Studeantademokratiija
Universitehta- ja allaskuvlaláhka čilge ahte allaskuvlla stivrrain ja lávdegottiin main lea mearridanváldi galgá unnimusát 20% leat studeantamielláhtut. Sámi allaskuvllas leat čuovvovaš stivrrat ja lávdegottit main leat studeantamielláhtut: Daid birra sáhtát eambbo lohkat maŋemus siidduin.
Sámi allaskuvlla stivra Studeantstivra Dutkan- ja oahppostivra (DOS) SSO stivra Válgastivra Sisaváldinlávdegoddi Oahppobiraslávdegoddi Dohkálašvuođalávdegoddi Váiddálávdegoddi
Ovdamunit searvat studeantademokratiijai
Nannet ja hábmet Sámi allaskuvlla doaimmaid
Váikkuhit iežat ja earáid studeantadili
Lasihit stivrra- ja lávdegotti barggu iežat CV:ii
Oahpat stivrra- ja lávdegottebargguid
Oahpásnuvvat eará studeanttaide ja Sámi allaskuvlla bargiide
Oaččut máksot čoahkkinbuhtádusa
Sosiála ja soma!
Evttohasat válggaide
Dán válgaáviissas oainnát geat leat evttohuvvon stivrraide ja lávdegottiide. Dás beasat lohkat evttohasaid birra mii galggašii leat ávkin dutnje go galggat jienastit válggain. Jienasteapmi dáhpahuvva elektrovnnalaččát, liŋka boahtá studeanttaid ebostii 04.11.22. Jienasteapmi giddejuvvo 10.11.22.
Sámi allaskuvlla stivrra evttohasat
Máhte-Ánddá-Niillasa Dina/ Dina Nilsdatter Somby
Lean 39 jagi boaris, eadni 4 jahkásaš gándii
ja Kárášjogas eret. Váccán 3. jagi vuođđoskuvlla oahpaheaddji master oahpus, 5 10 luohkás.
Lean mannan áigodaga leamaš allaskuvlla stivrras studeanta áirasin. Lea leamaš hui gelddolaš ja hástaleaddji leat mielde allaskuvlla bajimus orgánas. Munnje lea leamaš ja lea ain buot deháleamos muittuhit allaskuvlla ahte mii studeanttat fertet leat buot deháleamos sidjiide. Jus eai leat studeanttat de ii leat maid allaskuvla.
Boasta-Mihkkal Aile/ Aile Hætta
Karlsen
3. jagi Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 5 10 masterstudeantta
36 jagi, Guovdageainnus eret
Munnje lea dehálaš ahte studeanttaid jietna gullo dain orgánain gos lea vejolaš ahte mii sáhttit ovdanbuktit iežamet áššiid. Jus eat gullo, de ii oktage dieđe makkár dilli lea. Dás oaivvildan sihke buriid ja unnit buriid beliid.
Mun beroštan studeanttaid oahppobirrasis, ahte galgá leat buorre sihke fysalaččat ja psyhkalaččat. Mun oaivvildan ahte jus lea buorre oahppobiras, de dat váikkuha studeantta ollislaš loaktimii allaskuvllas.
Sámi allaskuvlla stivrra evttohasat
Martin Velky
Lean 28 jáhkasaš, lean Unjárggas eret gos mun maid barggan Sámi mánáidgárddis.
Studeren 2. jagi Sámi Mánáidgárdeoahppaheaddji oahpu. Mun lean Slováhkkias bajásšaddan.
Jienas mu danne go mun lean orrumin Unjárggas ja dan dihte
mus lea buorre ipmárdus movt dat lea sihke bargat, studeret ja pendlet ja mun ieš lean oahppan sámegiela ja ipmirdan váttisvuođaid.
Mun lean studeren eará universiteahttas maid ja soaitá mus lea veahá ođđa perspektiiva.
Mun lean juo čoahkkán stivrrain ja lávdegottiin ja háliidivččen joatkit mu bargguin doppe.
Váibmoáššit:
Buorre ja oadjebas biras buohkaide.
Veahkehit Sámi állaskuvlla šaddat atraktiivalaš oahposadji sihke sápmelaččaide ja earáide.
Veahkit geavvahit olles potensiála ja vejolašvuođaid sihke studeanttain, oahpaheaddjiin ja dutkiin Sámi Allaskuvllas. Háliidivččen joatkit doallat sosiála aktiviteahtta studentaide, ahte šaddá hui somá ja ilus leat Sámi Allaskuvlla studeantan.
Jaana Talvikki Rechtenback
2. jagi Sámegiella ja sámi girjjálašvuođa studeantta
33 jagi boaris, jorgaleaddji ja eadneolmmoš, Roavvenjárggas, Suomas eret, orru Guovdageainnus.
Mus leat ođđa perspektiivvat ja oaivilat, go lean ovdal stuđeren sihke Suomas, Nuortariikkas ja Frankriikkas ja lean oainnán movt lea eallin studeantan eará riikkain.
Sámi allaskuvlla stivrra evttohasat
Heikka Lemeha Odd Heikka Oddbjørge/ Oddbjørg Hætta Sara
Lean 47 jahkásaš guovdageaidnulaš gii lean orron máŋgga báikkis Sámis ovdalgo fas máhccen ruovttubáikái 2008:s. Go in leat studeanta, de barggan oahpaheaddjin Sámi joatkkaskuvllas ja boazodoalloskuvllas. Ovdal dan bargen journalistan NRK Sámis. Lean náitalan Niillasiin ja munnos leat oktiibuot 5 máná. Niillas bargá bohccuiguin ja dat dahká ahte boazoealáhus lea stuora oassi min eallimis. Lean studeantta boazoealáhus-bachelor oahpus. Lean álgán dán ohppui go sáhtán dan atnit ávkin iežan barggus, ja maiddái dan dihte go beroštan olu ealáhusas.
Mun háliidivččen leat mielde ovdánahttime Sámi allaskuvlla dan dihte go mun anán skuvlla nu máilmmi dehálaš ásahussan. Sápmi dárbbaša allaskuvlla ja sin geat doppe válbmejit oahpu, dahje váldet oasi iežaset oahpus! Sámi allaskuvlla stivrras áiggun čuollat studeanttaid beali, go studeanttat leat allaskuvlii mávssolaččamusat. Munnje lea dehálaš ahte Sámi allaskuvla galgá leat Sámi deháleamos oahppoásahus, ja ahte fállá oahpuid min sápmelaččaid iežamet eavttuiguin.
Mu váibmoáššit Sámi allaskuvlla studeantan leat kvalitehta, oahppanbiras ja Sámi ovdáneapmi.
Aina Emilia Siri Bals
1. jagi Sámi vuođđoskuvlaoahpahjeaddjeoahpu
5 10 masterstudeantta
20 jagi boaris, Guovdageainnus eret
Studeantastivrra evttohasat
Martin Velky
Mu namma lea Martin Velky, lean 28 jáhkasaš, lean Unjárggas eret gos mun maid barggan Sámi mánáidgárddi. Studeren 2. jagi Sámi Mánáidgárdeoahppaheaddji oahpu. Mun lean Slováhkkias bajásšaddan.
Jienas mu danne go mun lean orrumin Unjárggas ja dan dihte mus lea buorre ipmárdus movt dat lea sihke bargat, studeret ja pendlet.
Dahje danne go mun ieš ohppen sámegiela ja ipmirdan váttisvuođaid
Dahje danne go mun ledjen studeren eará universiteahttas maid ja soaitá mus lea veahá ođđa perspektiiva.
Danne go lean juo čoahkkán stivrrain ja lávdegottiin ja háliidivččen joatkit mu bargguin doppe.
Váibmoáššit:
Buorre ja oadjebas biras buohkaide.
Veahkit Sámi állaskuvlla šaddat atraktiivalaš oahposadji sihke sápmelaččaide ja earáide.
Veahkit geavvahit olles potensiála ja vejolašvuođaid sihke studeanttain, oahpaheaddjiin ja dutkiin Sámi Allaskuvllas.
Háliidivččen joatkit doallut sosiála aktiviteahtta studentaide, ahte šaddá hui somá ja ilus leat Sámi Allaskuvlla studeantan.
Pia-Maria Labba
Mu namma lea Pia Maria Labba, mon lean 27 jagi boaris ja lean Badje- Sohpparis eret.
Mon váccán nuppi jagi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahp us ja háliidan searvat studeantastivrii dan dihte go háliidan leahkit mielde lágideame somás doaluid studeanttaide.
Studeantastivrra evttohasat
Anton Petter Hauan
SAAL 1 ja 2 studeantta
Mun lean Anton Petter Hauan, lean 32 jagi boaris ja lean Romssas eret. Dál mun orun Guovdageainnus ja válddán SAAL 1 ja 2. Ođđajagis mun áiggun váldit davvisámigiella lohkanbadjeoahpu. Boahtte čavčča mun plánen joatkit oahpu Sámi Allaskuvllas. Mun barggan bartenderin Romssas.
Mus lea ollu bargohárjáneami stivrrabargguin festiválain ja eaktodáhtolaš organisašuvnnain Mun hálliidan bargat dasa ahte Sámi Allasku lea buorre sosiala aktivitehta studeantaidd buorre oahppobiras.
Mu váibmoáššit lea vuosttažettiin buorre oahppobirrasa studeanttaide, ovdanmearka mii vuođđudit Studeantaviesu studeantaide Allaskuvllas. Organisašuvdnademokratiija lea deaŧalaš munnje.
Helene Eira
2.jagi Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpu studeantta
38 jagi, Guovdageainnus eret,
Marit Bringedal Anti
SAAL 1 ja SAAL 2 studeantta
SSO-stivrra evttohasat
Lemet Máhtte Eira Sara
Janita KansalaSámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu studeantta
Mu sáhttá jienastit jus háliida eambbo sámi biepmu kantiinnas. Ovdamearkan biđđosa, boazopizza, varrabánnogáhkuid, boazowrapa, muorjesáláhta ja vel eará. Mun háliidan vel sihkkarastet ahte sámegiella ja sámi profiila lea čielgasit oidnosis miehtá SSO fálaldagaid.
Lean 3. jagi studeanta sámi vuođđoskuvlaoahpaheadjjeoahpu 1.-7. ceahki masteroahpus.
Háliidan leat mielde ovddideamen studenttaid áššiid ja dan dihte lean evttohasin Dutkan- ja oahppostivrii ja SSO stivrii.
Mannan jagi lean leamaš mielde oahppobiraslávdegottis ja allaskuvla strategiijaplánabargojoavkkus ja bargan studeantamentora virggis. Sávan ahte beasan stivrrain ovddidit buot studenttaid áššiid.
Anton Petter HauanMun lean 32 jagi boaris ja lean Romssas eret. Dál mun orun Guovdageainnus ja válddán SAAL 1 ja 2. Ođđajagis mun áiggun váldit davvisámigiella lohkanbadjeoahpu. Boahtte čavčča mun plánen joatkit oahpu Sámi Allaskuvllas. Mun barggan bartenderin Romssas. Mus lea ollu bargohárjáneami stivrrabargguin festiválain ja eaktodáhtolaš organisašuvnnain. Mun hálliidan bargat dasa ahte Sámi Allaskuvvlas lea buorre sosiala aktivitehta studeantaidde ja buorre oahppobiras.
Mu váibmoáššit lea vuosttažettiin buorre oahppobirrasa studeanttaide, ovdanmearka ahte mii vuođđudit Studeantaviesu studeantaide Sámi Allaskuvllas. Organisašuvdnademokratiija lea hui deaŧalaš munnje.
SSO-stivrra evttohasat
Marit M.Eira MurudJaana Talvikki Rechtenback
2. jagi Sámegiella ja sámi girjjálašvuođa studeantta
33 jagi boaris, jorgaleaddji ja eadneolmmoš, Roavvenjárggas, Suomas eret, orru Guovdageainnus. Mus leat ođđa perspektiivvat ja oaivilat, go lean ovdal stuđeren sihke Suomas, Nuortariikkas ja Frankriikkas ja lean oainnán movt lea eallin studeantan eará riikkain.
Dutkan ja oahppostivrra (DOS) evttohasat
Janita Kansala
Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 5 10 studeantta
Lean 3. jagi studeanta sámi vuođđoskuvlaoahpaheadjjeoahpu 1.-7. ceahki masteroahpus.
Háliidan leat mielde ovddideamen studenttaid
áššiid ja dan dihte lean evttohasin Dutkan- ja oahppostivrii ja SSO stivrii. Mannan jagi lean leamaš mielde oahppobiraslávdegottis ja allaskuvla strategiijaplánabargojoavkkus ja bargan studeantamentora virggis. Sávan ahte beasan stivrrain ovddidit buot studenttaid áššiid.
Martin Velky
Mu namma lea Martin Velky, lean 28 jáhkasaš, lean Unjárggas eret gos mun maid barggan Sámi mánáidgárddi. Studeren 2. jagi Sámi Mánáidgárdeoahppaheaddji oahpu. Mun lean Slováhkkias bajásšaddan.
Jienas mu danne go mun lean orrumin Unjárggas ja dan dihte mus lea buorre ipmárdus movt dat lea sihke bargat, studeret ja pendlet.
Dahje danne go mun ieš ohppen sámegiela ja ipmirdan váttisvuođaid
Dahje danne go mun ledjen studeren eará universiteahttas maid ja soaitá mus lea veahá ođđa perspektiiva.
Danne go lean juo čoahkkán stivrrain ja lávdegottiin ja háliidivččen joatkit mu bargguin doppe.
Váibmoáššit:
Buorre ja oadjebas biras buohkaide.
Veahkit Sámi állaskuvlla šaddat atraktiivalaš oahposadji sihke sápmelaččaide ja earáide.
Veahkit geavvahit olles potensiála ja vejolašvuođaid sihke studeanttain, oahpaheaddjiin ja dutkiin Sámi Allaskuvllas.
Háliidivččen joatkit doallut sosiála aktiviteahtta studentaide, ahte šaddá hui somá ja ilus leat Sámi Allaskuvlla studeantan.
Dutkan-ja oahppostivrra (DOS) evttohasat
Heikka Lemeha Odd Heikka Oddbjørge/ Oddbjørg Hætta Sara
1.jagi Boazoealáhusbachelor studeantta
Lean 47 jahkásaš guovdageaidnulaš gii lean orron máŋgga báikkis Sámis ovdalgo fas máhccen ruovttubáikái 2008:s. Go in leat studeanta, de barggan oahpaheaddjin Sámi joatkkaskuvllas
ja boazodoalloskuvllas. Ovdal dan bargen journalistan NRK Sámis.
Lean náitalan Niillasiin ja munnos leat oktiibuot 5 máná. Niillas bargá bohccuiguin ja dat dahká ahte boazoealáhus lea stuora oassi min eallimis. Lean studeantta boazoealáhus-bachelor oahpus. Lean álgán dán ohppui go sáhtán dan atnit ávkin iežan barggus, ja maiddái dan dihte go beroštan olu ealáhusas.
Mun háliidivččen leat mielde ovdánahttime Sámi allaskuvlla dan dihte go mun anán skuvlla nu máilmmi dehálaš ásahussan. Sápmi dárbbaša allaskuvlla ja sin geat doppe válbmejit oahpu, dahje váldet oasi iežaset oahpus! Sámi allaskuvlla stivrras áiggun čuollat studeanttaid beali, go studeanttat leat allaskuvlii mávssolaččamusat. Munnje lea dehálaš ahte Sámi allaskuvla galgá leat Sámi deháleamos oahppoásahus, ja ahte fállá oahpuid min sápmelaččaid iežamet eavttuiguin.
Mu váibmoáššit Sámi allaskuvlla studeantan leat kvalitehta, oahppanbiras ja Sámi ovdáneapmi.
Aina Emilia Siri Bals
1. jagi Sámi vuođđoskuvlaoahpahjeaddjeoahpu 5 10 masterstudeantta
20 jagi boaris, Guovdageainnus eret
Oahppobiraslávdegotti evttohasat
Boasta-Mihkkala Aile/ Aile Hætta Karlsen
3. jagi Sámi
vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 5 10 masterstudeantta
36 jagi, Guovdageainnus eret
Munnje lea dehálaš ahte studeanttaid jietna gullo dain orgánain gos lea vejolaš ahte mii sáhttit ovdanbuktit iežamet áššiid.
Jus eat gullo, de ii oktage dieđe makkár dilli lea. Dás oaivvildan sihke buriid ja unnit buriid beliid.
Mun beroštan studeanttaid oahppobirrasis, ahte galgá leat buorre sihke fysalaččat ja psyhkalaččat. Mun oaivvildan ahte jus lea buorre oahppobiras, de dat váikkuha studeantta ollislaš loaktimii allaskuvllas.
Martin Velky
Mu namma lea Martin Velky, lean 28 jáhkasaš, lean Unjárggas eret gos mun maid barggan Sámi mánáidgárddi. Studeren 2. jagi Sámi Mánáidgárdeoahppaheaddji oahpu. Mun lean Slováhkkias bajásšaddan.
Jienas mu danne go mun lean orrumin Unjárggas ja dan dihte mus lea buorre ipmárdus movt dat lea sihke bargat, studeret ja pendlet.
Dahje danne go mun ieš ohppen sámegiela ja ipmirdan váttisvuođaid
Dahje danne go mun ledjen studeren eará universiteahttas maid ja soaitá mus lea veahá ođđa perspektiiva.
Danne go lean juo čoahkkán stivrrain ja lávdegottiin ja háliidivččen joatkit mu bargguin doppe.
Váibmoáššit: Buorre ja oadjebas biras buohkaide.
Veahkit Sámi állaskuvlla šaddat atraktiivalaš oahposadji sihke sápmelaččaide ja earáide.
Veahkit geavvahit olles potensiála ja vejolašvuođaid sihke studeanttain, oahpaheaddjiin ja dutkiin Sámi Allaskuvllas.
Háliidivččen joatkit doallut sosiála aktiviteahtta studentaide, ahte šaddá hui somá ja ilus leat Sámi Allaskuvlla studeantan.
Sisaváldinlávdegotti evttohasat
Marit M.Eira MurudMiika Kaksonen
28 jagi boaris, Vaasas eret. Studere Sámeriekti fága
Mun lean Miika ja lean dál lean jo guhtta jagi stuđeren ja fargga geargan oahpuin.
Váldoávnnasin mus lea espánnjagiella ja siidoávnnasin fránskkagiella, davvisámegiella ja fágaoahpaheaddjeoahput. Stivraolbmožin lean jo bargan ovdal, earet eará Turku universiteahta spánskkagiela fágaorganisašuvdna Mañana Ry:s ja Turku studeanttain ássama vuođđudus TYS:sas.
Sávvamis lean maid mielde dán jagi Sámi Allaskuvlla stivrrain vai beasan leahkit resursa maid dáppe davvi skuvllas!
Sámi allaskuvlla studeanttaválggatSisaváldinlávdegotti evttohasat
Inka Almgren
Mu namma lea Inka Almgren. Vuosttaš jagi mastergráda studeanta sámegielas ja girjjálašvuođas. Lean 45-jahkásaš ja Suomas, Helssegis eret. Lean studeren ovdal ruoŧagiela ja sámegiela Oulu universitehtas. Golmma máná eadneolmmoš.
Mun in leat goassege leamaš mielde lávdegottiin. Livččii miellagiddevaš oahpat dovdat, movt dat doibmet ja movt dat váikkuhit studeanttaide.
Váibmoášši lea ahte juohke studeanta dovdá ahte lea somá lohkat ja oahppat ođđa áššiid.
Sini Länsman-Semenoff
Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu
1. 7 ceahki 4.jagi masterstudeantta
Sámi allaskuvlla studeanttaválggatVáiddalávdegotti evttohasat
Marit M.Eira MurudInka Almgren
Mu namma lea Inka Almgren. Vuosttaš jagi mastergráda studeanta sámegielas ja girjjálašvuođas. Lean 45 jahkásaš ja Suomas, Helssegis eret. Lean studeren ovdal ruoŧagiela ja sámegiela Oulu universitehtas. Golmma máná eadneolmmoš.
Mun in leat goassege leamaš mielde lávdegottiin. Livččii miellagiddevaš oahpat dovdat, movt dat doibmet ja movt dat váikkuhit studeanttaide.
Váibmoášši lea ahte juohke studeanta dovdá ahte lea somá lohkat ja oahppat ođđa áššiid.
Sámi allaskuvlla studeanttaválggatDohkálašvuođalávdegotti evttohasat
Inka Almgren
Mu namma lea Inka Almgren. Vuosttaš jagi mastergráda studeanta sámegielas ja girjjálašvuođas. Lean 45-jahkásaš ja Suomas, Helssegis eret. Lean studeren ovdal ruoŧagiela ja sámegiela Oulu universitehtas. Golmma máná eadneolmmoš.
Mun in leat goassege leamaš mielde lávdegottiin. Livččii miellagiddevaš oahpat dovdat, movt dat doibmet ja movt dat váikkuhit studeanttaide.
Váibmoášši lea ahte juohke studeanta dovdá ahte lea somá lohkat ja oahppat ođđa áššiid.
Sámi allaskuvlla studeanttaválggatVálgastivrra evttohasat
Inka Almgren
Mu namma lea Inka Almgren. Vuosttaš jagi mastergráda studeanta sámegielas ja girjjálašvuođas. Lean 45-jahkásaš ja Suomas, Helssegis eret. Lean studeren ovdal ruoŧagiela ja sámegiela Oulu universitehtas. Golmma máná eadneolmmoš.
Mun in leat goassege leamaš mielde lávdegottiin. Livččii miellagiddevaš oahpat dovdat, movt dat doibmet ja movt dat váikkuhit studeanttaide.
Váibmoášši lea ahte juohke studeanta dovdá ahte lea somá lohkat ja oahppat ođđa áššiid.
Anton Petter Hauan
Mun lean 32 jagi boaris ja lean Romssas eret. Dál mun orun Guovdageainnus ja válddán SAAL 1 ja 2. Ođđajagis mun áiggun váldit davvisámigiella lohkanbadjeoahpu. Boahtte čavčča mun plánen joatkit oahpu Sámi Allaskuvllas. Mun barggan bartenderin Romssas. Mus lea ollu bargohárjáneami stivrrabargguin festiválain ja eaktodáhtolaš organisašuvnnain. Mun hálliidan bargat dasa ahte Sámi Allaskuvvlas lea buorre sosiala aktivitehta studeantaidde ja buorre oahppobiras.
Mu váibmoáššit lea vuosttažettiin buorre oahppobirrasa studeanttaide, ovdanmearka ahte mii vuođđudit Studeantaviesu studeantaide Sámi Allaskuvllas. Organisašuvdnademokratiija lea hui deaŧalaš munnje.
Stivrrat
SÁMI ALLASKUVLLA
STIVRA
Sámi allaskuvlla stivrras galget leat guokte studeantaáirasa oktan várrelahtuiguin (U/A § 9 3). Studeantaáirasat válljejuvvojit ovtta jahkái ain hávális.
Stivra mearrida earret eará strategiijaid oahpahus , dutkan , ja eará fágalaš ovdáneami daid ulbmiliiid ektui mat leat bidjon suorgái ja ásahussii. Eará áššit maid meannudit leat omd. skuvlla doaibma ja ekonomiija
STUDEANTA STIVRA
Studeantastivrras leat vihtta lahttu ja golbma várrelahttu
Studeantastivra lea Sámi allaskuvlla studeanttaid bajimus orgána, ja das lea váikkuhanvejolašvuohta buot áššiide mat gullet allaskuvlla studeanttaide
Studeantastivra bargá studeanttaid ovddas fágalaš áššiiguin, ja galgá nannet ja buoridit studeanttaid oahppo ja sosiálalašbirrasa Studeantastivra lágida iešguđetgelágan sosiálalaš doaluid ja asttoáiggefálaldagaid Ovttas SSO stivrrain galgá stivra ráhkadit buori oahppobirrasa ja bargat dan ala ahte šaddá buorre oahppobáikkis
Studeantastivrra jođiheaddjis leat mánnosaš čoahkkimat rektoriin ja dekánain Muđui lea Studeantastivrras lagas ovttasbargu luohttámušolbmuiguin
VÁLGASTIVRA
Allaskuvllas galgá leat válgastivra, mii galgá ráhkkanit ja hálddašit válggaid, gustojeaddji njuolggadusaid mielde.
Válgastivrras leat allaskuvladirektevra, bargiin áirras ja studeanttain okta áirras. Allaskuvladirektevra lea válgastivrra jođiheaddji.
SSO-STIVRA
SSO stivrras leat njealjje studeantaáirasa ja guokte várreláhtu
Galgá gozihit studeanttaid čálgodárbbuid oahpposajis kantiidna, mánáidgárdi, viessoláigoheapmi, valáštallanfálaldagaid ja sosiálalaš ja kulturfálaldagaid
Sámi allaskuvlla studeanttaválggatLávdegottit
SISAHEIVEHAN
LÁVDEGODDI
Sisaheivehanlávdegottis lea okta studeantaláhttu ja okta várreláhttu
Sisaheivehanlávdegoddi meannuda ohcamiid mat gusket oahpuid, sihke olgoriikka ja Norgga, fágalaš dohkkeheapmái ja sisaheiveheapmái, ja maiddái ohcamiid mat gusket fágain/oahpuin beassamii Olgoriikka oahpu dási ja viidodaga mearrideamis galgá NOKUT:ain ráđđádallojuvvot
OAHPPOBIRAS
LÁVDEGODDI
Oahppobiraslávdegottid leat guokte fástaláhtu ja guokte várreláhtu.
Sámi allaskuvlla oahppobiraslávdegottis lea dehálaš rolla studeanttaid oahppobirrasa ja oahppodili buorideami barggus.
Oahppobiraslávdegoddi galgá sihkkarastit ahte studeanttat besset mielde mearrideames áššiid mat gusket oahppobirrasii
Oahppobiraslávdegoddi galgá plánet doaimmaid oahppobirrasa ektui, dárkkistit studeanttaid sihkárvuođa ja čálggu.
SISAVÁLDIN
LÁVDEGODDI
Sisaváldinlávdegottis lea okta fástaláhtu ja okta várreláhtu.
Sisaváldinlávdegoddi galgá meannudit buot ohcciid geat ohcet realgelbbolašvuođa vuođul ja ohcciid geain ii leat čielga sisaváldinvuođđu ohppui, omd. ohccit geat veardiduvvojit sisaváldot sierra eavttuiguin, rávvet mo luohkát biddjojit oktii (earrejearaldagat) ja rávvet man galle oahpposaji biddjojit iešguđetge oahppofálaldahkii
VÁIDDA
LÁVDEGODDI
Váiddalávdegottid leat guokte fástaláhtu ja guokte várreláhtu
Váiddalávdegoddi mearrida váidagiid ja áššiid mat gusket studeanttaid hilgumii, praktihkalaš eksámenlágideapmái ja vearridagut eksámeniid oktavuođas.
DOHKÁLAŠVUOĐA
LÁVDEGODDI
Dohkálašvuođalávdegottis leat guokte fástaláhtu ja guokte várreláhtu. Dán lávdegottis meannudit studeantaáššiid mat ovddiduvvojit oahpahusovddasvástideaddjis dohkálašvuođa árvvoštallama ektui