Eesti Skaut 2015 kevad

KEVAD 2015

SKAUDINA SÜNDINUD EDUTUSED 2014 NOPPEID NÕUPÄEVADELT TÄNA SKAUT - ALATI SKAUT!

Kaelarätipäeval 7. novembril ja 24. veebruaril toimus taas kaelarätipäev, mil kõik skaudid kandsid oma skaudi kaelarätti kogu päeva kõigi argitoimetuste keskel.

Töötan välisministeeriumis, kus kandsin kaelarätipäeval ka kaelarätti. Meil oli juhtumisi väga eriline päev: käisime kogu osakonnaga Lennusadamas tutvumas lähemalt jäämurdjaga Suur Tõll. Meremuuseumi ajaloolane rääkis põhjalikult selle uhke laeva seiklustest ja pääsemisest kahes maailmasõjas. Täielik ime, et see üldse alles on! Ja nüüd veel meie käes ja imeliselt korda tehtud.

Uhke!

Seejärel toimus veel ka välisministeeriumis äsja ametist lahkunud välisministri Urmas Paeti lahkumisüritus. Urmas Paet jõudis olla minister kauem kui keegi teine: kokku 9,5 aastat ning nüüd suundub Euroopa Parlamenti.

Riina Kindlam Lipkond Tormilind, hundupesa Mürakarud abijuht

SISUKORD

Head skaudid ja teised lugejad!

Kevadine jürikuu kutsub taaskord skaute välihooaja algust tervitama. Seekord tehakse seda Pärnus koos gaididega – traditsioon, mis on nüüd mõned aastad vaiki olnud. Lisaks koostegemise suurele rõõmule on Jüripäeva meeskonnal seekord rida toredaid väljakutseid, nt vere annetamine, millest kutsume kõiki osa võtma (lisainfo ESÜ Facebookist).

Vahva on ka see, et uue skaudiealiste programmi materjalid on iga hetk trükki minemas, loodame neid juba kevadel, kuid mitte hiljem kui sügisel üksustele välja jagada. Pilootprojektis osalev lipkond Okaskannel sai esimesel programmivoldikud juba katsetamiseks kätte!

Eriline on 2015. aasta ka selle poolest, et Eesti Skautide Ühing on saamas 20. aastaseks, mis on kindlasti ka märgilise tähendusega. Praeguseks on ESÜs tööl kolm palgalist töötajat, millest oleme pikalt unistanud. Programmijuhina on mul eriti hea meel, et üks loodud töökoht on noorteprogrammi koordinaator, mis võimaldab aidata programmi uuendamise protsessile kaasa ning loodetavasti aitab seda nii kiirendada kui ka juurutada. Samuti koondab see kesksemalt kokku kõik programmiga seonduva, et pärast iga programmijuhi vahetumist või sündmuse korraldamist ei peaks hakkama uuesti jalgratast leiutama.

Ootame kõik põnevusega ka juba peatset suvist Balti olümpia jamboreed, mis tõotab (vähemalt inimeste arvu poolest) tulla vägevam kui viimane suurlaagergi!

4

Lugu vanast ajakirjast Eesti Skaut

5-6

Uudised

7-8

Skaudina sündinud

10

Mis on skautlus

11

SALK

12-13

Edutused 2014

14-15

Noorteühendus on kui kutselabor, ...

16

Metsamärk

17

Noppeid nõupäevadelt

18-19

Kriimsilm 2014

20-21

Организация игры “Кубок Õunapuu”

22

Noorte motiveerimiskoolitus Tšehhis

23

Akadeemia

24

RoverNet ja VentureNet Islandil

25

Ökoskautide kevadlaager

26

OkasSalu kevadlaager

27

Täna skaut – alati skaut!

28

RSM Isadepäeva matk

29

Juss ja Pets rahvusvahelises laagris

30

Kuidas Tauno Eesti Vabariigi aastapäeva veetis

31 32

+ mõistatused Sakala Scout Group

Skautlikku tegutsemisindu ja sära silmadesse soovides Karolin Lillemäe peatoimetaja

Ajakiri Eesti Skaut

Eesti Skautide Ühingu väljaanne Toimetuse kontakt: Postkast 260, Tallinn 10503 või ajakiri@skaut.ee Toimetuse koosseis: Karolin Lillemäe, Laura Õigus, Jakob Rosin, Mikk Leedjärv, Sirje Pool Ajakirja Eesti Skaut väljaandmist toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Toimetusel on õigus kirju ja kaastöid toimetada ja lühendada.

Fotosid ja käsikirju ei tagastata.

Ajakirja „Eesti Skaut” toimetus tänab kõiki kaastöö tegijaid.

Ootame uusi kaastöid.

Järgmine number ilmub sügisel.

Jüripäev – kevadine suurpüha

LUGU VANAST EESTI SKAUDIST

Lugu ajakirjast Eesti Skaut, aprill 1938,

autor H. Tammart Jüripäev – skautide kevadpüha, need kolm sõna ütlevad õieti kõik, mida sellest tuleks kirjutada, mida sellest saab kirjutada ja on kirjutatud. Kui ühegi rahva skautlikel noortel aga on põhjust kevadisel suurpühal hõisata, seda pühitseda, siis kindlasti kindlasti kõige rohkem just muistsetel läänemere isandate järglasel, eestlastel.

Eesti skautidel on isegi päeva üleilmlise pühitsemise tähendus palju väheütlevam, palju tühisem, sest meie isamaa saatuses on tuhandeid tegusid hallist minevikust, mis sarnanevad Püha Jüri omale, on veel ulatuslikumad ja vähemalt sama kangelaslikud kui Püha Jüri hävitava lohega.

Jüripäev on meie rahva juures juba muinasajast olnud eriti märgatav tähtpäev, kuna ta tähendas kevade algust, kogu looduse uuestisündi, taasärkamist. See oli selleks päevaks, kus sulased ja ümmardajad sõlmisid lepinguid, kus suvilised alustasid oma teenistusaastat ja kus hea vilja- ja loomaõnne jaoks toodi ohvreid, põletati jüritulesid ja loeti loitsusõnu. Siis puhastus kogu elu talvisest saastast, sai jürituledes oma sümboolse puhastuse ja jätkus uue värske hooga.

Jüripäev ei ole aga üksi meie rahva kombestikus ja igapäevases elus mänginud märgatavalt olulist osa, vaid on saatuse imelikul tahtmisel läinud ajalukku kui sangarliku vabadusvõitluse ja iseseisva Eesti uuestisünni päev.

Jüripäevaga on seoses üks meie kauge mineviku ilusamaid ja rõõmsamaid vastuhaku päevi võõrale vägivallale. See on jüripäev 1343.a., kus vabaduseleegid veel viimast korda loitsid kõrgele põhjamaisesse taevasse, kus muistne eesti mees näitas, et ta suurteks tegudeks on valmis isamaa vabaduse nimel.

Kuid see on ühtlasi kurb mälestus, mis meie südameid seob selle kauge jüripäevaga, sest see lõppes tulutult, kustus nagu tuli märgades puudes, ja järele jäid ainult ahervaremed,

tuhandete isamaapoegade kangestunud kehad ja tardunud silmad. Meie kodu ei suutnud siis rusuvast lohest veel vabastuda.

See oli võitluste, nutu ja leina jüripäev. Kuid Kalevite soo ajalugu ei ole nii vaene, et ta ainult kõneleks kurbadest jüripäevadest, kuigi viimaseid on rohkem rõõmsaist. Rõõmsa ja õnneliku jüripäeva andis meile aasta 1919. Sel jüripäeval astus kokku Asutav Kogu, looma kodumaale põhiseadust, kõige tähtsamat seadust, teiste seaduste alust. Kui ka see osaliselt ebaõnnestus, kui ka sel päeval alatud tegu tuli hiljem muuta, seda märkida siiski Rävälä Salgajuhtide Kool põhjust, sest see oli esimene tõendis, et Sügisel 2014 sai taas alguse Rävälä oleme jälle tõeliselt vabad, iseseisvad, oma Skautide Maleva poolt korraldatav peremehed. salgajuhtide kool, kuhu oodatakse Ja lõpuks tänavune jüripäev – 20. osalema kõiki noori vanuses 12juubeliaasta jüripäev. Seegi on suur, 16(18) üle Eesti. Salgajuhtide kooli rõõmurohke ja õnnelik jüripäev, sest eesmärk on anda noortele esmast sellest alates meie oleme viimaks juhtimise koolitust. Kursus annab noorele ülevaate salgajuhi rollist nii jõudnud normaalse riikliku eluni tagasi. salgas kui ka rühmas, teadmisi ja oskusi See on Eesti teistkordse uuestisünni koonduste ja kavade koostamisest ning jüripäev. Ja seda rohkem on kogu läbiviimisest. Läbi praktilise tegevuse skautlikul perel põhjust rõõmutseda. annab kursus võimaluse noorel arendada Eesti skaudile on püha ja kallis see oma esinemise oskusi harjutades oma side minevikuga, kõik need tuhanded eakaaslaste ees koonduste läbiviimist. väikesed ja suured, rõõmsad ja Kursusel on kokku kuus osa ja kurvad jüripäevad, millal tehtud kursusega võib liituda igal osal olenemata suuri tegusid kodumaa auks, kõik sellest, kas eelmised osad on läbitud või need Eesti mehed ja naised, kes mitte. Järgmine (esimese koolitusringi loonud ja praegugi loovad Eesti viimane osa) toimub 17. mail ning seejärel esimene osa taas sügisel. koduks väärtusi ühest jüripäevast Salgajuhtide kooli hing ja läbiviija on teiseni. olnud Maimu Nõmmik, kes on suutnud Olgu selles hõikes, „ole väga edukalt rakendada ka noorte kaasamist valmis“, mida hõikame tänavusel teiste noorte õpetamisse – iga kursuse osa jüripäeval, meie kaugete isade lõpus nimelt toimub samas kohas Tormilinnu vaim ja vaimustus. Tiivustagu hundude koondus, see püha meid tööle Eesti mida viivad õnneks! läbi kursusel Andku tulevik meile ja me o s a l e n u d isamaale veel palju õnnelikke noored.

Ja ja rõõmurohkeid jüripäevi! see toimib suurepäraselt!

Uued töötajad

Tulevased sündmused

2.-3.05 Tagametsa talgud 17.05 RSMi salgajuhtide kool 4.06 Eesti lipu päev 13.06 Roheline päev 2.-5.07 RSMi hundulaager KEKO 14.-19.07 Balti olümpia jamboree 7.-9.08 ERNA matk 12.-13.09 sügisesed nõupäevad NB! Seoses majandusaasta muutmisega 2014. aasta üldkogul, 2015. aastal üldkogu ei toimu, vaid toimub Vabariigi aastapäev 2016. aasta kevadel!

Vabariigi aastapäev oli tegus aeg ka skautidele.

Osaleti hommikusel lipuheiskamisel Pika Hermanni torni juures, lipuvalves Narvas, korraldati matkamäng Vabaõhumuuseumis ja kindlasti ka palju muud.

Suur aitäh Marek Kõbule (lipkond Okaskannel), kelle eestvedamisel toimus lipuvalve Narvas. Aitäh ka lipuvalves olijatele: Kaur Kulpas, Andres Vahter, Margus Vahter, Igor Baikov, Artur Baikov, Andres Lillemägi, Martin Piir (Rakvere Skaudid), Miron Šois, Peeter Aleksander Paju (Ökoskaudid).

Matkamängu vabaõhumuuseumis viisid skaudid läbi koostöös gaidide ja vabaõhumuuseumiga. Esindatud olid positiivsest energiast pakatavad skaudid lipkondadest Okaskannel, Tondisalu, Ökoskaudid ja Harku Röövikutest. Aitäh teile Marju Riiel, Monika Iskül, Anton Järv, Toivo Värbu, Aiko Henry Austrin, Deivis Treier, Veeda Kala, Mailiis Jõgis, Kristina Kasvandik, Katrin Helen Kasvandik ja Elo Sagor.

Täname ka Eesti Vabaõhumuuseumi poolset korraldajat Dagmar Ingit!

Loodame, et kõigil oli vahva vabariigi aastapäev.

2014. aasta lõpus asus ESÜsse poole kohaga tööle infojuht Sirje Pool (infojuht@skaut. ee) ja märtsi lõpust noorteprogrammi koordinaator Liisa Mölder (koordinaator@ skaut.ee), kellega enamikel juhtidel oli juba Nõupäevadel võimalik tutvuda.

Liisa põhilisteks ülesanneteks jääb noorteprogrammiga tegelemine, ürituste koordineerimine ning üksuste toetamine.

Tere tulemast uutele töötajatele!

Balti olümpia jamboree toob Tagametsa skaudid ja gaidid üle maailma Balti hõimud on juba iidsetest aegadest omavahel veriseid võitlusi pidanud, kuid traditsiooniliselt unustatakse iga nelja aasta tagant nädalaks oma vimm ning kogunetakse ühte Balti riikidest, et üksteisega rahumeelselt mõõtu võtta: omal kohal on spordi- ja mõttemängud ning loomulikult ei unustata ka loodusega kooskõlas elamist.

Sel aastal on järg jõudnud Eesti skautide ja gaidide kätte ning on aeg pidada maha muistsed olümpiamängud Tagametsa laante rüpes. Liituda on lubanud ka soomlased, poolakad, rootslased ja ungarlased. Seega tuleb hiljemalt 14. juulil oma kaelarätt kinni siduda, seljakott selga vinnata ning Eesti lippu auga kõrgel hoida! Ja kui terveks nädalaks tulla pole mahti, võib ka mõneks päevaks lihtsalt külla ja kaasa elama tulla.

Nädala jooksul saab end proovile panna näiteks sangpommi tõstmises, ronimises, malemängus ja sõlmida lõputult sõprussuhteid üle maailma ning soojendada üles vanu nendega, keda ammu näinud pole. Vaikne metsakirik, lõbusad lõkkeõhtud ja värskendavad suplused jõevees on samuti lahutamatu osa laagrist. Ei juhtu tihti, et selline imeliselt tore rahvusvaheline võimalus meie oma tagaõuele tuleb.

Mäletamisväärse kogemuse nimel tasub kindlasti kohale tulla.

Kõikidel osalejatel tuleb täita terviseankeet, mis on kättesaadav ESÜ, EGLi ja Balti jamboree kodulehel. Ankeet on täidetava PDFi formaadis, mille saab oma arvutisse alla laadida ja seejärel kohe ka digiallkirjastada ning edastada e-kirjaga. Osavõtutasu, mis tuleb kanda ESÜ arveldusarvele, on mai lõpuni 90 eurot osaleja kohta. Kui aga jääd registreerimisega juunikuusse, siis on osavõtutasu kuni 15. juunini registreerides 120 eurot osaleja kohta. Palume üksustel teatada ka oma kontaktisik, kes korraldab laagrisse registreerimist aadressile registreerimine@skaut.ee.

Täpsemate tingimustega saab tutvuda skautide kodulehel.

KUS? Tagametsa püsilaagrikeskus MILLAL? Eellaager: 10.-13.07.2015 Laager: 14.-19.07.2015 Järellaager: 20.-22.07.2015 MEESKOND Laagripealik – skaudijuht Kristjan Kruus, kristjank@skaut.ee.

Laagripealiku parem käsi – gaidijuht Maria Bulak, maria. bulak@gmail.com.

Programm – skaudijuht Sander Lillemäe, sanderlillemae@ gmail.com.

Info – gaidijuht Mariliis Kolk, kommunikatsioon@gaidid.ee.

INFO www.balticjamboree2015.ee https://www.facebook.com/BalticJamboree2015 www.skaut.ee

MAIMU Skaudina sündinud

Lood kogus kokku ja toimetas Sirje Pool Tegutsemistahe, abivalmidus ja naeratus näol on märksõnad, mis kindlasti iseloomustavad meie seekordse persooniloo peategelast – Maimu Nõmmikut.

Maimu on sündinud Kanadas Torontos ja viibis esimest korda skaudilaagris ise veel ema kõhus olles. Ka tema perekond on kõik skautluse-gaidlusega tugevalt seotud olles ka tänasel päeval tegevuses aktiivsed. Maimu kolis Kanadast Tallinnasse elama 1991. aastal, mil sai kohe ka Eestis skautlusega tegutsema hakata, olles nii peastaabi liige kui ka suurlaagrite meeskonnas. „Skautluses õpitakse plaanima ja korraldama, grupis töötama ning teistega arvestama,“ on Maimu öelnud Vesta Reestile antud intervjuus. Talle meeldis ja meeldib ka täna kõige rohkem olla hundude juht. „Nad on nii põnevil ja tahavad kõike teha, mis sa neile iganes kätte annad,“ rääkis Maimu vaimustunult, „nad õpivad nii, et ei pane ise tähelegi.“ Maimu töötab enda loodud firmas, mis aitab korraldada üritusi ja asjaajamist ning samuti aitab ta Eestisse saabunud välismaalastele kodu või kontorit leida. Lisaks on ta tegev nii korporatsioonis Amicitia kui ka Tallinna Rahvusvahelises Naisteklubis (IWTC), mille raames ta korraldab igal

aastal jõulude eel heategevuslikku basaari kogumaks raha abivajavate laste ja naiste toetuseks.

Maimul on poeg Kusti (Karl August), kes on samuti hundu ja kellega koos tegutsetakse lipkonnas Tormilind.

Aga kõige paremini oskavad igat inimest kirjeldada tema sõbrad, kellele ka siinkohal sõna …

Ester Eomois, sõbranna korporatsioonist Amicitia:

Maimut tunnen palju aastaid, täpselt ei mäleta, kuid kuskil alates 1990ndatest, kui ta tuli Eestisse elama. Kohtusime ühel Amicitia suvisel üritusel, usun, et see oli seotud laulupeoga ja mitmed väliseestlased Kanadast, Ameerikast ja Rootsist olid tulnud kodumaale. Vabadust oli igal pool tunda.

Maimuga saime kohe sõpradeks, mina tutvustasin talle nn kohalikke eestlasi ja sain tema kaudu tuttavaks mitmete väliseestlastega. Maimuga on meil oma traditsioonid – igal aastal nädalavahetus enne jõule kohtume tema hubases kodus, et ühiselt kuusk ehtida ning piparkooke küpsetada. Ning suvel ootan ma teda koos Karl Augusti ja koeraga Noarootsis.

Maimu on lojaalne, südamlik ja väga väärtuslik sõber. Ta on teinud julgeid samme ja nendega hästi hakkama saanud!

Anu Konze, sõbranna:

Tunnen Maimut juba üle 20 aasta. Oleme koos aega veetnud nii Kanadas kui ka Eestis. Maimu on väga osavõtlik ja abivalmis. Kui keegi abi või head nõu vajab, tõttab see pisike vapper naine kõigi oma asjadega appi. Kuidagimoodi mahutab ta oma autosse ära kogu oma majapidamise, ise vaevu tuhandete kompsude tagant välja paistes. Kõige otsas nüüd ka veel pojake ja peni. Nii saabub ta igal jaanilaupäeval meie juurde, kaasas lisaks oma asjadele ka laud ja toolid ning igaks juhuks grill ja jooginõud jne-jne. Mulle tundub, et ma pole kõigi nende aastate jooksul näinud Maimut kurja või vihasena, ikka on tal põhjust naeratada ja rõõmus olla.

Metsamargi Orava salk puu otsas 1985.

Foto: Ingrid Kytt

Urmo Kesküla, sõber ja skaudijuht lipkonnast Tormilind:

Metsamargi Orava salk 1985. Esireas vasakult Ingrid ja Maimu.

Foto: Ingrid Kytt

Tean Maimut juba päris pikka aega – kui skautlus Eestis taastati ja meile tõttasid appi skaudid Kanadast, USAst, Rootsist, Austraaliast jne. Vanemate tegijate hulgas oli ka noori, sealhulgas Maimu. Tegelikult kuulus aktiivi 1990ndate aastatel rohkem minu isa Urmas Kesküla, kellel oli kindlasti kordades rohkem mälestusi ühistegevustest koos Maimuga. Arvan, et ei liialda, kui väidan, et Maimu on Eesti skautlusesse üks enim panustanud välis-eesti skaut Jaan Lepa, Egbert Runge, Sven „Kutt“ Ilvese jt kõrval. Ma imetlen seda energiat ja tahtejõudu, mida ta jätkuvalt leiab, et Eesti skautlusse panustada. On selleks siis tegelemine Tormilinnu hundudega, skaudijuhtide koolituste korraldamine, ESÜ üleriigiliste laagrite korraldamine või midagi neljandat. Maimu näol on meil tegemist väga pädeva skaudiga, kelle poole võiksid kõik abi ja nõu vajavad skaudijuhid pöörduda. Olles lapsest saati skautluses sees, teab ta skauditarkusi une pealt! Kui kõik meie skaudid oleks sellised kui Maimu, oleks meid kümme korda rohkem.

Jõudu Sulle, Maimu, ole ikka meiega!

Riina Kindlam, sõbranna ja hundujuht lipkonnast Tormilind:

Ester, Kusti ja Maimu.

Foto: Ester Eomois

Mina tunnen Maimut ammusest ajast, Kanadast, kus meie peredel on suvilad Orujärve kaldal, mis omakorda asub sealsel Eesti skautide ja gaidide maa-alal Kotkajärvel. Oleme mõlemad seal sirgudes palju meeldejäävaid aegu veetnud, kuigi meievaheline sõprus kujunes tõeliselt lähedaseks hiljem, kui olime mõlemad Eestisse kolinud ja eriti veel, kui mõlemad emaks (ja hundujuhtideks!) saime. Maimul on imestamisväärselt tugev natuur – ta on optimist, kes säilitab rahu ning leiab igale olukorrale lahenduse. Oma hea organiseerimisvõimele lisaks suudab ta ka teisi kaasa haarata, kuna on ammu teadlik, et lõbusa seltskonnaga laabub kõik lihtsamalt ja lõbusamalt

ning samaaegselt genereeritakse head energiat juurde. Mina isiklikult hindan eriti kõrgelt Maimu kiiret taipu. Mul on vahel tunne, et siin ilmas ei ole vajalikke vidinaid ja süsteeme, mida ta ei mõista. Inglise keeles öeldakse selle kohta „jack of all trades“ ehk meister igal ala. Kui on vaja millestki aru saada, siis Maimu oskab seda seletada ja teeb seda (vähemalt minu jaoks) pea alati liiga kiiresti, nii et pean paluma, et ta kordaks ...

Kõik, mis ühele tõelisele skaudijuhile omane, on seda Maimulegi: abivalmidus, entusiasm, leidlikkus, organiseerimisvõime ja rõõmus meel. Maimu kurdab üliharva.

Mis sellest kasu?! Ta tegutseb ning lahendab, naeratus näol ja on seega suurepärane eeskuju sõbrana, juhina, emana. Tema vanemate eestimeelne kasvatus Kanadas läks täkkesse – nüüd kasvatab ta järgmist skaudipõlve Eestis.

Labi-lohki skaudi- gaidiperekond

Maimu: • ettevõtlik, hakkaja naine; • kui on vaja abi – tegutseb, kui on vaja sõpra – olemas; • spontaanne ja lõbus; • kohusetruu ja aus (jänest ei sõida iialgi!); • moeloojalt vanaemalt päritud hea kunstisilma ja -meelega; • tema unistuste päev oleks veedetud pere ja sõpradega looduses, nt piknik matkal, kuhu lennutaks kindlasti kohale ka tema venna ja kaks õde Torontost.

Ingrid Kütt, sõbranna ja gaidijuht Kanadast:

Väljavõte Metsamärk 1985 laagri logiraamatust: „Üleöö matka ehk supelvõistlustest: äraminek pidi olema kell 15.00. Päriselt viimane salk (Oravad) lahkus kell 17.00. Matka kolonn tuletas meelde Napoleoni taganemist Moskvast. Siiski mindi välja. Vihma kallas. Tõmbasime juhiseid mere põhjast. Raske otsus: kas matkata või ujuda? Mõlemat pidi sama märg. Otsustasime metsa vahelt minna kalastama/ujuma.

Avastasime, et riided ei uju. Raskemad.

Quote Doug (kanadalasest Metsamärgi juht): "It's not like hell. It won't last forever."

Meile öeldi, kuhu minna ... aga ... kus me oleme? Külm. Märg. Rivi viimane isik lööb jälle laulu lahti.

Järgmine osa matkast rägastiku stiilis: kõhuli, selili, rinnuli. Kus on päästevöö? Märg. Vastik.

Quote Maimu: "Laurentsius, armas Lautentsius sa ...".

Maimul oli kaasa võetud söögi tegemiseks kaks poti kaant, aga mitte ühtegi potti. Kui keegi soovib – ta õpetab, kuidas 18-le inimesele suppi keeta kahe kaanega.

Ingrid tegi vahepeal veeloomade eksperimenti.

Mis sööb mida?

Hommikused juhised: otse laagrisse tagasi. Imekombel isegi leidsime raja. Laul löödi jälle lahti. Orava salk jooksis üle lipuväljaku tagasi tsivilisatsiooni ...“.

Maimu ja Kusti

Hundulubaduste andmine Tormilinnus.

Foto: Sirje Pool

Milline oleks Maimu elu siis, kui ta ei oleks skaut?

Sellist asja ei olegi võimalik ette kujutada.

Sõprusringis koos Riina ja Urmo ning Tormilinnu hundudega.

Foto: Sirje Pool

Balti Jamboree lähenedes on igati sobilik avaldada Läti skaudi Artis Berkmanise artikkel, mis on skautlus tema jaoks.

Mis on skautlus?

What is scouting?

Minu käest on seda küsimust palju küsitud ja sellele on väga raske vastata, aga ma proovin. Minu jaoks sai skautlus alguse hõlmates minu huvisid ja olles kohaks, kus oma vaba aega veeta. Siis sai sellest hobi. Ja siis sai sellest elustiil.

Kerge on vastata küsimusele, et milliseid asju me skautluses õpime – mõned on väga praktilised, nagu looduses elamine, lõkke ja sõlmede tegemine, esmaabi, ürituste korraldamine, kaardi, kompassi või tähtede järgi orienteerumine. Mõned on teoreetilised, nagu ajalugu, geograafia, rahvuslikud laulud, tantsud, traditsioonid jne. Me õpime, kuidas teistega suhelda, kuidas olla vastutustundlik, salliv ja teisi aktsepteerida, õpime, kuidas olla juhid ja kuidas olla loovad. Ja me saame juurde palju teadmisi, oskusi ja omadusi. Meil on väga lõbus ja me saame endale väga palju sõpru ning sõprussuhteid, mida pannakse proovile ja mille kaudu tekivad sõbrad, keda saad usaldada. Me paneme ennast proovile erinevate seiklustega, rasketes oludes, igasuguse ilmaga ja erinevates kohtades üle maailma. Me saame teada, kuidas olla valmis.

Aga muidugi saab nimetatud asju ka teistes kohtades ja mõnes teises organisatsioonid. Aga mis on see, mis teeb skautluse nii eriliseks? See on skautluse hing. Ja see on seletamatu. See põhineb tunnetel. See on nagu armastus – ja me kõik teame, et armastust ei saa seletada. Saab seletada, kuidas käituda, kui oled suhtes, aga armastust ennast ei saa seletada. Sellest saab aru ainult siis, kui oled armunud.

Skautlust ei saagi seletada. Sellepärast, et see on tunnetuslik.

Proovi ja saa ise teada, mis see on!

I have been asked that question a lot. It is really hard to explain,but I will try.

For me it started as a group of interests,or place where to spend some of my free time. Then it became a hobby. And then it turned out to be a lifestyle.

It is easy to tell what kind of things we learn in scouting – some practical like living in outdoors, making fire, tying knots, first aid, organizing events, orientiering by map, compass or stars, etc. Some theoretical like history, geography, national songs, dances and traditions and so on. We learn to communicate with others, be responsible for others, to be tolerant and accept the others, learn to be leaders and to be creative. And we get a lot more knowledge, skills and qualities.

We get a lot of fun and a lot of friends. Friends which are tested in adventures. Reliable friends who you can trust.

We test our selves in adventures, hard environments, in all kinds of weather, in different places of our planet. We get prepared.

But of course you can get these things at some other places some other organizations. But what makes scouting so special? It is the scouting spirit. And that is unexplainable. It is about feelings.

It is like love – you can not explain love. You can explain how you should act when you are in a relationship. But you can not explain love. You will understand that only if you fall in love.

Scouting you can not explain. Because it is a feeling. Try and see it yourself !

Tõlkinud ja kohandanud Maimu Nõmmik raamatust ”Scout Leader’s Handbook“, Scouts Canada.

Inimesed on seltsivad olendid, kellel on vajadus koos olla teiste omasugustega. Skaudiealised noored katsetavad erinevate grupi koosseisudega – nad liituvad mõne grupiga mingiks ajaks, alateadlikult hinnates grupi tegusid ja eesmärke, ning siis kas jäävad või lahkuvad vastavalt hinnangule ja sõprussuhetele, mis on või ei ole arenenud.

Omaealiste tunnustus on noortele oluline. Neil on omaealistega läbikäimise ja heakskiidu vajadus. Nad tahavad teha, mida teised teevad – osaleda uutes tegevustes, tahavad grupis ise otsustada ja anda oma panus grupi elule. Nende lojaalsus grupile tundub vahel tähtsam kui vanemate ja teiste täiskasvanute heakskiit. Omaealiste grupi suhted annavad noortele võimaluse proovida erinevaid käitumisviise ning nii avastada piire vastuvõetava ja vastuvõetamatu käitumise vahel nii grupis kui ka ühiskonnas.

Mis on noortele inimestele vastuvõetav, võib olla mitte vastuvõetav täiskasvanute arvates. Täiskasvanu, kes töötab noortega, peab seda mõistma ja olema teadlik, et see on tähtis aeg noore arenemisel. Kui on konflikt, siis mõlemad – nii noor kui ka täiskasvanu – peavad ettevaatlikult analüüsima oma hoiakuid. Kui tunnistad, et sul on olnud aastaid aega arendada oma väärtushinnanguid ja noor läbib praegu sedasama, mida sina selles vanuses, siis saate koos leida kompromissi ja panna paika konstruktiivse tegutsemisplaani. Nii ei kaota teismeline oma au eakaaslaste ees ja võib neid isegi positiivselt mõjutada.

Salkade moodustamine

Moodustage salku tuginedes olemasolevatele sõprussidemetele ning kriteeriumitele, mis aitavad sõprussuhetel areneda. Sa võid kasutada üht või mitut järgnevatest juhtnööridest skautide grupeerimiseks: • nad on lähedased sõbrad; • nad on sarnase vanuse ning füüsilise küpsusega; • neil on sarnased võimed või on samal kursusel; • neil on ühishuvid.

Pea ka meeles, et noored liituvad rühmaga selleks, et saada uusi sõpru ning laiendada oma sotsiaalset läbikäimist.

Kui suur peaks salk olema? Ei ole üheselt õiget vastust.

Definitsiooni järgselt koosneb salk kolmest või rohkemast skaudist. Kui salk kasvab nii, et ta koosneb enamast kui kaheksast skaudist, siis hakkavad nad loomulikult jagunema kahte või kolme väiksemasse gruppi olenevalt tegevusest.

Kui sa märkad salga kalduvust jaguneda väiksematesse gruppidesse, siis mõtle uue salga moodustamisele. See on ka hea võimalus treenida rohkem noori juhte.

SALK

Skautide mõned põhilised vajadused:

1. Tunda ennast vajalikuna – skaut saab sügavalt „sukelduda“ salga suuruse grupi tegevustesse ja töödesse. Tihti on nad rohkem tegevad salgas kui rühmas. Salk vajab neid, aga rühm on suur ja saab ka ilma nendeta hakkama. Rühmas võib puudumine jääda märkamatuks, aga salgas jätab puudumine suure augu. Salga liikmete elud on omavahel seotud ja nad hoolivad üksteisest.

2. Võtta vastutust ja kohustusi – läbi salgatöö võtavad skaudid endale vastutuse ja kohustusi, mille kaudu arendavad oma iseseisvust. Suuremas grupis pole neil võimalik seda sarnaselt kogeda.

3. Õppida tegutsedes – sinu skautide osalus salga tegevuses annab kogemusi ja paneb aluse kodanlikule kasvatusele: jagamine, koostöö, enamuse arvamusega kohandumine. Nad ei õpi ainult raamatute lugemisest, vaid ka koos töötades ja suheldes oma salgaga. Nad peavad omavahel töid jagama. Nad peavad leppima enamuse otsustega. Nad kogevad koos teistega võitusid ja kaotusi, päikest ja vihma, edu ja pettumusi. Nad omandavad uusi oskusi ja saavad võimaluse neid rakendada.

4. Kogeda juhtimist – igal skaudil on suurem võimalus harjutada juhtimist väikeses salga grupeeringus kui rühmas.

Juhtimine on funktsioon või tegu, mitte amet ega edutus.

Väikeses grupis, nagu salk, peaks igal skaudil olema võimalus juhtida ka siis, kui ta ei ole määratud juhiks või abijuhiks.

Edutused 2014 2014. aasta Tänuõhtu toimus Õpetajate majas 29. novembril.

Päeval pidasid juhid maha üldkogu ning õhtul oli aeg tunnustused tublimatele üle anda. Õhtut juhtis dünaamiline-duo Maripuu-Pomm, kes üksteist lausa poolelt sõnalt mõistsid ning kokkutulnuid vahvate sõnaseadmistega lõbustasid.

Suur aitäh kõikidele, kes skautluse rindel tegutsevad ja palju õnne kõigile edutatutele!

Aasta skaudijuhi tiitli sai Sander Lillemäe (Ökoskaudid), kes hetkel veab eest Tartu ökoskaute. Sander on 2007. aastast salkadega tegelenud, esialgu abisalgajuhina, hiljem Tallinna skaudisalga juhina ning kui õpingud ta Tartusse viisid - jätkas ta seal salkade juhtimist. Sandri salgad on saavutanud häid kohti ka ÕKV-l ning ta on panustanud ka erinevate ESÜ ürituste toimimisse - olgu see siis suurlaagri ISTde juht või tuleva Balti Olümpia Jamboree programmijuhiks olemisega.

Lisaks Sandrile esitati veel tublisid kandidaate väärikale tiitlile – äramainimise said Laura Õigus (Metsalised), Mihhail Tint (Narva), Maimu Nõmmik (Tormilind) ja Aat Sarv (VHM).

Remi Neitsov, Marju Riiel, Kristiina Niiler.

Kristjan Pomm, Monika Iskül, Valdik Kask.

Helen Teigar, Laura Õigus, Veeda Kala.

Mart ja Riina Felding, Kristiina Niiler.

AASTA SKAUDIJUHT Sander Lillemäe SKAUDISÕBER

Reelika Ruubel

KIITUSKIRI

Kadri Liivat Kristiina Niiler Laura Õigus Maimu Liis Nõmmik Marek Kõbu Marju Riiel Ott Pruulmann Remi Neitsov Tarmo Randes

EESKUJULIK SKAUT

Gedy Siimenson Indrek Rünkaru Jaak Parker Jonne Viinamägi Kadri Agu Katri Pruulmann Kristiina Ots Kristjan Kruus Marianne Jürgenson Mihkel Rünkaru Mihkel Tammaru Pjotr Dzjuba Sergei Zimakov Toivo Värbu

Generatsioonide kohtumine. Leho Männiksoo ja Mark Aleksander Fischer.

Valter Sulin Veeda Kala Viacheslav Chernykh RAJATÄHT III JÄRK

Katre Saar Katrin Leon Kristjan Tedremaa Mart Felding Martin Avameri

RAJATÄHT II JÄRK

Marit Voog Mihhail Tint Monika Iskül

RAJATÄHT I JÄRK

Jelena Guk

PÕHJATÄHT III JÄRK Siimon Haamer SKAUTMASTERI VÄITEKIRJA KAITSMISE ÕIGUS

Peeter Mändla Sirli Arumäe Valdik Kask

Aasta skaudijuht Sander Lillemäe.

Marianne Jürgenson ja Valdik Kask.

Fotod: Sirje Pool

Eesti Skautide Ühingu peaskaut Kristjan Pomm:

noorteühendus on kui kutselabor, kus noored saavad ennast tundma õppida Triin Bõstrov Eesti Linnade Liit

25.–26. märtsil toimus Tallinnas juba 11. korda kohalike omavalitsuste suurüritus linnade ja valdade päevad. Ürituse raames korraldati esimest korda noorte töötuba, kus toimunud paneeldiskussioonis „Kohalik omavalitsus ja noor – mida saab kohalik omavalitsus teha noore heaks? Ja mida saab noor teha kohaliku omavalitsuse heaks?“ esindas Eesti Skautide Ühingut peaskaut Kristjan Pomm.

Seekordse linnade ja valdade päevade tausta teeb kahtlemata huvitavamaks uue valimisperioodi algus. Kogu nelja-aastane teekond on ees ning vaade, mida silmapiirile oodatakse, alles avab oma piirjooni. Sellel teekonnal soovitakse näha nii erinevate erakondade omavalitsuspoliitikute asjalikku panust kui ka selget tuge linnade ja valdade arenguperspektiivi vajaduste tajumisele.

Igal aastal on linnade ja valdade päevadel püütud pakkuda midagi uut. Seekordsete päevadel toimus lisaks traditsioonilisele mahukale programmile esimest korda ka noorte töötuba „Kuidas olla noortemeelne kohalik omavalitsus.“ Noorte töötoa avas tervitussõnadega Haridus- ja Teadusministeeriumi noorte ja välissuhete asekantsler Madis Lepajõe. Oma kõnes puudutas Lepajõe mitmeid olulisi teemasid, nagu valimisea langetamine ja noortevolikogu roll kohalike omavalitsuse juures. „Noored alles õpivad, kuidas ühiskond toimib ja milline on nende roll selles. Omavalitsuste ülesanne on selles noortele toeks olla ja kaasata neid aruteludesse,“ rääkis Lepajõe. „Loodetavasti omavalitsuste soov noorte häält kuulda võtta üha suureneb – noored on tulevased maksumaksjad ja otsustajad nii linnas, maal kui ka kogu riigis, kus noorte osakaal rahvastikus üha väheneb. Oluline on suurendada vastastikust usaldust, vaid nii jõuame olukorrani, kus igaühe arvamus on oluline ja kuulda võetud.“ Selle tõdemuseni on jõudnud ka 62 riigikogulast, kes hääletasid tänavu 11. veebruaril põhiseaduse muutmise poolt, eesmärgiga langetada kohalike omavalitsuste valimisel valimisiga 18-lt eluaastalt 16-le. Valimisea langetamise teemal tegi ettekande ka Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi direktor ja halduspoliitika professor Anu Toots. „Praegu saavad noored kohaliku elu kujundamisel kaasa rääkida peamiselt noortevolikogude kaudu. Eestis tegutseb hetkel 65 noortevolikogu, lisaks 15 maakondlikku noortekogu. Need kogud moodustavad Eesti Noorteühenduste Liidu koordineerimisel tugeva võrgustiku, mille mõju nii selles osalevate noortele kui ka kohalikule elule on raske üle hinnata,“ lõpetas Lepajõe oma kõne.

Selleks, et võrgustiku mõju veelgi tugevamaks muutuks ja jõuaks võimalikult paljude noorteni kui ka kohalike omavalitsuste esindajateni, oli noortevolikogude tööd täpsemalt tutvustamas ka Eesti Noorteühenduste Liidu osaluskogude koordinaatorid Ivo Visak, Kadi Vahtra ning Tallinna linna noortevolikogu esimees Kea Kruuse.

Pärastlõunal toimus arutelu teemal „Kuidas saaks kohalik omavalitsus olla kasulik noorele?

Ja kuidas saaks noor olla kasulik kohalikule omavalitsusele?“, kus osalesid Tartu abilinna Tiia Teppan, Tõrva noortevolikogu esindaja Karl Kirt, Eesti Noorsootöötajate Ühenduse juhatuse liige Kadi Bruus ja Eesti Skautide Ühenduse peaskaut Kristjan Pomm. Arutelu juhtis Rapla volikogu liige Elis Tootsman.

Arutelu algas küsimusega: kuidas teha nii, et noored tuleksid erinevate algatustega kaasa? „Tahe midagi ära teha, peab tulema noortelt, neile midagi peale sundida ei saa,“ alustas arutelu Tõrva noortevolikogu liige Karl Kirt.

Eesti Noorteühenduste Liidu osaluskogude koordinaator Ivo Visak rääkimas noortevolikogudest

Fotod: Sirje Ludvig

„Noored on meie tulevik, kes kujundavad omavalitsuse elu ja kui talle meeldib seda teha juba noores eas, siis on tõenäosus, et ta jääb ka oma kodukohta püsima,“ täiendas Tartu abilinnapea Tiia Teppan.

Paneeldiskussioonil tõstatus ka teema mitteaktiivsete noorte osas. Tartu abilinnapea Tiia Teppan tõi arutelul välja Tartu praktika mobiilse noorsootöö kohta, kus otsitakse otsekontakti noortega, kes näiteks lihtsalt hängivad kaubanduskeskustes ja ei ole leidnud veel sisu oma tegevustele. Ka Eesti Skautide Ühingu peaskaut Kristjan Tallinna linna noortevolikogu Kea Kruuse tutvustamas Pomm nõustus, et mitteaktiivsete noorte kaasamine on noortevolikogu tegemisi suur väljakutse ja üheks lahenduseks oleks osundada kaasajalistele infokanalitele, nagu näiteks erinevad sotsiaalmeediavõrgustikud. „Sotsiaalmeedia on üks viis, kuidas noorteni jõuda ja loodetavasti mingil hetkel astuvad noored arvutist eemale, et luua otsekontakt teiste noortega ja teha midagi uut, mis paneks neil silma särama,“ täiendas Pomm.

Eesti Skautide Ühingu peaskaut on vabatahtliku töö ja skautlusega olnud seotud aastaid ja on veendunud, et noorsootööl on väga suur mõju noore arengus.

Pommi sõnul on noorteühingutesse kuulumine ja noorteühingutes toimetamine kui kutselabor, kus noored saavad ennast tundma õppida.

Kuidas aga hinnata kohalike omavalitsuse ja noorte omavahelist koostööd? Eesti Noorsootöötajate Ühenduste juhatuse liige Kadi Bruusi sõnul on Paneeldiskussiooni „Kohalik omavalitsus ja noor – mida saab kohalik omavalitsus teha noore heaks? Ja mida saab noor teha kohaliku omavalitsuse heaks? koostöö kõige alus ja kui noori ei kuulata, siis ei ole Vasakult Tartu abilinnapea Tiia Teppan, Tõrva noortevolikogu liige Karl Kirt, Eesti soovi ka noortel kohalikku ellu panustada. Tõrva Noorsootöötaja Ühenduse juhatuse liige Kadi Bruus ja Eesti Skautide Ühingu peaskaut Kristjan Pomm. noortevolikogu esindaja Karl Kirt aga arvas, et puhtalt ära kuulamisest üksi on veel vähe. Noortel on vaja näha, et nende tegevusest ka midagi sünnib.

Noorte töötoa kuulajad süvenemas teemasse Teppani sõnul noortega koostöö halb ei ole, vaid probleem on selles, et noortevolikogu liikmeskonna seas toimub verevahetus liialt kiirelt. „Alles jõuad oma noortevolikogude noortega ära harjuda, kui tulevad juba uued,“ sõnas ta.

Mitte aga ära unustada, et linnade ja valdade päevad 2015 toimusid koalitsioonikõneluste taustal, siis uuris noorte töötoa moderaator Elis Tootsman, mida lubaksid paneeldiskusioonis osalenud noortele järgnevaks neljaks aastaks.

Kristjan lubas, et teeb vabatahtlikku tööd edasi, aga olulise teemana tõi välja ka noorteühingute rahastuse temaatika. „Asi, mida saan lubada on aidata kaasa sellele, et ka poliitikud mõtleksid rohkem noorsootööle ja mõistaksid noorsootöö tähendust. Peame tegutsema selle nimel, et noorteühingute rahastamine muutuks veelgi efektiivsemaks,“ oli Pommi valimislubadus noortele.

Kätte on jõudnud värvikas ja karge oktoobrikuu.

Metsaloomadel kuhjunud käed, jalad, sabad ja sarved tööd täis ning suvistest seiklustest järel vaid päikesehõngulised mälestused. Korduvalt, ent ikka-ja-jälle üllatusena, hakkab kostuma aga metsaloomade, eeskätt Huntide, Kägude, Põtrade ja Tõhkude kõrvu metsa aina valjenev kutse, kuni saabubki aeg, mil kutsutud kallis mälestusterohkes Tagametsa jahilossis taas üksteist kohtavad ning muheledes tervelt nädalavahetusetäie koos kvaliteetaega veedavad.

Kes varem, kes hiljem, tilguvad töönädala lõpus kõik metsamärklased hingesugulaste seltsi nõuvarusid täiendama. Õhtusumeduses loss elevatest karvastest, sulelistest, haisvatest ja sarvilistest elavnenud, hakatakse üksteise võidu kõrvakuulmist teritama ning töökogemusi jagama. Tasapisi suureneb hoog huumorisoonel ning vooluga uljalt kaasa minnes tuletatakse mõnuga meelde vana ja leiutatakse aina loovamalt juurde uusigi nalju ning vigureid.

Pärast ööund, mis oli seda kosutavam, et ärevust tekitanud mõttele vaatamata ei olnudki ööhäiret, saabub ilmselt üks kõige kasulikumalt sisustatud laupäevi nii mõnegi osalise jaoks.

Teadmistepõldu saab küntud nii iseenda tõhusama toimimise kui ka suurema kogukonna mõistlikuma korraldamise

vallas. Vahepeal värskendas meeli vaimukas käpaproovimine laagriplatsi disainimises ning igati õnnestunud fotosessioon.

Innuka huviga saavad vastu võetud kutsutud ja oodatud külalised, kes valgustavad teemasid tõsisematel, raskematel aga ka põnevamatel ning mitmetegi jaoks senitundmatutel vetel. Päeva lõpetab meeleolukas ja naerust rõkkav lõkkeõhtu tervislikest tarkuseteradest raja lõpus.

Uskumatu, kui kiirelt on kätte jõudnud kursuse viimased tunnid! Et vaimu- ja hingetoitu juba küllaga mekitud, jääb lossi ümbritseva staažika laagriplatsi korrastustöödeks ja talve-eelseteks ettevalmistusteks ühiselt veel füüsilised pingutused käiku lasta. Veel enne ärasõitu jagatakse üksteisele indu, energiat, mälestusi ning toetust. Nii kaovadki üksteise järel nüüd juba kursuse viimasele osale sihi seadnud metsamärklased igaüks oma pessa igapäeva asjatoimetustesse, kuni jahilossi trepilt on pühitud viimasedki jäljed.

Ei saa mitte tõdemata jätta, et lisaks nõuvarudele said üle ootuste hästi täiendatud ka jõu- ja tahteenergia varud. Seekord mainimata jääb üks äraütlemata vahva süst üllatusi. Neist osasaamiseks tuleb sul aga järgmine kord ise Metsamärgile kaema tulla!

Noppeid ESÜ sügisestelt nõupäevadelt Tagametsa jahilossis 20. septembril 2014

ESÜ-l on valminud trükikojast hundude taskuteatmikud, mis trükiti ESÜ peavanema Chirs Holbty 2014. aasta scoutsrännakul kogutud toetuse eest.

Nõupäevadel tutvustatud ettepanekuna muudeti sügisesel üldkogul põhikirja nii, et tegevjuhi ametikohta ära ei kustutata, vaid luuakse lisaks juhatuse esimehe ametikoht. Kui tegevjuhti ei ole ametis, siis tegevjuhi ülesanded on jagatud juhatuse ja juhatuse esimehe vahel.

Juhatus sai liikmetelt ka tänaseks üldkogul kinnitatud neli erinevat eesmärki, millel sel aastal rõhku panna: 1) Toetada olemasolevaid üksusi, et need püsiks ning üksused teeksid maksimaalselt koostööd; 2) Rakenduks uue noorteprogrammi skaudi vanusegrupi tegevus; 3) Sisekommunikatsioon ja kodulehekülg; 4) Organisatsiooni jätkusuutlik juhtimine oleks tagatud.

ESÜ-l on igal aastal olnud oma aasta teema ning 2015. aastal on teemaks noorte omaalgatuse toetamine. Praegu otsitakse ka laiemalt Eestis lahendust sellele, kuidas oleks noorte hääl otsuste juures rohkem kuulda ning kuidas kaasata enam noori otsuste tegemisse. ESÜ soovib aktiviseerida rohkem vanemskaudi ja ränduriealisi noori ning ühe mõttena tekkis luua ESÜs vanemskautide noortekogu, mis annaks noortele juba varakult kogemuse rääkida organisatsiooni küsimustes aktiivsemalt kaasa.

Noorteprogrammis nimetame järgupunkte seiklusteks.

Teine suurem oluline osa on skaudioskused ehk vana programmi mõttes võib paralleeli tõmmata erialadega.

Grupitööna arutati, milliseid skaudioskuseid oleks vaja

juurde teha. Olemas on skaudiehitised ja köietöö. Eesmärk on teha tulevikus koolitusi ka nii koonduste raames kui laagris, et arendada erinevaid skaudioskusi. Kohustuslikuks jääb skautluse skaudioskus, mis sisuliselt katab ära praeguse kohustusliku skautluse osa (nt tunne hümni, tea skautluse ajalugu jne).

Nõupäevadel tutvustati plaani muuta majandusaasta kattuvaks kalendriaastaga. Novembris toimunud üldkoguga kinnitati ettepanek ning käesolev tegevusaasta kestab 15 kuud (ehk kuni 2015. aasta lõpuni).

Tutvustati ka ESÜ soovi pikendada mõningate täienduste või muudatustega oma arengukava aastani 2021, mis annab võimaluse koostada ESÜ järgmist arengukava vahetult pärast seda, kui on valminud uus Eesti riiklik noorsootöö strateegia. Novembri üldkogul kinnitati ESÜ arengukava muudatused.

WOSM näeb praegu seda, et aastaks 2023 on maailmas 100 miljonit skauti. Riiklikust noorsootöö strateegiast on märksõnadeks IT lahenduste kasutamine ehk nutika noorsootöö kontseptsioon. Ka ESÜ eesmärk on kasutada erinevaid IT ja nutilahendusi, et tuua noori noorsootöö juurde või selle vahendusel noortele oskusi ja teadmisi anda. Alles jääb ikka õppimine looduses ja olemine reaalses keskkonnas, kõik ei pea liikuma ainult veebimaailma. Märksõnadeks on veel noorte omaalgutuse suurendamine, noorte konkurentsivõime suurendamine, et noor leiaks omale meelepärase töö ja saaks elus hakkama. Üheks mõtteks on tugevdada noorsootööd koolikeskkonnas ning siin tasuks kõigil mõelda, kuidas oleks võimalik teha koostööd koolidega.

Noppeid ESÜ kevadistelt nõupäevadelt Laagrikeskuses Talu 28.-29. märtsil 2015

Seekordsetel Nõupäevadel otsustasime rohkem tähelepanu pöörata ka juhtide koolitustele ja välislektorile.

Laupäev algas huvitava meeskonna ja juhtimisalase ülesandega, mida juhid lausa 2 tunni jooksul lahendada said. Pärastlõuna veetsime uue programmiga, Ott Pruulmann tutvustas skaudi vanusegrupi voldikut, millele juhid said veel oma ideid anda, enne kui voldik trükki läheb. Oti eestvedamisel on valminud programmi visuaalne pool, kujundatud on märgid, järgud ning värviline noortepärane programmileht, mis voltub tasukumõõtmetesse.

Loodame, et enne suve on võimalik uue programmi materjalid ka juhtidele

laiali jagada. Lisainfo: http://skaut.ee/ juhile/kasiraamat/noorteprogrammiulevaade/, http://skaut.ee/liikmele/ skaudioskused/.

Teemal: „Laste väärkohtlemine läbi interneti keskkonna“ rääkis prokurör … Jüripäeva juht Reelika Ruubel ja Balti Jamboree juht Kristjan Kruus rääkisid ESÜ, EGL lähenevatest suursündmustest ning juhtidel oli võimalik ürituste kohta küsimusi küsida.

Käidi üle ka ESÜ programm 2015 ja 2016. Juba on aeg hakata planeerima ka 2016. aasta programmi. Lipkond Okaskannel on valmis korraldama Jüripäeva. Aga on veel ka üritusi, mis ootavad korraldajaid, nt Talimängud.

Kui Sinu üksus on valmis mõne ESÜ ürituse korraldada võtma 2016. aastal, siis anna endast märku programm@skaut.ee. Eraldi käsitleti ESÜ 20 ja EV 100 teemat. Koos käidi üle ka ESÜ erijuhendid ning toodi välja, millised on noorte omaalgatuse toetamise rahastusvõimalused.

Hundude Kriimsilm 2014

loo(v/d)uslaager Pelgulinnas Maimu Nõmmik, Sirje Pool Lipkond Tormilind

Oktoobrikuu keskpaigas kogunesid ligi sada hundut koos oma juhtidega Tallinnasse Pelgulinna Gümnaasiumisse, et pidada maha järjekordne vahva ESÜ Kriimsilma laager. Laager algas reede õhtul mänguõhtuga, kus mängiti kõige ja kõigiga ning peeti erinevaid teatevõistlusi. Erinevus tavapärasest oli vast see, et arvestust ei peetud ja auhindu ei jagatud ning keegi ei muutunud seetõttu kuidagi kurvemaks, mäng käis ikka täies hoos.

Laupäevaseks põhitegevuseks oli õppekäik Tallinna Loomaaeda, kus jälgiti ZooKooli tegevust ning õpiti tundma erinevaid Eesti loomi ja linde. Lõuna oli piknikuväljakul, kus grillisime vorste, torkasime need siis saia sisse ning lasime hot-dog’idel hea maitsta.

Nii reedel kui ka laupäeval olid pärastlõunal koolimajas avatud tegevuspunktid, kus sai meisterdada, joonistada ja õppida kõiksugu põnevatel viisidel: laternate tegemine, makaroni- ja liivapiltide meisterdamine, fantastiline kraam ehk vaba meisterdamine igasugusest kraamist, kastanitest loomade kokkupanemine, sõlmede õppimine, loomade teadmise kontroll, teemärkide õppimine, lindudele käbidest ja seemnetest sööda valmistamine, inimkeha tundmaõppimine (keha mudel, kus sai organid välja võtta ja tagasi paika panna), vihaste lindude mäng, arutlus ja pildi joonistamine pealkirja all „Skaut on looduse sõber“ ja kõige lõpuks ise endale oote valmistamine – sipelgad palgil – sellerivars, millele on määritud maapähklivõid ning peale pandud rosinad – mmm, küll maitses hea, ka nendele, kes muidu neid koostisosi üksikult sööma ei kipu.

Avatud oli ka Ökoskautide eestvedamisel korraldatud JOTA/JOTI tegevuspunkt, mis oli huvilisi pungil täis ja lisaks korraldati ka väljasõit raadioamatööride keskusesse. Laupäeva lõpetas lõkkeõhtu kooli fuajees küünlavalgel koos eheda kitarrimehega, misjärel pugesid hundud teki alla tuttu ja juhid oma tuppa kõigepealt koosolekutama ning seejärel kitarrimängu saatel lauluviisi üles võtma.

Positiivsed kogemused ja elamused:

• Noored õppisid loomade ja lindude kohta uusi asju. Paljudele oli see esimene kord loomaias, kuid ka need, kes seal korduvalt käinud, nautisid loomaias olekut tänu huvitavatele töölehtedele.

• Keegi ei olnud kurb, kuna ei saanud auhindu (kellelegi ei antud auhindu).

• Juhid said rohkem omavahel tuttavaks tänu õhtustele koosolemistele.

• Noored said teada JOTA/JOTIst ning said ka õppida, kuidas raadiosidet pidada.

• Ööbimine ja juhtide koosoleku tuba olid kõik ühel korrusel ning kuna skaudid olid koridori peal öövalves, oli juhtidel hea võimalus olla koos ning omavahel rohkem tuttavaks saada.

• Skaudid olid abiks turvameeskonnas, grillimisel ja tegevuste juhendamisel ning ülesseadmisel. Nemad said tunda vastutust ja ühtlasi enda panust ürituse kordaminekul.

• Lastevanemad tulid appi registreerimisele, turvama, tegevusi juhendama, lõunasöögi tegemisele. Üks lapsevanem ostis kokku suure hulga vajalikke toiduaineid ja tegevusmaterjale, teine lapsevanem jällegi disainis laagri märgi.

Nopitud nõuanded järgmistele korraldajatele: • Tegevuspunktid koondada ühte/kahte kohta, et osavõtjatel oleks kerge näha, mida võib teha ning kus on vabu kohti. Kui siiski osad tegevuspunktid asuvad eemal peamisest tegevuspunktide asukohast, siis panna üles viidad.

• Lõunasöök ilma nõudeta (osavõtjad olid õnnelikud, et ei pidanud rasvaseid nõusid kaasas kandma).

• Rakendada skaute/vanemskaute ürituse korraldamisel appi: turvameeskond, tegevuste väljamõtlemine/juhendamine.

• Kaasata lapsevanemaid – turvameeskonda, registreerimisele, tegevuste juhendamisele, toitlustamisele, varustamisele (võimalusel asjade/materjalide ostmine, sponsorite leidmine jms).

• Kindlasti korraldada juhtidele koht, kus omavahel saab õhtul jutustada ja koos pillimehega laulda, et juhid erinevatest piirkondadest saaksid omavahel tuttavaks ning ideid ja mõtteid vahetada. Juhtide toas pakkuda kohvi/teed/snäkke ja kindlasti mitte ära unustada hommikukohvi!

Oli tore laager! Aitäh kõikidele ja järgmise Kriimsilmani!

Организация игры “Кубок Õunapuu” Marija Sigajev Lipkond Siil (korraldaja) Tõlk Olga Marinits В этом году игры Ыунапуу проходили в иной форме, это было особенностью наших соревнований. Победа команды зависела не только от их скаутский навыков, но также напрямую важна была смекалка, так как задача игры была не набрать больше баллов, чем другие команды на пункте, а надо было набрать как можно больше пройденных пунктов. Чтобы получить желаемое количество пройденных пунктов, надо было изначально очень хорошо подумать, а не бежать сломя голову на первый попавшийся. Может возникнуть вопрос: “Зачем надо было менять метод проведения игры?” и “Как мы пришли к такой идее?”

Sellel aastal oli Anton Õunapuu võistlus korraldatud natuke teises formaadis ning see oli meie võistluste omapära. Meeskonna võit sõltus mitte ainult skautide oskustest, vaid ka oskusest hästi ja loogiliselt planeerida oma marsruuti, kuna põhieesmärgiks oli läbida rohkem punkte kui teised võistkonnad. Ning selleks oli vaja kõigepealt läbi mõelda, kuhu oleks targem minna, mitte aga jõuda kõige lähimasse punkti kõige esimesena. Võisid tekkida küsimused: milleks oli vaja muuta mängu süsteemi ning kuidas jõudsime selleni? Ответ прост, обычный формат игры изрядно поднадоел и нам захотелось сделать что-нибудь новое, интересное и запоминающееся.На мой взгляд мы отлично справились. Команда организаторов игры могла еще очень долго думать над новым форматом, но нам очень повезло ,что нами руководил такой замечательный человек как Римма. У Риммы всегда было полно интересных идей на все случаи жизни и в этот раз она поразила нас своей креативностью. Именно благодаря ей игра приобрела такой окрас.

Vastus on imelihtne – oleme tüdinud mängu tavaformaadist ning tahtsime teha midagi uut, huvitavat ning meeldejäävat. Ning minu arvates oleme sellega hakkama saanud. Korraldajate meeskond oleks võinud veel päris kaua mõelda uue formaadi üle, kuid meil vedas, et meeskonnas oli Rimma, kellel on alati väga palju huvitavaid ideid ning ka seekord üllatas ta meid oma loovusega. Также очень здорово было работать в такой команде, так как все было слаженно и организованно. Каждый человек занимался своей работой, но это не значит ,что если у тебя возникли какие-то проблемы ты решаешь их сам,ни как нет! Наш коллектив был как один целый механизм, это очень помогло при организации. В общем было очень классно делать игру “Кубок Õunapuu”.Также очень приятно было ,когда игра очень понравилась многим отрядам. Это было большой честью для нашего отряда!

Samuti oli väga tore töötada sellises meeskonnas, kus kõik oli hästi korraldatud ning igaüks tegeles oma ülesannetega ja kui tekkisid probleemid, siis terve meeskond oli valmis aitama ning lahendasime neid kõik koos – igaüks oli osa ühest suurest ja kooskõlalisest mehhanismist.

Lõppkokkuvõtteks – oli väga tore korraldada Õunapuu karikavõistlust ning oli väga meeldiv, kui mängu kohta tuli positiivne tagasiside teiste lipkondade poolt!

Jelena Nagornaja Lipkond Siil – võistkond Kotkad (osaleja) Tõlk Olga Marinits Это были наши первые соревнования «Кубок Антона Ыунапуу». Мы думали, что будет трудно, а оказалось, что не так уж сложно. Ребята из нашего отряда готовили эти соревнования примерно месяц. За это время они смогли придумать и подготовить 24 пункта с самыми различными заданиями, при этом пункты были на двух языках - эстонском и русском. Организовывать соревнования помогали ребята из отряда «Сатурн» и волонтёры из ученического самоуправления 65 школы. Самым интересным пунктом, по нашему мнению был пункт, где нужно было строить лестницу. Самым сложным пунктом было распиливание бревна. Наша команда была единственной, которая прошла этот пункт. Самым лёгким пунктом оказалось узнавать памятники Таллинна. Наша команда (Siil „Kotkad“) заняла 2-ое место и получила бейсбольную биту и мячик. Нам понравились эти соревнования, ведь выполняя задания, мы смогли повторить изученное за годы пребывания в нашем отряде.

See oli meie esimene Anton Õunapuu karikavõistlus ning seetõttu arvasime, et korraldada on väga raske, kuid selgus, et ei olnud tegelikult nii väga.

Ettevalmistus võttis aega umbes kolm kuud, mille jooksul olime välja mõelnud ning ette valmistanud 24 punkti erinevate ülesannetega. Punktid olid kakskeelsed – vene ja eesti keeles. Meid aitasid lipkond Saturn ning vabatahtlikud Läänemere Gümnaasiumi õpilaste omavalitsusest.

Kõige huvitavaim punkt meie arvates oli see, kus oli vaja ehitada redelit ning kõige raskemaks oli puu saagimine, kuna meie meeskond oli ainukene, kes sellega hakkama sai. Samas kõige lihtsamaks oli Tallinna mälestussammaste tundmine ja tuvastamine.

Meie meeskond Siil "Kotkas" sai teise koha ning auhinnaks saime pesapallikurika ja palli.

Meile meeldis väga see võistlus, kuna saime proovile panna oma oskused ja teadmised, mis olid saadud aasta jooksul.

Noorte motiveerimiskoolitus Tšehhis Marek Kõbu Lipkond Okaskannel

Blogi

Istudes siin lennujaamas ja ümisedes vaikselt laulu, mida laulsime keset tänavat koos rahvaga, mõtlen, et see reis oli tõesti kuldaväärt. Ma õppisin palju ja sain palju uusi sõpru. Hetkelgi istun siin Praha lennujaamas koos uute sõpradega Itaaliast. Aga päevad olid meil sellised: 1. päev

Pärast maandumist tabas mind kerge hirm, et kuidas ma ikka kohale jõuan … keelt ma ju väga ei mõistnud. Kuid tänu lihtsale juhendile sain hakkama. Teepeal juba kohtasin teisi skaute Soomest ja Taanist, kes pusisid piletiaparaadi kallal.

Mina olin ostnud oma pileti kioskist, oli natuke lollikindlam.

Kui ma kohale jõudsin, oli hotellis täielik vaikus, mitte nagu tavaliselt skaudiüritustel Eestis. Mõtlesin juba, et kas üritus jäi ära, aga ei! Sain kohe hotellist kinnituse, et üritus toimub.

Lihtsalt, kas enamik olid eelmine päev juba kohale tulnud ja ringi jalutama läinud või elasid riigi mõttes nii lähedal, et said hea ajastusega kohale jõuda.

Tuba oli täiesti tavaline ja voodi pehme. Toakaaslaseks oli soomlane, kes oskas vene keelt ja seega, kui tahtsin midagi salajast temaga rääkida, siis sain seda teha vene keeles. Õhtu algas minu jaoks rahulikult ja sõbralik suhtumine ning olek olid kohe alguses, kui teisi kohtasin, õhus. Mulle see meeldis.

Linnamäng midagi rasket polnud, kuna olin enne jõudnud soomlastega selle ilusti läbi käia, ja seda täiesti juhuslikult.

Juba esimesel õhtul mindi ka välja tutvuma. See oli tore.

2. päev

Päev algas minu jaoks hiliselt. Läksin uue hooga vastu esimesele sessioonile, teadmata, mis mind ees ootab. Polnud ma ju varem nii suure organisatsiooni poolt korraldatud üritusel käinud. Tagasiside oli väga hea. Mulle meeldis see, kuidas seda asja korraldati. Meid jagati töögruppidesse ja tore oli, et see oli väga hästi segatud. Mina olin hiir koos makedoonlanna, belglanna, iirlase, inglanna, sakslanna, rumeenlanna ja poola tüdrukuga. Peale minu ja iirlase olid grupis kõk teised naised. Koolituse osa päevast oli tugev ja korralik. Palju oli praktilist tegevust ja aruteluteemad käisid ka kohvipausi ajal. Iga õhtu oli ka meie töögrupi koosolek. Ja taaskord käisime väljas sotsialiseerumas.

3. päev

Hommik oli unine. Magasime Yuriga (soomlasest toakaaslasega) meie tavapärasest äratuse ajast sisse. Polnud hullu. Kikud pestud (kuna rohkem ei jõudnud), lendasime kiiresti sööma ja siis koolitusele. Päev tundus täna ikka kohe väga unine ja raske. Koolitused said läbi ja meid ootas üllatus. Tegime

oma moeshow … tegelikult lihtsalt kujundasime markeritega särke ja korjasime inimeste nimesid mälestusteks.

Kui särgid valmis olid saanud, saime tegeliku üllatuse kätte. Läksime särkide ja kaelarättidega tänavale, laulsime ja haarasime rahvast kaasa. See oli tore ja meeliülendav. Vahepeal oli meie üllatuseks meile korraldatud ka kino. See oli ilus ja sügavamõtteline lihtne lugu Dr Suess’i poolt. Pärast õhtusööki hakkas rahvusvaheline õhtu. Ma olin natukene hädas, aga kuna skaut on leidlik, leidsin ka mina võimaluse, kuidas Eesti laud ära katta ja mida rääkida/näidata. Sotsialiseerumise õhtu toimus hotellis ja jäi minu jaoks natukene lühikeseks, kuna olin väsinud.

4. päev

Vaatamata pikale unele olin ma ikka natukene hiline. Asi oli tegelikult selles, et mu äratuskell töötas nädala sees, aga nüüd oli nädalavahetus. Koolitused oli üle läinud personaalse projekti kujundamiseks ja korraldajad olid toetajateks.

Pidime sellest plakatid tegema ja siis ise teiste plakatitele arvamustega kleebiseid panema. Päev möödus kiiresti. Õhtul oli Praha vanalinnas jõulukuuse süütamine, mida ka meie vaatamas käisime. Sellele järgnes Tšehhi õhtu, mis oli huvitav just nende ajaloo poolest.

Kuna see oli viimane õhtu, läksime jälle linna peale. Tore oli ja minu arvates saime me aina rohkem ja rohkem sõpradeks.

Need on meeldejäävad mälestused ja sõbrad.

5. päev

See oli kõigile pakkimise ja shoppamise päev. Ka mina käisin ja lõin raha natuke tuuriks ostes kingitusi. Ja natuke endale ka ilusaid asju. Nüüd meenutades oli huvitav ka see, et igal õhtul sõime erinevas kohas. Lõuna aga oli samas kohas.

Lahkuda oli kahju … hotellist ja enamikest inimestes, keda ei tea, millal jälle näen. Ma loodan, et mul tuleb veel võimalusi minna sellistele üritustele.

Akadeemia (Academy) ehk skautlik sisekaemus Tuuli Land, Margaret Matisen TSGM Kui Tuuli ja Margaret kooli jõudsid, olid tunnid juba alanud. Jõudsime jaheda talvekuu esimesel nädalal sooja, elust kihisevasse kompotti Serbia pealinna Belgradi. Keskööl ootusärevalt ürituse toimumiskohta jõudes ei teadnud me Akadeemiast muud, kui olime lugenud kodulehelt: „Kõrgel tasemel koolitus Euroopa skautidele ja gaididele“. Väsinuna maandusime voodisse ja jäime järgmist päeva ootama.

Mis on Akadeemia?

Academy on rahvusvaheline üritus nii skautidele kui ka gaididele, mis pakub juhtimise ja korraldamisega seotud koolitust kõikidele rahvuslikul tasemel tegelevatele skautidele. Selle kõige tähtsamateks märksõnaks on: 1. Networking ehk võrgustiku loomine – seal üritatakse kokku viia sarnaselt mõtlevaid või oma riigi skautide/gaidide organisatsioonides sarnaseid positsioone hoidvaid isikuid, et, nagu öeldud, luua võrgustikku, jagada kogemusi, ideid jne.

2. Education – läbi rohkete töötubade ja interaktiivsete ’tundide’ tagatakse kõrgel tasemel koolitus kõigile osalejatele.

3. Fun – skaudiüritusel, isegi ametlikel ja tõsistel, peab olema lõbus.

Networking

Esimesel hommikul söögisaali jõudes saime kohe aru, mida tähendab Akadeemia üks lipukirjadest: networking. Saal oli suur ja rahvast täis, erinevaid keeli rääkivad inimesed erinevate kaelrättidega istusid kõik segamini. Ühe laua taga leidus harva samast riigist pärit inimesi. Laua taga istudes oli võimatu mitte vestlust arendada kas endast vasakul, paremal või üle laua istuvate inimestega.

Iga õhtu lõppedes toimus päeva kokkuvõte ja tagasiside väikestes gruppides, kuhu oli jaotatud inimesed samast tegevusvaldkonnast. Jagati kogemusi oma organisatsioonist, anti soovitusi seoses erinevate töötubadega, kurdeti toidu üle või kiideti tegijaid.

Education

Pärast hommikusööki (rohket sotsialiseerumist) suundusime kõik oma tundidesse.

Päevaplaani sai iga osaleja kokku panna ise oma äranägemise ja vajaduse järgi ning viibida kohal erinevates töötubades/õpiruumides. Lisaks võis lõuna ajal külastada Akadeemia enda TED-jutte, kus erinevad skaudiorganisatsioonid rääkisid mõnest oma kogemusest või ideest.

Töötoad oli jaotatud kolme kategooriasse: juhtimine, noorte programm ja haridus ning meedia. Vastavalt nendele kategooriatele saadi orienteeruda ja valida endale meelepäraseim töötuba, millest enam kasu saada.

Mis meie sealt saime?

Peame ausalt ütlema, et antud kokkuvõtet üritusest oli raske kirjeldada, seletada.

Akadeemia seisneb enam selles, mida kogetakse ning mis sellest õpitakse, ehk lõplik arvamus on küllaltki subjektiivne ja koosneb suuresti enda kognitiivsest komponendist, mitte reaalselt nähtust ega kuuldust. Seda enam, et meie mõlema kogemus oli nii mõneski mõttes väga erinev (käisime täiesti erinevates töötubades), kuid lõplik arvamus ja mälestus on täpselt sama.

Mida me aga öelda võime, on see, et saime hindamatu kogemuse osaliseks. Ideed, mida jagati ja õpetati panid mõtlema võimalustele meie enda organisatsioonis; inimestega, kellega kohtusime, loodame veel tulevikus koostööd teha; teiste organisatsioonide mured ja probleemid tegid mõtlikuks ning panid meid endid teistmoodi iseennast nägema; teiste kogemused õpetasid rohkem kui ükski teoreetiline arvamus.

Akadeemiast veel: toimus Belgradis, Serbia pealinnas 4.–9.11.2015; korraldatud Euroopa regiooni poolt alates 2008; mõeldud juhtidele, kes on oma organisatsioonis seotud rahvusliku tasemega, erinevate töögruppide või projektidega; järgmine toimub Portugalis, Portos selle aasta novembris.

RoverNet ja VentureNet Islandil Karolin Lillemäe ESÜ programmijuht

18.-21. septembril toimus Islandil Ulfljotsvatni skaudikeskuses RoverNet ja VentureNet, mis on mõeldud vanemskaudi ja ränduri programmi juhtidele ja kus põhiline rõhk on erinevate riikide kogemuste jagamisel. Kokku oli 53 osalejat 23 riigist. Eestit käisid esindamas programmiuuenduse eestvedaja Ott Pruulmann ja ESÜ programmijuht Karolin Lillemäe.

Kui meie uus skaudieale suunatud programm valmis saab, võtame järgmisena ette vanemskaudi vanuseastme, mistõttu Ott ka VentureNetil osales, vesteldes ühtlasi pikalt ka Iirimaa esindajaga, kelle SPICES programmi põhjal ESÜ oma programmi uuendama hakkas.

Ott uuris, kuidas neil programm areneb, kui edukas see on jne. Saime häid soovitusi, mida paremini teha. Ühe mõttena mõtlesime vanemskaudi vanusegrupi sümboliks majaka valida.

Rändurite osas meil eraldi toimivat programmi hetkel ei ole ja üldiselt on ränduriealised seotud pigem koonduste läbiviimise või ürituste korraldamisega. Paljud Euroopa riigid teevad aga Scouts of the World Awardi programmi rändurite vanuseastmes. Ja prantslastel on näiteks ka lausa eraldi ajakiri ränduri vanusegrupile.

Selliste ürituste puhul on teiste riikide kogemused ja kontaktid väga kasulikud. Meie põhjanaabritel, soomlastel, on küll huvitav programm välja mõeldud, kuid nagu selgus, ei ole nad seda toimima saanud. Koos sai üle käidud kitsaskohti ning vaadatud, mida meie oma programmi koostamisel saaksime paremini teha. Saime kaasa erinevaid materjale, kogemusi ja kontakte. Enamikes riikides on iga vanusegrupi jaoks eraldi inimene ja töögrupp olemas, kes tegeleb programmi arendamise ja tegevuste läbiviimisega.

Lisaks kogemuste vahetamisele, toimus ürituse kestel ka matk lähedalasuva mäekese otsa ning kogemuste ja rahvuste laat. Ühe ülesandena tuli matka jooksul teha erinevaid teemasid peegeldavaid pilte ning kirjutada sellest lühike kokkuvõte.

RoverNeti meeskonna Snæfellsjökull – mis koosnes Austria, Eesti, Islandi, Itaalia ja Läti skautidest – kokkuvõte oli järgmine: RoverNet on olnud suurepärane. Üheks lahedamaks osaks oli matk, kus saime huvitavaid siniseid marju süüa (kukemarju), nautida imelist värvikirevust täis vaadet, kus varjud ja valgus liikusid mööda järsku mäeküngast. Oh, milline kohev sammal, süsimust maa, erinevad loomade tegutsemise jäljed ja raske väljakutse ikka künka tippu jõuda. Meie kujutlusvõime lendas vabalt ja laialt mitmes kaares proovides lahendada piltide tegemise ülesannet.

Pikk päev täis ettekandeid andis palju mõtlemisainet ning uusi ideid. Meile väga meeldis, kuidas inimesed oma kogemusi jagasid ja olenemata sellest, kui erinevad me oleme, on meil ka palju sarnasusi ning koos saame skautluse nägu muuta. Me hoolime noortest ja tulevikust! On tore näha, et kohalikud skaudiorganisatsioonid on tugevalt kaasatud ning väga hea näide oli Islandi süsteem, kus paljud skaudid päästetöödel aitavad.

Kogemuste laat oli midagi enneolematut: Islandi kommid, iirlaste head nõuanded ning hea jäätis. Oh neid lugematus koguses tundmatuid sööke ja jooke. Eriti äge oli niiöelda lamba väljakutse – pärast pikka ja väsitavat päeva võtab ülesanne viies erinevas keeles määgida ikka juhtme kokku küll.

Sündmuse viimasel päeval oli meil natuke ka vaba aega ning otsustasime pisut ka Islandit vaatama minna. Plaanisime koos auto rentida ning linna läinud bussil lasime minna. Kuid siis selgus, et Ott oli oma juhiload maha unustanud ja minul neid samuti polnud. Õnneks oli üks grupp prantslasi plaaninud ka autot rentima minna, võtsime koos ühe suure bussi ning külastasime nö kuldset ringi – käisime geisri purskamist vaatamas, Euroopa suurima kose Gullfossi juures ja Þingvelliri rahvuspargis. Kaarti vaadates tundus pisut totter, et eraldi oli välja toodud, kus on tuulised alad, aga rahvuspargis saime aru, kui vajalik info see oli. Tuul oli nii tugev, et me Otiga mõlemad oleks peaaegu minema lennanud. Õnneks jõudsime turvaliselt Eestisse tagasi, koos hulgaliselt toredate mälestuste ja ideedega.

Ökoskautide kevadlaager „Loodus metsas“ Karolin Lillemäe Ökoskaudid

20.–22. märtsil toimus Väätsal ökoskautide kevadlaager „Kevad metsas“. Programmis oli Väätsa prügila, suurfarmi, jalgrattamuuseumi külastamine, robootika õpituba, WOSMi keskkonnaprogramm.

Lisaks traditsiooniline matk ja pühapäevane viktoriin/õpitu kontroll. Meid võõrustas Väätsa Põhikool ja vallavanem/ ökoskautide liige Lauri Läänemets.

Esimest päeva sisustasid päikesevarjutuse vaatamine ja ekskursioonid Väätsal. Matkapäeva lõpus said noored osaleda robootika õpitoas, mida viis läbi kooli tööõpetuse õpetaja. Meil oli külas salk lipkonnast Siil ja nemad tegid oma projektiks, mis sai innustust prügi sorteerimisest Väätsa prügilas, masina, mis eraldas erinevat värvi palle erinevatesse hunnikutesse. Meie juhid Kristjan, Sander ja Veeda teevad oma Metsamärgi tööd WOSMi keskkonnaprogrammi teemal ning seetõttu sai ka sellealaseid ülesandeid täidetud ning töölehti katsetatud.

Eriti hästi läks pühapäevane viktoriin, kus lisaks küsimustele olid ka tegevusülesanded, näiteks pidid osalejad käepärastest vahenditest tegema kanderaamid (mida matka päeval harjutati), etendama oma lemmikhetke laagrist ja osalema Ökovisioonil – keskkonnateemalisel lauluvõistlusel, kus oli aega 10 minutit oma lugu ette valmistada.

Vabatahtlikuks mägede vahele!

Oled üle 18-aastane rändur? Oled ammu soovinud minna rahvusvahelisse laagrisse, kuid nädalast sulle ei piisa? Otsid võimalust inglise keelt arendada ja leida sõpru mujalt? Pärast suvist skaudilaagrit tahtsid, et see ei lõppeks?

Kandersteg International Scout Centre´i (KISC) asutas Bi-Pi järgides unistust „kestvast mini-jamboreest“, kus jamboree kestab iga päev, aastaringselt. Nii rajas ta 1923. aastal Šveitsi väikese mägiküla, Kanderstegi lähedale, esimese skaudikeskuse.

Keskust külastavad aastas tuhanded skaudid, kuid keskus püsib üleval tänu seal töötavatele vabatahtlikele üle terve maailma.

Kõigil 18-aastastel WOSMi liikmetel on võimalik kandideerida vabatahtlikuks, keda kutsutakse nende roosade särkide järgi pinkie´deks. Kandideerida saab kolmeks kuuks neljal erineval aastaajal (kevad, suvi, sügis, talv). Need kolm kuud on täis nii tööd kui ka seiklust, põnevust, kogemust, rahvusvahelist seltskonda ja rohkelt naeru.

Hoiatus! KISC on äärmiselt sõltuvusttekitav – kui oled korra seal käinud, siis unistad pidevalt tagasiminemisest. Rohkem informatsiooni leiab www.kisc.ch ja küsimuste korral võib kirjutada Tuulile (international@skaut.ee või tuuliland@gmail. com), kes oli Kanderstegis staff member nii suvel 2009 kui 2010.

OkasSalu kevadlaager Nskm Monika Iskül Lipkond Okaskannel Meie lipkonnal on saanud kombeks anda võimalus noortel korraldada oma lipkonna kevadisi laagreid. Nii korraldas juba teist aastat lipkonna Okaskannel laagrit tubli skaut Jane-Ly Tammekivi. Seekord kutsusime ka oma sõbrad Tondisalu lipkonnast. Laagri programm oli põnev ja lõbus, kuid sellest räägivad siinkohal juba osalejad ise.

Täna skaut alati skaut!

Viimane kohtumisel Endliga tema kodus. Ta luges m oma päevikust, mida läbi aastakümnete hoolega p

Leho Männiksoo Endel Altoja on tänagi skaut, kuulub oma gildikaaslaste mälestustes ikka veel skaudiveteranide organisatsiooni Eesti Hanna Helen: Skautlik Antoni Keskgild. Esimesel detsembril Mulle meeldis kõige rohkem see, et leiti 2014 saatsime ta Pärnamäel teispoolsusesse. ühiseid tegevusi, mis meeldiksid nii hundudele, Ta elas oma elu skautliku põhimõtte skautidele kui ka vanemskautidele. Järgmisel järgi, et skaut jääb skaudiks alati, skaut jääb kohal sellest oli lõkkeõhtu. Naljakas oli skaudiks surmani! Selle juhtlause järgi on võrrelda enda ja teiste tehtud lõkkenalju. paljud II maailmasõjaeelsed Eesti skaudid ka Kolmandal kohal tuleb toit. Toit oli, nagu talitanud. Skautlus ei ole skaudiveteranidele alati, väga hea. Huvitav oli ühe käega enam lihtsalt poiste-tüdrukute põnev mäng. paprikat lõigata. Väga tore oli ka kohata Juba ammu on see maailmas muutunud taas oma vanu sõpru, kellega ma polnud skaudiseadustega mõtestatud elustiiliks. pikka aega suhelnud. Mulle ei meeldinud Skautluse juurde jõudis ta pärast seda, matk, sest see oli nii lühike. Ei meeldinud kui pere Torist Pärnu linna kolis ja ta Pärnu ka hommikuvõimlemine, kuigi see on 9. Algkoolis oma õpinguid jätkas. Oli väga tähtis, et hommikul üles ärgata. aasta 1931. Kaks aastat hiljem sai temast Kõige rohkem jäi mulle meelde öine hundu. Sellele järgnesid skaudiastmete monopoli mäng, kus me naersime, ei täitmine, skaudiks saamine, salgajuhi mäleta, mille üle, kuid me ei suutnud kursus ja 8-poisilise salga juhtimine. naeru peatada.

Skautluses võlusid teda vabas looduses liikumise tarkuste omadamine ja et Anita Laura: seal ei olnud klassi ega usu vahet.

Skaudilaager oli vingelt Talle meeldis, et skautlus istutab lahe! Kõige rohkem meeldis oma liikmetesse mehelikkust, isamaa mulle filmiõhtu. Teisena austust, tahtekindlust, algatusvõimet ja mängud ja kolmandana kõik tahtmist teenida ühiskonda. Ta on kogu teised tegevused kokku. Mul elu püüdnud ikka täita skaudivannet, on nii kahju, et laager nii mis nõuab ustavust isamaale, oma vähe kestis. Aga kui see või Jumalale ja skaudi käskude täitmist. samasugune laager uuesti tuleb, lähen ma kindlasti!

!

–

mulle ridu pidanud.

Millegipärast selliste positiivsete ja rahvaste sõbralikku läbisaamist ning koostööd soosivate aadetega inimene ei olnud sobiv nõukogude ühiskonda, mille pioneeriorganisatsioon võttis skautluselt üle meetodi, isegi hüüdsõna „Ole valmis!”, pidas aga skaute välisluure agentideks ja laskis paljusid neist hukata.

Säilinud on mitmed skautide elulood, milles sellest kõigest on juttu. Endeliga seda otseselt nii ei juhtunud, tee Siberi poole tuli aga jalge alla võtta küll. Tagasi jõudis ta rongiga 28.09.1944. a.

Märge päevikust: „Uskumatu, kas oleme tõesti Eestimaale jõudnud? Rong peatus, läksime maha, põlvitasime, kummardasime kolm korda ja õnnistasime Jumalat, et ta meie palvet oli kuulda võtnud!”

Ring oli täis saanud.

Kohtusime Stoltingi tornis.

Ta kirjutab oma päevikus: „Mina, kes ma olen kasvanud skautluse vaimus ja patriootlike jõudude toetusel, jään ka edaspidises elus truuks skautide kümnele käsule. Mäletan neid, kes ei suutnud vastu panna Venemaa põrgus ja maeti kaugel kodumaast võõrasse mulda. Igavene Jumala rahu nendega!”

Seejärel mitmel vastutaval ametikohal töötades jätkas ta seda, mida nooruses skaudijuhina Pärnus oli teinud – korraldanud matku, telklaagreid. Kogemused tulid skaudilaagritest, ta oli võtnud osa ka rahvusvahelistest laagritest Valgerannas ja Paralepas. Nüüd korraldas ta kinokomitee süsteemis spartakiaade, mitmesuguseid üritusi koos skaudivend Boris Põlmega, ja augustis 2006, juba kaheksakümnesena, ka suguvõsa kokkutuleku.

Kui temaga viimast korda kohtumas käisin, istus ta tugitoolis, käes peenes kirjas pliiatsiga täiskirjutatud paberilehed. Need olid ülestähendused, mis läbi „venemaa põrgu käinud”, peidetuna läbiotsijate pilkude eest tema kõhu peale särgi ja pükste vahele.

On teinegi reliikvia, mis selle surmaga silme ees läbikäidud tee koos Endliga kaasa tegi. See on raamat „Eesti Ensüklopeedia”. Ta luges seda rasketel hetkedel ja sai raamatust ka tuge, et edasi eksiteerida.

Kohtusin Endliga esmakordselt Tallinna vanalinnas asuvas Stoltingi tornis, kus olime, soome skaudiveteranide eeskuju järgides, loomas ellujäänud ja kogu elu jooksul skaudivannet täitnud gaididest ja skautidest oma Eestimaa skaudigildi. See sai nime meie skautlusele alusepanija Anton Õunapuu järgi ja registreeriti 26. oktoobril 1989. a kui Eesti Skautlik Antoni Keskgild, sest olid juba tekkinud või tekkimas ka harugildid Pärnus, Tartus, Keilas ja Jõgeval. Gildi liimeteks astusid ka endised noorkotkad ja kodutütred, kui kunagised skautluse põhimõtetel tegutsenud eesti noored.

See organisatsioon on elujõus praegugi Tallinnas, harugildid aga on oma tegevuse lõpetanud, sest aeg viib teispoolsusesse aina uusi sõjaeelse põlvkonna inimesi.

Endel Altoja mitmekülgsusest annab tunnistust Kaitseliidu Tallinna Maleva teentemärk, paljud diplomid ja tänukirjad, osalemine Kaitseliidu meeskooris. Iseloomulik on vast üks tänukiri maikuust 2004. a, millele kirjutatud: „Aitäh Sulle, hea kaasmaalane, et SINA AITASID EESTI METSADESSE ISTUTADA MILJON PUUD....”

Tähelepanuväärne, et sada aastat tagasi sai skautlus Eestis alguse just Pärnust, Endel Altoja kodukandist. Vaid kümme aastat hiljem sündis eluaegne skaut Endel, keda skaudiveteranide esindajad nüüd Pärnamäel skaudimärgi all „Läksin koju” igavikku saatsid.

In Memoriam Urmas Kesküla 15.07.1952-28.01.2015.

3. veebruaril saadeti Väike-Maarjas oma igavesse puhkepaika nskm Urmas Kesküla.

Urmase skauditee algas juba 1990ndate alguses ja ta oli üks skautluse eestvedajatest Lääne-Virumaal ja Simunas. Urmas oli periooditi aktiivselt kaasa mõtlemas ja tegutsemas ka laiemalt Eesti skautluses ja nii kuulus ta 1990ndatel organisatsiooni peastaapi ning viimastel aastatel ESÜ skautmasterite kogu juhatusse. Kui 1993. aastal toimus esimene Metsamärgi kursus Eestis oli Urmas seal üks osalejatest ning just selles Metsamärgi laagris sai alguse meie omavaheline lähem teineteise teadmine ja sai ka kinnitust Urmase jäägitu positiivsus ja entusiasm ning vahva huumorimeel, mis aitasid hoida positiivset meeskonnavaimu.

Urmasest kiirgus rõõmu paljudele. Tänu oma erialale oli Urmas mitmetel skaudiüritustel abiks tehniliste ja ennekõike elektritööde tegemisel ning nii oli ta ühel või teisel moel suureks abiks pea kõigi Eesti suurlaagrite korraldamisel, nii ka viimases suurlaagris „Maailm algab minust!“. Aastal 1995 omistati Urmasele nooremskautmasteri nimetus.

Jääme mäletama toredat skaudivenda, südamest kaastunne Urmase perekonnale ja lähedastele.

Skm Kristjan Pomm Eesti Skautide Ühingu peaskaut

Rävälä Skautide Maleva

isadepäeva matk Nskm Monika Iskül Rävälä Skautide Maleva juht

Isadepäeval ehk 9. novembril toimus taaskord lipkonna Okaskannel väikese matka traditsioonist alguse saanud isadepäeva matk, mis alates eelmisest aastast on avatud kõikidele Rävälä Skautide Maleva liikmetele ja nende peredele. Sel aastal oli peakorraldajaks Tondisalu lipkond ja suure töö ettevalmistamisel ja läbiviimisel tegi ära Anton Järv. Teda aitasid mõningate asjadega Madis Rahumägi (Tondisalu) ja Monika Iskül (RSM juht). Punktikohtunikeks olid maleva erinevate lipkondade liikmed. Punktid ise olid tavapärasest teistsugusemad ja seetõttu ka põnevamad. Kadri Agu (Kõrvemaa), Hanna-Helen Hamelberg (Tondisalu) ja Jane-Ly Tammekivi (Okaskannel) palusid hundudel ja skautidel pimesi Eesti Skautide Ühingu logo kokku panna. Valdik Kask ja Marianne Jürgenson (Okaskannel) kontrollisid perede oskust ja koostööd telgi püstitamisel (kõik liikmed olid omavahel ühendatud).

Raivo Agu, Hektor Talviste (Tondisalu) ja Taavi Tammekivi (Okaskannel) andsid matkalistele sellel vihmajärgselt pühapäeval eriti peadmurdva ülesande – tee lõke, mis põletab läbi 50 cm kõrgusel oleva nööri. Rebekka Vainov ja Märt Reitel (Okaskannel) püstitasid (tagasiside põhjal) kõige põnevama takistusraja, kus nalja ja naeru sai kõvasti.

Marek Kõbu (Okaskannel) ja Veeda Kala (Ökoskaudid) palusid osalejatel ehitada nööri ja metsast leitavaga väike minilaagriplats.

Mihkel Raba (Tormilind, lapsevanem): Lahe üritus oli. Takistusriba kinniste silmadega oleks esikohal.

Tarmo Randes (Okaskannel): Oli väga lahe matk. Ilm püsis ning tegevused meeldisid lastele. Markuse avastatud tulekahju oli nn rubriigist – tee üks heategu päevas:) Kõige rohkem tegi lastele nalja takistusraja tegevuspunkt, kus issid pidid kinniseotud silmadega käpukil roomama :)

Matka peakorraldaja Anton Järv: Minule meeldis korraldamine – sellise ürituse korraldamine oli minu jaoks esmakordne.

Hoolimata hommikul hallina alanud päevast, lõppes kogu päev päikseliselt ja kõigil oli lõbus ja tore. Matkal olles sai ka skautide poolt üks heategu korda saadetud – teatati turbapõlengust, mille Muraste vabatahtlikud ära kustutasid. Õppisin sellest üritusest nii mõndagi – esimest korda olin meeskonnas, kus asjad toppasid – ja siiani selline kogemus puudus. See aga õpetas seda, et alati tuleb asjadega varakult peale hakata ja neid viimasele hetkele mitte jätma, siis on võimalus asju veel ümber planeerida ja kui vaja, ka ise ära teha. Ühtlasi sain ka oma õppetunni kaarditegemise kohapealt, eelkõige selle, et kaardil peab olema alati mõõtkava. Turbapõleng näitas, et meie tehtud kaardi järgi oli keeruline täpselt seletada, et kus see asub. Teiseks – usalda, Toomas Lepp (Okaskannel) ja aga kontrolli – see käib eelkõige punkti B kohta, mis püstitati valele ristmikule.

Aivar Lepp (lapsevanem) Kuigi ise kohapeal olles ütles enesetunne, et midagi on imelikku, kuidas saavad Hea, huvitav, kasulik – olime väljas. kolm punkti nii lähestikku olla, siis ma pigem usaldasin ega kontrollinud kaardi Õppisime tänu ristsõna lahendamisele. pealt, et kas punkt asub ikka õige koha peal. Hiljem selguski, et B oli järgmise Väga mõnus oli pühapäeva hommikul käänaku peale eksinud ehk umbes 1,5 km eemal oma õigest asukohast. lapsega väljas minna ja tutvuda kodukandi Kuid üleüldiselt oli tore ja vahva üritus nagu skautlus meil ikka on – saab selle osaga, kuhu varasemalt sattunud pole näha vanu tuttavaid, näha eestlaste ja venelaste sõbralikku suhtlemist, (ja leida külatee äärest raudteejaama hoone). mitte nagu seda vene meedia näitab. Tegelikkuses on asjalood hoopis Suur tänu toreda ürituse eest! teistmoodi, enamjaolt eestlased ja venelased saavad väga hästi omavahel läbi, eelkõige on asi kinni kasvatuses. Kui lapsi ikka kasvatatakse teisi mitte sallima, siis nad ka on sellised, skaudid on aga hoopis teistsugused Oliver Tisler (Tormilind) ja Pilleriin Tisler (lapsevanem) – nad on sõbralikud ja sellega nad löövad elus palju paremini läbi. Mingil Matk ja rada oli väga tore ja hästi korraldatud. määral oli meie matk ka vene rahvusest peredele pisikeseks keeleõppe Grupid/ pered läksid väikeste vahedega rajale, kohaks, sest ristsõna pidid nad eesti keeles lahendama ja kõik peale kokku oli raja pikkus umbes 7–8 km, vihma ei ühe meeskonna said sellega ilusti hakkama, sest neis meeskondades sadanud ja ilm oli soe. Tegevuspunte oli viis – need oli vähemalt üks eestikeelt kõnelev laps. Ühel meeskonnal tekkis olid minu meelest väga hästi välja mõeldud, lõbusad pisikene probleem ja neid ma aitasin Vääna Külakojas ja peale tegevused, natuke nuputamist ja ka kehalist aktiivsust. pisikest abi said ka nemad ilusti ristsõna lahendatud. Kokkuvõttes Rahvast oli küll palju, teistest skaudisalkadest ka, aga oli tore päev, ilm oli meie poolel, kuigi ilmaprognoos väitis meie Tormilinnu esindajaid oli küll seekord kuidagi vastupidist. Seekord võitsid skaudid ja said kuiva ilma! vähevõitu. Tänud toreda päeva eest!

Juss ja Pets rahvusvahelises laagris Pool aastat oli möödunud sellest, kui Juss ja Pets viimati koos laagris käisid. Pets oli juba palju hoolikam asjade pakkija. Vajalikud riided jäid maha ainult väga harva. Ning Juss oli oma kotist ainult korra Petsi sokke leidnud. Olles seega juba suuremad, läksid nad suvel koos ühte vahvasse suurlaagrisse, kuhu tulid kokku noored väga mitmest erinevast riigist.

Avalõkkel märkasid poisid lapsi, kes nägid veidi teistsugused välja – nahavärv ja riided olid veidi teistsugused. Need lapsed parasjagu mängisid ühte vahvat laulumängu.

Pets jooksis kohe nende juurde ja hakkas kaasa mängima. Kuigi ta väga ei saanud aru, millest need teistmoodi välja nägevad noored rääkisid, oli kõigil ikka tore. Juss oli veidi pelglikum. Juss arvas, et kes ikka samamoodi välja ei näe, sellega ikka seltsida ei saa.

Paar päeva hiljem oli laagris kultuuride tutvustamise õhtu. Juss kuulis seal, kuidas ka need teistmoodi väljanägevad lapsed täpselt samamoodi käivad nädalavahetustel ja suvel vanaema juures külas, käivad koolis, käivad metsas matkamas ja palju muud. Juss avastas, et suurimad erinevused on lihtsalt selles osas, millist toitu kellelegi meeldib teha, kuidas ja milliseid t ä h t p ä e v i tähistatakse ning kuidas keegi välja näeb. Juss

mõtles veidi ning jõudis arvamusele, et see tegelikult ei olegi üldse oluline. Oluline on, kas teise lapsega on koos tore mängida. Ülejäänud aja laagrist nautisid nii Juss kui ka Pets erinevatest riikidest pärit lastega koos mängimist ja õppimist. See, et keelt ei oska, ei saanud probleemiks.

Juss leidis mitu uut kirjasõpra ning Pets lubas ühtedele uutele sõpradele nende kodumaale järgmine suvi külla minna.

Kodus päevikusse laagri kokkuvõtet kirjutades sai mõlema poisi viimasteks lauseteks kirja pandud nii: „Kõik inimesed on ikka väga erinevad, kuid siiski on kõikidega ühtemoodi tore!

Mul on hea meel, et ma sain sõbraks lastega teistest riikidest!“

Kuidas ESÜ distsiplinaarjuht Eesti Vabariigi aastapäeva veetis Tauno Lõkkepuit ESÜ distsiplinaarjuht

Märkus: Tauno on väljamõeldud tegelane, nagu ka kõik faktid tema kohta. Seega tuleb Taunot kohates olla väga ettevaatlik.

Oeh. Keerasin just külge, et veidike veel siin büroo nurgas tukastada, aga vist ei lasta. Aina tihemini käivad uksest sisse ja välja, kolistavad kohvitassidega ja piiksutavad oma tuhvlite, ei … mis need nüüd olidki, jaja, õigus, nuhvlitega. Kuis siis nii saab, siit on juba kaugelt näha, et distsiplinaarjuht on kole laisk olnud ja vajaks ise ühte korralikku distsiplineerimist. Vat kus Eesti Vabariigi aastapäeval olid kõik skaudid traksis ja korralikud. Mul oli õhtuks võhm Eestimaal jooksmisest nii väljas, et pidin tänaseni tukkuma. Aga uhke oli too aastapäev tõesti. Hommikul läksin siit büroost otsemat teed Toompeale, kus meie skaudid ilusti esindatud olid. Egas ma tere ütlema ei läinud, piilusin niisama ülevalt kõrgelt, lipumasti varjust. Puhusime lipuheiskajatega ka törts juttu, olime kõik ühel meelel, et egas selle distsipliiniga siin Eestimaal nüüd nii hullud lood ka ei ole. Ma ju pidin noorte poiste käest ka küsima, eks see distsipliin mul natuke südame peal ju ole. Olime kõik ühiselt nõus, et on ikka ilus ja uhke tunne, kui näeme, et meie noored on Eestimaa jaoks ikka alati olemas, olgu siis Eesti Vabariigi aastapäev või tavaline tööpäev. Aga vaade oli säält tornist hiiglama ilus küll. Skaute võis näha siin ja sääl, kaelarätid ilusasti kaelas ja laul suult taevapoole tõusmas nagu esimene kevadine lõokene. Aga egas mul kaua seda vaadet nautida lastud, kribisin tornist alla ja padavai Narva, kus ka skaudid lipuga asjatasid. Peab küll ütlema, et väga uhke tunne oli, isegi mitte mõtte poegagi distsiplineerimisest ei tekkinud. Noh ja eks ma lõpuks jõudsin ka Vabaõhumuuseumisse, kus askeldas veel kolmas ports skaute. Matkamängu möll oli nii suur, et ma ei julgenud lähemalegi minna, silmanurgast veel märkasin ka gaide.

Istusime siis gaidide distsiplinaarjuhiga ühe tamme äärde maha ja arutasime ilmaasju.

Eks ikka hoidsime silma peal ka noil matkamängulistel, et need miski pahandusega hakkama ei saaks. Ainus, keda pidi noomima, oli üks koer. Vaatasin juba tükimat aega, et mis too nähvits seal põõsa all askeldab, kuni lõpuks taipasin, et kutsa on kellegi kaelaräti käppade vahele saand ja püüab seda nüüd maa alla peita. Astusin koerakesele ligi, võtsin rätiku oma kätte ning pahandasin peniga, et kuis siis nii saab. Too aga ei teinud kuulmagi. Noh ja rätiku omanik jäi ka leidmata. Oli selline ilus, punavalge kirju veel. Õhtul toimus siis lisaks Eestimaa distsiplinaarjuhtide üldkoosolek. Meil on selline vahva traditsioon, et Eesti Vabariigi aastapäeval saame kõik kokku, vaatame telekast presidendi vastuvõttu, räägime natuke tähtsat salajuttu ja siis kõik puhkame aastasest distsiplineerimistööst. Ka meil on aegajalt ju puhkust vaja.

Rääkides puhkusest, peaks vist silma korraks veel looja laskma…

Telginöörid Peagi on algamas jälle välihooaeg ja kapist võetakse välja ka telgid. Et aga telginööridest ei saaks pärast telgi kokkupanekut üks paras segapundar telgikotis, siis siinkohal väike nipp nende kokkusidumiseks – pane nöörid kõik vihku kokku ja tee iga natukese maa tagant sõlm peale. Nii saad nöörid ka ühe liigutusega hiljem jälle lahti tõmmata.

Nuputamisülesandeid – pane oma pää proovile 1. Viis poissi oli teel kooli. Neile tuli vastu kolm poissi. Mitu poissi oli teel kooli?

2. Kaks poissi leidsid metsast kolm puravikku. Mitu puravikku leiavad kolm poissi?

3. Kolm hobust saani ees läbisid 30 kilomeetrit. Mitu kilomeetrit läbis üks hobune?

4. Jalgrattur sõidab ühest linnast teise 2 tunniga. Mitme tunniga läbivad sama vahemaa 2 jalgratturit?

5. Millal liigub jalgratas sama kiiresti kui lennuk?

6. Kuidas on võimalik kustutada 5 tähte kaheksatähelisest arvsõnast nii, et järele jääb üks?

7. Kalle ütles, et tema isa vanus aastates on 30 võrra suurem suurimast ühekohalisest arvust. Kui vana on Kalle isa?

8. Postkastist võetakse kirjad välja 5 korda päevas: esimest korda kell 7 hommikul ja viimast korda kell 7 õhtul. Mis kellaaegadel võetakse kirjad välja vahepeal, kui on teada, et seda tehakse võrdsete ajavahemike järel?

9. Milline arv on võrdne kõigi temale eelnevate arvude summaga?

10. Toomas mõtles arvu. Kui ta selle arvu jagas 7-ga ja saadud jagatisest lahutas 7, siis sai ta tulemuseks 7. Mis arvu ta mõtles? kell 13, kell 16 ning kell 19. 9. 3, sest 1+2=3. 10. 98. „üksteist“ lõpust „teist“ eemaldada, jääb järele „üks“. 7. Kalle isa on 39-aastane. 8. Postkasti tühjendatakse kell 7, kell 10, liiguvad ühe kiirusega, läbivad nad vahemaa 2 tunniga. 5. Kui a) jalgratas on lennukis või b) mõlemad seisavad. 6. Kui sõna 1. Kooli oli teel 5 poissi. 2. Kolm puravikku. 3. Üks hobune läbis täpselt 30 kilomeetrit. 4. Eeldades, et mõlemad ratturid

Vastused:

Allikas: www.miksike.ee

Sakala Scout Group kutsuti ellu neli aastat tagasi. Meie üksus tegutseb Sakala Eragümnaasiumi ruumides ning enamik meie skaute on just sellest koolist. Hetkel on meie üksuses viis skauti ja 11 hundut.

Sakala Scout Group peamiseks juhiks on kogenud skaut Venemaalt – Viacheslav Chernykh ehk Slava, kes hakkas skautlusega tegelema juba 80ndatel. Teda aitavad ka kaks skaudijuhti Eestist – Anna Vasjutina ja Sergei Zimakov.

Kuigi Sakala Scout Group üksus on üsna noor, on meie skaudid ja hundud jõudnud palju selgeks õppida ja proovida. Meie salk on osav köietöös, lõkkel toidutegemises ja käib meeleldi matkadel. Teiste Eesti skautidega oleme käinud Jüripäeva matkal ja Narva skautidega merematkal.

Suvel 2014 osalesime meie esimeses rahvusvahelises laagris välismaal.

Sakala Scout Groupi üheks prioriteediks on õpetada meie skautidele väärtust olla kasulik meie ühiskonnale ja aidata teisi. Salgaga oleme juba mitu aastat osalenud Sakala Eragümnaasiumi heategevuslikul jõululaadal, et aidata Eesti Lastehaigla patsiente. Sel aastal meisterdasid meie skaudid ja hundud laadal müümiseks lõikelaudu.

Jõulude eel püüame ka Eesti rahvaga jagada rahu ja rõõmu, tuues Eesti kirikutesse ja kodudesse Petlemma tuld. Petlemma tuld antakse käest kätte, mis ühendab inimesi nii Eestis kui ka paljudes Euroopa riikides.

Vaata meid Facebookis: www.facebook.com/SakalaScoutGroup