__MAIN_TEXT__

Page 1

KONSERVATIIVSED IDEAALID KALENDER 2020

HEA JA ÕIGLASE ÜHISKONNA ALUSTEST


Hea SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks toetaja! Üks meie aja hädasid seisneb selles, et sõnade tähendus on läinud triivima. Sõnu kasu­ tatakse sageli ähmaselt, aru saamata, mida nendega silmas peetakse. Nii on raske olu­ lisi küsimusi sisuliselt arutada, sest puudub ühine arusaam kasutatavatest mõistetest. Kannatab ka mõtlemine, mille hädavajalikuks eelduseks on mõisteline selgus. Muuhulgas ilmneb see probleem niivõrd lihtsate sõnade nagu “abielu” ja “perekond” või “mees” ja “naine” tähenduse ähmastamise ja moonutamisega. Lapski saab aru, et sõnad “abielu” ja “perekond” viitavad mehe ja naise ühendusele, et mehed on mehed ja naised on naised ning et keegi ei saa kunagi oma sugu muuta. Aga üha enam püütakse inimestele sisendada vastupidist, tekitades isegi elu aluseks olevate mõistete osas sega­ dust. Terve mõistuse eelduseks on arusaamine sõnade seosest reaalsusega. Paraku puudutab see keeleline kaos ka konservatiivsuse mõistet. Isegi need, kes ni­ metavad end konservatiivideks, ei oma sageli elementaarsetki arusaamist, mida võiks konservatiivsuse all silmas pidada – või kui omavad, on see arusaam piinlikult piira­ tud ja pinnapealne. Et konservatiivne ilmavaade ei oleks lihtsalt sõnakõlks, mida võib kasutada suvalises tähenduses, võtsime nõuks selle käesolevas kalendris lahti mõtesta­ da. Esile toodud printsiipide ja ideaalide loetelu ei ole kindlasti ammendav, ent ometi joonistub siit välja nägemus ühiskondliku elu korraldusest, mille eest seisame ka meie. Kokkuvõtlikult öeldes ei ole konservatiivne elukäsitlus midagi muud kui eluterve ja vastutustundlik ellusuhtumine. See austab nii tõde inimloomuse ja ühiskonna kohta kui ka eelnevate põlvede poolt sellest tõest lähtuvalt üles ehitatud kultuurisaavutusi, püüdes jätkata nende täiustamist, mitte heites neid uudsuse ihalusest kõrvale. Konser­ vatiivse ellusuhtumise võib kokku võtta põhimõttelises hoiakus olla muutustele avatud, tõdedes samas, et enne vastamist küsimusele, mida ja kuidas muuta, tuleb suuta vastata küsimusele, mida ja miks peab kindlasti hoidma, austama ja säilitama. Ka sel aastal on meil hea meel rikastada meie kalendrit Daniel F. Gerhartzi maalidega, mis annavad edasi konservatiivse elukäsitluse aluseks olevat austust kõige tõese, ilusa ja hea vastu. Tahame selle kalendriga tänada kõiki meie sihtasutust toetanud inimesi, kelle abiga oleme saanud taas ühe aasta pühenduda meile ühiselt oluliste ideaalide kaitsmi­ sele. 2020. aastal jätkame heade toetajate abil seda tööd, nii hästi kui vähegi suudame. Lugupidamisega

VARRO VOOGLAID SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimees Daniel F. Gerhartz. Täpselt nagu tema Kaanemaal: Daniel F. Gerhartz. Lootused ja unistused

MARKUS JÄRVI SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse liige


Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks on asutatud selleks, et seista ajatute, inimloomusest lähtuvate ja sellisena universaalsete ideaalide eest, millele tuginedes võiks meie riik, rahvas ja kultuur edasi kesta ja püsima jääda.

Enam kui 38 000 allkirja üleandmine Riigikogus, väljendamaks rahva vastuseisu perekonna ümbermääratlemise püüdlustele (mai 2013). Kokku sai petitsioon üle 45 000 inimese toetuse.

Ennekõike seisame perekonna ja pereväärtuste eest, sest pere­ kond on tähtsaim kultuurilist järjepidevust kindlustav ühis­ kondlik institutsioon. Perekond on inimliku armastuse esmane ja loomulik keskkond, mis kannab edasi ühiskonna alusväärtusi ja traditsioone ehk eelmiste põlvede kogemusele toetuvat elu­ tarkust. Nagu meie põhiseaduski kinnitab, on perekond reaal­ selt rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna elujõu alus.

Meeleavaldusel perekonna ja demokraatia kaitseks osalesid tuhanded inimesed kõigist maakondadest, et seista vastu kooseluseaduse läbisurumisele (oktoober 2014).

2014. aasta hilissügisel sai SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks suure ühiskondliku tunnustuse osaliseks, osutudes Aadu Luukase Missioonipreemia laureaadiks.

Tänu paljude toetajate abile oleme suutnud kaasata meie siht­ asutuse töösse kümneid tuhandeid inimesi, et kaitsta loomuli­ ku perekonna tähendust ideoloogiliste rünnakute eest ja tule­ tada meelde perekondlike väärtuste ja vooruste olulisust kogu ühiskonna jaoks. Tänu meie kõigi ühisele pingutusele ja val­ misolekule seista oma tõekspidamiste eest on meie sihtasutu­ sest kujunenud üks olulisemaid kodanikuühendusi Eestis.

Meie veebiportaal Objektiiv.ee, mille avasime 2015. aasta oktoobris, kasvab jõudsalt. Juba esimesel tegvusaastal külastati portaali rohkem kui 1,25 miljonit korda.

Nii 2014., 2015., 2016. kui ka 2018. aasta suvel viisime läbi ringreisi, mille käigus kohtusime suuremates maakonnakeskustes paljude inimestega. Samuti oleme korraldanud mitmeid väiksemaid meeleavaldusi ja pikette. Pildil sümboolne meeleavaldus 2015. aasta sügisel Riigikogu ees.

Kultuurilised muutused, mis kaasaja maailmas aset leiavad, puudutavad üha valulisemalt ka meie maad ja ühiskonda. Abielulahutused, purunenud perekonnad, abordid; katsed perekonna tähendus olemuslikult ümber määratleda, kaa­ sates sellesse ka homoseksuaalsed suhted – kõik see täidab meediat ja ka meelelahutustööstust. Kuid siiski näevad eest­ lased perekonda kõige olulisema väärtusena – nad usuvad ja tunnistavad, et isikliku õnne määraks on perekondlik õnn.

2013. aastal kogusime petitsioonile “Kaitskem üheskoos pere­ konda!” rohkem kui 45 000 inimese toetuse. 2015. aasta sügisel korraldasime Toompea lossi ees taasiseseisvumisjärgse aja ühe suurima meeleavalduse. 2015. aasta alguses viisime enne riigi­ kogu valimisi läbi massiivse teavituskampaania, kujundades see­ läbi Eesti poliitilist maastikku. 2015. aasta sügisel avasime oma uudiste­ ja arvamusportaali Objektiiv.ee. 2016. aastal tegime pingutusi rahvaalgatuse õiguse taastamise vajalikkuse teadvusta­ miseks ning 2017. aastal koondasime rahva häält, et seista vastu nn homoabielu hiilivale seadustamisele. 2018. aastal koondasi­ me paljude inimeste hääled abielu määratlemiseks põhiseaduses mehe ja naise liiduna. Ja 2019. aastal kordasime taas suure tea­ vituskampaania enne riigikogu valimisi. Töötame pidevalt selle nimel, et ajatuid ideaale esile tõsta ja neid ühiskonnas levitada ning seista vastu ühiskonna loomuliku korra lammutamisele.


VEEBRUAR

Jaanuar ESMASPÄEV

TEISIPÄEV

1

KOLMAPÄEV

NELJAPÄEV

1

2

Uusaasta, näärid P. Neitsi Maarja, Jumalaema suurpüha

2 9:15 15:39

6

Issanda ilmumise püha e. kolmekuningapäev

3

7

REEDE

6:45

3

E

T

K

N

R

L

P

3 10 17 24

4 11 18 25

5 12 19 26

6 13 20 27

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23

LAUPÄEV

4

PÜHAPÄEV

5

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev

8

9 10 11 12 21:21

Kristuse sündimise püha (MPEÕK tähistab jõule)

Jeesuse ristimise püha

13 14 15 16 17 18 19 14:58

Nuudipäev e. kanutipäev (ka 7.01)

4 8:57 16:08

Piiskop Platoni märtrisurma päev (1919) Taliharjapäev

Tõnisepäev

20 21 22 23 24 25 26 23:42

Kaduneljapäev

5

Jeesuse ristimise püha

27 28 29 30 31 Daniel F. Gerhartz. Jõud ja veetlus

Apostel Pauluse pöördumise püha e. paavlipäev

AUSTUS ÜHISKONNA ALUSVÄÄRTUSTE VASTU Konservatism kui poliitiline ideoloogia sündis 18. sajandi lõpus vastureaktsioonina Prantsuse revolutsioonile, mis oli suunatud ühiskonna aluste vägivaldsele ja radikaalsele ümberkor­ raldamisele nii monarhia, keskse tähtsusega moraalsete põhimõtete kui ka kristliku reli­ giooni kõrvale heitmise teel. Oma 1790. aasta teoses “Mõtisklusi Prantsuse revolutsioonist” kirjutas konservatismi rajajaks peetav Edmund Burke, et ühiskonna areng on loomulik, ent muutuseid ei tohi kunagi teha kiirustades ega ilma põhjaliku arusaamiseta sellest, milliseid printsiipe, norme, institutsioone, tavasid ja traditsioone on hädavajalik ühiskonda kokku siduva jõuna austada ja hoida. Nii on konservatiivse elukäsitluse üheks pea­ miseks taotluseks mitte pelgalt status quo, vaid kultuurilise järjepidevuse säilitamine ning toe­ tumine traditsioonidele kui eelmiste põlvede elutarkusele. Sellisena vastandub konservatiiv­ sus progressivismile, mida iseloomustab uudsu­ se ihalus eelmiste põlvede pärandi kõrvaleheit­ mise hinnaga, justkui oleks see ühiskondliku arengu hädavajalik eeldus. Üheks kõige oluli­ semaks ühiskonda koos hoidvaks jõuks pidas Burke moraalseid põhimõtteid, sest ükski võim ei suuda rahvast ühiskonnaks siduda, kui puu­ duvad ühiselt jagatud ja järgitud ideaalid. Nii ei seisne konservatiivsus mitte uuendustele vastu seismises ja olemasoleva elukorralduse konser­ veerimises, vaid ühiskonna arengu tagamises kooskõlas ühiskondliku elu moraalsete alustega. Sellest järeldub omakorda, et konservatiividel peab olema selge ettekujutus neist väärtustest, traditsioonidest, tavadest, institutsioonidest ja ideaalidest, millest moodustub ühiskonna vun­ dament. Just nende austamise tugevdamisele peab olema suunatud konservatiivide eriline tähelepanu ning seda tuleb võtta väga olulise kohustusena. Milles need ideaalid seisnevad, sellest kirjutame lähemalt allpool.


MÄRTS

Veebruar ESMASPÄEV

TEISIPÄEV

KOLMAPÄEV

NELJAPÄEV

REEDE

5

E

T

K

N

R

L

P

30 2 9 16 23

31 3 10 17 24

4 11 18 25

5 12 19 26

6 13 20 27

7 14 21 28

1 8 15 22 29

LAUPÄEV

1

PÜHAPÄEV

3:42

2

Tartu rahu aastapäev Küünlapäev e. Issanda templissetoomise püha

6 8:28 16:42

3

4

5

6

7

8

9:33

9

Luuvalupäev

7

10 11 12 13 14 15 16 00:17

Valentinipäev

8 7:53 17:18

Leedu Vabariigi iseseisvuspäev

17 18 19 20 21 22 23 17:32

Kaduneljapäev

9

Tiina- e. neitsipäev Jeesuse kohtamine templis

Piiskop Profittlichi surmapäev (1942) Peetripäev

24 25 26 27 28 29 Iseseisvuspäev Eesti Vabariigi aastapäev Madisepäev

Vastlapäev e. lihaheitepäev

Daniel F. Gerhartz. Oma isa jälgedes

Tuhkapäev ehk paastuaja algus

(Liigaasta lisapäev)

VABADUS JA VASTUTUS KÄIVAD KÄSIKÄES Lisaks vastuolule progressivismiga vastandus konservatiivsus juba oma algusaegadel nii kol­ lektivismile, individualismile kui ka sellega lähedalt seotud liberalismile. Sarnaselt indivi­ dualismile ja liberalismile peab ka konservatism üksikisikute eneseteostuse võimalust ja tegevus­ vabadust oluliseks, ent seda ei peeta riigivõimu olulisimaks ülesandeks ja kõrgeimaks hüveks. Täpsemalt peab konservatism oluliseks, et üksikisikud teostaksid oma vabadust kooskõlas ühiskonna aluseks olevate moraalsete ideaalide­ ga ehk kasutaksid vabadust vastutustundlikult – viisil, mis austab ja hoiab ühiskonna aluseid. Kui individualism ja liberalism rõhutavad ini­ meste õigusi, siis konservatism rõhutab esma­ järjekorras vajadust teostada õigusi koos ko­ hustustega, mis tulenevad ühiskonna liikmeks olemisest. Ennekõike on need kohustused seo­ tud lugupidamisega moraalsete ja kultuuriliste ideaalide vastu, mis seovad ühiskonna tervi­ kuks, ent ka austusega Jumala, teiste inimeste ja riigi vastu. Üksikisiku vabadustest ei tohi saada ühiskonna ja kultuuri lammutamise vahend. Kui individualismis ja liberalismis näeb konser­ vatism üht äärmust, siis teist äärmust nähakse kollektivismis, mille ilminguteks on nii kom­ munism kui ka sotsialism. Erinevalt liberalis­ mist ei absolutiseeri konservatism üksikisikute tegevusvabadust, ent samas peab konservatism äärmiselt oluliseks kaitsta seda riigivõimu sek­ kumise eest, et tagada inimestele võimalus olla ise oma elu eest vastutav. Konservatism on vastu nii liberalismi kui ka kollektivismi taotlusele, et riik tagaks ühiskonna liikmete materiaalset võrdsust. Vastupidi, kon­ servatismi ideaaliks on see, et inimesed võtaks ise vastutuse oma elu eest ning et hästi läheks neil, kes kasutavad oma vabadust vastutustundlikult.


APRILL

Märts ESMASPÄEV

9

TEISIPÄEV

KOLMAPÄEV

NELJAPÄEV

REEDE

E

T

K

N

R

L

P

6 13 20 27

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24

4 11 18 25

5 12 19 26

LAUPÄEV

PÜHAPÄEV

30 31

1 Paastuaja 1. pühapäev Jevdokiapäev

10 21:57

2

7:11 17:56

3

4

5

19:48

11:34

Leedu taasiseseisvumispäev

Paastuaja 2. pühapäev Naistepäev

Korjusepäev

Emakeelepäev

Paastuaja 3. pühapäev

16 17 18 19 20 21 22 6:30 18:30

Käädripäev Alekseipäev Patrikupäev

13

8

9 10 11 12 13 14 15

Algas Tallinna pommitamine (1944) Sorokasveet e. tsirgupäev

12

7

Algas Narva pommitamine (1944)

Suure paastu algus

11

6

P. Joosepi suurpüha Kaduneljapäev

Kevade algus (5:50)

P. Benedictuse püha e. pendipäev

Paastuaja 4. pühapäev

23 24 25 26 27 28 29 Üleminek suveajale

11:28

Issanda kuulutamise püha e. paastumaarjapäev Märtsiküüditamise leinapäev Daniel F. Gerhartz. Esmasündinud poeg

Paastuaja 5. pühapäev

PEREKOND KUI ÜHISKONNA ALUS Konservatiividele oluline vabaduse ja vastutuse ideaal peab ennekõike teostuma abielus ja selle­ le tuginevas perekonnas. Riigivõim peab tagama perekondadele vabaduse korraldada oma elu vas­ tavalt oma paremale äranägemisele. Muuhulgas tähendab see vanemate õigust kasvatada oma lapsi vastavalt oma tõekspidamistele. Teiselt poolt ei eelda aga konservatiivid, nagu oleks perekonna toimetuleku eest hoolitsemine riigi ülesanne – ennekõike on see perekonna enda vastutus. Perekond on ainulaadne ja eriti oluline institut­ sioon mitte ainult seetõttu, et see on riigivõimu domineerimise eest kaitsev inimliku vabaduse kants ja justkui väike kuningriik, kus abikaasad on kuningas ja kuninganna, vaid ka seetõttu, et just perekonnas antakse edasi ideaalid ja vooru­ sed, ilma milleta ei püsiks ühiskond koos. Pere­ konnas õpitakse vabaduse vastutustundlikku ka­ sutamist, isetut armastust ja selle viljana teistega arvestamist ja teenimist. Kõik need ja paljud tei­ sed perekonnas kujunevad voorused on ka terve ühiskonna hädavajalikeks eeldusteks. Olles inimelu edasiandmise ja laste üleskasva­ mise loomulik keskkond, on perekond sõna ot­ seses mõttes rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alus, nagu meie põhiseadus ütleb. Sellisena on perekonna ideaali au sees hoidmi­ ne, selle ideoloogiliste rünnakute eest kaitsmine ja selle teostamiseks eelduste loomine konser­ vatiividele eriti oluline. Kõike, mis toetab elu perekonnas, tuleb soosi­ da, ning kõike, mis pärsib, takistab ja kahjus­ tab elu perekonnas, tuleb julgelt tõrjuda. Laste kasvatuses ja hariduses peab olema eriti olulisel kohal nende ettevalmistamine eluks abielus ja perekonnas. Ei ole liialdus öelda, et konserva­ tiivse ideaali kohaselt peaks Eesti olema pere­ kondade ühiskond ehk ühiskond, mis on tead­ likult kujundatud viisil, et siin oleks hea elada ennekõike just lasterikastel perekondadel.


MAI

Aprill ESMASPÄEV

TEISIPÄEV

KOLMAPÄEV

14 6:52 20:00

13:21

NELJAPÄEV

1

REEDE

2

3

E

T

K

N

R

L

P

4 11 18 25

5 12 19 26

6 13 20 27

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

LAUPÄEV

4

Karjalaskepäev Aprillipäev e. naljapäev

15

6

7

5:35

16 6:11 20:34

9 10 11 12 Suur Neljapäev

Suur Reede

Vaikne Laupäev

Kristuse ülestõusmise püha e. paasapüha Palmipuudepüha

13 14 15 16 17 18 19 1:56

Ülestõusmispühade 2. püha

17

5 Palmipuudepüha

8

Issanda kuulutamise püha

PÜHAPÄEV

Künnipäev

Ülestõusmisaja 2. pühapäev e. halastuse pühapäev Paasapüha

Kaduneljapäev

20 21 22 23 24 25 26 5:26

Veteranipäev Jüripäev

18 5:31 21:08

27 28 29 30 23:38

Siena p. Katariina, Euroopa patroon Daniel F. Gerhartz. Aarded

Tuuleristipäev

Evangelist Markuse püha e. markusepäev

ABIELU OLULISUS Põhiseadus märgib, et perekond on rahva püsi­ mise ja kasvamise ning ühiskonna alus. Aga perekonna aluseks on omakorda abielu kui mehe ja naise vabatahtlik elukestev liit. Kah­ juks on abielu ja perekond olnud nii liberaalse, kommunistliku kui ka sotsialistliku ideoloogia rünnaku objektiks. Laastavat hävitustööd on teinud ka seksuaalrevolutsioon, tuues endaga väärastunud nägemuse vabadusest ja armastu­ sest. Seetõttu on abielu­ ja perekonnakultuur ka Eestis varemeis. Perekonna kriis on paljuski just abielu kriis. See väljendub tänases ühiskonnas mitte ainult abielude purunemises ja nende arvu vähenemi­ ses, vaid ka abielu tähenduse moonutamises ja sellest arusaamise kadumises. Seetõttu on pere­ konna kriisi ületamiseks tarvis uuesti selgitada abielu tegelikku tähendust ning rõhutada selle olulisust perekonna ja ühiskonna vundamendi­ na. Abielu tuleb taas ausse tõsta ja ihaldusväär­ seks muuta. Kindlasti tuleb konservatiividel seista vastu abielu tähenduse moonutamisele. Ühtlasi on abielu ideaalist rääkides eriti oluli­ ne rõhutada selle elukestvust ja avatust lastele. Tõelise abielu keskmes peab olema abikaasade tõotus jääda teineteisele truuks kogu eluks, nii heas kui halvas, sest just see on eeldus täieli­ kuks pühendumiseks, laste vastuvõtmiseks tar­ viliku turvatunde tekitamiseks, lastele turvalise ja stabiilse kasvukeskkonna loomiseks ning perekonna liikmete vaimse, sotsiaalse ja mate­ riaalse heaolu tagamiseks. Seejuures peab riigivõim igakülgselt soosima ja toetama abielu institutsiooni, sidudes selle ma­ teriaalsete ja sotsiaalsete eelistega ning toetama ka muul moel – mh läbi perekonna­ ja haridus­ poliitika – perekondade terviklikkust. Kuivõrd abielu on perekonna aluseks, ei tohi abielupaa­ ride riiklikku eeliskohtlemist käsitleda diskri­ mineerimisena teiste suhtes. Kõike, mis kahjus­ tab abielu ideaali teostumist ühiskonnas, tuleb aga valehäbita taunida ja pärssida.


JUUNI

Mai ESMASPÄEV

TEISIPÄEV

KOLMAPÄEV

NELJAPÄEV

REEDE

18

E

T

K

N

R

L

P

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24

4 11 18 25

5 12 19 26

6 13 20 27

7 14 21 28

LAUPÄEV

1

2

Kevadpüha Volbripäev Töömees Joosepi püha

19

4 Läti taasiseseisvumispäev

20 4:55 21:41

5

6

13:45

7

9 10 Euroopa päev Nigulapäev

Emadepäev

11 12 13 14 15 16 17 17:03

Leheristipäev Apostel Mattiase püha

21

3 Apostlite Filippuse ja Jaakobus Noorema päev

8

Linnuristipäev

PÜHAPÄEV

Tallinna päev Rahvusvaheline perepäev

18 19 20 21 22 23 24 20:39

Eerikupäev

22 4:26 22:12

Kristuse taevaminemise püha e. ristipäev Kaduneljapäev

25 26 27 28 29 30 31

Urbanipäev (P. Urbanus I püha) Daniel F. Gerhartz. Südame lähedal

6:30

Taevasseminemise püha

Nelipüha Maarja külaskäigu päev

PEREMEESTE ÜHISKOND Konservatiivse ideaali kohaselt peaks Eesti ole­ ma peremeeste ühiskond. See tähendab, et või­ malikult paljud inimesed peaks olema maa­ või vähemalt koduomanikud, sest pole võimalik olla peremees, omamata kodu. Nii peaks riik soosima elamist väljaspool linnu, kus inimestel on võimalik kujuneda maaomanikeks. Erine­ valt sotsialismist ei ole konservatism mugavuse ideaal – see on väärikuse ideaal. Nii on pere­ meeste ühiskonna ideaali oluliseks osaks ka see, et oma eluga püütakse hakkama saada riigi abi­ ta. Ühelt poolt eeldab see, et riigivõim sekkub inimeste ellu võimalikult vähe. Teiselt poolt on aga vajalik, et riik ei nõuaks inimestelt niivõrd suuri makse, et neil polegi võimalik ise hakka­ ma saada ning nad muutuvad paratamatult ava­ liku võimu toetustest sõltuvaks. Eestis, nagu paljudes teistes sotsialistlikust ideoloogiast kahjustatud riikides, on maksu­ koormus lubamatult kõrge. Olukord, kus tava­ line tööinimene peab loovutama oma palga­ fondist riigile rohkem kui 50 protsenti, sageli koguni 70–80 protsenti, ei ole normaalne. Vas­ tupidi, selline olukord kujutab endast eraoman­ di puutumatuse põhimõtte ränka rikkumist. Konservatiivse nägemuse kohaselt peaks riik koguma makse nii vähe kui võimalik ja kasu­ tama maksuraha üksnes selleks, et täita hädava­ jalikke riiklikke funktsioone. Riigi ülesanne ei ole tegeleda jõukuse ümberjagamisega. Küll aga peaks riik pärssima olemuslikult ebaõiglaseid mittetöiseid tegevusi, nagu liigkasuvõtmine ja spekuleerimine, millega koondatakse ebaõigla­ selt suur osa jõukusest kitsa isikute ringi kätte. Põhimõtteliselt ei tohiks riigivõim korraldada kodanike eest mitte ühtegi nende elu aspekti, mida nad saavad korraldada ise, olgu jutt laste harimisest, tervishoiust, korrakaitsest või hoo­ lekandest. Selline on konservatiivne ideaal.


JUULI

Juuni ESMASPÄEV

TEISIPÄEV

1

2

23

E 6 13 20 27

KOLMAPÄEV

3

Lastekaitsepäev Nelipühade 2. püha

24

4

REEDE

22:12

K

N

R

L

P

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

4 11 18 25

5 12 19 26

LAUPÄEV

5

7 Kolmainupüha Nelipüha

9 10 11 12 13 14 9:24

Kristuse ihu ja vere suurpüha (Corpus Christi) Juuniküüditamise leinapäev P. Meinhardi päev

Venemaa päev

25

PÜHAPÄEV

6 Rootsi rahvuspüha

Eesti lipu päev

8

4:07 22:34

NELJAPÄEV

T

15 16 17 18 19 20 21 9:41

Viidipäev

26 11:31

Jeesuse pühima südame suurpüha

Suve algus (00:45)

22 23 24 25 26 27 28 4:04 22:43

Lühendatud tööpäev

27

Kaduneljapäev

Võidupüha Jaanilaupäev

29 30 Apostlite Peetruse ja Pauluse püha e. peeterpaulipäev Tartu linna päev Daniel F. Gerhartz. Emaga

Ristija Johannese sündimise püha e. jaanipäev

11:16

Seitsmemagajapäev

KODANIKE ÜHISKOND Konservatiivse ideaali kohaselt peaks Eesti ole­ ma mitte ainult peremeeste, vaid ka kodanike ühiskond – eneseteadlikest, ühte hoidvatest ja ise oma elu suunavatest kodanikest koosnev rahvas, mitte pelgalt lükata­tõugata mass. Tõtt­öelda ei ole demokraatia ideaal konser­ vatismi lahutamatu osa. Alguses olid konser­ vatiivid ühiskonna hierarhilise korralduse ja selle osana ka monarhia kaitsjad, lähtudes põhi­ mõttest, et vastutustundlik riigivalitsemine eel­ dab erilisi teadmisi, oskusi ja kogemusi, mida kaugeltki igaüks ei oma. Selles tõdemuses on palju tõtt, mistõttu peavad konservatiivid en­ diselt nõudma, et võimupositsioonid täidetaks vaid piisavat kompetentsust omavate isikutega. Samas seisavad konservatiivid kindlalt sel­ le eest, et avaliku võimu teostataks kooskõlas ühiskonna alustena kokku lepitud põhimõte­ tega. Seetõttu on just konservatiividest saanud demokraatliku riigikorralduse peamised eest­ kõnelejad. Põhiseaduse kohaselt peaks Eesti olema demokraatlik riik, kus kõrgeima riigi­ võimu kandjaks on rahvas. Nii nõuavad just konservatiivid 1934. aasta riigi­ pöördega ära võetud rahva elementaarsete de­ mokraatlike õiguste (rahvaalgatuse õigus, riigi­ pea valimise õigus) taastamist ja ka riigikogu valimise korra parandamist, et valituks osutuks mitte parteide soosikud, vaid suurima rahva toe­ tusega kandidaadid. Riigivõimu tuleb kasutada mitte kodanike hoiakute, soovide ja väärtuste ümberkujundamiseks, vaid nende elluviimiseks. Lisaks eelnevale on konservatiividele oluline, et Eestis kujuneks välja aktiivne kodanikkond, mis on valmis andma oma panuse mitte ainult isikliku, vaid ka ühiskonna heaolu tagamiseks. Täiesti vastuvõetamatu on võlts­kodanikeühen­ duste riiklik rahastamine, mis ei esinda tegeli­ kult mitte kodanikke, vaid riiki. See, millistele ühingutele kodanike raha jaotada, on mitte va­ litsuse, vaid kodanike endi asi.


AUGUST

Juuli ESMASPÄEV

27

TEISIPÄEV

E T K N R L P 31 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

KOLMAPÄEV NELJAPÄEV

REEDE

LAUPÄEV

PÜHAPÄEV

1 2 3 4 5 7:44

Heinamaarjapäev

28

Apostel Tooma püha

6 7 8 9 10 11 12 4:15 22:36

Seitsmevennapäev

29

P. Benedictus, Euroopa patroon

13 14 15 16 17 18 19 2:29

Maretapäev e. karusepäev

30

Kaduneljapäev

20 21 22 23 24 25 26 4:42 22:12

20:33

Eelijapäev

31

P. Victor, Tallinna kaitsepühak

P. Maarja Magdaleena päev e. madlipäev

P. Birgitta, Euroopa patroon

Apostel Jaakobus Vanema püha e. jaagupipäev

Anna ja Joakimi, Neitsi Maarja vanemate päev e. annepäev

27 28 29 30 31 15:32

Olevipäev Daniel F. Gerhartz. Elulõng

ISESEISVUSE IDEAAL Konservatiivse elukäsitluse lahutamatuks osaks on riikliku iseseisvuse ideaal. Selle kohaselt peab eesti rahvas olema peremeheks omal maal, otsustades ise oma elukorralduse üle, lähtumata kellegi teise juhistest või korraldustest. Oluline on aru anda, et iseseisvuse ideaal on küll vää­ rikas, aga paraku pole see ei mugav, turvaline ega lihtne – ei isiklikul ega ka riiklikul tasandil. Vastupidi, selle ideaali järgimisega kaasneb üks­ jagu raskusi, ebamugavusi ja ohte, eriti väikesele riigile. Seetõttu võib tekkida – ja ongi tekkinud – kiusatus ja surve loovutada riiklik iseseisvus riigiülestele rahvusvahelistele organisatsiooni­ dele, nagu Euroopa Liit – selleks, et säilitada oma suhtelist materiaalset heaolu. Iseseisvus on aga sisutu, kui see taandatakse valikule, millist isandat teenida. Nii mõnigi kord kuuldud väide, nagu oleks Eesti iseseisvus kõige paremini kaitstud siis, kui me suure osa sellest ära anname, on absurdne ega kannata kriitikat. Sellisest hoiakust vaatab vastu iseseisvuse eelduseks oleva iseolemise julguse puudumine. Loomulikult ei ole koostöö teiste riikide ja rahvusvaheliste ühendustega konser­ vatiivse ideaaliga vastuolus. Küll aga ei ole vastu­ võetav, kui koostöö loosungi varjus taandutakse põhiseaduse esimeses paragrahvis paika pandud põhimõttest, et Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Just nagu demo­ kraatia ideaali, nii on ka riikliku iseseisvuse ideaali puhul oluline, et poliitilistel ja ametkond­ likel positsioonidel olevad isikud lähtuks sellest päriselt, mitte ainult näiliselt. Viimselt ei ole aga küsimus üksnes poliitikutes. Riiklik iseseisvus pole võimalik ilma, et rahvas tervikuna oleks juurdunud hoiak, mis kardab orjust rohkem kui surma. Tõeliselt vaba ja iseseisev saab olla vaid selline enesekindel rahvas, mille enesemääratlu­ ses on vabadusel ja iseseisvusel keskne koht.


SEPTEMBER

August ESMASPÄEV

31

TEISIPÄEV

KOLMAPÄEV

NELJAPÄEV

REEDE

31

E

T

K

N

R

L

P

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24

4 11 18 25

5 12 19 26

6 13 20 27

LAUPÄEV

1

PÜHAPÄEV

2

Makaveipäev (setu)

32 18:59

3

5:12 21:40

4

5

6

7

Issanda muutmise püha

33

8

9

P. Dominicuse päev

10 11 12 13 14 15 16 19:45

P. Laurentiuse päev e. lauritsapäev

34 5:43 21:06

Kaduneljapäev

17 18 19 20 21 22 23 5:42

Rollapäev (setu)

35

P. Neitsi Maarja uinumise e. taevavõtmise püha e. rukkimaarjapäev

Paasapäev (setu) Issanda muutmise püha

Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev

Taasiseseisvumispäev

24 25 26 27 28 29 30 20:58

Apostel Bartolomeuse püha e. pärtlipäev Daniel F. Gerhartz. Koos veedetud päevad

P. Neitsi Maarja uinumise püha

Ristija Johannese märtrisurma päev Ivanoskoroona

EESTI KUI EESTLASTE RAHVUSKODU Konservatiivne ja rahvuslik elukäsitlus peavad käima käsikäes, eriti sellises väikeses rahvus­ riigis, nagu Eesti seda on. Meedia ja võimu­ ringkonnad püüavad sageli rahvusluse ideaali häbimärgistada, pannes selle ühte patta koguni natsismi või rassismiga. Sellise hoiaku ekslik­ kuse tõestamiseks pole tarvis vaadata kauge­ male põhiseaduse preambulist, kus on selge­ sõnaliselt sätestatud, et Eesti riigi loomise üks peamisi eesmärke seisneb eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise tagamises läbi aegade. Konservatiivid ei tohi rahvuslikke ideaale hä­ beneda, hoolimata katsetest seda ideaali häbi­ märgistada. Vastupidi, konservatiivide kohus on olla patriootlikult meelestatud ning rahvusriigi ideaali julgelt esile tõsta, toonitades alati sel­ le olulisust. Tõsiasi on see, et eesti rahval ei ole teist kodu peale Eesti riigi ning pole ka ühtki teist riiki, kus eesti keelt kõneldaks. Sarnaselt teistele rahvastele võime meie, eestlased, ilma valehäbita pidada end omal maal privilegeeritud rahvaks, just nagu igal peremehel on õigus pidada end oma kodus privilegeeritud inimeseks. Natsismi ja rassismiga pole rahvuslusel mingit pistmist. See, et keegi kannab oma südames rah­ vusluse ideaali, ei tähenda, et ta peaks pidama oma rahvast teiste rahvaste suhtes ülimuslikuks või vihkama teisest rahvusest või rassist inimesi. Ei, terve rahvuslus ammutab oma elujõu armas­ tusest oma maa, rahva, keele ja kultuuri vastu ning on sellisena ilus ja ülev eluhoiak. Samas on oluline, et rahvuslus ei manduks millegi või kel­ legi vastu olemise hoiakuks. Nii ei saa eestlaste rahvuslik identiteet olla sisukal moel määratle­ tud läbi vastandumise Venemaale või kellelegi teisele. Kui tahame olla hingelt suur rahvas, siis peame keskenduma enesekindlalt sellele, et säili­ tada, hoida, kasvatada ja austada neid põhimõt­ teid ja väärtusi, mis moodustavad eestlaseks ole­ mise tuuma. Nagu iga peremees, peame olema rahvana alati valmis oma rahvuskodu kaitsma.


OKTOOBER

September ESMASPÄEV

TEISIPÄEV

36

1

6:15 20:26

KOLMAPÄEV

8:22

NELJAPÄEV

2

3

Teadmistepäev Esimene koolipäev Kirikuaasta algus (EAÕK)

37

7

8 P. Neitsi Maarja sündimise püha e. ussimaarjapäev

38 6:47 19:44

4

T

K

N

R

L

P

5 12 19 26

6 13 20 27

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

4 11 18 25

LAUPÄEV

5

PÜHAPÄEV

6

Ema Teresa Kalkutast

9 10 11 12 13 12:26

Fulco, esimene eestlaste piiskop, ja Nicolaus, munk, Fulco abiline

Kaduneljapäev

P. Neitsi Maarja pühima nime püha Viini lahingu aastapäev (1683)

Vanavanemate päev

14 15 16 17 18 19 20 14:00

Ristiülendamise püha

39

REEDE

E

P. Neitsi Maarja seitsme valu püha

21 22 23 24 25 26 27 4:55

Apostel ja evangelist Matteuse püha e. madisepäev P. Neitsi Maarja sündimise püha

40 7:19 19:02

Vastupanuvõitluse päev Sügise algus (16:32)

28 29 30 Peainglite Miikaeli, Rafaeli ja Gabrieli püha e. mihklipäev

Daniel F. Gerhartz. Päev vanaisaga

Ristiülendamise püha

PÕHIÕIGUSED JA -VABADUSED Üks kõige olulisemaid ülesandeid, mis konser­ vatiivide ees seisab, seondub vajadusega säili­ tada ühiskonnas austus elementaarsete põhi­ seaduslike õiguste ja vabaduste vastu. Paraku on need üha suurema rünnaku objektiks. Juba pikemat aega on vasakpoolsed ja end iroonilisel kombel liberaalideks nimetavad jõud püüdnud saavutada nii sõnavabaduse, usu­ ja veendu­ muste vabaduse, südametunnistuse vabaduse, vanemate poolt oma laste kasvatamise vabadu­ se kui ka eraomandi kasutamise vabaduse olu­ list piiramist või koguni mahasurumist. Kon­ servatiivid, seevastu, on peamised, kes seisavad nende õiguste säilimise eest. Põhiõigused ja ­vabadused on ennekõike oluli­ sed selleks, et tagada inimeste ja perekondade võimalus elada oma elu vastavalt oma parema­ le äranägemisele ilma riigivõimu sekkumiseta. Teisisõnu on põhiõigused ja ­vabadused taga­ tiseks võimalusele elada ühiskonnas kooskõlas konservatiivsete ideaalidega – ka siis, kui või­ mul on jõud, mis ei pea neid ideaale oluliseks. Seetõttu peavad konservatiivid seisma vastu nn vihakõne keelu kui ka diskrimineerimise keelu kehtestamisele ja laiendamisele. Nende projek­ tide tegelikuks mõtteks on tekitada hirmuõhk­ konda ning suruda maha vabadust väljendada domineeriva ideoloogiaga vastuolus olevaid seisukohti, samuti võtta valitseva ideoloogiaga mitte nõustuvatelt inimestelt võimalus osaleda ühiskondlikes suhetes ilma oma südametunnis­ tuses juurdunud veendumustest taganemata. Kuna liberaalid on võtnud omaks sotsialistliku hoiaku allutada kõik inimesed riiklikult diktee­ ritud ideoloogiale, lasub konservatiividel põhi­ õiguste ja ­vabaduste kaitsjana eriline vastutus. Kindlasti on konservatiivide kohus kaitsta ka inimelu pühadust, astudes vastu nii laste mas­ silisele tapmisele enne sündi kui ka püüdluste­ le survestada haigeid ja vanu inimesi oma elu lõpetamisele nn eutanaasia seadustamise teel.


NOVEMBER

Oktoober ESMASPÄEV

TEISIPÄEV

KOLMAPÄEV

NELJAPÄEV

40

1

REEDE

00:05

E

T

K

N

R

L

P

30 2 9 16 23

3 10 17 24

4 11 18 25

5 12 19 26

6 13 20 27

7 14 21 28

1 8 15 22 29

LAUPÄEV

2

3

5 Õpetajate päev

42 7:52 18:21

6 Ettevõtjate päev

7

9 10 11 3:39

Roosipärja Maarja püha e. Lepanto lahingu (1571) aastapäev

P. Victor, Tallinna kaitsepühak

Lõikustänupüha

12 13 14 15 16 17 18 22:31

Kolletamispäev

43

8

4 Assisi p. Franciscuse päev

Kaitseinglite päev

41

PÜHAPÄEV

Kaduneljapäev

Hõimupäev

Evangelist Luuka püha e. luukapäev

19 20 21 22 23 24 25 Üleminek talveajale

16:23

44 7:26 16:43

26 27 28 29 30 31

Midruskipäev (või 31.10) Daniel F. Gerhartz. Kirikukellad

16:49

Apostlite Siimona ja Juuda püha e. simunapäev

Pühakutepäeva eelõhtu (Halloween e. All Hallows' Eve)

AUSTUS LOODU VASTU Sageli levitatakse kuvandit, nagu ei läheks loo­ duskeskkonna säilitamine konservatiividele kor­ da. Paraku on selline kuvand eksitav. Tegelikult on just konservatiivid need, kel on vasakpoolse­ test palju avaram ja terviklikum nägemus loo­ dust kui hüvest, mida peab austama ja hoidma. Kristlastest konservatiivid näevad loodust kui Jumala loomingut, millesse tuleb suhtuda ko­ hase lugupidamisega. Eestis on loodushoid kon­ servatiivide jaoks eriti oluline teema, sest põlise maarahvana on eestlastel oma maa ja selle loo­ dusega eriliselt lähedane suhe ning eestlase iden­ titeet on lahutamatult seotud Eesti loodusega. Oluline on aga rõhutada, et austus loodu vastu ei tohi piirneda vaid looduskeskkonnaga. Loodu avaldub inimesele mitte ainult tema ümber, vaid ennekõike tema sees. Inimene on ise osa loodust ja temas avaldub loodu loomuseadusena ehk inimlikust loomusest lähtuvate printsiipidena, mida tuleb austada nii isikliku kui ka ühiskond­ liku elu alusena. Näiteks metsade maharaiumi­ ne, loomaliikide hävitamine, mere reostamine või põldude mürgitamine ei ole rohkem kuritegu loodu vastu kui on seda taganemine elementaar­ sest arusaamast, et abielu institutsioon rajaneb mehe ja naise loomulikul, erilisel ja eluandval kokkusobivusel või et laste tapmine enne sündi on kuritegu. Nii üks kui teine lähtuvad hoolima­ tusest loodu vastu ning peegeldavad inimeste soovi allutada loodu oma isekale tahtmisele. Ideaal, mille poole peaks konservatiivid nii isik­ likus kui ka ühiskondlikus elus püüdlema, on elamine harmoonilises suhtes looduga nii selle füüsilises kui ka vaimses ja kultuurilises ilmne­ mises. Konservatiivide kohus on hoida ja austa­ da kõike seda, mis on objektiivselt ilus, tõene ja hea, ning kõike sellele rajatut tulevatele põlve­ dele edasi anda, võimalusel paremana, kui see ise eelmistelt põlvedelt saadi.


DETSEMBER

November ESMASPÄEV

44

TEISIPÄEV

KOLMAPÄEV

NELJAPÄEV

REEDE

E

T

K

N

R

L

P

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

4 11 18 25

5 12 19 26

6 13 20 27

LAUPÄEV

PÜHAPÄEV

30

1

Apostel Andrease püha e. andresepäev

Kõikide pühakute päev e. pühakutepäev

11:30

45

2

3

4

5

6

7

Kõikide surnute mälestuspäev e. hingedepäev

46

Isadepäev

9 10 11 12 13 14 15

8:01 16:08

7:07

Mardipäev

47

15:46

8

Kaduneljapäev

16 17 18 19 20 21 22 6:45

Taassünnipäev

48 8:34 15:40

Läti Vabariigi iseseisvuspäev

Meestepäev

P. Neitsi Maarja templisseviimise püha

Kristus Kuninga püha

23 24 25 26 27 28 29

Leemetipäev (p. Clement I püha) Daniel F. Gerhartz. Nende kahe jõudehetk

Aleksandria p. Katariina e. kadripäev

Kodanikupäev

1. advent Kirikuaasta algus

ÜHISKONNA VOORUSLIK VUNDAMENT Sekulaarsete revolutsiooniliste ideoloogiate üks kõige hukatuslikumaid eesmärke on ehitada sedavõrd hea ühiskond, et inimesed ei peakski head olema. Selline lähenemine on paraku lepi­ tamatus vastuolus tõega inimloomuse kohta. Tõsiasi on see, et ühiskond on just nii hea, kui head on inimesed, kellest ühiskond moodus­ tub. Seepärast on konservatiivide jaoks oluline, et ühiskondlikus korras oleks voorused kui ini­ mese iseloomu osaks saanud head harjumused tõstetud au sisse ja pahed pandud põlu alla. Inimesi tuleb julgustada pürgima selle poole, mis on õilis ja kaunis, samal ajal kui langemist madaluse ja labasuse rüppe tuleb pärssida. Vabadus ei tähenda piirangute puudumist ega võimalust teha ükskõik mida. Vaba on inime­ ne, kelle hinges valitseb voorus ja kes ei ole pahede ori. Seepärast tuleb just voorustes näha teed vabaduse ja hingelise õnnelikkuse, samuti vaba ühiskonna poole. Kui inimesed suudavad ennast ise ohjata, ei ole vaja nii palju riiklikke käske, keelde ja piiranguid. Kõik terve mõistusega inimesed tahaks, et meid ümbritseks tõde, ilu ja headus ning nende poole suunavad voorused, nagu arukus, julgus, mõõ­ dukus, õiglus, suuremeelsus, au ja väärikus, kannatlikkus, truudus, puhtus, alandlikkus, töökus, teenimisvalmidus, siirus ja armastus; mitte aga valelikkus, inetus, pahatahtlikkus, rumalus, argus, ohjeldamatus, ebaõiglus, kitsa­ rinnalisus, alatus, kärsitus, laiskus, truudusetus, hooramine, isekus, valskus ja õelus. Tee sellise ühiskonna poole ei kulge aga polii­ tiliste sobingute ega ideoloogiliste manipulat­ sioonide kaudu, vaid läbi püüdluse saada voo­ ruslikumaks ning kanda ühes teistega hoolt, et ka meie lapsed näeksid just voorustes oma kut­ sumust ehk vaimse kasvamise, tõelise vabaduse ja õnnelikuks saamise rada. Selline peab olema konservatiivide ideaal.


Detsember ESMASPÄEV

49

TEISIPÄEV

KOLMAPÄEV NELJAPÄEV

REEDE

JAANUAR E T K N R L P 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 LAUPÄEV

1 2 3 4 5 6 2. advent Soome Vabariigi iseseisvuspäev P. Nikolaose püha e. nigulapäev

P. Neitsi Maarja templisse sisenemise püha

50

7 8 9 10 11 12 13 9:02 15:23

2:36

P. Neitsi Maarja päris­patuta saamise suurpüha

51

PÜHAPÄEV

3. advent P. Lucia päev e. luutsipäev e. luutsinapäev

Kaduneljapäev

14 15 16 17 18 19 20 18:16

4. advent

52

21 22 23 24 25 26 27 9:17 15:22

Toomapäev Talve algus (12:02)

53

1:41

Lühendatud tööpäev

Jõululaupäev

Kristuse sündimise püha e. esimene jõulupüha

Teine jõulupüha Esimärter Stefanose püha e. tabanipäev e. tehvanosepäev

Apostel ja evangelist Johannese püha e. johannesepäev Püha Perekonna suurpüha

28 29 30 31 5:28

Süütalastepäev Daniel F. Gerhartz. Seerav

Vana-aasta e. näärid Lühendatud tööpäev

KRISTLIK RELIGIOON JA MORAALSED ABSOLUUDID Kõik konservatiivid ei ole kristlased, aga kon­ servatiivsel elukäsitlusel on kristluse või vähe­ malt kristlike ideaalidega väga lähedane suhe. Kristliku religiooni keskmes on kõigi inimeste südametes aset leidev hea ja kurja vaheline võit­ lus ning kiriku ülesanne on inimesi selles võitlu­ ses toetada. Nõnda on kristlikul religioonil täita ühiskonnas väga oluline ülesanne kanda hoolt selle eest, et inimesed oleksid head, luues sedasi eeldusi ühiskondlike suhete tervenemiseks. Nägemus kristlikust ühiskonnast, mille liikme­ te elu keskmes on eesmärk saada armastuses teisi teenides üha paremaks inimeseks, kahet­ sedes ikka ja jälle sel teel esinenud libastumisi, peaks olema ülendav kõigile hea tahtega ini­ mestele. Sellises ühiskonnas oleks vaja palju vähem riiklikke käske ja keelde ning inimeste vabaduse ruum oleks tunduvalt avaram. Sa­ mas on praeguse aja lääne ühiskonnas tõrjutud ühes usuga Jumalasse ka usk kõikjal kehtivais­ se ja kõigile siduvaisse moraalsetesse absoluu­ tidesse. Nii on liberalismi vaimus tõrjutud ka veendumus, et need absoluudid peavad moo­ dustama isikliku ja ühiskondliku elukorralduse ülimad orientiirid. Kristliku religiooni hääbudes kaob ka inimesi rahvaks ja ühiskonnaks siduv ühine moraalne siht liikuda rahvana vaimse kasvamise poole. Seda asendab tarbimise ja naudingute kultus. Praegu elab lääs olulises osas veel kõrvale hei­ detud kristliku pärandi jäänustest. Samas on selge, et kristliku religiooni kõrvale heitmisest ühiskonda jäänud tühimikku ei ole võimalik millegagi korvata. Kui Eesti rahvas tahab püsi­ ma jääda, siis pole selleks muud võimalust kui pöördumine kristliku religiooni juurde selle mässulistest ideoloogiatest moonutamata kujul. Vaid üldrahvalik püüdlus olla hea ja saada pare­ maks võib taastada ühiskonna elujõu ja luua eel­ dused armastuse tsivilisatsiooni uueks kevadeks.


päikese tõus ja loojumine

kuu loomine esimene veerand täiskuu viimane veerand

õigeusu pühad (Juliuse kalendri järgi) katoliku pühad Kellaajad on antud Tallinna koordinaatide järgi. See kalender on valmistatud spetsiaalselt SA Perekonna ja Tra­ ditsiooni Kaitseks toetajatele tänuavaldusena sihtasutuse püüd­ luste ja ettevõtmiste suhtes üles näidatud usalduse eest. Kalend­ rit ei ole võimalik kusagilt osta ning selle müümine ükskõik kelle poolt ja ükskõik millistel tingimustel on keelatud. Kõiki kalendris sisalduvaid maale on kasutatud õiguste omaniku loal. Täname kõiki meie sihtasutuse toetajaid ning loodame, et 2020. aasta kujuneb meile sama viljakaks kui möödunud aastad. Pingu­tame üheskoos selle nimel, et seista ühiskonna alusväär­ tuste kaitsel ning tuletada kogu ühiskonnale julgete kodaniku­ sammudega meelde, et ei ole tugevat ja tervet rahvast ilma tu­ geva perekonna ja selle aluseks oleva voorusliku vundamendita. Täname ka kunstnik Daniel F. Gerhartzi võimaluse eest kasuta­ da taas tema imelisi maale meie kalendri ilmestamiseks ja selle sõnumi esiletoomiseks. Hr Gerhartzi looming on austusavaldus ajatutele väärtustele – mehelikkusele ja naiselikkusele, emadu­ sele ja isadusele, perekonnale ja traditsioonile, truudusele ja pü­ hendumisele, armastusele – ning see toob jõuliselt esile näiliselt argistes hetkedes peituva headuse ja ilu. Soovitame kunstniku töödega tutvuda tema kodulehel www.danielgerhartz.com. Kalendri koostas Varro Vooglaid. Neid samu ideaale, mida ka­ lendris esile toodud tekstid väljendavad, kaitseme ja propagee­ rime meie sihtasutuse töös igapäevaselt, muu hulgas portaali Objektiiv kaudu. Samuti oleme valmis neid lähemalt tutvusta­ ma ja lahti mõtestama, näiteks koolides peetavates ette­kannetes või arutelude või debattide raames. Meie sihtasutuse tegevus on paljuski kantud püüdlusest neid ideaale kaitsta ning nende ühis­ konnas juurutamisele kaasa aidata. Seda kõike teeme kantuna siirast soovist anda oma panus Eesti elujõu taastamisse.

Roosikrantsi 7-3a • Tallinn 10119 • tel 6 801 290 info@saptk.ee • www.saptk.ee

2021 JAANUAR

VEEBRUAR

MÄRTS

E T K N R L P

E T K N R L P

E T K N R L P

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

APRILL

MAI

JUUNI

E T K N R L P

E T K N R L P

E T K N R L P

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

31 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

JUULI

AUGUST

SEPTEMBER

E T K N R L P

E T K N R L P

E T K N R L P

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

OKTOOBER

NOVEMBER

DETSEMBER

E T K N R L P

E T K N R L P

E T K N R L P

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Profile for SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks

SAPTK kalender "Konservatiivsed ideaalid" (2020)  

"Konservatiivsed ideaalid" on SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks 2020. aasta kalender, mis lähtub eesmärgist tõsta kaunite maalide ja õpe...

SAPTK kalender "Konservatiivsed ideaalid" (2020)  

"Konservatiivsed ideaalid" on SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks 2020. aasta kalender, mis lähtub eesmärgist tõsta kaunite maalide ja õpe...

Profile for saptk
Advertisement