Page 1

KEVAD 2016 SIRLI - skaudijuht, kellel on päike alati põues Vanemskautide uus programm TALIMÄNGUD ISADEPÄEVA MATK KRIIMSILM


Kaelarätipäev(ad) 2016 Nii 22. veebruaril (Bi-Pi sünnipäeval) kui 24.veebruaril (vabariigi aastapäeval) tähistasime kaelarätipäeva. Aitäh kõikidele osalejatele ja pildisaatjatele!

Andres Lillemägi, Kati Tuzberg ja Margus Vahter (Vaeküla Siilikesed)

Valdik Kask ja Marianne Jürgenson (Okaskannel)

Jane-Ly Tammekivi (Okaskannel)

Liina Land ja skaudisõbrad Tartus Nortalis

Annabella Lillemägi ja Mari-Liis Mihkelson (Rakvere Skaudid)

Birgit Kuuse (Okaskannel)

Margus Vahter (Vaeküla Siilikesed)

Anita ja Monika Iskül (Okaskannel) Mari-Liis Mihkelson (Rakvere Skaudid)

Ajakirja Eesti Skaut toimetus kogunes kaelarätipäeval koosolekuks: Karolin Lillemäe, Laura Õigus ja Sirje Pool.

Merilin Ehasalu (Rakvere Skaudid)


Teisele poole maakera

SISUKORD

4-7 Juba neli aastat on möödunud ajast, mil me perega Eestisse 8-10 jõudsime ning nüüd on kahjuks lähenemas lahkumise aeg. Aga ma lähen oma järgmisse töökohta Austraalias suurepäraste mälestustega ning inspireerituna Eestist ja 11 eestlastest. 12-13 Oma ametiaja jooksul olen siinses ilusas riigis teinud 14 palju hämmastavaid asju ja kohtunud paljude huvitavate inimestega. Aga üks tähtsamaid asju minu jaoks selle aja 15 jooksul on olnud minu seotus Eesti skautidega. Olen skautidega koos laagris olnud ja ka tähtsatel 16-17 riigiüritustel. Olen näinud, kuidas skaudid väga põnevaid 18-19 asju teevad ning sellest väga palju rõõmu tunnevad. Aga 20 olen ka näinud, kuidas nad meeskonnatööd ja juhtimist 21 õppinud on ning mida nad teiste inimeste aitamiseks teinud 22 on, näidates kõigile, mida tähendab olla skaut. Skaudid on 23 minuga koos käinud Toidupanga jaoks toitu kogumas ja aidanud mul korraldada erilisi töötubasid teemal, kuidas 24 noori inimesi paremini edukaks tööeluks ette valmistada. 25 Kõigi nende asjade pärast on päris selge, kuidas skaudiks 26 olemine valmistab inimest paremini eluks ette ja miks nii 27 Eesti ühiskonnale kui maailmale on kasulik skautide panus. 28 Sellega seoses on mul hea meel teatada, et enne oma ametiaja 29 lõppu olen aidanud luua Eesti esimese rahvusvahelise skaudirühma Tallinnas. See aitab tagada, et noored, kes 30 tulevad väljastpoolt Eestit, saavad siin olles skautlikust 31 tegevusest osa. Ja ma loodan, et see toob lisa positiivsust 32 Eesti praegustele skautidele, sest nad saavad suhelda 33 noortega, kes on pärit teistest riikidest. 34 Olgugi, et ma lähen teisele poole maakera, on mu 35 meiliaadress ikka sama chris.holtby@fco.gov.uk – nii et saatke mulle ikka oma ideid või andke märku, kui olete 36 Austraaliasse tulemas. Ma austan väga Eesti skaute, sealhulgas kõiki vabatahtlikke skaudijuhte, kes panustavad oma vaba aega, et võimaldada paljudel noortel inimestel skautlusest hüve saada. Jätkake samas vaimus, Eesti skaudid! Ma olen uhke, et olen saanud olla teie sõber! Ajakiri Eesti Skaut

Uudised Sirli - skaudijuht, kellel on päike alati põues Saarde skaudirühm Vanemskautide uus programm Läbi koostöö paremaksel Salgajuhtide kool Tagametsa Üldkogu ja tänuõhtu Talimängud Õunapuu karikavõistlus Nõupäevad ESÜ osalusprojekt The Academy Esmaabikoolitus Isadepäevamatk Läänemaa sügisretk Pärnumaa matkamäng Rakvere skaudid Rootsis VHM Lätis Viipekeele koondus Kriimsilm 2015 Hundumatk HUNDUDELE Koomiks Nipinurk ja nuputamine Keila Pantrid

Eesti Skautide Ühingu väljaanne

Toimetuse kontakt: Postkast 260, Tallinn 10503 või ajakiri@skaut.ee Toimetuse koosseis: Karolin Lillemäe, Laura Õigus, Jakob Rosin, Mikk Leedjärv, Sirje Pool Ajakirja Eesti Skaut väljaandmist toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu ning Haridus- ja Teadusministeerium. Toimetusel on õigus kirju ja kaastöid toimetada ja lühendada. Fotosid ja käsikirju ei tagastata. Ajakirja Eesti Skaut toimetus tänab kõiki kaastöö tegijaid. Ootame uusi kaastöid.

Chris Holtby ESÜ patroon

Mikk Leedjärv

esti


Toidupanga toidukogumise päev 12.03.2016 käisid meie peavanem Briti suursaadik Chris Holtby ja Ökoskaudid abiks Toidupanga toidukogumise päeval. Üks heategu päevas! Aitäh teile! Foto: Monika Iskül

Rakvere Skaudid müüsid skaudikalendreid Jaanuari keskpaigas seadsid Rakvere Skaudid sealses kaubanduskeskuses üles müügileti ja müüsid ESÜ selle aasta kokandusteemalisi seinakalendreid, millest saadud tulu oli mõeldud üksuse toetuseks. Rakvere skautidel on plaanis sõita suvel osalema Kesk-Euroopa jamboreele (suurlaagrisse) Poolasse. Pildil Annabella Eeriksoo, Martin Piir, Andres Lillemägi, Margus Vahter ja Annabella Lillemägi. Lisaks oli meeskonnas Aleks Niinsalu, kes jõudis sel ajal, kui teised pilti tegid, müüa ära kaks kalendrit. Hä-hä-hästi tehtud!

Ämblik I ja II

Abiks Jõulubasaaril

4.–6.10.2015 toimus Ökoskautide laagriplatsil Harjumaal Anija vallas Voose külas ESÜ ronimis- ja köietöö kursus Ämblik I ja II osa.

22.11.2015 käisid Laura Õigus ja Sirje Pool Radissoni hotellis toimunud Tallinna Rahvusvahelise Naisteklubi poolt korraldatud traditsioonilisel Jõulubasaaril abiks laste mängutoas. Naisteklubi on ESÜ toetaja ja nii saime väikese panuse omalt poolt tagasi anda.

JOTI/JOTA 16.–18.10.2015 osalesid Ökoskaudid Jamboree On The Air ehk JOTA-l. Osalejad said raadio teel ühendust võtta skautidega üle maailma.

Foto: Ökoskautide kogu


Lipuvalve Vabariigi aastapäeval olid skaudid traditsiooniliselt lipuvalves nii Tallinnas Toomkirikus toimunud jumalateenistusel kui ka pärast seda aset leidnud paraadil Vabaduse väljakul. Suur tänu liputoimkonna korraldamise eest Deivis Treierile ja Ökoskautidele ning Monika Iskülile ja lipkonnale Okaskannel! Samuti tähistasid erinevad üksused üle Eesti meie riigi sünnipäeva ning ühtlasi ka kaelarätipäeva. Peaskaut Kristjan Pomm koos kaaslasega oli kutsutud ka vabariigi presidendi vastuvõtule, kus presidendiga kätlemine toimus südamest südamesse skautlikult vasaku käega. Foto: Deivis Treier

IC Forum Poola Gdanski IC (International Commissioner – välissuhete juht) Forum Euroopa skaudiorganisatsioonidele. Eestit esindas ESÜ välissuhete juht Tuuli Land. Foorumi juhatas sisse Nobeli preemia laureaat Lech Walesa: „Kui ma oleksin veel nii noor kui teie, liituksin ma teiega maailma muutmises.”

Jüripäev 2016 sponsorid:

Koolitajate mõttepäevak

05.03.2016 sai ESÜ koolitusjuhi Kadri Agu eestvedamisel kokku koolitajate mõttepäevak, kus sündisid muu hulgas järgmised mõtted: Uute vabatahtlike metsalaagrikoolitus toimub 01.-03.07.2016 Tagametsas. Osalema on oodatud kõik uued vabatahtlikud ja värskelt alustanud või alustavad skaudijuhid, kes osalesid 2015. aasta kevadel või sügisel vabatahtlike/skaudijuhtide koolitusel, aga ka kõik teised huvilised, kellel ei ole veel teoreetiline osa läbitud. Elame telkides, teeme ise lõkkel süüa, õpime praktilisi oskuseid, mida läheb vaja matkal/laagris ja kogeme nii Tagametsa metsast olemist kui skautlikku meeskonnavaimu. Samuti on kõik uued vabatahtlikud ja värskelt alustanud või alustavad skaudijuhid oodatud osalema RSMi poolt korraldataval senise nimega salgajuhtide koolis, mis edaspidiselt on nii salgajuhtidele (noored vanuses 12-16(18)) kui skaudijuhtidele (täiskasvanud) ning mille järgmine osa/moodul toimus juba 03.04.2016 Tallinnas Kaarli Koolis. Koolitus toimub aasta jooksul erinevate moodulitena ja neid võib läbida endale sobivas järjekorras. Oktoobri esimene nädalavahetus jääb iga-aastaselt ESÜ administratiivkoolituse ajaks ja plaanitud etiketikoolituse teeme selle aasta sügiseste nõupäevade raames.


Tulevased üritused 07.05.2016 Tagametsa talgud Taas on käes kevad ja tulekul Tagametsa talgute aeg. Talgud toimuvad „Teeme ära“ raames. ESÜ kalendris on talgud planeeritud kahepäevasena 07.-08.05.2016, kus põhirõhk on ikkagi laupäevasel päeval, kuid kuna tööd jagub, siis saab jääda ka ööbima. Omalt poolt pakume head sööki ja hüva leili ning tegevuskavas peidab ennast ka väike üllatus. Planeeritavad tööd on sobilikud alates 15. eluaastast. Samuti ootame talgutele lapsevanemaid ja skaudisõpru nii lähedalt kui kaugemalt! Registreerimine talgutele algas 01.04.2016 ja lõpeb 05.05.2016 ning toimub läbi Teeme ära keskkonna: http://talgud. teemeara.ee/events/tagametsa-talgud-1. Tagametsa ootab, teeme ära! 11.06.2016 ESÜ sünnipäev Roheline Päev ehk ESÜ sünnipäev saab seekord toimuma vahva perepäevana Tagametsas, kuhu ootame külla kõiki skaute ja skaudijuhte, aga seekord mitte üksustena, vaid koos peredega ning samuti kõiki meie toetajaid ja koostööpartnereid, aga ka kohalikke inimesi Tagametsa lähistelt. 5.–7.08.2016Erna matk Suurlaager 2017 Kui Sul on käepärast kalender, siis märgi sinna suurelt ja roheliselt 08.-15.07.2017, et saaksid tulla suurlaagrisse Tagametsa.

ESÜ LIIKMEMAKS Kas oled juba 2016. aastal liikmemaksu tasunud? Eesti Skautide Ühingu konto number on EE581010022049447003 ning liikmemaksu suurus on 5€ (teisele liikmele perekonnast 4€, kolmandale 3€ ja neljandale ning enamale 2€). Vajadusel on võimalik skaudijuhil kirjutada ka liikmemaksust vabastuse avaldus

ESÜ juhatuse koosseis: Juhatuse esimees – Siim Maripuu, skaut@skaut.ee Haldusjuht – Marianne Jürgenson, haldus@skaut.ee Personalijuht – Katri Pruulmann, personal@skaut.ee Majandusjuht – Ragnar Luup, majandus@skaut.ee Suhtlusjuht – Karolin Lillemäe, suhtlus@skaut.ee Koolitusjuht– Kadri Agu, koolitus@skaut.ee Välissuhete juht – Tuuli Land, international@skaut.ee

Eesti Gaidide Liidu uus juhatus

EGL valis märtsis oma organisatsioonile uue juhatuse – uueks peagaidiks sai Liina Siniveer, välissekretäriks Ragne Olvet, koolitusjuhiks Trine Tamm, kommunikatsioonijuhiks Liina Sõrmus ja liikmeskonna koordinaatoriks Reelika Ruubel. Juhatuse liikmetena jätkavad programmijuht Miia Kraun ja majandusjuht Elo Sagor ning EGLi kontoris tegevjuht Mailiis Jõgis.

Administratiivkoolitus ESÜ administratiivkoolitus toimus 03.10.2015 Tallinnas, Veeteede Ametis. Koolitus oli mõeldud ESÜ juhtidele nii juhatuse, maleva kui üksuse tasandil (sealhulgas vanemskaudiealistele). Teemad, mida käsitleti: * Eelarve koostamine * Aruandlus – kuluaruannete täitmine, aruannete esitamine * Ülevaade majandusaasta aruande koostamisest * Dokumentatsioon – kuidas säilitada oluline info oma üksuses * Taotlusetekstide kirjutamine * Garantiikirjad, sponsorlustaotlused – kuidas kirjutada ning kellele ja millal saata * Mestimise kasutamine hulgikirjade saatmisel * Isikuandmete töötlemine ja piltide kasutamine * Eesti keel – hea dokumendikeel (õigekirja tüüpvead ning kust leida abi) * Tavakirja ja ametikirja erinevus * Sotsiaalmeedia nipid ja trikid


2 0 1 6 . a a s ta t e e m a Eesti Skautide Ühingu juhatus valis 2016. aasta teemaks „Noorte vaimse tervise toetamine“. Eesmärk: Noorele riskikäitumise vähendamine, identiteedi arendamine (julgus öelda ei), positiivsete ja elujaatavate sündmuste ning mõtteviisi pakkumine/arendamine. Täiskasvanutel teadlikkuse tõstmine, varajase märkaja rolli teadvustamine. Riskikäitumine on alkoholi tarbimine, suitsetamine, planeerimata seksuaalvahekorrad, kiusamine, tahtlikud enesevigastused, palju ekraani aega, vähene uni, koolist puudumine.

Mida soovime noortele pakkuda? • Positiivsed ja elujaatavad sündmused ning mõtteviis; • Identiteedi arendamine; • Erinevate noorte kaasamine; • Mälumängud ja muud mõtlemisharjutused; • Kehaline aktiivsus; • Riskikäitumise vähendamine: palju ekraaniaega, vähene uni, koolist puudumine, kiusamine, alkoholi tarbimine, suitsetamine, tahtlikud enesevigastused.

Mis on hea vaimne tervis? terviseinfo.ee • Võime inimestega suhelda, teistest hoolimine ja armastus; • Sotsiaalne iseseisvus ja hästi arenenud identiteet (oma mina ja järjepidevuse tunne, st kes ma olen ja kuhu lähen); • Võime ja soov vastastikusteks suheteks ja isiklike tunnete väljendamiseks; • Individuaalne loovus; • Võime õppida, töötada, osaleda sotsiaalses elus ja taotleda edu; • Pingutamine raskuste ületamiseks, kaotuste talumine ja valmisolek elumuutusteks; • Psüühiline paindlikkus, võime kaitsta end kahjulike tegurite eest ka rasketes tingimustes; reaalsustaju, mille abil osatakse oma mõttemaailma ja välise tegelikkuse vahel vahet teha (ka rasketes olukordades ja stressi korral).

Mida soovime juhtidele pakkuda? • Toreda aastaringsed tegevused noortega; • Erinevad loengud koolitused, millega tõsta teadlikkust noorte vaimse tervise probleemidest; Sagedasemad enesevigastuse vormid, kuidas neid ära tunda ja mis edasi teha; • Erinevad sõltuvusvormid alates suhkur, internet, mängud, ekstreemsport; • Toitumishäired; • Erinevate asutuste kontaktid, et kuhu mille puhul pöörduda ja mida mitte teha; • Ajaplaneerimise ja stressivähendamise võtted.

Meediakoolitus 14.11.2015 toimus Tallinna Ülikoolis ESÜ meediakoolitus. Koolitust viis läbi ajakirjanik Kristjan Pihl, kelle juhendamisel tegime põhjalikumat tutvust artiklite kirjutamise, intervjueerimisega ja üldise meediaga suhtlemisega. Koolitusel saime koos ajakirjanikuga arendada ja lihvida oma uudisloo, olemusloo ja arvamusloo oskusi. Aitäh põneva koolituse eest, kus üheskoos oma skautlusest kirjutamise oskust lihvida saime!

Tormilindude talipäev 17.01.2016 kogunesid lipkonna Tormilind hunduja skaudipered Stroomi randa oma traditsioonilisele talipäevale. Kelgutati, suusatati ja tehti kõik koos lõkkel süüa. Perede kaasamine oma matkadele ja muudele üritustele on Tormilindudel juba pikaajaline traditsioon, millega tullakse hea meelega kaasa. Ühest küljest võime seda nimetada kvaliteetajaks koos perega ja teisalt ka juhtide töö abistamiseks.


SKAUDIJUHT,

SIRLI

KELLEL ON PÄIKE ALATI PÕUES

Küsis, uuris ja kirjutas Sirje Pool Lapsed, läti keel, muusika, talisuplus, alati naeratav nägu ja toetav sõbralikkus ning puhas südamlik siirus on esimesed märksõnad, mis seostuvad mulle esmalt meie seekordse persooniloo peategelasega. Pärnumaal Kilingi-Nõmmel tegutseb 2002. aasta sügisest Saarde skaudiüksus, mille algatajaks ja tänaseni eestvedajaks on skaudijuht Sirli Arumäe. Skautluse juurde sattus Sirli tänu oma lastele 16 aastat tagasi, kui poeg Edgar ja tütar Kristiina Lääne Skautide Maleva suvelaagrisse läksid ja skaudijuht Heikki Mutso teda lapsevanemana kaasa kutsus. Laagris uuriti, et kas ta oskab lastega midagi põnevat teha ja nii see alguse saigi – esimene tegevus oli metsa all kipsist lehe- ja oksakaunistustega vormide valamine. Pärast laagrit võttis Sirli Läänemaal Risti skaudirühma juhtimise enda peale ja käis nii kolm aastat nädalavahetuseti Tallinnast seal koonduseid tegemas. „See oli väga tore aeg,“ meenutab Sirli ise. „Maalastele oli metsas käimine tavaline, minule aga oli see põlise pealinlasena kõik uus ja põnev. Ma õppisin skautlust ja looduses hakkamasaamist koos nendega.“ Eriti on Sirlile meelde jäänud kaks Jaakna karjääris toimunud laagrit, millest üks oli aastal 2002 ja kandis nime Rohututi laager. Üritust korraldati koos Kaitseliidu ja Vana-Harju Malevaga ning laagri põhiteema oli looduses enese varjamine. Ja nii tegutses Sirli Tallinna ja Risti vahet sõites kolm aastat, kuni kohtus oma praeguse abikaasa metsnik-metsakorraldaja ametit pidava Ivoga, kes elas Pärnumaal Saarde vallas Karulaane talus, millest sai lähema tutvuse järel ka Sirli ja tema pere kodu. Kolmandat põlve pealinlase jaoks oli maale kolimine

ja selline elumuudatus esialgu omajagu keerukas, kuna tuli selgeks õppida nii aiapidamine kui puupliidil söögitegemine. Samas sündis see otsus maale elama minna Sirli jaoks üsna loomulikult, kuna nagu ta ise on öelnud, ei olnud temas ikkagi tegelikult seda õiget linnainimese verd sees ja nüüd on ta selle otsuse üle väga õnnelik tundes ennast maal täiesti omas elemendis. Ja kuna hoog skautlusest oli tookord juba sees, siis läks Sirli ka uues kohas koolimajja ja pakkus välja, et võib hakata tegema skaudikoonduseid. Huvilisi oli alguses palju, aga lõpuks jäid püsima niiöelda tõelised skaudid. Tema esimene salk, kes läksid algusest lõpuni ehk kuni kooli lõpetamiseni välja, oli Kavalad Rebased, kes on nüüdseks juba kõrgkooli- ja tööradadel astumas, aga käivad aeg-ajalt ikka nooremate hundude ja skautidega tegelemisel abiks. Sirli arvates ongi oluline uute skaudijuhtide väljakasvamine salgast, kus noortele on antud kindlad ülesanded millegi eest vastutada ning seeläbi tekkinud kohusetunne. Sirlile endale on abiks lapsepõlvekodust saadud veendumus, et iga tööd tuleb teha hästi ja lõpuni ning rasketel hetkedel ongi kohusetunne edasiviiv jõud. Tööl käib Sirli Kilingi-Nõmme lasteaias muusikaõpetajana, kus juhendab lisaks ka laste folklooriringi, mis sisaldab endas ka veel tema ühte suurt armastust – kandlemängu. „Olen folkloori poole kaldu“, tunnistab ta ise, käies õpetamas väikekandlemängu lisaks kord nädalas ka kohalikus käsitöökeskuses ja tundes hirmsasti huvi ka käsitöö vastu, mille väljendamiseks lasteaiaõpetaja amet ka tublisti kasuks on.


Ja lisatööna saavad tehtud ka läti keele tõlketööd. Läti keele sai Sirli selgeks ülikooli ajal, kui pärast kahte aastat Tartu Ülikoolis eesti filoloogia õppimist tuli pakkumine minna Riia Ülikooli vahetusõpilaseks. Kuna Sirlil oli tol ajal Lätis kirjasõber, kellesse ta oli kõrvuni armunud, siis oli plaan mõeldud-tehtud. Kohale jõudes selgus, et plaanitud ühe vahetusüliõpilase aasta asemel tuli jääda ülikooli lausa viieks aastaks ülikoolipoolse eesmärgiga läti keel põhjalikult omandada ning kooli lõpetamise järel hakata tõlkima lätikeelseid tekste sõbralike vennasvabariikide keelde. Aga see niinimetatud vennasvabariikide aeg sai enne otsa, kui päris tööks jõudis minna. Ülikooli lõpetas Sirli 1993. aastal läti filoloogina. Lätis sündis poeg Edgar ja Eestisse tagasi jõudes tütar Kristiina ning nüüdseks on peres kokku neli last – lisaks veel ka pojad Ants ja Alo. Ja kuigi suuremad lapsed on juba oma toimetuste peal – Edgar õpib Tartus ajalugu ja Kristiina Olustveres kokk-kondiitriks – siis on nende suhted emaga endiselt väga lähedased. Ja kuigi kõikide tööde ja tegemiste kõrvalt tihtipeale aega napib, nagu suure talupere emal ikka, leiab Sirli ikkagi hetki ka oma heaolu ja tervise eest hoolt kanda – olenemata aastaajast saab igal hommikul Karulaane talu tiik ühe supluse võrra rikkamaks. Sellest saadavat energiat võib võrrelda sooritatud langevarjuhüpetega, mis Sirlil ka tänu skautlusele tehtud said. Ja taaskord oli siin mängus Läti, kus koos Valmiera skautidega mööda Koiva jõge kanuumatkal käidi ning seltskonnas olnud Cesise lennuklubi skaut pakkus võimalust proovida langevarjuhüpet ümmarguse varjuga. Sealt sai alguse Heikki Mutso eestvedamisel plaan ka Eestis skautide langevarjuklubi teha ning seal need 13 Sirli tõelist langevarjuhüpet toimuma saidki. Eelmisel suvel täitus aga veel üks Sirli unistus – käia ära Kanadas ja osaleda välis-Eesti suurlaagris Kotkajärvel. Millest see kõik aga alguse sai, meenutab Välis-Eesti Gaidide Liidu peagaid Ingrid Kütt: "Ammu aega tagasi Tagametsas Rännumaa suurlaagris oli Sirli üks juhtidest all-laagris, kus elas ka Kanada gaidide ja skautide esindusüksus. Sirli oli laagrisse toonud mitu huvitavat raamatut teistele näitamiseks ja üks nendest jäi kogemata ühe Kanada noore asjadega kokku ning toodi ekslikult Torontosse. Nii veetis raamatuke talve kobraste ja kotkaste maal, kuni mu vanemad reisisid järgmisel kevadel Eestisse ning viisid raamatu tagasi kodumaale, mille peale Sirli siis ütles, et küll ta ühel päeval tuleb vaatama, kuhu ta raamat oli reisinud. Veidi aega võttis, aga see sai teoks 2015. aasta suvel. Sirli sai oma silmadega Torontot ja Kotkajärvet näha ning kindlaks teha, et ta raamat oli ikka kindlates eestimeelsetes kohtades ära käinud. Ja nüüd, kui tal tee selge, ootame Sirlit oma kandlega ikka Kotkajärvele tagasi!". Sirlile väga meeldis oma rahulikkuse ja lihtsa linnaplaani poolest Toronto linn ning samuti indiaanlaste keskus, kuhu jäi maha ka omajagu raha. Kotkajärvel oli Sirli abiks hundude all-laagris, kus elasid ainult poisid (tüdrukud olid hellakeste all-laagris) ja kus Sirli rolliks oli olla niiöelda ema figuur. „Hundud hoidsid mind väga ja kui toredad seal kõik juhid olid!“, kiidab Sirli. „Väga südamelähedane oli ka see, et laager oli juba eos kuulutatud nutivabaks ja üllatuseks see, kui vähe oli laagris materiaalset premeerimist.“ Hundudele oli näiteks preemiaks filmiõhtu ja kõik kiitus anti edasi suusõnaliselt või ka nii, et skaudidgaidid said heateo tegemise eest paberist sõprusketi ribasid ja hundud preemiakaarte, mis läksid kõik ühisesse ketti või purki, kust samamoodi võeti neid vähemaks, kui keegi oli mingi pahandusega hakkama saanud. Ehk toimis põhimõte – üks kõigi, kõik ühe eest. Ja sama põhimõte kehtib ka Lottemaal. Kui suvel sinna satute, siis ootab teid seal ees rõõmsameelne tegelane Ruta, kes oli eelmisel aastal armunud kärbes Jaaku ehk kellest nüüdseks temaga abiellumise järel on saanud proua Kärbes, kes ka muide, on pärit Lätist.

Jüripaeval Tallinnas 2008. Pildil teiste seas ka Sirli poeg Edgar (alt vasakult teine) ja tütar Kristiina (ülemises reas)

Sirli saab hasti labi igas vanuses lastega. Skautide kokkutulekul Tagametsas 2012

Teist hooaega talisupleja

Metsamärk 2002. Jäneste salk matkal. Lauri, Valdik ja Sirli


Edgar Laksa (poeg):

Kadrioru lossis Selfi koos oma hundudega 2015

Kuidas iseloomustada ema? See on päris keeruline. Ema ja laps. Kaks osapoolt, aga mingil moel üks. Ema on selline nagu ta on. Ta on osa minust ja vastupidi ning teda iseloomustada tähendab mulle justkui arvustada iseennast. Üsna keeruline on astuda kõrvalseisja rolli, aga eks ma püüan, eelkõige skaudiliikumise kontekstis. Esimene asi, mis meelde tuleb, on omamoodi sihikindlus ja põhjalikkus. Vähese käraga saab palju ära tehtud. Kui midagi on ette võetud, tuleb asi ära teha. See on siiras tahe muuta ümbritsevat ühiskonda paremaks, suunata inimest teele, kus ta kujuneb tasakaalukaks, intelligentseks ja hoolivaks. Ema on seda teinud ja eduga, olles ka isiklikuks eeskujuks. Ja kui ta tunneb, et keegi teeb seda veelgi paremini, siis küsib ta viimase käest nõu. Ei mingit valehäbi ega rumalaid küsimusi pole olemas. Peaasi et oleks mingi plaan ning minu emal on alati plaan olemas. See ei pruugi alati olla põhjalik ega ka mõistlik, kuid vähemalt on alati, millele toetuda. Ja tarkust on jagunud tal alati, et oma plaane reaalse eluga korrigeerida. Tõsi, kiirus jätab mõnikord soovida, eriti IT valdkonnas. Aga kõige imetlusväärsem ongi just see, et ta teab, mida ta tahab ning see ei ole tingimata isekas. Ennast arendada ja avastada tähendab ka teisi kaasata. See on ka ilmselt põhjus, miks mu emal on väga hea sõpruskond – inimesed kellega ta jagab samu väärtuseid, inimesed, kes ei figureeri avalikkuse rambivalguses, vaid ajavad rahulikult oma asja arendades kodukoha ja kultuuri väärtust. Ühesõnaga, maa sool. Ning seda on ka minu ema, juhatades kätte teeotsa, kust saan otsida õnne, hingerahu ja tarkust. Kerli Kore (skaut/skaudijuht salgast Kavalad Rebased):

Sirli ja Ingrid Niagara juures unistuste reis Kanadasse 2015

Alustades pisikese plikatirtsuna skaudiringis käimist, oli üks paeluvamaid asju juhendaja oskus tuua igasse koondusesse midagi uut. See ei pidanud olema mingi asi füüsiliselt laua peal, vaid piisas ka vahvast loost või elavast arutelust. Koondus oli koht, kus me lastena töötasime koos ja kadus ära võistlusmoment. Lisaks uuele ja huvitavale oskas Sirli meid juhendada nii, et õpetuse hulgas oli alati ka enese tundmaõppimine – oskus analüüsida ja näha teisi enda ümber. Isegi, kui pärast vihma metsas lõket tehes see kuidagi süttida ei tahtnud, lahkusime salgaga rõõmsalt, sest Sirli ei lasknud meeleolul langeda. Kõik tegevused, nii vastumeelsed kui need ka ei tundunud, tegime lõpuks ära naeratus näol ja see tugevdas meid salgana ja inimestena. Sirlil on oskus näha kõiges head, samas olla realistlik. Tal on tohutu võime organiseerida, planeerida ja korraldada mitut asja korraga, samal ajal kõike ohjates ja ette mõeldes. Tema silmis ei ole kunagi miski lihtsalt niiöelda ära tegemine, vaid kõiges, mida ta ette võtab, on killuke temast. Väga raske on lühidalt kirja panna, kuidas Sirli minu elu on mõjutanud. See on lihtsalt väga suur roll olnud ja seda igas mõttes. Inimene, keda endale eeskujuks seada. Kaia-Triin Pääsuke (töökaaslane Lottemaalt):

Lottemaal 2015 - Sirli karbes Ruta. Pildil veel rännukoer Klaus, Sirli poeg Ants koos sobraga ja kärbes Jaak

Mõeldes Sirlile, meenub mulle lai naeratus, soe kallistus ja head soovid – need on kindlasti asjad, mis teda iseloomustavad. Sirli on tõeliselt armas ja südamlik inimene. Ta ei tule kunagi tööle halva tujuga, vaid nakatab ka kõiki teisi oma positiivsusega. Tema suurteks plussideks on inimeste mõistmine ja väga hea suhtlemisoskus. Ta mõistab suurepäraselt nii täiskasvanuid, noori kui ka väikeseid lapsi ning leiab nende kõigiga ühise keele. Sirli on rahulik ja tähelepanelik – töötades noores kollektiivis oskab ta pöörata tähelepanu ka asjadele, mis rutakatel noortel kahe silma vahele jäävad. Ta on töökaaslasena väga hooliv ja heatahtlik. Kui meenutada midagi Lottemaal koos töötatud ajast, siis tuleb ette vaatepilt, kuidas Sirli tuleb tööle, nägu naerul ning käes imeilus kimp oma aiast korjatud lilli. Ta tõi suvel tihti lilli tööle kaasa, et Lotte maja oleks ilusam ja kodusem. Nii on Sirli toonud meile ka suure korviga värskeid kartuleid, sibulaid, porgandeid ja muid oma aia saadusi. Sirliga on puhas rõõm koos töötada. Tema põues on alati päike ning teadmine, et headus teeb elu huvitavaks! Kristel Sävborg (sõbranna):

Ühel triibulisel jaanuariõhtul kodus

Sirliga meenub, et ta oskab iga hetke nautida. Olla olemas hetkes. Silme ees on temast pilt, kuidas ta Bornholmi reisil õhtuhämaruses istus Rönne kaunima maja ees ja püüdis hetke – maalis roosade tokkroosidega nunnu roosa maja maaliks. Minule külla tulles haaras kaasa lehttaigna, paar õuna ja mandlid ja ühe hetkega tulid ahjust välja tulikuumad mõnusad õunaampsud – jälle üks hetk, mille ta suutis lihtsate asjadega õdusaks muuta. Sirlile mõeldes meenub, et ta on küll kõige rohkem teiste inimeste heaolule mõtlev. Kõige pealt tulevad pere, sõbrad ja siis jõuab ta loodetavasti ka iseendale veidi mõelda.


Kuna Sirli sõnul ei saa persoonilugu olla ilma üksuse loota, kirjutas ta pisut ka Saarde rühmast.

Saarde skaudirühm Sirli Arumäe Pärnumaa on teadupärast väga suur. Meie asume Pärnumaa äärel, Viljandimaa naabruses – vallas, mille pealinn on KilingiNõmme. Et enne Mulgimaa künklikku maastikku on siin väga soine ja madal maa, siis kunagi igiammu tekkinudki elu soosaarte peale, kuhu mõningatel juhtudel pääses vaid talvel üle jäätunud soomaastiku – ja paik saanud nime Saarde – külad asunud ju soo saarte peal. Ja Soomaa ei jää meist ka eriti kaugele. Seega oleme vastupidavad ja hakkajad looduses – meie kandis on palju metsa ja märga maad ja kui meil tuleb plaan tegutseda toast väljas, siis ei pea selleks pikalt ettevalmistusi tegema või kauge maa taha sõitma. Kui kohalik rahvas märkab RMK Kilingi-Nõmme metsaraja ääres suitsu tõusmas, võib üsna kindel olla, et hundud või skaudid õpivad lõkke- ja söögitegemist. Peaaegu igal suvel aga on meie lastel üks laagripaik, kuhu meelsasti tagasi tullakse. See on inimasustusest umbes 10 km kaugusel, keset metsa asuv saareke ülespaisutatud peakraavi keskel, millel asub palkonn ja mida kutsutakse Koprasaareks. Samuti on saanud traditsiooniks käia Toris kelgukoerte juures sõitmas. Pääsukesed ja Julged Hundid – tüdrukute ja poiste salk – need on praegu Saarde skaudirühma kõige aktiivsemad liikmed. Tõsi küll, aja ja olude sunnil toimuvad koondused või välitegevused segasalkades ja tihti ka hoopis koos. Pääsukestel ja Huntidel on oma salga lipud, kuhu iga laps omavalmistatud märgi pani. Meil on kollased kaelarätid tumerohelise äärega, mis sümboliseerivad valla vappi – rohelisel taustal kollane ilves. Ja meie T-särkidel, pusadel ja loosungil kanname uhkusega oma valla märki – tõstetud esikäpaga kollast ilvest. Keskeltläbi on meie rühmas olnud ikka korraga 25 kuni 40 liiget. Praegu on kirjas 25 last, kellest suurem osa andis sel vabariigi aastapäeval skauditõotuse – seega noored skaudid, alles pajumärgi kandjad. Saarde rühmast on aga välja kasvanud Kavalate Rebaste salk, mille liikmetest õed Kertu ja Kerli Kore ning Andra Teearu praeguseni skautlusega tegelevad ja vajadusel appi tulevad. Esimesest poistesalgast, kes alustas 2002. aastal on aga neli noormeest praegu aktiivsed kaitseliitlased. Lisaks sellele, et me mitmesugustel üritustel kokku puutume, seisame alati koos auvalves Eesti Vabariigi aastapäeval. Siinkohal meenub väga õpetlik lugu, mis sundis meid tellima endale ühesugused pidulikud keebid. Nimelt 2008. aasta võidupühaks valmis meie valla taastatud Vabadussõja m ä l e s t u s s a m m a s. Ausammas on väga ilus ja esinduslik ja selle avamise päevaks määrati 23. juuni. Skautidel tuli selga panna oma

pidulik vorm – roheline vormipluus ja mustad püksid. Kohale oli kutsutud vabariigi president, muud tähtsad tegelased meilt ja mujalt, ajakirjanikud, kirikuõpetajad ja palju vallarahvast. Ühesõnaga hirmpidulik üritus. Ja siis, nagu jaanipäeval kombeks, hakkas sadama. Lapsi sai hoiatatud, et nad paneksid vormipluusi alla midagi sooja, kuid väljas oli siiski suvi. Ja siis see vihm tuli, hommikupoole tibutades ja päeva edenedes aina tugevnedes. Ürituse alguseks kallas lakkamatult paduvihma ja kogu rahvas varjus vihmavarjude alla. Kõnepidajad, vallaametnikud, president. Ka kirikuõpetajad, kes lisaks taevast sadavale veele ausambale pühitsetud vett peale viskasid. Suurel puhkpilliorkestril olid pidulikud keebid seljas, pillid nende sees varjul. Vaid skaudid seisid, õlad kühmus, vesi nina otsast nirisemas, auvalves. Nagu arvata võib, kestis seismine sel päeval väga kaua ja vaatepilt oli tõesti õnnetu. Kui platsilt ära sammusime, siis sisistas üks tädike mulle: „Lastepiinaja! Oleks te ise proovinud, kuidas on seal vihma käes seista!” Vastasin talle vaikselt, et ma just sealt seismast tulengi, kuid otsus oma lastele samasugused keebid tellida, nagu nägin neid orkestrantidel seljas, oli juba sündinud. See oli hea otsus ja sai kiiresti teoks. Kuna skautidel ei ole välivormi, siis sobib keep auvalves seismiseks igal aastaajal – olgu seal all siis kasukas või ujumistrikoo. Väga praktiline. Saarde skautidel on pluusid, pusad ja keebid olnud ikka sinised, aga rinnal meie uhke kollane ilves! Loodame, et neliteist aastat tegutsemist, mil Saarde skaudid on seda märki kandnud, pikeneb veel pikaks, lõputähtajata mõnusaks koostegutsemiseks.


Vanemskautide uus programm Tekst: Karolin Lillemäe Fotod: Monika Iskül Eelmises numbris kirjutasime, et skaudi vanusegrupile valmis uus programm, hea meel on teavitada, et ka vanemskautidel on põhjust rõõmustada – ka neil on aeg uue programmi järgi õppima hakata. Vanemskautidele on valminud vahva raamat, mis vastab kõikvõimalikele küsimustele, mis uue programmiga tekkida võivad. Siinkohal toome ära mõned korduma kippuvad küsimused. Kes on vanemskaudid? Vanemskaudid on 15-17-aastased skaudiliikumises osalevad noored. Kuidas saada vanemskaudiks? Vanemskaudiks saamiseks tuleb täita vanemskaudi skautluse skaudioskuse esimese taseme nõuded ning läbida üksuse vanemskaudi katse. Kui oled olnud varem hundu ja/ või skaut, siis ei saa sa vanemskaudiks oma 15. sünnipäeval automaatselt. Eriti põnevaks teeb katse see, et noored saavad selle ise välja mõelda! Milline on vanemskautide sümboolika? Vanemskautide sümboliks on tuletorn, mis maamärgina näitab teed või hoiatab ohtude eest, aidates Sul leida oma tee. Järgumärgid: alus - 1. korrus - 2. korrus- kuppel. Pärast soklikorruse läbimist, saad endale kupli märgi ning seejärel alles kasvatad vahele 1. ja 2. korruse.

Alus

Kuppel

1.korrus

2. korrus

Milline on vanemskautide tõotus ning seadused? Vanemskautide tõotus ja seadused ei erine skaudi vanusegrupi omadest. Skauditõotuse annavad nii vanemskaudieas skautlusega liitunud noored kui ka seda varem skaudieas andnud noored. Milline on vanemskautide üksus? Vanemskautide üksust nimetatakse rühmaks. Selles on ideaaljuhul 12-24 liiget, kes võivad olla jagunenud ka salkadeks. Võib tegutseda ka väiksemates või suuremates rühmades. Kogu rühm saab kokku korra kuus ning rühma kokkusaamistel jagatakse jooksvat informatsiooni, tutvustatakse lõppenud seikluste tulemusi, antakse ülevaade parasjagu käsil olevatest seiklustest, vahetatakse ideid uute seikluste teemadel ja tehakse üheskoos midagi vahvat. Kokkusaamiste vahelisel ajal toimub tegevus seiklustiimides.


Mis on seiklustiimid? Suurem osa vanemskautide tegevusest toimub seiklustiimides. Seiklustiimi moodustavad need vanemskaudid, kes tegutsevad mõne konkreetse ülesande või seikluse läbiviimisega mingil konkreetsel ajaperioodil. Tiim pannakse kokku konkreetse ühe tegevuse jaoks ning see käib koos selle seikluse toimumise aja. Järgmiste seikluste jaoks saate rühmas jaotuda teistsugusteks tiimideks, nii et igaüks saab osaleda selle seikluse juures, mis temale kõige arendavam on.. NB! Erinevate seikluste jaoks võib kaasata ka vanemskaute teistest ESÜ üksustest! Mis on rühma koodeks ja milleks seda vaja on? Rühma sujuvamaks toimimiseks vajate oma rühma sisemisi reegleid - koodeksit. Reegleid ei tohiks olla liiga palju, pigem võiksid need olla 10-15 lihtsalt mõistetavat põhimõtet. Kõige olulisem koodeksi loomisel on, et reeglid oleks seatud teie endi poolt, nii on Teil neist kindlam kinni pidada. Milline on vanemskautide järgusüsteem? Vanemskaudi vanusegrupp kestab 3 aastat ning vanemskautide programm on jaotatud kolmeks umbes aasta pikkuseks etapiks (järguks). Iga etapi läbimiseks pead osalema vähemalt 12-s seikluses, täitma vanemskaudi skautluse skaudioskuse nõuded ning vähemalt kahe vabalt valitud skaudioskuse nõuded. Iga etapi alguses pead täitma VESKI küsimustiku. Noorteprogrammi väljunditel põhinevatele küsimustele vastates koostad ringdiagrammi oma arengu seisust -VANEMSKAUDI RADA oma tuletorni valgusulatuse ehk tuletorni valgusekaardi. Valguskaart näitab Sulle, millistes valdkondades hindad end tugevamaks ja millistes valdkondades enese arendamine kõige olulisem on. Selle põhjal saad valida 12 arengusuunda, mida järgmise aasta jooksul enda juures arendada soovid. Aasta lõpus täidad uue valguskaardi ning analüüsid koos rühmavanemaga, kas möödunud seiklustest on Sinu arengus olnud kasu ning kas valitud valdkondades on toimunud areng. Aasta lõpus täidetud küsimustiku põhjal valid välja 12 teemat järgmiseks aastaks.

Milline on skaudioskuste süsteem? Aga kui ma skaudi vanusegrupis juba olen täitnud… Skaudioskuste süsteem on kõikidele vanusegruppidele ühine ning skaudioskuste omandamine on ka vanemskautide programmi oluline osa. Kui oled olnud hundu või skaut, siis seal omandatud skaudioskuste ei kao vanusegrupi vahetudes ning saad jätkata skaudioskustega sealt, kus pooleli jäid. Uued liitujad alustavad ikka esimestest tasemetest. Kui uuel liitujal on vastava skaudioskuse alal juba eelnevalt teadmised väljastpoolt skautlust, siis taseme sooritamiseks ei ole vaja koolitustel osaleda, vaid piisab oma oskuste demonstreerimisest. Ainuke kohustuslik ning vanusegrupipõhine skaudioskus on skautluse skaudioskus. Millised on vanemskautide programmi väljundid, mille vahel valida? Vanemskautidel on 25 väljundit, millest tuleb aastas 12 tükki valida. Vaimne areng:

• • •

Oskan leida ja teha valikuid erinevate informatsiooniallikate vahel. Oskan võrrelda ja hinnata erinevaid tegevusplaane arvestades varasemaid kogemusi. Oskan katsetada erinevaid lahendusi.

Emotsionaalne areng:

• • • • •

Saan aru erinevate tunnete tekkimise põhjustest. Oskan oma tundeid kontrollida ja väljendada. Märkan ja mõistan teiste inimeste tundeid. Oskan arvestada teiste inimeste tunnete ja vajadustega. Oskan oma emotsioone juhtida ka kriitilises olukorras.

Sotsiaalne areng:

• • • • • • •

Oskan ennast väljendada vastavalt olukorrale, et tagada edukas suhtlus. Oskan suhtluses arvestada teiste inimeste erineva stiiliga. Mõistan erinevate grupirollide tähendust ja oskan valida endale sobiva. Mõistan vastastikkuse toetamise vajadust. Aitan jõukohaselt kaasa oma kodukoha ja riigi arengule. Märkan ja aitan neid kes abi vajavad. Saan aru oma kohast ühiskonnas ja käitun sellele vastavalt.

Kõlbeline areng:

• • • • • •

Saan aru skaudiseadustest ja järgin neid. Oskan teha vahet heal ja halval. Õpin tundma oma kodukandi kultuurilugu. Arvestan nii enda kui teiste eelistustega vaimsuse väljendamisel. Sean igapäevaelus endale eesmärke ja püüan neid täita parimal viisil. Käitun säästvalt ja loodust hoidvalt.

Ihuline areng:

• • • •

Tean oma füüsilisi võimeid ja oskan hinnata ka teiste võimeid. Tunnen ohte oma kehale ning väldin neid ise ning hoian ka teisi. Olen teadlik tervislikest eluviisidest ja väldin ennast ning teisi kahjustavat käitumist. Arendan oma füüsilisi võimeid.


Läbi koostöö paremaks! Kristjan Tedremaa Olen suure osa oma lühikesest elust kuulunud erinevatesse noorteorganisatsioonidesse. Kõige pikemalt olen olnud seotud just skautidega. Arusaam ja põhimõtted, miks ja kuidas olla hea kodanik, sain just läbi skautliku tegevuse. Need väärtushinnangud ja põhimõtted, mis ma läbi skautluse omandasin, andsid mulle hea põhja, tegelemaks edasi küsimustega, kuidas muuta enda ja enda eakaaslaste keskkonda paremaks ja noortesõbralikumaks. Selle tulemusena liitusin ligi poolteist aastat tagasi Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) meeskonnaga. ENL loodi aastal 2002 noorteühingute katuseorganisatsioonina, üheks asutajaorganisatsiooniks oli muuhulgas ka Eesti Skautide Ühing. ENL-i missiooniks on esindada, kaasata ja toetada noorteühendusi läbi koostöö- ja arenguvõimaluste loomise. Eesti Noorteühenduste Liit koondab enda alla erinevaid noortega tegelevaid organisatsioone, tagades neile ühise platvormi, et seista ühiste huvide eest, kujundada noori toetavat ühiskondlikku arvamust ning esindada liikmete noortepoliitilise huve. Läbi enda 46 liikmesorganisatsiooni ja 82 osaluskogu abiga suudame viia Eesti noorte ja noorteühingute jaoks tähtsad küsimused otsustajateni. Eesti Noorteühenduste Liidu ajalugu on olnud tormiline, nagu ühele kasvavas eas noorteorganisatsioonile kombeks. Organisatsiooni on juhtinud läbi aastate mitmed noored, kellest on sirgunud tunnustatud eksperdid ja arvamusliidrid. Pakume enda liikmesorganisatsioonidele erinevaid projekte, koolitusi ning töötubasid, mille eesmärgiks on tagada noorte ja noorteühingute areng. Samuti tegutseb Eesti Noorteühenduste Liidu eestvedamisel üle riigi 82 osaluskogu, läbi mille on noortel võimalik panustada enda kodukoha arengusse ja tagada noorte hääle tõsiseltvõetavus Sõrve Säärest Narva jõeni. Samuti on toimumas mitmed erinevad projektid ja koolitusprogrammid. Käesoleval aastal lõppeb projekt „Ühised Noored“, mis keskendub riskilaste- ja noorte korduvõigusrikkumiste vähendamisele. Projektist võttis osa ka Eesti Skautide Ühing, kes koostöös Eesti Väitlusseltsiga ja Nukufilmi Lastestuudioga viisid läbi noortelaagrite sarja, kus üheskoos pakuti õigusrikkumistega koolinoortele võimalusi tutvuda erinevate huvitegevustega. Eelmine aasta viidi sisse muudatus Põhiseaduses, mis lubab alates 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimistel valida ka 16 kuni 17-aastastel noortel. Valimisea langetamine oli ENL-i ja meie liikmesorganisatsioonide mitmeaastase töö vili. Järgmiste kohalike omavalitsuste valimisteni on jäänud veel üle aasta. Oluline on rõhutada, et noorte harimisel kriitiliseks valijaks on kindel roll ka noorteühingutel. Ainult läbi noorteühingute aktiivse töö suudame tagada meie riigile haritud, aktiivsed ja kriitilised kodanikud. Keeruline on ette näha, mis teemad või ühiskondlikud küsimused Eesti avalikkust ja noori järgmise viie või kümne aasta pärast kõnetavad. Ükskõik, mis küsimuste või murekohtadega me järgmiste aastate jooksul tegelema peame, on oluline, et me astuks neile vastu üheskoos. Seetõttu on ka tähtis, et Eesti Noorteühenduste Liit tagaks ka edaspidi selle platvormi ja võimaluse, läbi mille on noorteühingutel ja nendesse kuuluvatel noortel võimalus neid puudutavates asjades kaasa rääkida. mmik FOTO Maimu Nõ

Rävälä salgajuhtide kool Liisa Kesküla Tormilind Sügisel 2014 sai taas alguse Rävälä Skautide Maleva poolt korraldatav salgajuhtide kool, kuhu oodatakse osalema kõiki noori vanuses 12-16(18) üle Eesti. Salgajuhtide kooli eesmärk on anda noortele esmast juhtimise koolitust. Kursus annab noorele ülevaate salgajuhi rollist nii salgas kui ka rühmas, teadmisi ja oskusi koonduste ja kavade koostamisest ning läbiviimisest. Läbi praktilise tegevuse annab kursus võimaluse noorel arendada oma esinemisoskusi harjutades oma eakaaslaste ees koonduste läbiviimist. Kursusel on kokku kuus osa ja kursusega võib liituda igal osal olenemata sellest, kas eelmised osad on läbitud või mitte. Kevadhooajaks on kool läbi, kuid alustab taas sügisel. Salgajuhtide kooli hing ja läbiviija on olnud Maimu Nõmmik, kes on suutnud väga edukalt rakendada ka noorte kaasamist teiste noorte õpetamisse – nimelt toimub iga kursuse osa lõpus samas kohas Tormilinnu hundude koondus, mida viivad läbi kursusel osalenud noored. Ja see toimib suurepäraselt!

Salgajuhtide koolis tegevus hundudele (hunduga)

NB! Alates 2016. aastast on salgajuhtide kool laiendatud ka skaudijuhtide le kandes nime salga- ja skaudijuhtide koo l ehk SJK ning sellest on oodatud osa võt ma ka kõik uued täiskasvanutest vabatahtli kud ja alustavad hundu- ning skaudijuhid. Järgmised osad toimuvad: 02.10.2016, 06.11.2016, 29.01.2017 ja 02.04.2017.


TAGAMETSA SUVI 2016 Sirje Pool Tagametsa meeskond

Taas on algamas suvehooaeg ja nii ka Tagametsas. Kellel veel suveplaanid tegemata ja soovib tulla Tagametsa oma laagrit pidama, siis vabade aegadega saab jooksvalt tutvuda kodulehel kalendris: www.tagametsa.ee/kalender. Sel suvel ei ole tulemas ühtegi suuremat laagrit, küll aga on Tagametsas toimumas näiteks lipkondade Tormilind ja Siil suvelaagrid. Lisaks on tulemas veel järgmised ESÜ üritused: TAGAMETSA TALGUD 07.05.2016

Talgud toimuvad ettevõtmise „Teeme ära” raames. ESÜ kalendris on talgud planeeritud kahepäevasena 07.-08.05.2016, kus põhirõhk on ikkagi laupäevasel päeval, kuid kuna tööd jagub, siis saab jääda ka ööbima. Omalt poolt pakume head sööki ja hüva leili ning tegevuskavas peidab ennast ka väike üllatus. Planeeritavad tööd on sobilikud alates 15. eluaastast. Samuti ootame talgutele lapsevanemaid ja skaudisõpru nii lähedalt kui ka kaugemalt! Registreerimine talgutele lõpeb 05.05.2016 ning toimub läbi „Teeme ära” kodulehekülje. ESÜ SÜNNIPÄEV 11.06.2016

Roheline päev ehk ESÜ sünnipäev saab seekord toimuma vahva perepäevana, kuhu ootame külla kõiki skaute ja skaudijuhte, aga seekord mitte üksustena, vaid koos peredega ning samuti kõiki meie toetajaid ja koostööpartnereid, aga ka kõiki kohalikke inimesi Tagametsa lähistelt. Täpsem ürituse info on avaldatud ESÜ Facebookis ja kodulehel. Tagametsa jahiloss ja laagrikeskus on skautide ja gaidide püsilaagripaigaks, aga rendime seda välja ka teistele metsalaagrite, matkade ja väiksemate seminaride või kokkusaamiste korraldamiseks. Samuti ootame siia välisriikide skaudi- ja gaidiüksuseid oma laagreid või koolitusi pidama. Eelmisel suvel toimus meil näiteks Soome skaudiüksuse Sipoon Hukat juubelilaager, mis sai igati positiivse tagasiside ja mille raames külastati väljasõitudena mitmel päeval ka teisi piirkonna paiku. Jalgsimatka kaugusele jääb näiteks Järvamaa suurim 24 m kõrgune 6,1 m läbimõõduga seest õõnes Saare-Siimu tamm, aga ka Tõrvaaugu puhkekoht, kus asub 1997. aastal taastatud tõrvapõletusahi. Samuti saab käia kaemas metsavendade punkrit või Vanapagana metsamaja, mis oli 1964. aastal valminud filmi „Põrgupõhja uus vanapagan” peategelase Jürka eluasemeks. Laagrialalt saab alguse 8 km pikkune RMK Saarjõe matkarada, mis omakorda lõikub pikema Sakala tee matkarajaga ja lähedal on ka 3 km pikkune RMK Vanapagana õpperada. Kui ollakse auto või bussiga, aga miks mitte ka rattamatkana, saab sõita näiteks Carl Robert Jakobsoni talumuuseumisse Kurgjal, aga ka Tallinna Tehnikaülikooli Särghaua õppekeskusesse, mis pakub erinevaid tegevusprogramme alates Eesti geoloogilise ehituse ja maavaradega tutvumisest kuni kiviõpikojas kivide saagimise ja lihvimiseni. Lisaks saab näiteks Türil külastada Eesti Ringhäälingumuuseumit, Väätsal Eesti Jalgrattamuuseumit või sõita hoopis Soomaale matkama. Oleme valmis teinud ka paketid „Meeskondlik nädalavahetus Tagametsas” ja „Kaks koolipäeva Tagametsas” ning jätkame plaaniga arendada Tagametsast WOSMi SCENES (A Scout Centre of Excellence for Nature and Environment) keskkonnaprogrammi keskus. Maikuu lõpuks on valmimas ka matkaradade „Jalutades jalgsi”, „Rännates rattaga” ja „Avastades autoga” kirjeldused, mille lisame kodulehele www.tagametsa.ee. Kui soovid tulla Tagametsa, kirjuta kodumetsa@gmail.com või helista 5895 8064. Tagametsa ootab, tere tulemast!


ESÜ ÜLDKOGU KOOSOLEK JA

Fotod: Karolin Lillemäe

19.03.2016 toimus Tallinnas Mustamäe tee 55A ESÜ XXI üldkogu koosolek. Osalemas olid skaudijuhid üle Eesti ja väga hea meel oli näha ka vanemskaudi- ja rändurieas noori. Koosolekul kiideti heaks eelmise majandusaasta majandusja tegevusaruanne, 2016 eelarve, 2016 ürituste kava ning 2017 ürituste kava projekt, viidi sisse põhikirjamuudatus asendades senise peavanema nimetuse patrooni nimetusega ning muudatused järgmistesse erijuhenditesse: Edutused ja aunimetused, Liikmeskond ja vabatahtlikud, Hõbehunt, Tammetäht, Põhjatäht ja Rajatäht andes juhenditele ühtlasi ka ühtse uue kujunduse. Senine noorteprogrammi erijuhend otsustati kuulutada kehtetuks, kuna selle sisu dubleerib põhikirjas olevat. Seoses ametiaja täitumisega lahkusid juhatusest haldusjuht Jüri Ehandi ja suhtlusjuht Mikk Leedjärv. Ka peaskaudil täitus ametiaeg, kuid ta oli valmis kandideerima teiseks ametiajaks ja nii jätkab peaskaudi ametis Kristjan Pomm. Uueks haldusjuhiks valiti Marianne Jürgenson ja seni täitmata olnud personalijuhi ametikohale Katri Pruulmann. Kuna suhtlusjuhi kohale kandidaate ei esitatud, siis otsustas senine programmijuht Karolin Lillemäe kandideerida sellele ametikohale, kuhu ta ka valituks osutus. Programmi valdkond jääb käesolevaks aastaks juhatuse katta ja tegeletakse aktiivselt uue programmijuhi leidmisega, kes kandideeriks sellesse ametisse järgmisel üldkogul. ESÜ revisjonikomisjoni ühe liikmena jätkab Kristi Traks ja teiseks komisjoni liikmeks valiti seoses senise liikme Marianne Jürgensoni kandideerimisega haldusjuhi kohale Jekaterina Beljatskaja. Eesti Gaidide Liidu ja Eesti Skautide Ühingu Sihtasutuse nõukogu liikmena asus ametisse seoses senise liikme Rein Luuse ametiaja täitumisega uue liikmena Mikk Leedjärv. Edu ja kordaminekuid uutel ametikohtadel!

ESÜ patroon Chris Holtby tänab oma kõnes skaudijuhte


Tänuõhtu Üldkogujärgselt kogunesid skaudijuhid koos kaaslastega Tallinna Mustpeade Majja tänuõhtule, kus anti üle edutused, kiituskirjad ja tunnustused. Tublisid skaudijuhte ja abilisi on kindlasti rohkem kui edutatute nimekirjas, ilma kõigi teieta ei oleks skautlust! Suur aitäh ja palju õnne kõikidele! Erilised suured tänusõnad lähevad büroo töötajale Liisa Mölderile vahva ürituse korraldamise eest! Suurepärase klaverivahepala mängisid meie oma liikmed Veeda Kala (Ökoskaudid) ja Katri Pruulmann (TSGM).

Tunnustada Skaudisõber märgiga: Maarja Piir Pärtel Keskküla Maria Bulak Tunnustada kiituskirjaga: Jonne Viinamägi RSM/Okaskannel Tanel Lambing RSM/Keila Ryan Jenkins RSM/Keila Meelis Zujev RSM/Keila Harri Kramm RSM/Kõrvemaa Veeda Kala Ökoskaudid Pärja Õun Ökoskaudid Kadri Agu RSM/Kõrvemaa Jüri Ehandi RSM/Tormilind Mikk Leedjärv Üksikliige Tunnustada Eeskujulik skaut märgiga: Madis Rahumägi RSM/Tondisalu Tarmo Randes RSM/Keila Alar Tael VHM/Päikesekillu Tunnustada Rajatäht III märgiga: Deniss Botšarov Narva Nadežda Žigareva RSM/Siil Jelena Gusseva RSM/Siil Sander Lillemäe Ökoskaudid Marek Kõbu RSM/Okaskannel Kristjan Järv Ökoskaudid Mihkel Rünkaru TSGM/Ilves Aune Suve-Kütt RSM/Kõrvemaa Elvar Reiser PSGM Lauri Tiitus Üksikliige Ille Maidre Üksikliige Tuuli Land TSGM/Ilves Andrei Guk RSM/Saturn Tunnustada Rajatäht II märgiga: Liina Land TSGM/Ilves Siim Maripuu TSGM/Ilves Anna Stepanova RSM/Siil Kristjan Kruus Üksikliige Ragnar Luup Üksikliige Tunnustada Rajatäht I märgiga: Laura Õigus RSM/Metsalised Tunnustada Põhjatäht III märgiga: Svetlana Logussova RSM/Siil Aasta skaudijuht: Deivis Treier

Fotod: Maarja Mölder

Ökoskaudid


05.–07.02.2016 toimusid Mihkel Rünkaru (TSGM) eestvedamisel Otepääl järjekordsed Talimängud. Suur aitäh kõigile abilistele! Eriti tore oli näha nii palju vabatahtlikke väljastpoolt organisatsiooni!

SKAUTIDE TALIMÄNGUD OTEPÄÄL Kati Tuzberg, Margus Vahter, Annabella Lillemägi ja Andres Lillemägi Rakvere Skaudid

Skautide talimängud toimuvad iga kahe aasta tagant, eelmised talimängud toimusid Läänemaal Paliveres ja enne seda Lääne-Virumaal Tapal, kus korraldajateks olime meie, Rakvere Skaudid ja Vaeküla Siilikesed. Talimänge on üldse praeguseks ajaks toimunud 17 ja Otepääl on need nüüdseks toimunud kolm korda (1999, 2008 ja 2016). Sel aastal toimunud laagri eesmärgiks oli panna proovile oma vaimsed ja füüsilised võimed ja oskused ning veenduda juba ammu teada-tuntud ütluses, et "terves kehas on terve vaim". Iseenda ja meeskonna võimeid sai panna proovile Otepää linnas toimuval sportlikul talvematkal, pärast mida sai puhastatud oma keha Otepää spordihoones ja lauldudtantsitud lõkkeõhtul. Seikluslik tee Otepääle 2008. ja 2016. aasta talimängude ilmaolud olid üsna sarnased – miski ei ennustanud, et tulemas on talimängud. Nii nagu kaheksa aastat tagasi, siis ka nüüd soovitati meil kaasa võtta päästerõngad, veesuusad, trikood ja lestad. Sõit lõuna poole oli täiesti ekstreemne, peale Jõgevat olime tunnistajaks autoavariile, mis meil nii mõnelgi peopesad higiseks tõmbas ja ajus hakkas vasardama mõte keerata autonina Rakvere poole tagasi. Ootasime umbes pool tundi, kui tee vabastati ja meie reis edasi Tartu kaudu Otepääle võis jätkuda. Aga oh õudust, kui äkki lumesein meil ees oli. Sõitsime Tartust Otepääle keskmise sõidukiirusega 35km/h, nähtavus oli kõike muud kui hea ja siis oli küll tahtmine koju tagasi keerata. Sadas ja sadas, terve tee Tartust Otepääle sadas lund ja kui sihtkohta jõudsime, sadu lakkas. Meenutusi Okasverest Otepää Gümnaasiumis, kus asus meie kodu talimängude ajaks, majutati meid ühte klassiruumi koos üksusega Okaskannel, kellega seovad meid ainult head mälestused. Eelmistel talimängudel Paliveres moodustasime kahest üksusest ühe võistkonna, mis kandis nime Okasvere ja meie noored saavutasid koos tubli neljanda koha. Lisaks oleme lipkonna Okaskannel noortega jaganud laagripaika suurlaagrites Tagametsas jne.

Vähene lassokasutamine playbackis Esimeseks proovikiviks sai Virumaa noortele ettevalmistus õhtuseks playbackiks ehk ürituseks, kus tuli ette kanda vabalt valitud ansambli lugu. Rakvere Skaudid ja Vaeküla Siilikesed said kokku viimati 2015. detsembril, mis tähendas seda, et erilist ettevalmistust meil ei olnud, suhtlus käis läbi sotsiaalmeedia. Esialgu pakutud lugu laideti osade meie liikmete poolt kohapeal maha ja me alustasime nullist, hakkasime otsima lugu, mis ei nõuaks erilist sõnade tuupimist ja otsustasime panustada tantsule valides Rednexi ja nende hoogsa loo „Cotton eye joe“. Hiljem selgus, et valik oli õige, zürii ei olnud kiitmisega kitsi, ainuke asi, milles meid laideti, oli vähene lasso kasutamine. Õhtu lõppes taaskohtumistega – tore oli näha vanu skaudisõpru ja kui tuli magama minemise aeg luges lipkonna Okaskannel juht Monika Iskül paar lehte raamatust „Tom Sawyeri ja Huckelberry Finni seiklused“. Ei tea kas loetu oli nii põnev või igav, igatahes varsti oli kuulda mõnusat norinat – kõik magasid. Une-Mati liivakott kadus silmist Järgmisel hommikul ärkasime kuke kiremise peale ja jooksime saali, kus meid ootasid teised skaudid ja läks lahti hoogsaks hommikuvõimlemiseks. Võimlemist viis läbi endine sõjaväelane ja Une-Mati koos oma liivakotiga oli meie silmist kadunud, see-eest virvendasid silme ees umbes 40 Tallinna üksuse Siil skauti oma kollaste T-särkide ja lillade dressipluusidega.


neid sõnu). Tegevuspunktides küll muudeti meeskonna nimi „Lihtsalt kapsarauaks“, sest kes ikka viitsiks nii pikalt seda kirjutada ja samuti öelda ning tundus, et ka salgaliikmed ise ei viitsinud vähemalt kümme korda korrata seda pikka nime, sest täpselt nii palju oli tegevuspunkte ja igas tuli öelda, mis salgaga tegu.

Kartul, radiaator, papagoi ehk lihtsalt kapsaraud Võimlemine tehtud, jooksime sööma ja seejärel matkatarbeid pakkima. Noortest kujunes välja kaks meeskonda, üks puhas Vaeküla Siilikeste salk nime all „Aleks ja Snoobid”, teine segu Rakvere ja Vaeküla omadest, nime all „Kartul, radiaator, papagoi ehk lihtsalt kapsaraud” (selle nimetuse laenasime Eesti Skautide Ühingu juhatuse esimehelt Siim Maripuult, kes avas nende sõnadega Talimängud Otepääl ja kelle arvates need on ilusad sõnad ja kuna meile tundusid need samuti ilusatena ning kuna olime laisad ise midagi uut välja mõtlema, siis kasutasime seekord

Discgolfist mjölkkini Matkarajal tuli visata lendavat taldrikut – discgolfi punkt, tulistada püssist – airsoftgun punkt, alla lasta mäest – tuubipunkt, mängida lume peal bowlingut – mjölkki punkt (teadaolevalt meie põhjanaabrite „rahvusmäng“), osata meisterdada erinevaid lõkkeid – lõkkepunkt, kompida läbi koti seitse eset ja ära arvata millega tegu – KIMi mängu punkt, söögipunkt – seal oli võimalik oma nälga kustutada (meie ja arvata võib, et ka teiste noorte lemmikpunkt, sest küll on ikka vahva süüa kõrge suusahüppemäe jalamil). Siis oli veel seikluspunkt – jookse suuskade alt läbi ja kuku ning üks meeldivamaid punkte oli ka sooja ravimtee punkt, kus noored pidid ära arvama, mis teega tegemist. Suurimaks mureks oli noortel, et miks pole tee sees suhkrut – „jube mõru lurr“ – ütles Denis. Hea tulemus! Tagasi koolimajja jõudes panime riided kuivama ja hakkasime valmistuma õhtuseks lõkkeõhtuks, kus iga üksus pidi ette kandma lõkkenalja. Ei tea, kas kõik olid matkast väsinud või milles asi, lõkkeõhtu lõppes kiiresti ja paljud sukeldusid uneriiki. Pühapäeva hommikul valmistusime kojuminekuks, pakkisime riided, viisime asjad autosse ja jäime ootama matkamängu tulemusi. Selgus, et olime saavutanud seitsmenda ja kaheksanda koha 18 skaudisalga seas – väga hea tulemus.


07.11.2015 korraldasid Ökoskaudid Pärja Õuna eestvedamisel Anton Õunapuu karikavõistluse ehk ÕKV Neerutis.

Õunapuu karikavõistluse võitis Vana-Harju Malev Walter Sulin VHM (ühel ilusama kuupaistega märtsikuu ööl)

Võitjavõistkond: Säde-Ly Malberg, Vanessa Johanson, Sandra Sulin, Rena Emily Jõekallas Fotod: Monika Iskül

Kuidas aeg küll lendab, äsjatoimunud Õunapuu karikavõistlus on peaaegu sama kaugel kui järgmine. Vana-Harju Maleva (VHM) tüdrukutele jääb see ÕKV hästi meelde – neil läks meeldejäävalt hästi. Ja neil läks nii meeldejäävalt, et koduteel asuti ühiselt meenutama oma kõige esimesi, oi kui ammuseid, skaudivõistlusi. Tüdrukud olid kunagi 7-aastased ja toonast puudulikku kirjaoskust meenutab pika vaidluse järel registreerimisblanketi kaudu diplomile sattunud võistkonna nimi ,,Tult purskav lohe”. Eks selle järel ole ka mõne korra päris matkale saanud, päris hulk maad on maha kõmbitud, rattasõidud on neid viinud Eesti erinevatesse paikadesse, Lätti ja vahel Soomegi. Paadile ei ole just alati pihta saadud ja seepärast on sõidetud ka paadi all või ujutud paadi ja kaasasolnud kolaga võidu. Ja skaudijuhtigi on ujutatud igasuguse paksusega vees. Aga kõigile katsumustele ja rohkem või vähem õpetlikele aegadele vaatamata, ei ole vahepealse ajaga nende kirjaoskus paranenud – vastupidi – on koguni niivõrd vähikäiku teinud, et sellegi jutu kirjutab skaudijuht nende sõnade järgi. Kes mäletab, milline ilm oli viimase ÕKV hommikul? Õige vastus on – just õige ilm, et mitte paigal passida (muidu saavad külmapoisid kätte) ja hommikuvarase sõidu aeg autos tukkumise vahele skaudijuhilt uurida, mis toimub ja kuhu ta meid jälle seganud on. Viimaste kilomeetritega kadus skaudijuhilgi vist veendumus õigest suunast ja sõit meenutas ekslemist, lõpuks aga selgus, et koht on meile juba ammusest ööbimisestki nii tuttav. Ja nii olimegi kohal. Meil vedas, startisime teisena, see on palju parem kui esimesena. Starti oodates sai palju nalja, arvasime juba, et nõrkeme ära ja ei jaksagi rajale minna. Pealegi, meie ainuke ettevalmistus oli, et Sätu magas viimase öö raamatud ,,Kalevipoeg” ja ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud” padja all. Olnud kõva ja ebamugav küll, aga tulemuse järgi hinnates kasulik. Esimeses punktis (esmaabi) tundus, et see ei ole meie päev, jätsime nii palju tähtsaid asju tähelepanuta. Aga läksime edasi teadmises, et selline õppetund kulub nagunii varsti ära. Tegevuspunktid olid kõik väga head, aga eriliselt meeldis meile kõigile häälte tundmise mäng. Selle nimi võib olla kuulmise järgi KIMi mäng. Pimedana telgi kokku panekul said kõik peale kokkupanija liiga palju nalja ehk siis see

meeldis kõigile peale telgi kokkupanija. Kõige raskem oli aga nööril püsimine ja ronimine. Oli raske, aga ei olnud paha punkt, tegelikult võiks sellistes kohtades rohkem ronida. Kohajutte ja muistendeid on kõigil kasulik teada, neid võiks sagedaminigi kasutada. Pealegi jäävad nad niiviisi lastele paremini meeldegi. Ja kui juba tundus, et enam paremaks minna ei saa, siis tuli söök. Kõik kiidavad siiani. Isegi auhindamisele oli söögipunktist kahju minna. Koha saamine tuli meile üllatusena. Kui kolmas ja teine koht välja olid jagatud, siis oli ka igasugune lootus kadunud. Imetlesime seal siis hiigelsuurt torti kurvas teadmises, et kõht on liiga täis ja tort läheb raisku, kui äkki – tuli esikoht. Ja vähe sellest, auhind oma ootamatuses ja tundmatuses oli kogu eelneva korralduse vääriline. Keegi meist ei olnud varem Ronimisministeeriumis käinud, enamik isegi ei teadnud sellisest paigast. Ja kui juba minna, siis miks üksi … kõik hundudki, kes tulla julgesid, said kaasa. Tänavu oleme juba ,,vanakesed” ja ÕKV-le enam ei pääse. Kõigist võistlustest jäänud vahvaid mälestusi aga kavatseme veel kaua mäletada. Aitäh kõigile, kes end selles vähegi süüdi tunnevad. Ehk kohtume mõnel skaudirajal … Ahjaa, päris pensionipõlve me ka pidama ei kavatse asuda. Pikka ja kinnitatud tegevuskava ei ole meil kunagi olnud, rändame edaspidigi nii, kuidas tuju ja võimalused lubavad. Skaudelda oleks ju väga hea, kui ei peaks tööl või koolis käima. Natuke tahaks Eestiski rattaga sõita enne, kui Soome matk tuleb. Ammu on räägitud Leedus ja Hispaanias matkamisest. Aga kõige käegakatsutavamad on ikka need kõige lähemad asjad, meie hundudel on tuleval nädalavahetusel käsitööõhtu, varsti on muuseumiöö, kellakeermise matk ja ...


Sügisestel nõupäevadel oli fookuses vaimne tervis ning projektiloome Marilin Salström Metsalised

2015. aasta sügisesed nõupäevad toimusid Tagametsas 11.-12. septembril. Seekordseteks vestlusteemadeks olid ülevaade skautide tegevusest eelmisel aastal, ülevaade järgmise aasta põhiteemast, milleks on vaimne tervis ja järgmisel aastal aset leidvad laagrid, välislaagrid, koolitused ja muud üritused. Lisaks räägiti ka sellest, kuidas oleks võimalik suurendada teadlikkust ja infolevi skautide tegevuse osas. Toimus ka minikoolitus projekti kirjutamise ning teostuse teemal. Tutvustati uut märkide süsteemi ning viidi skaudijuhid kurssi uue korraldusega, mis parandab ning uuendab skautide võimalusi end skautluses ja elus arendada. Kõneldi sellest, et edaspidi on vaja pöörata suuremat tähelepanu positiivsele mõtlemisele ning tähtsustati seda, kui oluline on hea tuju ning pealehakkamissoov just lastele. Sellega seoses peaksid skaudijuhid õppima paremini ära tundma halvenenud vaimse tervise märke ning neist teada andma või nendega tegelema, eriti kuna ka vaimsest tervisest sõltub suuresti ka kõigi noorte füüsiline heaolu. Toimus väike koolitus teemal projektindus ning projekti koostamine. Räägiti, mida on oluline tähele panna, kui koostada projekti ning saata projektitaotlust. Olulised punktid projekti koostamisel on eelkõige kindel ja konkreetne eesmärk, vajadus selle järgi, mida projekt inimestele annab ning projekti tulemus. Väga oluline on ka meeskonna koordineeritud töö ja kindlaks määratud tööjaotus. Õhtul mängiti seltskondlikke mänge nii toas kui ka õues. Igaüks pidi tutvustama teistele mõnda mängu ning seejärel pidime tutvustatud mängu koos mängima. Mängud andsid uusi mõtteid, mida teha koos salgaga või õhtuti laagrites. Toimus üleüldine meelelahutuslike tegevuste ring, mida omaltpoolt vürtsitas külla tulnud improvisatsiooniteater. Sai ka veidi maiustada ning teistega vabamalt juttu ajada. Oli töörohke, õpetlik ja vahva nädalavahetus. Õppisin palju. See oli minu jaoks positiivne kogemus, sest sain tutvuda teiste juhtidega, teada rohkem korralduslike asjade kohta ning viibida toredas seltskonnas. Fotod: Maimu Nõmmik


ESÜ OSALUSPROJEKTID Õigusrikkumistega noored said väitlusest, skautlusest ja animatsioonist innustust Eesti Noorteühenduste Liidu juhitud ning Euroopa Majanduspiirkonna rahastatud projekti Ühised noored raames korraldati esmakordne noortelaagrite sari, kus õigusrikkumistega kooliõpilastele pakuti võimalust tutvuda kahe laagri vältel väitlejate, skautide ja animaatorite tegemistega. Noortele korraldasid töötubasid ja looduses aktiivseid tegevusi Eesti Skautide Ühing, Nukufilmi Lastestuudio ning Eesti Väitlusselts. Laagri eesmärk oli tekitada noortes huvi pakutud tegevuste vastu ning eduelamust, mis oleks vastukaaluks nende õigusrikkumistele ja riskikäitumisele ning aitaks seda vähendada. Pooled osalenud noored märkisid tagasisideküsimustikus, et on vähemalt ühe tegevuse (väitlus, skautlus või animatsioon kui huviala) puhul sellega jätkamisest väga huvitatud. Projekt Ühised noored sai rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored” lisataotlusvoorust „Tõrjutud noorte sotsiaalne kaasamine ja õigusrikkumiste ennetamine”. Programmi viisid üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks oli Eesti Noorsootöö Keskus. ESÜ poolt olid projektijuhtideks Ragnar Luup ja Liisa Mölder. Noorteorganisatsioonid allkirjastasid tervisekoalitsiooni leppe 26.02.2016 jõudis lõpule Terve Eesti Sihtasutuse (TESA) ja ESÜ vaheline koostööprojekt, kui erinevad Eesti noorte tervisest hoolivad noorteühingud kogunesid Von Krahli Teatrisse minikonverentsile, mille raames allkirjastati koalitsioonilepe rakendamaks noortele suunatud või noorte poolt korraldatavatel üritustel alkoholi- ja tubakavabadust. „Noorteühingud on hakanud mõtlema selle peale, et vaadata oma alkoholipoliitika üle. Selle koalitsiooni peamine mõte, mida just Eesti skaudid on aktiivselt ajanud, puudutabki seda, et kui meil on üritus, mida korraldavad näiteks noored või mida korraldatakse noortele, siis on ilmselge see, et mingisuguseid meelemürke seal ei ole ja ka üksi täiskasvanu, kes on selle üritusega ühel või teisel viisil seotud, ei tohi olla kasvõi jääknähtuga,” lausus Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Ivo Visak antud teemal ühe arvamusliidrina kaasa rääkides. Sõlmitud koalitsiooni eestvedajaks on Eesti Skautide Ühing. Projekti rahastati Norra toetustest ja Sotsiaalministeeriumi eelarvest. ESÜ poolt olid projektiga seotud Kristjan Pomm, Laura Õigus ja Sirje Pool. Soovime, et iga Eesti noor läbiks EV 100. sünnipäeva auks vähemalt ühe matkaraja Projekti „Eesti 100 seikluslikku rada” sisuks on Eesti noortele vabariigi sünnipäeva puhul 100 eri sihtkohaga matka korraldamine ajavahemikus juuli 2017 kuni veebruar 2020. Samuti soovime projekti käigus töötada välja nutilahenduse ja veebikeskkonna, mille abil saab iga matkaja leida endale sobiva matkakoha, valida seal sobiva distantsi ja tegevused. Projekti planeerimisosa rahastajaks oli Riigikantselei. ESÜ poolt olid ja on projekti eestvedajateks Aune SuveKütt ja Siim Maripuu.

ESÜ poolt allkirjastas tervisekoalitsiooni leppe peaskaut Kristjan Pomm


Portugalis Akadeemial Kadri Agu ESÜ koolitusjuht 27.10-1.11.2015 veetsid Eesti Skautide Ühingu programmijuht Karolin Lillemäe ja koolitusjuht Kadri The Academy 2015 sai Agu Portugali kaunis linnas Portos toreda avalöögi meeleoluka skautide ja gaidide Akadeemial. The avamistseremooniaga. Õhtu Academy näol on tegemist kuuepäevase jooksul toimus palju põnevaid koolitusega, mis leiab aset igal aastal mänge, sõna said paljud erinevas Euroopa linnas ja seda juba sündmuse eestvedajad. Samuti ESÜ koolitusjuht Kadri Agu ja programmijuht seitsmendat aastat. Antud koolituse Karolin Lillemäe ei puudunud väike tutvumise eesmärk on võimaldada osalejatel saada moment, nimelt jagati kõigile The kvaliteetset koolitust ja koostöövõrgustike Academy 2015 logoga kleepekad. Igal osalejal tuli leida loomise võimalusi. keegi, kellel on teist värvi logo, ning siis mõtteid ja ootuseid Operatsioon „Ookean” vahetada, siis aga vahetada üks tükk oma südamekujulisest Peale registreerimist ja enne suurt algust, tuli meil täita logost, et lõpuks saaks logo erivärvides (kokku neli tükki). missioon nimega „Ookean”. Kaks hullu eestlast võtsid ette Kõikidel gruppidel oli võimalus teise päeva õhtul minna tee, et näha suurt mäslevat Atlandi ookeani. Teekond ei olnud avastama Portot. Avastusretk toimus linnamängu näol. üldse pikk, aga selle aja jooksul, mil me jalutasime, tundus, et Avastades Portot mängu võitis meie programmijuht Karolini kogesime kõik aastaajad korraga ära. Säras soe ning hellitav grupp, kes vihma ja pimedat trotsides leidsid kõik punktid päike ja siis sekund hiljem sadas meeletult vihma, tuul tõusis ning täitsid eeskujulikult iga viimse kui ülesande. Hä- häjärsult tormini. Kohale jõudes piirati ranna äär piirete ja hästi tehtud! lintidega sisse, et hullud turistid ja ka kohalikud liialt lähedale Ja muidugi ei puudunud õnneks ka kohalikku kultuuri ei läheks, sest lained olid mitmete meetrite kõrgused. Aga meie tutvustav õhtu – Portugali õhtu. Tutvustati kohalikke missioon sai täidetud – me nägime ja tundsime ookeani. Kui mänge, tantse ja meile esinesid rahvamuusikud, lauljad ning ookean nähtud, läksime läbimärgadena, kuid väga õnnelikena tüdrukute ansambel, samuti astus üles Portugali skautidest tagasi meie hotelli, et end toas sisse seada ning valmistuda koosnev bänd. Oli väga meeleolukas ja lõbus õhtu, millest said esimeseks päevaks. osa kõik, kas siis tantsides või kõigiga koos lauldes. The Academy oli väga tiheda päeva kavaga. Iga õhtu oli Juba järgmisel õhtul saime tutvuda aga ka teiste riikide kõigil võimalus valida omale järgmiseks päevaks kaks loengut. kultuuride ning roogadega. Kultuuride laada formaadis Väga keeruline oli valida nende kõikide vajalike ning põnevate toimunud õhtu oli suurepäraseks võimaluseks reklaamida teemade seast, mille nimekiri oli väga pikk. Siinkohal tooks ees ootavaid sündmusi. Kõik kohale tulnud ja end välja mõned neist: presenteerinud riigid olid oma lauakese väga erinevalt üles • Scouting and guiding Fundamentals: our DNA seadnud, sealhulgas ka selle, mida ja kuidas külalisele pakuti. • Recruiting and Retraining Volunteers Väga põnev ja taaskord lõbus õhtu. Meil oli sealt palju õppida. • Spirutal Development in Scouting and Guiding Ootamatult hakkaski kätte jõudma meie viimane päev • Be prepared! In 21st century- challenges of young people Akadeemial ja Portugalis. Viimasele täispikale Akadeemia today and tomorrow päevale pandi punkt lõputseremooniaga. Tseremoonia • Global Education- responsible citizenship without borders oli lõbus ning samas armas. Tänatud said kõik, kes selle • Youth empowerment- never too early to start toimumisele kaasa aitasid ja loomulikult meie – kõik osalejad • Better World Framework (ca 400 inimest). Peale suurt tseremooniat tähistati kõik koos • Monitoring and evaluation of quality in Scouting and Guiding halloweeni. Õhtul said veel omavahel head aega jätta (mitte, Suure õppetöö kõrvalt ei puudunud ka kindlasti et öelda hüvasti, kuidagi kurvalt ja lõplikult kõlab), sest nii meelelahutuslik programm. Esimesel õhtul jagati meid mõnigi asus juba öösel või varajastel hommikutundidel gruppidesse vastavalt spetsiifikale oma organisatsioonis koduteele. Lahkumise päeval vaatasime veel natuke Portos ning pärast seda kohtuti igal õhtul oma grupiga, et jagada ringi ja nautisime imeilusat ning sooja ilma. emotsioone olnud päevast ning seda, mida loengutest õppinud Takistused koduteel oldi. Igal õhtul jagati meile grupivestlustel meeneks tubli töö Kuid meie teekond koju ei läinud nii libedalt, kui seda eest The Academy 2015 logo kujuline medaljon, mis tähistas oli meie reis Portosse. Meie seiklus algas lennujaamas, kui millegi uue õppimist.


Fotod: The Academy meeskond ja Kadri Agu

selgus, et lennu väljumine hilineb. Alguses ei teadnud me põhjust, aga nagu hiljem selgus, siis oli paks udu vallutanud Euroopa. Frankfurti jõudes jooksime elu eest, et äkki püüame veel viimasel hetkel kinni lennuki, mis meid kodumaale tooma pidi. Kuid paraku ei, meid ei oodatud ära, jäime lennukist maha, hilinemisega kaheksa minutit. Nii siis suunati meid kenasti infosse, kus me ootasime üle tunni aja, et saada mingisugustki infot oma saatuse kohta. Rahvast oli ootamas veel peale meie meeletult, kõigil üks soov – jõuda sihtpunkti. Kui järjekord jõudis meieni, selgus, et meid oldi broneeritud juba järgmisele lennule, mis väljub järgmisel päeval samal kellaajal selle lennuga, millest meid maha jäeti ehk siis alles kell 20.50. Me ei olnud just väga õnnelikud selle üle ja palusime uurida toredal teenindajal veel võimalusi, et me ikka varem koju jõuaksime. Tulemus sellele oli järgmine: öö Frankfurdis ning meid broneeriti lennule Frankfurt-Kopenhaagen-Tallinn. Kopenhaageniga oli jällegi „aga“, nimelt pidime me väga kiiresti jooksma, et jõuaksime sellele lennule. Frankfurdist hilines lend taaskord väljumisega tingitult meeletust udust. Kuid seekord ei pidavat see mõjutama kohalejõudmise aega. Kopenhaagenis panime oma jala maha joostes, taaskord tuli teha elu kiireimad liigutused. Tundsin end kui filmis, kus tuleb päästa maailm. Jõudes õigesse väravasse, oli kogu õhk kopsudest välja hingeldatud, ma ei saanud sõnagi suust. Pääs pardale oleks pidanud olema juba lõppenud, kuid väravas oli ootamas palju inimesi. Minul peas vaid kaks mõtet: 1. kas me veel pääseme lennukisse ja 2. kas ka Karolin jõuab? Sest viimati kui teda nägin, ütles ta mulle (taaskord nagu filmis), mine jookse sina, ma ei jaksa enam (Karolin oli nimelt külmetanud ja kodinatega jooksmine sai üks hetk lihtsalt üle jõu käivaks). Nii ma siis muretsesin ja küsisin härralt, kes leti taga oli, et kas veel on lootust lennule pääseda ja kas mu sõbranna ka jõuab. Mulle anti palju lootust. Selgus, et ka see lend oli hilinenud, esmalt sisse tulemisega ning sellest tingitult siis viibis ka väljumine. Meile sobis väga. Kui Karolin jõudis, said minu lootused täidetud ja süda rahul. Lõpuks anti roheline tuli minna lennukisse ja meie kodu oli meile juba lähemal kui 12 tundi tagasi.

Esmaabi koolitus Birgit Maidla Põhjala Skautide Malev 21.-22.11.2015 toimus Eesti Punase Risti läbiviidud 16-tunnine esmaabikoolitus alates 13-aastastele ESÜ liikmetele. Laupäeva hommikul oli meid kohal 20 ringis, esindatud olid Rävälä maleva üksused ja Rakvere Skaudid. Esimese päevaga võtsime läbi peaaegu kogu teoreetilise materjali ja pühapäeval saime teadmised proovile panna (õnneks või kahjuks ainult nukkude peal). Kõige meeldejäävamad olid pildid luumurdudest ja põletushaavadest. Peale kuulamise saime ka varasemaid kogemusi jagada ning neid analüüsida. Vahepausidel pakkus Maimu maitsvat sööki ja näkse. Minule on kõige kasulikumaks osutunud õppetunnid alajahtumise kohta – ei õppinud küll oma konstantselt külmi jalgu ja käsi soojana hoidma, kuid üles soojendama küll. Siinkohal ainult pealepuhumine ja hõõrumine ei aita, vaid tuleb hästi mitmekihiliselt riideid ümber panna ja mitte lihtsalt mitu paari sokke, vaid samuti tekke jm, kusjuures fliis, kile jm sünteetika peavad jääma välimisteks kihtideks. Samuti ei olnud ma hoolimata kõigist skaudilaagrite esmaabitöötubadest seni veel kunagi elustamist nuku peal proovida saanud, mis sai nüüd ka tehtud. Fotod: Maimu Nõmmik


RSMi isadepäeva matk Birgit Kuuse Lipkond Okaskannel 2015. aasta isadepäeva matk toimus Humalas, endise raketibaasi läheduses. Osalejaid oli päris palju, kui õigesti mäletan, siis ligi 150 inimest. Minul isiklikult oli see esimene kord matkal osaleda. Matk algas loomulikult sellega, et mõned sõitsid valest tee otsast mööda ja ei leidnud alguspunkti üles, kaasaarvatud osa meie meekonnast. Õnneks juhatati meid ikka õigesse kohta ja matk võis alata. Teekond ise oli päris pikk. Kõige enam mäletan ma sellest matkast tegevuspunkte. Toredam ja huvitavam punkt laste jaoks oli arvatavasti see, kus pidi muna pudeli sisse saama – väga nutikas ja lahe punkt. Endale isiklikult meeldis kõige enam raadiosaatjate vahendusel seletamine – selles punktis oli vaja võimalikult lihtsalt ja kergelt lahti seletada teisele inimesele, kuidas legomaja kokku panna täpselt nii, nagu seletajal see koos on. Selles tegevuses oli vaja inimesel nutikust ja loogilisust. Matka osa ise möödus päris kiiresti ja igavust ei olnud, ainult et see ilm oleks võinud ikkagi ilusam olla. Väga vahva osa oli ka maitseainete ära tundmine – siin maailmas on ikka palju maitseaineid ja vürtse, mida ma ise köögis ei kasuta. Ise arvasin, et olen täiega proff ja kasutan hullult palju maitseaineid – tegelikkuses ei tea ma ikka mitte kui midagi. Väga lahe punkt oli. Matk möödus kiiresti ja juba varsti olimegi Vääna Külakojas saiakesi nosimas ja teed joomas. See oli väga hea puhkus mõnusale matkale. Minul on väga positiivsed muljed tervest päevast ning tean, et järgmisel aastan üritan ka enda isa sellele matkale kaasan kutsuda. Suur, suur aitäh matka korraldajatele!

, Birgit Kuuse

Fotod: Maimu Nõmmik


Läänemaa sügisretk 2015 Remi Neitsovi ja Liisa Mölderi koostatud aruande põhjal

30.08.2015 toimus Läänemaa sügisretk, mille eesmärk oli tuua kokku endiseid ja praeguseid Lääne Skautide Maleva (LSM) ja teisi matkahuvilisi ESÜ liikmeid alates 15. eluaastast, pakkudes harvaesinevat võimalust süstamatka kogemuse saamiseks ning veematka jaoks vajalike oskuste õppimiseks ja kinnistamiseks. Ürituse eestvedajaks oli Remi Neitsov LSMist. Retkel osales 19 skauti ja skaudisõpra Läänemaalt. Sel korral toimus sügisretk Vormsi ja Haapsalu vahelisel merel (Ramsi poolsaar, Seasaar, Vormsi, Hobulaid, Haapsalu). Osalejad kogunesid 30. augusti varahommikul Haapsalus, seejärel sõideti autodega Ramsi poolsaarele, kus toimus juhedamine ja varustuse jagamine. Seejärel asuti koos instruktoritega merele. Retke jooksul külastati erinevaid laide ja saari. Hobulaiul tegid Haapsalu merepäästjad merealase ohutuskoolituse, lisaks sai näha ja katsetada päästjate varustust. Matkaks vajaliku varustuse võtsid osalejad ise kaasa, toitlustuse materjalid organiseeris korraldaja, sööki valmistati lõkkel ühiselt. Süüa oli hästi, ilm oli ilus.

Fotod: LSMi kogu


Pärnumaa matkamäng Kairi Lumberg Tori gaidid Laupäeval, 26.09.2015, toimus juba 25. korda Pärnumaa matkamäng, mida korraldab Pärnumaa Skautide ja Gaidide Malev. Rõõm on tõdeda, et mängu populaarsus on taaskord kasvuteel, sel aastal osales juba ligikaudu 250 inimest, neist 222 matkaradadel. Kui nüüd uuesti otsast alustada, siis „Tere! Mina olen Kairi, Tori gaid.“ Tori gaidid alustasid oma tegutsemist juba möödunud sajandil, 1999. aastal, just selle sama matkamänguga. Meie jaoks oli see esimene kokkupuude gaidlusega ja ilmselgelt jättis kustumatu jälje, kuna vähem või rohkem aktiivselt tegutseme siiani. Viimase 16 aasta jooksul oleme alati matkamängul esindatud olnud. 2011. aastal muutusime juba nii enesekindlaks, et otsustasime asja ise eest vedama hakata. Nii et taaskord väike juubel – juba viis aastat on Pärnumaa matkamäng olnud torikate vedada. Loomulikult on meil palju abilisi ka. Sel aastal olin mina nö liikuv ekipaaž ehk siis autoga rajal. Esmakordne kogemus ja võib öelda, et ka igati tore viis päeva veeta. Esimeses pooles oli palju siblimist – postkastide üles panemine, söögi transport. Teine pool oli rahulikum, siis jõudsime rohkem punktide tegevusi jälgida. Ühte punkti viisid läbi politseinikud, seega nende sinivalged masinad parkisid maantee serval. Oli näha, et autojuhid on meil väga kokkuhoidev seltskond – aktiivselt vilgutati tuledega. Teadsime küll, et need politseinikud tegelikult üldse möödasõitjaid ei jälginud. Aga oli näha, et punkti paigutamine maantee serva täitis oma eesmärki – kiirust vähendati ja ümbrust jälgiti tähelepanelikumalt. Kummalisel kombel on ilm matkamängu ajal peaaegu alati väga mõnus. Kuldne sügisilm. Mäletan ainult paari aastat, kui on olnud vihmane. Ühel neist kulges rada Valgerannas mööda merepiiri ja see on eriti elavalt meelde jäänud. Ikka üsna tormine, pilliroo müür kõikus tuules ja vihma peksis näkku. Tagantjärgi on tore meenutada, aga koha peal nii tore ei olnud. Sel aastal ilmselt rajal erilisi ekstreemsusi ei olnud. Tundus, et kõik kulges parajas tempos, punktides pikki järjekordi ei tekkinud ja kõik jõudsid enne pimedat metsast välja ka. Seega korraldajatena võisime kergendatult hingata, et läks hästi. Loodetavasti jäid ka matkajad päevaga rahule ja järgmisel aastal tullakse tagasi ja võetakse sõbrad ka kaasa. Kohtumiseni 24. septembril 2016! Fakte Pärnumaa XXV matkamängust: Korraldaja: Pärnumaa Skautide ja Gaidide Malev Start ja finiš: Tahkuranna Lasteaed-Algkool Radade arv: 3 Osalejaid: 49 võistkonda, 222 matkajat. Osalesid nii skaudid, gaidid, Kodutütred, Noored Kotkad kui ka huvilised väljaspool noorteorganisatsioone. Osalejaid oli teiste seas nii Pärnumaalt, Tallinnast, Tartust, Keilast, aga ka Lätist. Fotod: Kairi Lumberg


Suhteliselt segaselt Rootsi Kuningriigis … ehk kuidas Vaeküla Siilikeste ja Rakvere Skautide aktiivsed skaudid veebruarikuu nädalavahetuse piiri taga veetsid

Margus Vahter ja Andres Lillemägi

Et alustada algusest ja kõik ausalt ära rääkida, peaksime alustama sellest, et me leiutasime kolm ametlikku põhjust selleks, et kruiisida Rootsi. Esiteks, nüüd on peaaegu aasta möödas, kui meiega liitus Aleks – tore poiss, aktiivne, armastab palju reisida, kammib juukseid, kannab lipsu, lemmiktranspordivahend asjade transpordiks – kohver. Aga natuke nagu laisk on meie Aleks, ei ole jõudnud skauditõotust ära anda, äkki Rootsis juhtub ime. Teiseks, Talimängud on peaaegu meelest läinud, Jüripäevani on veel aega, vanemskaudid ka „pidurdavad“ ürituste organiseerimisega. Ja kogu eelnevale tuginedes otsustasime, et teeme ühe vahva laager-nädalavahetuse ja miks mitte Rootsis. Kolmandaks, Valga Jüripäevalaagrist meenub, kuidas kõik Lääne-Virumaa skaudid nagu ühest suust laulsid „Eeliiiiiiiseeeeeee häääääääääl …“ ja ansambel Traffic, kelle repertuaarist see lugu pärineb, mängis 19.-20. veebruaril laeva M/S Romantika pardal. No ja kui tarvis, leiab neid põhjuseid veel ja veel ja veel ja veel vähemalt 13 tükki. Seekord võib vist ikkagi piirduda kolmega. Juhtuski nii, et 19.02.2016 kell 14.29 väljus Rakverest Narva-Tallinn rong, kus kõikide reisijate seast võis ära tunda ühe skaudijuhi. Edasi toimus kõik nagu kinolinal. Kadrina: peale ronivad Aleks ja Margus, Tapa: rongile astub Annabella. Lõpp- peatus Tallinn: rongist väljuvad skaut Aleks, skaudijuht Andres ja vanemskaut Annabella, kuid keda ei ole, on Margus. Lähme tagasi vagunisse ja näeme, et Margus on ahastuse äärel, kadunud on tema sall! Aitame otsida, aga mida ei ole, seda ei ole. Lõpuks otsustab Margus otsida salli kotist ja hurraaa, sall on leitud. Võtame suuna Tallinna reisisadama poole, täpsemalt Dterminali, teeme chek-in’i ära ja astume laeva Romantika peale. Orienteerumine laeval ja kajuti otsimine – kaheksas korrus. Kajut leitud, kas internetiühendus on, raadio, telekas – liiga palju küsimusi ühe väikese aju jaoks. Skaudijuht otsustab duši alla minna, kuna esimene kolmandik reisist on möödunud jube higiselt. Ja siis, paneme teleka käima ja mis me näeme – film „Titanic“ – ilus algus reisile. Kuna Aleksil ja Margusel oli see esimene laevareis oma elus, siis tuli ju kogu laev iga nurga alt läbi vaadata. Väga tore oli kohata laeva peal ka gaidi Reelikat (Reelika Ruubel – toim.). Esimene õhtu olime tegelikult väga kaua üleval, sest Traffic hakkas esineme alles südaööl. Kui jõudsime Rootsi, tabas meid üllatus. Aleksil, kes oli sel hetkel veel lihtsalt skautide sõber, oli halb. Kui jõudsime metroosse, siis esimene prügikast sai täidetud, mõelge ise millega, kui ta kehv enesetunne oli vahepeal veelgi halvemaks läinud. Kui jõudime metroost tänava peale, oli vaatepilt võimas. Margus ja Aleks, kes polnud kunagi Rootsis käinud, olid hämmingus. Nii suur ja pikk tänav, nii palju inimesi, iga nurga peal mingi äge pood, see kõik oli nii äge. Õnneks oli Aleksil vahepeal paremaks läinud. Andresel oli alguses plaan külastada mingit ägedat muuseumit. Annabellal oli aga hea vastuväide, mis kõlas nii: „Me tulime ju siia puhkama, mitte muuseumisse!?” Nägime vahtkonna vahetust, käisime vanalinnas, sealhulgas väga palju poode läbi, kus oli tõesti väga naljakaid ja toredaid asju. Nägime ka kuningalossi ja selle lossi ligidal saigi Aleksist skaut – Aleks andis oma skauditõotuse. Ta oli nüüd üks meie seast. Oli palju kõnnitud ja söödud, hakkasime tagasi laeva minema. Olime terminalis ja juhtus sama, mis Tallinnas, et Bella kaart ei töötanud, aga lõpuks ta ikkagi laeva peale sai, küll mitte sellest luugist, kus tavareisijad. Sellega seoses meenub, et meil oli üks suur probleem ka kajuti uksekaartidega, mida sai ikka päris mitu korda vahetamas käidud. Samal õhtul esines uuesti Traffic ja ka teisi ansambleid. Rootsi keelest jäi meile kõigile meelde üks sõna, see on Gärdet, meie metroo peatuse nimi. Pühapäev õhtu jätkus veel TV3 majas „Suur Komöödiaõhtu“ salvestusel. Kokkuvõtteks oli see väga äge seiklus – Margus ja Aleks olid samuti ühel meelel, et Rootsi lähevad nad veel kindlasti kunagi tagasi.


Kui häda ajas härja kaevu, siis meie ajasime Aadi Lätti

ehk kuidas VHM jõudis Läti skautluse 25ndamal sünnipäeval iseennast ja Eestit esindama

Walter Sulin VHM (ühel detsembrikuisel koerailmaööl Sakus) On ilmas ikka aegu ja ameteid, aga ei osanud veel hiljutigi keegi arvata, et Vana-Harju Maleva (VHM) üks ameteid saab kunagi olema Läti skautide sünnipäeval Eesti esindamine. Eks me omaette arvasime, et käime ära, vaatame, mis toimub ja ehk leiame mõne huvitava matkakaaslase või matkasihi. Aga tagantjärele tarkus on ainus täppisteadus. Oli väga kummaliste mõtetega ja hommikuvarane start enne kukke ja koitu. Mõni osalistest on rännanud meiega kümmekonna aasta jooksul juba tuhandeid kilomeetreid, aga just nendega olime esmakordselt kodust nii kaugel ja mitte tavapäraselt matkal, vaid ebatavapärasel reisil. Aga tundus, et kannatasime ära isegi selle, et magamiskotte kaasas ei olnud. Läti võttis meid vastu lumiste põldude ja kena koerailmaga. See on ikka üks imelik koht, tänavanimed on vahel sellised, et neid ei julge vaadatagi. Kuulsaid või kummalisi lätlasi on muidugi kimpude viisi, alustades näiteks parun von Münnchauseniga. Murjani nimelises linnakeses ei saa mõistagi olla miski muu kui saunamuuseum. Ja kesklinnas, lausa Radissoni hotelli kõrvale on kõige tavalisemate jänkude suguharu ehitanud omale terve imeilusa ja uhke lossikompleksi. Jänkude toimetamist on väga huvitav vaadata ja neil oli ka kehvale ilmale vaatamata päris palju külalisi. Riia seisis meie ootel samas paigas, kus mõni mäletas ta olema, kohtumine oli rõõmus ja ootusärevust täis. Kesklinn oma juugendi uhkemate majadega nägi aga välja justkui oleks küüditamine sealt äsja üle käinud – kvartalite kaupa on kesklinnas tühje maju. Kui majad ongi kasutuses, siis tähendas see tavaliselt esimesel korrusel paiknevat poodi. Leidsime oma hotelli, parkisime käulad ja suundusime kohust täitma. Kuigi külmakraade nagu polnudki, tegi miski näpud kangeks ja sammu kiireks. Kuna kohalikke kesklinnas pehmelt öeldes napib, siis tuli meil juba esimese tunni jooksul teisi turiste kuhugi juhendada. Loodetavasti jõudis mõni ikka kohale ka. Mõningase uudistamise ja imestamisega astusime õigel ajal õigest uksest sisse, läbisime uksest algava, imestusest keeletu kätlemiskadalipu ja olimegi kohal. Siiani ei ole kindlad, kelle kätt peagaid, president või peaminister surusid või surumata jätsid ja keda Eesti skautide saabumine üllatas kõige enam. Õnneks saabusime nii hilja, et saime kohad kõige tagumisse ritta, muidu oleks liiga hästi välja paistnud, et ootasime pingil rivis kõigist aastapäevakongressi kõnedest oma ainukest tuttavat lätikeelset sõna (saldejumps) kuulvat, aga kui sedagi juba paar tundi ei tulnud, siis arusaamatut ja lõputut kõnede vooru oli ikka päris raske kuulata küll. Aga mis siis ikka, Aat (Aat Sarv – toim.) näitas ette, kuidas tähtsa näoga kuulatakse ja teised tegid seda edukalt järgi.

Kringlivooru mõistsime endalegi ootamatult isegi läti keeles. Osa laual olnud kraamist üllatas maitse veidruste ja teravustega ilmselgelt isegi lätlasi endidki. Tee ja kohvi kõrvale tegime natuke tutvusi ja tähelepanekuid. Esimese üllatusena avastasime, et Läti peaskaudi märk erineb kõigist tavalistest märkidest umbes nagu kunagi vanemleitnanti ja generalissimuse tunnused. Ja suure päeva puhul oli kohal koguni kaks sellise märgi kandjat. Lätlastel on muide kolm skaudiühingut ja need, kellel meie külas olime, on kaks peaskauti – üks kodumaine, teine välismaine ehk elab Austraalias ja juhib välismaal toimuvat Läti skautlust. Kummastav tähelepanek oli, et kui Läti skautlus sai 25, siis tollal kahe-kolmekümnesena alustanud juhid oleks praeguseks umbes viiekümnesed. Aga sellist vanuserühma kongressil märgata ei olnud. Huvitav, kas nad kulusid tegevuse käigus ära? Eks neid tähelepanekuid oli veel terve hulk, aga kõige peamise asjaoluna avastasime, kui palju vigu me oma esimesel ,,riigivisiidil” tegime. No oleks kasvõi pisut aegsamini või põhjalikumalt valmistunud selles osas, et mis meid seal ootab või mida meilt oodatakse. Aga ootas veel nii mõndagi ja nii sattusime ka hommiku varajastesse tundidesse veninud järelpeole, kuulsime palju lugusid Läti skautidest, saime kutse gaidide laagrisse jne. Öösel kodu poole kõmpides paistsid kesklinna ilusad, aga räämas ja pimedad majad veel nukramad välja, nähtu tegi aga pisut helgemaks äsjane soe vastuvõtt, just eriti gaidide poolt. Järgmise hommikupooliku sisustasime hulkurlusega. Külastasime kolme muusemi, lonkisime kaldapealsel, vanalinnas, katsetasime lugematute pagariputkade pakutavat (märkisime need väga head olema), kauplesime kahekordse tuuribussi juhilt erihinna välja jne. Kodutee aga tundus selle järel ootamatult üksluine ja liiga pikk. Tavaliselt on ju kodutee ikka lühem, kuid seekord oli miskipärast vastupidi.

Fotod: VHMi kogust


Uue programmi eesmärkide täitmiseks saavad noored ise välja mõelda, kuidas õpiväljundid saavutatakse. Ökoskautide salk Lendorav valis seikluseks viipekeele õppimise.

Tallinna Ökoskautide viipekoondus Veeda Kala Ökoskaudid

31.03.2016 oli eriline päev. Eriti Tallinnas kella kuueks kokku tulnud Tallinna noortele ökoskautidele, kes olid planeerinud omale selleks korraks tavapärasest eripärasema koonduse. Koonduse, mida oldi oodatud juba vähemalt mitu nädalat. Miks? Sest sellel koondusel ootas neid ees nende endi väljamõeldud seiklus ‒ õppida natuke viipekeelt! Viipekeelest oli midagi kuulnud igaüks. Sellest hoolimata oskas ainult Liis oma nime tähthaaval öelda ja Albert teadis Ytähte ... Nii edastati palve skaudijuhile, et tahaks midagi selles osas ette võtta sellist, et edaspidi teaks rohkem! Nagu tavaliselt, algas koondus rivistusega. „Joondu! ... Valvel! ...” Aga tähelepanu tõmbasid endale seekord kaks uut inimest – viipekeele asjatundjad. Varsti istutigi laua taha ja uued inimesed tutvustasid end: MariLiis ja Sandra. Me ei teadnudki, et on olemas ka viipenimed, mis sarnaselt indiaaninimedele pannakse inimesele selle järgi, mis kuidagi temaga seostub. Näiteks, oli Sandra viipenimi „triibuline”, kuna esmakohtumisel viipekeelt kõnelevate inimestega oli tal seljas triibuline pluus. MariLiisi viipenimi oli aga „unistaja”, kuna tema kippus sageli tunnis unistama jääma. Et me saaks ka viipeid õppima asuda, jagasid MariLiis ja Sandra kätte kõigepealt lehed viipekeelse tähestikuga ehk sõrmendid, nagu oli lehe pealkirjas kirjas. Koos vaatasime kõik tähed läbi, välja arvatud “K”, sest see jäi kogemata vahele. Nii mõnegi tähega sai nalja ja näiteks tähed “V” ja “T” sarnanesid meie hundu ja skauditervitusega. “Ä” tähte võib kergesti valesti mõista, kuna seda kasutab igaüks ka muidu ‒ sõrmed pihku, pöial püsti ‒ ja ongi super! Siis sai üksteisele nii mõndagi seletatud. Tähthaaval. Isegi tühik sõnade vahel! Ent sellega ei piirdutud. Sõnu on võimalik viipekeeles ka kiiremini öelda ‒ ka neile on olemas eraldi viiped. Koonduse lõpuks olid selged sõnad viisakusväljenditest, nagu näiteks „Tere!”, „Aitäh!” ja „Vabandust!”, kuni muude põnevate sõnadeni, nagu näiteks „jäätisevabrik”, „pomm”, arvud sajani ja viimaks „I love you” (pildil), mis on pärit USA viipekeelest ning on saanud praeguseks viipekeelte seas rahvusvaheliselt tuntud väljendiks. Selgus, et igal riigil, millel on oma kõneldav keel, on ka oma viipekeel. Eestlastel on eesti viipekeel, lätlastel läti viipekeel, jne. Koonduse lõpus tehti ühispilt viipekeeletõlkidega ning tänati neid soojade skaudipleedide ja hüüuga. Tänu sellele koondusele oskab iga Tallinna noor ökoskaut olla viisakas nüüd ka nende inimestega, kes tavakõne ei kuule, aga ka anda näiteks oma salgakaaslasele või salgajuhile vaikselt märku, kui tal on kõht tühi. Muide, ka skautidel on ju oma viipeid. Näiteks see, kuidas me endi seas vaikust „levitame”.


Kriimsilm 2015 Katri Pruulmann TSGM

Pärast matka said soovijad teha koolimajas laagrimärke, helkureid ja plekkpurgist laternaid.

Oli reede, 4.12.2015, kui mööda Eestit tiirutas ringi tormituul, murdes puid ja lennutades laineid üle kallaste, kuid sellest hoolimata sõitsid Tartumaa Skautide ja Gaidide Maleva (TSGM) hundud, nagu paljud teisedki hundud mujalt Eestist, Kriimsilma laagrisse Aegviidu koolimajja. Oskar Lutsu kevadeaegses koolimajas tervitasid meid rõõmsad korraldajad Kõrvemaa lipkonnast. Panime oma nimed kirja, seadsime end mugavalt tuppa sisse ning laager võis alata! Esmalt otsustasime teha tutvust koolimaja ja teiste laagrilistega. Õhtul hiljem toimus traditsiooniline lõkkeõhtu, mida juhtis päkapikk Valdik ning kus kõik laagrisse tulnud salgad said esitada oma etteaste teemal „Jõulusaladus”. Sketšid vaheldusid vahvate mängudega ning aeg kulges lõbusalt ja märkamatult kiiresti. Õhtu lõppes lõkkelaulu „Nüüd uni tule rutuga” ning sõprusringiga. Laupäeva hommikul tervitas väsimatu hommikvõimleja Harri saalis kõiki tublisid ärkajaid hommikvõimlemisega, pärast mida mindi sööma ning valmistuma matkamängu esimeseks osaks. Hommikune matkamäng koosnes kolmest punktist: esimeses punktis tutvustasid tuletõrjujad oma autot ja varustust, teiseks punktiks oli väike rabamatk, mida saatsid mehitamata punktides olnud vahvad ülesanded. Kolmas punkt oli RMK majakeses, kus sai lahendada erinevaid ülesandeid, näiteks määrata väljaheite järgi, mis loomaga on tegu, ja arvata ära pildil olevaid lilli. Kõik hundud olid väga tublid – kuigi kahe matkamängu vahepeal mindi koolimajja sööma, siis ei vaielnud keegi vastu, kui oli aeg minna taas teele, et läbida matkamängu II osa. Seal ootasid meid ees veel neli tegevuspunkti: helkuri meisterdamine, lühike sõlmekursus, heategu metsloomadele (mis tähendas kaasavõetud köögivilja peitmist metsa) ning väike meeldetuletus kolmest erinevast lõkketüübist. Hoolimata sellest, et reede õhtul lubas ilmateade veel tormituuli ka laupäevaks, meie neid siiski ei näinud – hommikul tervitas meid pilve tagant piiluv päike ning vihmast ja tuulest ei olnud juttugi. Matkamängu teisel poolel kattus taevas küll pilvedega, kuid vihma hakkas sadama alles siis, kui viimased matkalised koolimajja jõudsid. Seega suured tänud korraldajatele kokkuleppe eest ilmataadiga. Laupäeva õhtul tänati kõiki, kes aitasid laagrit korralda ja loomulikult ka tublimaid matkamängulisi. Õhtu lõppes kringlisöömise ja ühistantsimisega, kus õppisime ära uue hittlaulu-tantsu „Tunak Tunak Tu” ning julgemad said panna proovile oma keha võimed ka limbotantsuga. Õhtu oli põnev ja ööaeg saabus liigagi kiiresti, isegi hundudele. Aga, kui unejutt loetud ja lapsed magama said, jätkus juhtide pidu laulu ja muljetega juhtide ruumis poole hommikuni. Pühapäeva hommik algas traditsioonilise hommikvõimlemisega ning kohal olid peaaegu pooled kõige tublimad hundud, et tantsida taas eelmise õhtu hittlaulu „Tunak Tunak Tu” saatel end unest ärkvele. Seejärel sõime hommikusööki, koristasime ja oligi juba aeg hakata end kodupoole tagasi sättima. Laagri lõpus küsisin mõnedelt lastelt, mis neile laagris olles kõige rohkem meeldis. Vastusteks sain: rabamatk ja õhtune disko. Uus hittlaul ei jätnud tegelikult külmaks isegi hundujuhte, sest nii mõnigi võttis selle viisi ülesse juhtide puhkeruumis, söögilauas või koristades, tantsuliigutustest rääkimata. Ja nii see kõik läkski. Suur kummardus esimest korda suuremat laagrit juhtinud Katzile (Kadri Agu – toim.) ja tema korraldusmeeskonnale – laager kulges ilma suuremate vahejuhtumiteta ning mis peamine, lapsed jäid laagriga väga rahule. Oma esimese skaudilaagriga jäi väga rahule ka uus vahva lipkonna Okaskannel hundujuht Birgit, kes pidi pühapäeva hommikul samuti nentima, et kojuminemise isu küll veel ei ole. Niisamuti jäin rahule minagi, kes ma käisin Kriimsilma laagris esimest korda ning leidsin endale sealt uued vahvad matkakaaslased (siinkohal aitäh Tondisalu Kotkastele Andrianile ja Anri-Martenile). Samuti sai kinnitust fakt, et skautlik sõprusside on tugev ja et skaut on alati valmis – isegi, kui kell näitab südaööd ning sa otsustad hakata parandama läbilõikavalt kriuksuvat ust, võid olla kindel, et su kõrval olev skaut läheb ja otsib mingisugustki määret selle kohutava krigisemise vastu. Või kui näiteks kell on kaks öösel ning sa vajad midagi, millega lõigata pakendist lahti oma uhiuued poest ostetud sokid, siis võid olla kindel, et ikka leidub keegi, kes ulatab sulle kottpimedas ruumis taskunoa, et saaksid need uhiuued sokid ükskord ometi pakendist kätte, peita oma jalad sinna sooja ning lõpuks ometi magama jääda.

Fotod: Katri Pruulmann ja Maimu Nõmmik


Janika Hirvelaan oli üks toredaid improteatri tegijaid, kes meil nõupäevadel esinemas käis. Veeda Kala kutsus ta ökoskautide hundudega matkale ning siinkohal kirjutabki ta oma muljetest.

Hundumatk Jussi loodusrajal Janika Hirvelaan Vabatahtlik

Enne hundumatka ei olnud skautluse ja nende korraldatud matkadega kokku puutunud ja ei osanud midagi oodata. Olin pisut hirmul minnes metsa kümne noorega, isegi võib vist öelda lapsega. Skaudid olid metsas viisakad ja kuulasid hästi sõna. Olin imestunud, kui tublilt kõike ise tehti – kõik pesid nõud enda järgi ära, seadsid oma telgid püsti ja asemed valmis. Ja kui juht Veeda ütles, et on uneaeg, siis ka läksid kõik magama. Jussi loodusrajal matkasime Koersilla parklast läbi nõmme, metsa ja järvede Jussi telkimisalale. Keskteel oli ka väike jõujaama punkt – puhkasime jalga ja Veeda jagas meile mõnusaid snäkke. Matk metsas oli juba pisut suurem jõupingutus, lisaks tõusudele ja langustele hakkasid ka juba jalad ja selg raskest koormast väsima. Rõõmu ja jaksu edasi minna andsid tee peale jäävad ilusad järve vaated. Telkimisalale jõudes tegid vanemad poisid tule üles, nooremad otsisid selleks tulehakatust. Ühel skaudil oli kaasas tulekivi, mida nähes tekkis ka minul lapselik huvi uue asja vastu, loomulikult oli ka mul vaja sellega koos teistega mängida. Esialgu oli plaan raskem varustus autoga telkimisalale transportida, matka käigus selgus aga, et meie autojuht Toivo siiski ei pääse kuidagi telkimisalale autoga ligi – väikesed viperused ja valearvestused teevadki tugevamaks. Võtsime Mironi ja Gregoriga oma tühjad seljakotid ja asusime taas 4 km jalutuskäigule parklasse tagasi asjadele järgi. Toivo aitas meil rasked asjad tagasi telklasse tuua. Palju jalutamist, esimene 4 km jäigi väheks alguses, 12 km on korralik matk juba, vähemalt minu jaoks. Poisid ei teinud teist nägugi. Veeda tegi meile vahepeal maitsva õhtusöögi, mis kadus kiiresti tühja kõhtu. Seejärel sättisime omale asemed valmis, et pärast mängimist oleks kohe hea magama heita. Lõkke ääres laulsime ja mängisime impromänge. Hommikul oli esimene ärkaja Veeda, kes meile hommikusöögi valmistas. Sõime kõhud täis, pakkisime asjad kokku ja asusime teist poolt Jussi matkarajast avastama. Ilm oli mõnusalt soe! Värskendasime end tee peale jäävas järves. Enne, kui arugi sain, olime juba Koersilla parklas tagasi ja oli aeg osad rongile saata ja teistega Tallinnasse sõita. Sedapuhku oli meie autojuhiks Mart, kes tegi meiega teise päeva matka kaasa. Parklas veel viimane grupipilt ja kõik läksidki oma teed. Omamoodi oli kergendus, et saab koju oma pehmesse voodisse magama minna, samas ka kahju, et tore matk, lahedate sellidega läbi sai. Igatahes oli alguse hirm ja muretsemine asjata ja teeksin suvel hea meelega veel matku koos skautidega kaasa. Fotod: Veeda Kala ja Janika Hirvelaan


Hundu on sõbralik ja abivalmis Laura Õigus ES toimetus Iga hundu on abivalmis, püüdlik, sõbralik, hoolas ning seda mitte ainult skaudilaagrites, vaid ka kodus, koolis ja igal pool mujal. Olla sõbralik ja abivalmis tähendab, et Sind huvitab, kuidas teistel inimestel läheb ja et Sa teed oma parima, et teisi aidata. Selleks, et sõbralik ja abivalmis olemine lõbusam oleks, on alumine mäng. Välja on pakutud tegevused. Iga tegevus annab ka kindel arv punkte. Mängu kõige olulisem reegel on, et kui Sa neid tegevusi teed, siis need, kellele Sa head teed, ei tohi aru saada, et Sa seda just selle mängu pärast teed. Ühe tegevuse eest saab punkti ainult ühel päeval. Kui tuleb uus päev, saad juba uuesti sama tegevust punktide peale teha. Punkte arvestad ise. Soovitatav on leppida oma sõpradega kokku, mis ajast mis ajani punkte kogute. Ning siis saate lõpus tulemusi võrrelda. 1 punkti tegevused: - Kasuta ühe päeva jooksul õiges kohas sõnu „aitäh“, „palun“, „tänan“. - Kiida kedagi mõne tubli teo eest. - Kiida kellegi riietust. 3 punkti tegevused: - Küsi oma salgajuhilt, kas Sa saad teda aidata. - Leia olukord, kus Su sõber milleski abi vajab ning aita teda. - Joonista oma emale/isale kena kaart ning kingi see talle. - Ütle oma emale/isale aitäh kõige selle eest, mis ta Sinu heaks teeb. - Helista oma vanaemale ja küsi, kuidas tal läheb. 5 punkti tegevused: - Veeda oma vanaema ja/või vanaisaga koos üks päev (kui vanaema/vanaisa ei ole, vali mõni muu sugulane). - Tegutse nii, et ühe päeva jooksul vähemalt 10 inimest Sulle naerataks. - Üllata oma isa sellega, et viid talle enda tehtud võileiva. 7 punkti tegevus: - Kirjuta ajakirja „Eesti Skaut“ jutt sellest, kuidas Sul nende tegevuste ja punktide kogumisega läks. Ole sõbralik, ole abivalmis ning tee oma parim!

Fotod: Maimu Nõmmik


Vastus 1: Ühel ajal, sest köite pingsus ehk paadile mõjuv jõud on sama. Vastus 2: Umbes kolm meetrit, mis tundub vähe. See selgitab aga nähtust, et jõgi hakkab kevadise suurvee ajal ülemjooksul vastupidi ehk Võrtsjärve tagasi voolama. Nimelt toob Pedja jõgi niipalju vett sisse, et vesi tõuseb üle

taseme, mida on vaja voolamiseks allapoole. Vastus 3: 13 Vastus 4: sobivad 3 ning 4 Vastus 5: 6 minutit Vastus 6: 3 ploomi pihus ja 3 ploomi kõhus. Vastus 7: 10 Vastus 8: 2+7-4-3=2 Üks võimalik vastus 9: 2+2+2=6 Vastus 10: 13


SIPELGAD PALGIL Sirje Pool Idee maaletooja Maimu Nõmmik Kevadel algab taas sipelgate aktiivne hooaeg ja üks vahva toidupoolis seoses nendega (seos on küll ainult nimeline), on sipelgad palgil ehk ants on the log. Selleks on vaja varssellerit, maapähklivõid ja rosinaid. Ja kõik need kolm komponenti koos annavad imehea maitseelamuse, sealhulgas ka neile, kes midagi nendest kolmest muidu väga ei söö (Kriimsilma laagris testitud). Ja valmistamine on samuti lihtne, sobib väga hästi ka lastele koondusel või matkal mõnes tegevuspunktis tegemiseks. Matka jaoks on kooslus samuti igati sobiv, kuna pakub just parasjagu nii soolase kui magusa suutäie ja annab piisavalt kaloreid, et matkateed vapralt jätkata ning ka kõikide komponentide kaasavõtmine on mugav ja ei pea kartma, et midagi tee peal halvaks läheb. Samuti sobivad need vahvad „palgid“ oma välimuse poolest kaunistama nii töist kui kodust pidulauda. Ja kui natuke googeldada, siis leiab sellest ka veel lisaks omajagu erinevaid versioone, mida rosinate või pähklivõi asemel võib katsetada. Nii et, tasub proovimist!

Foto: hannahholtzmann.com

Nupukatele nuputamist 1. Kaks kalurit, kes on sama kaalu ja kelle paadid koos saagiga on ühesugused, lähenevad kaile. Randumise hõlbustamiseks seob sadamavaht ühe visatud köie pollari külge, teise kaluri visatud köiest aga haarab ise. Kumb paat randub kiiremini, kui mõlemad paadid on kaist samal kaugusel, mõlemad kalurid ja sadamavaht alustavad tõmbamist ühel ajal ja tõmbavad köit ühesuguse jõuga? 2. Suur-Emajõgi on veerohke jõgi. Kui suur kõrguste vahe (lähte ehk Võrtsjärve ja suudme ehk Peipsi vahel) paneb SuurEmajõe voolama? Seda välja arvutada ei saa, aga pakkuge. Allikas: inseneeria.ee/veidike-nalja-ja-nuputamist/ 3. Lapsed istutasid 2 mändi, 7 kuuske ja 4 kadakat. Mitu puud istutasid lapsed kokku? 4. ..... + 2 + 3 > 7. Millised viiest väiksemad arvud sobivad punktiirjoonele? 5. Kadril kulub kooliminekuks 4 minutit, tema nooremal õel Janal aga 6 minutit. Mitu minutit lähevad nad kooli kahekesi koos? 6. Kristil oli 10 ploomi. Ta andis 4 ploomi Kadrile ja sõi ise ära 3 ploomi. Mitu ploomi on Kristil nüüd? 7. Ema luges Tiidu sokke kahekaupa. Ta sai neli paari ja ühe üksiku soki. Mitu sokki oli siis, kui Tiit ka puuduva soki üles leidis? 8. Aseta arvude 7, 2, 3 ja 4 vahele tehtemärgid nii, et tulemus oleks väiksem kui 5. 9. Kirjuta arv 6 üles kolme ühesuuruse numbri ja tehtemärkide abil. Leia selleks mitu võimalust. 10. Kadri ja Mari korjasid värvilisi vahtralehti. Kui nad lehed ära lugesid, selgus, et Kadril jäi kümnest puudu kolm, aga Maril neli lehte. Mitu lehte oli Kadril ja Maril kokku? Allikas: miksike.ee


Alguse sai kõik ühel 2013. aasta detsembri õhtul, kui mulle helistas skaudijuht Valdik Kask ja küsis, kas oleksin nõus korraldama toitlustamise Rävälä maleva suvelaagris nimega ÜKS. Endise skaudina haarasin kohe ideest kinni ja mõte korraldada toitlustus keset metsa tundus igati ahvatlev. Laagrisse sai kaasa võetud ka oma poeg koos kahe sõbraga ja peale laagrit oli selge, et vajame Keilasse skaudiüksust. Koos endiste skautide Tanel Lambingu ja Meelis Zujeviga olime ammu haudunud plaani midagi teha, nüüd oli aeg õige. Septembris 2014 istusime maha ja juba oktoobris tegime esimese koonduse ära. Isadepäeva matkal 2014 kohtusin Ryan Jenkinsiga ning peale seda oli meil juhtide tuumik täiesti koos. Erinevate valdkondade inimestena sobime kokku väga hästi. 23.10.2014 valisid meie esimesed hundud pesa nimeks Osavad Pantrid ja kuulusime lipkonda Okaskannel. Uute hundudega sai kohe täistuurid peale pandud ning erinevad matkad, ühisüritused ja koondused said hoo sisse. Jüripäeval 2015 olime juba niimoodi kokku kasvanud ja skaudioskusi omandanud, et matkal said lapsed täiesti iseseisvalt hakkama. Olime uhked! KEKO laager 2015 suvel oli meie esimene suurem välilaager ja lapsed nautisid seda üliväga. Suvel sai meie kahel juhil käidud veel Jaapanis maailmajamboreel kogemusi omandamas ning sügis 2015 tõi idee moodustada Keilas päris oma lipkond. Võtsime kampa juurde viis last ning käisime ära Pärnu matkal. Uued koondused, uued teadmised ja suund tulevikku. 13.11.2015 sündis Keila lipkond Keila Pantrid. Koostöö kohaliku omavalitsuse, linna asutuste ja kohaliku kogukonnaga on meil väga hea, oleme linnas kenasti pildis ning soovime anda panust kogukonna heaks. Meie korraldada on ESÜ Kriimsilma laager 2016, kuhu ootame kõiki hundusid üle Eesti. Teame juba, et tuleb väga huvitav üritus, mille ettevalmistused juba käivad. Tulevikuplaanidest nii palju, et meie eesmärk on kasvada viie aastaga Eesti suurimaks lipkonnaks ning vaadates meie praeguseid hundusid kui tulevasi skaudijuhte, on see teadmine meie sees olemas. Meie hundud on tõesti osavad, meil on oma sõlmevana, mänguvana, lõkkevana ja naljanina. Kogu kamp on väga kenasti kokku kasvanud ning võime julgelt väita, et hundu seadused on meie hundudele teenäitajaks. Meie hüüdlause kõlab: KES ON PAREM KUI GERD KANTER – LOOMULIKULT OSAV PANTER! Aitäh kõikidele, kes on olnud meie sünni juures, aitäh kõikidele, kes suunasid meie teed ja aitäh kõikidele, kes te olete meiega. Uute ja vahvate kohtumisteni! Vasakuga Tarmo Randes ja Keila Pantrid

Eesti Skaut 2016 kevad  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you