võrgustumine
dokument nimega „Tervishoiu arengusuunad aastani 2020”, kust on pärit mõiste „võrgustumine”. Kuidas seda aga juriidiliselt lahendada, on valikute küsimus. Selle dokumendi kohaselt võiks koostööd üldhaiglatega teha ka koostöölepingu alusel. „Minu meelest on see sisulist tööd natuke vältiv vorm. Leping on kahe poole tahe, mille üks pool võib lihtsalt üles öelda ilma igasuguse vastutuseta. Ma ei näe sellisel vormil pikka tulevikku.” Meelis lisab, et kui suurhaiglal on endal rasked ajad, siis ei pruugi leida motivatsiooni mõne üldhaiglaga tegelemiseks, ning toob siinkohal päris elust kohe ka näite. „IdaTallinna Keskhaigla ja Hiiumaa Haigla olid samuti koostöölepingu vormis seotud, kuid 2014. aasta lõpus ütles ITK hästi lühikese etteteatamisajaga lepingu üles. Ja Hiiumaa Haiglal polnudki midagi teha.” Meelis Roosimägi ütleb, et koostööleping võiks olla hea vorm, millest võrgustumist alata,
Meelis Roosimägi:
võrgustumine on loogiline lahendus Võrgustumine on viimaste aastate jooksul olnud Regionaalhaigla jaoks oluliseks märksõnaks. Seda küllaltki uut mõistet aitab lahti seletada Regionaalhaigla ja ühtlasi Eesti ainuke võrgustumise juht Meelis Roosimägi. Tekst: Teele
„V
Teder
Fotod: Daisy
Lappard
õrgustumine on kahepoolne protsess. Regionaalhaigla jaoks on see uus kogemus, mis tähendab muudatusi ka siitpoolt,” ütleb Meelis Roosimägi ning peab siinkohal silmas töökorralduse ja suhtumise muutmist. Eelkõige tähendab see, et kahel suurel piirkondlikul haiglal nagu Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põhja-Eesti
32
Regionaalhaigla on ülesanne üldhaiglatega koostööd süvendada. „Meie peaksime tagama selle, et väljaspool suuremaid linnu, kus aina vähem inimesi ja patsiente on, eriarstiabi siiski säiliks.”
Juriidiline vorm
Ülesanne pole just kergemate killast, sest ühtki seadust ega määrust selle kohta pole. On vaid
kuid püsivama vormina näeb ta Regionaalhaigla inimeste nõukogusse nimetamise. „Tore, kui pädevuskeskusele või piirkondlikule haiglale pannakse selle kaudu vastutus, et ta peaks hoolitsema, et suurlinnadest eemal oleks arstiabi ikkagi kättesaadav. Samas tuleb siis ka õigusi anda, ei saa olla ainult kohustused.” Siiski ei tähenda Roosimäe sõnul võrgustumine kuidagi seda, et üldhaigla muutuks Regionaalhaigla osakonnaks. „Võrgustatavad haiglad jäävad iseseisvaks haiglateks, milles otsustusõigus nõukogu kaudu on Regionaalhaiglal. See tähendab, et igapäevase töö korraldamise, töölevõtmiste ja vabastamistega ja muu operatiivsega tegeleb haigla edasi, aga