VÄIKE ON ILUS KALENDER 2022
INIMNÄOLISE MAJANDUSE ALUSTEST
Hea Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks toetaja! Mitmed läbinägeliku pilguga mõtlejad on juba pikka aega osutanud, et kuigi 20. sajand oli suure tehnoloogilise progressi ajastu, oli see ka kultuurilise allakäigu ja inimnäolise ühiskonna taandumise ajastu. Samuti meie planeedile ennekuulmatus ulatuses ökoloogilise kahju tekitamise ajastu. Viimaste aastate kogemus näitab, et 21. sajandil on need protsessid vaid süvenenud. On selge, et elame suurte muutuste ajastul, aga nende muutuste keerises on oluline mitte unustada põhimõtteid, mida me ei tohiks lubada kõrvale tõrjuda, kui tahame säilitada lootuse inimnäolisemale ühiskonnale. Teiste hulgas on sellele probleemile tähelepanu juhtinud briti kirjanikud, filosoofid ja ajaloolased Gilbert K. Chesterton ja Hillaire Belloc, keda tuntakse 20. sajandi alguses populaarsust kogunud distributistliku ühiskonna- ja majandusteooria edendajatena. Distributsionistlikud ideed, mis ammutasid inspiratsiooni paavst Leo XIII 1891. aasta ringkirjast Rerum novarum ning kajastusid paljuski ka Chestertoni heaks sõbraks olnud J. R. R. Tolkieni teostest, nägid ette ühiskondliku elu korraldamist lähtudes veendumusest, et inimnäolisust taotlevas ühiskonnas peaks eraomand ning selle osana nii maa kui ka tootmisvahendid olema mitte kontsentreeritud, vaid jaotuma võimalikult laialt. Sellisena vastandus distributism nii sotsialismile kui ka kapitalismile, mille vastasseis 19. sajandi lõppu ja 20. sajandi algust ilmestas. Distributistid nägid nii üht kui teist väärastunud ja inimeste ärakasutamist soosivate süsteemidena ning eelistasid suurkorporatsioonide ja riigimajanduse asemel liikmete poolt omatud ja ühistegevusel rajanevaid väiksema mastaabiga majanduslikke struktuure. Kogu visiooni aluseks oli eesmärk säilitada inimühiskonna ja selles valitsevate suhete inimnäolisust. Üks olulistest mõtlejatest, kelle ideed kannavad endas suurt distributismi mõju, on saksa taustaga briti ökonomist ja filosoof Ernst Friedrich Schumacher. Tema 1973. aasta teos "Väike on ilus: uurimus majandusest, justkui inimesed oleksid olulised" (Small Is Beautiful: A Study of Economics as If People Mattered) nimetati 1995. aastal inglise väljaande The Times poolt 100 mõjukaima pärast Teist maailmasõda avaldatud raamatu hulka. Kuna maailmas kõrgelt hinnatud Schumacheri majanduslikud mõtted on Eestis vähe tuntud, toome neid selle aasta kalendris esile, et pakkuda mõtteainet seonduvalt küsimusega sellest, kuidas korraldada iseenda ja oma perekonna elu, sealt edasi kogukondlikku elu ja seejärel ka ühiskondlikku elu nii, et maailm meie ümber ei minetaks inimnäolisust. Selle aasta kalendrit ilmestavad Rootsi ühe kõige armastatuma kunstniku Carl Larssoni maalid. Aastatel 1853–1919 elanud Larssonit hinnatakse eriti tema ilusate, lihtsate ja südamlike vesivärvidega maalitud perekondlikku ja kodust elu kujutavate teoste tõttu, millest kajastub samuti inimliku mastaabiga ja sellisena inimnäolise ühiskonna ideaal. Lugupidamisega VARRO VOOGLAID SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhataja
Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks asutati 2011. aastal selleks, et seista ajatute, inimloomusest lähtuvate ja sellisena universaalsete kõlbeliste ja ühiskondlike ideaalide eest, millele tuginedes võiks meie riik, rahvas ja kultuur edasi kesta ja püsima jääda. Ennekõike seisame perekonna ja pereväärtuste eest, sest perekond on tähtsaim kultuurilist järjepidevust kindlustav ühiskondlik institutsioon. Perekond on inimliku armastuse esmane ja loomulik keskkond, mis kannab edasi ühiskonna alusväärtusi ja traditsioone ehk eelmiste põlvede kogemusele toetuvat elutarkust. Nagu meie põhiseaduski kinnitab, on perekond reaalselt rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna elujõu alus.
Enam kui 38 000 allkirja üleandmine Riigikogus, väljendamaks rahva vastuseisu perekonna ümbermääratlemise püüdlustele (mai 2013). Kokku sai petitsioon üle 45 000 inimese toetuse.
Meeleavaldusel perekonna ja demokraatia kaitseks osalesid tuhanded inimesed kõigist maakondadest, et seista vastu kooseluseaduse läbisurumisele (oktoober 2014).
Tänu paljude toetajate abile oleme suutnud kaasata meie sihtasutuse töösse kümneid tuhandeid inimesi, et kaitsta loomuliku perekonna tähendust ideoloogiliste rünnakute eest ja tuletada meelde perekondlike väärtuste ja vooruste olulisust kogu ühiskonna jaoks. Tänu meie kõigi ühisele pingutusele ja valmisolekule seista oma tõekspidamiste eest on meie sihtasutusest kujunenud üks olulisemaid kodanikuühendusi Eestis – ja ainuke omataoline, mis on reaalselt riigivõimust täiesti sõltumatu, olles rahastatud üksnes eraisikutest toetajate annetustest.
2014. aasta hilissügisel sai SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks suure ühiskondliku tunnustuse osaliseks, osutudes Aadu Luukase Missioonipreemia laureaadiks.
Meie veebiportaal Objektiiv.ee, mille avasime 2015. aasta oktoobris, kasvab jõudsalt. Juba esimesel tegvusaastal külastati portaali rohkem kui 1,25 miljonit korda.
Meie sümboolne meeleavaldus 2015. aasta sügisel Riigikogu ees.
Official partner for the protection of the Carl Larsson house Sundborn and the cultural heritage of Carl and Karin Larsson.
Kultuurilised muutused, mis kaasaja maailmas aset leiavad, puudutavad üha valulisemalt ka meie maad ja ühiskonda. Abielulahutused, hooramine, purunenud perekonnad, abordid, pornograafia; katsed perekonna tähendus olemuslikult ümber määratleda, kaasates sellesse ka homoseksuaalsed suhted – kõik see täidab meediat ja ka meelelahutustööstust. Kuid siiski näevad eestlased perekonda kõige olulisema väärtusena – nad usuvad ja tunnistavad, et isikliku õnne määraks on perekondlik õnn.
Viimastel aastatel on meie sihtasutuse kõige olulisemaks väljundiks kujunenud uudiste- ja arvamusportaal Objektiiv. Meie portaali tegevus lähtub eesmärgist astuda vastu meediamaastikul pikka aega valitsenud vasakliberaalsete hoiakute suurele ülekaalule, kajastades ühiskonnas toimuvat varjamatult kristlikult, konservatiivselt ja rahvuslikult positsioonilt. Laiemas plaanis tahame julgustada inimesi mitte maha salgama ja häbenema oma tõekspidamisi ning mitte allutama end enesetsensuurile, sest vabadust hindav ühiskond rajaneb toimiva südametunnistusega julgetele inimestele, kes ei karda seista oma nime ja näoga siiralt õigeks peetud ideaalide eest ega lase endaga manipuleerida.
VEEBRUAR
Jaanuar ESMASPÄEV
TEISIPÄEV
KOLMAPÄEV
E 7 14 21 28
NELJAPÄEV
REEDE
31
T
K
N
R
L
P
1 8 15 22
2 9 16 23
3 10 17 24
4 11 18 25
5 12 19 26
6 13 20 27
LAUPÄEV
1 Uusaasta, näärid P. Neitsi Maarja, Jumalaema suurpüha
1
3
9:08 15:38
4
5
Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev
2
6 Issanda ilmumise püha e. kolmekuningapäev
Kristuse sündimise püha (MPEÕK tähistab jõule)
8
20:33
2
Epifaania e. Issanda ilmumise püha
20:11
9
Jeesuse ristimise püha
10 11 12 13 14 15 16 Nuudipäev e. kanutipäev (ka 7.01)
3 8:54 16:03
Piiskop Platoni märtrisurma aastapäev (1919) Taliharjapäev
17 18 19 20 21 22 23 1:48
Tõnisepäev
4
7
PÜHAPÄEV
Jeesuse ristimise püha
24 25 26 27 28 29 30 15:41
Apostel Pauluse pöördumise püha e. paavlipäev
Kaduneljapäev
VAIMNE VÕI MATERIAALNE? "Juhtnöörid, mida vajame [...], võime endiselt leida inimkonna traditsiooni tarkusest," kirjutas Schumacher oma kuulsa teose "Väike on ilus" viimaste sõnadena. Need sõnad olid mõeldud üleskutsena raskesse olukorda jõudnud inimkonnale. Aga milles seisneb see traditsiooni tarkus, mida ta silmas peab ja miks on kaasaegne maailm selle unustanud? Vastuse sellele küsimusele pakkus Schumacher aasta enne surma, 1976. aastal avaldatud artiklis, kus ta kirjutas: "Fundamentaalse tähtsusega küsimus, mille on esitanud kõik rahvad läbi aegade, on "Kes on inimene?" Ja inimkonna universaalne traditsioon on vastanud, et inimene on vaimu, hinge ja keha ühtsuses moodustuv tervik. Kaasaegne Lääs on selles osas ainuke oluline erand. Kõik teised tsivilisatsioonid on ajalooliselt keskendunud ennekõike vaimsetele küsimustele. Vaimu on nähtud jumaliku algega ja üldjuhul surematu elemendina, mis on varustatud psühhosomaatilise vahendiga, kehastunud hingega, või kui soovite, siis hingestatud kehaga. On üksnes loomulik, et kui eksisteerib niisugune element, mis on jumaliku päritoluga ja surematu, siis see väärib mõõtmatult rohkem tähelepanu kui selle instrument, hingestatud keha, mis on nii sõltuv, nii muutuv ja ka surelik. Seetõttu keerles kogu elu ümber vaimu kui ainsa "tõelise reaalsuse". [...] Euroopas oleme sellest fundamentaalsest arusaamisest viimase kolmesaja aastaga kaugenenud. Kaasaegne Lääs on keskendunud mitte vaimsetele, vaid materiaalsetele küsimustele." Konsumerism on niisuguse elukäsitluse kõige nähtavamaks ilminguks. Oluliseks on tõusnud omamine, tarbimine ja meelelised naudingud, mitte aga olemine ja selle vaimne kvaliteet. Siin on kaasaegne Lääs eksinud teelt.
MÄRTS
Veebruar ESMASPÄEV
TEISIPÄEV
5 7:46
KOLMAPÄEV
1
2
NELJAPÄEV
8:21 16:43
3
REEDE
4
E
T
K
N
R
L
P
7 14 21 28
1 8 15 22 29
2 9 16 23 30
3 10 17 24 31
4 11 18 25
5 12 19 26
6 13 20 27
LAUPÄEV
5
PÜHAPÄEV
6
Tartu rahu aastapäev Küünlapäev e. Issanda templissetoomise püha
6
7
15:50
8
9 10 11 12 13 Luuvalupäev
7 7:54 17:11
14 15 16 17 18 19 20 18:56
Valentinipäev
8
Tiina- e. neitsipäev Jeesuse kohtamine templis
Leedu Vabariigi iseseisvuspäev
21 22 23 24 25 26 27 00:32
Piiskop Profittlichi surmapäev (1942) Peetripäev e. apostel Peetruse püha
9 7:17 17:45
28
Lühendatud tööpäev
Iseseisvuspäev Eesti Vabariigi aastapäev Madisepäev
MOODNE HEDONISM KUI HÄDADE ALLIKAS Kaasajal räägitakse väga palju ökoloogilistest probleemidest ja sellest, et planeedi ökosüsteemi päästmiseks on vaja nii ulatuslikku rahvastiku piiramist kui ka mitmesuguseid strukturaalseid majanduslikke ümberkorraldusi. Väga harva on aga kuulda midagi olulist ja tarka ökosüsteemi hädade sügavama allika kohta Schumacher juhtis sellele teravalt tähelepanu, öeldes et ökoloogiliste probleemide juurpõhjused on mitte tehnilist, vaid vaimset laadi ning need seonduvad ammustest aegadest tuntud hedonistliku ehk naudingute suurendamisele suunatud ideoloogia uue esiletõusu ja domineerimisega. Ta selgitas, et just hedonistid, kelle käsutuses on võimas tehnoloogia ja kes juhinduvad isekalt vaid oma naudingutejanu rahuldamisest, hävitavad inimeste elukeskkonna nii füüsiliselt kui ka metafüüsiliselt – füüsiliselt laastades ökosfääri, metafüüsiliselt rikkudes loodusliku elukeskkonna ilu. "Planeeti Maa ei ohusta mitte suur hulk vaeseid inimesi, vaid pigem ohustab seda väike hulk rikkaid inimesi. Tõeline oht loodusele ning eriti just looduslikele ressurssidele ja biosfäärile tuleneb rikaste ühiskondade, mitte vaeste ühiskondade elustiilist. Ka vaestes ühiskondades on rikkaid inimesi ja seni, kuni nad säilitavad ühtsuse traditsioonilise kultuuriga, ei tee nad loodusele kuigivõrd kahju, kui nad üldse seda teevad. Kahju loodusele tekib aga seda enam, mida rohkem võetakse omaks läänelik elustiil. [...] Küsimus ei ole lihtsalt selles, kas inimesed on rikkad või vaesed. Küsimus on elustiilis. Rikas ameeriklane võib teha palju rohkem ökoloogilist kahju kui vaene asiaat," kirjutas Schumacher, osutades keskkonnaprobleemide vaimsele juurele.
APRILL
Märts ESMASPÄEV
TEISIPÄEV
9
1
7:17 17:45 Vastlapäev e. lihaheitepäev Jevdokiapäev
10
7 Suure paastu algus
11
19:35
NELJAPÄEV
2
REEDE
3
T
K
N
R
L
P
PRIORITEETIDE HIERARHIA
4 11 18 25
5 12 19 26
6 13 20 27
7 14 21 28
1 8 15 22 29
2 9 16 23 30
3 10 17 24
Viimasel ajal räägitakse kavandatava rohepöördega seonduvalt üha enam sellest, et inimkond seisab silmitsi ökoloogilise katastroofiga. Palju vähem räägitakse aga sellest, miks oleme niisugsesse olukorda jõudnud. Pea üldse ei räägita aga sügavamatest, vaimset laadi põhjustest, mis on tinginud looduskeskkonnale hävituslikult mõjuvad kultuurilised ja majaduslikud mustrid. Selle kohta kirjutas Schumacher tabavalt, et kui tahame olukorda parandada, tuleb möödapääsmatult võtta ette kogu inimliku elu aluseks olevate prioriteetide ümberhindamine.
LAUPÄEV
4
PÜHAPÄEV
5
6 Algas Narva pommitamine (1944) Paastuaja 1. pühapäev
Tuhkapäev ehk paastuaja algus
8 Naistepäev
KOLMAPÄEV
E
9 10 11 12 13 12:45
Algas Tallinna pommitamine (1944) Sorokasveet e. tsirgupäev
Leedu taasiseseisvumispäev
Korjusepäev
Paastuaja 2. pühapäev
14 15 16 17 18 19 20 9:17
6:34 18:21
Emakeelepäev
12
P. Gertrudi mälestuspäev e. käädripäev Alekseipäev Patrikupäev
P. Joosepi suurpüha
Paastuaja 3. pühapäev Kevade algus (17:33)
21 22 23 24 25 26 27 7:37
Issanda kuulutamise püha e. paastumaarjapäev Märtsiküüditamise leinapäev
P. Benedictuse püha e. pendipäev
13 6:56 19:51
28 29 30 31 Kaduneljapäev
Üleminek suveajale
Paastuaja 4. pühapäev
"Kõik osutab faktile, et see, mida praegusel ajal kõige enam vajame, on nende eesmärkide ümberhindamine, mida kõik meie pingutused peaksid teenima. Ja sellest juhindub tõdemus, et üle kõige vajame arusaamist niisugusest eluviisist, milles on materiaalsetele asjadele antud hüvede hierarhias kohane, legitiimne positsioon, mis on teisene, mitte esmane. Väljavaated peatada looduslike ressursside ärakulutamist või saavutada inimeste ja nende elukeskkonna vahelises suhtes harmooniat on täiesti olematud seni, kuni ei teki arusaamist eluviisist, mis rajaneb veendumusel, et Piisavalt on hea ja Rohkem kui piisavalt kurjast. Siin näemegi tõelist väljakutset, millest ei aita vabaneda ükskõik kui suur kogus tehnoloogilist geniaalsust. Loodus ütleb meile, omas keeles, et liigume vale rada mööda, ja kiiruse lisamine ei aita olukorda parandada, kui suund on endiselt vale. Kui inimesed kutsuvad üles langetama "moraalseid valikuid" kooskõlas "uute väärtustega", ei tähenda see mitte midagi head, kui sellega ei peeta silmas modernse maailma materalistliku elustiili kõrvale asetamist ja pöördumist autentselt inimliku moraalse õpetuse juurde."
MAI
Aprill ESMASPÄEV
TEISIPÄEV
KOLMAPÄEV
NELJAPÄEV
REEDE
13 9:24
E
T
K
N
R
L
P
30 2 9 16 23
31 3 10 17 24
4 11 18 25
5 12 19 26
6 13 20 27
7 14 21 28
1 8 15 22 29
LAUPÄEV
1
2
Karjalaskepäev Aprillipäev e. naljapäev
14
4
5
6
7
8
6:16 20:23
9:48
9 10 Palmipuudepüha
11 12 13 14 15 16 17 21:55
Suur Neljapäev Künnipäev
16
3 Paastuaja 5. pühapäev
Issanda kuulutamise püha
15
PÜHAPÄEV
Suur Reede
Vaikne Laupäev
Kristuse ülestõusmise püha e. paasapüha Palmipuudepüha
18 19 20 21 22 23 24 14:56
Ülestõusmispühade 2. püha
17 5:37 20:56
Suur Reede
Veteranipäev Jüripäev
25 26 27 28 29 30
Evangelist Markuse püha e. markusepäev
23:28
Kaduneljapäev
Siena p. Katariina, Euroopa patroon
Ülestõusmisaja 2. pühapäev e. halastuse pühapäev Paasapüha
MUUTUS PAREMUSELE PEAB TULEMA SEESTPOOLT "Kõik nõustuvad, et Dante kujutus põrgust on kuvand patusest ja korrumpeerunud inimühiskonnast. Ja kuna praegusel ajal saame üha paremini aru, et ühiskonna seisund on räbal ega liigu paremuse suunas, võime täheldada ka erinevaid staadiume, mille kaudu korrumpeerituse uusi sügavusi saavutatakse. Kasutus, elava usu puudumine, libisemine lodeva moraalsuse poole, ahne tarbimine, rahaline vastutustundetus, halvale iseloomule vaba voli andmine, enesekindel ja vankumatu individualism, vägivaldsus, viljatus, austuse puudumine elu ja eraomandi vastu, seksuaalsuse labastamine ja kuritarvitamine, keele lamendumine ning reklaamist ja propagandast läbiimbumine, religiooni kommertsialiseerumine, massihüsteeria õhutamisega inimeste hoiakutega manipuleerimine, kõige müüdavus ja kaubeldavus avaliku võimu teostamisel, silmakirjalikkus, valelikkus, klassivaenu õhutamine, kommunikatsioonikanalite usaldusväärsuse kadumine, kõige madalamate ja rumalamate massiemotsioonide ärakasutamine, reeturlikkus nii suguluse, rahvuse, sõpruse kui ka vannutud truuduse tasandil – kõik need on liigagi hästi tuttavad tasandid, mille kaudu saavutatakse korrumpeerituse uusi sügavusi." Schumacher kasutas oma raamatus "Väike on ilus" seda suurepärase Dante-eksperdina tuntud Dorothy L. Sayersi tsitaati et näidata, millised probleemid kaasnevad inimnäolise ühiskonna taandumisega. "Ja sellest hoolimata kisendavad inimesed "lahenduste" järele ja saavad väga kurjaks, kui neile öeldakse, et tõeliselt inimnäolise ühiskonna taastamine peab tulema nende endi sisemusest ega saa kunagi tulla väljastpoolt," osutas Schumacher, rõhutades, õige, st seestpoolt välja vaatava perspektiivi olulisust.
JUUNI
Mai ESMASPÄEV
17 14:30
TEISIPÄEV
KOLMAPÄEV
NELJAPÄEV
REEDE
E
T
K
N
R
L
P
6 13 20 27
7 14 21 28
1 8 15 22 29
2 9 16 23 30
3 10 17 24
4 11 18 25
5 12 19 26
LAUPÄEV
30 31
1 Kevadpüha Volbripäev Töömees Joosepi püha
Maarja külaskäigu päev
18
2
3 Apostlite Filippuse ja Jaakobus Noorema päev
19
4 Läti taasiseseisvumispäev
4:31 21:59
7
Tuuleristipäev
Linnuristipäev
8 Emadepäev
Apostel Mattiase püha
Tallinna päev Rahvusvaheline perepäev
16 17 18 19 20 21 22 21:43
Eerikupäev
21
6
4:59 21:31
Nigulapäev Euroopa päev
7:14
5
9 10 11 12 13 14 15
3:21
20
PÜHAPÄEV
Leheristipäev
23 24 25 26 27 28 29 Urbanipäev (P. Urbanus I püha)
Kristuse taevaminemise püha e. ristipäev Kaduneljapäev
VOORUSTE OLULISUSEST Mida rohkem asjad muutuvad, seda olulisemaks saab arusaamine, et inimliku elu põhitõed on muutumatud. Seetõttu rõhutas Schumacher, et ka kõige suurematele kaasaegsetele probleemidele tuleb otsida lahendusi inimeseks olemise põhitõdedest. "Probleemid looduskeskkonnaga on tekkinud seetõttu, et meie ühiskondlik süsteem mitte ainult ei hooli kardinaalsetest voorustest, ehk arukusest, õiglusest, julgusest ja mõõdukusest, vaid otseselt tõrjub neid kõrvale. Seetõttu pole üllatav, et paljud inimesed nõuavad valjuhäälselt uut ühiskondlikku süsteemi. Ent siin tuleb rõhutada, et just nagu ühiskondlik süsteem vormib keskkonda meie ümber, nii vormib meie alusfilosoofia meie ühiskondlikku süsteemi. Kui see filosoofia ei muutu, siis ei saa ka süsteem põhialustes muutuda – ükskõik kui palju see ka võimu ja jõukuse jaotumise või struktuuri ja administratiivse meetodi mõttes ei muutu. [...] Olgem ausad: on väga lihtne nõuda "uusi väärtusi", täpsustamata, mida nende all silmas peetakse ja kuidas need peaks saavutama. Voorusi omandamata ja rakendamata ei ole millegi väärtusliku saavutamine võimalik." "Nelja kardinaalvooruse ladinakeelsed nimetused – prudentia, justitia, fortitudo, temperantia – tähistavad kõrgemat inimliku täiuslikkuse taset kui nende tõlkevasteks olevad arukus, õiglus, julgus ja mõõdukus edasi annavad. Juba esmapilgul näeme, et mõõdukus – see tähendab enesevalitsemise, distsipliini ja piiripidamise voorus, mis säilitab ja kaitseb korrastatust nii inimeses kui ka keskkonnas – on praegusel ajal äärmiselt vajalik voorus, ent samal ajal on selle puudumine kaasaegses maailmas teravalt silmatorkav. Meie klammerdumine nn materiaalse progressi külge [...] ei tunnista mingeid piire ja on sellisena kõige selgem võimalik näide mõõdukuse vooruse puudumisest."
JUULI
Juuni ESMASPÄEV
TEISIPÄEV
KOLMAPÄEV
22
NELJAPÄEV
1 Lastekaitsepäev
23 4:11 22:23
6
17:48
7
2
REEDE
K
N
R
L
P
4 11 18 25
5 12 19 26
6 13 20 27
7 14 21 28
1 8 15 22 29
2 9 16 23 30
3 10 17 24 31
LAUPÄEV
PÜHAPÄEV
4 Eesti lipu päev
5 Nelipüha
9 10 11 12 Kolmainupüha Venemaa päev Nelipüha
Nelipühade 2. püha Rootsi rahvuspüha
24
T
3
Taevasseminemise püha
8
E
13 14 15 16 17 18 19 14:52
Juuniküüditamise leinapäev
25 4:05 22:34
20 21 22 23 24 25 26 6:11
Suve algus (12:14)
26
Kristuse ihu ja vere suurpüha (Corpus Christi)
Viidipäev
Lühendatud tööpäev
Jaanilaupäev Võidupüha Kaduneljapäev
27 28 29 30 5:52
Seitsmemagajapäev
Apostlite Peetruse ja Pauluse püha e. peeterpaulipäev Tartu linna päev
Ristija Johannese sündimise püha e. jaanipäev Jeesuse pühima südame suurpüha
ELUANDVAD VOORUSED Vastumürgina konsumerismi seitsmele surmapatule pakkus Schumacher välja seitse eluandvat voorust, millele toetudes võib omada lootust päästa planeet inimkonna ja inimkond iseenda käest. Kogumina nimetas Schumacher neid teeks, mis muudab nähtavaks elujõulise tuleviku. Esiteks, vägivallatus. Peame õppima elama harmoonias teineteise ja loodusega. Vastasel juhul kahjustame nii iseennast kui ka loodust. Kas tasased pärivad maa või ei päri seda keegi. Teiseks, väiksus. Inimesed on inimmõõdulised ja vajavad inimmõõdulist tulevikku. Me peame elama sedasi, et meie inimliku olemise tervik – vaim, hing ja keha – saaks õitseda. Kolmandaks, rahulolu. Peame meeles pidama, et rahuloluks ei ole vaja rohkem kui piisab, vaid lihtsalt seda, millest piisab. Peame õppima valitsema oma isekaid himusid läbi eneseohverduse ja enesepiiramise. Neljandaks, alandlikkus. Arusaamiseta meie endi väiksusest kasvab meis uhkuse patt, mis on inimliku ahnuse ja enesekesksuse tuum. Indiviididena oleme olulised, aga mitte ainuolulised. Viiendaks, koostöö. Peame töötama teineteisega koos, mitte teineteisele vastu, püüeldes sedasi kestva õigluse ja jätkusuutliku tuleviku poole. Kuuendaks, maaharimine. Me ei tohi kunagi unustada, et loodusel on omad seadused, mida ei saa lõputult rikkuda. Orgaaniline põllumajandus ja kohane tehnoloogia, mis toimib loodusega koos, mitte looduse vastu, on ainsaks tulevikuteeks. Seitsmendaks, eesmärkide seadmine kõrgemale vahenditest. Peame alati kujundama praktilise reaalsuse vastavalt ideelisele reaalsusele, mitte vastupidi.
AUGUST
Juuli ESMASPÄEV
26
TEISIPÄEV
E T K N R L P 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
KOLMAPÄEV NELJAPÄEV
REEDE
LAUPÄEV
1 2 3 Heinamaarjapäev
27
Apostel Tooma püha
4 5 6 7 8 9 10 4:14 22:30
5:14
Ristija Johannese sündimise püha
28
PÜHAPÄEV
Seitsmevennapäev
11 12 13 14 15 16 17 21:38
P. Benedictus, Euroopa patroon
29
Maretapäev e. karusepäev
18 19 20 21 22 23 24 4:36 22:11
17:18
Eelijapäev (setu)
30
P. Victor, Tallinna kaitsepühak Kaduneljapäev
P. Maarja Magdaleena päev e. madlipäev
P. Birgitta, Euroopa patroon
25 26 27 28 29 30 31 20:55
Apostel Jaakobus Vanema püha e. jaagupipäev
Anna ja Joakimi, Neitsi Maarja vanemate päev e. annepäev
Päätnits (setu) Olevipäev
OLEME LIIALT NUTIKAD, JÄÄMAKS ELLU ARUKUSETA Juunikuu juures kirjeldatud seitsme eluandva voorusega seonduvalt kirjutas Schumacher, et jätkusuutliku tuleviku kujundamine nendele toetudes on võimalik vaid juhul, kui need toetuvad omakorda nelja kardinaalse vooruse – arukuse, õigluse, julguse ja mõõdukuse – tugevale vundamendile. "Kui me elame vooruslikult, siis saame hakata neid põhimõtteid ellu rakendama," selgitas Schumacher. Eriliselt oluline on aga tema osutus, et maailm, mis keskendub maksimaalse tehnoloogilisele arengu saavutamisele, ent minetab arusaamise inimeseks olemise eetilistest põhialustest, on enesehävituse teel. "Lihtsameelne optimism, et küll teadus lahendab kõik probleemid või et suudame saavutada sedavõrd täiusliku ühiskondlik-poliitilise süsteemi, et inimesed ei peagi enam püüdma head olla, on kõige suuremat sorti argus." Selle tõdemuse võttis Schumacher kokku järgmiste sõnadega: "Vägivald, mis parasjagu hävitab maailma, on külm, kalkuleeriv, irdunud, südametu ja järeleandmatu vägivald. See lähtub ülekasvanud mõtlemisest, mis on vabastanud end alaarenenud südamest. Inimene, kes ei ole suuteline oma mõtteid tundma, ent üksnes ratsionaliseerib neid, [...] on suuteline piirideta vägivallaks. [...] Ta on ülimalt ratsionaalne; tema jaoks on ainus kindel asi tema enda surm [...], mis võrdub tema jaoks maailmalõpuga. Ta seisab enesekesksuse ja potentsiaalse vägivalla haripunktis. Puhas ratsionaalsus suudab kummardada vaid iseennast, samas kui vaid süda suudab omada ettekujutust ohvrite toomise vajalikkusest. Kaasaegne tsivilisatsioon saab ellu jääda üksnes juhul, kui mõistetakse uuesti südame harimise hädavajalikkust [...], kuna kaasaegsed inimesed on nüüd kaugelt liiga nutikad, et jääda ellu ilma arukuseta."
SEPTEMBER
August ESMASPÄEV
TEISIPÄEV
1
2
31 5:05 21:42
KOLMAPÄEV
NELJAPÄEV
3
4
REEDE
14:06
8 5:36 21:07
N
R
L
P
5 12 19 26
6 13 20 27
7 14 21 28
1 8 15 22 29
2 9 16 23 30
3 10 17 24
4 11 18 25
LAUPÄEV
6
PÜHAPÄEV
7
9 10 11 12 13 14 4:36
P. Laurentiuse päev e. lauritsapäev
P. Meinhardi päev
15 16 17 18 19 20 21 7:36
P. Neitsi Maarja uinumise e. taevavõtmise püha e. rukkimaarjapäev
34
K
Issanda muutmise püha
P. Dominicuse päev
33
T
5
Makaveipäev (setu)
32
E
Rollapäev (setu)
Paasapäev (setu) Issanda muutmise püha
Taasiseseisvumispäev
22 23 24 25 26 27 28 11:17
Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev
35 6:08 20:28
Apostel Bartolomeuse püha e. pärtlipäev
29 30 31
Ristija Johannese märtrisurma päev Ivanoskoroona
Kaduneljapäev
P. Neitsi Maarja uinumise püha
MAJANDUSLIK KASU POLE ABSOLUUTNE ARGUMENT Schumacheri kõige tuntum teos "Väike on ilus" keskendub peamiselt majandusega seotud küsimustele. Seetõttu on oluline küsida, milline on Schumacheri majandusliku käsitluse lähtekoht. Kõige lühemalt öeldes lükkas Schumacher otsustavalt tagasi kaasaegsete majandusteooriate käsitluse, mille kohaselt on inimesed pelgalt kas erinevate toodete ja teenuste tootjad ja pakkujad või nende tarbijad. Schumacheri jaoks oli selline lähtekoht selgelt puudulik, mistõttu ta rõhutas eriliselt, et majandus peab lähtuma palju kõrgemast inimesepildist ja olema kõrgemate põhimõtete teenistuses. "Ei ole liialdus öelda, et majandusest on saanud ja saab üha enam avaliku mure keskpunkt ning et majanduslikust edukusest, majanduskasvust, majanduse laienemisest ja muust sellisest on saanud kaasaegsete ühiskondade lakkamatu huvi objekt või koguni kinnisidee. Praeguse aja hukkamõistu väljendamise sõnavaras on vähe sõnu, mis kannaks endas sedavõrd lõplikku ja kõikehõlmavat kvaliteeti kui "mittemajanduslik". Kui miski tembeldatakse mittemajanduslikuks, siis selle õigust eksisteerida mitte ainult ei seata kahtluse alla, vaid eitatakse veendunult. Kõike, mis arvatakse olevat takistuseks majanduskasvule, käsitletakse häbiväärsena. Ja kui inimesed neist asjust siiski kinni hoiavad, neid kalliks peavad, mõeldakse neist kui kahjuritest või klounidest. Asju võib nimetada ebamoraalseks või inetuks, hingehävitavaks või inimväärikust alandavaks, maailmarahu ohustavaks või tule- vaste põlvkondade heaolu kahjustavaks – aga niikaua kui need asjad pole arvatud mittemajanduslikuks, keegi isegi ei küsi nende õiguse kohta eksisteerida, kasvada ja õitseda."
OKTOOBER
September ESMASPÄEV
TEISIPÄEV
KOLMAPÄEV
35
NELJAPÄEV
1
REEDE
2
E
T
K
N
R
L
P
31 3 10 17 24
4 11 18 25
5 12 19 26
6 13 20 27
7 14 21 28
1 8 15 22 29
2 9 16 23 30
LAUPÄEV
21:08
PÜHAPÄEV
3
4
Teadmistepäev Esimene koolipäev Kirikuaasta algus (EAÕK)
36
5
6
7
P. Neitsi Maarja sündimise püha e. ussimaarjapäev
Ema Teresa Kalkutast
37 6:39 19:48
9 10 11 12:59
Fulco, esimene eestlaste piiskop, ja Nicolaus, munk, Fulco abiline
Vanavanemate päev
12 13 14 15 16 17 18 00:52
P. Neitsi Maarja pühima nime püha Viini lahingu aastapäev (1683)
38
8
Ristiülendamise püha
P. Neitsi Maarja seitsme valu püha
19 20 21 22 23 24 25 Apostel ja evangelist Matteuse püha e. madisepäev P. Neitsi Maarja sündimise püha
39 00:54
Vastupanuvõitluse päev Kaduneljapäev
Sügise algus (4:04)
26 27 28 29 30 7:13 19:04
Ristiülendamise püha
Peainglite Miikaeli, Rafaeli ja Gabrieli püha e. mihklipäev
MAJANDUS PEAB NÄGEMA KAUGEMALE ISEENDAST Schumacheri kindla veendumuse kohaselt on kaasaegse majanduse suurimaks probleemiks selle mehanitsistlik inimesekäsitlus – suutmatus mõista inimeseks olemise tõelist tähendust. Sellisena on Schumacheri sõnul kaasaegne majandus otseselt ebainimlik ning sillutab teed ebainimlikule ühiskonnakorraldusele. Kui majandus tahab etendada mõttekat osa inimkonna ja planeedi kõige tõsisemate probleemide lahendamisel, siis peab see Schumacheri sõnul suutma avardada oma pilku, ja hakata nägema mitte ainult majanduslikke küsimusi, vaid laiemat inimliku eksistentsi tervikut, millest majandus peab ammutama oma mõtte. Teisisõnu, selleks, et olla tõeliselt oluline, peab majandus suutma näha kaugemale iseendast: majanduse vastused kuidas-küsimusele peavad olema kooskõlas vastustega inimeksistentsi miks-küsimustele. "Püüdlus kirjeldada ja lõpuks ka kontrollida inimeste majanduslikke ettevõtmisi majanduslike mudelite abil nõuab julma ja äärmuslikku inimesepildi lihtsustamist. Inimest nähakse kas mehaanilise robotina, kelle reaktsioonid on kindlaksmääratavad ja ennustatavad nagu hingetul mateerial, või „ratsionaalse“ homo oeconomicusena, kes huvitub üksnes materiaalsest rikastumisest. Kumbki neist piltidest ei kanna endas inimlikkuse tunnusmärke. Sellisele alusele rajatud majanduslik õpetus ei saa pakkuda mitte mingisugust abi praegusel ajal meie ees seisvate ja meid rõhuvate majanduslike probleemide lahendamiseks." Muu hulgas rõhutas Schumacher, et kaasaegse majandusliku paradigma aluseks olev idee piiramatust majanduskasvust piiratud ressurssidega maailmas on absurdne ja hukatuslik ning tuleb seega tingimata kõrvale heita.
NOVEMBER
Oktoober ESMASPÄEV
39
TEISIPÄEV
KOLMAPÄEV
NELJAPÄEV
REEDE
E
T
K
N
R
L
P
7 14 21 28
1 8 15 22 29
2 9 16 23 30
3 10 17 24
4 11 18 25
5 12 19 26
6 13 20 27
LAUPÄEV
31
1
Pühakutepäeva eelõhtu (Halloween e. All Hallows' Eve)
40 3:14
Omavalitsuspäev
3
4 Assisi p. Franciscuse päev
41 7:42 18:26
20:15
8:15 17:48
6
7 Roosipärja Maarja püha e. Lepanto lahingu (1571) aastapäev
Õpetajate päev
Lõikustänupüha
8
Kaitseinglite päev
23:55
9
Ettevõtjate päev
Kolletamispäev
Hõimupäev
17 18 19 20 21 22 23 Evangelist Luuka püha e. luukapäev
43
5
2
10 11 12 13 14 15 16
P. Victor, Tallinna kaitsepühak Poitier' e. Tours'i lahingu aastapäev (732)
42
PÜHAPÄEV
Kaduneljapäev
P. Johannes Paulus II päev
24 25 26 27 28 29 30 Üleminek talveajale
13:49
Apostlite Siimona ja Juuda püha e. simunapäev
GIGANTSUSEIHALUS ON EBAINIMLIK Schumacher rõhutas, et suurus on väga oluline, ent mitte tähenduses, mida peavad silmas kaasaegsed majandusteoreetikud. See on oluline mitte seetõttu, et suur on parim, vaid seetõttu, et väike on ilus. "Lõppude-lõpuks on inimesed mõõdult väikesed ning nad suudavad enesekindlalt toime tulla üksnes inimmõõduliste probleemidega. Gigantsus nii organisatsioonides kui tehnoloogias võib neile aeg-ajalt pakkuda vaimustust, kuid kokkuvõttes teeb see neid õnnetuks. Kogu kaasaegne kirjandus on sellest õnnetusest läbiimbunud ja justsamuti on seda kaasaegne kunst," kirjutas ta. Schumacher toonitas, et gigantsus nii kaubanduses kui ka tööstuses kujutab endast tõsist ohtu inimeste eneseväärikusele, sest inimesed taandatakse väikesteks dehumaniseeritud osakesteks suures impersonaalses masinavärgis, mis ei ole üheski aspektis inimnäoline. "Kellelegi tegelikult ei meeldi suuremõõdulised organisatsioonid. Kellelegi ei meeldi saada korraldusi ülemuselt, kes saab korraldusi oma ülemuselt, kes saab korraldusi oma ülemuselt. [...] Isegi kui bürokraatiamasina väljatöötatud reeglid on võimalikult inimlikud, ei meeldi kellelegi olla valitsetud reeglitest ehk inimeste poolt, kelle vastus igale kaebusele on "Mina ei mõelnud neid reegleid välja, mina üksnes kohaldan reegleid!"" Ühtlasi pidas Schumacher oluliseks, et nii majanduses kui ka ühiskondlikus korralduses laiemalt peetaks kinni subsidiaarsuse põhimõttest ning et suuremastaabilised organisatsioonid oleksid pigem erand kui reegel. Selleks on aga vaja fundamentaalset nihet hoiakutes, millest lähtuvalt majandusteadlased ja poliitikud majandust mõtestavad.
DETSEMBER
November ESMASPÄEV
TEISIPÄEV
44 8:37
1
Kõikide pühakute päev e. pühakutepäev
45 7:49 16:13
7
13:02
KOLMAPÄEV
NELJAPÄEV
2
REEDE
3
T
K
N
R
L
P
5 12 19 26
6 13 20 27
7 14 21 28
1 8 15 22 29
2 9 16 23 30
3 10 17 24 31
4 11 18 25
LAUPÄEV
4
Kõikide surnute mälestuspäev e. hingedepäev
8
E
5
6
Midruskipäev (setu)
9 10 11 12 13 Mardipäev
46
PÜHAPÄEV
Isadepäev
14 15 16 17 18 19 20 15:27
Taassünnipäev
47 8:22 15:45
Läti Vabariigi iseseisvuspäev
Meestepäev
Kristus Kuninga püha
21 22 23 24 25 26 27 00:57
P. Neitsi Maarja templisseviimise püha
48
Kaduneljapäev
P. Clement I püha e. leemetipäev
28 29 30 16:36
Apostel Andrease püha e. andresepäev
Aleksandria p. Katariina e. kadripäev
Kodanikupäev
1. advent Kirikuaasta algus
AUSTUS MAA VASTU 1970-ndate aastate alguses, kui Schumacheri põhiteos "Väike on ilus" esmakordselt avaldati, uskusid paljud ühesuunalise progressi illusioonist lummatult, et inimkond on teaduslik-tehnoloogiliste edusammudega looduse alistanud ning et teadus ja tehnoloogia aitavad üle saada ükskõik millistest probleemidest, mis inimühiskonna üha ulatuslikuma industrialiseerimise käigus looduskeskkonnaga tekivad. Schumacher selle hoiakuga ei nõustunud, vaid nägi selles suurt ohtu. "Ei ole vähimatki kahtlust, et kalk suhtumine maasse ja sellel elavaisse loomadesse on seotud mitmete teiste hoiakutega, nagu näiteks nendega, mis tingivad fanaatilise muutusteihaluse ja vaimustumise kõikvõimalikest uuendustest – tehnilistest, organisatsioonilistest, keemilistest, bioloogilistest ja nii edasi, ning mis nõuavad niisugust muutuste ja uuenduste kasutusele võtmist ammu enne seda kui nende pikaajalistest mõjudest tekib hägunegi arusaam. Küsimusse sellest, kuidas me kohtleme maad, mis on inimeste järel meie kõige hinnalisem vara, on kätketud kogu meie eluviis. Ja selleks, et muutuksid ühiskondlikud hoiakud maa suhtes, peavad ühiskonnas aset leidma suured filosoofilised või isegi religioossed muutused. Küsimus ei ole selles, mida saame endale lubada, vaid selles, milleks otsustame oma raha kasutada. Kui suudaksime majanduslikest kaalutlustest kõrgemal seisvad väärtused uuesti au sisse tõsta, siis muutuks nii looduslik kui ka kultuuriline maastik uuesti kauniks ja inimesed omandaksid taas inimliku väärikuse." Schumacheri läbinägelik hoiak on kokku võetud tema järgmistes sõnades: "Looduslikest ressurssidest on suurimaks vaieldamatult maa. Uurige, kuidas ühiskond kasutab oma maad, ja Te jõuate võrdlemisi kindlate järeldusteni selle kohta, milline on kõnealuse ühiskonna tulevik."
Detsember ESMASPÄEV
48
TEISIPÄEV
KOLMAPÄEV NELJAPÄEV
REEDE
JAANUAR E T K N R L P 30 31 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 LAUPÄEV
PÜHAPÄEV
1 2 3 4 2. advent P. Neitsi Maarja templisse sisenemise püha
49
5 6 7 8 9 10 11 6:08
Soome Vabariigi iseseisvuspäev P. Nikolaose püha e. nigulapäev
50
P. Neitsi Maarja pärispatuta saamise suurpüha
3. advent
12 13 14 15 16 17 18 9:00 15:22
10:56
P. Lucia päev e. luutsipäev e. luutsinapäev
51
4. advent
19 20 21 22 23 24 25 12:17
Toomapäev Talve algus (23:48)
52
Kaduneljapäev
Lühendatud tööpäev
Jõululaupäev
26 27 28 29 30 31 9:10 15:26
Teine jõulupüha Esimärter Stefanose püha e. tabanipäev e. tehvanosepäev
3:20
Apostel ja evangelist Johannese püha e. johannesepäev
Süütalastepäev
Püha Perekonna suurpüha
Vana-aasta e. näärid Lühendatud tööpäev
Kristuse sündimise püha e. esimene jõulupüha
ELUJÕULISE MAAELU TAASTAMINE Schumacher oli veendunud, et üheks suurematest inimkonna ees seisvatest probleemidest on autentse ja elamisväärse maaelu hääbumine – seda nii n-ö arengumaades kui ka n-ö arenenud maades. "Kaasaegne maailm kannatab haiguse all, mis väljendub äärmuslikus tasakaalu puudumises linna- ja maaelu vahel. See tasakaalutus ilmneb nii jõukuse, võimu, kultuurielu kui ka lootuse teljel. Linnaelu on ületanud kaugelt mõistlikud proportsioonid, maaelu on aga kängunud. Esimesest on saanud universaalne magnet, teine on aga kaotanud oma veetluse. Samas on endiselt vääramatu tõsiasi [...], et linnade tervis sõltub maapiirkondade tervisest. Linnad, ühes kogu oma jõukusega, on pelgalt sekundaarsed tootjad, samas kui esmane tootmine, mis on kogu majandusliku elu eelduseks, leiab aset maapiirkondades. See üldine tasakaalutus [...] ohustab praegusel ajal kõiki maailma riike, rikkaid rohkemgi kui vaeseid. Kohase tasakaalu taastamine linna- ja maaelu vahel on ehk üks suurimaid väljakutseid, millega kaasaegne inimene silmitsi seisab," selgitas ta. "Kui maaelu lagunemine jätkub, siis pikemas perspektiivis pole inimkonnal lootust – sõltumata sellest, kui palju raha mängu pannakse. Ent kui arengumaades aidatakse maal elavatel inimestel jõuda selleni, et nad suudaksid ennast ise aidata, siis pole kahtlust, et sellega kaasneb üldine ühiskondlik areng, ilma et mitteinimnäolised linnad ühes neid ümbritsevate õnnetuse vöödega muudkui kasvaksid." Kirjeldatud probleemi lahendamise või leevendamise möödapääsmatu eeldusena nägi Schumacher pöördumist tõelise demokraatia poole, kus kõik otsused, mida on võimalik lahendada kohalikul tasandil jäetakse otsustamiseks just sel tasandil, ilma võimu tsentraliseerimata.
päikese tõus ja loojumine
kuu loomine esimene veerand täiskuu viimane veerand
õigeusu pühad (Juliuse kalendri järgi) katoliku pühad Kellaajad on antud Tallinna koordinaatide järgi. See kalender on valmistatud spetsiaalselt SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks toetajatele tänuavaldusena sihtasutuse püüdluste ja ettevõtmiste suhtes üles näidatud usalduse eest. Kalendrit ei ole võimalik kusagilt osta ning selle müümine ükskõik kelle poolt ja ükskõik millistel tingimustel pole lubatud. Kalendris sisalduvaid maale on kasutatud õiguste omaniku loal. Täname kõiki meie sihtasutuse toetajaid ning loodame, et 2022. aasta kujuneb meile sama viljakaks kui möödunud aastad. Pingutame selle nimel, et seista ühiskonna alusväärtuste kaitsel ning tuletada kogu ühiskonnale julgete kodanikusammudega meelde, et ei ole tugevat ja tervet rahvast ilma tugeva perekonna ja selle aluseks oleva voorusliku vundamendita. Samuti seisame kompromissitult vastu püüdlustele taanduda vaba ühiskonna ideaalist, isegi kui seda tehakse õilsate loosungite kattevarjus. Kalendri koostas Varro Vooglaid, tuginedes Ernst Friedrich Schumanni teosele Small Is Beautiful: A Study of Economics as If People Mattered ja seda kommenteerivale Joseph Pierce'i teosele Small Is Still Beautiful: Economics as If Families Mattered. Nagu varasematel aastatel, oleme ka sel aastal rõõmuga valmis jagama meie kalendreid koolidele, kus neid on sageli kasutatud ka õppematerjalidena. Samuti oleme valmis pidama koolides või noortele suunatud üritustel loenguid või ettekandeid nii selle aasta kui ka eelmiste aastate kalendrites käsitletud teemadel. Ühtlasi on meie sihtasutusest võimalik koolidel tellida koopiaid deklaratsioonist perekonna toetuseks. See koostati juba ligi kümme aastat tagasi eesmärgiga väljendada selgelt printsipiaalset arusaama perekonnast kui ühiskonna alusest, mille eest SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks Eesti ühiskonnas seisab.
Roosikrantsi 7-3a • Tallinn 10119 • tel 6 801 290 info@saptk.ee • www.saptk.ee
2023 JAANUAR
VEEBRUAR
MÄRTS
E T K N R L P
E T K N R L P
E T K N R L P
30 31 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
APRILL
MAI
JUUNI
E T K N R L P
E T K N R L P
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
JUULI
AUGUST
SEPTEMBER
E T K N R L P
E T K N R L P
E T K N R L P
31 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
OKTOOBER
NOVEMBER
DETSEMBER
E T K N R L P
E T K N R L P
E T K N R L P
31 31 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 31