väiksem roll kui eelmises. Võib öelda, et pidev turu jälgimine ja oskuslik strateegia ning meetodite valik on aluseks pikemaajaliseks konkureerimiseks.
1.3.3. Alternatiivsed strateegiad stagneeruvate ja kahanevate turgude jaoks Stagneeruva ja kahaneva turu jaoks strateegia kavandamine nõuab rohkem pingutusi kui noore turu jaoks, sest konkurents on tihe, turg on küllastunud, tarbijatel on lai valikuvõimalus ning nad on teadlikumad erinevatest turundusmeetmetest. Stagneeruvatel ja kahanevatel turgudel edukaks tegutsemiseks tuleb eesmärgid üle vaadata ja valida vastavalt vahendid. Kasvuideoloogiale tuginev strateegiline turunduse planeerimine ei lahenda probleeme struktuurselt stagneeruvatel turgudel. Ettevõtte filosoofia ja juhtide väärtussüsteem peavad sellistes situatsioonides olema orienteeritud mitte niivõrd “puhtalt suurustele,” vaid eelkõige parematele ettevõtte tulemustele minimaalsete või mõõdetavate suuruste juures. Strateegilise turunduse ülesandeks peab saama rentaablusele tuginev kindlustus- ja stabiliseerimispoliitika. Kasvu asemel peavad ettevõtete püüdlused olema suunatud vastavate ärivaldkondade kindlustamisele, kaitsmisele ja püsivaks muutmisele /62, lk. 220/. Lähtuvalt situatiivsest paradigmast eeldab stagneeruvatel ja kahanevatel turgudel eesmärkide seadmine ja tegevusstrateegia valik antud situatsioonile omaste muutujate põhjalikku
analüüsi.
Viimase
tulemusena
peab
selguma
kas
valida
turu
kaitsmisstrateegia või vajadusel lahkumisstrateegia ning kuidas neid ellu viia. Nimetatud strateegiate üle otsustamiseks soovitatakse kasutada “Stay-or-Exit” meetodit (vt. lisa 8). Selle meetodi kohaselt on keskne tähtsus üksikasjalikul situatsioonianalüüsil ning taotletavate eesmärkide reaalsel püstitusel. Lähtudes sellest, et iga ettevõtte eesmärgiks on esmajoones oma äritegevuse rajamine või säilitamine, peab otsustusprotsess algama mõeldavate ja oluliste turuosa säilitamisstrateegiate genereerimisega. See osa otsustusprotsessist tuleb piirata ettevõtte siseste faktoritega, nagu näiteks kogu ettevõtte situatsioon. Lisaks tuleb võimaliku kaitsmisstrateegia mänguruumi kitsendada ettevõtte väliste faktoritega (vt. lisa 9). Järgnevalt hinnatakse üksikute strateegiate edu 28