2
sõdurileht MAI 2014
juhtkiri
Kevadtormi kaitsev kilp Rahvas ristis Kevadtormi kaitseväelaste laulupeoks, sest 6000 osavõtjaga suurõppusel käiakse perega nagu laulupeol. Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras tervitas Sõduri FMi eetris oma poega, kes õppusel Valgamaa metsades aspirandina kaasa lööb. Elukutseliste kavandatud ja juhitud õppuse selgroo moodustavad ajateenijad, kes näitavad, mida nad väeosades omandasid. Kordusõppustele kutsutud reservväelastele mõjub igapäevatöö juurest eemale sõitmine justkui sportlik kevadpuhkus. Nad veenduvad, et ajateenistuses omandatud oskused sobituvad justkui ehituskivid Eesti riigikaitse tugevasse müüri. Esile tõstmist väärib Kaitseliit, kus vabatahtlike entusiasm toob nii mehed kui ka naised koduste mugavuste ja kevadiste aiatööde juurest suurõppusele. Meie piiride lähedal ülesse puhutud jäine tsüklon pani väga paljud eestlased mõtlema Kaitseliitu astumisele. Kaitseliit näitab Kevadtormil oma tähtsust Eesti julgeolekule. Tänavu lööb kaasa erakordselt palju liitlasi. Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Leedu, Läti, Poola, Belgia ja Prantsusmaa relvavendade tulek näitab, et NATO pole vihmavari, mille avanemismehhanism võib tormihoos rikki minna, vaid tugev kaitsekilp. Me võtame relvavendade toetusavalduse püstipäi vastu, sest panustame riigikaitsesse nii, nagu lubasime ja tõestame oma tahet rahvusvahelistel missioonidel. Kevadtorm saadab vaenlasele sõnumi, et meie õue peale ei tasu tüli norima tulla, sest siin antakse talle valusalt vastu nina.
ANDRES REIMER leitnant 5. teavituskeskuse ülem
tsitaat „Panin kartuleid maha ja nägin NATO lennukeid madallennul. Meenus kohe, kuidas ise sõjaväes lennukimehaanik olin.” Luuletaja Contra isa jagab oma muljeid Kevadtormist.
Loenguruumist metsa riiki kaitsma Kaitseliidu Tartu maleva akadeemiline malevkond koondab patriootlikke üliõpilasi ja kõrgkoolide vilistlasi, kelle jaoks vaimu harimine on sama tähtsal kohal nagu kodumaa võime kaitsta end võõrvõimu eest.
T
artu maleva kaitseliitlased löövad Kevadtormil kaasa siis, kui suurõppus leiab aset lõuna piirkonnas. „Loomulikult on see meie jaoks erilise tähendusega sündmus, sest nädalane väljaõpe on võrreldes tavapäraste nädalavahetuse metsalaagritega märksa pikem,” ütles sõjaajal jalaväe rühmavanema ülesandeid täitev nooremveebel Riho Nurm, kellel tänavu täitub Kaitseliidu ridades 17 aastat. „Teiseks saame osaleda kompanii koosseisus reaalses situatsioonis, millega täieneb meie juhtimiskogemuste pagas.” Kevadtormil on Kaitseliidu Tartu maleva liikmed esindatud nii staabi tagalakompaniis, jalaväekompaniis, sidejaos, luurajate ja miinipildurite ridades. Viimaste rühm moodustati nooremleitnant Tanel Pedaru eestvedamisel, kes lõpetas Kuperjanovi
jalaväepataljonis miinipildujate eriala ajateenistuse 2008. aastal, olles Kaitseliidu ridadesse kuulunud juba enne seda. „Tulin Tartusse õppima ja leidsin, et tahaksin enda uusi teadmisi ja oskusi Tartu malevas kuidagi ära kasutada. Varem seal miinipildujarühma polnud, aga uurisin, kas selle loomine oleks võimalik, ning lõpuks sain rühma kokku oma endistest ajateenistuskaaslastest,” selgitas Pedaru. Viiest inimesest nüüdseks 33liikmeliseks kasvanud meeskond on tema sõnul lühikese aja jooksul tundmatuseni muutunud, alates koosseisust kuni relvastuseni välja. Praegu on rühma käsutuses Eesti kaitseväe uusim lahingutehnika, ameeriklastelt saadud 81 mm miinipilduja.
Väljaõpe ja kultuur hoiavad elu tasakaalus
Nii nooremleitnant Tanel Pedaru kui ka nooremveebel Riho Nurm kuuluvad Tartu maleva akadeemilisse malevkonda, mille liikmeskonna moodustavad üliõpilased ning kõrgkoolide vilistlased. Teistest malevkondadest tõstavad neid esile erinevad akadeemilised üritused. „Meile meeldib korraldada akadeemilisi loenguid, kuhu kutsume esinema riigikaitsespetsialiste. Need on üsna populaarsed, inimesed tahavad kaasa mõelda ja kuulda, kuidas riigi-
Kevadtorm tõi kaitseliitlased tavapärasest pikemaks ajaks metsa. FOTO: SIIM TEDER
kaitset päris kõrgel tasandil nähakse,” tõi välja Kaitseliidu Tartu maleva akadeemilise malevkonna juht nooremleitnant Viljar Valder. Maleva ja akadeemilise malevkonna peale kokku kujuneb ürituste kalender piisavalt tihedaks, et anda võimalust kokku saada praktiliselt igal nädalal. Lisaks regulaarsetele laskmisharjutustele ja metsalaagritele käidi näiteks tänavusel üle-eestilisel talgupäeval Järvselja metsades kuuskesid ja kaskesid istutamas, igal aastal korraldatakse suvepäevi, tähistatakse oma aastapäeva ning teinekord osaletakse ka sõjalis-sportlikel matkadel.
Uute liikmete juurdevool
Akadeemilise malevkonna pere paisub võimsa hooga, seda eriti tänavu.
Nooremleitnant Viljar Valderi sõnul oli neid aasta alguses 400, aga seoses Ukraina sündmustega on väga paljude jaoks kõlanud äratuskell, mis kutsus aasta esimese kolme kuuga liikmeks üle 30 inimese ning kasv jätkub. „Ma näen, et tahe riigikaitses osaleda on suurenenud, mis on küllap seotud ka kaitseväe ja Kaitseliidu maine paranemisega. Mida sisulisem on kogu väljaõpe ja pädevamaks instruktorid-ohvitserid muutuvad, seda tugevam on tõmme,” ütles Valder. Tartu maleva akadeemilisse malevkonda astumine eeldab vaid üliõpilase või vilistlase staatust, ent oluline on ka valmisolek asjale pühenduda. Erko Rebane
Igor Taro: Kevadtorm on nagu tasuta tuusik „See on elu võimalus argipäev sinnapaika jätta ja osaleda nii mastaapsel õppusel – see on nagu tasuta puhkusetuusik,” ütleb kaitseliitlane lipnik Igor Taro.
K
aitseliidu Põlvamaa maleva lahingkompanii rühmaülem Taro on kogu eesti rahvale tuntud rahvusringhäälingu ajakirjanikuna. Põlvamaal teatakse meest lisaks kui talupidajat ja kohaliku külaelu edendajat – Setomaa asja ajajat. Mees nagu orkester. „Eestis on ju nii vähe inimesi, et siin peavad kõik suutma täita eri rolle,” ütleb Taro ise. „Ei ole nii, et kuskil on mingid inimesed, kes tegelevad riigikaitsega, või et maaelu edendamine on vaid maal elavate inimeste asi – meie riik on ju meie kõikide asi.”
Toetav pere
Seetõttu läkski nii, et suure pere isa Taro läbis muude tegemiste kõrval lahingukoolis reservohvitseri õppe. Rühmaülemana pühendab ta Kaitseliidu tegemistele keskmiselt ühe
sõdurileht
Teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2179, e-post sodurileht@mil.ee Vastutav toimetaja: lipnik Andres Lember Peatoimetaja: reamees Hendrik Reimand Küljendaja: reamees Madis Vaher Keeletoimetaja: Kairi Vihman
Lipnik Taro: mees nagu orkester – kaitseliitlane, ajakirjanik, Setomaa elu edendaja, suure pere isa, talunik. nädalavahetuse kuus. „Aga mulle jääb ju isikliku elu tarbeks iga kuu veel tervelt kolm nädalavahetust,” ütleb mees, kelle noorimad lapsed, kaksikutest õde-venda 4. juulil aastaseks saavad. Vanemad lapsed on juba neli ja kuus. Pikemale õppusele, nagu Kevadtorm, minnes teeb Taro osa kodutöid ette ära: „Näiteks vean küttepuude varu tuppa, et naisel kergem oleks. Loomad on meil ka talus sellised valitud, et lihtsam pidada oleks: lambad ja kanad,” ütleb Lämmijärve–äärse Laossina küla Naari talu peremees. „Ma ei saa aru jutust, et on nii palju tööd, pole aega Kaitseliitu astuda.
FOTO: ESPER KAAR
Samuti ei saa ma aru meestest, kes on Kaitseliitu astunud, kuid ei tule isegi korra aastas Kevadtormile,” ütleb Taro.
Naised ajateenistusse
Taro sõnul polekski algatuseks palju rohkem vaja, kui vaid iga mees aastas kaks-kolm nädalalõppu Kaitseliidule pühendaks: „Juba see oleks suur samm edasi. Praegu õnneks on ajad sellised, et vajadus vabatahtlikult riigikaitsesse panustada ei nõua väga pikka selgitamist. Jah, mingi aeg tuleb sellele pühendada, kuid see, et Kaitseliidu kõrvalt midagi muud teha
Toimetajad: seersant Oliver Kund, nooremseersant Erko Rebane, nooremseersant Elister Kangur, Fotograafid: veebel Ardi Hallismaa, nooremseersant Siim Teder, reamees Esper Kaar, reamees Kristjan Saar Operaatorid: lipnik Raimo Kummer, nooremseersant Kristjan Kivistik, nooremseersant Karl Hans Õunpuu, reamees Ruwe Saare
ei jõua, on pettekujutelm. Näen seda oma meeste pealt – kes on motiveeritud, see jõuab palju.” Kui õrnem sugu leiab omale rakendust tavaliselt Naiskodukaitses, siis Taro rühma kuulub nooremseersant Triin Väisanen, kes mõni aeg tagasi Kuperjanovi pataljonis ka ajateenistuse läbis. Nüüd leiab noor ja kaunis preili sõjakooli õpingute kõrval aega ka Kaitseliidu jaoks (sh osaleb ka Kevadtormil, mis siis, et mõni eksam tuli edasi lükata). „Kui minu otsustada oleks, siis ei teeks ma meeste ja naiste puhul ajateenistuses mingit vahet,” ütleb tulevaste noorkotkaste ja kodutütarde isa Taro. „Oma kahe tütre puhul aitan ma asjad küll nii kaugele, et nad ajateenistuse läbi teeks.” Naiste üldine ajateenistuse läbimine võiks Taro sõnul kaasa aidata ka sellele, et naiste suhtumine Kaitseliidus tegutsevatesse meestesse muutuks mõistvamaks. „Praegu on nii, et paljude meeste puhul on naiste suhtumine selline: lähete jälle sinna metsa jooksma ja mängima. No lähen ma, jee, mängima ... see on väga tõsine asi, millega me tegeleme,” ütleb lipnik Taro. Andres Lember
Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht