EUROOPA VISKI
EESTI
Eestisse imporditi viskit ja Eestis joodi seda tõenäoselt juba enam kui sada aastat tagasi. See tähendas muuhulgas ka, et mitmed Eesti napsivabrikud töötlesid kohapeal Šoti viskit ümber, vaadikangusega viski lahjendati ning villiti pudelitesse. Sama tehti ka mitmeid kordi peale sõda, importides komponente viski valmistamiseks. Siiski võib neid napse pidada pigem viskinimelisteks jookideks (Viski 73 silt on pärit aastast 1974, kui planeeriti Hollandist importida viski aromatisaatorit ja puiduekstrakti). 1990-ndatel oli poes lühiajaliselt müügil Thompson viski, mille kontsentraat toodi sisse USAst. Tulemus oli suuresti sama. Huvitavam on aga dokumenteeritud katse hakata 1940ndatel ise viskit tootma Riigi Viinatehases nr 1, nüüdse Liviko eelkäijas. Selle katkestas sõda.
Uus algus tuli isetegevuslikult mitmete Eesti viskiklubide poolt 21. sajandi alguses (viskid „Siga ja hani“ ja „Nuustaku“), legaalselt aga Moe viinavabrikust.
Sulev Teppart UBC viskiga Moe vabrikus
Panimoravintola Beer Hunter’s
Teerenpeli
Bryghuset Braunstein
C.L.O.C.
TAMM & RUKIS
Moe Peenviinavabriku rukkilinnaseviski
44% vol.
3-aastane
VÄRV:
merevaigukarva, kuldse helgiga
AROOM:
elegantne ja delikaatne, mesi ja kuivatatud troopilised puuviljad, magusad vürtsid, kanarbik
MAITSE:
küpsed troopilised luu- ja puuviljad, rukis, vürtsid ja mesi, pähkel, apelsinikoored
JÄRELMAITSE:
pikk ja mänglev, kirbe, tammetõrune kohv, valge pipar
Moe vabrik. 2016. aasta keskel sai ka Eestist ametlikult viskimaa, sest 15. juunil pandi vaati laagerduma esimene partii kodumaist rukkilinnase destillaati, mis on aastatega küpsenud viskiks. Viskivaadid on Moe piiritustehase vanas vaadikeldris, kus toimub pikk laagerdumisprotsess. Destillaat on valmistatud kodumaisest Sangaste talirukkist tehtud linnastest. Kui traditsiooniline Šoti viski valmistatakse odralinnastest, siis sedapuhku otsustati kasutada rukkilinnaseid, on ju rukis Eesti rahvusvili. Tegijate hinnangul sobib rukkiviski jaoks kõige paremini Ameerika tammest vaat. Nii ongi vaadid kogu protsessi juures ainus komponent, mis välismaalt tuuakse. Vaate on nii päris uusi kui ka selliseid, milles varem juba mõni jook laagerdunud on – näiteks šerri või burboon. Loomulikult annab taoline vaat viskile oma maitsenüansi. Esimene partii destilleeriti Sangaste rukkilinnasest kanguses 62,3 kraadi.
Osa vaatidest on privaatvaadid ja nende omanikud moodustavad nii-öelda Eesti viski asutajate klubi, Estonian Whisky Founders Club. Esimeseks vaadiks valiti Ameerika burboonivaat, millesse sai pandud 188,6 liitrit, tähistades Moe praeguse vabrikuhoone ehitusaastat 1886. Moe vaadikeldris ei hoita kindlat temperatuuri ja niiskust, vaid lastakse kohalikel oludel ka oma osa laagerdusprotsessi anda. Valikus rukkilinnaseviski Tamm & Rukis (44%).
www.moe.ee
Estonian Whisky Founders Club’i vaadis nr 29 sai viski valmis Moe vabrikus UBC 30. aastapäevaks. See avati pidulikult UBC 30. aastapäeval 23. septembril 2019 KuKu Klubis
A. Le Coq. Tartu õlletehases villiti aastal 2021 pudelitesse 5-aastane Le Coq Single Malt Whiskey, mis on laagerdunud burbooni- ja šerrivaatides. Valikus Le Coq Single Malt Whiskey 5-aastane.
www.alecoq.ee
Peninuki distillery. Asub Tartus, esimene viski valmis märtsis 2022. Viski Whispery Malt on keskmisest viskist tunduvalt pehmem ning sobib ideaalselt neile, kelle jaoks tavaline viski jääb liialt käredaks. Toorainena on kasutatud viskilinnaseid, millest aetud virre on läbinud kolonndestillaatori, mille lahutusvõime on klassikalisest padadestillatsioonist ( pot still ) efektiivsem ja kust saadakse kätte just see osa, mida soovitakse. Sellest tuleb toote puhtus, pehmus, mahedus. Toode on 3 aastat küpsenud Prantsuse 50-liitrises valge tamme vaadis, millele on eelnevalt andnud maitset kodumaine mustsõstravein, 3 aastat vana.
www.peninuki.ee
Karula. Vanimad kirjalikud märkmed Karula viinavabriku kohta on pärit aastast 1806, kuid tootmist alustati seal tõenäoliselt juba varem. Viinavabriku parimad aastad olid 19. sajandi lõpus, mil valmis ka vabriku laiendus ja toodangut saadeti Peterburi turule. Kohalike sõnul töötas viinavabrik veel ka peale II maailmasõda ning tootmine hääbus 20. sajandi viiekümnendatel aastatel. Karula Manor Distillery on taastamas alkoholitootmise traditsioone, et rajada kunagise viinavabriku hiilgusele väärikas järg. Nüüd keskendutakse aga peamiselt viskile ja džinnile. Viski saamiseks keedetakse Belgia mahelinnastest meski, mida kääritatakse 72 tundi. Seejärel destilleeritakse see aeglaselt käsitööna valmistatud vaskkatlas. Valminud viski küpseb järgmised aastad tammevaatides. Esmalt Ameerika burboonivaadis. Viski on valmimisel. www.karuladistillery.eu
