Ajalugu
toimunud sõjategevuse kroonikais ei ole neist küll mingeid märke jäänud. Pigem olid 16 mahajäänud lennukit just need, mis ei olnud 21. juuni seisu ga lennukorras ja mille edasine saatus on teadmata. Kuna õhujõudude lennuüksused viidi Eestist ära, siis jäi sõjategevuse jõudmisel Eesti pinnale õhusõja põhi raskus NSV Liidu mereväe lennuük sustele. Tallinna pärast peetud lahin gute ajal kasutasid mõlemat Tallinna lennuvälja – Ülemistet ja Lasnamäed – Baltimere laevastiku lennuüksused, mida siinkohal loetlema ei hakka.
Saksa võim
Tallinna langemise järel sakslaste kät te võeti samuti mõlemad lennuväljad kasutusele. Kuigi Ülemistel olid kõva kattega stardi- ja maandumisrajad, asus kohalik Luftwaffe juhtkond ja komandantuur Lasnamäele. Seal asu tati Fliegerhorst Kommandatur E19/I ja Ülemistel Flugplatzkommando A18/I. I murru järel tähistas allumist Ida-Preisimaal asuvale I õhukaitse ringkonnale (Luftgau I).
Ülemleitnant Rolf Stockmari meeskond tähistab sajandalt lahingulennult naasmist. Vasakult teine Stockmar, kolmas ülemveltveebel Rüdisch ja neljas ülemveltveebel Schönecker. 1943. aasta kevad
1942. aasta alguses oli asutatud eestlastest vabatahtlikega mehitatud lennuüksus Sonderstaffel Buschmann, mis kasutas Ülemiste lennuvälja ning lennusadamat. Kuna Tallinn jäi üsna sügavale tagalasse, siis esialgu lahinguüksu si siin ei olnud. 1942. aasta juunis hakkas Lasnamäel endise lennubaasi Aviotehases tegutsema lennukite remondi organisatsioon GL Front reparaturbetrieb 2771 Reval-Laks berg, rahvasuus rohkem tuntud kui Espenlaub. Tegemist oli Wuppertalis asunud lennukitehase Gottlob Espenlaub Flugzeugbau GmbH filiaaliga. Tege leti Bf 109 hävitus- ning Ju 88 pom mituslennukite ning võimalik, et ka mõnede muude lennukite remondiga. Tehases töötas palju eestlasi. Juhtivatel kohtadel olid seal varem lennubaasi Aviotehase ülemaks olnud Arnold Under, Poolas lennundusinse
58 aprill 2020 SÕDUR
Staffeli ohvitserid jaanuaris 1943 pärast Raudristidega autasustamist (vasakult): Oblt Rech, Oblt Harmel (?), Hptm Wiehl, Oblt Rolf Stockmar (hiljem Aufklärungsschwarm Reval ülem), ltn Kleine, ltn Fischer. Vasakul lennubaasi linnakus asunud elumajad, paremal taamal sakslaste püstitatud ajutine puitangaar
neriks ja enne sõda Aeroklubis lendu riks õppinud Inna Roostfeld ning leit nant Otto Tamm. 1943. aasta sügisel kolis ettevõte Riiga. Osa eestlastest töötajaid läks sellega kaasa, kuid ena mik jäi kohale. 1942. aastal oli asutatud ka Üle miste lennuväljale töökoda. Espen laubi lahkumise järel loodi Lasnamäel samades ruumides uus remondiorga nisatsioon – Luftwaffe 101/I tööjaos kond (Werftabteilung 101/I), mille ülemaks sai seni Ülemiste töökoda juhtinud Herbert Joari. Teise eestla
sest insenerina oli seal ametis Eduard Läte. Täpsed andmed küll puuduvad, kuid ilmselt kolis uude tööjaoskonda üle Ülemistel asunud töökoda, samuti võeti sinna tööle osa endisi Espenlaubi töötajaid. 101/I tööjaoskond lõpetas tegevuse Saksa vägede taandumisega Tallinnast 1944. aasta septembris. Tallinnas asunud lennuüksused tegutsesid peamiselt Saksa mere väe huvides. 1942. aasta alguses oli asutatud eestlastest vabatahtlikega mehitatud lennuüksus Sonderstaffel Buschmann, mis kasutas Ülemiste
