Eesti Skaut 2012 sügis

EESTI SKAUT SÜGISKUU 2012

Juubelilaager ERNA matk Roverway Meisterdamine - käepael

EESTI SKAUTIDE ÜHINGU AJAKIRI

Köietöö kursus Ämblik Vääna külakojas Birgit Maidla PSM Köietöö kursuse Ämbliku esimene osa toimus Vääna külakojas 16.–17. juulil, osalejaid oli 30 ringis.

Tallinna üksused sõitsid sinna suure liinibussiga, mis paari peatuse järel nii ääreni täis oli, et uste avanemisel inimesi välja kukkus. Väänas tulime bussilt maha ja paari sammu pärast olimegi kohal. Vääna külakojas ootas meid Eesti kohta mäesuurune hunnik Monza tehtud sooje võileibu. Kui kõigil kõhud täis, saime sisseelamiseks köisi keerdudest lahti harutada ja õppisime ära esimese asja – puhtimise. Köied koos, tutvustati meile detailselt iga köiejuppi ja metallitükki, mida võib kursusel või üldiselt sõlmimisel vaja minna. Kui mõisted selged, suundusime õue köitega lähemalt

tutvust tegema. Ilm oli päikseline ja soe ning õnneks polnud sääski kuskil näha ega kuulda. Peagi saime selgeks, et ega sõlmi ainult füüsilise jõuga tehta. Natuke vaimujõudu kulub alati marjaks ära, sest pusimist oli palju. Surmasõlme umbes kolme eri moodi tehes ja uuesti ja uuesti korrates hakkasid kõrvad vaikselt suitsu välja ajama. Mõnusaks vahelduseks oli lõunane supp. Pärast sööki suundusime mõisaparki sõlmi praktiseerima ja kõik üksused panid üles oma rajaelemendi.

Kes kasutas seda köielkõndimiseks, kes niisama kõõlumiseks – igav ei hakanud kellelgi. Ja kui köis puude vahel korralikult ikka ja jälle pingutatud, tuli see maha võtta ja jälle uuesti panna. Nii jäigi paremini meelde. Meie oma grupiga tegime seda vähemalt 6 korda, et kõik saaks läbi proovida. Et me õhtusöögini vastu peaks, saime ooteks pirni ja kommi. Õhtupoolikul, pärast sööki saime sõrmi ja pead puhata. Toimus väike tagasisidering, kus kõik said öelda, mis neile meeldis ja mis mitte. Kindlat öörahu kellaaega ei olnud, nii et enne ühte vaikust ei saanud. Hommikul alustasime kohe

kordamise ja jälle praktiseerimisega.

Seekord pidime tuppa ära mahtuma, sest õues kallas lausvihma. Kaks rühma pidid tegema liaaniraja ja teised kaks X-i. Elemendid kiideti heaks ja saime kõik tunnistused. Kui kotid pakitud, ei seganud ilm kedagi Slackline´ide peal turnimisel. Tagasi Tallinnasse saime õnneks peaaegu tühja bussiga.

Koolitus toimus projekti "Kutsu köietöö kursus enda juurde" raames. Sama projekti raames on sügise poole tulemas koolitus ka Tartus. Ämbliku kursusi on plaanis ka tuleval aastal korraldada ning siis juba ka jätkukursusi. Seekord olid koolitajad Siim Maripuu, Janar Valdner, Janek Laoväli, Siim Pruulmann, Aleksander Vassiljev, Andrei Guk.

Fotod: Monika Iskül

Skaudisäde ja inspiratsiooni ring

SISUKORD

Esimest korda tunnen tõelist innustust kirjutada peatoimetaja veergu.

Kell on 1 öösel ja lõpetasin Leho Männiksoo raamatu „Murdumatud“

lugemise ning täiesti ootamatu inspiratsioonisäde on mind valdamas.

Lugedes nende inimeste skaudisädeme põlemisest, kes jäid kõik need 4 – 5 Uudised ja teated aastad skautlusele truuks, ei saa lihtsalt muudmoodi mõjuda.

Hetkel on skautide juhtide listides algatatud arutelu, mis kitsaskohad 6 Käsitöö õppepäev on tänases Eesti skautluses ning tõdeme, et asjade veel paremaks saamiseks on vaja ise panustada. Loodan, et Leho raamat inspireerib 7 ES100 UUDISED peagi ka teisi skaudijuhte nagu see innustas mind. Olen sellest raamatust ning tükikestest sealt leiduvatest lugudest Leho käest varemgi kuulnud 8 TÕLGE Teadmisi taimedest ning äratundmisrõõm oli suur. Vaieldamatult on ta mind toetanud ning innustanud ajakirjandusega tegelema ning kui juubelilaagris kauge 9 LIPUD KÕNELEVAD Austraalia lipp auväärt külaline Austraaliast Udo Valgemäe ES100 näitust vaadates mu ajakirja järgi ära tundis, ei ole osanud ma paremat tunnustust oodata.

10 SKAUDIJUHILE WOSM vastab Aastakümneid enne minu sündi oma skauditeed alustanuga vasaku käega tervitades tutvustasin ennast aukartustäratava mehe ees; see on veel üks 11 Ümbrikumatk osa skautluse erilisusest, kus kõik on Sina peal. Samuti oli mul suurepärane võimalus tema skaudimärkide kogu ES100 märgiga täiendada ning 12–14 Jüripäev näha tema metallist märkidega skaudivööd – komme, millest just Leho raamatust ka lugesin. Palju tervitusi sulle, Udo, Austraaliasse ning jään 15 Roheline päev lubatud kirjutist ootama (mis loodetavasti jõuab lugejateni millalgi järgmisel aastal).

16–17 Juubelilaager Ajaloo meenutamine paneb kõik perspektiivi ning seda lugedes tunduvad praegused küsimused väiksema raskusega. Teada on, et 18–19 ERNA matk skaudijuhid on aktiivsed ka mujal ning tihtipeale ülekoormatud ning vahel ei lähe kõik plaanipäraselt, aga siiski põleb meis skaudisäde ning 20 Roverway Eesti rada vahel võib ka kõige väiksem asi jälle inspiratsiooni anda ning leeki kõvemini põlema süüdata. Juubelilaagris küsis üks hundu minu käest, kas 21 Ott ja Marit Rumeenias ma oodet ka ikka sain (kuna ma laagri programmiliste ülesannetega alllaagrist eemal olin) ning see tegi südamest nii soojaks ja paneb mõtlema, 22 Tulesädemega võidule! kui palju skautidega tegelemine juurde annab. Samuti kui ma zip-lineiga vette sõitsin, siis mu skaudid hüüdsid: „Oo, see on ju Karolin!“ ja ma 23 Skautide kokkutulek loodan, et nemad leiavad minust seda innustust, mis ma neist ja mujalt skautlusest saan ning julgevad ennast proovile panna ning astuvad 24 Kajaka salga juhikoolitus raskustele julgelt vastu. Samas ei tohiks skaudijuhid unustada ka enda jaoks asju teha ning ise areneda (olgem ausad, zip-line-iga sõitmine ei ole 25 HUNDUMAAILM Lõvi Leo sünnipäev minu esimene vaba aja veetmise valik). Aga mis on see, mis sind, skauti, inspireerib ning sinu skaudisädet sütitab!? Näiteks Metsamärgile mõeldes 26 MEISTERDAMINE Käepael või võtmehoidja leian alati uut indu skautlusega tegelemiseks ning suu läheb naerule, kuigi ajakirja, oma üksuse, ESÜ muude tegemiste (olgu see siis ES100 27 NUPUTAMINE meeskond või suurlaagri oma) kõrval tuleb vahel väsimus peale.

Eeklo skaudikeskus

Kindlasti on inspireerivad ka need inimesed, kes raskel hetkel appi tõttavad. Ajakirja küljendaja lahkumisest lugenud Mikk Leedjärv võttis 28 ERNA meeskond kohe minuga ühendust ning pakkus oma abi. Seega on mul ka hea meel teatada, et meie ajakirja toimetus on täienenud uue liikme näol ning tema uusi, innustavaid ideid saate ise oma silmaga ajakirjas kohata. Tere tulemast, Mikk, meie meeskonda!

Ajakirja ilmumiseks on kolmveerand juubeliaastast läbi ning oleme sellel aastal rohkem üritanud tagasi vaadata, nii tegevuste kui näituse kui ka nt skautide tänuõhtuga. Loodan, et seda aastat vaadates saavad ka vanemad skaudid meie tegude ja tegemiste üle uhked Ajakiri Eesti Skaut olla ning oma skaudisädet sütitada.

Eesti Skautide Ühingu väljaanne Juubeliaasta läheb sujuvalt üle suurlaagri aastaks, kus loodetavasti kohtume nii nooremate kui ka vanemate, nii Toimetuse kontakt: Postkast 260, Tallinn 10503 või ajakiri@skaut.ee lähemate kui ka kaugemate skautidega. Siinkohal sobib Toimetuse koosseis: Karolin Lillemäe, Hele-Mai Madisson, Sirje Pool, Laura Õigus, Mikk Leedjärv välja tuua Leho raamatust väike meeldetuletav lause sõprusringi lõpetamiseks: „Me oleme kui üks süda Ajakirja Eesti Skaut väljaandmist toetavad ja üks hing.“ Hasartmängumaksu Nõukogu ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Skauditervitustega

Toimetusel on õigus kirju ja kaastöid toimetada ja lühendada.

Fotosid ja käsikirju ei tagastata.

Ajakirja „Eesti Skaut” toimetus tänab kõiki kaastöö tegijaid.

Ootame uusi kaastöid.

Järgmine number ilmub talvel.

Karolin Lillemäe Peatoimetaja

Ajakiri on trükitud keskkonnasõbraliku trükisena trükikojas Ecoprint.

Esikaas: President Juubelilaagris Foto: Mikk Leedjärv

MTÜ Eesti Skautide Ühing Lembitu 7-40 10114 Tallinn 646 6530 või 5344 5171 info@skaut.ee www.skaut.ee

Õnne ja edu Eesti skautlusele!

4

Hea Eesti skaudipere, tervitan teid eesti skautluse sajandal aastal. Eks ole me sajaaastane matk olnud keerukas! Eesti skautlus on kasvanud mitmeharuliselt ning see haru, mis viljeleb väljaspool Eestit soovib just eriti tänavu teile Eestimaal suurepärast aastapäeva ning tugevat järelkasvu!

Teame kõik, et skautlus saabus Eestisse 1912. aastal, viis aastat peale skautluse sündi Inglismaal ja juba enne Eesti Vabariigi sündi 1918. a. ning käis tõusuteed kuni riik okupeeriti võõraste võimude ja malevad suleti kommunistide poolt 1940. aastal. Aga eestlast ega eesti meelt ei anna alla suruda.

Mis on võib-olla vähem tuntud on see, et kümned tuhanded eestlased põgenesid võõrsile kommunistliku võimu eest, nende seas ka mitmed skaudid ja juhid, kes hakkasid Eesti skautlikku liikumist organiseerima ja edasi arendama põgenike laagrites ja hiljem oma uutes asumismaades. Paljude juhtide seas olid ka Eesti Skautide Maleva peastaabi liige alates 1934. a. skm. Herbert Michelson ja ESM peavanem skm. Nikolai Kann. Juba 1944. a.

Rootsis ja 1945. a. Saksamaal loodi esimesed eestlaste skautüksused välismaal. See tee ei olnud lihtne ning matka rajal olid mitmed takistused. Raskustele vaatamata kasvas eestlaste skaudipere, hoides meie ühiseid aateid ning traditsioone olulisel kohal südametes ning tegudes. Kui 1946. aastal loodi Saksamaal Eesti Skautide Keskbüroo, mis oli üks Eesti Skautide Liidu eelkäijatest, siis oli Saksamaal ligemale 2000 ja Rootsis ligemale 800 registreeritud Eesti skauti. Kui põgenike laagrid lõpetati ja põgenikud emigreerusid, et leida uut kodu ja tööd, tekkisid uutes asupaigamaades uued eesti üksused, mis enamuses küll pidid ja peavad ka tänapäeval tegutsema asumaade skautluse organisatsioonide raames – kuid sellegipoolest oleme kõik eesti skaudid – meie skauditõotus on ühine.

1988. aastal tekkisid Eestis uued skautüksused ja skautlus arenes harulist teed mööda. 1995. a. loodi Eesti Skautide Ühing, mis võeti Skautide Maailmaorganisatsiooni (WOSM) liikmeks 17. jaanuaril 1996. a. Samal aastal oli Eesti skautlus väljaspool Eestit tegutsenud 50 aastat

(praegu juba 65 a.). Eesti Skautide Liit on püüdnud Eesti skautluse tegevust ühendada ja koostööd teha mitmete maade eesti malevate ja üksustega nagu olukorrad on nõudnud. See töö on vilja kandnud ja andnud järjepidevuse Eesti skautlusele nüüd, et skautlus Eestis taas sündinud ja juba tegutsenud 24 aastat. Nende aastate jooksul oleme teinud koostööd – Eesti skaudid on tegutsemas üle maailma. Mitmed Eesti Skautide Ühingu liikmed on matkanud Järvemetsa männimetsa vahel valgel liival USAs või ehk Kotkajärve Kai’d otsimas kuuvalgel ööl imelises looduses Kanadas.

Samuti on skaudirada viinud meid kokku ka päikseloojangul kaunil Koitjärvel Rootsis.

Aga ikka ja jälle on võlunud meid kodumaale koju Tagametsa kutsuvale mängumaale.

Kindlasti on me skaudiperel veel palju võimalusi teineteisega sidet pidada ja koos rännata, nii siin kui seal. Me aated on ühised ja vennaskond suur.

Jah, Eesti skautlus on saja-aastane, kuid see ei tähenda, et oleme raugaks jäänud. See on olnud põnev ja seiklusi täis skaudirada ning seda on matkanud mitmed põlvkonnad eesti skaute nii kodumaal kui ka võõrsil. See on meie ühine juubel! Võtame uut hoogu, hoiame kokku ning matkame edasi! Treenime uusi juhte, kutsume kaasa uusi noori, õpime uusi skautlikke mänge ning jätame oma jäljeks vaid sõbralikuma, „rohelisema“ maailma – hoiame loodust ja teineteist. Pikas mastaabis pole ju 100 aastat veel midagi! Pidage meeles, et alati ulatades teineteisele käe – nii me sõprusring ei kahane iialgi!

Rein Linask Eesti Skautide Liit

Taevatuuled, lööge lokku meri, torma vahuta!

Eesti noored, jääge kokku!

Meri meid ei kohuta

Jyri Kork 1970

Suurlaager 2013 13.–20. juuli 2013 toimub skautide suurlaager, kus nädala jooksul õpivad kõik osalejad palju uut keskkonnast meie ümber, looduskatastroofidest ja sellest, kui väärtuslik on puhas vesi, terve mets, saastamata õhk ja viljakas maa. Lisaks saab läbi katsete ja mängude aimu sellest, kuidas inimene tegelikult seda kõike mõjutab ja milliseid jälgi meie planeedile jätab. Lisaks maailmaskautluse keskkonnaprogrammile sisaldab laagri-elamus sel korralgi palju seiklusi, lõbusaid mänge ja loomulikult palju sõpru.

Suurlaagri info läheb üles kodulehele www. suurlaager.ee ning kõikides küsimustes saab pöörduda meie infojuhi Margo Moreli poole suurlaager@skaut.ee, kuhu kõik toredad inimesed, kes soovivad laagri toimumisse oma panuse anda, saavad endast märku anda. Ühtlasi palume kõigil, kellel soov ja võimalus välismaalasi paar päeva enne ja/ või pärast laagrit enda juurde kodumajutusse võtta, sellest Margole märku anda. Täpsem (registreerumis)info tuleb kodulehele.

Pange endale kuupäevad juba varakult kirja ning kohtumiseni suurlaagris!

Suurlaagri staabi esimene suurem koosolek toimus 31.08 kaljase Hoppet peal, kus alustati meeskonna kujundamise ning tähtsamate kiiremate küsimuste arutamisega.

Praktiseerida sai ka Kajaka salga koolitusel kasutatud meeskonnarollide kirjeldusi, et näha, millist tüüpi inimesed on meeskonda valitud. Hea meel on tõdeda, et kõik 9 tüüpi oli esindatud.

Siinkohal sooviks ka tänada Hoppeti meeskonda lahke vastuvõtu ja toreda merereisi eest.

Tulevased üritused 29.-30.09.2012 Meediakoolitus Tagametsas 19.-21.10.2012 Üleelamiskursus-rännak „Vaenlase varjus 2012“ Raplamaal 20.-21.10.2012 JOTI/JOTA üle Eesti 26.-28.10.2012 Kriimsilm Kilingi-Nõmmel 03.11.2012

Anton Õunapuu karikavõistlus

07.11.2012

Anton Õunapuu sünnipäev – kaelarätipäev üle Eesti

24.11.2012

Üldkogu ja skautlik tänuõhtu Tallinnas

13.-20.07.2013

Suurlaager Tagametsas

EESTI SKAUTIDE ÜHINGU ajakiri - sügiskuu 2012

Suurlaagri meeskonna liikmed (vasakult) Kristjan Kruus, Liina Land, Sirje Pool, Karolin Lillemäe, Janek Laoväli, Margo Morel ja Urmo Kesküla.

Briti kuninganna ja peaskaudi tervitused Eesti skautluse 100. aastapäeval Juubelilaagri lõkkeõhtul Tagametsas andis Suurbritannia suursaadik Eestis Chris Holtby Eesti Skautide Ühingule üle kuninganna Elizabeth II ja Briti peaskaudi Bear Grylls-i tervitused. Tema majesteet soovis skautidele, et Eesti skautluse juubelit tähistav laager oleks kõigile meeldejäävaks ja nauditavaks kogemuseks ning õnnitles kõiki Eesti skaute 100. juubeli puhul. Suurbritannia kuningakoda on tihedalt seotud skautlusega ning kuninganna Elizabeth on ka Suurbritannia skaudiorganisatsiooni patroon.

5

EESTI SKAUTIDE ÜHINGU ajakiri - sügiskuu 2012

ES100 käsitöö õppepäev Taaskasutusmõtteid skautidele

Maryliis Teinfeldt Käsitöö õppepäeva koordinaator

6

Skaudiseadused kirjeldavad skauti kui loodusega ühes hingajat. Süstimaks noortele skautidele indu, uusi mõtteid ja avastamisi, siis Eesti skautide sajanda tegevusaasta üritustesarja raames korraldati esimene näputööõppepäevak propageerimaks taaskasutust. Juulikuine tuul ja päike juhatasid mind ja mu abilist Saku lähistele Üksnurmele Vana-Harju skautide onni.

Plaanis oli teha vanapaberist märkmik, traadijuppidest sõrmus, riidetükkidest roose prossideks ja patsikummideks.

Osalejate endi mõttevälgatused olid samuti oodatud.

Tunnid riideribade, paberi ja pärlite sees möödusid sisutihedalt.

Populaarseks osutus vanade vormipluuside riigipaela kasutamine märkmike puhul. Mitmed neiud meisterdasid endale skaudivihikuid tarkusterade ja laagrimuljete ülestäheldamiseks. See kinnitas ka ettevõtmise vajadust – tarvilikud esemed saab ka ise meisterdada. Skaut peab olema isesiesev ja nutikas, uusi lahendusi otsiv.

Käsitöö õppepäeva korraldaja Maryliis Teinfeldt raplakate atraktsiooni proovimas.

Nõelad välkusid hubases onnis, mida kõpitsevad noored ise. Oma kätega valmistatud skaudimaja väärib kiitust ja austust. Õdusas majakeses on ka köök – suurepärane ja kadedust tekitav luksus. Kohe viljapõllu ääres oli püsti pandud ka omatehtud atraktsioon, mida kõrguse ja kiirusehirmust meie, korraldajadki, proovisime. Soovitan ka teistel üksustel, skaudisemudel, oma sõpradele külla minna!

Kõik, kes tahavad oma üksusele käsitöö õppepäeva, võtke ühendust koordinaatoriga Maryliis Teinfeldtiga skautlus100@skaut.ee

Walteri kommentaar Juhtus, et ühel ESÜ juhtide koosolekul saime täitsa kogemata kuulda "prügikunstist", mida keegi õpetavat. Meil on juba mõnda aega toimunud näputööõhtud, mistõttu oli loomulik, et seda meilegi soovitati. Kui meie vanemskaut Stella sellest teistele rääkis, siis äratas see otsemaid kangeid kahtlusi. Aga et juba oli lubatud, siis.... no koguneski ühel ilusamal päeval meie laagrimajakese juures seltskond. Õigupoolest oli ehituspäev ja enamik auru läks ehitustöödele. Päeva kestel arutleti-fantaseeriti korduvalt "prügikunsti" teemadel. No mitte kellelgi ei olnud asjast mitte kõige vähematki ettekujutust. Meie juhendaja saabumisaega oodati pikisilmi, ooteaega täites tegeldi ehitustööde kiuste ka väga põhjaliku suurpuhastusega (ja nagu oodata oligi, siis jätkus seda puhtust vaid järgmise hommikuni). Rongijaamas oodates arutleti, kuidas külalisi ära tunda, arvati, et küllap on tegemist hiigelsuure mammiga, kelle tunneme arvukate prügikottide järgi – selliseid ei ole ju ühes rongis kuigi palju. Noh ja siis tuli rong, puistas perroonile seltskonna, kellest ükski ei sobinud varasemate kujutelmadega, kaasasolnud tüdrukute näod venisid umbes meetri pikkusteks ja üks neist jõudis juba väljagi öelda – no kujutad ette, ta tegi meile tünga ja ei tulnudki.

Aga pikapeale tühjenes perroon ja selgus, et meie õpetaja oli igati vastupidine ootustele, polnud üldsegi mingi mammi, vaid lausa vastupidi – mitte ainult kõige noorem, vaid ka kõige ilusam, kes rongist välja tuli. Ja mis kõige kummalisem, et tal oli vaid üks pisike kott kaasas. Aga see oli alles algus, kokkuvõtetes on korduvalt unistatud, et ta võiks veel tulla. Järelkajades on VÄGA KORDUVALT meenutatud seda, kui lihtsalt saab midagi huvitavat teha. Sellel õhtul tehtud ehteasjad on siiani käigus, erilistes vihikutes peetakse aga kuuldavasti skaudipäevikut või kirjutatakse memuaare.

Meil oli vahva. Aitäh Maryliisile.

PS! Ootame teda uuesti külla!

Valter Sulin VHM

EESTI SKAUTIDE ÜHINGU ajakiri - sügiskuu 2012

Meisterdamine täies hoos.

Maryliisi kommentaar: Mulle väga meeldis! Tänu sellele (käsitöö õppepäevale) said nemad rohkem indu, nii ka mina. Päeva lõpus üks mitteskaudi staatusest kaasategija tegi avalduse skaudiks saada, kui ettevõtmine teda innustas, siis loomulikult tunnen vaid heameelt selle üle.

Käsitöö õppepäeval osalejad.

ES100 Rannahooaja avamine

Rannahooaja avamise korraldaja Kerli Kore

21. juunil avasid Saarde skaudid Pärnu taaselustatud rannalähistel asuvas pargis 2012. aasta rannahooaja.

Korraldajate õnneks oli üle pika aja imeilus ilm. Kahjuks aga oli rahvast suhteliselt vähe, sest paljudel oli ju tööpäev.

Vaatamata vähesele rahvamassile olime ise aktiivsed ja rääkisime möödaminejatele Eesti skautlusest, jagasime ajakirju ja soovisime kaunist suve. Pakkusime inimestele lihtsamate sõlmede õppimisvõimalust ja kanade jalgpalli mängimist.

Sõlmedest õpetasime sõprussõlme ja kalameest. Need pakkusid inimestele põnevust.

Kanade jalgpall osutus väga tuliseks võistluseks huvi tundvate inimeste ja korraldajate vahel. Vaatemäng oli vägev.

Kokkuvõttes oli mõnus hubane paartund suvises Pärnus, kus suutsime skautlikku tegevust tutvustada.

S E E 191

2

SK I T AUT

LU S

2

201

7

Rändnäitus „Eesti skautlus 100“ Rändnäituse „Eesti skautlus 100“ esmaesitlus toimus 14. juulil skautide kokkutulekul ja 17.–21. juulil ES100 juubelilaagris.

Rändnäitus koosneb 5 telgist, mida saab paigaldada teile sobivasse kohta, ühest nn märgipuust ning skautide varustusesemest, mis on telki pandud. Lisaks valmib näitusega seoses üks mäng, mida saab kohapeal mängida.

Kui keegi ei ole veel märku andnud soovist näitust oma kodukohta üles panna, siis saab seda teha kuni 24.11 aunesuve@gmail.com.

Rändnäitust käis vaatamas ka Eesti president

Juubelikaelarättide õmblemine

Juubelilaagris sai lunastada viimase kaelarätitüki ning see kokku õmmelda. Kui kellelgi on veel juubeliaasta kaelarätitükke puudu, andke sellest märku monika@skaut.ee, kokkuõmblemise juhend on üleval www.es100.skaut.ee. Miks mitte korraldada enda üksusele kaelaräti õmblemise koondus!

ES100 Üleelamisrännak “Vaenlase varjus 2012“ ES100 koordinaator Monika Iskül kaelarättide õmblemise juures kandmas Juubelilaagris jagatud ES100 tegija särki.

19.–21. oktoobril toimub Raplamaal ES100 üleelamiskursus-rännak.

Kursuse eesmärk on õppida tundma ohte, mis võivad tekkida ”vaenlase varjus” rännates. Anda teadmisi ja kogemusi välirännakul hakkamasaamiseks käepäraste vahenditega. Rännak-võistluse käigus pannakse proovile vastupidavus ja oskused ootamatutes olukordades toimimiseks ning võimekus koostööd teha juhuslike “saatusekaaslastega” ühise eesmärgi nimel. Täpsem info ja võistlusjuhend ES100 kodulehel (link: http://es100.skaut.ee/rannak/).

Osalejad peavad olema kursuse ajaks vähemalt 15 aastat vanad.

EESTI SKAUTIDE ÜHINGU ajakiri - sügiskuu 2012

TÕLGE

Jätkame katkendite avaldamist Robert BadenPowelli raamatust Scouting for Boys (1908).

Teadmisi TAIMEDEST Iirimaal ja Šotimaal süüakse palju ka vetikaid ning teatud kindlat tüüpi sammal sobib samuti söögiks.

Nskm Sirje Pool ES toimetuse liige

8

Praktilisi nõuandeid skaudijuhtidele

Puud

Skaudid peaksid lisaks loomadele ka puudest üht-teist teadma. Väga tihti tuleb ette, et skaut peab oma raportis kirjeldama paiku, kus ta on olnud ja kui ta ütleb, et see oli metsane, siis võiks raporti lugeja ka teada saada, millised puud selle paiga metsades kasvavad.

Näiteks, kui tegemist on okaspuumetsaga, tähendab see, et sealt on võimalik saada ehitusmaterjali sildade ehitamiseks. Kui on tegemist palmipuudega, siis saab sealt kookospähkleid (või datleid, kui tegemist datlipalmidega) ning piima joomiseks.

Pajud tähendavad seda, et vesi on lähedal.

Männimetsad, suhkrupõõsad (sugar bush) või kummipuud tähendavad palju head küttematerjali.

Samuti peab tundma paplit esimesest silmapilgust, et seda mitte kasutada laagris, kui seal on osalemas ka vanu skaute – neil on ebausk, et pappel toob halba õnne. Lisaks on huvitav lugeda, et hobukastanit ei kutsuta sellepärast nii, et hobustele kastanid meeldiksid, vaid et kastani noorematel okstel pappel on puukoore peal väikesed märgid, mis meenutavad hobuseraudu.

Et seda kõike teada, peab skaut tegema endale selgeks oma kodumaal kasvavate puude nimetused ning väljanägemise.

Tal peaksid olema kogutud kõikide puude

jalakas

lehed, et neid võrrelda lehtedega otse looduses ning osata puid määrata juba kaugelt ja seda mitte ainult suvel, vaid ka talvel. Tavalisemad puud Suurbritannias, mida iga skaut peaks tundma, on tamm, jalakas (elm), vaher (plane), seeder, nulg, pappel (poplar), mänd, mägivaher (sycamore), lehis, paju, astelpõõsas, hobukastan, saar (ash), laimipuu, pöök, kask, hispaania k a s t a n , pähklipuu.

Taimed söögiks

Eriti oluline on aga teadmine, vaher millised taimed on kasulikud selle poolest, et kõlbavad süüa. Kujutades ennast ette džunglis ilma igasuguse söögita, nagu väga tihti juhtub – kui sa ei tea midagi taimedest, millised on söömiseks tervislikud ja millised ohtlikud, sured sa arvatavasti nälga või mürgitusse.

Paljud marjad, pähklid, juured, koored ja lehed on söögiks head. Samuti teraviljad ja seemned, köögiviljad ja isegi rohi ning hiireher nes. mägivaher

EESTI SKAUTIDE ÜHINGU ajakiri - sügiskuu 2012

Minge koos skautidega välja erinevate puude ja põõsaste lehtede, viljade ja õite näidiseid korjama. Jälgige nende kuju ja väljanägemise muutumisi nii suvel kui talvel.

Korjake erinevate puude lehti, kuivatage need ja kirjutage igale lehele juurde puu nimi.

Maal laske skautidel määrata kõikide teraviljade sorte kõikides kasvuetappides nii, et nad teaksid juba kaugemalt põllule vaadates, mis viljaga on tegu.

Kui võimalik, looge oma aed, kas siis koos üksusega või iga skaut ise. Laske neil kasvatada lilli ja köögivilju, et sellega ka raha teenida omale varustuse saar ostmiseks vms.

Tutvustage skautidele kõiki metsas kasvavaid taimi, mida võib kasutada toiduks.

Mäng „Taimejaht“

Alustades ühisest stardikohast laske skautidel valida omale suund ja kas siis jalgsi või rattaga minna täitma antud ülesannet – leida loodusest „tellitud“ taim (ja teha sellest pilt) – näiteks jugapuu leht, hobusekabja jälg kastanipuul, kibuvitsa mari vms. See aitab kinnistada teadmisi taimedest ja nende kasvukohtadest ning samuti arendab kiiret edasi-tagasi liikumist.

Pildid raamatust Scouting for Boys.

LIPUD KÕNELEVAD

Austraalia ja austraalia põliselanike lipp

Kristi Loide

1900. aastal viis üks Melbourne väljaanne läbi Review of Reviews for Australasia konkursi Austraalia lipu saamiseks. Kavandeid lipuvõistlusele oodati üle kogu maa ning võitjatöö auhinnaks lubati tol ajal käibel olnud 25 Austraalia naela, mille väärtus tänapäeval oleks umbes 2500 eurot. Kavandil tuli kujutada Suurbritannia lippu ja lõunaristi, et saadud tulemus oleks britipärane. Hiljem küll korraldajad kahtlesid, kas sellised ranged piirangud kavandile olid mõistlikud, kuid konkurss ei kukkunud nende piirangute tõttu läbi. 1901. aasta aprillis viidi läbi ametlik konkurss, kuhu laekus koos Review of Reviews saadetud töödega kokku 32 823 kavandit. Kahe konkursi auhinnaraha liideti (75 naela), millele annetas hiljem Havelocki Tubakafirma juurde veel 50 naela.

Kavandeid hinnati mitme erineva kriteeriumi järgi, mh ka lipu tootmine ja hind. Saabunud töödest koostati näitus, mida esitleti kuninglikus näitusehoones. Kohtunikel kulus kuus päeva otsuse langetamiseks ning võidutööks hinnati viis peaaegu identset kavandit. Autorite hulgas oli kaks teismelist, kunstnik, arhitekt ja laevaohvitser. Auhinnaraha läks jagamisele ning iga võitja sai autasuks 40 naela.

Austraalia lipul on tumesinisel põhjal vasakul üleval nurgas Suurbritannia lipp Union Jack ning selle all seitsmetipuline täht, mis sümboliseerib Austraalia ühendust.

(Algselt oli ühenduste täht kuuetipuline). Lehvipoolsel osal on lõunaristi tähtkuju. Üks lipu autoritest kirjeldas oma kavandil nelja tähte sümboliseerimas ka Dante kirjapandud moraalseid voorusi: õiglus, arukus, mõõdukus ja meelekindlus. Kui algsel lipukavandil oli lõunaristi tähtedel erinev arv tippe, vastavalt nende eredusele taevas, siis tootmise lihtsustamiseks otsustati neli suuremat tähte teha seitsme tipuga ning keskmine, väiksem, viie tipuga.

Kuigi lippu esitleti esmakordselt 3. septembril 1901 kuninglikus näitustehoones, hakati lipupäeva ametlikult tähistama alles 95 aastat hiljem, 1996. aastal.

9 Austraalia ajalugu on seotud ka põliselanike, aborigeenidega.

Nad kasutavad oma lippu, mida esmakordselt kasutati 1971. aastal Rahvuslikul Aborigeeni Päeval. Aborigeenid vajasid sümbolit, mille abil oleks aborigeenide õigustega seotud demonstratsioonid selgelt ja üheselt identifitseeritavad ning mis muu sobikski selleks paremini kui oma lipp.

Lipu värvide tähendused on järgmised: must värv sümboliseerib aborigeene; punane maapinda ja nende hingelist suhet maaga; kollane kujutab päikest kui elu andjat.

Fakte:

Austraalia Ühendus Viimastel (Commonwealth of Australia) aastatel on on (Briti) Rahvaste Ühendusse (ComAustraalias monwealth of Nations) kuuluv födekerkinud üles ratiivne riik, mille ametlik riigipea on Suurbritannia kuningas (kuninganna), küsimus uue keda kohapeal esindab kindralkuberner lipu vajaduse (osariikides kuberner). järele. Debatt on kestnud mitmeid Ta on pindalalt kuues riik maailmas: aastaid, korraldatud 7 704 366 km2 Riigikeel: inglise keel on küsitlusi ja Rahaühik: dollar (AUD) mitteametlikke Rahvuslill: kuldakaatsia lipukavandite võistlusi.

Rahvusloom: känguru Nagu teiste riikide Rahvuslind: kookaburra lipusaamislugudest teada oleme saanud, on sellised vaidlused kirglikud ning võivad kesta kaua. Soovime kogu Austraalia elanikkonnale üksmeelt oma lipuküsimuses lõpliku lahenduseni jõudmisel.

Austraalia lipp on lehvinud ka meie suurlaagrites ning Austraalias on praegugi mitmeid välis-eesti skaute. Loodame neid taas näha oma suurlaagrites ning soovime neile sinna kaugele kestvat tegutsemisindu ja -rõõmu.

Sarjas on ilmunud: Suurbritannia, Soome, Taani, Rootsi, Norra, Venemaa, Läti, Leedu lipp, Prantsusmaa, ESÜ ja Kanada lipp.

EESTI SKAUTIDE ÜHINGU ajakiri - sügiskuu 2012

SKAUDIJUHILE

WOSM vastab:

kuidas elustada ja suurendada noorte huvi skautlusega liituda ning juba liitunud noorte huvi skautluses jätkata?

Tõlkinud Laura Õigus ES toimetuse liige Siinkohal toome teieni WOSMi kodulehelt tõlgituna ühe välisriigi skaudijuhi probleemi ning lahenduse sellele.

Ehk saavad mõne hea mõtte siit ka meie skaudijuhid.

Küsimus: Mu skaudiüksusel on hetkel mitmeid probleeme.

Esmase ja peamisena – meie tegevused on väga üksluised ja igavad. Kas te oskaksite soovitada ja juhendada, kuidas elustada ja suurendada noorte huvi skautlusega liituda ning juba liitunud noorte huvi skautluses jätkata?

Vastus: Sa oled juba välja selgitanud, mis on teie üksuse probleemiks: väljapakutud tegevused on „üksluised ja igavad“. Seega pole üllatav, et noored skautlusest lahkuvad. Lahendus sellele on lihtne: tehke tegevused mitmekesisemateks, väljakutset pakkuvamateks ja huvitavamateks. See ei ole lihtne ülesanne ning seepärast on ka teie üksuses probleem endiselt olemas, kuigi murekoht on edukalt diagnoositud.

Te peate muutuma, kuid ei saa. Miks? Teie tegevust piiravad mõttemallid. Oma peades on meil kõik kujutlused, eelarvamused ja lood, mis piiravad me mõtlemist juba tavaks kujunenud viisidega mõelda ja tegutseda. Need ongi „mõttemallid“, mille halb külg on, et nad kujundavad meie arusaamu ja mõtteviise ilma, et me sellest ise teadlikud oleks.

Siinkohal näiteks kolm mõttemalli, mis piiravad meie arusaama skautlusest.

1. Skaudid piirduvad väikese valiku stereotüüpsete tegevustega: matkamine, lõkete tegemine, laagrites käimine, mängud, ...

2. Skaudid peavad õppima, kuidas tegevusi harjutada, enne kui neid teha saavad. Seega täiskasvanud juhid peavad korraldama kogunemisi, et õpetada noortele, kuidas siduda sõlmi, kuidas teha lõket, kuidas telki püstitada.

Korraldatakse teste ja eksameid, et kindlaks teha, kas noored on need oskused omandanud.

3. Rividrill, marssimine, vormiriietused ja tseremooniad on skautluses põhiline ning piisavalt palju aega peab pühendama sedatüüpi tegevustele.

Need on kolm levinumat „mõttemalli“, kuid mitmeid teisi on aastate jooksul kujunenud ja kujundatud. Mõnda seda tüüpi mõttemalli levitatakse isegi koolituse/õpiprotsessi käigus!

Võtame siinkohal näiteks tegutseva skaudijuhi, kellel peas ülal mainitud 3 mõttemalli. Mis on sel juhul tagajärjed? Kui noored tulevad skautlusesse, kuna nad otsivad seiklust ja sõprust, kogevad nad hoopis: • igavaid kogunemisi, kus nad peavad läbima eksameid nagu koolis; • rohkem on aega veedetud rividrilli, protseduuride ja tseremooniatega kui tegeliku seiklusliku ja väljakutseid pakkuva EESTI SKAUTIDE ÜHINGU ajakiri - sügiskuu 2012

10

tegevusega; stereotüüpsed tegevused, mille tegemiseks noortelt pole arvamust küsitud; • ülalt-alla suhted, kus kõik on otsustatud täiskasvanud juhtide poolt.

Seega mis on lahendus?

1. Ole teadlik nendest mõttemallidest, mis piiravad tegevust.

2. Püüa neid murda lähtudes järgmistest põhimõtetest: • skautluses tehtavate tegevuste loetelu on piiramatu!

• noored on ise eksperdid valimaks endile tegevusi (Baden-Powell ütles täpselt seda – tema moto oli „Küsi noorelt!“); • esimene asi, mida skaudijuht peab tegema, on luua raamistik noorte osaluseks; • vähenda rividrilli, marssimist, tseremooniaid jms miinimumini; • jäta tunnid, testid ja eksamid kooli. Keelusta need skautluses! Sea esmaseks õppimine läbi tegevuse ja kogemuste; • aruta noortega, milliseid uusi oskusi, teadmisi, suhtumisi nad soovivad läbi skautluse omandada, et saada rõõmsateks, vabadeks, aktiivseteks ja vastutustundlikeks kodanikeks oma riigile; • jäädvusta, mida noored ütlevad ja muuda öeldu nende isiklikeks hariduslikeks eesmärkideks, mida kohandatakse vastavalt igale skaudile; • määra ja vali koos noortega tegevused, mis annavad noortele võimaluse omandada eelnevalt määratletud oskusi, teadmisi ja suhtumisi (hariduslikud eesmärgid); • pärast iga tegevust palu noortel hinnata, mida nad on avastanud, õppinud ja omandanud ning mida tuleb muuta, et parandada salga elu ja tegevuste kvaliteeti (salga reeglid peavad olema avalikult arutatud ja kinnitatud); • mõista, et skautlus peab andma noorele võimaluse teha tegevusi, mida nad pole varem teinud; • jälgi oma skaute, märgi üles nende vajadusi ja arenguid.

Vaata, et üksus märkab ja hindab noorte arengut ja jälgib, millal mõni eriala saab tehtud.

Kokkuvõtteks: oluline on kujutlusvõime, loovus, noorte osalus ja korralik suhtlus noortega: see on edu võti.

•

Võib mõelda, et tegemist on väga raske ja auahne programmiga, kuid pole põhjust karta. Tuleb alustada ja edeneda samm sammu haaval. Nii noored kui ka skaudijuhid õpivad läbi tegevuse ning mõlemad on selle õppimise tulemusel rõõmsad. Skaudijuhi roll muutub sedasi palju meeldivamaks ning noored näevad skautlust atratkiivsema ja väljakutseid pakkuvamana.

Nautigem skautlust!

Ümbrikumatk ehk mida teha, kui pead korraldama matka, kuid punktiinimesi ei ole?

Sain laagrijuht Maritilt ülesandeks Põhjala saaga laagris Hiiumaal teha matk kõigile laagrilistele, milles ei ole iseenesest midagi väga keerulist. Küll aga tegi raskeks asja see, et matka punktidesse ei olnud panna inimesi. Kõigepealt muidugi lõi mul kohe bloki ette ja tundsin, et nii ei saa teha matka. Siis tuulasin läbi pööningul aastaid oodanud n-ö ressursikasti, kuhu olin kogunud kõikidest üritustest järelejäänud kraami ja leidsin suurepäraseid ülesandeid, mida ei pea sugugi koos punktikohtunikuga lahendama. Asi hakkas laabuma.

Edasi tuli mõelda, kas viin ülesanded kaardil märgitud kohtadesse. See oleks olnud riskantne, sest kui grupp ei leia ülesannet üles või on keegi need materjalid sealt eemaldanud, tekiks probleeme. Otsustasin, et panen ülesanded eraldi ümbrikutesse, kuid pidin veel välja mõtlema, kuidas kindlustada see, et grupp ei avaks neid varem. Otsustasin rakendada kavalust ja sokutada ümbrike hulka selliseid, mida nad ei tohi avada. Üks takistus oli veel korraliku kaardi puudumine. Kuna kohalik juht Liisi oli teinud minu jaoks väljavõtted Maa-ameti kaardist, siis otsustasin kasutada neid. Märkisin markeriga igale tükile peale marsruudi ja jaotasin need ümbrikute vahel laiali. Ülesannete raskused olid erinevad. Mõnes tuli tunda rahatähtedel olevaid isikuid, mõnes aga valmistada vanale kirvele vars või ehitada kanuu.

Tõestuseks oma tegevustest pidid nad tegema pildid või laagrisse kaasa tooma lahendused. Üks ülesanne oli sotsiaalse suunitlusega. Kuna Eestis elab palju peresid vaesuses, oli ülesandeks osta justnimelt väikesest külapoest matkasalgale toit vaese pere päevaeelarve ulatuses. Aja peale ülesandeid sai samuti edukalt teha – kõigepealt avab grupp ümbriku, kus on kästud helistada teatud telefoninumbrile, et fikseerida ülesande täitmise alguse aeg. Seejärel öeldakse telefonist, mis numbriga ümbrik sisaldab ülesannet. Ja soorituse aja fikseerimiseks tuleb taas helistada.

Soojad soovitused: sellisel kujul matka saab korraldada juhul, kui tegu on paari grupiga (meil oli üks); kõige olulisem on teha endale legend ja kirjutada sinna täpselt, millises ümbrikus on mis ülesanne, mis kaarditükk ja millise numbriga ümbriku avamise käsk; legend peab olema korraldajal käepärast igal hetkel, sest matkalised võivad igal hetkel jõuda sellise Matkalise elamus Põhjala Skautide Maleval oli Hiiumaal laager, kus me tähistasime oma maleva 5 ülesandeni, mis nõuab tegutsemist (näiteks morset aastaseks saamist. Skautidel toimus 24 tunni matk, täiesti uues kuues. Kella kümneks pidime vilistasin neile poe parklas läbi telefoni...). olema stardis, siis kontrolliti meie hiigelsuured kotid üle ja anti üks suur kile, mille sees oli palju Kui matk oli läbi, kiitsid skaudid hea ümbrikute ümbrikuid, mis olid tähistatud numbritega 1–10. Siis öeldi, et tehke lahti ümbrik, mille peale on kirjutatud start ja edaspidi tohite alles siis järgmise ümbriku lahti teha, kui on antud käsk ja et idee eest mind. Tunnistasin kohe muidugi kindlasti ei tohi kohe kõiki ümbrikuid lahti teha. Me muidugi mõtlesime, et mis siis ikka juhtub, kui üles, et tegu ei olnud minu geniaalsuse, teeme, sest keegi ju meid ei kontrolli ja lõpuks on ikka kõik ümbrikud lahti tehtud, aga siiski alustasime korralikult ja ilusti nagu meil paluti. vaid häda sunniga. Siis aga tekkis Stardi ümbrikus oli meil kaardijupp, markeriga ära märgitud tee, mida mööda peame minema, mõnes mõte, et võib-olla saab sellest ka ümbrikus oli ka ülesanne, mida pidime täitma ning paberi ülaosas oli väike vihje, et kuhu me peaks jõudma, kui mõni teine üksus kasu lõigata ja oleme täpselt kaarti järginud. Jõudsime ilusti sinna, kuhu pidime ja siis võisime avada järgmise ümbriku, see juhatas meid poodi ja poes pidime avama järgmise ümbriku. Seal sees oli 6 euri, mille eest pidime ostma meile kuuele päeva kirjutame väikese juhise Eesti söögi. Saime sellega hästi hakkama.

Skauti.

Ja siis jätkus ümbrikute avamine, käisime ära Soera talurahva muuseumis ja Kukka kivi juures, muuseumis tehti meile

11

ekskursioon ja kontrolliti ümbrikuid, et meil oleksid täpselt need ümbrikud lahti, mis tohtisid olla.

Kukka kivi juures oli huvitav ülesanne. Avasime ümbriku ning seal oli kirjas, et helistage sellele numbrile ja saate käsu, mida peate edasi tegema. Helistasime ja öeldi, et avage ümbrik number 6 ning siis pange telefon ära ja aeg käima ning kui olete ülesandega hakkama saanud, siis helistage tagasi. Tegime siis suure õhinagu ümbriku lahti, esimene lause oli, et lugege tekst tähelepanelikult algusest-lõpuni läbi. Teksti alguses kohkusime täitsa ära, küsimused olid väga rasked ja 3. punkt oli, et tee lahti ümbrik number 7, aga lõpus oli kirjas, et kõik see, mida te lugesite, oli lihtsalt teie tähelepanu hajutamiseks tehtud ning et loomulikult ei pea te nendele küsimustele vastama ja tehke lahti ümbrik number 8. Siis helistasime tagasi sellel numbril ja inimene, kes telefoni vastu võttis, küsis, et missuguse ümbriku lahti tegime ning me vastasime, et number 8.

Peale seda oli koguaeg huvitav, et mis järgmises ümbrikus on ja ei tea, kas seda tohib ikka lahti teha. Veel vilistati meile läbi ümbriku morse koodi, pidime selle kirja panema ja ära lahendama. Ööbimispaigaks oli RMK imeilus koht mere ääres. Ilm oli ilus, taevas oli täiskuu ja mitte ühtegi pilve. Seal pidime tegema kanuu ja mõla ning veel kanderaami ja kirvele varre. Muidugi jõudsime veel endale süüa teha ja terve õhtu rääkida. Kui ära väsima hakkasime, ronisime kaasaantud kile alla ja jäime magama. Järgmisel päeval sõime hommikust ja siis seadsime sammud suure tempoga laagripaiga poole. Kui kohale jõudsime, olid kõik väga rõõmsad ja olid meid juba igatsema hakanud.

Kokkuvõteks oli see matk midagi uut ja huvitavat, mida me ei olnud enne kogenud. Ümbriku variant tehti sellepärast, et meil oli laagris vähe juhte ja nemad ei oleks jõudnud igasse punkti meile mingit ülesannet korraldama. Ja kui aus olla, siis oli see üks väga huvitav matk.

Johannna Mõttus PSM

Matkasell Markus A. Kõiv

Jüripäev 2012

Lipkond Ilves võtab koju liilia

Отряд Рысь забирает лилию домой

13.–15. aprillini toimus Viimsi Keskkoolis traditsiooniline Jüripäeva laager, mis korraldati lipkonna "Siil" eestvedamisel.

Unistused täituvad ... ... (märkmed skaudijuhi päevikust)

Мечты сбываются ... ... записи из дневника скаутского лидера

12

Anna Stepanova Lipkond "Siil"

15.02.2003

Täna oli meil lipkonna (Siili) kokkutulek ja meile Korraldajate fotod. öeldi, et aprillis tuleb mingi Jüripäev, mis on väga tähtis skaudisündmus. Kahjuks mina üldse ei tea, mis see on :(... Aga kui tore oleks sealt osa võtta (kõik vanemad skaudid kindlasti tulevad =). Loodan, et mu vanemad lubavad mul minna.

Анна Степанова отряд Ежи

Сегодня у нас был скаутский сбор, и нам рассказали, что в апреле будет какой-то Юрипяэв. Это очень важные скаутские соревнования. Ах, как бы мне хотелось туда попасть, ведь все старшие точно поедут, это будет настоящее скаутское путешествие. Надеюсь, что родители отпустят.

1.03.2003

Hurraa!! Mind võeti Jüripäevale!!! Nüüd ma vaatan, kui tore see üritus on ;) Huvitav, mis seal toimub, kus elada ja mida kaasa võtta?! Kas on võimalik lemmikmänguasju, millega magan, ka kaasa võtta?! Ah, ja on vaja kiiresti magamiskott, seljakott ja matt osta (ma olen ainult ühe korra magamiskotis maganud, aga see ei olnud minu oma).

See oli väike hundu Anja mõttekäik, kes kavatses esmakordselt Jüripäevale minna. Aastad möödusid, linnad ja korraldajad muutusid, skaudid kasvasid, vaid üks asi jäi muutumatuks, see oli Jüripäev. Skaudid Siili lipkonnast (ja muidugi Anja ka) osalesid kõikidel Jüripäevadel. Kui päev möödas, kogunesid nad õhtuti, et koos teed juua ning maitsvaid küpsiseid/komme süüa ja hakkasid unistama: "Aga kui me korraldaks Jüripäeva, kuidas see välja näeks?! Kindlasti teeksime raske matkamängu (mitte jalutuskäigu linnas/ metsas), jah, me armastame keerulisust. Aga mis linnas?.... Oh, see on nii huvitav olla korraldaja, näidata, mida oskad ja suudad teha. On kahju, et see on VAID UNISTUS..." Ура!!!!!!!!!! Меня взяли на Юрипяэв! Вот теперь я посмотрю на эти крутые соревнования! Интересно, а что там будет, а где жить, а какие вещи брать?? Можно ли прихватить любимую игрушку, с которой я сплю? Ой, надо срочно покупать рюкзак, спальник и каримат!! Я только один раз спала в спальнике, и то не в своем... Это мысли, что кружились в голове у волчонка Ани, из отряда Ежи, которая в первый раз собиралась ехать

Skaudid Siili lipkonnast

Скауты из отряда Ежи

на Юрипяэв. Шли годы, города и организаторы менялись, скауты росли, но неизменным оставался только он, Юрипяэв. Скауты из отряда Ежи (и конечно Аня) принимали участие во всех лагерях. Когда проходил день, они собирались вместе за чашкой чая с вкусным печеньем,конфетами и начинали мечтать, фантазировать. A вот если бы они организовывали, то как бы всё выглядело, точно был бы сложный скаутский поход, а не прогулка по городу/лесу(ведь эти ребята любят сложности), а в каком городе .. это же чертовски круто и интересно быть организатором Юрипяэва.. Показать на что способны, что умеют. Жаль, что это была ТОЛЬКО МЕЧТА!

3.12.2011

Väike tuba, kus istusid 13 rändurit ("pagari tosin" juba optimistlik ...), mitte keegi ei teadnud, millest jutt käis. Ja siis Svetlana (meie juht) tuli tuppa ja ütles uudise: "Meile pakuti korraldada Jüripäeva".

Paar sekundit vaikust. Pärast tekkis küsimus, kas see on "suur au" EESTI SKAUTIDE ÜHINGU ajakiri - sügiskuu 2012

Nad teavad kuidas tuleb tulistada

Они знают как надо стрелять

Jüripäeva lõpetamine / Закрытие Юрипяэва

või "lihtsalt palve", sest teist soovijat ei olnud... möödus veel 15 minutit, keegi tegi teed, keegi liikus diivanilt põrandale...

Hääletus algas: igaüks väljendas oma arvamust ja soovi osaleda korraldamises (mõtted peas: "Jah" või "Ei", Meistrite linnas töötavad kõik "Kuidas vaba aega leida?", "Kui В городе мастеров работают все mitte nüüd, siis millal?!“). Lõpuks kõlas 13 "Jah"-sõna, kõik, nüüd oli otsus tehtud ja meil ei olnud tagasiteed. (Siili lipkonnal on üks eriomadus – me teeme maksimaalselt hästi või ei tee üldse, teisi variante meie jaoks pole). Небольшая комната. В ней сидят 13 рейнжеров(чертова дюжина, уже оптимистично..) Никто даже не догадывается о повестке дня. И тут, Светлана Ивановна(руководитель отряда) озвучивает новость "Нам предложили проводить Юрипяэв"(как обухом по голове. Пара секунд молчания, все пытаются переварить полученную информацию) и сам собой возникает вопрос: а это предложение есть "почетное право" или "перекладывание ответственности на крайних", т.к. проводить некому...?! проходит ещё минут 15, кто-то заварил чай, кто-то пересел с дивана на пол .. И медленно началось голосование. Каждый из нас высказывал свое мнение и готовность участвовать в организации(в голове крутится, "да" или всё-таки "нет", "где найти свободное время", "а если не сейчас, то когда ещё"??) В итоге прозвучало 13 "да". Всё, теперь решение принято, и дороги назад нет. ( В это момент, мы ещё не знали на что подписались.. У нашего отряда есть одна черта - делаем на maximum или не делаем вообще, вариант кое-как не для нас!)

13

26.12.2011

Teine kohtumine. Sama tuba. 13 rändurit ja juht. Juba olid kõikidel oma ideed paberi peal. Meil on soov säilitada Jüripäeva traditsioone (tõrvikukäik, matkamäng, rongkäik), kuid kindlasti tuleb lisada spordivõistlusi ja viktoriin, disko, "Meistrite linn" koos oksjoniga; veel midagi ebatavalist?! oh jaa, las olla öömäng "Kukulind" ( metsas, kus sajab vihma ja skaudid mängivad muusikariista).

Enne hunduviktoriini / Перед викториной для волчат Kui panime kõik ettepanekud kokku, saime programmi, mis oli kaks korda suurem kui vaja (piisab kahe Jüripäeva korraldamiseks, aga meil on vaja ühega toime tulla). Meie lipkond korraldab sageli erisuguseid üritusi, mänge, võistlusi, matku, laagreid jne, seetõttu juba kogenud rändurid võtsid kiiresti endale Jüripäeva ettevalmistuse kohustused. Второе собрание. Все та же комната и те же 13 рейнжеров с руководителем. Каждый из нас пришел на встречу со своими идеями, которые просто фонтанируют из людей. Мы ведь хотим сохранить традиции Юрипяэва( факельное шествие, большой поход, парад), но надо ещё обязательно добавить конкурсы(викторина для знаек и спортивные соревнования для тех, кто предпочитает физический труд), ах да , как же без творчества?! Пусть будет "Город мастеров" с аукционом. А изюминка?слабо?? - ночная игра с музыкальными инструментами. Под дождем, в леске, который напоминает болото - хм, довольно креативно ;)) Собрав всё предложения вместе, мы получили программу в 2 раза больше,чем нужно( хватило бы на 2 Юрипяэва, но нам бы с одним разобраться). Наш отряд часто проводит игры, соревнования, походы, лагеря, поэтому уже опытные рейнжеры быстро распределили обязанности по подготовке. В добавок к этому, каждому из нас надо было просчитать финансы и составить схему своего мероприятия,( надеюсь за несколько недель мы управимся!).

30.01.2012

Veel paar minutit ja tõrvikukäik algab

Ещё парy минут и начнется факельное шествие

Ettevalmistuse etapp lõppes.

Nüüd tuleb kõige raskem osa: detailne töö ja kiire probleemide lahendus, mis pidevalt tekivad.

Meie tihedas kavas pidi olema ka skauditurniir, näitus (mis pärast jäid ära), aga meil tuleb film "Südamest skaut", mis võtab diskoaega, aga tantsime lõpuni Juubelilaagris ;). Üsna palju organisatsioone ja ettevõtteid tulid sponsoriteks, nende kingitused on väga kasulikud Jüripäeva jooksul.

Rakvere skaudid on väga loomingulised

Скауты из Раквере очень креативны

EESTI SKAUTIDE ÜHINGU ajakiri - sügiskuu 2012

Meistrite linnas töötavad kõik

Этап общей подготовки Юрипяэва подошел к концу, теперь начинается самое сложное: детальная проработка лагеря и быстрое решение проблем, которые постоянно возникают и приводят организаторов в нервозность. В наш очень плотный график попытались уместить ещё и скаутский турнир с выставкой( но в конце концов что-то не срослось, и их не будет), а вот фильм"Südamest skaut" всё-таки состоится(заберет время у дискотеки, но мы своего не упустим, дотанцуем в Юбилейном лагере;))) Ново для нас то, что довольно много организаций и фирм выступили в роли спонсоров, их подарки очень пригодятся в течении Юрипяэва.

В городе мастеров работают все

15.03.2012

14

Ma olen uhke, et meie rändurid planeerivad juba rohkem kui kuu aega ja kontrollivad matkamängu ja territooriumit, sest kõik peab olema kontrollitud enne matka läbiviimist. Talv, kevad, lumi, muda – nendel on ükskõik. On tunne, et päevast-päeva ei vähendata tegevust, aga Jüripäevani on meil vähem kui üks kuu. PEAME TEGEMA KÕIK!

Я горжусь нашими рейнжерами, они уже не первый месяц прорабатывают трассу на местности, ведь перед тем как выпускать команды, надо обязательно пройти её самим. Зима, весна, снег, грязь, а им всё нипочем. Создается ощущение, что с каждым днем дел не уменьшается, а до Юрипяэва осталось меньше месяца. Мы обязаны всё успеть!

16.04.2012

Värsked mälestused. Jüripäev juba möödas. Ametlik avamine algas tõrvikukäiguga (tahtsime ühendada Jüripäeva avamise ja Eesti skautlus 100 ühes ilusas sündmuses, tundub, et õnnestus). 4 jõudu, tantsud, fireshow, mängud, lõbus korraldajate laul, põlev "100", ilutulestik meeldisid osalejatele. Saime aru, et matkamäng hundudele oli väga raske (kahjuks on meil vähe kogemusi töös hundudega). Matkamäng ei olnud põhimõtteliselt lihtne, aga oli tore, et oli neid, kes külastasid palju punkte ja jäid marsruudiga rahule. Meistrite linn oli üsna edukas ning oksjonil said kõik asjad ostetud. Ülejäänud üritused õnnestusid ka, mingid rohkem, mingid vähem.

Ah veel, vastik vihm 2 päeva jooksul, aga ilm ei ole kõige tähtsam asi skaudielus. Pühapäeva hommikul tuli päike välja ja soojendas meid rongkäigu ajal, Jüripäeva lõpetamine oli pidulik ja soe.

Me tõesti püüdsime, et iga lipkond võtab lahkumise ajal kaasa tükikese meie soojust ja sõbralikkust oma mälestustes, fotodes ja loomulikult kingitustes.

Umbes 10 aastat tagasi ei osanud mitte keegi mõeldagi, et lapseunistus Jüripäeva korraldamisest võib täituda. Skaudielu on nii kummaline, aga kohutavalt huvitav asi! Запись по свежим воспоминаниям. Вот и прошел Юрипяэв. Официальное открытие началось с факельного шествия (хотели совместить начало Юрипяэва и 100-ие скаутинга в Эстонии, в одном красивом мероприятии, похоже у нас это получилось:)). 4 стихии, танцевальные номера, игры, fireshow, шуточная песня организаторов, горящая цифра 100 и салют были восприняты участниками на ура. Мы переборщили со сложностью похода для волчат( маленький опыт у нас в работе с волчатками). Да и в целом, поход был в не из легких, но радует, что были отряды, прошедшие много пунктов и оставшиеся удовлетворенными маршрутом. Город мастеров прошел довольно удачно, да и на аукционе были выкуплены все лоты. Остальные мероприятия тоже удались, что-то больше, что-то меньше. Как я могла забыть про противный дождь в течение 2-х дней??! А забыла, т.к. это не самое важное в скаутской жизни. Зато, воскресным утром выглянуло солнышко, оно Meistrite linnas töötavad kõik согревало нас в течение парада и помогло поставить торжественную, а главное теплую В городе мастеров работают все точку в проведении Юрипяэва. Мы искренне старались, чтоб каждый отряд уезжая, забирал с собой кусочек нашего тепла и дружелюбия в воспоминаниях, фотографиях и конечно же подарках. Кто бы мог подумать, что детской мечте о проведении Юрипяэва суждено сбыться на 10-ый год. Странная , но жутко интересная штука, эта скаутская жизнь.

P.S! Lipkonna "Siil" ja minu nimel tahan tänada kõiki, kes aitasid kaasa Jüripäeva korraldamises ja läbiviimises.

Suur aitäh osalejatele, kelleta ei oleks Jüripäeva.

P.S. От лица отряда Ежи и от себя лично, хочу поблагодарить всех тех, кто помогал в организации и проведении Юртпяэва. Огромное спасибо участникам, без которых не было бы мероприятия.

Jüripäeva ürituse suurtoetajaks olid Haridus- ja Teadusministeerium ning Hasartmängumaksu Nõukogu ja hea koostöö oli ürituse korraldamisel Tallinna Linnavalitsusega, Tallinna Kiirabiga, Päästekeskuse Muuga ja Pirita komandodega ning Ennetuse bürooga, Põhja Politsei Prefektuuri Lõuna politseijaoskonnaga, Tallinna Läänemere Gümnaasiumi ja Viimsi Kooliga.

Fotod: Ökoskautide arhiiv

ESÜ XVII sünnipäev Roheline päev Sütiste parkmetsas ESÜ XVII sünnipäev toimus 10. juunil Sütiste parkmetsas ökoskautide eestvedamisel. Seekord jäi osavõtt napiks, kuid seeeest meediakajastus oli päris suur, andsime intervjuusid AKle, venekeelsetele uudistele ja TV3le. Nagu alati prügikoristustele kombeks, leidsime ka see aasta palju huvitavat – süstla, poolikuid kelke, lõkkele pealevisatud pudelitest kujunenud sulaklaasi kunsti jne, mille vastavalt võimalustele ka ära sorteerisime. Meie väikseimad osavõtjad Egert (4) ja Anita (6) olid esimesed, kes suure hooga prügikoristusse tormasid ning ka koukimise (pulga vms asjaga pudelikorkide väljakookimine) kunsti laitmatult omandasid. Päeva lõpetasime grillimise ja Merle Treieri tehtud ülimaitsva sünnipäevatordiga ning peale meid grillimiskohta tulnud noored küsisid meilt prügikotte ning kinnitasid, et nemad koristavad enda järgi koha ära ega jäta prügi metsa alla. Kui sellistest aktsioonidest ka üks seltskond õppust võtab ning seda edasi kannab, siis usun, et see päev läks asja ette.

Egert ja Anita lausa jooksid, et rohkem prügi leida.

15

Rohelise päeva raames sai veel üks heategu tehtud, nimelt oli keegi ühe vanema meesterahva pingi pargi teise otsa viinud.

Marek ja Anita aitasid mehe pingi õigesse kohta tagasi viia.

1. augustil Rohelise päeva kohta mälu värskendades leidsin meeldiva uudise "Mustamäe tänab skaute". „On suur rõõm, et noored inimesed elukeskkonda väärtustavad,“ tõdes Mustamäe linnaosa vanem Helle Kalda. „Tänan Mustamäe linnaosa valitsuse ja isiklikult enda poolt kõiki, kes 10. juunil Sütiste parkmetsas tööd tegid ja vaeva nägid, et Mustamäe saaks jälle natuke puhtamaks. Suur-suur aitäh!“ (allikas http://www. tallinn.ee/est/Mustamae-tanab-skaute) Järgnevateks aastateks rohkemale osavõtule lootma jäädes Karolin Lillemäe Ökoskaudid

Rohelise päeva osalejad koos sünnipäevatordiga. Vasakult Mario Ansip, Maryliis Teinfeldt, Rebekka Vainov, Monika Iskül, Karolin Lillemäe, Kristjan Pomm ja Marek Kõbu, ees Egert Treier, Anita Laura Ojala ja Jüri Ehandi.

Hoolsad prügikorjajad

Ka kahe mehega ei jõutud seda maast välja tõmmata.

Mareku skautlik heategu – vanemalt meesterahvalt ära viidud pingi õigesse kohta tagasiviimine.

EESTI SKAUTIDE ÜHINGU ajakiri - sügiskuu 2012

Juubelilaager – sada aastat Eesti skautlust Jakob Rosin Metsalised

16

Fotod: ESÜ arhiiv

Ühel kenal juulikuu hommikul, kui kell näitas üheteistkümnendat hommikutundi, võis Türi linna ümbruses märgata hulgaliselt skaute, kes hoogsalt Tagametsa poole matkasid. Mõned jalgsi, teised jälle rattaga – nii jõuti jõudsasti edasi. Paljud salgad võtsid üles lauluviisi ja mööda teed sammuti nii, et metsad ja heinamaad rõkkasid. Matka pikkused erinesid. Väiksemad kõmpisid vähem, nii kilomeetri või kahe ringis. Suuremad matkasid kümneid kilomeetreid. Ühel hetkel saabus teekäänak, kus uhkeldas Tagametsale suunav silt. Nüüd polnud enam palju jäänud. Samm läks pikemaks ja laul valjemaks. Metsaliste üksus alustas oma hümni sillal. "Päikene paistab ja loodus lokkab, kätte jõudnud suvi!" kõlas üle laagriplatsi. Kiire registreerimine ja telgid EESTI SKAUTIDE ÜHINGU ajakiri - sügiskuu 2012

püsti. Lisaks telkidele tuli meil ehitada ka laua kohale kate, sest keset lõunasööki avas keegi kraanid ja taevast mühises alla veidike külma vett. Probleemile leiti lahendus ja varsti uhkeldaski laagriplatsil laud, palkidest pinkide ja kilest katusega. Nagu päris. Kuid kell lähenes kuuele ja järjekordne söögiaeg koos kella kuuega. Seekord ei olnud asi nii lihtne, et aga marsi kööki ja vea muudkui toit laagrisse. Teeme pool laagrit ise süüa – pool laagrist toimub justkui saja aasta taguses minevikus, teine pool olevikus. Laua ääres seadis end sisse virgas salatitiim. Kes hakkis kurki, kes viilutas tomatit, kes valas hapukoort jne. Teine seltskond valmistas ette sooja toitu. Kõige selle kõrvale käis ohtralt jutustamist ja naeru. Ka järgmised päevad möödusid sama lõbusalt.

Juubelilaager sai teoks tänu Hasartmängumaksu Nõukogu toetusele.

17

Üheskoos käidi matkal, tehes erinevaid tegevusi saja aasta tagustest skaudilaagritest. Tegeleti teistegi mitte nii tavaliste tegevustega – näiteks jäi meelde kirve kaugusvise paku sisse – et kas läheb pihta või ei. Eriti positiivne oli see, et kõike seda tehti rõõmuga. Keegi ei nurisenud varase äratuse ega selle üle, et ise süüa peab tegema. Siis tuli saatuslik õhtu, kui meid paisati tagasi tulevikku ehk aega, mil söök tuli köögist, valgus laest ja elekter seinast. Teine pool laagrist kujunes sama meeleolukaks ja meeldejäävaks kui esimene. Eredaim mälestus oli ilmselt veepark, kus kõik osalejad said erinevates tegevustes väga märjaks. Tuletõrjevoolikut vedades, veetorus olevaid auke kinni kattes, köiega järve kohal lennates või üksteisel veejoaga pingpongi palle käest lüües õnnestus see kõigil. Enne veeparki oli olnud pilapark, mille käigus suruti

osalejale jalga hiiglaslikud pampersid ja paluti nüüd kiiresti punktist A punkti B jõuda või kästi ise kile peal seistes see teistpidi keerata.

Laagri tippsündmuseks jäi ilmselt viimane lõkkeõhtu koos president Toomas Hendrik Ilvese külaskäiguga. Presidendi jutust, milles ta rääkis oma noorusaja skaudilaagritest ja sellest, mida skautlus temale tähendab, õhkus siirust ja oli tunda, et tal oli taas skautide hulgas hea olla. Samuti andis Briti suursaadik Eestis Chris Holtby edasi kuninganna Elizabeth II ja Briti peaskaudi Bear Gryllsi tervitused.

Arvan, et polnud ühtegi noort, kellel sellest laagrist oleks kaasa viia halbu mälestusi. Taaskord sai kogeda seda toredat ühtsuse tunnet, mis skaudilaagrites alati valitseb. Meid on palju, kuid me oleme koos ja meil kõigil on hea ning tore olla.

EESTI SKAUTIDE ÜHINGU ajakiri - sügiskuu 2012

ST EE

ÜH IN G

13

I S 2012 K A ID E UT

Vana hea uus

18 Nskm Sirje Pool ERNA matk 2012 infojuht Et aga mitte päris kõike uutmoodi teha, siis oli traditsioonilisi asju ka – matka finiš asus traditsiooniliselt Kautlas ja nagu ikka oli matkale kaasatud ka tinglik vastane ehk ERNAseltskond lõpetamisel (autor Mikk Leedjärv) Kaitseliidu Tallinna Maleva korraldatud vastutegevus, kes 13. ERNA matk sai tehtud! Ja seekord mõlemal rajal kõikide võistkondade tegemisi Radade rõõm oli kuulda, et hea meel püüdis tabada mängides ka ise oma luuremängu. Ja nende esikolmikud: selle üle oli nii osalejatel kui ka tulemus oli hea.

HAUKA (36h) RADA tegijatel. Kuna seekord oli omajagu Finišis küsisime lõpetanud võistkondadelt enam 1. Pioneerid asju teistmoodi kui varem, siis meeldejäänud tegevuste kohta. Osalejate poolt tunnistati 2. IPC alljärgnevalt sellest kõigest väike põnevamateks tegevuspunktideks Tartu skautide poolt 3.

Sikspäkk kokkuvõte nii sõnas kui ka pildis.

Ott Pruulmanni eestvedamisel ehitatud kõrgseiklusrada, TÜMLERI (24h) RADA Alustuseks juba toimumisaeg oli Raimo Läänemetsa ja Mikk Tarvase loodud veest ja liivast 1. Mahe pisut erinev kui eelmistel aastatel – läbikäiv päris palju füüsilist jaksu nõudnud takistusrada 2. Sustabainalistid matk toimus augusti esimese nädala ning Mihkel Tammaru ja SoftProject OÜst Indrek Velthuti 3.

11 muna asemel seekord augusti teisel nädalal poolt organiseeritud airsoft relvadest laskmisülesanne TÜMLERI raja teise ja sai seekord alguse Kose-Ristilt. Kui starditegevusena. Lisaks leidsid rõõmsa meenutusena arvestuse võitja varem olid valikus raske, keskmine ja mainimist ka luureülesanne „Vaikne mets”, kus tuli (võistkonnas kuni lihtne rada, siis nüüd 36 h ja 24 h rada, jälgitava-nähtava-kuuldava põhjal luureraport koostada; 14-aastased kandes uusi uhkeid nimetusi – Hauka Karolin Lillemäe ja Raimo Läänemetsa punkt – vibu ja (k.a) osalejad) – ja Tümleri, mõlemad pärit ajaloolise oherdiga tuletegemiskatse; Kalle Kuusiku korraldatud võistkond Heka Erna retke luuregruppide nimedest. Ka matkarada ise oli sel korral pisut teistmoodi – kontroll- ehk tegevuspunktide vahemaad olid lühemad, tegevuspunkte ennast kokku pisut rohkem ning kahes kohas olid need koondatud kobarpunktideks (kolm tegevuspunkti hästi lähestikku), et osalejatel ja ka tegijatel seltskondlikum oleks ning lõkke (ja kitarrimängu) saatel ka rohkem skautlikku meeleolu mängu tuua.

Stardist said võistkonnad seekord kaasa puhta kaardi ning ainult esimese punkti koordinaadid vastupidiselt varasemale, kus kõik punktid olid kas kaardile märgitud või koordinaatidena kaasa antud.

Seekord selgus iga järgneva punkti asukoht eelnevas, mis tähendas ühtlasi seda, et matka lõpetamiseks tuli kõik punktid läbi käia.

Rebasejaht (autor Mikk Leedjärv)

EESTI SKAUTIDE ÜHINGU ajakiri - sügiskuu 2012

rebasejaht (raadioülesanne); Päästeametist Sirgo Voore organiseeritud komplekstegevus, kus oli vaja 10 minuti jooksul tuletõrjevoolikud kokku rullida, terve meeskonnaga ämblikuvõrgust läbi ronida ja lisaks veel tuletõrjeteemalist Aliast mängida; Punase Risti Järvamaa Seltsist Ulvar Kuninga lavastatud meditsiinipunkt ning Laura Õiguse ja Triin Tubala eestvedamisel korraldatud telgipüstitamine seltskonnaga, kus üks ei näe, teine ei kuule ja kolmas ei räägi. Palju kiidusõnu said ka rajal abiks Kõrgseiklus (autor Mikk Leedjärv) olnud esmaabiekipaaži inimesed AnnaKaisa Veetamm ja Tody Tubli ning alati rahulikud ja sõbralikud hääled telefonis – Mairi ja Rommi Saar ehk VAJ (võistlejate asukoha jälgimissüsteem).

Osalejate tagasiside põhjal tunti puudust veel ehk mõnest rahulikumast mõtlemisülesandest ja toodi välja, et hirmufaktor, kus tuli sobrada käega kinnises limukaid sisaldavas kotis, oleks võinud hirmsam olla. Head osalejad, matka staap mõtleb selle peale.

Kui tegevuspunktid läbitud, algas samuti selle matka uuenduslik osa – võistkonnad said kätte orienteerumiskaardid ning asuti koostama taktikalist plaani valikorienteerumiseks ja seda põhimõttel – mida rohkem ja kaugemaid punkte läbida, seda suuremaks punktisumma kasvab. Orienteerumismängu oli metsa lavastanud paljukordne Eesti meister ja 1991. aasta maailmameistrivõistluste pronksmedaliomanik Võistkond takistusrajal (autor Rommi Saar) Sixten Sild. Suur aitäh selle eest!

Samuti oli muudatuseks see, et kõik võistkonnad pidid jõudma finišisse vastavalt valitud rajale täpselt kas 24 või 36 tundi pärast oma stardiaega. Kõik lõpetanud said sellega kenasti hakkama, enamikel jäi aega pigem ülegi, kuid siiski mitte nii palju, et orienteerumisalal kaugemaid punkte noppida, nagu korraldajad olid plaaninud, ja nii kujunes Kautlasse tuleva teeääre põõsastik võistkondade puhkealaks, et oma finišiaega oodata.

Finišis aga oli seekord teelisi vastu võtmas lisaks finišimeeskonnale ja soojale supile ka kuum Seltskonna saun (http://www.facebook. com/haagissaun), küll koos külma veega, aga pärast pikka rassimist oli see osalejate sõnul kõik kokku väga lõõgastav kogemus.

Ja nagu eelmiselgi aastal olid ka sel korral kõikidel võistkondadel ning ka vastutegevusel rajal kaasas träkkerid, mis nende liikumist kogu matka vältel jälgisid ja salvestasid. Läbitud trajektooride tulemusi saavad kõik huvilised vaadata Internetis aadressil: http:// sportrec.navirec.com/ui/#17vbeqf. Plaanitud 30–40 kilomeetri asemel said enamiku jalad taas küll omajagu pikema teekonna osaliseks, kuid siiski tundus, et tehtud uuendused võeti hästi vastu ja võime matka kordaläinuks lugeda.

ERNA matk 2012 staap tänab südamest veelkord kõiki ERNAtegijaid, kes nagu osalejad ütlesid – igas punktis väga sõbralikult ja naeratus näol võistlejaid vastu võtsid! Ning samuti suur aitäh meie toetajatele – Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Nissan, Sportrec OÜ, Metsatervenduse OÜ, AS Kiirkandur, OÜ Pihuvere Kruus ja RMK.

19

Mõttekilde osalejatelt: Võistkond Ajaleidjad: „Punktikohtunikud olid väga toredad! Kõik olid osavõtlikud ning uurisid, kuidas jalad ja üleüldse olla on. Eriti vahva oli seitsmes punkt, kui punkti pererahvas (Marit Voog ja Markus Alfred Kõiv, toim.) rääkis küpsistest ja kakaost – mõtlesime, et jess, saime ikkagi paradiisi! Aga siis, kui hakkasid tulema „agad”, et kolm lihtsat ülesannet enne, kui neid häädusi antakse, saime aru, et oleme ikka veel elus …”.

Saun (autor Mikk Leedjärv)

Võistkond Sustabainalistid rääkis finišis ühe armsa loo ka kohtumisest kohalike elanikega. Nimelt Viskla külas oli tee äärde üles sätitud laud morsi ja muu hea-paremaga ning lapsed olid ka eraldi lipu valmis õmmelnud, et sellega meie matkalisi tervitada. Nad olid kuulnud, et matk nende kodu lähiümbruses toimub, aga et see lausa nende külast läbi läheb, selle üle olid nad eriti uhked ning nähes aknast esimese võistkonna möödumist, asuti kohe ettevalmistusi tegema ning võistkond Sustabainalistid olid siis esimesed, kes sellest vastuvõtust osa said.

Roverway Eesti raja korraldamine

Sander Lillemäe Roverway Eesti raja korraldaja

20

20.–28. juulil toimus Soomes ülemaailmne laager Roverway. Laager koosnes kahest osast: esimeses osas jagunesid osalejad 50-liikmelisteks gruppideks ja igaüks läks erinevasse kohta matkama, teises osas kogunesid kõik Evosse. Üks matk toimus ka Eestis, mille mina ja Kadri Hein korraldasime. Meie grupis olid austerlased, soomlased, belglased ja hispaanlased. Nende nelja päeva jooksul matkasime terve Lahemaa läbi, mille käigus nägid külalised vaikset Eesti elu ja kaunist loodust. Igal õhtul oli ühe grupi rahvusõhtu, mille käigus tehti rahvustoite meie hiiglasliku panni peal ning näidati mänge. Vaatamata keelebarjäärile oli kõigil tore.

Enne matka toimumist oli mitu kuud ettevalmistustöid.

Võtsime ühendust erinevate kohtadega, otsisime sponsoreid ja panime paika matkaradu. Kartsime, et ei jõua õigeks ajaks kõigega valmis, kuid matka ajal kõik õnneks sujus.

Läksime päev varem Helsingisse, et õigel ajal avamistseremooniale jõuda. Toimusid kolm avatseremooniat: Helsingis, Tamperes ja Rovaniemis. Igal pool ilmus välja jõuluvana, kes õnnistas Roverway sisse. Tseremoonia lõppedes kogusime osalejad kokku ning pärast laeva- ja kahte bussisõitu jõudsime lõpuks Lahemaale.

Esimene peatus oli Iisaka talu, kus tutvustati vanu Eesti eluviise ning lambaid. Siiski oli matkaliste jaoks kõige huvitavam väike hüppav konn lombis. Seejärel matkasime läbi Viru raba ning jõudsime esimesse ööbimiskohta.

Teine päev oli kõige pikem, matkasime umbes 17 kilomeetrit. Tee peal käisime Kolga mõisas ja muudes huvitavates kohtades. Ööbisime Loksa lähedal ühe talu aias. Seal said matkalised kogeda ka ehtsat Eesti sauna. 80 kraadi oli neile piisav kuumus.

Kolmandal päeval kõndisime umbes 10 kilomeetrit Pärispea poolsaare tippu. Suure osa teest läbisime mere ääres, kus matkalised said nautida kaunist vaadet ja jahedat meretuult kuuma ilmaga.

Neljandal päeval oli meil ees pikk süstamatk. Suure tuule tõttu ei saanud me Mohni saarele minna, selle asemel läksime ühele väiksemale saarele. Alguses tekkisid suured lained, mis tahtsid osalejad avamerele viia, kuid pärast pikka pingutust saime kõik tagasi ranniku äärde. Vaatamata vihmale ja asjaolule, et kõik olid märjad, läks sõit edasi. Teekond oli väga pikk. Matkaliste sõnul oli see retk asi, mis eluks ajaks neile meelde jääb.

Ja oligi Eesti matk läbi. Mitu kuud organiseerimist lõppes silmapilguga. Kõigile meeldis Eestis matkata, seltskond ja tegevused, isegi kui ilm oli vahepeal vihmane.

Seejärel suundusime kõik Soome Evosse, kus nautisime veel mitu päeva üksteise seltskonda ja tegevusi. Aeg läks uskumatult kiiresti, kõigil oli nii lõbus. Kahjuks tuli lõpetamine ja lahkumine. Nii mõnelgi olid pisarad silmas, ei tahtnud üldse lahku minna. Kõik lootsid veel kunagi kokku saada. Meil oli kõige parem ja lahedam grupp.

fotode autorid: Maria Jalonen ja Robert Schenkenfelder

EESTI SKAUTIDE ÜHINGU ajakiri - sügiskuu 2012

Ott ja Marit Rumeenia mägede vahel skaudiasju ajamas

Marit Voog ESÜ koolitusjuht Mai lõpus toimus Rumeenias 7. rahvusvaheline skautliku hariduse meetodite foorum ehk siis koht, kuhu kogunesid 32 riigi programmi- ja koolitusjuhid, kokku oli meid 130 skauti, Eestist siis programmijuht Ott Pruulmann ja koolitusjuht Marit Voog.

Sündmus korraldati koostöös WOSMi, Rumeenia skautide organisatsiooni ja Rumeenia Youth in Action programmiga.

Juba enne, kui Rumeeniasse sõitsime, valisime endale mitmete töötubade seast sobivaimad ehk planeerisime oma foorumi viis päeva juba eelnevalt ära. Enamasti lähtusime oma tööst ESÜ peastaabis. Toon välja mõned meie valikud: mentorlus, väärtused, rahvusvahelised koolitused, vabatahtlikkuse trendid, religioon ja spirituaalsus, programmi uuendus, loovus programmi disainis, alkohol skautluses jne.

Lisaks töötubadele ja põnevatele aruteludele jagati meid n-ö gruppideks ning koostöös tegelesime läbi foorumi ühe teema kallal. Kuna WOSM-il ei ole koolituste standardeid (Metsamärgi kohta on vaid üldised punktid, mille järgi juhinduda), siis minu grupp otsustaski välja töötada WOSM-i koolituste standardid. Oti grupp tegeles programmi kvaliteedi standarditega.

Nii saigi gruppidel päris palju tööd tehtud ja loodame, et WOSM-i tasandil ka neid arvesse võetakse ehk siis ootame kindlasti koolituste osas mingit konkreetsust ja ühtsust.

Foorumil suhtlesime väga palju erinevate riikide esindajatega. Otiga kohtusime vaid töötubade vahelistel pausidel ja õhtuste ürituste ajal. Tutvusin kümnekonna riigi koolitussüsteemiga ja Ott luusis ringi programmijuhtide seas, et saada häid ideid. Tal õnnestus ka mõne riigi õppematerjale saada.

Tutvusime uuesti veel Iiri skautide uuendatud programmiga ja Iiri gaidid jagasid meile hundudest nooremate liikmete õppematerjali. Ehk siis saime küsida oma küsimusi ja vastused neile andsid meile uusi ideid, kuidas kodumaal süsteeme kohandada ja parendada.

Saime palju infot, uusi mõtteid, konkreetseid ideid ja tekkis üldpilt, mis Euroopa tasandil skautluses toimub.

Minu kaustik sai täis kirjutatud ja paberit juurdegi laenatud. Nüüd vaja kirja pandud mõtted veel korra läbi analüüsida.

Mis edasi? Väike mõtteke hakkas idanema, et teha selline foorum Eestis. Rääkisin ka antud koolituse juhiga, kes jagas juhtnööre, mida peab selleks tegema, et võõrustada antud üritust. Järgmine taoline kohtumine toimub 2014. aastal.

21

Uus programm ja koolitussüsteem on alus tugevamale ja paremale skautlikule haridusele. Oleme oma süsteemidega ajale jalgu jäänud, eriti veel kui programm ja koolitus on valdkonnad, mis peaksid pidevalt täienema ja muutustega kaasas käima.

Seega kasutame kindlasti kogutud infot ja materjale programmi ja koolituse uuenduses. Samuti ootame teid, armsad juhid, antud teemadel kaasa mõtlema ja kaasa töötama, sest koos saavutame kindlasti mitmekesisema tulemuse.

Ideed, mõtted ja abikäe pakkumisi ootame aadressidele koolitus@skaut.ee ja programm@skaut.ee.

EESTI SKAUTIDE ÜHINGU ajakiri - sügiskuu 2012

Tulesädemega võidule! tunne, mida hiljem koos kaaslastega hea meenutada.

Matkasöögist rääkides ütlevad kõik kolm Tulesädeme salga noort, et toit Kokku kirjutas: Laura Õigus matkal nii oluline polegi. „Kui kõht on tühi, Kes viimastel aastatel Õunapuu tundub kõik imemaitsev,“ ütleb Brigitta. karikavõistlusega (ÕKV) kokku Siiski kõlab soovitus konservide suunas.

Rännaku jooksul peavad nad väga on puutunud, on vast kuulnud legendaarselt tublidest Kõrvemaa oluliseks head seltskonda ja tugevat noortest, kes on korduvalt ÕKV meeskonnatööd. Ingeri-Helena ütleb: karika koju viinud. Kuigi nüüdseks „Matkarajal on kõige olulisem hea on Tulesädemete salk juba skaudi seltskond, kellega saab vabalt suhelda“. vanusegrupist välja kasvanud ning seetõttu Tulesädemetele meeldib Harri sõnul nad enam ÕKVl osaleda ei saa, teeme kiirelt liikumise kõrval ka aju tööle siinkohal nende ja nende matkanippidega panna. Brigitta täiendab, et arutada meeldib, kuidas eelmises punktis läks tutvust.

Kõrvemaa on lisaks soodele ja ning mis ees võib oodata. Samuti A. H. Tammsaare muuseumile kuulus korrata skauditarkusi. Ning valmistuda Kõrvemaa lipkonna Tulesädemete salga järgmiseks punktiks, et hüüda „Hei-hei poolest. Täpsemalt kuuluvad Aune Suve meie siin, Tulesädemete tiim!“ Suurimate matkaraskustena toodi juhendatavasse salka Mati, Brigitta, Harri ja Ingeri-Helena. Salk on koos käinud välja külma ja jahedat ilma, mis lõpuks juba viimased 4 aastat. Brigitta meenutab tunda võib hakata andma. Sedasi on esimese ÕKV kohta, kus nad osalesid: raskem kõndida ja võib hakata külm. vastukaaluks pööravad nad „Esimesel korral olime päris pisikesed, Selle just hundudest skautideks saanud ja ei tähelepanu heale jalanõule. Ingeri-Helena läinud kõige paremini, aga loomulikult nimetab seda ka matkamoe juures kõige halvasti ka ei läinud, saime kogemuste olulisemaks. Soovitustest käivad läbi võrra rikkamateks ja kogenumateks“. Olles mugavad jalanõud, mis ei hõõru ning saanud esimesest ÕKVst oma kogemused matkasaapad. Riietuse juures käib olulise ning aasta usinalt uusi skauditarkusi märksõnana läbi ilmakindlus.

Lõpetuseks Tulesädemete salgast õppinud, tuli järgmisel aastal võit juba Kõrvemaa üksusele. Ikka ja jälle kutsus neid Brigitta sõnad: „Tahaksin väga tänada matkale see võimas Aunet, tänu kellele oleme saanud üldse skautlusega tegeleda. Temalt oleme saanud oma esimesed skauditarkused ja õpetussõnad.

Ta on alati öelnud, et ajage ikka tiim kokku ja läheme ja teeme ära. Suursuur aitäh Aunele!

Kiitust vajavad ka kõik ÕKV korraldajad, tänu Greteliis Elmik, Brigitta Krasavin, Mati Karbus, Ingeri-Helena Kakko kelle oleme saanud 2009. aastal Pirital. Autor: Karolin Lillemäe omandada eluks vajalikke kogemusi.“ EESTI SKAUTIDE ÜHINGU ajakiri - sügiskuu 2012 Intervjuu andsid Kõrvemaa üksuse noored: Harri Kramm, Ingeri-Helena Kakko ja Brigitta Krasavin.

Näitusel.

22

Mida tähendab skautlus sinu jaoks? Seda sai väljendada kasutades savi.

Skautlus savis.

Valmisid nii kaelarätid, kanuud, BP jalajälg kui ka rüperaal.

Potsataja ja Gena … ehk nostalgia.

Kokkutuleku õnnestumisele aitasid kaasa Friends of Scouting Europe ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Ku i da s m a Taga m e t s a s ko k k u t u l e k u l k ä i s i n Nskm Sirje Pool Toimetuse liige

Marta

Tere! Mina olen Marta Luise, aasta ja neli kuud vana ning käisin sel suvel esimest korda Tagametsas.

14.-15. juulil toimus seal vahva skautlik perepäev „Ükskord skaut, alati skaut!“. Ilm oli korraldaja, tädi Aune, poolt selleks ajaks hea tellitud ja nii oli meil seal väga tore suve keskpaika veeta.

Sissejuhatuseks vaatasime kõigepealt üle näituse, mis, nagu tädi Aune ütles, oli just saabunud trükikojast ja nägi välja väga ilus värviline. Kui näitusepiltidele sai tiir peale tehtud, läksime skaudikooli ja töötubadesse – onu Markuse juures sai endale kokkutuleku märgi nahkpresstöös teha, tädi Rebekka aga oli peitnud kottidesse kirjaklambreid ja muud põnevat ning topsidesse kõiksugu lõhnu ning kogu seda äraarvamist nimetati KIMi mänguks. Üks maitsvamaid punkte oli tädi Mariti juures – seal oli suur kastitäis looduslikku savi. Teised seda millegipärast ei maitsnud ja ei tea ka, millest ilma jäid, aga selle eest voolisid skautlust sinna sisse. Onu Marek õpetas teemärke, tädi Gedy koos onu Siimuga tegi sõlmi ja tädi Reeda juures sai nukuga mängida – suuremad titad ja tädid-onud küll proovisid teda millegipärast täis puhuda, aga päris püsti ta siiski ei tõusnud. Tädi Sirli aitas meisterdada väga ilusaid värvilisi patsikaunistusi, onu Aat rääkis taimedest ja teised onu Siimud olid endid metsa puu otsa peitnud, et seal seiklusi korraldada. Sai tehtud ka elu esimene kanuusõit – tädi Kaitel ja onu Mart aitasid meid „paati“ ja ei olnudki nii hirmus see veepealolek.

Skautluse ajalugu tundus minu jaoks palju hirmsam olevat, nii et püüdsin sellest vaikselt kõrvale hiilida. Aga siis juhtus ikka nii, et „kui inimene ei tule tegevuspunkti, tuleb tegevuspunkt inimese juurde“ ja nii oligi onu Kristjan oma aastaarvudega äkki nagu naksti platsis. „Millal toimus Eesti esimene suurlaager?“, valime aasta 1926 ja kus … Pirital. Suuremate abiga said need küsimused õnneks vastatud, aga siis tulid veel lisaküsimused – milline söödav asi algab samamoodi nagu „Pirita“ ... Äkki „pipar“, ei, loomulikult

Lõkkeõhtul

„pirukas“. Ehk minu keeles „mämm-mämm“.

See pirukajutt ajas tõesti söögiisu peale ja kui metsa alla jooksma sain, Onu Kristjan räägib, tädi Aune kuulab. oi küll need männiokkad maitsesid ka hea. Magustoiduks tõi onu Eiko veel omakorjatud mustikaid ka. Suvi nagu suvi olema peab!

Kõiksugu tegevusi oli veel palju, jagus kohe kuni õhtusöögini välja. Ja ega ka pärast sööki ei olnud aega tuttu minna – algas lõkkeõhtu, samuti sarjast „minu esimene“. Sättisime kõik ennast ümber lõkke palkidele istuma ning lõkkevanad onu Siimon ja onu Kristjan jutustasid lugusid, mida kõike skautluses on koos tehtud.

Siis laulsime ja mis veel lõbusam, mängisime – sain teada, kuidas paksud pagarionud laias maailmas saiu küpsetavad ja kuidas lõvijahil käiakse.

Ja siis äkitselt olid onud kadunud, metsast tulid aga välja hoopis kaks … üks oli nagu krokodill ja teine … selline suurte kõrvadega, pruuni värvi … Emme ütles, et need on vanad head sõbrad Gena ja Potsataja ning et seda Ajaloo nimetatakse nostalgiaks. tundmise punkt.

Mängiti lõõtspilli, tehti nalja ja räägiti lõkkejuttu.

Kuulsin, et sõbrad ja seiklus, see ongi skautlus. Seiklusi oli ja head sõbrad on ka mul juba olemas – Martin ja Robin. Nii et ootame taaskohtumist ja Kokkutuleku märkide tegemine. miks mitte jälle Tagametsas skautide kokkutulekul.

23

Autori fotod.

EESTI SKAUTIDE ÜHINGU ajakiri - sügiskuu 2012

Kajaka salga juhikoolitus suurürituse korraldamine 23.–26.08 toimus Raplas, Kaitseliidu koolis Alus Kajaka salga juhikoolitus suurürituse korraldamine, mis toimus Ameerika-Eesti Heatahtliku Seltsi (EABS) ning nelja skautliku organisatsiooni koostöös. Koolitusel osales 5 inimest igast organisatsioonist ning käsitletud teemadering oli väga lai, nt projektijuhtimine, seadusandlus, riskianalüüs, 1. detsembri mäss, projektijuhtimine, sise- ja väliskommunikatsioon.

Koolituse juhiks oli skm. Kristjan Pomm Eesti Skautide Ühingust ja korraldustoimkonna liikmeteks ja lektoriteks on Kodutütarde peavanem Angelika Naris, Eesti Gaidide Liidu peagaid gdr. Lianne Ristikivi, Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm ja Eesti Skautide Ühingu peaskaut nskm. Jüri Ehandi. Kursuse vanemaks ja üheks lektoriks oli ka EABS-i esimees Priit Parming.

Koolituse päevad olid väga sisutihedad ning huvitavad ja uusi teadmisi said kõik osalejad, kellest suurlaagri meeskonna liikmed osa kohe rakendusse panevad. Tagasisideringis arvasid kõik osalejad, et sellist üritust oleks veel vaja ning koostöö seisukohalt oli antud üritus vägagi vajalik.

24

Korraldajate kommentaare

Nelja skautliku organisatsiooni – skaudid, gaidid ja noored kotkad ning kodutütred – koostöös teoks saanud koolitus suurürituse korraldamisest on ainulaadne koostöökogemus kõigile korraldajatele ning kindlasti ka osalejatele. Alu mõisas Kaitseliidu koolis saime õppida üksteiselt ning tugevdada ühistele ideedele rajatud organisatsioonide koostöövõrgustikku. Suurepärased ettekanded nii nelja organisatsiooni esindajailt kui ka külalislektoritelt andsid laiapõhjalise teadmistepagasi, et suurürituste korraldajatena end tugevamini tunda.

Suur tänu Ameerika-Eesti Heatahtlikule Seltsile ja Priit Parmingule, tänu kellele see koolitus teoks sai!

Suur tänu ka kõigile osalejatele ning kaaskorraldajatele tiivustava koostöö eest!

Skm Kristjan Pomm Koolituse juht Eesti Skautide Ühing

EABSi esimehena olen väga rahul äsja lõppenud ürituse korraldamisega. Eeltöö oli väga süstemaatiline, kõiki korraldajaid teavitati korrapäraselt. Korraldava toimkonna liikmed tegutsesid heas koostöövaimus. Kaitseliidu Rapla õppekeskuse valik kursuse korraldamiseks oli ideaalne koht – klassiruumid avarad ja ajakohaselt sisustatud. Toitlustus oli kiiduväärselt Aune Suve ja Leho Rohtla korraldatud.

Kursuse alustamine muistse Varbola linnuse varemete juures omas sümboolse tähtsuse. Olime alguses mures, kuna meil ei õnnestunud leida piisaval arvul umbes samavanuseid ja samal tasemel olevaid osalejaid.

Osalejate vanusevahed olid suhteliselt suured. Olukord lahenes sellega, et vilunud osalejad aitasid vähemate kogemustega osalejaid. Õppekava oli mitmekesine koos mitmete välislektorite osalusega. Üritasime pakkuda teadmiste omandamist ka praktika alusel.

Mul isiklikult oli lust kõigi korraldava toimkonna liikmetega suhelda. Hea meel oli kursuse lõpetamisel kuulda, et ka osalejad jäid koolitusega väga rahule. Üldine arvamus on, et säärast kursust võib tulevikus korrata. Kajaka salk sai selle kursuse tagajärjel juurde suure täienduse. Olen valmis EABSi juhatusele soovitama kursuse taaskorraldamist mõne aasta pärast.

Priit Parming EABSi esimees

EESTI SKAUTIDE ÜHINGU ajakiri - sügiskuu 2012

foto: Silver Tamm

Koolituse olulisim väärtus peegeldub just nelja skautliku noorteorganisatsiooni osavõtus. Me teeme pisikeses Eestis külgkülje kõrval noortega tööd, teeme ka koostööd, kuid siiski on nii palju, mida me üksteisest ei tea, mida me võiksime üksteisele õpetada. Läbi koolituse said meie organisatsioonide noortejuhid tuttavamaks, koostöö sai kindlamatele alustele ning selle pinnalt koos edasi minna on ainult rõõm.

Soovin, et gaidid, skaudid, kodutütred ja noorkotkad teevad tulevikus veel suuri koostööüritusi!

Silver Tamm Noorte Kotkaste peavanem

Koolituse olulisim väärtus peitub skautlike organisatsioonide koostöös. Igal organisatsioonil ja igal liikmel on väärtuslikke kogemusi ja parimaid praktikaid, mida ühisel koolitusel teistele jagada. Oluline on ka lektoritena kaasatud oma ala eksperdid, hea söök ning suurepärane seltskond. Juhtimiskoolituse korralduse käigus saadud koostöökogemus on väga väärtuslik. Aitäh korraldajatele ja osalejatele!

Jüri Ehandi Eesti Skautide Ühingu peaskaut

Lõvi Leo sünnipäev Head hundud! Alanud on uus õppeaasta. Uue kooliaasta alguse puhul on meid tervitamas Lõvi Leo jutuga oma sünnipäevast. Lõvi Leo sünnipäeva loost saate lugeda, kuidas algab Lõvi Leo kooliaasta, mida Lõvi Leo teeb, et ohutult liigelda ning Lõvi Leo teeb oma sünnipäeval ka väikese heateo. Rohkem saate lugeda Lõvi Leost ja ohutult liiklemisest siit: http://www.politsei.ee/et/ lastenurk/ Laura Õigus ES toimetus Järgnevlugu pärineb Politsei- ja Piirivalveameti väliveebist

Koolivaheajal on päevad lühemad! Lõvi Leo teadis küll, et nii ei saa olla, aga aeg justkui kadus käest. Üks lisatund tuli ju isegi juurde talvisele ajale ülemineku tõttu, aga see oli öösel ja siis Leo magas. Nüüd oli lõvipoiss jälle koolis.

Napid sügispäevad olid toimetamist täis ning elevust ka, sest kooliaja esimene nädal oli Leo jaoks eriline – see lõppes lõvipoisi sünnipäevaga.

Ega see suurem asi pole, kui sünnipäev pühapäevale satub.

Muidugi tulevad sõbrad külla ja emal-isal on rohkem aega, aga koolis on jälle rohkem kaaslasi koos. Lõvi Leo klassis oli selline komme, et sünnipäevalast õnnitleti kohe hommikul, lauldi tervituslaulu ning anti kingitus. Laupäevaseid sünnipäevalapsi õnnitleti juba reedel ja pühapäevaseid esmaspäeval. Aga seekord tehti erand ning Leod õnnitleti juba reedel.

Sel päeval olid lõvipoisi klassis külas politseinikud. Nimelt on politsei sünnipäev samal päeval kui Lõvi Leolgi – 12. novembril. Politseiprefektuuris oli otsustatud, et sünnipäeva või nagu ametlikult nimetatakse – Eesti politsei aastapäeva eel korraldatakse politseiosakondades nn lahtiste uste päevi ja käiakse ka koolides. Muidugi ei tulnud politseinikud Leo kooli pidu pidama! Nad rääkisid politsei ajaloost ja tegemistest, ent ka sellest, kuidas lapsed saaksid ohtudest hoiduda, kuidas abi kutsuda ning muust kasulikust.

Politseinikel olid kaasas helkurid.

Enamikul lastest olid sellised joped, kus olid helkurribad juba peal, peale selle veel rippuv helkur riietel, aga politseinike jagatud helkureid tahtsid kõik. Ega neid niisama antud.

HUNDUMAAILM Politseinikud esitasid küsimusi selle jutu kohta, mida enne oli räägitud, ka helkuri kandmise kohta, ning tublid vastajad said politseilõvi kujutisega helkuri. See oli vahva!

Politsei ajaloost oli vanaisa Leole rääkinud, seepärast teadis lõvipoiss vastuseid peaaegu kõigile küsimustele. Kui siis teised lapsed politseionudele-tädidele rääkisid, et Leol on ka sünnipäev tulemas, soovisid politseinikud Leole õnne ning manitsesid teda nii käituma, et ta teistele eeskujuks oleks.

Leo tunnistas, et tahab suureks saades politseinikuks hakata. Nüüd hakkasid teised lapsed kohe uurima, mida peab koolis eriti hoolega õppima ja kas selleks peab olema eelkõige tugev ja julge, et politseikooli saada. „Seda ka, aga õppima peab kõike!” vastasid politseinikud naerdes.

Nad rääkisid loo sellest, kuidas muidu igati kiired ja osavad, ilmselt ka julged noored mehed politseikooli ei pääse, sest … ei oska vigadeta kirjutada. Leo klassivennad vaatasid seepeale üksteisele otsa, pilgus hämming. Nojah, ega need kirjatööd kõigil ju päris hästi ei läinud. Leo mõtles vaikselt omaette, et vanaisa jutt raamatute lugemise vajadusest on päris õige, sest nii õpib paremini sõnu seadma ja kirjaviis jääb ka meelde.

Igatahes oli see väga vahva päev! Lõpuks tegid lapsed koos politseinikega veel pilti. Suur foto, kus Lõvi Leo on politseinike keskel, ripub nüüd lõvipoisi toas seinal. Leo jope küljes on aga politseilõvi kujutisega helkur. Leol oli küll varemgi uus helkur ostetud, aga selle kinkis ta allkorrusel elavale vanatädile. Vanamemm oli kurtnud, et tema ei leia oma helkurit üles, aga päev on lühike, pimedus pikk ja neid autosid on nii palju, et hirm kohe kodust välja minna.

25

EESTI SKAUTIDE ÜHINGU ajakiri - sügiskuu 2012

MEISTERDAMINE Käepael või võtmehoidja …

… ehk kuidas 3 meetrit nööri endaga ilusal kujul alati kaasas kanda

Vajalikud vahendid: * 3 m jupp, nt 4 mm läbimõõduga nööri; * 75 cm jupp veidi peenemat, nt 3 mm läbimõõduga nööri; * käärid; * nööriotste sulatamiseks välgumihkel; * võtmehoidja tegemiseks võtmerõngas; * käepaela tegemiseks pliiats vms.

Nskm Sirje Pool ES toimetuse liige

26

 1. Võta lühem jupp nööri, tee sellest silmus ning selle otsa sõlm. Kui teed võtmehoidjat, pane võtmerõngas silmusest läbi. Kui teed käepaela, mõõda lühem nöör ümber käe pikkuselt parajaks ning võtmerõnga asemel võid silmuse otsas kasutada pliiatsit, et lühema nööri ots punumisel teise nööri sisse ära ei kaoks: 

2. Aseta pika nööri keskkoht silmusenööri alla (võtmerõnga poolsesse otsa): 

3. Tõsta pika nööri parempoolne ots üle lühema nööri ja vasakpoolne ots omakorda üle pikema nööri ning vii see lõpetuseks lühema nööri alt läbi. Tõmba tekkinud pika nööri silmus sõlme

EESTI SKAUTIDE ÜHINGU ajakiri - sügiskuu 2012

saamiseks kokku:  4. Korda punktis 3 toodud tegevust, kuid iga järgneva sõlmega eelmisele vastupidiselt – alustades vasakpoolse (pikema) nööri tõstmisest üle lühema nööri ja siis jälle parempoolse: 

5. Kui oled sõlmed õigesti teinud, peaks töö tulemus õige pea välja nägema selline: 

6. Kui tegid sõlmi ainult ühtepidi alustades alati paremalt või vasakult poolt, saad sellise iseenesest keerdu tõmbava võtmehoidja

7. Töö lõpetamiseks lõika kõikide nööride otsad umbes 5 mm kauguselt ära ja sulata välgumihkliga nööriots kokku. Nii ei hargne ei nöör ega võtmehoidja/käevõru laiali.

8. Käevõru kokkuköitmiseks vii alumine sõlmeots läbi ülemise aasa ning liiguta punutise osa nii, et see jääks ümber käe ühtlaselt:  Pildiline meenutus Tormilinnu lipkonna igakuiselt lastevanemate koosolekult, kus asjade arutamise kõrval tegeleme ka meisterdamisega, mis on osutunud isegi oodatuimaks osaks koosolekust. 

NUPUTAMINE

LEIA SÕNAD! Sea tähed õigesse järjekorda!

Kirjuta õige numbrid lahendussõnasse!

Eelmise korra õige vastus

27

5X1–3=2 + + – 6 – 8 – 7 = -9 X / – 4 / 2 X 9 = 18 = = = 29 5 -13

Scouts en Gidsen Baden-Powell Eeklo ehk Eeklo skaudikeskus Kristjan Järv Ökoskaudid Alates 1979. aastast tegutsenud GSB (Guides and Scouts Movement of Belgium) on organisatsioon, mis ühendab Belgias tegutsevaid väiksemaid skautlikke organisatsioone.

Ligikaudu 160 000 liikme kasutada on kümneid skaudikeskusi üle kogu riigi.

Juhuse tahtel sattusin noorte raadioamatööride suvelaagriga ka ühte neist skaudikeskustest. Eeklo Baden-Powelli skaudi- ja gaidikeskus rajati 1976. a ja sellest ajast peale on seal tegeletud skautliku kasvatamise ja kogukonna abistamisega.

Suve lõpu poole, kui vanematel on puhkus läbi, tekib tihtipeale küsimus, et mida lastega teha? – eriti veel siis, kui lapsed ei ole veel nii vanad et neid iseseisvalt koju jätta. Eeklo skaudikeskuses tegutseb suve lõpul n-ö laste päevahoid, kus siis vanemskaudiealised skaudid/gaidid viivad läbi erinevaid tegevusi alates laulu- ja tantsumängudest kuni spordivõistlusteni ja selline tegevus kestab iga päev kuni kooli alguseni.

Skaudikeskuse vanas osas, mis koosneb kahest hoonest, on olemas täisvarustuses köök, sooja veega pesula, 2 suurt saali loengute, õppetundide, kogunemiste läbi viimiseks, umbes 60 inimest mahutav, köetav magala, kohvik ja juhtidele puhkeruum.

Uues osas on suur avar saal, kus on võimalik korraldada isegi korvpalli vms võistlusi, õppeklassid ja juhendajate tööruumid.

Lisaks asub skaudikeskuse alal veel liivakast, ronimiskindlus ja “valvetorn”. Igapäevasest tegevusest võtab osa umbes 80–100 last.

Skaudikeskuse kohta rohkem infot võib leida nende kodulehelt: www.scoutseeklo.be Autori fotod.

EESTI SKAUTIDE ÜHINGU ajakiri - sügiskuu 2012

ERNA matka teekond ja STAAP Nskm Sirje Pool ja Hele-Mai Madisson ERNA matka infojuhid

ERNAvana Lauri Hardo

Triinu

Mikk

Juba 13 aastat on ESÜ tegevuskavas augustikuu algupäevi täitnud sündmus nimega ERNA matk. Meeldejäävaid hetki on sellega seoses ilmselt nii tegijatel kui ka osalejatel. Kõik ERNA matka põhitegijad on olnud läbi aastate vabatahtlikud – nii skaudid kui meie sõbrad-tuttavad. ERNA matka osalejaskonna moodustavad aga valdavas osas täiskasvanud väljapoolt skautlust, kelle seas on olnud läbi aastate nii õpetajaid, advokaate, koduperenaisi, firmajuhte, arste kui kõiksugu erinevate elualade esindajaid omades kõik ühist kirge, milleks on matkamine.

Esimest korda toimus ERNA matk aastal 2000, ühe raja ja vähem kui saja ERNAvana Kristjan osalejaga olles tsiviilisikutele suunatult seltsiliseks oma suuremale „vennale” – samal ajal toimunud Erna retkele. Sealt edasi aga tuli aasta-aastalt juurde Heikki nii tegijaid kui osalejaid, 2002 võeti kasutusele ERNA matka märk (autor Eve Komp ja sini-must-valgete küünte täiendus aasta hiljem Siima Tiituselt), ühe raja asemele tekkis 2003. aastal kolm erineva raskusastmega rada, ülesanded muutusid keerukamateks ja põnevamateks, lisandusid vastutegevuse ja kontrollpunktide läbiviijad lisaks skautidele ka väljapoolt, 2005 hakati tegijatele andma ERNA kaelarätte, 2006 võeti võitjate tunnusena kasutusele kaelaskantavad ERNAküüned (teostuse autor Kuldar Hütt) ja lisandusid meenetena T-särgid tegijatele, 2011 lisandus osalejate matkatrajektooride jälgimine träkkerite abil ning käesoleval aastal radade nimetused Hauka ja Tümleri ning uue ülesehitusega rada koos finišis ootava saunaga. Ja nii ongi tänaseks saanud ERNA matkast umbes 150 osaleja ning 60 korraldajaga iga-aastane oodatud katsumus ja seda heas mõttes kõikidele osapooltele.

Kui esimestel aastatel käidi koos kogu korraldajateseltskonnaga ESÜ vanas kontoris Kadaka teel, siis 2003. aasta matkaks loodi juba eraldi väiksem korraldusüksus ehk ERNA matka staap, mis sellisel kujul nime kandma hakkas küll alles aastal 2005.

Staabiliikmete seas on toimunud selle aja jooksul omajagu muudatusi, kuid matka peakorraldajaid ehk hilisema nimetusega ERNAvanasid on selle aja jooksul olnud kaks – Kristjan Pomm (aastatel 2000–2009) ja Lauri Läänemets (korraldusmeeskonnas 2001– 2012, algul ametiks rajameister ja viimased kolm aastat ERNAvana). Lisaks on staabi koosseisu läbi aastate kuulunud: Hele-Mai Madisson – 2001–2009, ametiks infojuht; Heikki Mutso – 2000–2011 alguses vastutegevuse juht, hiljem ekstreempunktide koordinaator; Kristi Traks – 2001–2003 kontrollpunktide koordinaator; Marge Tüvi – 2004–2006 kontrollpunktide koordinaator; Mikk Leedjärv – 2004–2012 alguses vastutegevuse juht, hiljem logistikajuht; Kadri Hein – 2007–2010 kontrollpunktide koordinaator; Hardo Lass – 2010–2012 rajameister; Sirje Pool – 2010-2012, infojuht; Triinu Sagor – 2011 kontrollpunktide koordinaator; Jaak Parker – 2012 kontrollpunktide koordinaator.

2003. aastast tegutseb matkal ka VAJ ehk võistlejate asukoha jälgimissüsteem, mis on sellest ajast olnud koosseisus Mairi ja Rommi Saar, v.a 2011. aastal, kui seda ametit pidasid Aune Suve ja Helen Pill. „Aitäh kõik ERNAtegijad, matkad on olnud teiega Kristi vahvad!“

Kadri

Sirje, Jaak ja Hele-Mai

VAJ ehk Mairi ja Rommi

Marge