Ta g a t i s e d e t t e v õ t l u s e s
1.1.9. Käendaja võimalused vastuväideteks Seadus annab käendajale võimaluse esitada vastuväiteid juhul, kui võlausaldaja nõuab põhikohustuse täitmist käendajalt. Kui võlausaldaja esitab nõude käendaja vastu, tuleks käendajal esmalt kontrollida, kas kõik eeldused võlausaldaja poolt nõude esitamiseks on täidetud (vt punkt 1.1.7). Teatud juhtudel võib kerkida küsimus käenduslepingu kehtetusest. Käendaja saab esitada võlausaldaja nõudele ka kõiki vastuväiteid, mida saaks esitada põhivõlgnik ise. Mõned käendaja vastuväited sõltuvad põhivõlgniku poolt oma õiguste teostamisest. Juhul kui käendatav kohustus on tagatud pandiõigusega, saab käendaja ka siit võimalusi vastuväidete esitamiseks. 1.1.9.1. Käenduslepingu tühisus ja tühistamine Käenduslepingu tühisust ja tühistamist reguleerib TsÜSis tehingu kehtetuse kohta sätestatu. Käenduslepingu puhul tuleb arvestada siiski mõningaid selle lepingu eripärasid. Enne 1. maid 2009. a kehtinud TsÜSi redaktsiooni kohaselt sai käenduslepingu puhul tulla kõne alla selle lepingu tühisus, kui see ei vastanud headele kommetele, või tühistamine raskete asjaolude ärakasutamise, eksimuse või pettuse tõttu. 1. mail 2009 jõustunud redaktsiooni alusel võib käendusleping olla raskete asjaolude ärakasutamise tõttu automaatselt tühine, kuna see kvalifitseerub heade kommete vastasusena. Tühise tehingu ja tühistatava tehingu erinevus seisneb selles, et esimene ei oma mingeid õiguslikke tagajärgi algusest peale, mistõttu ei ole vaidluse korral tehingu tühisuse tuvastamine piiratud aegumisega. Tühistatava tehingu puhul peab aga tehingu teinud isik oma õiguste kaitseks tegema vastavasisulise avalduse, arvestades aegumistähtaegu. Avalduse tegematajätmisel loetakse tehing kehtivaks. 34