JULGEOLEK
võimalik eri sõidukitega kiiresti vajalikele positsioonidele viia. Tankidest luuakse reservüksused. Selliste reservide asukoha määrab maastik, mis võimaldab tanke kasutada. Hõredates või hästi majandatud metsades on võimalik kasutada soomusüksusi organiseeritud formeeringutena, kuid sageli oleksid tankiüksused või tankid liidendatud jalaväega üksikult. See nõuab tankimeeskondadelt vastavat väljaõpet ehk varem läbi harjutatud koostööd kergejalaväega, kuna tankid on ilma kergejalaväe toeta väga haavatavad. Vahel on otstarbekas rasketehnikat kasutada ka metsa liikumiskoridoride rajamiseks ja teede vabastamiseks. Maastik toetab rekke- ja tõkestusüksuste kasutamist, eesliinil asuvate
ritud positsioonidel asuvate haubitsate ja miinipildujate toetustuld väga vaja. Tulepositsioonide loomiseks sobivad luhad, lagendikud ja metsaservad, mis vajavad vastase vastutule tõttu maastikku sobituvat maskeeringut ja võimekust kiiresti positsioone vahetada. Omaette katsumus suurtükiväelaste jaoks on õigete positsioonide valik, sest suurtükiväe tulejuhtidel on keeruline leida sobilikke orientiire. Vaatluspunktid võiksid paikneda kõrgendikel, puude otsas või siis ise spetsiaalselt rajatud vaatluspunktides nii suurtükipositsioonide ees kui ka tiibadel. Sageli võib ette tulla vajadus suurtükiüksuste juhtimine detsentraliseerida ja tulelöögi andmine vastavalt tekkinud olukorrale otsustada kohapeal.
KUNA PIIRKONNA MAASTIK SOODUSTAB EELKÕIGE KAITSEOPERATSIOONE, ON ALA KAOTAMISE KORRAL KÕIGE SUUREM PROBLEEM VASTUPEALETUNGIGA PIIRKONNA ÜLE KONTROLL TAASTADA. suurtükiväe ja miinipildujate tulejuhtide ning lennuväe sihitajate tegevust. Selliste üksuste võimekus oma tegevusi läbi viia on võtmetähtsusega, sest mõjutab vastaspoole relvaformeeringute kõige olulisemaid lõike. Metsad vähendavad lisaks vaatlusvõimalustele ja laskesektoritele ka suurtükiväe tegevuse tõhusust. Puude tõttu väheneb suurtükkide otsetule ulatus ning mürsukildude mõju. Samas on maskee-
Kuna piirkonna maastik soodustab eelkõige kaitseoperatsioone, on ala kaotamise korral kõige suurem probleem vastupealetungiga piirkonna üle kontroll taastada. Vasturünnakute tagasitõrjumiseks saab vastaspool ära kasutada tiheda metsaga kaetud maastikku, mille vahel asuvad järved. Taas muutub probleemiks motoriseeritud üksuste liikumine, mille olemasolev teedevõrgustik koondab maakitsustele, eraldab edasiliikuvad üksused
SÕDUR NR 5 (92) 2016
kord muutub. Vaid ühe reservüksuse loomine on seotud riskiga, et vaenlane võib selle avastada ja elimineerida, võimaldamata reserve vajadusel rakendada. Unustada ei tohi oma vägede rekke- ja julgestusüksusi, mis on formatsioonis paigutatud ette ja tiibadele ning mida täiendavad üksused, mis katavad suuremate üksuste vahele jäävat ala, et vastaspool ei saaks tühimike kaudu neist sisse imbuda, eesmärgiga rünnata olulisi varustuskeskusi või juhtimispunkte. Lahingutegevuse käigus on võimalik, et viiakse läbi ajamahukaid varjatud operatsioone. Juba jalastunud üksused peavad olema saanud vastava väljaõppe, et maastikul liikuda ja oskama selleks ette nähtud varustuse abil tehis- ja looduslikke takistusi ületada. Jalaväe ja nende käsutuses oleva relvastuse roll on eriti tähtis seetõttu, et tankide, lahingumasinate ja suurtükkide kasutamine piirkonnas on raskendatud, mistõttu raskerelvade tuletoetus on piiratud. Olulised on kaasaskantavad tankitõrje- ja õhutõrjesüsteemid, mis võimaldavad lähidistantsilt või varitsusest vaenlast tulega mõjutada. Kuna sageli peab ka kergejalavägi takistama vastase edasiliikumist ilma kõrgema väejuhatuse korraldusteta, peavad kergejalaväeüksused olema võimelised ette võtma iseseisvaid sõjalisi operatsioone. See on võimalik, kui jalaväge on tugevdatud tankide, spetsiaalsete tugiüksuste, pioneeride ja iseliikuvate suurtükkidega, kus maastik seda võimaldab. Laskeomadustelt võivad väga efektiivseteks osutuda miinipildujad, mida on
33