iisaku kihelkond
Iisaku kihelkond
I
isaku kihelkonna lõunapiiri uhusid Pei- teks.“ Näputöös valitsesid rohkem nn vene psi järve lained, läänes oli piirinaab- värvid. Eestlastel olid põhivärvid must ja riks Tartumaa Torma kihelkond. Teised valge, poluvernikutel must ja punane (musnaabrid – Simuna, Viru-Jaagupi, Lüga- tad sukad punaste roosidega välja õmmelnuse, Jõhvi ja Vaivara – olid kõik Virumaa dud). Läbi käidi kõik Metsküla talud, aga ka kihelkonnad. Lüganuse kihelkonnast osteti käiseid. Waba Iisaku kihelkonnas kanti erinevalt teistest talu jättis käised ja kindad siiski endale, et Virumaa kihelkondadest kahte tüüpi rah- neid mardisandi tegemiseks välja laenata. varõivaid. Iisaku ümbEdasi mindi Iisakusse ja ruses põhiliselt Vaikla sealt Tudulinna poole, küla piirkonnas (ERM teejuhiks Väike-PunEA 61:11) kujunes 17.– gerja jõgi. Inimesed 18. sajandi paiku välja küsisid igal pool, miks kakskeelne rahvastik, korjajad 30 aastat varem kes rääkis eesti ja vene ei tulnud, sest kõik asjad segakeelt ning keda kutolid selleks ajaks kas suti poluvernikuteks. puruks rebitud või ära Nende rõivastus erines põletatud. (ERM Tap:1, tunduvalt naaberkihel2.) 1916. aastal käis stikondadest, saades ilmpendiaat Theodor Vaas selt mõjutusi nii vene korjandusel Iisaku ja kui eesti poolt. Üldiselt Torma kihelkonnas. lähenes see Peipsi-äärse Tema kogutud esemed vene asustuse rõivastuon säilitatud numbrite sele. all ERM A 100: 1–21. 1909. aasta 22. juunil Poluvernikute naise sõitsid kunstnik Nikoja mehe rõivastuse kirlai Triik ja üliõpilane jeldused on eraldi välja E. Pedak ainelist vanatoodud Helmi Kurriku vara korjama Iisaku raamatus peatükis „Peikihelkonda. Kogutud psiäärne“ (Kurrik 1938, esemed on arhiveeritud lk 193–196). Lisaks on esemefondi numbrite all ilmunud Anne NurERM 98–336. Nende rei- Tudulinna neiu rahvariietes 1899. gamaa (2007) raamat sikirjast võib lugeda, et ERM Fk 760:8 Iisaku poluvernikutest vanavarakorjajate tulening sealses muuseukust teati vaid üksikumis võib leida mitmeid tes rohkem haritud taluperedes. Metskülas nende naise ja mehe kostüümide rekonstSuurevälja talus kohtusid nad esimese polu- ruktsioone, mistõttu poluvernikute rõivasverniku perekonnaga, keda nad nimetasid tusel siinkohal rohkem ei peatu. setude sarnaseks. Korjajate sõnutsi olid nad Iisakust põhja ja lääne pool oli poluverniluteri usku ning rääkisid enamasti vene keelt, kute asustus hõre ning valdavalt kanti üldnooremad aga rohkem eesti keelt. Küsimuse joontes samasuguseid rõivaid nagu mujal peale, mis rahvusest nad on, vastati: „Meie Virumaal, venepoolsed suhted kajastusid oleme eestlased, teised sõimavad venelas- vaid väiksemates detailides (ERM EA 61:12).
324
325