Lühiuudised

RPG-ga relvastatud Ukraina sõdur valmistub vaenlast Harkivi all tagasi lööma. Foto: Maks Levin Reuters/Scanpix

Venemaa tungis Ukrainale kallale

Autor: Heiki Suurkask peatoimetaja

Venemaa avaliku sõjategevuse tulemusel oli veebruaris 2014. aastal tekkinud ligemale 44 000 km2 okupeeritud ala Ukraina territooriumil. Venemaa, Ukraina ja Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) vahel 2014 sõlmitud nn Minski protokoll kehtestas vaherahu ja pani OSCE missiooni jälgima vaherahu pidamist. 2021. aasta märtsist kuni aprillini nähti suuremat Vene vägede koondumist Ukraina piiridele, sama kordus alates oktoobrist, kui sinna liigutati ligi 150 000 sõdurit. Väed koondati veebruaris ka Valgevene territooriumile – väidetavalt ühiste õppuste raames. 9. detsembril 2021 väitis Venemaa president Vladimir Putin, et russofoobia olevat esimene samm genotsiidini. 15. veebruaril 2022 kinnitas Putin, et Donetskis toimuv Ukraina süül on genotsiid, olgugi et Ukraina sealset ala ei kontrollinud. 17. veebruaril alustasid Donetski ja Luganski «separatistid» massilist vaherahu rikkumist ehk Ukraina valvepostide tulistamist, 22. veebruaril ületas intsidentide arv päevas juba 3000 piiri. OSCE katse seal toimuvat kontrollida 23. veebruaril tõkestati Vene poolelt. 21. veebruaril esines Putin kõnega, milles ütles, et ukrainlastel puuduvat tõelise riikluse traditsioon ja tegelikult olevat nad üldse Vene riigi osa ning et riigi liitumine NATOga oleks otseseks ohuks Venemaa julgeolekule. Ettekäändeks otsiti ka väide, et Ukraina rünnak olevat purustanud FSB piiripunkti Rostovi oblastis. Ukraina pool ei teadnud sellest midagi. 24. veebruaril kell 4.55 avaldati eetris Putini enne koostatud sõjakuulutus, millega ta andis käsu sissetungiks Ukrainasse, et seal täide viia «demilitariseerimine ja denatsifitseerimine». Mõned minutid hiljem algasid plahvatused mitmel pool üle Ukraina, kui Vene tiibrakette ja ballistilisi rakette läkitati lennuväljade, peakorterite ja sõjaväeladude pihta. 6.30 teatas Ukraina, et vaenulike maavägede edenemist oli näha Harkivi, Mariupoli ja Odessa suunas. Veidi enne kl 7 kuulutas president Volodõmõr Zelenskõi Ukrainas välja sõjaseisukorra ja diplomaatiliste suhete katkemise Venemaaga.

Vene vägedel oli nähtav ülekaal õhus, nende raketilöögid põhjustasid tugevaid purustusi, kuid maa peal suutsid Ukraina väed üsna tugevat vastupanu osutada.

Foto: Maks Levin Reuters/Scanpix Hluhivi lähistel puruks lastud Vene sõjamasinad. Foto: EPA/Scanpix

Venemaa tungis Ukrainale kallale

Kell 6.48 jäid Ukrainasse sisenevad Vene väed kaamerapilti Valgevene Senkivka piiripunktis. Rünnak Tšernigivile siiski takerdus. Päev hiljem teatas Ukraina ülemväejuhatus, et rünnak Tšernigivile on tagasi löödud.

Ivankivi kaudu Kiievi peale suunduv kolonn takerdus aga õhku lastud silla taha. Küll võtsid okupandid juba 24. veebruari õhtul üle Tšornobõli tuumaelektrijaama kompleksi. 25. veebruari hommikuks olid Kurski poolt Kiievi suunas liikunud okupandid piiranud sisse Konotopi linna. Sumõ ja Harkiv olid endiselt võtmata.

Kiievit tabas tugevam raketirünnak 25. veebruari hommikul kella nelja paiku. Harkivi naabruses kostis pidevat tulistamist. Gostomeli lennuväljal maandunud Vene dessanti tõrjus Ukraina eriüksus.

Donetski oblastis olid Kramatorsk ja Mariupol rünnaku all. Luganski oblastis pealetungivad väed olid esialgu takerdunud Starobilski all.

Kõige raskem oli olukord lõunas, kus Krimmist pealetungivad Vene üksused üritasid ühes suunas vallutada Hersoni, teisalt edeneda Melitopolini. 25. veebruari hommikul oli aga Herson endiselt vallutamata, kuid Melitopolis käis tulevahetus. Hersoni alla olid koondatud Venemaa mitmikraketiheitjad GRAD. 25. veebruaril kell kolm öösel teatas Ukraina pool, et nad on alla tulistanud seitse vaenlase lennukit, kuus helikopterit, purustanud 30 tanki ja 130 soomukit. Surma oli nende andmetel saanud 800 agressorit.

Sõduri trükki saatmise ajaks polnud paraku võimalik veel teada, mis edasi saab.

Uued auastmed

Kaitseliidu endine ülem aastail 1990–1992 Manivald Kasepõld (pildil) sai 15. veebruaril endale kindralmajori auastme. Eksiilvalitsuse käskkiri selle kohta pärines juba 1992. aastast, kuid sai alles hiljuti teatavaks. Auastmetunnused andis isiklikult üle kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi.

President Alar Karise käskkirjaga 18. veebruarist ülendati brigaadikindraliks Kaitseväe Akadeemia ülem Vahur Karus (pildil). 1993. aastast kaitseväes teeniv Karus on varem töötanud ka Scoutspataljoni ja 1. jalaväebrigaadi ülemana.

Koloneliks ülendati luurekeskuse ülem Margo Grosberg, erioperatsioonide väejuhatuse ülem Margus Kuul ja kaitseväe peastaabi planeerimisosakonna ülem Janno Märk.

Tankitõrjekompanii ajateenijad kinnistasid teadmisi

Kaitseväe Sirgala harjutusväljal toimusid veebruaris 1. jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii jao lahinglaskmised, kus tankitõrjekompanii ajateenijad said lasta esimest korda Instalazat.

Lahinglaskmiste eesmärk oli kinnistada lahingumoonaga lastes jaodrille. Harjutusel olid omavahel kombineeritud kiirrünnak ja sellele järgnev kiirkaitsesse asumine. Vastase tegevust mõjutati suundlaengu ja ühekordsete Instalaza granaadiheitjate laskudega. Instalazat said tankitõrjekompanii ajateenijad lasta esimest korda.