sõdurileht
20. OKTOOBER 2014
3
uudised
FOTO: ARDI HALLISMAA
USA armee näitas Tapal soomusmusklit
Staabi- ja sidepataljoni ajateenijad hüppasid langevarjuga 1200 meetri kõrguselt.
Staabi- ja sidepataljoni ajateenijad hüppes Septembrikuu viimastel päevadel käisid staabija sidepataljoni ajatee nijad langevarjuhüpet sooritamas.
FOTO: ROMAN PILLE
Lennuki rattad tõusid maast ei ohusta, kontrollin lendamist – kuidas toimetada langevari maan dumisplatsilt tagasi ilma, et nöö lahti ja enam ümbermõtlemist ei pidurdan, pööran ja viimaks asun rides oleks umbsõlmesid ja var olnud, alla pidi tulema ühtemoodi. raske ülesande kallale – määrama jus rebendeid. Võimalikult pehme Juba 300 meetri kõrgusel, hetkel, enda asukohta. Esialgu oli ainuke maandumise jaoks korrati lapseea millal me võisime äratuntav objekt lemmikut – kukerpalli ja drilli kiivrid peast võtta, oli Pärast viit minutit Tallinna–Tartu sime turvalistes tingimustes tege silma järgi maapind 1000 liuglemist jõudis kät- maantee meetri kaugusel ui rühmavanem nooremvee vust lennukil. Õpingute lõpuks üsna kaugel, kuid kõr allpool. bel Roman Pille tutvustas tegime eksami teadmiste kohta gus tõusis veelgi ja te viimane katsumus. minust Viimaks leidsin ka esimest korda meile oma ning panime selga ka õppelange hüppe kõrgusel (1200 kogemusi langevarjuhüpetega, siis varju, millega sai korduvalt varu meetrit) meenutasid autod sipel maandumisplatsi ja võisin ülejää tärkas meis huvi ka ise seda proo langevarju avamist harjutatud. gaid, kes ühes kolonnis oma rada nud aja nautida hämmastavat vaa Viimase asjana võt mööda edasi liiguvad. det ja rahulikku keskkonda. vida. Veebel Pille Kõlas esimene sireen ja panime Pärast viit minutit liuglemist võttis seda kuulda Avada varulangevari! tis instruktor igaühe individuaalselt oma kiivrid pähe. Mõne minuti pärast jõudis kätte viimane katsumus. ja juba mõne päeva pärast oli plaan valmis, langevarju kõrvale ja korrati üle kõige väikse kõlas teine sireen, selle järel avas Maandumine tundub kerge, kui instruktor lennuki ukse. „Püsti!” – seda teeb kogenenud langevarjur, kooliga räägitud ja transport ole madki puudused eksamil. Vaadates kaasajateenijatega lennuki paremal pool istuvad hüp kuid tegelikult on see raskem, kui mas. Seejärel koguti kokku hüppest huvitatud inimesed ja pandi paika videoid sõjaväe langevarjuklubi pajad tõusid püsti ja võtsid üks arvata võib. Maapind paistab 30 kuupäev, mis mahtus meie välja kohta aastast 2002 kostus käsk teise taha ritta. „Uksele!” Instruk meetri kõrguselt sama lähedal kui loa sisse. Jäi ainult ootusärevus ja lus „valmistuda!” – see tähendas, tor eemaldas samal ajal meduusi, 15 meetri pealt, seega tuleb jälgida et altimeeter tuli käele, langevari mis hüpates täitub õhuga ja tõm horisontaalil olevaid objekte. Hea väike kartus tuleva ees. Pärast tavapärast reedet patal selga ja kiiver pähe panna. Maja bab langevarju lahti. Olles hüppe kõrguse näitaja on puud, elektri jaoks valmis sead postid ja majad. Nähes, et oled all jonis liikusime sõjaväe langevarju ees tehti rivistus, nud, kõlas küsimus: pool puude latvu, tead, et maapind klubi poole, kus meid ootas neli kus kontrolliti üle Langevarju avamise „Olete valmis?”, mis on umbes 10–15 meetri kaugusel. tundi teooriat. Omandasime langevarju avami hetkeni valitses peas hetkeks pani mõt Alles 2 meetri kõrgusel peab pidur hüppe a sendi – pea kuklas, pilk seks vajaminevad lema, kuid enam dama, et maandumine oleks võima lennukil, jalad kõverdatud, käed nöörid ja altimeetri täielik segadus. tagasiteed ei olnud likult pehme. Mina jäin maandudes 45kraadise nurga all kõrval – see näit. Kaardil näi tagas võimalikult stabiilse kukku dati soovitatav maandumisplats ja ja kõik vastasid järgemööda ühtse püsti ega pidanud kasutama õpitud mise enne langevarju avanemist. tuulelippude asukohad. Liikudes vastuse „Jah!”. Kostus veel viimane kukerpalli. Olles maandunud, jäi üle ainult langevari kokku korjata Viimse detailini said selgeks kõik mööda rada lennuki poole oli õhus sõna instruktorilt: „Mine”. Hüppasin väikese kõhklusega ja seada sammud stardipaika. 24 võimalikku tõrget ja tegevus tunda ärevust. An-2, suurim tänini kasutuses olev lennukist välja. Langevarju avamise Minu jaoks oli see vägagi lahe nende korral. Tõrke eemaldamise ebaõnnestumise korral oli õpikus kahepinnaline lennuk, oli meie lendav hetkeni valitses peas täielik sega kogemus, mida plaanin tulevikus suurelt ja punaselt kirjas „AVADA vaip. An-2 erineb täielikult tänapäeva dus. Ei saanud aru, kus on taevas, ka korrata. Olen seda enda sõp VARULANGEVARI!”. Pikk teooria reisilennukitest. Mugavate nahkist kus maapind. Kuid viimaks käis radele soovitanud ja kui huvitute tund süvendas veelgi mõtteid kii mete asemel on plasttoolid, pehmete tugev jõnks ja langevari avanes – vähegi ekstreemsustest, siis soovi seinte asemel metallkorpus ja suurte hoog aeglustus ja alustasin esmaste tan langevarjuhüpet ka teile. relt lähenevale hüppele. Hüppepäev algas varakult. Enne uste asemel väike avavus, kust vaid protseduuridega. Vaatan ümbrust, ega ühtegi teist langevarjurit mind Ruto Volmer lennukile astumist tehti selgeks, kummardudes sisse ja välja saab.
K
8. oktoobril esitles USA armee Tapa lennuväljal mehhaniseeritud kompanii soomustehnikat. Rasketehnika kuulub Ameerika ühendriikide 8. ratsaväerügemendi 2. pataljoni mehhaniseeritud jalaväekompaniile, mis paikneb Tapal alates oktoobri algusest. Eesti kaitseväe juhatajale, kaitse ministrile, USA suursaadikule Jeffrey Levine’ile, ajakirjanikele ja välisküla listele esitleti USA üksuse uusimat rauterit (jalaväe lahingumasinat) M2A3 Bradley. Bradley meeskonda kuulub kolm liiget – komandör, sihtur ja juht – ning rauteri tagaosas on istumisruumi seitsmele reisijale. Tegu pole siiski ainult „lahingutaksoga”, mis sõdureid sõjamöllu kohale toob ja ära viib, sest soomuki peal on täiesti arvestatav relvastus. Peale 25 mm Bushmaster kiirlaskekahuri on Bradley käsutuses TOW tankitõrje raketisüsteem ja 7,62 mm kuulipildur. Need omadused teevad Bradleyst hirmuäratava vastase. A-3 markeerib seda, et tegu on soomuki uusima väljalaskega. M2A3 uuenduste hulka kuulub näiteks komandöri isiklik infrapunakaamera ja parem tulejuhtimissüsteem. Külalised said lähedalt näha ka Iraagi ja Afganistani lahingutes karastunud sotrat (soomustransportööri) Stryker, mis on olnud USA sõjaväe kasutuses alates 2002. aastast. Ka Strykerit on aja jooksul palju uuendatud ja nüüdis aegsetel versioonidel on V-kujuline soomus, et kaitsta seda isetehtud lõhkeseadeldiste vastu. Pealtvaatajaile näidati ka masinate tegevusvõimekust ja lahingtaktikat. Kui Bradleyd simuleerisid kahurituld mahajäetud lennujuhtimishoone pihta, siis Strykerid tõid võitlustulle jalaväejaod, mis selle jõuliselt vallutasid. 8. ratsaväerügement võttis Tapale kaasa kokku 8 M2A3 Bradleyt, 9 Strykerit ja mitu tagalatoetusmasinat. Üksus on pärit Texasest Fort Hoodist, ja plaanib viia läbi väljaõpet koos Eesti kaitseväega. SL
Riigieelarve panustab kaitsesse Valitsus kiitis 9. oktoobril heaks 2014. aasta riigieelarve muudatused, mis näevad peale tööjõu- ja majandamiskulude mahu suurenemise ette ka erakorralisi kulutusi riigikaitsele. Riigikaitsekulude tõusu suurima osa moodustab Raytheon ja Lockheed Martini toodetud tankitõrjesüsteemi FGM-148 Javelini tellimus. Relvasüsteemi hange läheb Eestile kokku maksma 16 miljonit eurot, mis kaetakse tööjõu- ja majandamiskulude reservi arvelt. Javelin on kergesti kasutatav ja kvaliteetne tankitõrjesüsteem, mille komplekti kuulub laskeseade, tankitõrjeraketid ja infrapunavaatega raketijuhtimisseade CLU (Command Launch Unit). Eelarve muudatus näeb ka ette miljoni euro eraldamist Kaitseliidu Narva malevkonna amortiseerunud hoone renoveerimiseks ja 369 257 euro suunamist tegevväelaste palkade maksmiseks. 2014. aasta eelarves on seega plaanitud tulusid 8 miljardit eurot ning kulusid kokku 8,06 miljardit eurot. SL