15. detsember 2015

6

Sõdurileht

15. DETSEMBER 2015

Täna õhtul Sõduri FMis „Üldfüüsilise testi (NATO test) sooritamine nõuab tippsportlase vormi!“

Ajateenistuse esimesel nädalal on kõigil võimalus enda vorm proo­ vile panna. Testi läbimiseks on vaja koguda igalt harjutuselt vähemalt 60 või kolme harjutuse summana kokku 190 punkti. Selle saavutamiseks on vaja teha näiteks vähemalt 38 käte­ kõverdust, 48 istessetõusu (kõhu­ lihaste harjutus) ja joosta 3,2 km ajaga 16.36. Esmakordne test aga ei eelda, et värske ajateenija peaks kohe nõutava punktisumma kokku saama. Vastupidi, noorsõduril on aega 10 nädalat sõduri baaskursuse jooksul end sellisesse vormi viia, et kursuse lõppedes test positiivsele tulemusele sooritada. Üldjuhul on see jõukohane igale ajateenistusse astunud sõdurile.

„Sa ei saa kunagi koju!“ Iga ajateenija moto on „Nädalavahe­ tuseks koju!“. Kurb reaalsus on aga see, et linnaluba on tublide privileeg, mitte laiskade õigus. Igal ajateenijal on võrdne võimalus nädalavahetu­ seks koju puhkama minna, kuid selle privileegi saavad vaid need, kes pin­ gutavad ja ennast lahinguväljal vap­ rana näitavad ning kasarmuseinte vahel eeskujulike õpitulemustega silma paistavad. Iga mees on oma saatuse sepp. Muretsemiseks pole aga põhjust, distsipliini järgides ei ole linnaloa teenimine probleem. „Ülem vihkab sind!“ Alguses on noorsõduritel kartus kõrgemas auastmes kaitseväelase ees ega teata, kuidas eeskujulikult käituda. Seetõttu arvatakse, et kõr­ gemal kaitseväelasel ei ole mingit huvi tegeleda reameestest ajateeni­

jatega. Tegelikult on olukord hoo­ pis vastupidine. Alates ajateenistuse esimestest päevadest räägitakse, et kui kellelgi on mure tekkinud, on võimalik alati oma vahetu ülema, st rühmaülema poole pöörduda. Üld­ juhul leitakse vestluse käigus ajatee­ nijat rahuldav lahendus. Riigikaitse eeldab meeskonnatööd ning seetõttu ei ole kaadrikaitse­ väelastel mingit huvi, et tema meeskonna­ liikmed sõjatandrile oma mured kaasa võtak­ sid. Üksus on ju ikkagi nii tugev, kui tugev on tema nõrgim lüli. „Toit on kehv ja kõht jääb tühjaks!“ Inimestel on erinevad maitsed ning sama mitmekesine on ka kaitseväe menüü. Alati leidub toite, mis vii­ vad keele alla ja samas on ka vähem meeldivaid. Ajateenistuse menüü on koostatud mitmekülgselt, et ajatee­

nija saaks kõik igapäevaseks tege­ vuseks vajalikud toit­ a ined. Toidu vähene maitsvus on samuti vaieldav.

Kui värske ajateenija eelnev kiire elutempo nõudis pidevalt ainult kiirtoiduga leppimist, siis võib mak­ sakaste tõesti esmapilgul eemale­ tõukav näida, kuigi see ei ole kuidagi põhjendatud. „Ajateenistus õpetab šlangima!“ Šlangima – laisklema ehk teisisõnu ajateenistuses oma vaba aega tege­ vusetusega sisustama. Vaba aeg on üks kõige olulisem osa ajateenija päevas, see on aeg, kus on võima­ lik tegeleda õppimise, enda füüsilise ja vaimse vormi arendamisega ning suhelda koduste või kaasvõitleja­ tega. Istuda tooli peal ja kurta, et midagi pole teha – see on iga šlangi tavaline tegevus. Kas ei oleks mõnu­ sam lugeda raamatut või spordidress

selga tõmmata ja teha kerge tree­ ning, mis aitaks rutiinist välja tulla?! „Nühid ja nühid, nii et käed on villis!“ Kõigile tulevastele ajateenijatele – relv ei ole ajateenistuse jooksul kunagi puhas, see on hooldatud. Relv tuleb tahmast ja tolmust puhtaks teha ning õlitada, et su ustav kaas­ lane sind alt ei veaks. Usu, kui lask­ misel on su kõrval kaasvõitleja, kelle relv pärast igat lasku tõrgub, siis tänad ennast, et kõrvatikud, ham­ bahari, karukeel ja relvaõli olid õigel hetkel sinu head sõbrad. Üldjuhul ei võta hooldamine üle 1–1,5 tunni aega, seda teed ka ainult pärast lask­ mist või metsast tagasi tulekul ja sul jääb aega ka teisteks tegevusteks.

Kristjan Saar, Ruwe Saare, Esper Kaar

Mida kasulikku ajateenistuses õppida?

Lisaks hindamatutele kogemustele ja uutele tutvustele võib ajateenistusest leida ka üht-teist kasulikku, mis hiljem tsiviilelus marjaks ära kulub.

Kaitseväeteenistuses tegeletakse paljude erinevate erialadega ning kindlasti ei taheta eelneva kogemu­ sega ajateenijate oskusi raisku lasta.

Seetõttu tuleb värskele kutsealusele kasuks veidi uurida, milliseid eri­ alaseid võimalusi kaitseväeteenistus pakub, et tulevikus valikute tege­ mine ladusamalt läheks.

Sõduri baaskursuse käigus tekib rühmaülematel-rühmavanematel ettekujutus sellest, kas tulevane sõdur sobib enam näiteks tulejuhiks, luurajaks või täpsuslaskuriks. Rii­ gikaitse seisukohalt on olulised ka mitu argisemat ametit, mille õppi­ mine ei jookse mööda külgi maha ka pärast ajateenistust. Järgnevalt heidame pilgu mõnele võimalusele, mida kaitseväeteenistus praktilise meelega ajateenijale pakub.

Sündinud juhile Kui sinus on juhtimissoovi ning pead plaani luua pärast ajateenistust oma firma, siis on nooremallohvitseride kursus (NAK) sinu jaoks. NAKis õpe­

tatakse, kuidas olla alluvatele juhtfi­ guur, kuidas neid motiveerida ning oma autoriteeti hoida. NAKi lõpeta­ jatest saavad jaoülemad, kes saavad enda alluvusse kaheksa kaasvõitle­ jat, kellel õpitut praktiseerida. Tub­ limad võivad minna edasi reserv­ ohvitseride kursusele, kus õpitakse juhtima tervet rühma (30 meest).

Näpud õliseks, rehvid mudaseks Tehnikast ja autodest huvitanutel on autojuhi erialakursusel võimalik omandada B-, C-, D- ja E-kategoo­ ria juhiluba lisatasusid maksmata.

Auto­juhid õpivad lähemalt tundma kaitseväes kasutusel olevaid masi­ naid, tegema välioludes autoremonti ning läbima rasket maastikku. Sõi­ detakse läbi mudast, veest ja lii­ vast; õpitakse, kuidas parandada sõidukite maastikuläbivust, ning seda, mida teha siis, kui masin kinni peaks jääma. Ülemäärast kihutamist ei sallita, kuid tõusud ja langused on maastikusõidul küllaltki järsud – ­autojuhtidel adrenaliinilaks saamata ei jää.

Praktika kiirabis Meditsiin ja sõjandus kuuluvad para­ tamatult kokku, kuid võid olla kin­ del, et ka rahuajal ei hakka para­

meedikutel ja sanitaridel kaitseväes igav. Meditsiiniõpingute tuntum tuleproov kaitseväeteenistuses on praktika kiirabis. Ajateenistuse vahi­p ataljonis parameedikuna lõpetanud nooremseersant Sander Raudsepal jagub põnevaid lugusid erialaõpingutest küllaga. „Lahka­ mine oli kindlasti üks huvitavamaid ja ebareaalsemaid kogemusi,“ sõnab Raudsepp. Hoida käes varalahkunud narkomaani aju olevat olnud kül­ laltki ebamaine tunne. Kuigi praegu keraamika alal magistrikraadi omandav reservväelane meditsii­ niga igapäevaselt ei tegele, väärtus­ tab ta saadud teadmisi ja kogemust siiski väga.

Lehetöö pole lihtne Ka kujundajad, ajakirjanikud, foto­ graafid ja kaameramehed ei pea kaitse­ v äes oma oskusi unarusse jätma, parimatel neist on võimalus ajateenistust läbida kaitseväe tea­ vituskeskuse koosseisus. Teavitus­ keskuse meedia­sõdurid saavad tead­ misi ja oskusi tänapäevases infosõjas toime tulemiseks. Sõdurilehe endise fotograafi reamees Esper Kaare sõnul on meediaalane töö küllaltki pinge­ line. „Sõdurilehe tegemine on ooda­ tust keerulisem, ka väljaõppe osa

Meedikute töö on pingeline, kuid tänuväärne.

Foto: kaitsevägi

„Lahkamine oli kind­ lasti üks huvitava­ maid ja ebareaalse­ maid kogemusi.“

on küllaltki mahukas.“ Sõdurilehte teevad teavituskeskuse võitlejad esi­ mest korda teavitusalase väljaõppe kõrvalt. „Samas on nii lehetöö kui ka teavitustegevus väga põnevad,“

sõnab Kaar.

Iga sõdur on ise oma õnne sepp, ning sellest, kuidas ja millega noorte­ajal silma paistad, sõltub pal­ juski see, millega ajateenistuse jook­ sul tegeled. Isegi kui sind määra­ takse tegelema sellise erialaga, mis polnud sinu esimene valik, ei tasu kohe kurvastada, sest üht-teist kasu­ likku õpid igalt alalt.

Jaanus Jaggo, Madis Vaher