Välismissioon Liitlased fookus
puks tagasi isegi esimese maailmasõja aegsed võlad USA-le. Moskva lõi Marshalli abile vastukaaluks 1949. aasta jaanuaris Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (Совет экономической взаимопомощи), mille liikmed olid sunnitud end üldse Lääne abist ära lõikama. Moskva majandusabist aga ei piisanud, et takistada järgnenud aastakümnetel süvenenud Ida-Euroopa majanduslikku mahajäämust Läänest.
Berliini blokaad
Saksamaa oli sõja lõpus jagatud nelja okupatsioonivõimu vahel, kellel puudus üksmeel selles, kuidas seda riiki uuesti ühendada. Stalin kinnitas oma liitlastele Idas, et kogu Saksamaa
Moskva majandusabist ei piisanud, et takistada Ida-Euroopa majanduslikku mahajäämust.
28 aprill 2019 SÕDUR
ß
peaks muutuma kommunistlikuks, Lääs sellist lahendust taluda ei saanud. Berliin oli jagatud neljaks, kuigi kokkulepet maismaaühenduseks läänepoolsete tsoonide ja Lääne-Saksamaa vahel ei olnud. NSV Liit sulges 26. juunil 1948 kõik Lääne-Berliini ühendusteed Läände. USA, Briti, Prantsuse, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa ja Lõuna-Aafrika õhujõud vastasid blokaadile õhusilla avamisega, mille kaudu toimetati hädavajalikku toidu- ja humanitaarabi sissepiiratud linna. NSV Liit ei julgenud neid lennukeid alla tulistada, kuid erinevates intsidentides sai ikkagi surma kokku 101 inimest. Nurjunud blokaadi Berliini ümber lõpetas NSV Liit juba pärast seda, kui NATO oli loodud, 12. mail 1949. Just Berliini blokaad sundis ka NATO loomisega kiirustama, raudse eesriide rajamine Ida ja Lääne vahele kulmineerus juba Berliini müüri kerkimisega 1961. aastal. Lääne-Berliin säilitas eristaatuse kuni Saksamaa taasühendamiseni (1990), linna jäid Lääne-Saksamaaga ühendama kolm
Varssavi pakti tankid saadeti 1968. aastal Tšehhoslovakkiat maha suruma.
transpordikoridori, millele idasakslaste juurdepääs oli tõkestatud. Ja samal ajal otsisid idasakslased järjest meeletumaid võimalusi eluga riskides Läände jõuda. Kokku hukkus Läände põgenemise katsel 916 idasakslast. NATO loomise idee idanes juba nii siin- kui ka sealpool Atlandi ookeani, kuid eriti tugevalt ütles selle avalikult välja president Truman uue ametisse astumise kõnes 20. jaanuaril 1949.7 USA lubas edasi vankumatut toetust ÜRO tegevusele, majanduslikku taastumist toetavate program7 https://www.trumanlibrary.org/ whistlestop/50yr_archive/inagural20jan1949.htm
mide (sh Marshalli plaani) jätkumist, kollektiivsete kaitsestruktuuride loomist üle Atlandi ja ka arengumaade toetamist. Seitse riiki ehk USA, Kanada ja Brüsseli lepingu riigid (Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg) said 18. märtsil 1949 ka Põhja-Atlandi lepingu teksti kooskõlastatud. Moskva süüdistused, et tegemist olevat nimelt NSV Liidu vastase agressiivse vandenõuga, tugevdasid lääneriikide koondumist veelgi ja 4. aprillil 1949 kirjutasid lepingule alla peale eespool mainitud seitsme riigi veel ka Norra, Taani, Island, Itaalia ja Portugal. Eriti tigedaks jõudis