Sõdur 1/22

Intervjuu

Riigikaitse arengukava aastani 2031 ▶ Arengukava sõjalise kaitse osa kogumaht on üle 8 miljardi euro ▶ Kaitseväe sõjaaja struktuur kasvab 24 200 võitlejalt 26 700 võitlejani ▶ Maakaitsestruktuuri kaasatakse lisaks 3000 võitlejat ▶ Kaitsevägi hakkab vastutama reaalajas sõjalistele standarditele vastava merepildi eest ▶ Ehitatakse välja NATO BRASS meresidekompleks ▶ Luuakse Balti riikide vahel sõjalise merepildi vahetamise võime ▶ Kaitsevägi saab politsei- ja piirivalveametilt selge merepiiri kaitse ning reostustõrjeülesande koos vahenditega (laevad, meeskonnad) ▶ Luuakse mitmikraketiheitjate üksus ▶ 2. jalaväebrigaad viiakse soomukitele ▶ Luuakse 2. jalaväebrigaadi 12 relvaga liikursuurtükkide K9 pataljon ▶ Hangitakse ühekordsed keskmaa-tankitõrje relvad kõigile jalaväeüksustele ▶ Kaitseväele hangitakse lisaks keskmaa-õhuseireradar ning USA toel õhutõrjeradarid ja õhutõrje juhtimissüsteemid. ▶ Vahetatakse välja ligi 2200 rivisõidukit ja pioneeritehnika ▶ Uuendatakse toetustanke, moderniseeritakse CV-9035 lahingumasinad ▶ Soetatakse eraldi relvastus- ja varustuskomplektid välisoperatsioonidel osalevate üksuste tarbeks ▶ Kaitsevägi saab endale moodsa lahingu­olukorrateadlikkuse ja -juhtimise süsteemi ▶ Merekaitse tõhustamiseks hangitakse pikamaa-laevatõrje raketikompleks ▶ Suurendatakse brigaadide luurevõimet ning luuakse ISR (luure-)pataljonid ▶ 2025. aastaks suureneb ajateenijate arv 4000-ni ▶ 2030. aastaks suurendatakse tegevväelaste arvu 3975 inimeseni ning palk hoitakse konkurentsivõimelisena ▶ Tartusse Raadile rajatakse tänapäevane sõja- ja katastroofimeditsiini keskus ▶ Renoveeritakse Ämari lennuväli

30 märts 2022 SÕDUR

Asekantsler Uudeberg: Autor: Heiki Suurkask peatoimetaja

K

aitseministeeriumis kaitseplaneerimise eest vastutav asekantsler Tiina Uudeberg selgitas ajakirjale Sõdur uut riigikaitse arengukava (RKAK 2031), mis viib meid edasi aastani 2031.

Milline on Eesti riigikaitse aastal 2031?

Tahaks öelda, et see on kindlasti laiapindsem ja süsteemsem. Me ei räägi ainult sõjalisest kaitsest, vaid tegelikult kogu riigi ja ühiskonna rollist, vastupidamisvõimest jne.

Juba praegu võtame kriisi riigina palju tõsisemalt, meil on häid ja halbu õpikogemusi, ning loodetavasti me nendest ka õpime.

Sõjalise kaitse mõttes tahan rõhutada meie eesmärki, et riigikaitse toimiks päriselt, mis tähendab seda, et meil on üksused, kes on päriselt varustatud, relvastatud, väljaõpetatud ja mehitatud. Me ei tee pabersõjaväge, vaid päris sõjaväge ja seda kurssi tuleb hoida. Kindlasti on meie riigikaitse tänapäevane, ohule vastav ja liitlastega lõimitud.

Kas seekordset arengukava on põhjust pidada pigem säästuaja kavaks või siiski suuremaks sammuks riigikaitse tõhustamisel?

Kui 2019. a hakkasime arengukava tegema, siis tuli peaaegu kohe peale COVID-19 pandeemia. Võib öelda, et alguses oli hirm, et RKAK-ist saabki selline säästukava, sest COVIDi tõttu tuli kõik majandusprognoosid kõrvale heita ning arusaam, kui palju raha saaks riigikaitsesse suunata, muutus väga hägusaks.

Meie rahaline piir – riigikaitsesse vähemalt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust – on ju otseselt seotud majanduse käekäiguga.

Tol hetkel arvati, et majandus ilmselt langeb märgatavalt ja kiratseb pikemalt, ehk siis ka meie vahendite hulk oleks pidanud vähenema. Läks

teisiti, kriisiga saadi enam-vähem hakkama, majandus pidas vastu ja taastus väga kiiresti.

Seega oli uuem majandusprognoos, mis kujunes ka arengukava aluseks, meie jaoks varasemaga võrreldes tunduvalt soodsam. Mis on selle juures eriti oluline, et säästuhirmus tegime tegelikult väga palju olulist tööd oma süsteemi sees. Kaitsevägi vaatas üle üksuste varustatuse vajaduse. Arutati selle üle, kas kõik on ikka hädavajalik. Samamoodi vaadati kaitseväge varustuse poolest kui tervikut.

Kokkuvõttes võib öelda, et säästu otsides jõudsime ühel või teisel põhjusel selleni, et arengukava tegi hoopis suure sammu edasi ja ikkagi päris mitmes valdkonnas. Merevägi saab päris mitu uut võimet. Teine brigaad jõuab täiesti uuele tasemele. Maakaitset kujundame ümber.

Lisaks mitmikraketiheitja süsteem, millest on väga palju juttu olnud ja mis on olulist ja arusaadavat heidutust ja kaitset pakkuv võime.

Kas võrreldes eelmiste riigikaitse arengukavadega, mis lõpevad aastail 2022 ja 2026, on siiski midagi, mis jääb saavutamata?

Kui riigikaitse arengukavadele mõelda, siis on need tegelikult ikkagi evolutsioonilised ja kehtivad omas ajas olnud ohustsenaariumite järgi ja nende ressursside piires, mis meil tol hetkel olid. Nii et tegelikult ei saa öelda, et midagi jääb vanadest plaanidest tegemata.

Me oleme vahepeal võib-olla targemaks ja rikkamaks saanud. Ka tehnika on edasi arenenud. Näiteks eelmise arengukava kohaselt pidi teises jalaväebrigaadis olema kaks 122 mm suurtükiga pataljoni, aga nüüd uue arengukava järgi on sinna hoopiski liikursuurtükid ette nähtud, mis on parem, kuid kulukam.

Kas on juba plaane, mis ulatuvad kaugemale kui 2031?

Kindlasti on üks valdkond, millel tuleb pidevalt silma peal hoida – nimelt