liige. Samuti on ta tee Pitka-meestega lahknes, lasti kontr- näinud sõda ja leinanud, ta on matnud admiral lähedal asuvas metsas maha. oma vanemad ja vennad. Praegu elab Oli kuulda laske, pärast seda enam Pit- Rudolf Volk Tartus, 93aastasena on ta kat ei nähtud. Volki arust tekkisid üksu- vanim kaitseliitlane. ses pinged, mehed ei nõustunud Pitka otsustega ning ta lihtsalt kõrvaldati. RAIDO RANDOJA
Miks on kohustuslik ajateenistus sinu arvates vajalik? Sellepärast, et kui mingis situatsioonis on vaja inimesi, kes aitaksid Eesti riiki hoida, on nad ajateenistuse toel olemas. Mida annab ajateenistus noormehele? Kasvatab noormeest meheks. Kas ajateenistus peaks olema ka naistele kohustuslik? See on päris huvitav pakkumine ja ma isegi mõtleks selle peale. Kindlasti annab ajateenistus midagi juurde.
Merilin
Kas kohustuslik ajateenistus on sinu arvates vajalik? Kindlasti peaks olema kohustuslik. Minu enda mees käis ja tema arvab, et see on väga vajalik. Mida annab ajateenistus noormehele? Minu mees tunneb, et ta sai seal meheks ja ma olen sellega nõus. Füüsilise vormi paranemine on kindlasti üks väga suur boonus. Kas ajateenistus peaks olema ka naistele kohustuslik? Ei, kindlasti mitte. Ma arvan, et naistel ja meestel peaksid enamvähem võrdsed õigused olema, aga midagi peaks ikkagi jääma ainult meestele. Kui naised tahavad, siis miks mitte.
Kadi
Miks on kohustuslik ajateenistus sinu arvates vajalik? Ma arvan, et see ei ole vajalik. See võiks olla ikkagi vabatahtlik. Natukene on totter, et need, kes ei taha sinna minna, on selleks kohustatud. Palju on inimesi, kes tahaksid ajateenistuse asemel õppida või karjääri teha. Mida annab ajateenistus noormehele? Ma ei tea. Võib–olla füüsilist vormi. Kas ajateenistus peaks olema ka naistele kohustuslik? Kindlasti mitte.
FOTOD: RICHARD KUUSK