SÕDUR NR 2 (77) 2014
Arvestades asjaolu, et Rootsi territoorium on suurem kui näiteks Saksamaa, on mõistetav, et Rootsil pole reaalselt neid üksusi, mida mujale saata. Rootsi kaitseväe juhataja kindral Sverker Göranson ütles 2012. aasta detsembris antud intervjuus, et kõiki väeliike kaasava operatsiooniga suudaks Rootsi vastase piiratud rünnakule vastu seista kuni ühe nädala. Ta lisas, et tema hinnangu eeldus on 2009. aasta riigikaitsereformi täielik rakendumine. Praegu paistab, et nii see siiski ei lähe. Kui algselt pidid kõik muudatused olema rakendatud 2019. aastaks, siis nüüdseks peaksid muudatused rakenduma aastatel 2019–2023 eeldusel, et kaitse-eelarvet suurendatakse 10 protsendi võrra, mis aga on väga optimistlik ootus. Viimased sündmused Ukrainas võivad seda suunda mõneti muuta. Joonis 3 lk 25 iseloomustab kindrali hinnangut. Oluline on märkida, et tegelikult on neljast variandist ainult üks võimalik. Abi vastuvõtmise seisukohalt on olulised 2009. aasta solidaarsusklausli kaks seika, kummalgi on oma tagajärjed. Esmalt loomulikult see, et piiratud iseseisva kaitsevõime tõttu vajaks Rootsi tõepoolest riigi kaitsmisel abi. Kõige rohkem vajab Rootsi maismaa-õhutõrjesüsteeme, et kaitsta strateegilisi objekte, nagu lennu- ja mereväebaase, ballistiliste ja kaugmaarakettide eest. Selline võime Rootsil praegu puudub. Samuti oleks selliseid võimeid vaja ka Rootsi territooriumile paigutatavate üksuste kaitsmiseks. Teiseks, Rootsi vaatevinklist oleks võimalikke viise n-ö solidaarsusklauslile mingigi mõtte andmiseks see, kui NATO-l lubataks Rootsi pinnale paigutada oma üksusi, et toetada liitlasi Läänemere piirkonnas. Praktilisest vaatevinklist tõusetuksid logistika korraldamisel ja Rootsi staapide ning üksustega koostöö tegemisel aga samad probleemid nagu Rootsi kaitsmiselgi. Kokkuvõttes tuleks NATO-l kaitsta Rootsi piirkondi, mida kuningriik ise ei suuda kaitsta, selleks, et kaitsta Balti riike. Mistahes eesmärgil NATO üksused Rootsi pinnal või õhuruumis ka ei viibiks, on üleüldine probleem ettevalmistus. Vastuvõtva riigi toetus on korraldamata, operatsioonide planeerimine koordineerimata ning puudub integreeritud käsuliin. Rootsi baasid on liiga väikesed nii suuruselt kui ka toetava personali poolest, et võtta vastu kas või väiksematki välistoetust hävitajate näol. Kui NATO-l ja Ameerika ühendriikidel tuleks näidata oma valmisolekut kaits-
ta hävitajatega Balti riike, tuleks nende vastuvõtmiseks kasutada üht või kaht suuremat tsiviillennuvälja. Ainult suurematel lennuväljadel on piisavalt pikk lennurada, kuid neil puudub igasugune taristu sõjaväeliste operatsioonide toetamiseks. Ka pole kindel, et lennuvälju on võimalik võõrandada sõjaväeliseks kasutuseks pikema või lühema sõjalise konflikti puhul. Rootsi on pannud ennast strateegiliselt raskesse seisu. Ühelt poolt on selgelt antud mõista, et seistakse lääneriikide poolel, samas pole midagi tehtud oma riigi kaitsmiseks ega ka potentsiaalsete liitlastega koostegutsemise tingimuste loomiseks. Sellega seab Rootsi ohtu mitte üksnes enda, vaid ka naabrite julgeoleku. Praegu valmistab Rootsi ette uut pikaajalist kaitse-eelarvet, mis esitatakse parlamendile 2015. aastal. Kuni Ukraina kriisini oli, tõsi küll, mõne erandiga, vähe märke, et Rootsi poliitikute arusaamad oleksid muutunud realistlikumaks. Praegu, 2014. aasta märtsis, käivad debatid on aga täiesti erinevad neist, mida peeti veel kuu aega tagasi. Valmisolek kaitsekulutusi suurendada on olemas. Kas valmisolekust piisab, et rahastada Rootsi niigi väikseid ambitsioone, mida näeb ette senine reform, või jätkub sellest ka enamaks, et Rootsist võiks saada Läänemere regiooni julgeoleku tagaja? NATO liikmesus on taas teemaks tõusnud, kuid veel on vara öelda, milleni see teemaarendus võib viia. Rootsi võiks Läänemere regiooni stabiilsuse ja julgeoleku loomisel mängida olulist rolli, kui ta ainult otsustaks seda teha. Autor erukindralmajor Karlis Neretnieks on Rootsi kaitsekolledži endine president, praegu tegeleb Rootsi kuningliku sõjaväeakadeemia juures Läänemereäärsete riikide julgeoleku uuringutega. Ta on töötanud Rootsi kaitseministri nõunikuna Balti julgeoleku alal (2002– 2004), operatiivülemana keskväejuhatuses (1997–1998), Rootsi kaitsejõudude rahvusvahelise keskuse (SWEDINT) juhina (1994–1997) ja 18. mehhaniseeritud brigaadi ülemana (1992–1994). Ta on Rootsi sõjateaduste akadeemia liige, Rootsi Atlandi nõukogu juhatuse liige ja Genfi keskuse DCAF (Democratic Control of Armed Forces) nõukoja liige. Artikkel avaldatakse autori loal ning tema uuenduste ja muudatustega. Tõlkinud Roland Murof
SAAB DYNAMICS
26
Rootsi panustab Gripenitega NATO reageerimisväkke
R
ootsi panustab sel aastal NATO reageerimisväkke (NATO Response Force, NRF) kaheksa Saab JAS Gripen hävitaja ja ühe miinitõrjelaevaga. Rootsi kaitseministri Karin Enströmi sõnul on tegu NATO reageerimisväe valmidusüksustega, mis paiknevad Rootsis, kuid on valmis täitma alliansi teenistusülesandeid. „Üksused on saanud hea ettevalmistuse ja läbinud NATO sertifitseerimisprotsessi,” lisas Enström. Hävitajate eskadrill ja miinitõr jelaeva meeskond moodustavad 120 inimesest koosneva kontingendi, mille ga Rootsi panustab NATO reageerimis jõududesse 2014. aastal. 2015. aastal plaanib kuningriik panustada veel täiendava kaheksast hävitajast koosne va eskadrilli ning amfiibüksusega. Varasematel aastatel pole Rootsi NRF-i tegevuses osalenud, sest parla mendis puudus selleks vajalik toetus. Eelmise aasta sügisel osalesid Rootsi ohvitserid NATO kollektiivkaitseõppu sel Steadfast Jazz. Samuti osales Rootsi sügisel läbi viidud alliansi suurimal küberkaitseõppusel Cyber Coaltion 2013. 2011. aastal võttis Rootsi osa NATO Liibüa operatsioonist Unified Protec tor kaheksast hävitajast koosneva eskadrilli, C-130 Hercules tankimislen nuki ja Gulfstream IV luurelennukiga. Panustamise otsus oli parlamendis üsna üksmeelne, poolt hääletas 240 liiget, vastu 18 ning erapooletuks jäi 5. Parlament seadis aga üksuste kasu tamisele olulise piirangu: lennukeid tohtis kasutada küll lennukeelutsooni jõustamiseks, kuid NATO ei tohtinud hävitajaid kasutada maismaasihtmärki de hävitamiseks. Rootsi lennukid osalevad rotatsioo nidega ka NATO Islandi õhuturbemis sioonil.