4
Sõdurileht 19. JAANUAR 2015
Väärtused kui kaitseväe relv
Marju, 22
Miks on kohustuslik ajateenistus sinu arvates vajalik? Selleks, et poisid kodust välja läheks ja iseseisvamaks saaks. Mida annab ajateenistus noormehele? Kindlasti annab jõudu ja mõistust juurde ning natuke ka välimust. Kas ajateenistus peaks olema ka naistele kohustuslik? Ma arvan, et mitte. Kui, siis ainult vähesemal määral, kui meestel.
Liisa, 28
Miks on kohustuslik ajateenistus sinu arvates vajalik? Ilmselt see on vajalik arvestades praegust seisu – sõda võib alata iga hetk. Ajateenistusega oleme selleks valmistunud. Mida annab ajateenistus noormehele? Väga vajalikke oskuseid ja teadmisi. Kas ajateenistus peaks olema ka naistele kohustuslik? Ei usu, et peaks kohustuslik olema. Hea on, et saab vabatahtlikult ajateenistusse minna.
Angela, 22
Kas kohustuslik ajateenistus on sinu arvates vajalik? Võib-olla see teeb poisid veidi tugevamaks ja kuulekamaks. Ehk nad ei vingu pärast seda nii palju. Mida annab ajateenistus noormehele? Distsipliini. Samas minu arust see mõjub tervisele pigem halvasti. Kas ajateenistus peaks olema ka naistele kohustuslik? Kindlasti mitte.
FOTOD: RUDOLF HÜDSE
Ajalugu on täis näiteid, kuidas väiksearvuline, kuid kõrge moraali ja suure kaitsetahtega sõjavägi purustab mitmekordselt suurema ja paremini relvastatud armee. Eesti-suuruse riigi põhiülesanne lisaks kaitseväe varustamisele moodsate relvadega ongi hoida meie võitlejate moraal kõrge.
S
elle mõistmiseks, millel põhineb kaitsetahe, on kaitseväe sisemäärustiku eetikat käsitlevas osas välja toodud kuus põhiväärtust, millele toetudes saavad organisatsiooni liikmed oma käitumise ja hoiakutega kaasa aidata kaitseväe missioonile ning ühtekuuluvustunde ja usaldusväärsuse edendamisele. Loetletud väärtuste tuumani jõudmiseks korraldas pataljoni kaplan nooremleitnant Peeter Paenurm staabi- ja sidepataljonis allüksustega mõttetalgud kaitseväe eetika ja põhiväärtuste üle. Kokku võttis sellistest aruteludest osa ligi 300 tegevväelast ja ajateenijat. Käsitlemist leidnud põhiväärtused olid järgmised: Ausus. Seda isikuomadust võib
Meeskond on täpselt nii tugev kui tema nõrgim lüli.
mõõta nii aususega iseenda, aga ka teiste vastu. Oluliseks peetakse aususe eeskuju juhtkonnast kuni reasõdurini. Nõrga kohana selgus, miks vahel on kaitseväes raske olla aus – kui keegi oma eksimust tunnistab, järgneb sellele karistus. Vestlusringides leiti, et vaprus seostub eelkõige lahingutandriga. See ilmneb kriisiolukordades, rahuajal on raske vaprust hinnata. Hea ettevalmistus, väljaõpe, riskivalmidus ning usk oma tegemiste õigsusesse on kõik ajendid, mis võitleja vaprusel reaalses olukorras aitavad avalduda. Ustavus on eht-kaitseväelik põhiväärtus. See väljendub ustavuses Eestile, perele, tuttavatele. Leiti, et ustavuse allikas on isamaa-armastus, kuid see ei ole midagi sellist, mida saaks peale suruda. See algab kodusest kasvatusest, lasteaedadest-koolidest. Ustavust ei saa kasvatada retooriliste väljendite ja loosungitega, see peab sündima vastastikusest usaldusest. Koostöövalmidus on kaitseväe üks
loomulikest väärtustest, mille jaoks on oluline ühisosa tunnetamine, ühiste eesmärkide nimel töötamine. Koostöövalmidus on suurem, mida arusaadavamad on väärtused ja ülesanded ning nende vajalikkus. Asjatundlikkust iseloomustab erialane pädevus: hea väljaõpe, teadmised, oskused, kogemused ning see, kuidas neid kasutatakse. Toodi välja, et oluline on tunnetada end osana kaitseväe või pataljoni tervikust ja oma rollist sellest. Probleemina toodi välja tegevväelaste kiiret roteerumist ja inimeste nappust. Kui ametikohalt keegi mujale viiakse, on raske uut asjatundjat leida. Aruteluringides leiti, et kaitseväe avatus ühiskonnaga suurendab nendevahelist usaldust ja mõistmist. See tõstab kaitseväe populaarsust ning vähendab inimeste eelarvamusi kaitseväe suhtes. Samas peavad olema avatusel piirid, mis peavad kaitsma kaitseväe eesmärkide täideviimist. Lisaks selgus, et arutelude käigus põhi-
FOTO: KEIO RAAMAT väärtuste hulgast puudus selline määratlus nagu usaldus. Jõuti ühisele seisukohale, et usaldus on alluvate ja ülemate suhetes ülioluline ja see tuleks lisada põhiväärtuste hulka. Leiti, et need väärtused on välja toodud laiemalt läbi arutamata ning tundusid pealesurutuna. Sellisel kujul on nende järgi teenistujaid keeruline ning subjektiivne hinnata. Praegusel kujul on põhiväärtuste teema liiga loosunglik. Kuigi sisemäärustikus on eetika aluseid kirjeldades paberile pandud kuus isikuomadust, millel võitleja moraal põhineb, jäävad need seni sisuga täitmata, kuni kõik võitlejad neist erinevalt aru saavad. Et kõigil kaitseväe teenistujatel oleks kõrge moraal ning tunnetus eetikast, tuleks nendega arutledes leida need kõige õigemad väärtused, läbi mille organisatsiooni olemust mõtestada ning millele põhinedes luua terviklik ning ühte sammu astuv kaitsevägi. STEN JUUR
Vahipataljoni viimane aastapäev Rahumäel Presidendi kaardiväena tuntud vahipataljon tähistas 8. ja 9. jaanuaril 87. aastapäeva. Peamiselt sõjaväepolitsei ja esindusfunktsioonidega pataljoni jaoks jääb see viimaseks aastapäevaks vanas ja lagunenud Rahumäe tee linnakus.
T
raditsiooniliselt algas aastapäeva tähistamine 8. jaanuaril pärja asetamisega president Lennart Meri ning kunagise vahipataljoni teenistuja ja mullu lahkunud reservkapten Priit Ojapi hauale. Tähtpäeva puhul said vahipataljoni ajateenijad vaadata Tallinna tehnikaülikooli auditooriumis filmi „Detsembrikuumus“. Järgneval päeval toimus pidulik rivistus, kus pataljoniülem major Kaido Sirman julgustas ajateenijaid endale eesmärke püstitama, mitte lihtsalt ootama oma teenistuse viimast päeva. „Kasutage ära oma teadmisi ja oskusi ning õppige tundma patal-
joni võimalusi ja iseennast,“ ütles ta. Pärast pidulikku rivistust osalesid ajateenijad sportmängudel, kus võtsid mõõtu köieveos, aja peale veoauto lükkamises, teatevõistluses ja võrkpallis. Laskevõistlusel Männikul selgitasid osalejad juba kuuendat aastat välja vahipataljoni meistri 7,62 mm poolautomaatsest vintpüssist M-14 laskmises. Aastapäevapidustused kulmineerusid pataljoniülema vastuvõtuga.
Kolimiseks oli viimane aeg Kuigi vahipataljoni-nimeline üksus osales Eesti kaitsemisel juba Vabadussõja ajal, loetakse sõjavägede ülemjuhataja käskkirjaga 20. maist 1939 vahipataljoni sünnipäevaks 11. jaanuar 1928. Vahipataljon taasloodi 1. veebruaril 1993. aastal. Toona tegeles pataljon okupatsioonivägedelt üle võetud vanglates korra hoidmisega. Seoses endise Nõukogude Liidu sõjaväe viibimisega vastloodud Eesti vabariigi pinnal loodi ka sõjaväepolitsei kiirreageerimisrühm, mille ülesanne oli toimetada korda rikkunud nii Eesti kui ka Vene sõjaväelased arestimajja. Vahipataljoni Rahumäe tee linnakusse kolisid esimesed üksused 1993. aasta lõpus. Nüüdseks on ligi 400 mehest koosnev pataljon muutnud tuhandete rivisammudega riviplatsi niivõrd auklikuks ja kasarmud on nii lagunenud, et uus teenistuskompleks Miinisadamas tundub nagu puhkusepaik. „Kuigi kõigil on raske oma vanast
87aastase vahipataljoni vaprad mehed jätavad peagi hüvasti taamalasuva oma aja ära elanud vana kasarmuhoonega. FOTO: ANDRII VYTVYTSKYI kodus lahkuda, ootab vahipataljoni sõdureid Euroopa ja miks ka mitte maailma kõige parema vaatega renoveeritud ajalooline kasarmu Miinisadamas,“ ütles pidulikul rivistusel kaitseväe juhataja ja endine vahipataljoni ülem kindralmajor Riho Terras. Viisteist aastat tagasi, kui ta vahipataljoni ülema kohalt lahkus, oli linnakus kõik täpselt samasugune. Nüüd ootavad vahipataljoni ees märksa paremad teenistustingimused. Kõiki uuendusi ja töö mahtu kokku võttes luuakse vormiliselt justkui uus väeosa. Miinisadamas on kasarmuks spetsiaalselt vahipataljoni jaoks ümber ehitatud tsaariaegne miinitehas. Kasarmu on 320kohaline ja selle üldpind on 3500 ruutmeetrit. Lisaks uuele kasarmule, kuhu kolitakse
märtsis, valmib sügisel vastashoones asunud vanasse torpeedolattu sõdurite söökla. Sisulises mõttes jääb vahipataljon muidugi endiseks. Säilivad kaks peamist teenistusülesannet – väljaõpe ja tseremoniaalülesannete täitmine. Maha jääb kalliks saanud linnak ja hetkeseisuga paariks aastaks ka sõjaväepolitsei üksused ja meditsiinikeskus. Eelmise aasta augustist on vahipataljon sõjaväepolitsei ülema alluvuses ja tagalatoetust pakub mereväebaas. Teha on veel palju, kuid vahipataljoni peamine eesmärk ehk keskendumine põhiülesannete täitmisele on saavutatud, võttis pataljoniülem Kaido Sirman tulemusliku aasta kokku. KARL ELIAS