Page 1

Tere, Eesti! Kohanemisprogrammi laste ja noorte mooduli metoodiline materjal tegevusteks 6-8-aastaste lastega


Koordineerija: Expat Relocation Estonia OÜ Toetajad: Airi Kukk, Kirsti Lepp, Elyna Nevski, Katrin Sõstar ja Tiia Õun

Kujundus ja küljendus Flip OÜ, www.flip.ee Trükk Librixprint OÜ, www.omaraamat.ee Väljaandja Siseministeerium, Pikk 61, 15065 Tallinn Kohanemisprogrammi koduleht http://www.settleinestonia.ee

Varjupaiga-, rändeja integratsioonifond

Kohanemisprogrammi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ja riigieelarvest


Sisukord Eesti ajalugu, geograafia ja loodus......................................................7 Tutvumine....................................................................................................... 7 Eesti Vabariik.................................................................................................. 8 Eesti sümbolid............................................................................................... 9 Eesti loodus.................................................................................................. 10

Eestlaste traditsioonid ja kombed ..................................................... 11 Eesti tähtpäevad ja traditsioonid.............................................................. 11 Eesti Vabariigi aastapäev........................................................................... 12

Eesti kultuurilised eripärad ............................................................... 13 Laulu- ja tantsupidu................................................................................... 13 Eesti rahvariided ja mustrid....................................................................... 14

Õpikultuur ....................................................................................... 15 Eesti kool....................................................................................................... 15

Eesti laste ja noorte vaba aja veetmise harjumused ning võimalused, noorsootöö võimalused, kaasatus ühiskonnas ja otsustusprotsessides ning avatud noortekeskused............................................................. 16 Laste vaba aja tegevused.......................................................................... 16

Lapse õigused ja kohustused, võimalused saada abi.......................... 17 Lapse õigused ja kohustused................................................................... 17 Hädaabinumbri kasutamine..................................................................... 18

Tagasiside koolitusprogrammi kohta................................................. 19 Tagasiside koolituse kohta........................................................................ 19


SISSEJUHATUS Käesolev õppematerjal on koostatud Kohanemisprogrammi laste ja noorte teemamooduli pakkumiseks. Metoodiline materjal on koostatud nelja vanusegrupi jaoks. Käesolev materjal on mõeldud kasutamiseks 6-8-aastaste lastega. Tegevuste kestus kokku on 5 tundi. Materjalis on esitatud struktuur kuue peamise teema lõikes, kus õpetaja võib valida sobivaid tegevusi ja ajalist jaotust teemade käsitlemisel. Iga alajaotuse puhul on nimetatud teema eesmärk, tegevuste sisu ja vahendid. Lisaks metoodilisele materjalile on koostatud koolitusmaterjal lastele. Õppematerjali koostamisel on lähtutud järgnevatest põhimõtetest.

»»Tegevused toimuvad aktiivse õppimise kaudu, kus programmis osalevad lapsed saavad

õppida läbi oma kogemuse, lastel on võimalik teha valikuid ja avaldada oma arvamust ning uurida ja katsetada.

»»Programmi tegevused võimaldavad lastel uurida ja avastada, koostegemise raames saavad lapsed võrrelda enda päritolumaa ja Eesti keskkonna erinevusi ja sarnasusi.

»»Kõikide tegevuste läbiviimisel toimib koostöine õppimine, lapsed saavad õppida koostöös kaaslastega.

6-8-aastate laste puhul on oluline aktiivne, läbi mängu õppimine ja laste sotsialiseerumisprotsesside toetamine. Tegevuste läbiviimiseks luuakse vaimselt ja füüsiliselt turvaline keskkond, mis toetab lapse suhtlemist kaaslastega ja uute teemade läbimist. Lapse õppimise toetamiseks rakendatakse üldõpetuslikku printsiipi, integreeritakse erinevaid õppevaldkondi ja aktiviseerivaid tegevusi. Lapse east lähtuvalt kasutatakse lapse päritolumaa kogemuse võrdlemist Eesti elukeskkonnaga. Selline õppimisviis toetab teiskeelsete laste kohanemist ja teadlikuks saamist uuest kultuuri- ja ühiskondlikust keskkonnast. Lõimiv teadmiste omandamine ja tegevuspõhine õppimine muudab õppimise tulemuslikuks. Õppemeetoditena kasutatakse teemakohaseid õppemänge, integreeritakse erinevaid mänguliike, kasutatakse erinevaid mängulisi elemente. Eestiga tutvumisel saavad lapsed mängida, toimuvad arutelud ning juhendatud rollimängud – juhendaja suunamisel mängitakse läbi kindlaid rolle eluliste situatsioonide tundmaõppimiseks, millega lapsed Eestis kokku puutuvad (nt hädaabinumbrile helistamine jne). Oluline on erinevate ainevaldkondade ja omandatavate teemade lõimimine, tegevuste läbiviimisel integreeritakse erinevaid valdkondi nagu keelt, matemaatikat, loodusõpetust, muusikat, liikumist, käelisi tegevusi, mille läbi saab tutvustada Eesti kultuuri, loodust, sümboleid, ajalugu, geograafiat, rahvapärimust. Tegevusi viiakse läbi nii kogu grupis koos kui ka alarühmades, et toetada laste omavahelist suhtlemist ja koostöist õppimist. Samuti kasutatakse laste eale sobivaid infotehnoloogiliste vahendite võimalusi tegevuste näitlikustamisel. Koolituspäeva läbiviimisel on suur roll audio ja visuaalsetel ning interaktiivsetel lisamaterjalidel. Laste moodulis osalenud laps:

»»teab, kust leida lisateavet Eesti ajaloo, geograafia ja looduse kohta; »»teab, millised on eestlaste traditsioonid ja kombed; »»oskab vanusele sobivalt võrrelda enda päritolumaa ja Eesti kultuurilisi eripärasid; »»omab ülevaadet, kust leida lisainfot Eesti laste ja noorte vaba aja veetmise harjumuste ning võimaluste kohta, noorsootöö võimaluste ja huvitegevuste kohta;

»»omab ülevaadet, millised on laste õigused ning teab, kuhu tuleks pöörduda abi saamiseks; »»teab, kust leida lisainfot seadusest tulenevate keeldude ja piirangute kohta.

5


Koolitus koosneb kuuest teemast: 1) Eesti ajalugu, geograafia ja loodus; 2) eestlaste traditsioonid ja kombed; 3) Eesti kultuurilised eripärad; 4) õpikultuur; 5) Eesti laste ja noorte vaba aja veetmise harjumused ja võimalused; 6) laste õigused ja võimalused saada abi. Iga teema algab sissejuhatusega, kus õpetaja põhjendab teema vajalikkust. Tegevuste läbiviimisel on õpetaja paindlik ja lähtub laste erinevast verbaliseerimisoskusest ja valmidusest tegevustes osaleda. Kõikide tegevuste puhul on kavandatud tegevus kogu grupile ja lisatud individuaalse töö võimalused kui laps ei soovi kogu grupiga tegevuses osaleda. Kui grupis on lapsi, kelle keeleoskus on vähene, võib kasutada nende lastega enam individuaalseid tegevusi nagu näiteks piltide värvimine, meisterdamine (lõikamine, voolimine, kleepimine), lauamängu mängimine, tahvelarvutis teemakohaste õppemängude mängimine. Iga uue tegevuse juures võiks püüda individuaalselt tegutsevat last grupi töösse kaasata. Tegevustesse võib kaasata last ka koos vanemaga. Individuaalseid ülesandeid saab laps teha samal ajal grupitegevustega. Kõikide individuaalse töö ülesannete puhul on arvestatud, et neid võib laps teha üksi või koos vanemaga kui vanem jääb temaga koos koolitusele osalema.

6


Teema 1 Eesti ajalugu, geograafia ja loodus Eesmärk: Laps teab vanusele sobivalt, kust leida lisateavet Eesti ajaloo, geograafia ja looduse kohta. Alateema 1.1

Tutvumine

Eesmärk

Laps tunneb oma grupikaaslasi, laps teab kaaslaste nimesid, laps tutvub kaaslaste päritoluriikidega.

Aeg

20 min

Koolitusmaterjal

Lk 4

Vahendid

Pall, pliiatsid, gloobus või maakaart, A1 paberid, markerid kleeplint või stick seinale paberi kinntamiseks

Tegevuse kirjeldus VESTLUS Päev algab üksteisega tutvumisega. Selleks, et lapsed ka saaksid enda päritolu näidata, kasutab õpetaja vahendina kas maailma kaarti või gloobust. Esmalt tutvustab õpetaja ennast. Seejärel tutvustab õpetaja lastele päeva eesmärki, milleks on üksteisega tutvumine ja Eesti kohta teadmiste saamine.

TUTVUMISMÄNG – MIS SU NIMI ON? Õpetaja tutvustab lastele Jänku Jussi nukku ja selgitab, et Jänku Juss on tegelane, kes aitab tänasel päeval õppida ja kes ka laste vihikus neile häid nõuandeid jagab. Õpetaja moodustab lastega ringi. Õpetaja viskab lapsele palli (või Jänku Jussi nuku) ja palub igal lapsel lapsel öelda oma nime. Seejärel jagab õpetaja lastele vihikud, kuhu iga laps kirjutab sisse oma nime.

TUTVUMISMÄNG – KUI VANA SA OLED? Õpetaja teeb järgmise palli viskamise ringi. Õpetaja viskab palli lapsele, öeldes lapse nime ja küsides “Kui vana Sina Markus oled?” Seejärel viskavad lapsed ise üksteisele palli ja küsivad üksteise vanust.

TUTVUMISMÄNG – KUST RIIGIST SA TULED? Õpetaja teeb uue palliviskamise ringi, õpetaja viskab palli lapsele, öeldes lapse nime ja küsides “Millisest riigist sina tuled?” Laps, kes palli saab ütleb, kus riigist ta tuleb. Õpetaja palub, et laps tuleks ja näitaks seda riiki gloobuse või kaardi pealt. Vajadusel õpetaja abistab last riigi leidmisel. Seejärel viskab laps palli järgmisele lapsele ja küsib, millisest riigist ta tuleb ja laps nimetab ning näitab kaardi või gloobuse pealt. Lapsed kirjutavad oma nimed ja päritolu riikide nimetused A1 paberile. Nimed ja riikide nimetused jäävad seinale kogu päevaks.

ARUTELU – MIS SIND EESTIST HUVITAB? Õpetaja küsib lastelt, mida nad tahaksid Eesti kohta teada saada? Laste vastused kirjutab õpetaja A1 paberile ja paneb seinale.

7


Alateema 1.2

Eesti Vabariik

Eesmärk

Laps teab peamisi fakte Eesti kohta

Aeg

20 min

Koolitusmaterjal

Lk 5-9

Vahendid

Slaidid Eesti kohta, pliiats, paber

Tegevuse kirjeldus VESTLUS Õpetaja tutvustab lastele Eesti (ajalugu, asukoht, naaberriigid, pealinn, maakonnad, rahvaarv, raha) ning näitab seejuures slaidiesitlust. Õpetaja palub lastel võtta koolitusmaterjalist lk 7 ja värvida maakond, kus laps elab ja kirjutada sinna ka linna nimi. Seejärel palub õpetaja lastel otsida üles Eesti Euroopa kaardil (lk 8) ja värvida ära Eesti.

VIKTORIIN - OTSIMISMÄNG PAARITÖÖNA Õpetaja paneb peamiste faktide kohta käivad pildid/sõnakaardid ruumi erinevatesse kohtadesse ja lapsed võtavad paaridesse. Õpetaja küsib küsimuse ja lapsed otsivad paaritööna üles sobiva pildi/sõna. Mis riigis sa praegu elad? a)

Soome

b)

Eesti

c)

Venemaa

Õige vastus b Mis keel on Eesti riigikeel? a)

eesti keel

b)

inglise keel

c)

saksa keel

Õige vastus a Mis raha Eestis kasutatakse? a)

Dollar

b)

Nael

c)

Euro

Õige vastus c Mis on Eesti pealinn? a)

Tallinn

b)

Helsingi

c)

London

Õige vastus a Mis värvidega on Eesti lipp? a)

sini-must-valge

b)

sinine-punane-kollane

c)

must-valge-punane

Õige vastus a

INDIVIDUAALNE TÖÖ Laps täidab materjalist lk 9 viktoriini küsimused samal ajal otsimismänguga. Kui lapsed leiavad üles vastuse, näitab õpetaja seda ka lapsele, kes ei osale mängus ja küsib, kas ta leidis üles sama vastuse. 8


Alateema 1.3

Eesti sümbolid

Eesmärk

Laps tunneb Eesti põhisümboleid

Aeg

40 min

Koolitusmaterjal

Lk 10-13

Vahendid

Värvilised pliiatsid, pildid Eesti sümbolitega, stick, tahvelarvuti

Tegevuse kirjeldus LIIKUMISMÄNG – MIS PEATUS ON? Õpetaja on ruumi seinale paigutanud erinevad Eestit tähistavad sümbolid. Õpetaja moodustab koos lastega rongi ja „sõidetakse“ esimese peatuse juurde. Õpetaja tutvustab lühidalt Eesti sümbolit. Seejärel läheb õpetaja rongi lõppu ja esimene laps on vedur ning valib millise sümboli juurde sõidetakse. Seejärel on järgmine laps vedur. Õpetaja teeb iga sümboli juures lühikese tutvustuse ja küsib lastelt, millised on nende päritoluriigi vastavad sümbolid. Sümbolid (peatused): 1. Eesti lipp - Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge. Need esindavad taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. 2. Eesti vapp - Eesti vapil on kolm lõvi ja kuldsed tammeoksad. 3. Eesti rahvuslill - rukkilill. 4. Eesti rahvuslind - suitsupääsuke. 5. Eesti rahvuskala - räim. 6. Hümn - Eesti Vabariigi riigihümn on “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”. Õpetaja paneb selles peatuses hümni mängima https://www.youtube.com/watch?v=0wwQFsyqym0 Õpetaja selgitab lühidalt hümni sisu.

JOONISTAMINE Õpetaja palub lapsel võtta töövihikust lk 10 ja värvida ära Eesti lipp ja enda päritoluriigi lipp. Kui laps ei tea seda, siis aitab õpetaja tal tahvelarvuti abiga leida oma päritolurriigi lipp. Seejärel saab laps ära värvida teised Eesti rahvuslikud sümbolid – lk 12

RÜHMATÖÖ – EESTI SÜMBOLID Õpetaja paneb maha suure A1 paberi, lapsed joonistavad ühise Eesti sümbolitega pildi. Laps võib ise ka lisada sümboleid oma päritoluriigi kohta või muud, mida ta soovib (nt taevas, päike, lilled, autod jm).

LAUAMÄNG „MINA TEAN“ Mängu alustaja loositakse veeretamise teel. Mängualusel on Eesti kaart, millel kulgeb rõngaste jada läbi Eesti. Vahepeatusteks on suuremad rõngad, mille juures on mõni Eesti sümbolitest (lipp, vapp, rukkilill, suitsupääsuke, räim) Kui laps satub suuremale rõngale, siis saab ta uuesti visata. Mängu saavad mängida u 4 mängijat korraga. Mängu võib anda lapsele mängimiseks ka individuaalselt või paaritööna.

INDIVIDUAALNE TÖÖ - Laps joonistab vihikusse lk 13 Eesti rahvuslike sümbolitega pildi. - Laps joonistab Eesti sümbolitega pilt kasutades tahvelarvutit. Rakendus Androidile-SketchBook Express https://play.google.com/store/apps/details?id=com.adsk.sketchbookhdexpress&hl=en

9


Alateema 1.4

Eesti loodus

Eesmärk

Laps teab Eesti kliimat ja asukohta, laps tunneb Eestis elavaid taimi ja loomi, laps teab, kust leida lisateavet Eesti geograafia ja looduse kohta

Aeg

2 min

Koolitusmaterjal

Lk 14-19

Vahendid

Slaidid eesti loodusest, fotod või pildid söödavatest ja mürgistest marjadest ja seentest

Tegevuse kirjeldus VESTLUS Õpetaja räägib sissejuhatuseks, et eestlastele meeldib looduses matkamas käia ja metsas marju ning seeni korjata. Õpetaja tutvustab lühidalt (slaididena) Eesti loodust, näitab fotosid Eestist, mis tutvustavad geograafilist, kliima ning asukoha omapära, taimestikku ja loomastikku. Õpetaja juhib laste tähelepanu koolitusmaterjalis Jänku-Jussi antud viidetele, milliseid kohti võiks külastada, et Eesti looduse ja vaatamisväärsustega tutvuda.

VIDEO VAATAMINE Õpetaja selgitab, et eestlastele meeldib metsas marju ja seeni korjamas käia, seetõttu on vajalik tunda, kas nad on söödavad. Marjade ja seentega (söödavad ja mürgised) tutvumiseks näitab õpetaja Jänku-Jussi multikat „Jussiga looduses, teine osa, marjad ja seened“ - https://www.youtube.com/watch?v=2rA0fDy_62k Video on eesti keeles. Õpetaja kommenteerib videot. Õpetaja küsib lastelt, mida nad videost teada said ja näitab vihikust söödavate ja mürgiste taimede/seente pilte.

ÕPPEMÄNG – SÖÖDAV VÕI MÜRGINE? Õpetaja mängib lastega mängu „Söödav – mürgine“. Õpetajal on fotod või pildid söödavatest ja mürgistest marjadest ja seentest. Õpetaja laotab pildid põrandale. Õpetaja jagab lapsed 3-4 liikmelistesse rühmadesse. Õpetaja paneb muusika mängima ja lapsed lähevad metsa marju ja seeni korjama. Kui õpetaja paneb muusika kinni, siis lapsed korjavad marju või seeni, mida peavad söödavateks. Õpetaja kutsub lapsed ringi. Iga laste grupp paneb korjatud pildid pannakse oma ringi keskele ja siis arutatakse omavahel, et kas need, seened ja marjad, mis nad korjasid on söödavad. Seejärel palub õpetaja igal grupil teistele rühmadele näidata, mida nad korjasid. Arutatakse õpetaja juhendamisel läbi, et kas kõik, mida lapsed on korjanud, on söödav ja ei ole mürgine.

ÕPPEMÄNG – AASTAAJAD Õpetaja laotab põrandale pildid kõikidest aastaaegadest. Üheskoos nimetatakse piltidel olevad aastaajad. Seejärel võetakse pildikaartide pakk, kust iga laps saab kaardi tõmmata. Pildikaartidel on kujutatud lapsi harrastamas igale aastaajale kohaseid tegevusi (suusatamine, kelgutamine, ujumine, lombis mängimine, rattasõit, sulanud lume alt lillede korjamine, ka joonistamine, pillimäng ja muud tegevused, mis ei sõltu aastaajast ega ilmastikust), mis paigutatakse õige aastaaja pildi peale.

LIIKUMISMÄNG – KUS LOOM ON? Loomastikuga tutvumiseks näitab õpetaja metsloomadega pildikaarte komplektist „Pildipillerkaar“. Seejärel laotab õpetaja pildid maha ja paneb muusika mängima, lapsed jalutavad piltide vahel ringi. Kui muusika katkeb, ütleb õpetaja ühe looma nimetuse ja lapsed peavad minema selle looma pildi juurde. Mängu korratakse järgmise looma nimetusega.

INDIVIDUAALNE TÖÖ Laps saab tahvelarvutis lahendada Eesti looduse teemalist memoriinii – leia paariline. Memoriin –Aastaring - http://learningapps.org/1081113 Memoriin - Taimed - http://learningapps.org/1334947 Memoriin – Puud - http://learningapps.org/1565373

10


Teema 2 Eestlaste traditsioonid ja kombed Eesmärk: Laps teab vanusele sobivalt, millised on eestlaste traditsioonid ja kombed Alateema 2.1

Eesti tähtpäevad ja traditsioonid

Eesmärk

Laps on tutvunud peamiste Eesti tähtpäevadega

Aeg

20 min

Koolitusmaterjal

Lk 20-22

Vahendid

Tähtpäevade kohta slaidid

Tegevuse kirjeldus VESTLUS Õpetaja tutvustab lühidalt peamisi tähtpäevi, mida Eestis tähistatakse ja näitab iga tähtpäeva kohta pilti (slaididelt). Õpetaja selgitab lastele tähtpäevade kombeid. Iga tähtpäeva puhul küsib ta lastelt, kas keegi oskab tuua näiteid oma riigi sarnasest tähpäevast.

VIDEO VAATAMINE Õpetaja näitab Jänku-Jussi multikat „Mardipäev“ https://www.youtube.com/watch?v=S7yhiEgXFAA ja selgitab mardipäeva kombestikku. Video on eesti keeles, õpetaja selgitab lastele, mida videos näidatakse.

RAHVALAULUGA LIIKUMINE Seejärel teeb õpetaja koos lastega ringi ja paneb mängima „Kadrilaulu“ https://www.youtube.com/ watch?v=yA04drUaR1w. Õpetaja juhib laste tähelepanu kadride heledatele riietele. Laulu rütmis liigutakse ringis kaasa ja õpetaja palub lastele laulda kaasa kui on laulus sõnad „kadriko, kadriko“.

RÜHMATÖÖ Õpetaja jagab lapsed 3-4 liikmelistesse gruppidesse ja palub lastel koos täita materjalist lk 18, kus on tähtpäeva nimetus ja lapsed peavad tõmbama joone õige pildini. Vajadusel õpetaja abistab lapsi.

INDIVIDUAALNE TÖÖ Laps värvib materjalist lk 21 tähtpäevade pildid.

11


Alateema 2.2

Eesti Vabariigi aastapäev

Eesmärk

Laps tunneb iseseisvuspäeva traditsioone, laps mängib ehitusmängu koos kaaslasega

Aeg

30 minutit

Koolitusmaterjal

-

Vahendid

Plastiliin

Tegevuse kirjeldus VIDEO VAATAMINE Õpetaja kirjeldab lastele lühidalt, millal ja kuidas Eestis vabariigi aastapäeva tähistatakse - lipu heiskamine, paraad, presidendi vastuvõtt. Vaadatakse videot presidendi vastuvõtust, õpetaja näitab lühikest lõiku ja selgitab lastele, kuidas kätlemistseremoonia toimub https://www.youtube.com/watch?v=mp_hbyhENTc

ROLLIMÄNG Valitakse presidendipaar ja paarid ehk külalised välisriikidest. Iga laps saab kätelda presidendi paariga ja öelda, millisest riigist nad tulevad.

INDIVIDUAALNE TÖÖ Lapsele võib anda muu rolli, näiteks ta võib olla fotograaf ja teha tahvelarvutiga igast paarist pilti.

MEISTERDAMINE Õpetaja näitab Jussi multikat – 24. veebruar Eesti vabariigi aastapäev“, kus on näha traditsiooniline lipuheiskamine Pika Hermanni torni ja õpetaja selgitab, et lipu heiskamisega tähistatakse vabariigi aastapäeva. Video - „24. Veebruar on iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev“ http://www.lastekas.ee/index.php?go=web&id=2708 Õpetaja jagab lapsed 3 liikmelistesse rühmadesse. Lastel on erinevat värvi plastiliini (võiks kindlasti olla hall, must, pruun). Plastiliinist voolivad ja vormivad lapsed Pika Hermanni torni ja ka lipu.

INDIVIDUAALNE TÖÖ Laps ehitab torni individuaalselt.

12


Teema 3 Eesti kultuurilised eripärad Eesmärk: Laps oskab vanusele sobivalt võrrelda enda päritolumaa ja Eesti kultuurilisi eripärasid Alateema 3.1

Laulu- ja tantsupidu

Eesmärk

Laps teab laulu- ja tantsupeo traditsiooni

Aeg

30 minutit

Koolitusmaterjal

Lk 23-24

Vahendid

-

Tegevuse kirjeldus VESTLUS Õpetaja küsib lastelt, kas nende päritolumaal on tähtsaid sündmusi või traditsioone, mida kogu rahvas tähistab. Õpetaja tutvustab lühidalt, et laulu- ja tantsupidu on Eestis oluline sündmus, räägib mitu laulu- ja tantsupidu on olnud, mitme aasta tagant need toimuvad, kes seal osalevad ja miks laulu - ja tantsupidu on oluline traditsioon eestimaalaste jaoks.

VIDEO VAATAMINE Õpetaja näitab videolõike laulupeost (The 26th Estonian Song Celebration (XXVI laulupidu) 06.07.2014 LIVE) https://www.youtube.com/watch?v=4ox72IFFxF4 Õpetaja näitab videlõike tantsupeost (Estonian Dance Celebration (XXVI laulu- ja XIX tantsupidu) 04.07.2014 https://www.youtube.com/watch?v=THV9Fo99BHs Õpetaja küsib lastelt, mida nad videolt näevad ja arutab lastega, kas nende päritolumaal on sarnaseid traditsioone.

LAULU TUTVUSTUS JA LAULMINE Õpetaja räägib, et mängime koos laulupidu. Lapsed laulavad video abil Põdra maja laulu. Õpetaja seletab eelnevalt lahti laulu sisu ja põhimõtte, näitab kuidas teha liigutusi, selgitab ka, et Eesti suurim loom on põder. Sisu mõistmiseks näitab õpetaja lastele laulu animeeritud versiooni: https://www.youtube.com/watch?v=BgLHlkK6kms Lapsed võivad olla vaheldumisi dirigendid. Kui lapsed kaasa ei laula, siis võiksid teha ainult liigutusi. Laulmiseks laul - http://www.lastekas.ee/index.php?go=web&id=407

RAHVATANTSUGA TUTVUMINE JA TANTSIMINE Õpetaja selgitab, et nüüd proovime mängida koos tantsupidu ja lapsed saavad ise koos rahvatantsu tantsida nagu tantsupeol. Õpetaja tutvustab lastele rahvatantsu „Kaera-Jaan“, näidates lastele videot: https://www.youtube.com/watch?v=5BKoS9CfQPA. Õpetaja näitab lastele liigutused ette. Lapsed võtavad ringi ja tantsivad koos õpetajaga kaera-jaani.

INDIVIDUAALNE TÖÖ Laps saab mängida memoriini – Loendamine - http://learningapps.org/display?v=pfxj33rwt01

13


Alateema 3.2

Eesti rahvariided ja mustrid

Eesmärk

Laps eristab eesti rahvariideid kaunistavaid mustreid, laps loob mustri koos kaaslastega

Aeg

30 min

Koolitusmaterjal

Lk 25-26

Vahendid

paber, pliiatsid

Tegevuse kirjeldus VIDEO VAATAMINE Õpetaja küsib, et milliseid riideid inimesed laulu- ja tantsupeol kandsid? Õpetaja selgitab lühidalt rahvarõivaste päritolu ja materjale, mida kasutati. Õpetaja näitab videot Eesti rahvarõivastest (algusest kuni 1:18 minutit) „Eesti rahvarõivad II“ https://www.youtube.com/watch?v=5SLIIJSdKxA

VESTLUS Õpetaja tutvustab lastele lühidalt erinevaid Eesti rahvariiete mustreid, mis olid rahvariitele omased.

MUSTRITE VÄRVIMINE INDIVIDUAALSELT Õpetaja palub lastel värvida mustrid koolitusmaterjalist lk 26.

MUSTRI LOOMINE RÜHMATÖÖNA Seejärel kutsub õpetaja lapsed tegema ühist mustrit vööle – pikale paberile, mis on maha pandud.

LIIKUMISMÄNG - LÕNGAKERA Õpetaja kirjeldab, et rahvariideid tehti lõngast ja nüüd saavad lapsed koos mängida mängu „Lõngakera“. 1 laps on kass ja 1 laps on tüdruk/poiss, kes peab kassi sassiaetud lõngakera korda tegema. Lapsed võtavad kätest kinni ja kass juhendab neid, et kuidas keegi peab käed üle panema, alt läbi pugema vms, et ring läheks sassi. Kui kass on valmis, tuleb laps (kes ei ole vaadanud, mis kass tegi, on samal ajal seljaga) ja peab lõngakera lahti harutama.

INDIVIDUAALNE TÖÖ Laps teeb mustri individuaalselt, eraldi paberile.

14


Teema 4 Õpikultuur Eesmärk: Laps oskab vanusele sobivalt võrrelda enda päritolumaa ja Eesti õpikultuuri eripärasid Alateema 4.1

Eesti kool

Eesmärk

Laps tunneb Eesti kooli eripära

Aeg

20 min

Koolitusmaterjal

Lk 27

Vahendid

Sõna ja pildikaardid eesti kooli kohta

Tegevuse kirjeldus VIDEO VAATLUS Õpetaja räägib, et kui lapsed on Eestis 7-aastaseks saanud, lähevad nad kooli. Õpetaja selgitab peamisi Eesti kooli eripärasid ja näitab lastele ka vihikust lk 27 pilte.

OTSIMISMÄNG Õpetaja on ruumi pannud erinevaid sõna ja pildikaarte kooli korralduse ja tegevuste kohta. Õpetaja küsib küsimuse ja lapsed otsivad ruumist üles sõna- ja pildikaardid, mis sellele küsimusele vastuseks sobivad.

»»Mis kell algab Eestis tavaliselt koolipäev (8.00) »»Kui pikk on Eesti kooli õppetund? (45 min) »»Kui sageli on koolivaheajad (4 või 5 x aastas) »»Millisel aastaajal on kõige pikem koolivaheaeg? (suvel) »»Kui pikk on suvine vaheaeg? (keskmiselt 3 kuud) »»Kas poisid ja tüdrukud õpivad koos? (jah) »»Milline on kõige parem hinne? (5) »»Mis vanuses lapsed peavad kooli minema? (7) »»Millised tunnid on eesti koolis algklassides? (Iga tunni nimetuse puhul arutab õpetaja koos lastega, et mida selles tunnis tehakse)

Õpetaja palub, et lapsed, kes käivad koolis, räägiksid oma päritolumaa kooli kohta, mis on Eestiga sarnast või erinevat.

15


Teema 5 Eesti laste ja noorte vaba aja veetmise harjumused ning võimalused, noorsootöö võimalused, kaasatus ühiskonnas ja otsustusprotsessides ning avatud noortekeskused Eesmärk: Laps omab ülevaadet vanusele sobivalt, kust leida lisainfot Eesti laste ja noorte vaba aja veetmise harjumuste ning võimaluste kohta, sh kohalike omavalitsuste veebilehtedel olev info, noorsootöö võimalused, noorte kaasatus ning avatud noortekeskused. Alateema 5.1

Laste vaba aja tegevused

Eesmärk

Laps oskab nimetada oma huvialasid

Aeg

15 min

Koolitusmaterjal

Lk 28-29

Vahendid

A1 paber, markerid

Tegevuse kirjeldus VESTLUS Õpetaja kirjeldab, et eesti lastel on väga palju huvialasid, paljudele meeldib sportida, tegeleda muusika, kunstiga. Paljud lapsed käivad koorides ja rahvatantsurühmades. Lastel on võimalik käia alates 7. eluaastast noortekeskustes. Õpetaja näitab lastele vihikust lehekülge 29, kus on info vaba aja veetmise võimaluste ja noortekeskuste kohta ja räägib, et lapsed saavad seda koos vanematega uurida, kus ja milliseid tegevusi teha saab ja millised noortekeskused on nende elukohas.

ÄRAARVAMISE MÄNG Õpetaja selgitab, et teeme mängu, kus iga laps näitab pantomiimina, et mis on tema huvialad või peamised vaba aja tegevused. Teised lapsed püüavad ära arvata. Vajadusel õpetaja aitab last. Õpetaja kirjutab laste vaba aja harrastused ja huvialad suurele paberile, mille paneb seinale. Õpetaja palub, et lapsed märgiksid vihikus lk 28 need tegevused, mis neile meeldivad ja joonistaksid lisaks need tegevused, mida nad ise teevad.

16


Teema 6 Lapse õigused ja kohustused, võimalused saada abi Eesmärk: Laps omab ülevaadet vanusele sobivalt, millised on laste õigused ning teab, kuhu tuleks pöörduda abi saamiseks. Alateema 6.1

Lapse õigused ja kohustused

Eesmärk

Laps teab oma õigusi ja kohustusi, laps teab, kust saada abi

Aeg

25 min

Koolitusmaterjal

Lk 30

Vahendid

paber, pliiatsid

Tegevuse kirjeldus RÜHMATÖÖ Õpetaja selgitab, et laps on kuni 18-aastane inimene. Eestis on kõigil lastel võrdsed õigused, hoolimata nende päritolust, nahavärvist, vanematest, religioonist Õpetaja jagab lapsed rühmadesse, ühes rühmas on 3-4 last. Igale rühmale annab õpetaja ühe pildi laste õiguste kohta ja lapsed peavad oma rühmas arutama, et mida nad arvavad, milleks neil on õigus ja mida nad võivad teha. Seejärel näitab iga rühm oma pilte ka teistele ja seletab, mida nad arvavad. Laste vastused kirjutab õpetaja üles mõistekaardina ja kommenteerib seda vaadates, mida lapsed enne ise pakkusid ja kas see kattub laste õigustega. Igal lapsel on õigus:

»»olla rõõmus, »»tunda end hästi ja turvaliselt, »»öelda oma arvamust, »»elada toredas peres, »»käia lasteaias ja koolis, »»keegi ei tohi last kiusata, solvata ega lüüa. »»laps peab saama vaba aega, mängida ja puhata, »»saama hästi läbi oma vanematega ja kaaslastega.

ARUTELU

Õpetaja võtab lapsed ringi ja küsib lastelt, et kas neil on lisaks õigustele ka kohustusi, mida nad peavad tegema. Arutletakse kohustuste üle, mis lastel on:

»»olla sõbralik, »»aidata vanemaid ja teisi lapsi, »»olla teiste inimestega sõbralik, »»hästi õppida, »»hoida oma tervist.

Õpetaja arutab lastega, kust saab abi, kui lapsel on mure ja mida teha kui laps tunneb, et tema õigusi on rikutud. Õpetaja juhib laste tähelepanu koolitusmaterjalis lk 30, kus on info abi saamise võimaluste kohta.

17


Alateema 6.2

Hädaabinumbri kasutamine

Eesmärk

Laps oskab abi kutsuda

Aeg

20 min

Koolitusmaterjal

Lk 31

Vahendid

-

Tegevuse kirjeldus ARUTELU Õpetaja arutab lastega, et milliseid õnnetusi võib juhtuda ja kuidas neid vältida (nt liikluses, vee ääres). Ohuolukordade vältimiseks kordab õpetaja lastega üle peamised reeglid:

»»Ütle oma vanematele, kuhu sa lähed ja kuidas nad saavad sinuga ühendust võtta. »»Õhtul (pimedas) liigu soovitavalt alati koos sõpradega! »»Ära mine juhututtava või võõra autosse. »»Kui sind keegi kiusab, siis anna sellest teada oma vanemale või õpetajale.

Hädaolukorra puhul tuleb Eestis helistada 112. Õpetaja palub lastel võtta materjalist lk 31 ja kirjutada sinna hädaabi number 112. Õpetaja selgitab, kuidas tuleb hädaabisse helistada:

»»tuleb selgelt teatada, mis on juhtunud, kus see juhtus ning kes helistab; »»jääda rahulikuks ja vastata küsimustele; »»mitte lõpetada enne, kui operaator annab loa.

ROLLIMÄNG – ABI KUTSUMINE

Mängitakse läbi rollimänguna mõni õnnetusest teatamine, kus osad lapsed mängivad õnnetust, üks laps on pealtnägija, kes helistab 112 ja teine laps (või õpetaja) võtab kõne vastu ja küsib, mis juhtus.

18


Tagasiside koolitusprogrammi kohta Alateema

Tagasiside koolituse kohta

Eesmärk

Laps annab hinnangu, kas õpitu aitab tal paremini Eestit mõista

Aeg

20 min

Koolitusmaterjal

Lk 32

Vahendid

Päeva alguses laste nimetatud küsimused

Tegevuse kirjeldus 1) Hinnang saadud teadmistele Õpetaja palub igal lapsel vihiku viimasele lehele Jänku Jussile kirjutada või joonistada, mis ta päeva jooksul Eesti kohta teada sai. Järgmisena viib õpetaja lastega läbi vestlusringi, kus iga laps saab teistele näidata, mida ta joonistas või kirjutas ja seejuures oma mõtet selgitada. Vajadusel küsib õpetaja täpsustavaid küsimusi teemade osas, mida lapsed ei nimeta. Õpetaja kirjutab laste tagasiside üles. Õpetaja võtab päeva alguses ühiselt koostatud paberi, kus on kirjas lapsi huvitanud küsimused Eesti kohta. Õpetaja juhendamisel arutatakse läbi, kas kõikidele küsimustele on vastused saadud ja kas on tekkinud veel küsimusi. Kui on, siis õpetaja vastab laste küsimustele. 2) Hinnang koolitusele Õpetaja küsib lastelt, mis neile koolitusel meeldis, millised tegevused ja mängud meeldisid kõige rohkem? Õpetaja märgib laste vastused üles.

19


Profile for Siseministeerium

Laste ja noorte mooduli (6-8-aastased) metoodiline materjal  

Laste ja noorte mooduli (6-8-aastased) metoodiline materjal  

Advertisement