Sõdurileht 6. APRILL 2015
5
Eva Kaarin
Pärast pooletunnist tutvumist Eestimaaga, maandusid esimesed hävituslennukid F-16 Ämaris.
FOTO: SIIM TEDER
Eesti õhuvägi viib läbi suurima ühisõppuse USAga Märtsis jõudsid Ämarisse Ameerika Ühendriikide õhuvägede hävituslennukid F-16CM, mis osalevad Eesti suurimal õhuväe õppusel, kus ühiselt harjutatakse tegutsemist koos liitlastega.
tanniast kohale tankimislennuk KC-135, tangib hävituslennukid ja pöördub tagasi kodubaasi. Õhk-maa harjutused viiakse taasiseseisvunud Eestis läbi esimest korda. Okupatsiooni ajal tegelesid Eesti õhuruumis selliste harjutustega NSV Liidu õhuvägi, kasutades selleks suuri looduskauneid maastikualasid, millest paljud on nüüd looduskaitse all. Näiteks paiknesid Vene pommituslennuväe polügoonid Jõgeva ja Tartu maakonna piiril Utsalis ja Rõikal ning Pakri saari kasutati õppepommitamise polügoonina. Nüüd võivad militaarhuvilised minna Pakri saartele nõukooos Ämari baasi saagude sõjaväe ajalugu avastama. bunud 14 USA häviNATO partnerriigid Rootsi ja Soome tuslennuki F-16CMiga otseselt õppusel ei osale, kuid teevad jõudsid kohale ka transhävituslennukitega Saab JAS 39 Gripen pordilennuk C-130 ja F-18 Hornet kaasa mõned ameerikHercules ja ligi 300 ameerika õhuväelast. laste õhk-õhk harjutused. „Rootslastel ja USAFE ehk USA Euroopas paikneva soomlastel on põnev proovida tegutsemist õhuväe koosseisust lendas siia alaliselt üksuste vastu, kes kasutavad teistsugust Itaalias Aviano lennubaasis baseeruv taktikat ja lennukeid,“ kommenteeris USA õhuväe 31. hävitajate rügemendi kolonel Tarien. Lisaks on Leedu õhu510. eskadrill hüüdnimega Fighter Wing. ruumi plaanitud ühisharjutusi koos Poola Õppuse koondnimeks sai Field Traiõhuväe MiG-29 hävitajatega. Need vaid ning Employment. Tegu on osaga USA õhk-õhk-tüüpi harjutused viiakse läbi välsuuremast Kirde-Euroopa operatsioojaspool Eesti õhuruumi. nist Atlantic Resolve, millega näidatakse Kuna käes oli märtsikuu, olid palNATO liikmesriikidele ja partneritele, et jud Ämarisse saabunud piloodid endale USA on jätkuvalt pühendunud kollektiivvuntsid kasvatanud. Selle Vietnami sõja kaitsele ning rahu ja stabiilsuse hoidmisele aegadesse ulatuva ja õhuväemäärustikuga regioonis. vastuolus oleva traditsiooniga austatakse „Ameeriklaste üksuse hüüdnimi on USA õhuvägede legendi Robin Oldsi Buzzard, mis Eesti keeles oleks viu. See ei (1922–2007), kelle tunnusmärgiks olid just vuntsid. Eesti õhuvägi on aastaid heade õppetingimuste loomise ja liitlastega suhete tihendamise nimel pi n g ut a nud . Koos USA eskadrilliga ha r jut at a k se meie maaväe lähiõhutoetust ja treenitakse Õppus toob Eestisse ligi 300 ameerika õhuväelast, kes alaliselt paiknevad maasihtmärItaalias Aviano lennubaasis. FOTO: SIIM TEDER
K
ole õppuse ametlik nimi, aga meie võime seda nii kutsuda – õppused nimega Viu,“ ütles õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien. 510. eskadrilli ülema kolonelleitnant Christopher Austini sõnul on ameeriklased õppust pikisilmi oodanud. Kuigi Eurofighteriga võrreldes on F-16 vananenud, teeb uudne avioonika ehk pardaelektroonika temast jätkuvalt väga võimeka hävituslennuki. „Lubame, et teeme õppusest nii hea treeninghargnemise, kui vähegi saame. Kasutame keskpolügooni, mis näib olevat fantastiline lasketiir,“ ütles Austin. 19. märtsist kuni 17. aprillini viiakse õppuse käigus läbi mitu ühisharjutust. Kõrgel õhuruumis mängitakse läbi õhkõhk ehk lennuk-lennuki harjutusi, õhkmaa harjutusi ehk lennuki relvastusega maapealsete sihtmärkide hävitamisi, sest 510. eskadrill on spetsialiseerunud just õhk-õhk ja õhk-maa harjutustele. Lisaks sooritatakse mitu madallendu. Eesti õhuväe ülesandeks jääb õhuruumi kontroll ja suur osa õhutule juhtimisest. Eesti õhuväe Afganistani missiooni kogemusega tulejuhid suunavad pomme sihtmärkide pihta laseriga. Lasersihtimist saab teha ka teiselt lennukilt – üks F-16 leiab sihtmärgi, suunab sellele laserkiire ja teine hävitab objekti. Lisaks harjutatakse Kesk-Eesti kohal lennukite õhus tankimist, mis on väga keeruline ja kõrget kvalifikatsiooni nõudev ülesanne. Harjutuseks lendab Suurbri-
kide hävitamist, mille tabamiseks kasutatakse nii rakette, pomme kui ka pardarelvi. Imitatsioonimoonale lisaks kasutatakse ka lahingumoona, näiteks ilma nn targa juhtimiseta 250kilogrammist lahingupommi Mk-82 ja laserjuhitavat lahingupommi GBU-12. 26. märts oli Eesti jaoks ajalooline päev, kui keskpolügooni õppepommitamisalale visati neli Mk-82 lahingupommi. Lennukid sooritasid kõigepealt laskmisalast ülevaate saamiseks vaatluslennud 300 m kõrgusel. Sobilike vaatlustulemuste järel laskuti ükshaaval 100 m kõrgusele ja pommid suunati sihtmärkidele, milleks olid pommitusringid, autovrakid, küla imiteerivad puitehitised ja merekonteineid ning vana nõukogudeaegne soomukivrakk. Kõik pommitabamused jäid sihtmärkidest 20–30 meetri raadiusesse, sellist tulemust loetakse väga heaks. Veel üks NATO pilootide ülesanne oli Eesti õhuruumi ja ilmastiku eripärade tundma õppimine, sest erinevate lendude sooritamise ja relvade kasutamise valik sõltub suuresti ilmast. Näiteks lükkas õppuse teisel nädalal tormine ja halva nähtavusega ilm edasi pommide Mk-82 kasutamise. Kolonel Jaak Tarieni sõnul on õppus Ämari lennubaasi kõrge taseme näitamise proovikivi. „Eesti õhuvägi on Ämari lennuvälja valmimise nimel aastaid vaeva näinud. Eesti õhuruumis treeningalade loomiseks peavad valmis olema radari- ja juhtimissüsteemid. Õppus testib meie tööd ja loodame näidata häid tulemusi,“ ütles Tarien. Eesti kaitseminister Sven Mikser märkis, et Ämari lennubaas suudab oma tähtsust veelgi suurendada: „Tulevikus näeme Ämari õhuväebaasi kindlasti NATO baasina, kus võime võõrustada erinevate liitlasvägede lennuvahendeid, mis mitmekesistab Eesti õhuväe kogemusi. Mida rohkem liitlasüksusi Eesti kaitsmist on harjutanud, seda suurem on meie turvatunne.“ Õhuväe esimene suur õppus oli 2012. aastal toimunud Saber Strike. Sellest alates on õppused muutunud aina suuremaks, mis on tekitanud vajaduse laiendada Ämari baasi lennukiperroone. MARVEL RIIK
Miks on kaitseväge Eesti riigile vaja? Arvan, et see on vajalik, ent oleks tulemuslikum, kui oleks ühtlasemalt üle Eesti jaotatud. Kindlasti see distsiplineerib, kuid praegu olen tuttavatelt kuuldu põhjal ajateenistuses pettunud. Mida annab ajateenistus noormehele? Praegu see suurt midagi ei annagi. Targad teeb see lollimaks ja lollid ei jõuagi kuhugi. Võiks aga anda mehelikkust ja vastutustunnet. Mida arvad kohustuslikust ajateenistusest naistele? Ei poolda. Naisi vaadatakse ikka kui nõrgemaid. Arvan, et naine ei saaks väga lihtsalt kõrgele positsioonile, kui ta ei ole just eriti sõjakas nagu mina.
Sille
Miks on kaitseväge Eesti riigile vaja? Noortele, kes ei tea, mida edasi teha, on ajateenistus hea võimalus järele mõtlemiseks. Kaalusin ka ise pärast gümnaasiumi lõppu, kas minna ülikooli, ajateenistusse või välismaale. Mida annab ajateenistus noormehele? Kindlust, et ta suudab läbida selle. Kindlasti ka teadmisi füüsilisest vormist, relvakäsitluse oskuse, aga eelkõige hea kogemuse. Mida arvad kohustuslikust ajateenistusest naistele? See on kahe otsaga asi. Ühelt poolt ei poolda, kuna tundub, et ajateenistus pole päris kõigile meestelegi. Naistest rääkimata. Osalt tundub see aga huvitav.
Lisette
Miks on kaitseväge Eesti riigile vaja? Kaitseväge on tarvis, et tulevikus oleks inimesi, kes meid kaitseks. Mida annab ajateenistus noormehele? Kindlasti kogemusi füüsilises ja vaimses mõttes. Minu poisile meeldis, sellepärast on ka mulle jäänud ajateenistusest positiivsed emotsioonid. Mida arvate seriaalist „Vabad mehed“? Väga lahe. Saan küsida oma poisi käest ja kõrvutada. Poisi sõnul on võrreldes päris teenistusega palju juurde pandud, aga vähemalt saab nalja.
FOTOD: MARK SALUMAA